Jekaterina Lammartson, Terje Arula

ASTMA DIAGNOOSIGA LAPS NING ALTERNATIIVSED JA TÄIENDAVAD RAVIMEETODID

Alternative and complementary therapies in children with asthma

Jekaterina Lammartson, Terje Arula

Abstract

A theoretical study based on a literature review aims to describe the modern alternative and complementary therapies used in children with asthma; the prevalence, causes, and safety of using such therapies; and the reasons for not informing healthcare providers of the use of alternative and complementary therapies in children with asthma. Th e relevant evidence-based articles used for the thesis have been published between 2005 and 2015. Th e research articles provide an overview of the use of alternative and complementary therapies in children with asthma.

Alternative and complementary therapies include a variety of prevention and treatment methods that are not part of standard medical practice. Alternative and complementary therapies are widely used in the treatment of asthmatic children, as there are no long-term eff ective methods for the prevention and treatment of asthma. Th e most commonly used methods include homeopathy, breathing exercises, and Chinese medicine. Th ese methods are used by the parents who are not satisfi ed with the results of conventional medicine. Most often, these methods are used by the parents with higher levels of education and income, and in children of 2 years of age with severe asthma. Only a few studies have been performed on alternative and complementary therapies and the evidence regarding safety of these methods, especially when used in children, is insuffi cient. Th e reasons for not informing healthcare providers of

the use of alternative and complementary therapies in children with asthma include personal barriers, cultural beliefs, not knowing what is considered an alternative or complementary therapy, and poor communication between the parent and the child’s doctor or nurse.

Keywords: asthma in children, alternative and complementary therapies, safety, reliability.

Sissejuhatus

Astma on potentsiaalselt eluohtlik krooniline haigus ning haigust lõplikult ennetavad ja ravivad meetmed puuduvad. See on üks põhjus, miks paljud pered otsivad laste vaevuste leevendamiseks alternatiivseid või täiendavaid ravimeetodeid. Samas on üldlevinud teadmine, et astma ravis kasutatavatel kortikosteroididel on kõrvaltoimed ja ka seetõttu otsivad paljud vanemad oma laste jaoks tavameditsiinist erinevaid ravivõimalusi (Li 2009). Enamlevinud alternatiivsed ja täiendavad lastel kasutatavad ravimeetodid on taimsed ravivahendid, hingamisharjutused, homöopaatia ja nõelravi (Cincotta jt 2005). Vaatamata sellele, et enamik alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid ei ole teaduslikult tõestatud, usuvad inimesed nende raviviiside kasulikkusesse. Samas võivad ka alternatiivsed ravimeetodid põhjustada kõrvaltoimeid ja neid tavameditsiini ravimitega kombineerides tekitada koostoimet, mille tulemusena suureneb kõrvaltoimete tekkimise risk või väheneb tavaravimi tõhusus. Mõnede alternatiivsete ravimeetodite kohta on tehtud osavalt reklaami, milles lubatakse tõhusat toimet, kuid jäetakse lisamata, et toime ei ole teaduslikult tõendatud ja see tekitab inimestes alusetult lootust (Th e diff erence i.a.).

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada teaduspõhistele allikatele tuginedes tänapäeval laste astma ravis kasutusel olevaid alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid, nende meetodite kasutamise levimust, põhjusi, ohutust ja usaldusväärsust, samuti põhjuseid, miks lapsevanemad ei teavita tervishoiutöötajaid nimetatud meetodite kasutamisest.

Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt püstitati järgmised uurimisülesanded. 1. Kirjeldada laste astma ravis kasutatavaid alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid. 2. Kirjeldada alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite kasutamise levimust ning põhjusi laste astma ravis. 3. Kirjeldada alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite ohutust ning usaldusväärsust laste astma ravis. 4. Kirjeldada põhjusi, miks lapsevanemad ei teavita tervishoiutöötajaid alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite kasutamisest laste astma ravis.

