TEADUS
Dr Siim Schneider
kaitses doktoritöö Neuroloogiakeskuse vanemarst-neuroloog dr Siim Schneider kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö „Risk factors, etiology and long-term outcome in young ischemic stroke patients in Estonia“ („Eesti noorte isheemilise insuldi patsientide riskitegurid, etioloogia ja hilistulemused“). Tööd juhendasid prof Janika Kõrv ja teadur Riina Vibo, oponeeris prof Halvor Næss Bergeni Ülikoolist.
K
18
REGIONAALHAIGLA 2 / 2022
Risk factors, etiology and long-term outcome in young ischemic stroke patients in Estonia
Tartu 2021
ISSN 1024-395X ISBN 978-9949-03-725-4
haigestuvad insulti 2–7 ja naised kuni 5 aastat varem kui nende sookaaslased teistes Euroopa riikides. Lisaks oli probleemiks alla 45-aastaste ajuinfarktiga patsientide suur suremus (5 aasta suremus 25 protsenti), mis püsis ajavahemikul 1991–2003 muutumatuna. Eelnevat arvesse võttes püstitasime hüpoteesi, et nooreea insuldi suur haigestumus ja suremus on tingitud eelkõige vaskulaarsete riskitegurite varajasest kuhjumisest. Seega vääris uurimist, missugused
DISSERTATIONES MEDICINAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS
SIIM SCHNEIDER
õigist eluesmastest ajuinfarktidest 10–15 protsenti esineb alla 50-aastastel inimestel. Nooreea insuldil on sageli sotsiaalselt laastav mõju, sest selles vanuses inimestel on tavaliselt perekondlike ja töökohustuste koorem kõige suurem. Kui üldiselt on isheemilisse insulti haigestumine viimastel kümnenditel vähenenud, siis noortel täiskasvanutel on see suurenenud. Noorte suurenenud haigestumust on seletatud muu hulgas vaskulaarsete riskitegurite kasvanud levimuse ning ajuinfarkti täpsema diagnostikaga, mis tuleneb magnetresonantstomograafiauuringu laialdasest kasutamisest. Kuigi noorte ajuinfarktiga patsientide suremus on võrreldes vanemaealistega väiksem, on see siiski 4–15 korda suurem kui samaealistel tervetel inimestel. Noorte patsientide suhteliselt parem elulemus tähendab, et nad elavad tekkinud puudega pikalt. Sellest tulenevalt tekib vajadus pöörata tähelepanu ka nende tervisega seotud elukvaliteedile, mille kohta on vähe andmeid. Tartus aastatel 1991–1993 ja 2001– 2003 korraldatud rahvastikupõhistest uuringutest nähtub, et noorte haigestumus insulti oli sel ajal suurem kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides. Nende uuringute alusel tõdeti, et Eesti mehed
319
SIIM SCHNEIDER Risk factors, etiology and long-term outcome in young ischemic stroke patients in Estonia
1
tegurid mõjutavad noorte ajuinfarktiga patsientide elulemust ja elukvaliteeti, et neil oleks selle info põhjal võimalik teha oma karjääri ja pereelu suhtes informeeritud otsuseid.
Uuringu eesmärgid 1.
Analüüsida Eesti noorte isheemilise insuldi patsientide riskitegureid ja haiguse tekkepõhjuseid. 2. Teha kindlaks noorelt haigestunute 30 päeva ja 5 aasta suremus, seda ennustavad tegurid ja surmapõhjused. 3. Hinnata noorelt haigestunute kohordis tervisega seotud elukvaliteedi hilistulemusi ja tuvastada seda mõjutavad tegurid. Uuringu valim moodustati järjestikustest isheemilise insuldi patsientidest, kes olid ravil Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aastatel 2003–2012 ning kelle vanus haigestumisel oli 18–54 aastat. Kõik haiguslood vaadati läbi ja valideeriti. Elulemuse andmed saadi rahvastikuregistrist ning surmapõhjuste kohta tehti päring surmapõhjuste registrisse 29.01.2019 seisuga. Tervisega seotud elukvaliteedi hindamiseks korraldati elus olevate patsientide seas kirja teel ankeetküsitlus.
