KAMRAADLUS, KOHV JA KOOSTÖÖ ÕHUTÕRJEPATALJONI JA JÄRVA FORMEERIJATE NÄITEL

Õhutõrjepataljoni üks suuri plusse formeerimisel on selle personal. Vabatahtlikud kaitseliitlased Järva malevast, kes suutsid ennast kiirelt mobiliseerida ja olla kohal rutem, kui tegelik kokkulepe seda nõuaks. Kaitseliitlaste hea tegevusega jäi rahule ka kaitseminister Hanno Pevkur, kes tutvus õppuse ja formeerimisliinidega" - Kolonelleitnant Kristjan Leimann. Lisaõppekogunemise Okas kokkuvõte. Kaitseväe aastaraamat 2022

KAMRAADLUS, KOHV JA KOOSTÖÖ ÕHUTÕRJEPATALJONI JA JÄRVA FORMEERIJATE NÄITEL

Huumor ja kohv. Need kaks sõna võtavad lühidalt kokku Järva maleva formeerijate ja õhutõrjepataljoni koostöö. Kui aga asjasse süveneda, leiab iseloomustavaid sõnu veelgi. Ja märksa kaalukamaid.

Tekst ja illustratsioon: MERILIN SEPP , vabatahtlik autor

Alustada tuleb sellest, et ma olen alati olnud positiivselt üllatunud ja hämmastunud, kui näen, kuidas need Järva maleva mehed ja naised saabuvad nii kiirelt kui võimalik õhutõrjepataljonile (ÕTP) appi. Täis motiveeritust, teotahet ja rõõmu enda töö ja antava panuse üle. Pean neist sügavalt lugu,“ alustab õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Kristjan Leimann, kui uurin, mida annab ÕTPle koostöö Järva maleva vabatahtlikega.

Rõõmu näeb nende formeerijate silmis juba siis, kui kogunetakse, et teekond ÕTP juurde ette võtta. Muljetatakse eelmise kohtumise eredamatest sündmustest ning oodatakse kaugema kandi mehi-naisi. Sõit sihtpunkti möödub sumeda sumina ja naeratuse saatel. Kes mõtleb eesootavast tööst, kes sellest, et oleks ehk pidanud kohvipiima ise kaasa võtma. Milles seisneb sellise pikaajalise koostöö võlu ja saladus?

VÕTMED-KÄTTE-PAKETT?

„Nüüd juba aastatepikkune koostöö 1. jalaväebrigaadi ÕTP ja Järva maleva formeerijate vahel on meile olnud väga kasulik,“ ütleb kolonelleitnant Leimann. „Irooniaga võib ehk keegi öelda, et meie eest tehakse töö ära, kuid see vastab tõele ainult selles osas, et võimaldab ÕTP väikesel koosseisul tegeleda teiste ülesannetega, mida peab tegema täpselt samal hetkel,“ lisab ta.

Teadmised, oskused ja nõuanded, mis on tulnud kogenud Kaitseliidu formeerijatelt, on Leimanni sõnul hindamatu väärtusega. „Jätkusuutlikkus ja samade isikute pikaajaline kogemus on aidanud meie formeerimispunktil maha lihvida kõik konarused. Olgu selle tõestuseks asjaolu, et aastaid oli just ÕTP formeerimispunkt teistele eeskujuks ja seda esitleti paljudele 1. jalaväebrigaadi kõrgetele külalistele.“

Sama meelt on ka ÕTP endine ülem kolonelleitnant Tanel Lelov: „Koostöö Kaitseliidu formeerijatega annab lisaks ühtse meeskonna kujunemisele Kaitseliidu ja Kaitseväe üksuste vahel ka võimaluse olukorrale kiiremini ja paremini keskendunult reageerida ning määratud ülesande täitmisega alustada.

Tõsi, osad ÕTP (Kaitseväe) inimesed on ju kaasatud formeerijate toetamisse. Kuid enamikul on võimalik süveneda eesseisvasse ülesandesse teadmises, et usaldusväärne ja oskuslik meeskond seab valmis üksused, kes peavad hakkama agressorile säru tegema.“

Kõige pikaaegsem kaitseliitlastega külg külje kõrval tegutsemise kogemus on vanemveebel Keith Tarakanovil: „ÕTP ja Järva formeerijate koostöö kohta kasutaksin sõnu TÕHUS ja ÄGE. Kogu selle aja jooksul on suudetud hoida meeskonda koos, asju on tehtud alati hästi ning huumoriga. Eesmärk on algusest peale olnud piisav infovahetus ja toimingute selgus.“

Kahe üksuse vahel tekkinud kamraadlus on taganud ka koostöö edu. Kaitseliitlaste endi huvi ja panustamissoov on toonud neid aastate jooksul küll formeerimisharjutustele, laskepäevale, infotundidesse ja mälumängule, koos sai ära tehtud ka lisaõppekogunemine. Rääkimata iga-aastasest formeerijate kokkutuleku päevast sauna ja grillimisega.