Märksõnad: laste astma, alternatiiv- ja täiendravimeetodid.

Uurimistöö koostamiseks kasutati kirjanduse ülevaate meetodit. Ajavahemikus 2005–2015 väljaantud teemakohast teaduspõhist kirjandus otsiti teadusandmebaasidest ja lisaks on kasutatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Th e International Study of Asthma and Allergies in Childhoodi, Th e National Center for Complementary and Alternative Medicine’i ja Eesti Klassikalise Hiina Meditsiini Seltsi internetilehekülgi. Töö koostamiseks kasutati üheksatteist teadusartiklit. Statistilisi andmeid saadi Tervise Arengu Instituudi andmebaasist ja uurimistöö jaoks teabe kogumiseks analüüsiti Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis varem samal teemal kaitstud lõputöid.

Tulemused ja arutelu

Alternatiivsed ja täiendavad ravimeetodid on meetodid, mis on pärit ja mida kasutatakse väljaspool teaduspõhist tavameditsiini (Complementary... 2008). Täiendav ravimeetod tähendab, et seda kasutatakse koos arsti määratud ravimeetodiga, alternatiivne ravimeetod aga selle kasutamist tavameditsiini asemel (Th e diff erence i.a.). Alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid on palju ja neid tõlgendatakse erinevalt (Fesharakinia jt 2013). Rahvusvahelise alternatiivse ja täiendava meditsiini keskuse klassifi katsiooni järgi jagatakse täiendavad ravimeetodid

kahte rühma: 1) loodustooted ja 2) keha-vaimu meetodid. Meetodid, mis ei kuulu kumbagi rühma, näiteks traditsiooniline Hiina meditsiin ja homöopaatia, kvalifi tseeritakse alternatiivseteks meetoditeks (Complementary... 2008).

Saiedi jt (2015) uurimuse kohaselt kasutas 90,5% uuritavatest astma ravi saavatest lastest alternatiivseid ja/või täiendavaid ravimeetodeid. Richmondi jt (2014) uurimuses järeldati, et 61,9% hingamisteede probleemidega astmat põdevatest lastest (n = 202) keskmise vanusega 7,3 aastat kasutas alternatiivseid ja/või täiendavaid ravimeetodeid. Populaarseimad ravimid ja meetodid olid mineraalid, taimsed toidulisandid, homöopaatilised tooted, massaaž, aroomiteraapia, kiropraktika, tervendav usk, lõõgastus ning tervendav energia, hingamisharjutused ja Hiina meditsiini meetodid. Mitmetest uurimustest (Cincotta jt 2005, Dolceamore jt 2012, Richmond jt 2014) selgus, et alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite kasutamine sõltub rahvusest/rassist, pere sissetulekust, vanemate haridusest ja lapse haiguse raskusastmest. Eelpool kirjeldatud meetodite kasutamist esines rohkem kõrghariduse ja hea sissetulekuga peredes. Cincotta jt (2005) toovad oma uurimuses välja, et rohkem kasutatakse alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid ühe lapsega peredes ning nende laste puhul, kes on üle kahe aasta vanad. Üldiselt arvatakse, et ravimeetodi valik sõltub motiividest, hoiakutest, kultuurist ja ravimi kättesaadavusest. Fesharakinia jt (2013) uurimistulemustest selgus, et alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid kasutasid rohkem koduperenaised, enamikul oli üks või kaks last ning 66% lastest olid alla kolme aasta vanad. Tähelepanu vääriv antud uurimuses oli see, et ainult 1,3% emadest teadsid, et ka alternatiivsed ja täiendavad ravimeetodid võivad tekitada kõrvaltoimeid. Kanadas Torres-Llenza jt (2010) uurimusest ilmnes, et alternatiivmeetodeid kasutati kõige rohkem koolieelikutel ja nendel, kellel oli probleeme haiguse kontrolli all hoidmisega. Dolceamore jt (2012) järeldasid, et alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid kasutati valdavalt eesmärgiga tugevdada lapse immuunsüsteemi. Antud

uurimusest ilmnes ka, et enamik uuritavatest emadest ei olnud rahul tavameditsiini ravitulemusega.

