SIIM ÕISMAA
MILITAARTURISM
EESTI SÕJAAJALOOPÄRANDI RASKUSKESE VIIMSIS Eesti suurim sõjamuuseum asub Viimsis – asjaolu, mis siiani teinekord üllatab. Kui tänapäeval seostub Viimsi poolsaar eelkõige rohke elamuarendusega, siis ajalooliselt on tegu tähtsa sõjalise tugipunktiga. Nii on kindral Johan Laidonerile kuulunud Viimsi mõis sõjamuuseumile vägagi sümboolne asukoht. Tekst: SANDRA NIINEPUU, Eesti Sõjamuuseum
T
allinna poolt tulles kulgeb tee Viimsisse mööda mererannikut ja tekib tunne, nagu sõidaksid suvitama. On ju Pirita kuurortpiirkonnana tuntud 20. sajandi algusest, mil sellest sai tallinlaste armastatuim suvituskoht. Kuid mitte ainult – ajaloo jooksul on territooriumi kaitsmiseks ikka tulnud tähelepanu pöörata ranniku kindlustamisele.
RAADIOLUURE MÕISAS Vene tsaaririik rajas Viimsisse kindlustatud positsioone mitme sajandi vältel ja Eesti Vabariik jätkas nende kasutamist. Tõeliseks militariseeritud tsooniks muudeti poolsaar Nõukogude okupatsiooni ajal, mil sinna sisenemiseks oli vaja eriluba. Neist aegadest 86
5/2020
maastikule jäänud objektid tasub Viimsisse tulles kindlasti üle vaadata (vt infokasti). Viimsi mõisasse asus Punaarmee juba 1944. aasta sügisel ja ala ümbritseti kolme meetri kõrguse taraga. Nõukogude okupatsiooni viimastel aastatel asus seal NSV Liidu raadioluure väeosa nr 31181. Killukesi sellest ajalooetapist võib sõjamuuseumis näha ka täna. Nõukogude armee lahkus mõisast 1992. aasta oktoobris ja selle võttis üle Viimsi vald koostöös Viimsi kaitseliitlastega. Kuni 1940. aastani oli Viimsi mõis kuulunud kindral Johan Laidonerile, kellele see kingiti 1923. aastal riigikogu otsusega teenete
eest Vabadussõjas. Sellest tulenevalt asutas Viimsi vald 15. septembril 1992 vallamuuseumi osana kindral Laidoneri muuseumi. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum sai sellest 2001. aastal.
AJARÄNNAK LÄBI SÕDADE Sõjamuuseumi eelkäija, 1919. aastal asutatud Eesti Vabastamise Sõja Muuseumi küllaltki rikkalik kogu kanti Nõukogude okupatsiooni alates paraku laiali, nii et kogudega tuli alustada nullist. Sellele vaatamata on sõjamuuseumil praeguseks suurim Eesti sõjaajalooga seotud materjalide kollektsioon. Eks ole ju kogu ajalugu tegelikult suuresti sõdade ajalugu ning sõjamuuseumis
