7 minute read
KAITSELIIDU JA NAISKODUKAITSE LIIKMETE KÜSITLUSUURING AITAB ORGANISATSIOONI PAREMINI MÕISTA
KAITSELIIDU JA NAISKODUKAITSE LIIKMETE KÜSITLUSUURING AITAB ORGANISATSIOONI PAREMINI MÕISTA
Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna ja Kaitseliidu koostöös viidi 2023. aasta sügisel läbi küsitlusuuring, mis kaardistas organisatsiooni liikmete arvamused organisatsiooni tegevuste kohta.
Tekst: KEIO USAI , kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakond
Uuring oli mõeldud ainult Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegev- ja toetajaliikmetele ning auliikmetele. Seetõttu jäid küsitlusest sel korral välja organisatsiooni noorliikmed, Noored Kotkad ja Kodutütred.
UURINGU TAUST JA EESMÄRK
Uuringu eesmärk oli saada tagasisidet nii uutelt kui staažikatelt kaitseliitlastelt ja naiskodukaitsjatelt, et paremini mõista liikmete hoiakuid ning arvamusi organisatsiooni tegevuste kohta. Samuti sooviti saada sisendit tuleviku tegevuste planeerimiseks.
Põhjalikumalt käsitleti järgmisi teemasid:
Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumise põhjused;
uhkustunne Eesti riigi, Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üle;
suhtumine ajateenistusse ja seos teiste kaitsestruktuuridega;
rahulolu Kaitseliidus ja Naiskodukaitses;
väljaõppe ja enesetäienduse võimalused ja informeeritus neist Kaitseliidus ja Naiskodukaitses;
Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral.
Uuringu üldkogumi moodustasid 18–85aastased Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed ning valimi suuruseks kujunes 1906 vastajat, kes leiti vabatahtlikkuse alusel Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmete seast. Küsitlus korraldati vabatahtlikkuse alusel veebis, vastajatel oli igal hetkel võimalik vastamisest loobuda. Vastused jäid anonüümseks.
Kõige rohkem oli vastajaid Põhja ja Lõuna maakaitseringkonnas. Kõige vähem vastajaid oli kaitseliitlastest Kirde maakaitseringkonnas ja naiskodukaitsjatest Lääne maakaitseringkonnas.
TULEMUSED
Uuringu järgi olid Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumise peamised põhjused soov panustada riigikaitsesse, soov omandada praktilisi oskusi, isiklikud põhjused ja veendumused ning idanaabrist tulenev oht.
Vastajad said vabas vormis välja tuua, mis aitab neil Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevustes osaleda ja mis mitte. Vastuseid analüüsides selgus, et kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate soodustegurid on erinevad.
Kaitseliidu liige
Isiklik areng: soov isiksusena kasvada, õppida uusi oskusi ja panustada oma arengusse.
Kohusetunne: kodu ja kogukonna kaitsmine.
Militaarsed tegevused: huvi militaarse koolituse, relvade ja nendega seotud tegevuste vastu.
Ühtekuuluvus ja seltskond: kuuluvus- ja meeskonnatunne, ühised eesmärgid.
Reaktsioon välissündmustele: Venemaa tegevus Ukrainas, migratsioon.
Panustamise paindlikkus: võimalus tasakaalustada Kaitseliidu tegevusi töö, pere ja muude kohustustega.
Moraalsed ja eetilised väärtused: õiglustunne, vastuseis ebaõiglasele agressioonile ja soov seista oma põhimõtete eest.
Mõjutus sõpradelt ja mentoritelt: liitumine sõprade, perekonnaliikmete või mentorite mõjul. Füüsiline vorm: soov parandada oma kehalist vormi.
Kriisiohje ja küberkaitse: huvi kriisiohje ja küberkaitse teadmiste ning nendega seotud oskuste omandamise vastu.
Naiskodukaitse liige
Kodumaa kaitsmine: soov aidata kodumaad ja parendada elukeskkonda, kohustus kaitsta ennast ja lähedasi.
Enesearendamine: distsipliini, konstruktiivsuse, enesekindluse ja positiivse suhtumise arendamine.
Esmaabi ja turvalisus: esmaabioskuste arendamine, turvatunne igapäevaolukordades.
Militaarsport: huvi militaarsete tegevuste, laskealade ja sõjalise spordi vastu.
Kogukond ja seltskond: ühistegevused, sõprade leidmine, meeskonnatunne ja koos tegutsemine.
Kohusetunne ja kogukondlik osalus: kohusetunne riigi ja kogukonna vastu. Soov olla abistaja, mitte abivajaja, ning osata tegutseda keerulistes olukordades.
