Kätlin Kindsiko, Grete Must, Ülle Parm, Maie Treial

LENNUSÕIDUL JA VÄLISRIIKIDES PUHKUSE- JA/VÕI KULTUURIREISIL VIIBIMISEGA KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID

Health problems related to air travel and going on holiday or/and a cultural vacation

Kätlin Kindsiko, Grete Must, Ülle Parm, Maie Treial

Abstract

Nowadays people from developed countries travel more and more. For long distances travellers prefer to use planes. Th is mode of transport is usually the fastest. But sometimes during travelling by plane and staying in a foreign country diff erent health problems may occur.

Our aim was to determine the health problems connected to air travel and stay in a foreign country. Th e research included electronic questionnaire responded by 1014 people (864 of them were women), who had travelled by plane in the last fi ve years.

Based on the data we found that the main health problems during plane travel were ear- and headaches, fl atulence. Fear of fl ying occurred nearly in one third of the subjects on both short and long distance fl ights. It manifested in tachycardia episodes (55.7%) and pre-travel insomnia (53.5%). Possible explanations are the fear of height and/or frightening information in media. In order to cope with the situation the female passengers preferred to listen to music and the male subjects to consume alcohol.

Diarrhoea (35.4%), sunburn (20%), severe headaches (19.5%), fevers (16%) and fl u-like symptoms (16%) were the main health problems experienced in the destination country. Th ese problems were mostly caused by poor hygiene and sanitation, consumption of local food, not applying sunblock creams and environmental change. Travellers looked up information about diseases in the destination country mainly by themselves; only 1.6% of the respondents received the information from their travel agencies.

Keywords: travelling, health problems

Sissejuhatus

Reisijate arv on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization) andmete kohaselt oli 2013. aasta turistide arv 57% suurem kui 2003. aastal. 2013. aastal registreeriti üle maailma ligikaudu miljard turisti (Lee ja Kozarsky 2015). Seega on tähtis teada, kas ja kuivõrd mõjutavad lennureisid inimeste tervist. Varasemad uuringud on näidanud, et lennureisi vältel võivad inimesel tekkida näiteks rõhu muutustest tulenev pea- (Mainardi 2007) ja kõrvavalu (Kanick ja Doyle 2005), pikemate reiside korral esineb tromboosi oht (Stricker 2006). Küllalt sage on ka lennuhirm (Arondeus 2004). Lisaks on terviseohud seotud ka sihtriigiga. Olenevalt sihtriigist on reisijatel sagedamini oht kõhulahtisuse (Herbert 2007), päikesepõletuse (Boldeman jt 2001), dehüdratsiooni (Dirrhoeal disease 2013) tekkeks, võimalik on ka nakatumine (Mangili ja Gendreau 2005). Ohtude vältimiseks peavad inimesed olema teadlikud nende esinemisvõimalustest. Teaduspõhine teave, milliseid riike Eesti turistid enim eelistavad ja millised probleemid neil sellega seoses esinevad, puudub. Samuti ei ole ülevaadet, kuivõrd reisiteenuse pakkujad vastavat teavet jagavad.

Lõputöö eesmärk oli selgitada lennukiga reisivate Eesti turistide lennusagedus, nende peamised puhkuse- ja/või kultuurireisi sihtriigid, lennukiga sõitmise ning välisriigis viibimisega seotud terviseprobleemid, nende leevendamiseks või ennetamiseks kasutatavad abinõud ja peamised

teabeallikad reisiga kaasneda võivatest ohtudest ning nende ennetamise võimalustest.

Märksõnad: lennureisid, terviseprobleemid.

Metoodika

Uuringusse kaasati Eesti täisealised elanikud eeldusel, et nad olid eelneva viie aasta jooksul viibinud vähemalt ühel lennureisil. Selle raames siirduti kas puhkust veetma ja/või kultuuri nautima. Uuritavaid küsitleti www. connect.ee keskkonnas veebipõhise ankeetküsitluse abil, mis valmis koostöös juhendajatega. Ajalise piirangu tingis asjaolu, et reisidega seonduv muutub pidevalt. Kui viimase viie aasta jooksul oli lennukiga reisitud sagedamini kui ühe korra, siis tuli anketeeritaval valida sihtriigis tekkivate probleemide kajastamiseks viimane reis. Terviseprobleemide teket jälgiti eraldi < 1- (lühike), 1–4- (keskmine) ja > 5-tunnistel (pikk) lennusõitudel.

