7 minute read
KAITSELIIT - TÖÖVÕIME KORDISTAJA
KAITSELIIT - TÖÖVÕIME KORDISTAJA
SEB Pank on üks nendest silmapaistvatest ettevõtetest, mis pälvis läinud aastal „Riigikaitse toetaja” tunnustuse. Selleks aga, et üks ettevõte saaks riigikaitsjaid toetada, on mõistagi vaja riigi kaitsjaid. Ja neid tublisid inimesi SEB Pangas jagub.
Tekst: MAARJA LUMISTE , SEB Panga kommunikatsioonispetsialist
Oma kogemusi ja mõtteid pühendunud osalemisest Kaitseliidus jagavad mitmed SEB töötajad, nende seas majandusanalüütik Mihkel Nestor , kliendiriski juhtimise ja turbevaldkonna grupijuht Kristjan Pahk , jaepanganduse valdkonna nõustaja Mall Vaikla , digitaalsete kanalite valdkonna tooteomanike juht Ragnar Toomla ja korporatiivklientide valdkonna kliendihaldur Egert Kaarlep . Põhjused, miks üks või teine neist organisatsiooniga liitus, on ühtaegu erinevad ja isiklikud ning universaalsed ja sarnased.
SEST TEISITI EI SAA EGA TAHA
Mihkel Nestorist sai kaitseliitlane 2018. aastal. „Olin omal ajal suutnud ajateenistusest viilida, sest arvasin, et sõja korral põgenen esimese laevaga Rootsi,“ võis Nestori Kaitseliidu ridadesse jõudmine tulla üllatusena nii mõnelegi, eelkõige talle endale.
Teisalt jällegi polnud see ootamatu –mida aasta edasi, seda enam süvenes temas tunne, et tema küll oma kodumaalt kuhugi ei lähe ja kui sõda peaks siia jõudma, soovib ta oma riiki kaitsta. Et aga hea tahte kõrval on tarvis ka oskusi, liituski ta Kaitseliiduga. Ja Kaitseliidus ta nüüd on: lihtne jalaväelane, ametilt kuulipildur ja auastmelt kapral.
Kaitseliidus malevkonna pealiku rolli täitev SEB kliendiriski juhtimise ja turbevaldkonna grupijuht Kristjan Pahk liitus enda sõnul Kaitseliiduga pooljuhuslikult. Nimelt paluti ta 2005. aastal veel kooliõpilasena appi ühe Kaitseliidu ürituse läbiviimisele. Nähes kaitseliitlaste hulgas tuttavaid nägusid, tekkis Pahkil kiusatus nende tegemistest rohkem osa saada. Juba samal päeval küsis ta selle Kaitseliidu väliharjutuse läbiviijalt, kas ka temal oleks võimalik õppusega liituda. „Pi-
kalt minu soovi ei kaalutud ning juba samal õhtul olin metsas dressipükstega roomamist harjutamas ja koormakatte all (varustust mul ju veel ei olnud) magamas,“ sai Pahk sealt kogemuse, mis ei unune. „Ju siis piisas taskutesse kogunenud liivast ja magamata ööst, et nüüdseks olen organisatsiooniga seotud juba ligi 18 aastat.“
Praegu on Pahki ülesandeks koostöös tegevväelastega koordineerida, tagada ja juhtida umbes 400 inimese väljaõpet, paigutust üksustesse ning muid igapäevategevusi.
SEB jaepanganduse valdkonna nõustaja Mall Vaikla mäletamist mööda on tal huvi riigikaitse vastu olnud juba päris väiksest saadik. „Otsus päriselt enda panus anda tuli suhteliselt kaootiliselt – tahtsin lihtsalt näha ja proovida, sest muidu ju ei tea,“ sai huvist ühel hetkel Vaikla konkreetne otsus ja tegevus.
„Praeguseks usun, et see oli kindlasti üks kõige paremaid otsuseid, mille olen langetanud. Olen saanud väga palju uusi teadmisi, seltskond on meeletult tore ja koos ühise huviga tegelemine annab aina motivatsiooni juurde,“ ei ole ta pidanud kahetsema.
