HUTHIDE KÄTTEMAKS: MIS SEE MEISSE PUUTUB?

HUTHIDE KÄTTEMAKS: MIS SEE MEISSE PUUTUB?

Iraani „vennalik abi“ on muutnud huthid, keda saudid olid enne sõjalist sissetungi pidanud pigem sandaalides karjusteks Kalašnikovi automaatidega, arvestatavaks asümmeetriliseks ohuks läänele. Huthide sõnumid ja raketid lendavad üha kaugemale, kestvast kodusõjast sõltumata.

Tekst: HANNES NAGEL , kriisiuuringute keskus

Strateegiliselt Bab el-Mandabi (araabia k باب المندب,) väina ääres asuv Jeemen on pikka aega olnud piirkondliku geopoliitika keskmes. Pisarate värava nimeline väin eraldab Jeemenit ja DjiboutitA ning Aasiat Aafrikast, ühendades Punase mere Adeni lahe ja India ookeaniga.

30 kilomeetrit pikk väin jaguneb kaheks kanaliks Barīm’i (araabia k بريم) saare juures – 30 meetri sügavune läänepoolne kanal on 26 km lai, 310 meetri sügavune idapoolne kanal vaid 3 km lai.

Seda vulkaanilist saartB kutsutakse ka Mayyuni anomaaliaks1, kuhu ehitatud õhuväebaasi keegi enda omaks ei tunnista, ehkki liivarada on aimata Araabia Ühendemiraatideni (AÜE) välja. Puht juhuslikult on selliselt eikellegi lennurajalt võimalik kontrollida üht maailma olulisemaid energiakandjaid vahendavat mereteed.

See merevärav on ajaloo jooksul olnud tunnistajaks paljudele sõdadele ja konfliktidele, millest kaasajal annab enim tooni 1973. aasta oktoobrisõja ajal Iisraeli poole suundunud Iraani naftatankerite blokeerimine.

Bab el-Mandabi tähtsus suurenes järsult pärast Suessi kanali avamist 1869. aastal, mis tõi kaasa rahvusvahelise merekaubanduse mahu kasvu. Pärast Araabia poolsaarel nafta avastamist ja Ida-Aasiast lähtuva kaubanduse kasvu tõusis selle tähtsus uuesti. Sestap on tegemist kriitilise tähtsusega mereteega, mida sageli võrreldakse globaalse arteriga, sest see ühendab Euroopat India ookeani ja Ida-Aafrikaga. Selles huthide mõjuvõim avaldubki.

2023. aasta detsembrist alanud huthide raketi- ja droonirünnakud kaubalaevade vastu Bab el-Mandebi piirkonnas on põhjus, miks USA juhitud koalitsioon alustas 2. veebruaril 2024 õhurünnakuid huthide kontrolli all olevate sihtmärkide vastu.

OD(S)AV POPULAARSUS

Paraku on see rohkem sümboolne vastus, sest maastik soosib kaitsjat ning huthide riigiaparaat on pigem primitiivselt elastne – lihtne ja elanikele minimaalselt teenuseid pakkuv. Segi paisatud Jeemenit pole võimalik vallutada, veel vähem võõrvõimule allutada. See saaks olema teine Afganistan, kus võit mässuliste ja terrorirühmituste üle on nagu miraaž ning blokaad ja isolatsioon on tõhusad vaid siis, kui lõigatakse läbi doonorite arterid, st lõppevad relva- ja rahatarned.

Päeva lõpuks võib ju Allah olla kõikvõimas, ent mošeepalvused rakette kokku ei kruvi. Iraan on sellegi supi põhikomponent olnud stabiilselt alates 1979. aastast ja erinevalt veinist, mis ajaga järjest paremaks läheb, liigub see leem teistpidises suunas.

Alates sõja algusest Gazas on huthid end esitlenud ainsa tõelist usku kaitsva araabia organisatsioonina, mis on valmis astuma vastu juutidele ja Lääne imperialismile. Seda tehes on nad osavalt ära kasutanud abitust, mida tunneb enamik moslemeid, kes soovivad küll palestiinlaste veresauna Gazas peatada, ent ise selle heaks midagi ei tee.

Suured araabia riigid on sõja lõpetamiseks keskendunud rohkem diplomaatiale, vältides jõulisemaid (nt nafta-) meetmeid, mida nad kunagi kasutasid Iisraeli ja tema liitlaste survestamiseks.

Nii polegi ime, kui Agadiri abitööline Nabil Marokos tõdeb kuurortlinna ühel ehitusplatsil Rokna hotelli ees suitsupausil olukorda järgmiselt: vähemalt teevad huthid jõupingutusi, samal ajal kui teised riigid, nagu Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid, ei tee Palestiina heaks midagi. Samas pole kõik nii lihtne, nagu huthid seda püüavad näidata.