Enne küsitluse läbiviimist korraldati prooviuuring kümne sobiva isikuga, mille käigus selgitati ankeedi tõhusust. Teavet ankeedi täitmise võimaluse kohta jagati suhtlusportaalis Facebook ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli siseveebis. Planeeritud valim oli 1000 inimest, mis peegeldaks ligikaudu 0,1% Eesti elanikkonnast. Uurimistöö läbiviimiseks saadi nõusolek Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt (250/T-5, 8. oktoober 2015).

Andmete sisestamiseks ja esmaseks töötluseks kasutati programmi Microsoft Offi ce Excel 2010. Töös kasutati kirjeldavat statistikat. Rühmade võrdlemisel kasutati arvväärtuste korral vajaduse järgi kas t- või MannWhitney testi, mittearvväärtuste korral χ2-testi (SigmaStat 2,0 tarkvara, Jandel Scientifi c Corporation, USA) või šansside suhet (OR koos 95% UV; VassarStat Clinical Researchi 3. kalkulaator). Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p väärtust < 0,05.

Tulemused Uuritavate üldandmed ja reisisagedus

Kuna kuus ankeeti oli täidetud puudulikult, siis kaasati uuringusse 1014 inimest, kellest 83,4% olid naised. Uuritavate keskmine vanus oli 29,2 ±10,8 eluaastat. Peamiselt olid ankeedile vastajad kõrg- (44,6%) ja keskharidusega (35,6%). Selgus, et ligi pool uuringus osalenutest (51,4%) reisisid lennukiga 1−3 korda aastas. Kolmandik (31,9%) reisis lennukiga harvem kui kord aastas ning 4−6 korda ja sagedamini kui seitse korda reisis vastavalt 9,1% ja 7,7%. Kui võrrelda reisimise sagedust vanuse järgi, siis alla korra aastas reisijad on statistiliselt nooremad kui üle seitsme korra aastas reisijad (keskmine vanus vastavalt 25,8 ±8,8 vs. 31,7 ±11,4; p < 0,0001).

Lennusõidu vältel tekkinud terviseprobleemid ja nende vältimine

Kõige sagedam terviseprobleem lennusõidu vältel oli kõrvavalu, mis < 1-tunnisel lennusõidul esines 21%, 1−4-tunnisel sõidul 33% ja > 5-tunnisel 18,2% uuritaval. Tervisehäireid esineski lühematel ja pikematel lennureisidel üldiselt harvem kui keskmistel (statistilised erinevused on esitatud joonisel 1), mis selgus ka viimase viie aasta lennureiside põhjal. Peamiselt tekkis lihasvalu niude-nimme-, jala-, õla-, kaela- või tuharapiirkonnas. Esines ka allergilisi seisundeid, kuid nende täpsemat olemust ja ilmnemist ei täpsustatud. Neid, kellel terviseprobleeme üldse ei tekkinud, oli < 1-tunnisel reisil 22,6%, 1−4-tunnisel 21,7% ja > 5-tunnisel lennusõitudel 18%.

Lennusõidu kartust esines ligikaudu kolmandikul (32,3%) ankeedile vastanutest – naistest 33% ja meestest 28,6%. Naised, kes reisisid harvem kui kord aastas, tundsid lennuhirmu sagedamini (37,1%) kui need, kes reisisid 1−3 (30,6%), 4−6 (34,2%) või > 7 (32,8%) korda aastas, kuigi erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Meestel esines lennuhirmu vastavalt 28,6%, 32,9%, 21,1% ja 20%. Nendest, kellel esines lennuhirm, avaldus see enamasti kas südamepekslemise (55,7%), reisieelse unetuse (53,5%) või higistamisega (36,7%). Hirmu tekke suurimaks põhjuseks

peeti meedia mõju (57,5%), aga ka kõrgusekartust (36,7%). Lennuhirmu leevendamiseks kuulati peamiselt muusikat (40,4%), tarvitati alkoholi (24,2%) ja ravimeid (17,43%). Naistel oli peamine lennuhirmu leevendaja muusika (41,2%) ja meestel alkohol (45,8%). Mehed kasutasid alkoholi hirmu mahasurumiseks statistiliselt sagedamini kui naised (p = 0,005). Ligi kolmandik (32,11%) lennuhirmuga isikutest ei teinud selle maandamiseks midagi.

