10 minute read
Marianne Nugis, Maritana Meitsar, Reet Urban
Artiklid lõputöödest ÄSJALÕPETANUD ÕDEDE TÖÖLE ASUMISEGA KAASNEVAD OOTUSED JA HIRMUD
Advertisement
Marianne Nugis, Maritana Meitsar, Reet Urban
Abstract
After graduating, nursing students feel confident and eager to work. They have specific expectations, which include a warm welcoming from colleagues, having a supervisor, good working conditions, high-quality and patient-centred nursing care, new knowledge and experiences. This research shows that recently graduated nurses often feel disappointed because reality does not live up to their expectations. Unfortunately, they have to cope independently with the knowledge they have from school, relationships with colleagues are not what they hoped for, and the workload is more than they thought. Because of that, novice nurses do not have enough attention for their patients’ needs which leads to a decrease in the quality of patient care. Having to cope on their own and having many responsibilities leads to fear, anxiety and loss of confidence.
The research study is based on a literature review. The aim of this research study was to describe the expectations and fears concerning starting work in recently graduated nurses. For this thesis 31 sources were analysed, out of which 30 were scientific articles. All articles were published in the last decade.
Keywords: recently(newly) graduated nurse, expectations, fears, transition.
Sissejuhatus
Kõrgkooli lõpetades tunnevad õendusüliõpilased, et on valmis uuteks ja põnevateks väljakutseteks, kus saab ennast tõestada. Tööd alustavad õed on enesekindlad ja valmis iseseisvalt tööle asuma. Üleminek üliõpilase
seisusest iseseisvalt töötavaks õeks on katsumusi pakkuv protsess, mis võib tekitada nii elevust kui ka ärevust ja stressi (Ankers jt 2018). benneri (1982) järgi on algaja õde viimasel kursusel olev õe eriala üliõpilane või äsjalõpetanud õde, kellel puuduvad kogemused õena töötamisel ja ta vajab pidevat suulist ning füüsilist toetamist, julgustamist ja suunamist.
Pädevaks õeks saamise teekond algab algaja perioodiga, mis eeldab kolleegidepoolset aktsepteerimist meeskonnaliikmeks saamisel ja lugupidamise pälvimist (Andersson ja Edberg 2010). õde on pädev, kui ta tunneb, et on valmis täiel määral vastutama ja tööülesandeid tähtsuse järgi järjekorda seadma. Thrysoe jt (2011) väidavad, et äsjalõpetanute tööle asumisel raskendavad kohanemist ja iseseisvuse saavutamist kindlad ootused töökeskkonnale ning seejärel kogetav ebakõla ootuste ja tegelikkuse vahel. Urbani jt (2014) Eestis tehtud uuringust selgus, et algajate õdede hinnang enda pädevusele vAS-skaala 10-astmelises süsteemis oli keskmiselt 6,6. Uurijad järeldasid selle põhjal, et üliõpilased hindasid oma pädevuste rakendamise võimet heaks. Madalamalt hinnati näiteks oskust arendada osakonna ravi- ja hoolduskultuuri, juhendada kolleege oma pädevuse piires, planeerida oma tegevust paindlikult olenevalt olukorrast ja hinnata süstemaatiliselt õendusabi tulemuslikkust. Uurimistulemuste põhjal võib järeldada, et uute õdede ootused seoses tööle asumisega olid pigem seotud patsientidega ja neid puudutavate tegevustega ning hirmud tulenesid valdkondadest, mida nii hästi ei hallatud. Eelnevast tööst ei selgunud, millised on äsjalõpetanud õdede ootused ja mida nad tööle asudes kõige enam kardavad.
Teades äsjalõpetanud õdede ootusi ja hirme seoses tööle asumisega, on võimalik neid iseseisvaks tööeluks paremini ette valmistada ning arendada algajaid juhendavate mentorite koolitusprogramme. Hussein jt (2017) järeldavad enda uurimistöös, et äsjalõpetanud õdede kogemuste ja nende rahuldamata vajaduste mõistmine esimesel praktika-aastal võimaldab õendusjuhtidel, juhendajatel ja kvalifitseeritud õdedel paremini
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
äsjalõpetanud õdesid toetada ning edendada nende enesekindlust ja pädevust. Käesolevas töös defineeritakse äsjalõpetanud õde kui viimasel kursusel olevat või kuni 12 kuud töötanud õde.
Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada teaduskirjandusele tuginedes äsjalõpetanud õdede ootusi ja hirme tööle asumisel.
Uurimistöö eesmärgist tulenevalt püstitati kaks uurimisülesannet.
