2 minute read
NIMI TOIDU TAGA. Tükike Sacheri kooki?
Nii mõnigi maailmakuulus toit on saanud nime konkreetse isiku järgi. Milline on lugu selle toidu taga?
Tükike Sacheri kooki?
Advertisement
Sacher-torte on šokolaadikook, mis tegi oma autori, õpipoiss Sacheri maailmakuulsaks.
Esimese Viini kohviku olevat rajanud rikas kaubamees ja Idakaubanduse kompanii tõlk Georg Franz Kolschitzky. Lahingus üles näidatud vapruse eest premeeriti teda linna piiranud türklastest maha jäänud mõne kotitäie kohviga. Proua Kolschitzky olevat aga olnud eriliselt andekas küpsetaja, kes andis oma saiakestele Türgi lipul oleva poolkuu kuju – nii sündis maailma croissant ehk sarvesai. Oli see nii või ei olnud, kuid arvukad legendid kohvist ja kookidest kinnitavad, et viinlastele on need olulised. Kui Itaalias juuakse leti juures kiiresti üks espresso, siis Viinis istutakse lauda ja võetakse aega piimakohviks, mille kõrvale käib kindlasti ka tükk struudlit või Sacher-torte. TEKST HEIDI VIHMA FOTOD SHUTTERSTOCK RETSEPT WWW.SACHER.COM
SACHERI KOOK Sacher-torte ehk Sacheri koogi päritolust pajatav legend räägib riigikantslerist vürst Metternichist, kes ühel 1832. aasta piduõhtul tahtis oma külalistele midagi eriliselt head pakkuda, kuid tema peakokk oli parajasti haigevoodis. Tellimus anti edasi, kuid kogenud tegijatest polnud keegi valmis tööd ette võtma. Lõpuks jõudis see 16-aastase õpipoisi Franz Sacherini, kelle kahekihiline aprikoosivõidega šokolaadikook riigikantsleri külalistele väga meeldis.
Juba väljaõppinud kondiitrina pakkus Franz Sacher oma kooki tollal ülivõimsale krahv Eszterházyle, kellele see samuti väga meeldis, ning nii oligi noore kondiitri ja tema šokolaadikoogi tulevik kindlustatud. Kuigi Euroopa kuningakodades ja ülikute lossides oli kuuma šokolaadi joodud selleks ajaks juba paar-kolm sajandit, levis šokolaadi kasutamine kulinaarias väga aeglaselt, nii et Sacheri šokolaadikook oli tollal vägagi originaalne. T&T
Algupärane Sacheri kook on paljude arvates liiga kuiv ja vahukoor asja ei paranda. Kui tahad mahlakamat tulemust, immuta koogikihte meelepärase alkoholi ja/või suhkruveega.
Sacher ja kuulsused
Kes Viini satub, sel tasub kindlasti külastada Viini ooperi kõrval asuva hotell Sacheri kohvikut, kus valmistatakse väidetavalt algupärast Sacheri kooki – Original Sacher-torte. Hotelli asutas Franz Sacheri poeg Eduard aastal 1876 ja selle külalisteks, kes tõenäoselt pole jätnud kuulsat kooki maitsmata, on olnud terve plejaad aristokraate ja kuulsusi: keiser Franz Joseph, kuningas Edward VIII koos Wallis Simpsoniga, kuninganna Elizabeth II ja prints Philip, Rainier III koos Grace Kellyga, president John F. Kennedy, Herbert von Karajan, Leonard Bernstein, Plácido Domingo, José Carreras, Rudolf Nureyev on vaid mõni nimi pikas reas.
Die Original Sacher-torte
Sacheri koogi originaalretsepti suurimaks saladuseks olevat kooki katva glasuuri koostis, mille juures on kõige olulisem šokolaadi kvaliteet ja päritolu.
130 g keskmiselt magusat tumedat šokolaadi (vähemalt 55%) 150 g pehmet võid 100 g tuhksuhkrut 6 muna 100 g suhkrut 140 g nisujahu vanillikaun GLASUUR: 200 g aprikoosimoosi 200 g suhkrut 150 g tumedat šokolaadi (vähemalt 55%) Lõika vanillikaun pikuti pooleks ja kraabi seemned välja. Sega kokku või, tuhksuhkur, vanilliseemned ja vahusta heledaks vahuks. Edasi vahustades lisa ükshaaval munakollased, seejärel sega kokku sulatatud šokolaadiga.
Vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks ja vala šokolaadi-munasegu peale. Sõelu peale jahu ning ettevaatlikult tainast voltides ja tõstes sega kõik kokku.
Küpseta 170-kraadises ahjus 60 minutit, kusjuures esimeseks 10–15 minutiks jäta uks sõrmelaiuselt praokile. Lase jahtuda ja lõika kaheks kettaks. Määri mõlemale kettale aprikoosimoosi ja tõsta kettad üksteise peale. Määri moosi ka külgedele. Kata kook pealt ja külgedelt šokolaadiglasuuriga.
Glasuuri tegemiseks valmista suhkrust ja 125 ml veest siirup, tükelda sellesse šokolaad ning sega ühtlaseks.
Parima tulemuse saad, kui teed koogi eelmisel päeval valmis. Kook pole eriti mahlakas, seetõttu serveeritakse seda enamasti koos magustamata vahukoorega.