Joonis 1. Terviseprobleemide esinemine < 1 h, 1−4 h ja > 5 h lennusõitudel

Sagedamad sihtriigid ja seal tekkinud terviseprobleemid. Teabeallikad

Antud uuringus osalejad külastasid kokku 59 erinevat riiki. Sagedamad reisi sihtpunktid olid Türgi (11%), Hispaania (9,6%) ja Itaalia (8,3%). Reisiti enamasti kultuurihuvist, mis ühendati puhkusega (48,3%), kuid mindi ka lihtsalt puhkusele (41,8%). Enne reisi tegid tervisekindlustuse 74,5% vastanutest. Nii meeste kui ka naiste seas olid kindlustuse tegijad

statistiliselt vanemad kui need, kes kindlustusest loobusid (naised vastavalt 30 ±11,4 vs. 26,6 ±8,8; p = 0,002 ja mehed 30 ±10,7 vs. 26,6 ±7,9; p = 0,035). Sihtriigis olevate nakkushaiguste vastu lasi end vaktsineerida 1,9% vastajatest. Peamiselt vaktsineeriti end A-hepatiidi (9,6%), B-hepatiidi (8,0%) ja kõhutüüfuse (4,8%) vastu. Varem olid end vaktsineerida lasknud 10,5% ja 87,7% arvas, et vastav riik ei nõua seda. Tuginedes terviseameti vaktsineerimissoovitustele, selgus, et nendest, kes arvasid, et vastav riik seda ei nõua, vastas valesti üle viiendiku (21,4%) – see tähendab, et vaktsineeriti vähem, kui on soovitatav.

Joonis 2. Sihtriigis esinenud tervisehäired

Sihtkohas esines ligi viiendikul (19,2%) tervisehäireid. Tervisehäirega naised olid statistiliselt nooremad kui need, kellel häiret ei tekkinud (keskmine vanus 27,5 ±9,6 vs. 29,6 ±11,0; p = 0,042). Põhilised tervisehäired olid kõhulahtisus (35,4%), päikesepõletus (20%) ja tugev peavalu (19,5%). Tervisehäiretega isikutest esines meestel kõhulahtisust sagedamini kui naistel (40% vs. 16,4%; p = 0,022). Diarröa oli sagedam probleem Bulgaarias (tervisehäireid sai 63,6%), Türgis (50%) ja Egiptuses (70%) ning

gripilaadsed haigusnähud tekkisid Inglismaal (60%). Päikesepõletust esines kõige rohkem Tais (55,6%) (joonis 2). Lisateabe põhjal selgus, et putukahammustusi saadi peamiselt sääskedelt, ämblikelt, täidelt ja liivakärbestelt.

Reisijate arvates põhjustas nende tervisehäireid enam kohalik toit (34,4%), keskkonna vahetus (25,6%), vähene veetarbimine (20,5%) ja päikesekreemi mittekasutamine (17,4%). Naistele mõjus keskkonnavahetus oluliselt tugevamini kui meestele (29,1% vs. 6,7%; p = 0,033). Tervisehäiretest vabaneti peamiselt ravimite abil (59,5%). Lisaks sellele lõõgastuti (41,5%) ja vahetati menüüd (18,5%). Tervisehäiretega inimestest (195) läks kodumaal perearsti juurde vaid 26 (13,3%). Kogu vastajaskonnast olid pooled (52,9%) enda arvates teadlikud sihtriigis olevatest ohtudest ja 30,7% ei olnud nendega kursis. Teavet sihtriigis olevate ohtude kohta saadi peamiselt seda ise otsides (46,5%), meedia kaudu (24,7%) ja sõpradelt (20,4%). Reisibüroo töötajalt said teavet vaid 1,6% kõikidest uuringus osalenutest.