JEEMENIS TOIMUVA MÕJU EESTILE

Meist võrdlemisi kaugel Araabia poolsaare tipus aset leidvad sündmused ja konfliktid, mille keskmes on huthide vastane võitlus, suudavad märkimisväärselt mõjutada ka Eesti julgeolekut.

Huthide aja jooksul radikaliseerunud ideoloogia ja seosed äärmusrühmitustega suurendavad terrorismiohtu terves regioonis, kusjuures globaalse merekaubanduse häirimine on vaid osa aimatavast arsenalist, mida huthid on võimelised lennutama Lähis-Idast kaugemale.

Küberohtude levik, mille allikaks võivad ühel hetkel muutuda ka huthide toetajad, võib kahjustada kriitilist infrastruktuuri ning küberturvalisust, mis omakorda mõjutab nii lääne kui ka Eesti julgeolekut.

Tasub meeles pidada, et veel kümmekond aastat tagasi polnud Jeemen ja droonid märksõnad, mis võinuks mõjutada globaalseid tarneahelaid. Huthide kontroll strateegiliselt oluliste mereteede üle, nagu Bab el-Mandebi väin, mõjutab rahvusvahelist mereliiklust ja seeläbi kaubandust, mis võib omakorda

Lisaks suurendab konflikti laienemine ja naaberriikide destabiliseerumine ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel rändevooge, mis suudavad lahti kiskuda lääneriikide niigi hapra riigisisese stabiilsuse tänu kontinendile juba sisenenud pagulaste ja immigrantide (mitte)integreerumisele.

Eesti huvides on vaid stabiilsed lääne ühiskonnad, mis võivad ju olla mitmekesised, ent peavad kriisides suutma säilitada ühtsuse.

VÄIKE MAAILM

Araabia poolsaare konfliktide lõpetamine eeldab tugevat rahvusvahelist koostööd, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu raames, et vastu seista ühistele julgeolekuohtudele ning kaitsta ühiseid väärtusi.

Sõda huthidega Jeemenis ning sellest tulenevad probleemid omavad koroonaviirusega võrreldavat levikupotentsiaali, sest konflikti mõju ja sellega kaasnevad ohud on võimelised üle kanduma kaugemale piirkonnast, kus see algas, ning kujutama ohtu üleilmsele stabiilsusele ja julgeolekule. Sageli võivad need hiilivate kriisidena levida aeglaselt, ent kindlalt, ja ulatuda lõpuks ka Eestini. Seejuures pole suurimaks ohuks huthid, vaid riikide ohutaju, mis võib alahinnata nende mõju ja ulatust globaliseerunud maailmas.

See on inimlik, sest poliitiline ja kollektiivne ohutaju kipub eelistama lähedal asuvaid probleeme ja vähem tunnistama kaugete võõraste piirkondade ja sündmuste mõju. Kuid see on ka ohtlik, sest globaliseerumise tumedam pool koos tehnoloogia erakordselt kiire arenguga toob Jeemeni ohud meie koduukseni kiiremini, kui arvata oskame.

21. sajand erineb teistest, sest võit teadvuse lahingus ja inforuumis on täna võrdväärne võiduga pärislahingus. Huthide ja nende toetajaskonna eesmärk on levitada lääne rahvastele oma sõnumeid lootuses, et inimesed jagavad neid edasi võimalikult laialdaselt.2

Mõttekoht kõikidele suunamudijatele, kel on arvukas jälgijaskond: enne jaga-ikooni vajutamist, mis on varsti võrdväärne tuumarelva aktiveerimisega raketišahtis, on esmalt otstarbekas mõelda, mida see võib ühiskonnale kaasa tuua.

Usutavasti on enesedistsipliin ja sellega harjumine tsiviilelanikkonnale mitu korda raskem kui tsiviilkaitse- või ajateenistuses, ent 21. sajandi proovikivid nõuavad seda üha enam, eriti inforuumis.

Selleks, et lahendada järjest rohkem emotsioonidest ja ideoloogiast laetud kriise, peame esmalt olema suutelised neid lahti mõtestama. Näiteks Jeemen, Palestiina ja islam ei tähenda üht ja sedasama, kuigi kõik on ju moslemid. Vastupidi, needki on killustunud ja vajavad erinevaid lahenduskäike. Peame mõistma neid ohte, aktsepteerima nende olemust ja mõistma väärtusruumide erinevust. Vahel tulebki teha kalke valikuid, nagu täppislöögid, millega kaasnevad ka ohvrid ja seeläbi uued potentsiaalsed probleemid.

