KAITSELIIT AVALIKU KORRA KAITSES

KAITSELIIT AVALIKU KORRA KAITSES

Benjamin Franklin on tabavalt öelnud, et pole head sõda ega halba rahu. Rahu on väärtus, mille kaitsmisega tegelevad tsiviilvõimu, eelkõige politsei kõrval ka riigikaitsestruktuurid.

Tekst: SILVA KIRSIMÄGI , Politsei- ja Piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli lektor

Kehtiv õigus lubab Kaitseväel ja Kaitseliidul täita peale riigi territoriaalse kaitsmise ka ülesandeid, mida võib lugeda riigi sisemise rahu ehk avaliku korra tagamiseks. Relvajõud ei anna oma tänuväärset panust mitte ainult tsiviilkriisi lahendamisega seotud ülesannete täitmisse, vaid siseturvalisuse tagamisse laiemalt.

Oluline on rõhutada, et Kaitseliitu võib tsiviilvõim kaasata üksnes siis, kui politsei või pääste ei saa õigel ajal või üldse mitte täita kriisiolukorras vajalikke ülesandeid ja neil puuduvad vastavad vahendid. Samuti ei tohi kaasamine takistada Kaitseliidul täitmast oma põhiülesannet.

Kaitseliidu korrakaitselised ülesanded on kehtivas õiguses sätestatud selliselt, et on eristatud vahetu sunni kohaldamise õigusega ja vahetu sunni õiguseta ülesanded.

Vahetu sunni kasutamise õigust ei ole Kaitseliidul siis, kui ta on kaasatud: päästesündmuse lahendamisse; eriolukorra töödesse; politsei ülesannete täitmisse, mis on seotud karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud süütegude ennetamisega, otsingutööde tegemisega maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna asjade korraldamise ja kõrgete riigiametnike kaitsmisega ning PPA peadirektori määratud objektide valvamisega. Taotluse Kaitseliidu kaasamiseks eelnimetatud politsei ülesannete täitmisse esitab Politsei- ja Piirivalveamet, päästesündmuse lahendamise taotluse teeb Päästeamet ning eriolukorra töödesse kaasamist taotleb eriolukorra tööde juht.

Vabariigi Valitsusel on Vabariigi Presidendi nõusolekul õigus otsustada kaasata Kaitseliitu avaliku korra kaitsesse vahetu sunni kasutamise õigusega alljärgnevate ülesannete täitmiseks.

1. Terrorikuriteo, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu või tervise vastu suunatud ründe, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise ennetamiseks või tõkestamiseks. Samuti riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise ennetamiseks ja tõkestamiseks ning sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamise korral (korrakaitseseaduse alusel).

2. Avaliku võimu organi (Riigikogu, ministeeriumi vms) ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmiseks ja tõkestamiseks; vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse ja mõne Eesti piirkonna vägivaldse isoleerimisega seotud tegevuse tõkestamiseks; massilise korratuse tõkestamiseks (erakorralise seisukorra seaduse alusel).

3. Eriolukorra ajal liikluse korraldamiseks ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas (hädaolukorra seaduse alusel).

Kui Vabariigi Valitsus on Kaitseliidu kaasanud näiteks massilise korratuse tõkestamisse, siis pole õiguslikult selge, millisele täitevvõimu asutusele kuulub õigus kehtestada Kaitseliidule jõu kasutamise reeglid, see aga osutub eriti oluliseks olukordades, kus on vaja piirata isikute põhiõigusi. Juhul, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord, peab selle lahendamisse kaasatud relvajõu liikmetel olema teada, milliseid menetlustoiminguid on vaja teha liikumispiirangut rikkunud isikutega (näiteks kellele ja kuidas antakse üle alaealine ja kuidas toimub meetme dokumenteerimine). Näiteks kui Narvas on massiliste korratuste või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise lahendamiseks tarvis kaasata Kaitseliitu, siis on vaja ette näha piirid lubatud jõu, sealhulgas surmava jõu kasutamiseks. Samuti võib olla vajalik reguleerida, kuidas ja millistel tingimustel on lubatud jõu või muu vahetu sunni vahendi kasutamine subjekti erisustega isikute suhtes. Kõik küsimused, mis seonduvad lubatavate erivahendite ja relvaliikidega, korrarikkujate üleandmisega politseile, enesekaitseõiguse teostamisega ja selliste korrakaitseliste meetmetega nagu isiku kinnipidamine, vajavad selget piiritlemist, et konflikti oleks võimalik efektiivselt lahendada.

Vahetu sunni kasutamisel tuleb juhinduda korrakaitseseaduses sätestatud põhimõtetest, nagu otstarbekus ja proportsionaalsus. On üldteada, et piirata ei saa enesekaitseõigust, kuid avaliku korra tagamisel peavad paigas olema täpsed ja selged reeglid. Jõukasutusreeglid oleksid n-ö täpsustavad juhised, mis ei laienda korrakaitseseaduses reguleeritud vahetu sunni kasutamise õigust, vaid võivad seda kitsendada. Eriti olulised on need olukordades, kus näiteks rahvarahutused võivad eskaleeruda ning inimesed hukkuda.

Jõukasutusreeglid on oma olemuselt ülimuslikud käitumisreeglid, milles toodud piirangud annavad kindluse, hoidmaks ära jõu ülemäärast kasutamist, ning võivad aidata täita rahu ja julgeoleku tagamise poliitilist eesmärki.