Arutelu

Antud uuring kinnitab Eestis lennureiside populaarsuse suurenemist (Raskete... 2013). Lõputööst selgus, et need, kes reisivad lennukiga, teevad seda enamasti sagedamini kui kord aastas. Kuigi reisimine mõjub hästi vaimule ja kehale, võib see sageli põhjustada ka terviseprobleeme, mis tekivad nii lennukis kui ka sihtriigis (Pantelescu 2012, Sushma ja Nagabhushana 2012, Common… 2014, Travel… 2016). Meie töö kinnitas varasemate uuringute tulemusi (Arondeusa jt 2004, Kanick ja Doyle 2005, Stricker 2006, Mainardi jt 2007), mille kohaselt on lennukis peamised terviseprobleemid kõrva- ja peavalu, aga ka lennuhirm ning esines lennutromboosi. Lennureisi ajal ei esinenud tervisekaebusi vaid viiendikul vastanutest. Samuti olid sihtriigis tekkinud terviseprobleemid analoogsed varasemates uuringutes (Boldeman jt 2001, Dirrhoeal disease 2013) täheldatud terviseprobleemidega. Sagedamini esines kõhulahtisust, päikesepõletust ja gripilaadseid haigusnähte.

Antud töö käigus püüti saada ülevaade kõigist terviseprobleemidest, mis võivad lennusõidul tekkida. Ootuspäraselt oli peamine probleem kõrvavalu, mis tekkis ligi kahel kolmandikul reisijatest. Tulemus on mõneti tõsisem, kui varem on kirjeldatud – Mirza ja Richardsoni (2005) ning Mitchell-Innesi jt (2014) andmete järgi kannatab selle all 46−63% täiskasvanutest. Põhjuseks peetakse rõhkude erinevust lennuki salongi ja keskkõrva vahel (Kanick ja Doyle 2005, Simon 2006), kui kuulmetõri ei ole võimeline neid tasakaalustama (Farmer 1993, ref. Mitchell-Innesi järgi 2014). Kui varem on näidatud (Kanick ja Doyle 2005, Mainardi jt 2012), et nii kõrva- kui ka peavalu (samuti küllalt sage tervisehäire) on seotud õhurõhu muutustega ega sõltu lennureisi pikkusest, siis meie uuringu alusel esines neid sagedamini 1−4-tunnistel kui alla 1tunnistel ja ka pikkadel lennusõitudel. Selle põhjuse üle võib arutleda, et nn lühikesi lennureise korraldatakse enamasti väiksemate lennukitega, mille lend sõltub suurel määral ilmast. Halbade ilmaolude korral lend tavaliselt tühistatakse. Pikkadel reisidel aga kasutatakse nii võimsaid lennukeid, et õhurõhu muutused ei ole nii tuntavad.

Kuigi enamik reisiaegseid probleeme väljendus just keskmistel lennureisidel, siis selja- ja liigesevaevused väljendusid just pikkadel reisidel. Võimalik, et seda peetakse sundasendi korral iseenesest mõistetavaks, mistõttu ei ole piisavalt vastavaid uuringuid tehtud. Samuti leidis kinnitust lennutromboosi oht pikkadel lennureisidel ja seda on täheldatud ka varasemates uuringutes (Sukles jt). Nimelt tekkis see viiel reisijal (0,5%), kes sõitsid üle viie tunni kestvatel reisidel. Kuna haigusseisund võib ilmneda mõni nädal kuni kuu pärast reisi, siis arvatakse, et lennusõitudest tulenev tromboos on aladiagnoositud (Stricker 2006).

Varem on kirjeldatud, et arenenud maade elanikest esineb ligi kolmandikul lennuhirm (Arondeusa jt 2004: 33). Seda on defi neeritud kui foobiat, mida iseloomustab esiletungiv, püsiv ja tugev kartus lennusõidu ees (Saadat jt 2014). Selle põhjuseks peetakse klaustrofoobiat, agorafoobiat, hirmu õnnetuste, tormide ja kõrguse ees ning eelnevaid ebameeldivad

kogemusi (Kahan jt 2000). Meie uuringu põhjal esines kartust lennusõidu ees kolmandikul ja seda rohkem naistel kui meestel, eriti neil, kes reisisid harvem kui kord aastas. Siit selgub, et lennuhirm tabab inimest mitte ainult seoses tööreisiga (Oakes ja Bor 2010), vaid ka puhkusereisile minnes. Lennuhirm avaldus peamiselt (Härma jt 1998, Bornas jt 2007) südamepekslemise, reisieelse unetuse ja higistamisena. Tööst selgus, et peale kõrgusekartuse on hirmu peamine põhjustaja meedia, mis kajastab pidevalt uusi lennuõnnetusi. Näiteks Ekebergi jt (2014) uuringust selgus, et pärast USA-s 11. septembril 2011. aastal toimunud terrorirünnakut suurenes naiste seas lennuhirm 8,7%. Analoogselt Wiederholdi jt (2002) tulemustega leevendati lennuhirmu peamiselt ravimite ja alkoholiga. Meie töö põhjal kuulasid naised peamiselt muusikat ja mehed tarbisid alkoholi.