Arvestades olukorraga, kus alternatiivsed ja täiendavad ravimeetodid on laste astma ravis laialt kasutusel, tuleb tähelepanu pöörata nende meetodite usaldusväärsusele ja ohutusele. Uurimistulemused on tõendanud, et homöopaatilised ravimid parandavad astmahaigete laste terviseseisundit ja aitavad vähendada astma sümptomite esinemissagedust (Witt jt 2008, Shaw jt 2008). Samas rõhutavad Hana ja Solomon (2006), et ka looduslik ravim võib olla mürgine, kui kasutada seda valesti. Laialt kasutatavate homöopaatiliste ravimite ohutus sõltub Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ravimi valmistamise ja selle toorainete kvaliteedist. Kuna homöopaatilisi ravimeid ostetakse tihti käsimüügist tervishoiutöötajaga nõu pidamata, on äärmiselt oluline piisava teabe tagamine homöopaatiliste ravimite ja nende kasutamise kohta, arvestades eelkõige patsiendi vanust (WHO 2009). Sidora-Arcoleo jt (2008) rõhutavad, et taimsed preparaadid võivad tekitada kõrvaltoimeid, kui neid tarvitada koos teiste ravimitega. Seega on tervishoiutöötajal oluline uurida, milliseid ravimeetodeid laps kasutab, ja arutleda lapsevanematega kasutatavate meetodite ohutuse üle.

Uuriti hingamisharjutuste mõju laste astma sümptomite avaldumisele ja leiti, et hingamisharjutused kooskõlas arsti välja kirjutatud raviga leevendavad astma sümptomeid, parandavad hingamislihaste ja kopsufunktsiooni ning selle tulemusena väheneb astma raskusaste ja paraneb lapse elukvaliteet (McHugh jt 2006, Lima jt 2008). Ujumine on samuti tõhus mittefarmakoloogiline sekkumine, sest see parandab kopsufunktsiooni ja seeläbi vähendab astma sümptomite teket (Wang jt 2009, Font-Ribera jt 2010). Font-Ribera jt (2010) lisavad seejuures, et ujumisega ei ole võimalik vältida astma arengut, kuid see aitab haiguse sümptomeid kontrolli all hoida ning on hingamissüsteemi tugevdamiseks ja üldise vastupidavuse suurendamiseks pigem positiivse efektiga.

Hiina meditsiini meetoditest kasutatakse laste astma ravis enamasti taimseid ravivahendeid, nõelravi ja massaaži. Eesti Klassikalise Hiina Meditsiini Selts seletab Hiina meditsiini kui harmoonilist energia tasakaalu organismis ning tasakaalu looduse ja keskkonna energiaga (Eesti Klassikalise Hiina Meditsiini Selts i.a.). Li jt (2009) ja Wu jt (2014) on uurinud eelpool nimetatud Hiina meditsiini meetodite mõju laste astma leevendamisele ja järeldanud, et lastel paranes kopsufunktsioon, nad kontrollisid paremini astma sümptomite avaldumist ning selle tulemusena vähenesid erakorralised visiidid arsti juurde. Järeldati, et Hiina meditsiin on tõhus vahend haiguse kontrolli all hoidmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.