1. Kirjeldada äsjalõpetanud õdede ootusi tööle asumisel. 2. Kirjeldada äsjalõpetanud õdede hirme tööle asumisel.
Uurimistöö kirjutamiseks kasutati kirjandusülevaate meetodit. Tulemused annavad võimaluse algajaid õdesid tööeluks paremini ette valmistada ja aitavad töökaaslastel uute õdede vajadusi üleminekuperioodil mõista. Uurimistöös analüüsiti 30 teadusartiklit.
võtmesõnad: äsjalõpetanud õde, ootused, hirmud, kohanemine.
Tulemused ja arutelu
Tööd alustades tunnevad äsjalõpetanud õed end üsna enesekindlalt, täis põnevust, kuid samas ka hirmu uue rolliga kohanemisel (Ankers jt 2018). Algajad õed on üldjuhul uhked valitud kutse ja omandatud teadmiste üle ning tahavad anda endast parima, et pakkuda kvaliteetset ning turvalist õendusabi (dyess ja Sherman 2009, bjerknes ja bjørk 2012, Sneltvedt ja bondas 2016, Hussein jt 2017). Algajana minnakse tööle kindlate ootustega. Loodetakse, et meeskonnaliikmed hindavad neid ja neid koheldakse teiste kolleegidega võrdselt. Eeldatakse häid suhteid kolleegidega ja loodetakse saada mentor, kes aitab esimestel kuudel kohaneda. Algajate jaoks on ühe kindla juhendaja olemasolu kohanemisel väga vajalik, sest see tekitab stressirohkel ja kriitilisel perioodil turvatunde. Head ja toetavad suhted kolleegidega mõjuvad algajate enesekindlusele ning töösooritusele positiivselt (dyess ja Sherman 2009, Zinsmeister ja Schafer
2009, Chandler 2012, Clark ja Springer 2012, doody jt 2012, Parker jt 2014, Ebrahimi jt 2016, Hoeve jt 2017, Mammen jt 2018, Wong jt 2018).
Töökarjääri alustamisega kaasnev loomulik hirm põhjustab palju erinevaid emotsioone ja negatiivseid reaktsioone, nagu ärevus, närvilisus, mure, pinge- ning üksildustunne. Sellises olukorras on tähtis kolleegide toetus ja abi, sest see aitab muuta üleminekuperioodi kergemaks ning tekitab uues keskkonnas ühtekuuluvustunnet. Kolleegidelt saadud positiivsed emotsioonid, soovitused ja suunad aitavad suurendada enesekindlust ning soodustavad pühendumist. Kolleegide toetav hoiak aitab negatiivseid emotsioone leevendada ja nii ollakse julgemad abi küsima. Samas väärib tähelepanu, et kolleegide liiga pingeline algaja kolleegi jälgimine või kontrollimine paneb noore õe tundma end ebamugavalt ja võib omakorda olla ärevuse põhjustajaks.
Paljud uurimistulemused tõendavad, et töökeskkond ei ole alati algaja kolleegi suhtes toetav ja sõbralik. Esineb kolleegide sobimatut käitumist, mis väljendub nii solvamises, verbaalses ründamises kui ka agressioonis (dyess ja Sherman 2009, Pellico jt 2009, Chandler 2012, Clark ja Springer 2012, Parker jt 2014, Mammen jt 2018 ja Naseri‐Salahshour ja Sajadi 2019). Noored eeldavad, et vanemad kolleegid suudavad noorte eksimusi mõista, hinnata olukorda ning käituda lugupidavalt ja toetavalt. Samas on reaalsus sageli vastupidine, vanemad kolleegid ei mõista algaja õe ebakindlust ja hirmu eksida ning süvendavad oma sobimatu ja negatiivseid hinnanguid andva käitumisega hirmu veelgi rohkem.
Lisaks eelnevale tuntakse tööd alustades muret heade suhete loomise pärast patsientide ja nende lähedastega. Suhtlemine on keerulisem, kui tegemist on raskelt haigete patsientide või nende lähedastega, sest algajana on küll teadmised, kuid napib kogemuspõhiseid oskusi (dyess ja Sherman 2009, Sneltvedt ja bondas 2016, Hoeve jt 2017). Mitmest uuringust ilmneb, et kui patsientidega suudetakse saavutada turvaline ja positiivne suhtlus ning neilt ja nende lähedastelt saadakse positiivset
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
tagasisidet, tugevneb algajate õdede uhkus- ja saavutustunne ning suureneb enesekindlus. Samas leitakse uurimistöödes tõendeid patsientide ja lähedaste ebaviisaka käitumise kohta nii verbaalse kui ka füüsilise vägivallana, mis vastupidi eelnevale põhjustab ebakindlust ja algaja õe kutsealase enesehinnangu langust (dyess ja Sherman 2009, Pellico jt 2009, Chandler 2012, Clark ja Springer 2012, Parker jt 2014, Naseri‐Salahshour ja Sajadi 2019). Patsientide ja nende lähedaste sobimatut käitumist tajuvad õed isegi halvemana kui kolleegidelt saadud halvustavat tagasisidet. Siiski võib kogemusele tuginedes öelda, et rohkem saadakse patsientidelt tänu ja kiitust kui negatiivseid kommentaare, mis omakorda mõjuvad enesehinnangule kohati paremini kui kolleegide tunnustus.