Töö tulemuste põhjal olid eestlaste sagedasimad sihtpunktid Türgi, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Kreeka. Estraveli ja Snitsarenko 2015. aasta andmetel on eestlaste populaarseimad sihtkohad Soome ja Rootsi, mille külastamiseks kasutatakse tavaliselt muud transporti (laev). Selliseid sihtkohti, mida külastati vähem kui kümme korda, oli 41. Nende seas oli palju eksootilisi riike, mis annab alust arvata, et eestlased püüavad aina enam avastada enda jaoks uusi paiku. Meie uuringu põhjal tekkis sihtkohas tervisehäired viiendikul (19,2%) uuringus osalenutest, kusjuures sagedamini oli neid noorematel naistel. Põhjuseks võib olla noorte suurem aktiivsus (Burbidge ja Goulias 2008), mis võib kaasa tuua erinevaid ohtlikke olukordi. Põhilisemad tervisehäired olid kõhulahtisus (tekkis umbkaudu kolmandikul), päikesepõletus ja tugev peavalu (mõlemad tekkisid umbkaudu viiendikul) ning gripilaadsed haigusnähud. Varasemad uuringud näitavad, et neid terviseprobleeme esineb reisil sageli (Herbert 2007, Mangili ja Gendreau 2005), mistõttu võib arvata, et ei järgita hügieeninõudeid ega tarvitata piisavalt vedelikku ja päikesekaitsevahendeid.

Kõhulahtisus on „soojade maade“ väisajatel kõige levinum terviseprobleem, mis tekkis rohkem kui kolmandikul turistidest. Seda on siiski vähem, kui varem kirjeldatud töödes. Näiteks Belderoki jt (2011) andmetel tekkis see ligi pooltel turistidest (n = 1202, 49,3%), kes reisisid Taanist Aasia riikidesse. Arengumaadesse reisides ongi levinuim terviseprobleem diarröa (Herbert 2007, Belderok jt 2011). Sinna reisijatest puutub iga päev kõhulahtisusega kokku 40 000 ja aastas 115 miljonit inimest (Steff en 2005). Meie töö põhjal oli see peamine terviseprobleem Bulgaarias, Türgis ja Egiptuses. Diarröad võis põhjustada enamasti kohalik toit või halb hügieen (Diarrhoeal disease 2013), aga ka soolenakkushaigused. Kuna Eestis on shigellooside ja salmonellooside esinemissagedus vähenenud (Nakkushaiguste registreerimine... 2015), siis on nõrgenenud ka elukondlik immuunsus.

Üks sagedaim reisimise eesmärk põhjamaalaste ja meiega analoogses kultuuriruumis on kaunis päevitus. Näiteks Taani reisiorganisatsiooni (Th e Danish Travel Organization) andmetel (Peterson jt 2015: 264) müüakse Taanis igal aastal ligikaudu üks miljon reisi päikselistesse piirkondadesse. Nendest hinnanguliselt 600 000 reisi võetakse ette vaid päevituse saamiseks. Eesti reisibüroo AS GoTraveli 2013. aastal läbiviidud kiiruuringu (Vane 2013) põhjal selgus, et 1403 osalenust pidas reisi juures kõige olulisemaks sõpru (42%) ning päikest ja temperatuure üle +30 °C (21%). Kuna sageli reisitakse rannamõnude ja päevituse saamise eesmärgil küllalt lühikeseks ajaks, siis püütakse selle käigus saavutada maksimumi. Meie tööst selgus, et suurim päikesepõletuse tekkeoht on Tais. Sealses kliimas on päike väga intensiivne, mistõttu turistidel, eriti heledanahalistel, on suurem oht põletuste tekkeks (Th ailand...i.a; Sunburn... 2012). Töö tulemustest selgus, et põletuse saanud inimesed ei kasutanud päikesekaitsekreeme. Samas ei tohiks arvestamata jätta päikese positiivset mõju.