SEB digitaalsete kanalite valdkonna tooteomanike juht Ragnar Toomla esitas liitumisavalduse 2022. aasta kevadel. „Olin seda mõtet juba paar aastat peas veeretanud ja sõda Ukrainas sai ilmselt määravaks, miks see samm ette võtta – nii nagu paljudel teistelgi, kes samal aastal Kaitseliiduga liitusid,“ mõtles ta toona enda jaoks selgeks, mida teha siis, kui Eesti seisaks sama väljakutse ees kui Ukraina. „Olla valmis oma riigi kaitseks tundus kõige õigem valik,“ lisas Toomla, kes tegutseb lisaks igapäevatööle Põhja maakaitseringkonnas jalaväelasena.
Maakaitserühma jaoülemal ja SEB korporatiivklientide valdkonna kliendihalduril Egert Kaarlepal tekkis mõte Kaitseliiduga liituda juba gümnaasiumi ajal. „Minu lõpliku otsuse Kaitseliitu astuda vormistas tänasest umbes 1,5 aastat tagasi müügimees idapiiri tagant. Siiski on see vaid osa, n-ö vormistuslik pool ammu küpsenud plaanist,“ märkis Kaarlep. Koolipoisina osales ta gümnasistidele suunatud huviringilaadses grupis, mida juhtis legendaarne kaitseliitlane Erik Reinhold. Sealt saadud teadmised ja arusaam, et Kaitseliit ei ole ainult ja lihtsalt püssiga metsas jooksmine, muutsid organisatsiooni talle sümpaatseks. „Oma kodukohas kutsusin Kaitseliidu mehed taaselustama ja lavastama üht 80 aastat tagasi toimunud lahingut. Seal tekkisid kontaktid juhtidega ning andsin ka märku oma soovist kaasa lüüa.“
VÄLJAÕPPEL OSALEMINE NÕUAB AJA OSKUSLIKKU PLANEERIMIST
Ent kuidas leida pere, töö ning muude kohustuste ja hobide kõrvalt aega väljaõppeks? Kui palju on liiga palju ja kui vähe on liiga vähe?
Nestori hinnangul on isikliku elu ja Kaitseliidu vahel täielikult tasakaalu leida praktiliselt võimatu. „Kui metsa ei lähe, tunned süümepiinu rühmakaaslaste ees, kui lähed, siis omaste ees. Reeglina langeb valik metsa kasuks ja proovin lähedaste tarbeks aega mujalt varastada,“ märkis Nestor, kes enda kalkulatsiooni kohaselt osaleb Kaitseliidu tegevustes aasta lõikes keskeltläbi ühel nädalavahetusel kuus.
Pahki sõnul ei ole tema ajaressursi jaotus riigikaitse ja töö vahel siiani oluliselt ristunud: kui väljaõppe all pidada silmas nii tubaseid lauaharjutusi kui ka välitingimustes toimuvaid taktikaharjutusi, siis osaleb ta õppustel aasta peale jagatuna umbes korra kuus. Küll aga eeldab tema ametikoht Kaitseliidu tegemiste koordineerimist ja peaaegu iga nädal erinevatel teemakäsitlustelkoosolekutel osalemist. Pealegi meeldib talle aeg-ajalt osa võtta laskevõistlustest. Kohustuslikud ja väga harva
toimuvad reservõppekogunemised on olnud need vähesed korrad, kus töö on jäänud lühikeseks ajaks tagaplaanile. „Kuivõrd Kaitseliidu pakutav väljaõpe ja kogemused on edukalt ülevõetavad ka meie igapäevatöösse, tuleks lühiajalist töölt eemalolekut käsitleda pigem kui koolitusel osalemist,“ on Pahk selle enda jaoks lahti mõtestanud.
Vaikla üritab aga kinni haarata kõigist Kaitseliidu pakkumistest. Tema arvates on väga lihtne leida aega tegevusteks, mis inimesele päriselt meeldivad ja väärtust pakuvad. Kuigi vahel tuleb ette ka takistusi, on kõige olulisem nende läbiarutamine ning vajadusel ka nõu ja abi palumine: „Oluline ei ole see, kui suures mahus asju teha, vaid kas asjal on ka tulemust ja millise emotsiooni see annab. Suure tahtejõuga saab palju! Arvan, et Kaitseliit ja minu töökoht SEBs täiustavad mind iseseisva eluga hakkama saamises ja kindlasti annavad noorele inimesele meeletu kogemuse.“
Vastselt Kaitseliiduga liitununa oli 2023. aasta Toomlale väljaõppemahult intensiivne. Sõdurioskuste koolituse läbimine tähendas igas kuus vähemalt ühte väga intensiivset nädalavahetust, kus unetunde just väga palju ei kogunenud. Lisaks osales ta õppekogunemistel Hunt ja Kevadtorm. Korra nädalas proovib ta käia ka lasketreeningutel. Siis veel üksuse õppekogunemised 1–2 korda kvartalis. Kokku on see päris arvestatav hulk aega, mis tuleb leida.
