Ekaterina Nikolaenko, Svetlana Krit, Terje Arula

SUUHINGAMISE TEKKEPÕHJUSED JA SELLEST TULENEVAD TERVISEPROBLEEMID LAPSEEAS

The causes of mouth breathing and related to it health issues in childhood.

Ekaterina Nikolaenko, Svetlana Krit, Terje Arula

Abstract

Mouth breathing is supposed to affect about half of the children. Mouth breathing is not a distinct disease, but rather a clinical syndrome with multiple aetiologies, mostly resulting from the obstruction of airflow at the level of the nasal cavity or the nasopharynx.

The present research study is a review of scientific literature aiming to identify the causes of mouth breathing and to describe the resulting health problems in childhood. A total of 39 sources were used for the analysis, 36 of which were research articles, two health check guidelines and one book. The sources used have been published between 2001 and 2019.

During childhood the following pathologies are responsible for the development of mouth breathing by causing nasopharyngeal obstruction: allergic rhinitis, hypertrophic adenoids and/or tonsils, nasal septum deviation. The reviewed literature suggests two more reasons causing mouth breathing by the different mechanisms: a short lingual frenulum and long-term bottle-feeding. Mouth breathing that being present over long periods of time, may lead to different health problems in children, such as orofacial alterations, malocclusion, sleepdisordered breathing, body posture alterations and speech disorders.

Keywords: mouth breathing in childhood, causes of mouth breathing, effects of mouth breathing, children’s physical health.

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest Sissejuhatus

Suuhingamine (mouth breathing, oral breathing) on seotud nina kaudu hingamise takistusega. Erinevates uuringutes on leitud, et suuhingamist esineb ligikaudu pooltel lastel vanuses 3–14 aastat (Menezes jt 2006, Abreu jt 2008a, Limeira jt 2013). Eestis diagnoositakse suuhingamist (RHK-10 diagnoosikoodiga R06.5) laste seas aastast aastasse üha sagedamini. Eesti Haigekassa andmetel diagnoositi 2009. aastal suuhingamine 106 lapsel ja 2018. aastal oli see arv juba 620, mis tähendab viiekordset kasvu. Tervishoiutöötajate ja elanikkonna teadlikkuse parandamiseks korraldatakse Eestis koolitusi ning tehakse suuhingamisele pühendatud televisioonisaateid.

Suuhingamise varajane diagnoosimine on tähtis, sest võimaldab ennetada või vähendada selle negatiivset mõju laste üldisele arengule (Hitos jt 2013). Alves jt (2011) ning Costa jt (2015) on uurimistöö tulemustele tuginedes seisukohal, et suuhingamise harjumuse probleemi lahendamine vajab interdistsiplinaarset lähenemist.

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada suuhingamise tekkepõhjuseid ja suuhingamisega seotud terviseprobleeme lapseeas. Uurimistöö tulemusi saab rakendada erinevates Eesti tervishoiuasutustes, kus jälgitakse laste arengut ja tervist. Uurimistöö on mõeldud enesetäienduseks eelkõige pereõdedele, lastekollektiivi tervishoiutöötajatele ja kooliõdedele.

Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded.

1. Kirjeldada suuhingamise tekkepõhjuseid lapseeas. 2. Kirjeldada suuhingamisega seotud terviseprobleeme lapseeas.

Uurimistöö kirjutati kirjandusülevaate meetodil, kasutati allikaid, mis olid publitseeritud ajavahemikul 2009–2019.

võtmesõnad: laste suuhingamine, suuhingamise tekkepõhjused, suuhingamisega seotud terviseprobleemid.

Tulemused ja arutelu

Erinevate autorite uuringutest järeldub, et ligikaudu pooltel lastel esineb suuhingamine (Menezes jt 2006, Abreu jt 2008a, Limeira jt 2013). Nii ulatuslik levimus laste seas näitab, et tegu on rahvatervise tähtsa probleemiga. Suuhingamine ei ole omaette haigus, vaid mitme etioloogiaga sündroom, mis on tingitud nina kaudu hingamise takistusest (Abreu jt 2008b). Ninaneelu osalise või täieliku obstruktsiooni tõttu blokeeritakse hingamine nina kaudu. Et kompenseerida võimetust hingata vabalt nina kaudu, areneb lastel sega- või suuhingamine.