Kindlasti peab reisile minnes arvestama, et igas maailma piirkonnas on omad terviseriskid. Näiteks esines meie töö põhjal peavalu kõige rohkem Hispaanias käinud reisijatel, kes pidasid selle tekke põhjuseks vähest

veetarbimist. Gripilaadseid haigusnähte tekkis enim Inglismaal, mida seostati külmetusega. Tegelikult võib arvata, et vastanud ei teinud vahet gripil ega muudel hingamisteede nakkustel. Teada on ka tõsiasi, et Inglismaa kliima (ka meie oma) soodustab hingamisteede infektsioonide teket. Tervisehäiretest vabanemiseks kasutati sagedamini ravimeid ja lõõgastuti, vähem vahetati menüüd. Tervisehäirest vabanemiseks tarvitasid naised ravimeid rohkem kui mehed, mida tõestab ka Eurostat (2016).

Viiendikust reisijatest, kellel tekkis sihtriigis tervisehäire, läks kodumaal perearsti juurde vaid 13,3%. Et perearsti juurde ei mindud, võis olla tingitud ajanappusest või terviseprobleemi taandumisest. Kuid see võib ohtlik olla, sest näiteks kõhulahtisus võib taanduda. Kui aga kõhulahtisust põhjustas mingi patogeenne mikroob, mis jääb avastamata ja inimene jääb mikroobikandjaks, võib see olla kodumaal püsivaks ohuks nendele, kes selle inimesega kokku puutuvad. Tervisekindlustuse tegi kolmveerand vastanutest, mis näitab, et kindlustatute osakaal on suur ega sõltu sihtriigist. Siiski ei arvesta veerand reisijatest kulutustega, mis võivad kaasneda tervisehäire tekke korral. Võrreldes noortega kindlustavad ennast sagedamini vanemad naised ja mehed, mida võis mõjutada nende suurem reisikogemus (Air travel... 2015). Ilmselt on nad ka ohtudest teadlikumad, kogenumad ja ettenägelikumad.

Enne reisi lasid end vaktsineerida vaid 1,9% uuringus osalenutest. Enamik (87,7%) arvas, et vastav riik ei nõua vaktsineerimist, kuid üle viiendiku neist siiski eksis. Valesti vastanute hulgas oli enam neid, kelle sihtpunkt oli Bulgaaria või Türgi. Vaktsineerimata jätmise tagajärjel võivad inimesed haigestuda sihtriigis olevatesse nakkushaigustesse ja „tuua“ need kodumaale kaasa. Hendersoni jt (2015) järgi võib enda vaktsineerimata jätmise põhjuseks olla ka teadmatus, vaktsiini kõrge hind või keeldumine. Kahjuks ei anna meie ankeet sellele küsimusele vastust. Sihtriigis olevate ohtude kohta saadi teavet peamiselt internetist. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt peab turismiteenust pakkuv ettevõte teavitama välisriiki sõitvat isikut sihtriigis esinevatest nakkushaigustest ning vaktsineerimise vajadusest, kuid sellealast teavet saadi väga vähe (1,6%).

Töö puuduseks võib pidada asjaolu, et uuringusse kaasati vaid need, kellel oli lennureisi kogemus. Ühest küljest ei olekski vastava kogemuseta isik saanud küsimustikku täita, aga teisalt ei saa me väita, kui suur osa elanikkonnast lennukiga reisib. Samuti käsitleti küsitletuid käepärase valimina, mis ei kajasta kindlasti kogu Eesti elanikkonda. Andmete tõesust võib muuta ka asjaolu, et peamiselt võisid vastata need, kes tundsid vajadust teatud probleemi „väljaütlemiseks“. Teisalt haarab uuring ligikaudu 0,1% Eesti elanikkonnast ja see on piisavalt suur arv, et teha järeldusi eestlaste lennukiga reisimiste kohta.

