6 minute read
TALVISE SÕJAPIDAMISE ERIPÄRAST
TALVISE SÕJAPIDAMISE ERIPÄRAST
Meie kliimas on talvise sõjapidamise oskused, teadmised ja hoiakud igale sõdurile ja ülemale kriitilise tähtsusega, sest lisaks vastasele mõjutavad meid nõudlikud ja muutlikud ilmastikuolud.
Tekst: nooremleitnant PEETER ILISON , Tallinna maleva operatiiv- ja väljaõppesektsiooni instruktor
Asub ju Eesti parasvöötme hooajalises kliimas, kus valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. See tähendab, et hoolimata riigi väiksusest on meie ilmastik samal ajal eri asukohtades küllaltki vahelduv, pakkudes erinevaid õhutemperatuure, sademeid ja lumikatte paksust. Tartu Ülikooli uuringu andmetel (1950–2016) on Eesti lumikatte mediaanaeg 112 päeva. Sellest võime meelevaldselt järeldada, et kolmandik aastast on riik kaetud lumega, kolmandik külm ja niiske üleminekuperiood ning kolmandik ilus Eesti suvi.
Seetõttu peabki iga sõdur olema võimeline tagama oma võitlusvõime ning iga ülem oskama ülesande planeerimisel arvestada talviste teguritega, kus kõik võtab vähemalt kaks korda rohkem aega ning erinevalt soojast ajast tuleb rohkem tähelepanu pöörata isikkoosseisu tervise ja lahinguvõime säilitamisele.
SISSEJUHATUS TALVISESSE SÕJAPIDAMISSE
Talvevõitluse kursus algab sissejuhatusega meie kliimasse, kus käsitleme ajaloolisi graafikuid ja andmeid, et paremini mõista keskkonda, kus peame oma ülesandeid täitma: keskmised ja kõige külmemad õhutemperatuurid, lumikatte maksimaalne paksus ja kestus päevades.
Sellest lähtub arusaamine, kuidas talvisel külmal, niiskel ja lumisel kliimal on mõju:
mobiilsuse vähenemisele,
isikkoosseisule,
transpordivahenditele,
relvastusele,
vaatlusele,
maskeeritusele,
hukukindlusele.
Kui esimesed punktid on peaaegu iseenesestmõistetavad, siis hukukindluse all pean silmas keskkonnamõju, mis soodustab alajahtumist.
JUHTIMINE, RUTIINID JA KONTROLLFUNKTSIOONID
Talvised tingimused nõuavad ülematelt läbimõeldud juhtimist ja ilmastiku mõju hindamist. Arvestades, et kõik toimingud võtavad rohkem aega ja energiat, tõuseb tagala ja hoolduse tähtsus märgatavalt. Sellistes tingimustes on eeskujul rohkem jõudu ning oma üksuse järelevalve tagamine on tavapärasest suurema tähtsusega.
Hukukindluse vältimiseks on nii juhtidel kui sõduritel vaja mõista omadusi, mis soodustavad ülesande edukat täitmist:
Võime haarata initsiatiivi – keskkonnas, kus ka väiksemad tegevused nõuavad talvel rohkem pingutust, on üksuse heaoluks oluline tagada tegevuste elluviimine, kasutades loomingulisi ja võimalikult efektiivseid lahendusi.
Võime tulla toime teadmatuse ja ebakindlusega – me peame olema võimelised tegutsema ka teadmatuses. Selleks on vaja langetada otsuseid läbimõeldult, mõistmaks võimalikke tagajärgi, sest väärhinnangud võivad viia külmakahjustuste ja hüpotermiani.
Võime tekitada usaldust – üksuse ülem peab olema võimeline oma sõnumit selgelt edastama ning olema aus, etteaimatav ja põhjalik oma üksuse talveks ettevalmistamisel.
Võime hoolida – üksus on täpselt nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Kõige lihtsam on seda saavutada mõttelaadiga „mul on hea ainult siis, kui teistel on hea“. See tähendab ka seda, et üksuses on määratud selged nõuded nii ülesannete täitmisele kui ka järeltegevustele.
Võime teha efektiivseid ja iseseisvaid otsuseid – efektiivsete ja iseseisvate otsuste tegemiseks peavad ülemad ja sõdurid olema nii väljaõppes kui ka ülesannet täites mentaalselt ja füüsiliselt „kohal“. Tuleb tagada olukorrateadlikkus ning säilitada võime ennustada ja ennetada võimalikke talvise tegevusega seotud katsumusi.
HÜPOTERMIA, KÜLMAKAHJUSTUSED JA VINGUGAASIMÜRGITUS
Tervisekahjustuste tekke risk on talvel mitu korda suurem. Väljaõppe käigus käsitletakse talvel inimkeha mõjutavaid tegureid, erinevaid külmakahjustusi ning seda, kuidas tunda ära hüpotermia eri astmeid ja osutada kannatanule esmaabi.
Eraldi teemapunktina käsitleme vingugaasimürgitust, sest selle mõju võitlejatele on alahinnatud ja üldjuhul ei osata sümptomeid ära tunda. Külmal ajal on vingumürgituse oht ennekõike majutuses (köetavad telgid ja väiksed ruumid) ning tihtipeale jäävad selle sümptomid muude tervisekahjustuste varju.
Praktiliselt käiakse läbi enese ja kaaslase soojendamine külmakahjustuste vältimiseks, tegevused hüpotermiaga kannatanu korral ning kaaslastele SIBIRIA kontrolli läbiviimine.
(RIIDE)VARUSTUSE KASUTAMINE JA HOOLDUS
Kursuse raames luuakse arusaam kihilisest riietumisest ning kursuslased õpivad oma riietust vastavalt tegevusele korrigeerima.