väidetakse, et lapseeas põhjustavad ninaneelu obstruktsiooni ja sellest tingitud suuhingamist järgmised patoloogiad: allergiline riniit, suurenenud adenoid ja/või kurgumandlid, ninavaheseina kõverus (Abreu 2008b). Mitu autorit on jõudnud järeldusele, et just allergiline riniit on suuhingamise põhiline etioloogiline tegur (valera jt 2003, barros jt 2006, Abreu jt 2008b, Menezes jt 2013). Suuhingamise tekkega seostatakse veel lühikest keelekida (Olivi jt 2012) ja pikaaegset toitmist lutipudelist (Carrascoza jt 2006). Arvatakse, et eelpool toodud põhjused mõjutavad suuõõne ja näokolju anatoomilist ning funktsionaalset arengut (Olivi jt 2012, Huang jt 2015, guilleminault jt 2016, Yoon jt 2017b). Lühikese keelekida puhul mainitakse ka mõju hingamisteede läbitavusele. Keelekida muutused võivad soodustada suulihaste funktsioonihäiret, kõne- ja neelamishäiret, näo-lõualuu skeleti alaarengut ning tekitavad eelsoodumust hingamishäireks uneajal (Olivi jt 2012, Huang jt 2015, Yoon jt 2017a). Lühike keelekida võib põhjustada ülemiste hingamisteede kitsenemist ja suurendada hingamisteede kollapsi riski (Huang jt 2015).

Mitmes uurimuses tõstetakse esile pikaaegse lutipudelist toitmise negatiivset mõju hingamismustri kujunemisele (Carrascoza jt 2006, Limeira jt 2013, Nihi jt 2014, Moimaz jt 2014, Chen jt 2015). Keele muutunud

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

asend suus põhjustab suu lahtihoidmist, mille tagajärjel areneb suuhingamise harjumus (Nihi jt 2014). vastandina eelnevale mõjutab rinnaga toitmine lapse suuõõne arengut positiivselt. Limeira jt (2013) uurimistöös leiti seos imetamise ja hingamismustri arengu vahel.

Suuhingamine on vale hingamisviis, mille pikaajaline kestus võib soodustada paljusid tervisehäireid. Nende häirete korrigeerimine hilisemas eas võib osutada ebaefektiivseks. Pacheco jt (2015a) leidsid, et pärast hingamisteede obstruktsiooni kõrvaldamist võib suuhingamise harjumus püsima jääda või vajada operatiivset sekkumist. Suuhingamise tagajärjed võivad olla valehambumus, muutused näokoljus, uneaegsed hingamishäired, kõnehäired ja rühimuutused. Suuhingamise enamlevinud tagajärjed lastel on näokolju muutused ja valehambumus (Nõmmela 2001, Menezes jt 2006, Moimaz jt 2014, Pacheco jt 2015a, Rossi jt 2015, grippaudo jt 2016). Suu kaudu hingavatel lastel areneb keele vale puhkeasend. Selle tulemusena ei arene suuõõne lihaskond ja luustik füsioloogiliselt. Kõige levinumad suuhingamisega seotud ortodontilised probleemid on suurenenud sagitaalne lahi, lahihambumus ning eesmine ja tagumine risthambumus (Menezes jt 2006, Moimaz jt 2014).

Suuhingamine võib olla laste kõnehäirete põhjuseks. On leitud, et enamikul suu kaudu hingavatest lastest esineb vähemalt üks kõnehäire, mis on põhjustatud nõrgenenud lihastoonusest ning huulte ja keele valest asendist (Junqueira jt 2010, Hitos jt 2013). Esineb ka uneaegseid hingamishäireid, mida samuti vaadeldakse kui suuhingamise tagajärjel arenenud terviseprobleemi. Simões-Zenari jt (2010) on rõhutanud, et uneaegne hüpersalivatsioon võib viidata suuhingamisele.

Suuhingamise mõju osas rühile on vastakaid arvamusi. Osa autoreid on arvamusel, et suu kaudu hingavatel lastel tekivad kehahoiaku muutused (Roggia jt 2010, Okuro jt 2011a, Okuro jt 2011b). Teised autorid ei leidnud suuhingamise ja rühimuutuste vahel seost (Milanesi jt 2017, Neiva jt 2018). Sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest suurem osa analüüsitud

uurimistöödest oli tehtud väikese valimiga. Okuro jt (2011b) väidavad siiski, et suuhingamine võib mõjutada lapse rühti, sest ebafüsioloogiline hingamismuster toob kaasa kompensatoorse mehhanismina kõrvalekalded kehahoiakus.