Vastus välismõjudele: Venemaa tegevus Ukrainas, immigratsioon.
Pere ja sõprade seotus: kogu pere on Kaitseliiduga seotud, perekondlikud eeskujud. Sõbrad, tuttavad ja lähedased, kes on juba organisatsiooniga seotud, mängivad olulist rolli motivatsioonis.
Koolitused ja teadmiste jagamine: soov omandada uusi teadmisi ja oskusi, et neid ka teistega jagada.
Lisaks toetavatele teguritele paluti vabas vormis kirja panna, mis takistab tegevustes osalemist. Kui toetavad tegurid olid kahe organisatsiooni liikmetel erinevad, siis takistusena märgiti samu asju. Peamiseks mureks, mis takistab tegevustes osaleda, on ajapuudus ja töökohustused, lisanduvad perekondlikud kohustused, mure enda tervisega või terviseprobleemid laiemalt. Esile toodi ka üleliigset bürokraatiat ja puudulikku infovahetust.
Kaitseliidu liige
Ajapuudus ja töökohustused: mitmed vastajad mainisid, et nende osalus nädalavahetustel või muul ajal on piiratud, sest töö võtab suure osa ajast.
Tervis: mõned vastajad tõid esile tervisega seotud probleeme, mis takistavad aktiivset osalemist.
Perekond: paljud mainisid, et neil on peres väikesed lapsed või muud kohustused, mis muudavad osalemise keeruliseks.
Bürokraatia ja infovahetus: mõned vastajad väljendasid pettumust bürokraatia ja infovahetuse keerukuse üle Kaitseliidus.
Tööajaga seotud piirangud: paljud mainisid, et töögraafik ei võimalda regulaarselt osaleda.
Vanus: mõned viitasid oma vanusele, mis mõjutab füüsilist vastupidavust ja osalemist.
Muu: välislähetused, isiklik laiskus, motivatsiooni puudumine, valitsuse poliitika mõju.
Naiskodukaitse liige
Ajapuudus ja ajagraafikud: töögraafikud, perekondlikud kohustused ja muud eluaspektid põhjustavad paljude liikmete ajapuudust ning osalusraskusi.
Infovahetus ja juhendamine: tuntakse puudust selgest ja struktureeritud infost, eriti uutele liikmetele. Mentorlus ja juhendamine on olulised, et aidata uutel liikmetel leida oma koht organisatsioonis.
Perekondlikud kohustused: paljud liikmed mainisid aktiivse osaluse takistusena perekondlikke kohustusi, eriti laste ja lapselaste eest hoolitsemist.
Tervis ja vanus: mõned vastajad rõhutasid tervise ja vanusega seotud takistusi, eriti seoses füüsiliselt nõudliku väljaõppega.
Tööga seotud tegurid: töökohustused ja piiratud toetus tööandjatelt on takistuseks, eriti kui tegevused kattuvad tööajaga.
Väljaõppe kuupäevad: sooviti väljaõppe kuupäevade pikemat etteteatamist, et võimaldada liikmetel paremini planeerida ja kohandada oma ajakava.
VÄLJAÕPE, VARUSTUS, INFORMEERITUS, KAITSE- JA VÕITLUSTAHE
Organisatsioonide pakutavasse väljaõppesse suhtusid nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitse liikmed positiivselt. Täpsemalt suhtus Kaitseliidu pakutavasse väljaõppesse positiivselt 86%, uuringus osalenutest: rahul oli 36% ja pigem rahul 50%. Naiskodukaitse pakutavasse väljaõppesse suhtus positiivselt 92%: rahul oli 51% ja pigem rahul 41% küsitlusele vastanud liikmetest.
Erinevused ilmnesid erialades, milles sooviti oma teadmisi täiendada. Kui Naiskodukaitse liikmed soovisid arendada oma teadmisi eelkõige meditsiinis (32%), sides ja juhtimises (25%) ning logistikas (19%), siis Kaitseliidu liikmeid huvitas rohkem enesetäiendus drooninduses (24%), luures (20%) ja täpsuslaskurina (18%).
Kui üldise väljaõppega olid rahul nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitse liikmed, siis pakutava varustuse kohta arvamus nii hea ei olnud. Täpsemalt suhtus Kaitseliidu pakutavasse varustusse positiivselt 72% uuringus osalenutest, kellest rahul oli varustusega 23% ja pigem rahul 49%. Naiskodukaitse väljastatud varustusse suhtus positiivselt 60% vastanutest, kellest rahul oli 28% ja pigem rahul 32%.
