TAASTUS- JA PALLIATIIVRAVI
Dr Jelena Leibur:
hospiits ei ole koht suremiseks,
vaid elamiseks
TEKST: STINA EILSEN FOTOD: AIVAR KULLAMAA
Regionaalhaigla õendusabikeskuse juhataja dr Jelena Leibur ja intervjuu toimumise järel peatselt lapsehoolduspuhkusele suundunud taastus- ja palliatiivravikliiniku juhataja dr Mari Lõhmus räägivad hospiitsravi filosoofiast ning uutest võimalustest Regionaalhaiglas.
PROFESSIONAALSUS KEERULISTE HAIGUSJUHTUMITE KÄSITLEMISEL taastus- ja palliatiivravikliiniku juhataja kt dr ANNELII JÜRGENSON: Hospiitsosakonna lisandumine Regionaalhaigla perre annab võimaluse pakkuda patsiendile inimkeskset ning väärikat käsitlust ravi- ja eluteekonna lõpus. Tulenevalt kõrgest case mix index’ist on Regionaalhaiglas veidi suurem hulk patsiente, kellel on haiguse või trauma tagajärjel tekkinud väga rasked kahjustused tagasihoidliku või puuduliku paranemislootusega. Just selliste patsientide elulõpukannatuste vähendamiseks ja nende lähedaste emotsionaalseks toetamiseks tegutseb hospiitsosakonna meeskond. Mäluhäirete osakonna roll on pakkuda dementsusega inimestele kohenemise aega, jälgida ravi efektiivsust, teha vajaduse korral muudatusi raviskeemis, toetada ning nõustada haigete lähedasi olukorraga toimetulekuks. Kognitiivhäiretega patsientide õendusabile spetsialiseerunud osakond laiendab psühhiaatriakliiniku patsientide ravivõimalusi, olles teekonna jätkuks enne koju või hooldeasutusse jõudmist. Diakooniahaigla personali väga hea professionaalne ettevalmistus keeruliste haigusjuhtumite käsitluseks ja hoolivus väetitest on märksõnad, mis iseloomustavad liitunud osakondi ning kirjeldavad väärtust, mida need lisavad Regionaalhaigla tegevusele.
16
REGIONAALHAIGLA 2 / 2022
Üks kolleeg tõi kunagi tabava võrdluse, et meditsiin on nagu võraga puu, kus terviklikkuse saavutamiseks käivad lahutamatult koos aktiivravi, ennetus, taastusja järelravi ning palliatiivravi koos hooldus- ja hospiitsteenusega. Regionaalhaiglas oli see viimane lüli senini puudu, aga alates selle aasta märtsist kuulub diakooniahaigla Regionaalhaigla koosseisu. Milliseid võimalusi see patsientidele juurde toob?
Jelena Leibur ( JL): See on tegelikult ühe eduka koostöö sujuv jätk, üleminek ei ole olnud terav, sest Regionaalhaigla tuli meile appi juba siis, kui diakooniahaigla jäi Haigekassa lepingust ilma. Ka varasematel aastatel oleme teenindanud suures osas just Regionaalhaigla patsiente. Küll aga on meil pärast liitumist hospiitshaigete jaoks terve korrus, senise 12 asemel 20 voodikohta ja enamus ühekohalised palatid, aga on ka kahekohalisi, sest kõik meie patsiendid ei soovigi üksinda olla, mõni kohe protesteerib: „Mis te panete mu siia üksi!“ Mari Lõhmus (ML): Diakooniahaigla liitumine on Regionaalhaigla jaoks kindlasti hästi suur võit.
Isegi siia majja astudes on tunda kodust ja sooja õhkkonda.
JL: Eks see ongi olnud eesmärk, et kõik oleks kodune.