Järeldused

Peamiselt tekivad terviseprobleemid nn „keskmise pikkusega“ ehk 1−4-tunnistel reisidel ja väljenduvad enamasti kõrva-, selja- ja peavalu ning kõhupuhitusena. Enne reisi esineb lennuhirmu ligi kolmandikul reisijatest. Naised maandavad seda peamiselt muusikat kuulates ja mehed alkoholi tarvitades. Kui juba lennukiga reisitakse, siis tehakse seda küllalt sageli. Viimase viie aasta jooksul on reisitud 59 erinevasse riiki. Peamised lennureisi sihtriigid on Türgi, Hispaania, Itaalia ja Inglismaa. Siiski reisib viiendik ka kaugetesse ja eksootilistesse riikidesse. Sagedamini külastatakse lõunapoolsemaid riike ja seetõttu on turistide peamised terviseprobleemid kõhulahtisus, päikesepõletus ning tugev peavalu, mis viitab hügieenireeglite eiramisele ja vähesele vedeliku ning päikesekaitsevahendite tarvitamisele. Ilmselt on turisti jaoks tähtsamad päikesest saadav energia ja pruun jume kui sellega kaasnevad kõrvaltoimed. Terviseprobleemide leevendamiseks tarvitatakse enamasti ravimeid, lõõgastutakse ja vahetatakse menüüd. Reisiga kaasneda võivatest ohtudest saadakse teavet enamasti internetist ja sõpradelt. Turismiteenuseid pakkuvalt ettevõttelt saadi teavet vähe, kuigi nad on kohustatud seda jagama. Sihtriigis olevate võimalike nakkushaiguste vastu vaktsineerisid end vähesed.

Allikaloend

Air travel frequency in the United States as of June 2015, by age. (2015). Th e Statistics

Portal. http://www.statista.com/statistics/316365/air-travel-frequency-us-by-age/ (04.05.2016) Arondeusa J. M., Diekstrab R. F. W., Gerwena L. J., Wolfgerc, R. (2004). Fear of fl ying treatment programs for passengers: an international update. Travel Medicine and

Infectious Disease, 2: 27−35. Belderok, S. M., Hoek, A., Kint, J. A., Loeff , M., Sonder, G. (2011). Incidence, risk factors and treatment of diarrhoea among Dutch travellers: reasons not to routinely prescribe antibiotics. BMC Infectious Diseases, 11: 295. Boldeman, C., Bränström, R., Dal, H., Kristjansson, S., Rodvall, Y., Jansson, R., Ullen,

H. (2001). Tanning habits and sunburn in sa Swedish population age 13-50 years.

European Journal of Cancer, 37: 2441−2448. Bornas, X., Llabres, J., Tortella-Fuela, M., Montoya, P., Lopez, A., Noguera, M., Gelabert, J. M. (2007). Vagally mediated heart rate variability and heart rate entropy as predictors of treatment outcome in fl ight phobia. Biological Psychology, 76: 188−195. Burbidge, S. K., Goulias, K. G. (2008). Active Travel Behavior. http://www.uctc.net/ research/papers/873.pdf (02.05.2016) Common Travel Health Topics. (2014). Centers for Disease Control and Prevention. http://wwwnc.cdc.gov/travel/page/common-travel-health-topics (20.03.2016) Diarrhoeal disease. (2013). World Health Organization. http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs330/en/ (07.03.2016) Ekeberg, O., Fauske, B., Berg-Hansen, B. (2014). Norwegian airline passengers are not more afraid of fl ying after the terror act of September 11. Th e fl ight anxiety, however, is signifi cantly attributed to acts of terrorism. Scandinavian Journal of

Psychology, 55: 464−468. Eurostat. (2016). Medicine use statistics. http://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Medicine_use_statistics (03.05.2016) Henderson, J., Harrison, C. Bayram, C., Bitt, H. (2015). Travel advice and vaccination.

Australian Family Physician, 40: 1−2. Herbert, L. (2007). Th erapy for and Prevention of Traveler‘s Diarrhea. Clinical Infectious

Diseases, 45: 78−84.

Kahan, M., Tanzer, J., Darvin, D., Borer, F. (2000). Virtual Reality–Assisted Cognitive– Behavioral Treatment for Fear of Flying: Acute Treatment and Follow-Up.

CyberPsychology & Behavior, 3: 387−92. Kanick, S. C., Doyle, W. J. (2005). Barotrauma during air travel: predictions of a mathematical model. Journal of Applied Physiology, 98(5): 1592−1602. Lee, A. W., Kozarsky, P. E. (2015). Introduction to Travel Health & the Yellow Book.