Eesti Haigekassa (2009) kehtivas juhendis on suuhingamise märkamine hambaarsti pädevuses. Hambaarsti korraline läbivaatus peab juhendi järgi toimuma lapse 3. eluaastal. Suuhingamise sümptomite märkamine võiks peale hambaarstide olla ka pereõe pädevuses, sest pereõde teeb lapse tervisekontrolle regulaarselt juba enne 3. eluaastat.

Järeldused

Suuhingamise tekkepõhjustest lapseeas on esikohal allergiline riniit ning adenoidi ja kurgumandlite hüpertroofia. Suuhingamist põhjustab ka ninavaheseina kõverus ja lühike keelekida. Pikaajaline pudelist toitmine mõjutab negatiivselt suuõõne arengut, mis omakorda soodustab suuhingamise kujunemist.

Suuhingamisega seotud terviseprobleemid lapseeas on näokolju muutused (näo pikenenud alumine kolmandik või näo keskmise kolmandiku vähenemine), valehambumus (sagitaalne lahi, lahihambumus ning eesmine ja tagumine risthambumus), uneaegsed hingamishäired, rühimuutused (ettepoole suunatud peaasend, alajäsemete positsiooni muutused) ja kõnehäired.

Allikaloend

Abreu, R., R., Rocha, R., L., Lamounier, J., A., guerra, A., f., M. (2008a). Prevalence of mouth breathing among children. Jornal de Pediatria, 84(5): 467–470. Abreu, R., R., Rocha, R., L., Lamounier, J., A., guerra, A., f., M. (2008b). Etiology, clinical manifestations and concurrent findings in mouth-breathing children. Journal de Pediatria, 84(6): 529–535.

Artiklid lõputöödest

Alves, M., baratieri, C., Nojima, L., I., Nojima, M., C., g., Ruellas, A., C., O. (2011).

Three-dimensional assessment of pharyngeal airway in nasal- and mouth-breathing children. International Journal of Pediatric Otorhinolaryngology, 75(9): 1195–9. barros, J. R. C., becker, H. M. g., Pinto, J. A. (2006). Evaluation of atopy among mouthbreathing pediatric patients referred for treatment to a tertiary care center. Journal de Pediatria (Rio J), 82(6): 458–64. Carrascoza, K. C., Possobon, R. de f., Tomita, L. M., Alves de Moraes, A. b. (2006).

Consequences of bottle-feeding to the oral facial development of initially breastfed children. Jornal de Pediatria, 82(5): 395–7. Chen, X., Xia, b., ge, L. (2015). Effects of breast-feeding duration, bottle-feeding duration and non-nutritive sucking habits on the occlusal characteristics of primary dentition. BMC Pediatrics, 15: 46. Costa, M., d., valentim, A., f., becker, H., M., g., Motta, A., R. (2015). findings of multiprofessional evaluation of mouth breathing children. Revista CEFAC, 17 (3): 864–878. grippaudo, C., Paolantonio, E. g., Antonini, g., Saulle, R., La Torre, g., deli, R. (2016).

Association between oral habits, mouth breathing and malocclusion. Acta Otorhinolaryngologica Italica, 36: 386–394. Eesti Haigekassa. Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend (2009) https://www. haigekassa.ee/uploads/userfiles/0-18%20tervisekontroll04012010_l6plik.pdf (19.12.2019) guilleminault, C., Huseni, S., Lo, L. (2016). A frequent phenotype for paediatric sleep apnoea: short lingual frenulum. ERJ Open Res, 0: 00043–2016 Hitos, S. f., Arakaki, R., Soléc, d., Weckx L. L. M. (2013). Oral breathing and speech disorders in children. Jornal de Pediatria, 89(4): 361–365 Huang, Y.-S., Quo, S., berkowski, A., guilleminault, C. (2015). Short lingual frenulum and obstructive sleep apnea in children. International Journal of Pediatric Research, 1: 1 Junqueira, P., Marchesan, I. Q., Oliveira, L., R., Ciccone, E., Haddad, L., Rizzo, M. C. (2010). Speech-language pathology findings in patients with mouth breathing: multidisciplinary diagnosis according to etiology. International Journal of Orofacial

Myology, V36

Limeira, A. b. Menezes Aguiar, C., N. S. de L. b. Câmara, A. C. (2013). Association between breastfeeding and the development of breathing patterns in children.