Kuigi väljastatud varustuse kohta oli nurinat, ei mõjutanud see kaitsetahet ega võitlustahet. Kaitsetegevuses on valmis osalema 97% küsitletud Kaitseliidu liikmetest, samal ajal kui kõigist Eesti meestest oleks valmis osalema 73%. Uuringule vastanud Naiskodukaitse liikmetest on valmis kaitsetegevuses osalema 84%, võrdluseks arvab kõigist Eesti naistest samamoodi 55%.1
Sõjalise ründe korral osaleks sõjalises kaitsetegevuses 75% uuringus osalenud Kaitseliidu liikmetest, Eesti elanike näitaja 2023. aasta avaliku arvamuse ja riigikaitse uuringu põhjal on vaid 11%. 54% küsitletud Naiskodukaitse liikmetest osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses, eelviidatud uuringu põhjal on kõigist Eesti naistest selleks valmis 44%.
Samamoodi on Eesti keskmisest parem ka kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate informeeritus. Uuringus küsiti: „Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite Teie teha Eesti kaitseks, juhul kui Eesti vastu toimub sõjaline rünnak?“
Vastuste analüüsist selgub, et 75% uuringus osalenud Kaitseliidu liikmetest leiab, et on informeeritud, sellal kui kõigist Eesti meestest on enda arvates informeeritud 42% (täiesti piisavalt + pigem piisavalt). Uuringus osalenud Naiskodukaitse liikmetest leidis 56%, et nad on informeeritud, võrdlusena arvas kõigist Eesti naistest samamoodi 32%.
Kommentaar
Kindralmajor ILMAR TAMM , Kaitseliidu ülem
„Kaitseliidu kui organisatsiooni tugevus seisneb tema liikmete hoiakutes, organisatsiooniga liitumise ajendites ja rahulolus.
Rõõm on nentida, et hoiakud peegelduvad kõrgetes näitajates, mis avalduvad näiteks selles, et 90% või enam liikmetest tunneb uhkust, et elab Eesti Vabariigis. Uuring kinnitab tõsiasja, et valmidus osaleda kaitsetegevuses hõlmab 97% ja sõjalise ründe korral sõjalises kaitses 75% kaitseliitlastest. See ilmestab nii kaitseliitlaste kaitsetahet, adekvaatset väljaõpet kui ka informeeritust oma rollist Eesti-vastase sõjalise ründe korral. Meie kitsaskohaks on jätkuvalt varustus, eelkõige individuaalse lahinguvarustuse elemendid. Siiski on üldine rahuolu üle 70% ja julgen kinnitada, et käesoleva aasta lõpuks paraneb olukord nii vormide kui lahinguvarustuse elementidega. Siinkohal pean vajalikuks rõhutada, et maakaitse sõjalise võime arendamise ja varustatuse juures peame silmas pidama tervikut, sh eelmisel aastal „ellu äratatud“ ussisõdalasi, kes moodustavad poole maakaitsest.
Uuringu peamine järeldus on minu jaoks see, et süsteemne ja sihipärane lähenemine rollidele ja ülesannetele, mis on seotud praktilise väljaõppega ja tulemiga riigikaitsele, tagab Kaitseliidu liikmetes jätkuva huvi, tahte ja panuse Kaitseliidu tegevustesse.
Kokkuvõttes annab Kaitseliit oma kõrge kaitsetahtega ühiskonnas positiivselt tooni ja innustab panustama riigi sõjalisse kaitsmisse, kuid julgustab otsima osalemisvõimalusi ja väljundit ka riigikaitse laias käsitluses.“
Kommentaar
AIRI TOOMING , Naiskodukaitse esinaine
„Uuring andis kinnitust, et oleme üldjoontes õigel teel. Naiskodukaitsjad on erakordselt uhked oma organisatsiooni üle ning valdavalt ollakse pakutava väljaõppega rahul.
Heameel on tõdeda, et 89% uuringus osalenud naiskodukaitsjatest oleks valmis osalema sõjalises või mittesõjalises kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale. Siit omakorda tuleneb, et meil on tarvis teha veel kõvasti tööd, et iga naiskodukaitsja leiaks enda soovidele ja võimetele vastava rakenduse kriisi- ja sõjaajaks. Praegu on maakaitse ja sihtüksuste ametikohtadel kokku 40% naiskodukaitsjatest.“
VIIDE:
Võrdlusandmete aluseks on AAU (avaliku arvamuse ja riigikaitse uuring) 2023. aasta uuring.