Kuna alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite kohta on vähe uuringuid ning puuduvad piisavad tõendid nende meetodite ohutuse kohta, eriti laste puhul, siis Gilmour jt (2011) soovitavad patsientide nõustamisel aluseks võtta juba teadaolevad tõendid kasutatava meetodi ohutuse kohta. Sageli ilmneb, et lapsevanemad ei avalda tervishoiutöötajatele, et nad kasutavad oma lapse haiguse ravis ka alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid (Cincotta jt 2005, Sidora-Arcoleo jt 2008, Richmond jt 2014). Richmondi jt (2014) uurimusest ilmnes, et 22,8% uuritavatest lapsevanematest ei olnud kellegagi arutlenud täiendavate ravimeetodite kasutamist. Sidora-Arcoleo jt (2008) järeldasid, et 71% lapsevanematest (n = 228) kasutasid alternatiivseid ja täiendavaid ravimeetodeid lapse astma ravis ning 54% neist ei teavitanud sellest tervishoiutöötajaid. Selle põhjusena tuuakse välja isiklikke barjääre, kultuuri eripära, halba koostöösuhet lapse raviarsti või -õega, ei tajuta teavitamise vajadust, näiteks ei teadvustata, et massaaž ja hingamisharjutused on osa täiendavatest ravimeetoditest. Samas on järeldatud, et tervishoiutöötajad ei küsi patsiendilt kasutatavate ravimeetodite kohta. Cincotta jt (2005) pööravad tähelepanu sellele, et halb või ebapiisav suhtlemine tervishoiutöötajate ja patsientide vahel viib selleni, et kui lapse tervis paraneb või halveneb, ei ole teada, mis tegelikult ravitulemust on mõjutanud.

Järeldused

1. Laste astma ravis enamlevinud alternatiivsed ja täiendavad ravimeetodid on homöopaatia, hingamisharjutused ja Hiina meditsiini meetodid. 2. Alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite kasutamine laste astma ravis on laialt levinud. Neid rakendavad enamasti lapsevanemad, kes ei ole tavameditsiini ravitulemustega rahul. Meetodite kasutamine sõltub rahvusest, rassist, pere sissetulekust, vanemate haridusest, haiguse raskusastmest. Sagedamini kasutavad antud meetodeid kõrghariduse ja hea sissetulekuga lapsevanemad, kelle lapsel on raskekujuline astma. 3. Alternatiivsete ja täiendavate ravimeetodite kohta on vähe uuringuid ning puuduvad piisavad tõendid nende meetodite ohutuse kohta. Homöopaatiliste ravimite ohutus sõltub ravimi valmistamise kvaliteedist. Taimsed preparaadid võivad tekitada kõrvaltoimeid, kui neid tarvitada koos teiste ravimitega. Rohkem on uuritud hingamisharjutuste mõju ja järeldatud, et need parandavad hingamislihaste funktsiooni ning aitavad vähendada astma sümptomite esinemissagedust. Hiina meditsiini meetodite kasutamisel kliinilised sümptomid leevenevad, haigussümptomite esinemissagedus harveneb. 4. Põhjused, miks lapsevanemad ei teavita tervishoiutöötajaid lapse ravis rakendatavatest alternatiivsetest ja/või täiendavatest ravimeetoditest, on teadmatus rääkimise vajadusest, tervishoiutöötajaga ei ole tekkinud usaldusväärset suhet ning ^p teadmatus täiendavate ravimeetodite koos- ja kõrvaltoimest tavaravis kasutatavate meetoditega.

Allikaloend

Cincotta, D. R., Crawford, N. W., Lim, A., Cranswick, N. E., Skull, S., South, M. (2005).

Comparison of complementary and alternative medicine use: reasons and motivations between two tertiary children’s hospitals. Archives of Disease in Childhood, 91(2): 153–158.

Complementary, Alternative, or Integrative Health: What’s In a Name? (2008). National Center for Complementary and Integrative Health. USA. https://nccih.nih. gov/health/whatiscam (05.02.2015) Dolceamore, T. R., Altomare, F., Zurlo, F., Miniero, R. (2012). Use of alternative-complementary-medicine (CAM) in Calabrian children. Italian Journal of Pediatrics, 38: 70. Fesharakinia, A., Abedini, M. (2013). Prevalence of Using Complementary and Alternative Medicine in Children and Its Related Factors in East Iran. Iranian Journal of

Pediatrics. 24(1): 111–114. Font-Ribera, L., Villanueva, C. M., Nieuwenhuijsen, M. J., Zock, J. P., Kogevinas,

M., Henderson, J. (2010). Swimming Pool Attendance, Asthma, Allergies, and

Lung Function in the Avon Longitudinal Study of Parents and Children Cohort.