Näiteks oli osalejatele üllatuseks, et kuni -15 kraadini kannatab väga hästi tegutseda vaid soojapesukomplekti ja talvise maskeerimisülikonnaga. Vaja on mõista, et kuiva varustust kasutatakse vaid madala intensiivsusega ja märga kõrge intensiivsusega tegevustes, mitte ei kanta kõiki riideid järjest märjaks.
Teadmiste ühtlustamiseks käisime läbi tabelvarustuse elemendid, nende materjalid, materjalide omadused ning hoolduse põhimõtted. Kuigi Kaitseliidu väljaõpe piirdub tavaliselt nädalavahetusega, on siiski oluline kasutada õiget talvevarustust ning osata seda välitingimustes jooksvalt hooldada ja kuivatada.
Relvastus peab olema ette valmistatud talvistes tingimustes tegutsemiseks: vintraua otsas „lumekork“, relv kergelt täissünteetilise õliga õlitatud või peaaegu täiesti kuiv. Samuti peame arvestama, et sooja ja külma ruumi vahel liikudes tekib kondensaat, mis võib põhjustada tõrkeid. Vette kukkudes tuleb relv koheselt veest tühjendada, et vältida vintraua jäätumist ja relva kasutuskõlbmatuks muutumist.
Elektroonika, erivahendite ja sideseadmete kasutamisel tuleb need hoida soojas ehk keha ligidal ning mõista, kuidas külm akude kestvust mõjutab. Etteruttavalt: tuleb soosida liitiumioonakusid, mille kasutegur kahaneb kõige kõige vähem.
TEA, MIDA SÜÜA, JA JOO VETT!
Kui tavaoludes kulutab täiskasvanud mees päevas umbes 2800 kilokalorit, siis talvistes oludes võib tõusta see 5000 ja raske füüsilise koormuse korral kuni 9000 kilokalorini.
Süsivesikutest saame kiiret energiat, kuid pikka aega välitingimustes toimimiseks tuleb hoida mõõdukat koormust (pulss kuni 65%) ning soosida rasvade ja proteiini tarbimist, mis eraldavad energiat aeglasemalt.
Paljud üksused pole kokku puutunud talviste kuivtoidupakkidega (KTP) ja neid ka ei tarnita enam, seega tuleb loovalt läheneda ja arvestada, et meie KTPd on süsivesikurikkad. Seega peaks praeguse kolme KTP asemel tarbima päevas neli KTPd ning rasvade ja proteiinide saamiseks oleks mõistlik suitsupekki ja proteiinipulbrit varustusse varuda. Ka tuleb talvel ära süüa kogu toidupaki sisu, et kogu energia kätte saada.
Seedimiseks ja kehatalitluse tagamiseks vajame piisavalt vett. Talvel kaotame tavaolekus hingamise, higistamise ja keha auramise tõttu umbes 2,5 liitrit päevas, täisvarustuses suusarännakul isegi kuni 10 liitrit päevas. See tähendab, et peame pidevalt vett tarbima ja tagama selle olemasolu – selleks saab veepudelit keha lähedal soojendada, pudelit pidevalt lumega täita ning hoida termoses alati kuuma vett toiduvalmistamiseks.
SUUSAD JA KELGUD
Kursusel õpiti endale sobivaid suuski valima, ette valmistama ja remontima – tõrvamisest kuni klambrite reguleerimiseni. Malevates leidub erinevaid suuski, Rootsi puusuuskadest kuni plastiksuuskadeni. Kuigi puusuusad on pigem kaduv nähtus, on artikli kirjutaja arvates vajalik oskusi alal hoida ja edasi anda, sest paljud kursuslased polnud kunagi elus suuski ega kelku tõrvanud ning reaaloludes peame olema võimelised kasutama seda varustust, mis parasjagu saada on. Suusatamine lahingu- või täisvarustuses koos kelguga moodustab suure osa kursusest. Tihtipeale on osalejad suusatamise osas skeptilised, kuid pärast esimest suusatundi ja õige tehnika õpetamist asendub see pigem optimismiga. Vaja on pöörata tähelepanu iga osaleja suusatehnikale, seda õigel hetkel korrigeerida ja mõjutavatele teguritele tähelepanu juhtida.
Kelk, kuhu pakitakse jaovarustus, tekitab tihti peavalu, kuid ka siin on olulised õiged töövõtted, põhimõtete järgimine ja jao koostöö kelgujälje loomisel.
Esimese nädalavahetuse viimane teema oli mootorsõiduki järel pukseerimine (skijoring), mille eesmärk on liigutada üksusi maastikul kiiresti punktist A punkti B, kulutades võimalikult vähe isikkoosseisu energiat.
TEOORIA KINNITATAKSE PRAKTIKAS
Kursuse teine nädalavahetus pühendus rohkem õpitu praktiseerimisele. Varasemale lisaks harjutati suuskadel laskeasendeid, mida omakorda kinnistati laskeharjutusega lasketiirus. Seejärel pidi üksus liikuma etteantud punktidesse, järgides rännakupauside rutiine. Punktide ülesanneteks olid keskmise hüpotermiakannatanu käsitlemine, tugipunkti rajamine ning lõpus veekogu luure ja tegutsemine jää murdumisel.
Kuigi jääauk (icedrill) on paljude jaoks eneseületus, on sellel tuntav väljaõppeväärtus – Rootsi armee näitel on tänu selle väljaõppele talviste uppumissurmade hulk vähenenud 70%.
Kokkuvõttes annab oma kliima ja keskkonna tundmine ning ka talvistes oludes lahinguvõime säilitamine meile võimaliku vastase ees väga hea eelise. Seda saavutame oskuste alalhoidmise ja arendamisega.