„Militaarvaldkonnas vajalik oskus – juhtimine – on osa ka minu igapäevatööst. Küll aga on palju keerulisem leida tasakaalu riigikaitsele ja perele pühendatava aja vahel. Olen väga tänulik oma lähedastele, kes tahes-tahtmata saavad polügooni või lasketiirus veedetud aja võrra vähem tähelepanu,“ nentis Toomla.
Nagu Kaarlep ütleb, osaleb ta väljaõppel nii tihti, kui saab, kuid mitte nii sageli, kui tahaks. Seni on ta saanud osaleda laskmisdrillides ja relvaõppes, õppinud logistikat, lõhkamist, maakaitse üldisi tegevusi ja filosoofiat ning osalenud õppustel (WinterSafari, SwiftResponse) koos liitlastega.
„Õppuste ühildamine töö ja eraeluga raskusi ei valmista – olen tööandjaga alati kokkuleppele saanud. Üheks oluliseks teguriks, mis lubab mul paindlikumalt tööülesandeid täita, on ka kodukontori võimalus,“ lisas Kaarlep.
SEB TÖÖANDJANA TOETAB KAITSELIIDU LIIKMEID
Kõigi ülalkõnelenute õnneks on SEB Pank võtnud riigikaitselise tegevuse toetamisel väga soosiva seisukoha ning maksab täies mahus palka ka õppusel viibitud aja eest. „Seda enam võtan mütsi maha nende kaitseliitlaste ees, kes Kevadtormi ajal üheksa päeva metsas olles kaotasid ühtlasi kolmandiku oma kuupalgast,“ märkis Nestor.
Nagu Pahk kommenteeris, on SEB põhimõtteline lähenemine ja otsus tagada tööandja poolt täiemahuline palk igale reservväelasele kindlasti väga oluline ning peegeldab igati tööandja soosingut, kui tema töötajad soovivad olla täisväärtuslikud riigikaitsjad.
Jah, asi pole ju ainult palga säilitamises, vaid üleüldises suhtumises, nagu on kogenud Vaikla, kelle SEB Panka tööletuleku aega jäi ka suurem õppus. „Kartsin alguses küsida, kas mul oleks võimalik sellel ikkagi osaleda, kuid minu kartus oli täiesti asjatu – SEB suhtumine enda töötajatesse on lihtsalt võimas, tunnen aja möödudes aina rohkem, et minu töökoht väärtustab minu tööväliseid tegevusi ning loob mulle ideaalse keskkonna nendega tegelemiseks, seda ka siis, kui etteteatamisaeg on lühike,“ arutles Vaikla.
Ilmselt või pigem ilmselgelt toetub SEB Panga soosiv suhtumine riigikaitsesse ja riigikaitsjatesse mõistmisele, et selline tegevus rikastab töötajaid.
Näiteks Kaarlepa igapäevatöö puudutab Eesti suurimate ettevõtete pangasuhte haldamist. See on väga mitmekülgne amet, mis eeldab paindlikkust, kiiret reageerimist kriitilistes olukordades, diplomaatilist suhtlusoskust ning head pingetaluvust. „Tunnen, et minu igapäevatöö sarnaneb mitmeski mõttes jaoülema rolliga, kus tuleb
töödelda suurel hulgal erinevat infot ning selles võimalikult kiiresti orienteeruda,“ tõi Kaarlep võrdluse.
Nagu märkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal, on ühelt poolt muidugi väga oluline, et kolleegid saaksid õppustel täielikult keskenduda oma kodanikukohuse täitmisele. Ent veelgi enam – aktiivne osalemine Kaitseliidu tegevustes ei toeta mitte ainult individuaalset arengut, vaid tugevdab ka meeskonnatunnet ja seda nii militaartegevustes kui igapäevatöös. „Samuti oleme tähele pannud, et kui töötajal on töö ja töövälised tegevused heas tasakaalus, siis toetab see nii tööga rahulolu kui ka motivatsiooni kõrgel hoidmist,“ märkis Pugal. Seega on riigikaitsjate toetamine ühtviisi kasulik nii töötajale kui ka tööandjale.