European Journal of Pediatrics, 172: 519–524. Menezes, v., A., d., Leal, R., b., Pessoa, R., S., Pontes. R., M., E., S. (2006). Prevalence and factors related to mouth breathing in school children at the Santo Amaro project-Recife, 2005. Brazilian Journal of Otorhinolaryngology, 72(3): 394–9. Menezes, v. A., barbosa, A. M. f., Souza, R. M. S., freire, C. v. C. f., granville-garcia,

A. f. (2013). Occurrence on rhinitis, mouth breathing and orofacial alterations in adolescents with asthma. Rev. CEFAC, 15(3): 663–671 Milanesi, J. M., Pasinato, f., berwig, L. C., Silva, A. M., T. Corrêa, E. C. R. (2017). body posture and pulmonary function in mouth and nose breathing children: cross-sectional study. Fisioter Mov., 30(1): 115–23 Moimaz, S. A. S., garbin, A. J. I., Lima, A. M. C., Lolli, L. f., Saliba, O., garbin, C. A.

S. (2014). Longitudinal study of habits leading to malocclusion development in childhood. BMC Oral Health, 14: 96 Neiva, P. d., Kirkwoodc, R. N., Mendes, P. L., Zabjek, K., becker, H. g., Mathur, S. (2018).

Postural disorders in mouth breathing children: a systematic review. Brazilian

Journal of Physical Therapy, 22(1): 719 Nihi, v. S. C., Maciel, S. M, Jarrus, M. E., Nihi, f. M., Salles, C. L. f., Pascotto, R. C., fujimaki, M. (2014). Pacifier-sucking habit duration and frequency on occlusal and myofunctional alterations in preschool children. Braz Oral Res, 29(1): 1–7 Nõmmela, R. (2001). Hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate profülaktika. Tartu: Tartu

Ülikooli Kirjastus, 33–36. Okuro, R. T., Morcillo, A. M., Sakano, E., Schivinski, C. I. S., Ribeiro, M. A. g. O. R., Ribeiro, J. d. (2011a). Exercise capacity, respiratory mechanics and posture in mouth breathers. Brazilian Journal of Otorhinolaryngology,77(5): 656–62. Okuro, R. T., Morcillo, A. M., Ribeiro, M. A. g. O., Sakano, E., Conti, P. b. M., Ribeiro,

J. d. (2011b). Mouth breathing and forward head posture: effects on respiratory biomechanics and exercise capacity in children. J Bras Pneumol., 37(4): 471–479 Olivi, g., Signore, A., Olivi, M., genovese, M. d. (2012). Lingual frenectomy: functional evaluation. European Journal of Paediatric Dentistry 13/2.

Artiklid lõputöödest

Pacheco, M., C., T., Casagrande, C., f., Teixeira, L., P., finck, N., S., Martins de Araújo,

M., T. (2015a). guidelines proposal for clinical recognition of mouth breathing children. Dental Press Journal Of Orthodontics, 20(4): 39–44 Roggia, b., Correa, b., Pranke, g. I., facco, R., Angela garcia Rossi, A. g. (2010). Postural control of mouth breathing school aged children regarding gender. Pró-Fono

Revista de Atualização Científica, 22(4): 433–8. Rossi, R. C., Rossi, N. J., Rossi, N. J. C., Yamashita, H. K., Pignatari, S. S. N. (2015). dentofacial characteristics of oral breathers in different ages: a retrospective case–control study. Progress in Orthodontics, 16: 23 Simões-Zenari, M., bitar, M. L. (2010). factors associated to bruxism in children from 4 – 6 years. Pró-Fono Revista de Atualização Científica, 22(4). valera, f. C. P., Travitzki, L. v. v., Mattar, S. E. M., Matsumoto, M. A. N., Elias, A. M.,

Anselmo-Lima, W. T. (2003). Muscular, functional and orthodontic changes in pre school children with enlarged adenoids and tonsils. International Journal of Pediatric

Otorhinolaryngology, 67: 761–770. Yoon, A. J., Zaghi, S., Ha, S., Law, C. S., guilleminault, C., Liu, S. Y. (2017a). Ankyloglossia as a risk factor for maxillary hypoplasia and soft palate elongation: A functional – morphological study. Orthod Craniofac Res., 1–8 Yoon, A., Zaghi, S., Weitzman, R., Ha, S., Law, C. S., guilleminault, C., Liu, S. Y. C. (2017b). Toward a functional definition of ankyloglossia: validating current grading scales for lingual frenulum length and tongue mobility in 1052 subjects. Orthod

Craniofac Res., 1–8.