ALATI JA KÕIKJAL

Huthide kasvav võimekus väljendub ka 25aastases Fatimas, kes tüüpilise kohaliku naisena veedab enamiku ajast kodus, olles seejuures üks asümmeetrilistest ohtudest. Tema elutee erineb teiste omast. Lisaks lugemiskunstile valdab ta ka arvutit* ning kuigi ta pole veel proff, õpib ta kiiresti. See on tema võimalus kättemaksuks 12 aastat tagasi toimunud Ameerika droonilöögile, kus al-Haidra 14-liikmelisest perekonnast jäi tema 13aastasena ainsana ellu. Fatima ei ole ainus, kes on sel moel lähedasi kaotanud, sest alates 5. novembrist 2002 on lääne droonid rünnanud Jeemenis sihtmärke ja seda tegevust on ÜRO inimõiguste komisjon raportis aeg-ajalt kirjeldanud kui „sel- get kohtuvälist tapmist“3. Olgugi et lööke on antud kahtlusaluste terroristide pihta, on ohvreid ka tsiviilelanike seas. See hoiab alal viha ja kättemaksusoovi, mida on võimalik relvastada.

Küberohtude levik, mida võib seostada huthide toetajatega, võib kahjustada kriitilist infrastruktuuri ning küberturvalisust, millel on omakorda potentsiaal mõjutada nii lääne kui ka Eesti julgeolekut.

Fatima pärsiakeelne mentor mõistab tema potentsiaali, mistõttu sammsammult keerukamaks muutuvad ülesanded ühest küljest innustavad Fatimat ja teisalt annavad aimu, et kaugel pole päev, kui ta on valmis eksamiks küberrindel4, kuhu kohalik küberarmee otsib just temasuguseid.

Fatima on tänulik, et ta on ajavööndi mõttes Ida-Euroopast vaid tunni aja kaugusel. Pärast õhtusööki ühes Safia tänavarestoranis joob ta enne keskööd ilmetu viiekorruselise hoone kolmanda korruse köögis veel tassi teed.

Ta laulab endamisi viisi, mis kummitab teda 12. jaanuarist, mil tema ja sajad tuhanded teised skandeerisid Al-Sabeeni väljakul Palestiina toetuseks huthide sõjalaulu „…me ei hooli, me ei hooli, muutke see suureks maailmasõjaks! Mu süda igatseb relva järele! Jumala nimel, see elu on mulle keelatud. Jumala teel maitseb kibedus magusalt. Teretulnud on surm, see on me soov!“5 .

Teed rüübates liigub ta magamistuppa, mille laual olevale sülearvutile on jäetud eksamimärksõna mentorilt –Elering. On kesköö ning veel enne, kui 5150 kilomeetrit eemal Laki tänaval hakkab lahti rulluma raskete tagajärgedega küberründe stsenaarium, asetab Fatima teeklaasi lauale ja lausub endamisi mõttes araabiapäraselt – bismillah!**

MÄRKUSED:

* Vaid 35 protsenti Jeemeni naistest oskab lugeda.

** Jumala nimel (araabia k), koraani esimene sõna, mida kasutatakse millegi alguses või enne mis tahes tegevuse, nt söömise, valuuta vahetamise, eksamiks õppimise jms alustamist.

VIITED:

A Rahvavabastusarmee toetusbaas Djiboutis (hiina k 中 国人民解放军驻吉布提保障基地) oli ühtlasi esimene välismaine ja Aafrika mandril asuv kommunistliku Hiina sõjaväebaas Dolarehi sadamas, mis vajadusel teenindab ka piirkonnas viibivaid Iraani (luure)aluseid.

B Alates 1857. aastast Briti impeeriumi Adeni koloonia koosseisu kuulunud strateegilise saare üleandmine 30. novembril 1967 Lõuna-Jeemeni Rahvavabariigile oli Londonile valus kaotus.6

ALLIKAD:

1 Gambrell, J. 2021. Mysterious air base being built on volcanic island off Yemen. Associated Press, 25.05.2021. https://apnews.com/article/ mysterious-air-base-volcanic-island-yemenc8cb2018c07bb5b63e1a43ff706b007b

2 Nereim, V. Honed at Home in Yemen, Houthi Propaganda Is Going Global. The New Yrok Times, 24.01.2024. https://www.nytimes.com/2024/01/24/ world/middleeast/yemen-houthis-propaganda.html

3 O'Connell, M. E. 2003. To kill or capture suspects in the global war on terror. Case Western Reserve Journal of International Law, 35(2), p. 331.

4 Lorenzo, F. B. 2015. There's Evidence the 'Yemen Cyber Army' Is Actually Iranian. Vice, 26.06.2015. http://motherboard.vice.com/read/theres-evidencethe-yemen-cyber-army-is-actually-iranian

5 Derradji, H. [@derradjihafid]. (12.01.2024). شعب جبار، مظاهرة مليونية في العاصمة اليمنية صنعاء بعد الغارات الأمريكية البريطانية على اليمن. اليمن لا يزال قوياً وصامداً (Võimsad inimesed, miljoniline meeleavaldus Jeemeni pealinnas Sana'a's pärast USA ja Suurbritannia rünnakuid Jeemenile. Jeemen jää suureks ja vankumatuks). [X]. https://x.com/derradjihafid/ status/1745805860809433252

6 Pieragostini, K. 1991. Britain, Aden and South Arabia. London: Palgrave Macmillan.