American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine, 183(5): 582–588. Gilmour, J., Harrison, C., Cohen, M. H., Vohra, S. (2011). Pediatric use of complementary and alternative medicine: legal, ethical, and clinical issues in decision-making.

American Academy of Pediatrics, 128 Suppl 4(4): S149−154. Hana, R. , Solomon, M. D. (2006). Alternative Approach to Treating Allergies: Th e

Wonders of Nature. Medscape Allergy & Immunology. Immunology, 8(2). http:// www.medscape.com/viewarticle/544051 (12.08.2015) Hiina Meditsiin. (i.a.). Eesti Klassikalise Hiina Meditsiini Selts. http://www.hot.ee/ hiinamed/est/11.html (28.10.2015) Li, X. M. (2009). Complementary and alternative medicine in pediatric allergic disorders. Current Opinion in Allergy & Clinical Immunology, 9(2): 161−167. Lima, E.V., Lima, W.L., Nobre, A., dos Santos, A.M., Brito, L.M., Costa Mdo, R. (2008).

Inspiratory muscle training and respiratory exercises in children with asthma.

Jornal Brasileiro de Pneumologia, 34(8): 552−558. McHugh, P., Aitcheson, F., Duncan, B., Houghton, F. (2006). Buteyko breathing technique and asthma in children: a case series. Th e New Zealand Medical Journal, 119(1234): U1988. Richmond, E., Adams, D., Dagenais, S., Cliff ord, T., Baydala, L., King, W. J., Vohra, S. (2014). Complementary and alternative medicine: A survey of its use in children with chronic respiratory illness. Canadian Journal of Respiratory Th erapy, 50(1): 27−32.

Safety Issues in the Preparation of Homeopathic Medicines. (2009). World Health

Organization. Geneva. http://www.who.int/medicines/areas/traditional/Homeopathy.pdf (12.10.2015) Saied, H., Mohammed, N. S. (2015). Complementary and Alternative Medicine (CAM) use among Children with Asthma in the Egyptian Context. Journal of Natural

Sciences Research, 5(6): 90−98. Shaw, A., Noble, A., Salisbury, C., Sharp, D., Th ompson, E., Peters, T. J. (2008). Predictors of complementary therapy use among asthma patients: results of a primary care survey. Health and Social Care in the Community, 16(2): 155–164. Sidora-Arcoleo, K., Yoos, H. L., Kitzman, H., McMullen, A., Anson, E. (2008). Don’t

Ask, Don’t Tell: Parental Nondisclosure of Complementary and Alternative Medicine and Over-the-Counter Medication Use in Children’s Asthma Management. Journal of Pediatric Health Care, 22(4): 221–229. Th e diff erence between complementary and alternative therapies. (i.a.). Cancer Research UK. http://www.cancerresearchuk.org/ (27.02.2015) Torres-Llenza, V., Bhogal, S., Davis, M., M Ducharme, F. (2010). Use of complementary and alternative medicine in children with asthma. Canadian Respiratory Journal, 17(4): 183–189. Wang, J. S., Hung, W. P. (2009). Th e eff ects of a swimming intervention for children with asthma. Offi cial Journal of the Asian Pacifi c Society of Respirology, 14(6): 838–842. Witt, C. M., Lüdtke, R., Mengler, N., Willich, S. N. (2008). How healthy are chronically ill patients after eight years of homeopathic treatment? – Results from a long term observational study. BMC Public Health, 8: 413. Wu, B. Y., Liu, C. T., Lin, Y. W., Hu, W. L., Sun, M. F., Tsai, M. Y., Hung, Y. C. (2014). Th e management of childhood asthma using combined traditional Chinese medicine treatments. Journal of the Australian Traditional-Medicine Society, 20(4): 260−266.