„Kõike eelnevat kokku võttes võib julgelt väita, et mõlemapoolne huvi ja arusaam asjade toimimisest on viinud koostöö sellisele tasemele, mida teisedki kadestavad. Võtmed-kätte-pakett –tulete kohale, saate lao võtmed ja teete oma töö ära – tänapäeval on moodne öelda ülesandekeskne juhtimine,“ lisab vanemveebel Tarakanov.

„Et üldse seda tööd korralikult teha, on vaja kindlat ja vastutustundlikku meeskonda. Ka mitmekesisus tuleb kasuks. Kui meeskonnas on olemas näiteks välikokad, bussijuhid, jaosanitarid, tõstukijuhid, autojuhid ja väljaõppinud IT-spetsialistid, siis on heale tööle vähe takistusi,“ ütleb kaua formeerimismeeskonna juhtimise juures olnud vanemseersant Urmas Piigert.

RASKUSKOHAD?

Kolonelleitnant Lelov toob välja, et raskusi toob see koostöö pigem kaitseväelastele. „Kaitseliidu inimesed on vabatahtlikud, teevad oma igapäevatööd reeglina kusagil mujal ning nende peamised tegevused on nädalavahetustel. Kaitseväe inimesed seda sageli ei mõista ega soovi nädalavahetuseti oma aega panustada. Loomulikult on see persooniti erinev, kuid erinevatel pōhjustel seda pigem ei tehta ning viimane pärsib parimat koostööd,“ arvab Lelov.

Vanemveebel Tarakanov lisab, et raskusi on tal keeruline välja tuua, küll aga ei tohi loorberitele puhkama jääda. „Sellist kamraadlust ja arusaamist tuleb edasi viia ja koostööd samamoodi jätkata. Seda oli ühel aastal tunda, et kui infotundide ja formeerimisharjutuste vahele jääb pikem paus, siis kulub rohkem aega, et end heaks formeerimiseks valmis saada,“ sõnab Tarakanov.

Ta toob välja, et raskusi on ära hoidnud mõlema poole järjepidevus meeskonna kasvatamisel, ja tunnustab siinkohal Järva formeerijate ülemaid Janis Freid ja Urmas Piigertit.

KOOSTÖÖ SALADUS?

Huumor ja kohv. Kui lühidalt kokku võtta. Kui aga asjasse süveneda, siis ühine eesmärk ja väärtused. Sellest on välja kasvanud ka vanemveebel Tarakanovi mainitud kamraadlus. Ta lisab, et kogu protsessis jäädi alati positiivseks ja musta huumorit tuli igast nurgast.

„Kui töö on tehtud ja tekib aega, siis hakkab ka formeerija lollusi tegema,“ jätkab Tarakanov, viidates kiledest tugitoolidele, mis aktivistidest formeerijad lisaõppekogunemise ajal meisterdasid. Formeerijate kaitseks olgu aga öeldud, et ehitati need vabast ajast ning neil isetehtud diivanitel oli päris mugav päikse käes jalga ja meelt puhata.

Tarakanov toob välja ka pildid, mida siinkirjutaja pärast õppusi või nende käigus joonistas. Need pildid said alguse 2018. aasta õppusest Siil, kui formeerimise eredaimad hetked mälusopist koomiksiks hakkasid vormuma. Tänaseks on neid koomikseid valmis joonistatud juba päris mitu ja sellega omal moel jäädvustatud ka hetki koostööst.

Koostööväljundeid on leitud ka väljaspool formeerimist. Nii on ÕTP käinud abis Järva maleva patrullvõistlustel, samuti on koostööd tehtud Türi põhikooliga. Eelmisel õppeaastal veetis üks üheksas klass terve päeva kaitseväelastest õpetajatega. Õppetunnid kandsid tavapäraseid nimetusi, kuid tundides näidati õpilastele võimalusi ja olukordi, kus koolis õpitut vaja läheb.

TULEVIKUVAATED?

„Õhutõrjepataljoni nägemuses võiks meie koostöö Järva malevaga jätkuda ka edaspidi. Vajadus selle järele on. Ilma nende meeste ja naisteta ei ole võimalik täita eesmärki „kaks korda kiiremini sõtta“,“ ütleb kolonelleitnant Leimann.

Samas on tulnud murettekitavaid signaale, et nende formeerijate oskusi vajatakse esimestel sõjatundidel mujal.

„Vajadusel saame hakkama ka oma jõududega, kuid loodan väga, et edaspidi ei pea ma pikaajalisest koostööst rääkima minevikuvormis,“ võtab mõtted kokku pataljoniülem kolonelleitnant Leimann.