Chapter 1. http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2016/introduction/introduction-to-travelhealth-the-yellow-book (27.02.2016) Mangili, A., Gendreau, M. A. (2005). Transmission of infectious diseases during commercial air travel. Lancet, 365: 989−96. Mainardi, F., Lisotto, C., Palestini, C., Sarchielli, P., Maggioni, F., Zanchin, G. (2007).

Headache attributed to airplane travel ( airplane headache ): fi rst Italian case.

Journal of Headache and Pain, 8(3): 196−199. Mainardi, F., Lisotto, C., Maggioni, F., Zanchin, G. (2012). Headache attributed to airplane travel (airplane headache‘): Clinical profi le based on a large case series.

Chephlalgia, 32(8): 592−599. Mirza, S., Richardson, H. (2005). Otic barotruma from air travel. Th e Journal of Laryngology and Otology, 199(5): 366−70. Mitchell-Innes, A., Young, E., Vasiljevic, A., Rashid, M. (2014). Air travellers awareness of the preventability of otic barotrauma. Journal of Laryngology and Otology, 128(6): 494−498. Nakkushaiguste registreerimine Eestis 2011-2015.a. (2015). Terviseamet. http://www. terviseamet.ee/fi leadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/NH_Eestis_20112015. pdf (01.05.2016) Oakes, M., Bor, R. (2010). Th e psychology of fear of fl ying (part I): A critical evaluation of current perspectives on the nature, prevalence and etiology of fear of fl ying.

Travel Medicine and Infectious Disease, 6: 327−338. Pantelescu, A. M. (2012). Trends in International T ourism. Cactus Tourism Journal, 3(2): 31−35. Peterson, B., Triguero-Mas, M., Maier, B., Th ieden, E., Philipsen, P. A., Heydenreich, J.,

Dadvand, P., Maier, H., Grage, M. L., Harrison, G. I., Schmalwieser, A. W., Nieuwenhuijsen, M. J., Young, A. R., Wulf, H. C. (2015). Sun behaviour and personal UVR

exposure among Europeans on short term holidays. Journal of Photochemistry and

Photobilogy B: Biology, 264: 269. Raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus. Hädaolukorra riskianalüüs. (2013). http:// www.ecaa.ee/public/Hadaolukorra_riskianaluus_2013.pdf (11.02.2016) Saadat, S. H., Izadi, M., Ahmadi, K., Shahyad, S. (2014). Non-Pharmacologic Treatments for Fear of Flying. International Journal of Travel Medicine & Global Health, (2)1: 31−37. Simon, M. D. (2006). Air travel and your health. Harvard Men’s Health Watch, 10(9): 1−4. Steff en, R. (2005). Epidemiology of Traveler‘s Diarrhea. Clinical Infectious Diseases, 41: 536−540. Stricker, H. (2006). Clotting in the air. Lancet, 367: 792−94. Sukles, K. A. (i.a). Süvaveenitromboos. Raamatus: Kaljusaar, H., Sukles, K., Mägi, R.,

Eenraid, A. (toim.). Tromboosi käsiraamat. Tallinn: OÜ Lege Arti Sunburn and Sun Protective Behaviors Among Adults Aged 18–29 Years – United

States, 2000–2010. (2012). MMWR Morb Mortal Weekly Report, (18): 317−22. Sushma, R., Nagabhushana, D. (2012). Travellers Health Th rough Emporiatrics. Journal of Clinical and Diagnostic Research, 6(7): 1324−1327. Th ailand Travel Guides. (i.a). HotelTravel. http://www.hoteltravel.com/thailand/guides/travel_tips.htm (14.04.2016) Travel by air. (2016). World Health Organization. http://www.who.int/ith/mode_of_ travel/air_travel/en/ (01.04.2016) Vane, A. (2013). Eestlaste reisieelistusi määravad sõbrad. http://blog.gomaailm.ee/ eestlastereisieelistusi-maaravad-sobrad (25.04.2016) Wiederhold, B. K., Jang, D. P., Gevirtz, R. G., Kim, S. I., Kim, I. Y., Wiederhold, M. D. (2002). Th e treatment of fear of fl ying: A controlled study of imaginal and virtual reality graded exposure therapy. IEEE Transcations on information technology in biomedicine, 6(3): 218−233.