Algaja õe ebakindluse taustal kardetakse teha puhkepause ja seetõttu koormatakse end üle nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Tööl kogetakse sageli kiirust ja tööülesannete rohkust, mis tekitab tunde, et puhkepause ei saagi võtta (Pellico jt 2009). See omakorda viib kurnatuseni ning tekitab pikas perspektiivis stressi ja väsimust. Olukorda võib võimendada ka suutmatus algaja õena oma ülesandeid ja kohustusi prioriseerida ning aega planeerida. Iseenesestmõistetav on, et üliõpilasena õppides saadud teadmisi ja kogemusi tahetakse tööle asudes kohe ja võimalikult täpselt praktikas realiseerida. Sageli selgub aga töökeskkonnas, et reaalsus on teistsugune, kui koolis õpiti ja harjutati (Pellico jt 2009, Ankers jt 2018). See on põhjus, mis algaja õena tunnetatakse, et koolist ei saadud piisavalt teadmisi ja kogemusi ning tekib kiiresti arvamus, et teoorias õpitu ja praktikas rakendatava vahel on erinevused (Chandler 2012). Kardetakse ka teha vigu või tahtmatult patsiente vigastada. Autorite kogemuste põhjal ei ole praktikakeskkonnast tulenevalt alati võimalik käelist tegevust praktiseerida. Seetõttu võib tööle asudes tunduda, et kooli lõpus saadud pädevus ei vasta praktika vajadustele. Samas väljenduvad puudused enamasti osakonnaspetsiifilistes toimingutes ja on mõistetav, et kõike ei olegi võimalik koolis selgeks õppida. On paratamatu, et osa tegevusi õpitakse töö käigus. Paradoks seisneb selles, et töötavad õed eeldavad, et äsja kooli lõpetanud õed on värskelt kõik oskused omandanud ning
on pädevad ja kiired, unustades, et kindlad oskused saavutatakse alles kogemuste ja vilumusega.
Järeldused
Alustavad õed kogevad pärast kõrgkooli lõpetamist uue rolli ees enesekindlust ja põnevust. Nad loodavad, et neid hinnatakse ning austatakse, kuid tegelikkuses muutuvad tekkinud ootused õe rollile ja vastutusele kohe, kui neist saavad iseseisvad õed. Loodetakse saada kindel juhendaja, kes toetaks, kellele esitada küsimusi ja kellelt saada tagasisidet oma tööle. Oodatakse häid suhteid kolleegide ja patsientidega, mis tugevdaks algajate kuuluvustunnet meeskonda, iseseisvalt hakkamasaamist ning uhkustunnet oma kutse üle.
äsjalõpetanud õed alustavad tööd entusiasmiga ning tunnevad pettumust, kui puutuvad kokku reaalse töökeskkonnaga. Olukord, kus vastupidi ootustele saada sõbralik ja toetav mentor peavad algajad õed kohe alguses iseseisvalt hakkama saama, tekitab hirmu ja negatiivset stressi. Ja kui kõigele sellele lisandub veel hulgaliselt kohustusi ja suur töökoormus, hakkab omakorda vähenema enesekindlus. Läbisaamine kolleegidega võib põhjustada hirmu, sest tajutakse, et vanemad kolleegid käituvad ebameeldivalt ja seetõttu võimendub kartus teha väheste teadmiste tõttu vigu. Sellises olukorras võidakse tajuda, et koolis õpitut ei saa töökeskkonnas kasutada ning et patsiendikeskset lähenemist ja patsiendihooldust on kliinilises praktikas vähem, kui eeldati.
Allikaloend
Andersson, P., Edberg, A. (2010). The Transition from Rookie to genuine Nurse:
Narratives from Swedish Nurses 1 Year After graduation. Journal of Continuing
Education in Nursing, 41(4): 186–92. Ankers, M.d., barton, C.A., Parry, Y.K. (2018). A phenomenological exploration of graduate nurse transition to professional practice within a transition to practice program. Collegian, 25(3): 319–325.
Artiklid lõputöödest
Awaisi H.A., Cooke H., Pryjmachuk S. (2015). The experiences of newly graduated nurses during their first year of practice in the Sultanate of Oman - A case study.
International Journal of Nursing Studies, 52(11): 1723–1734. benner, P. (1982). from novice to expert: Excellence and power in clinical nursing practice. American Journal of Nursing, 82(3): 402–7 bjerknes, M. S., bjørk, I.T. (2012). Entry into Nursing: An Ethnographic Study of
Newly Qualified Nurses Taking on the Nursing Role in a Hospital Setting. Nursing
Research And Practice. Chandler, g. E. (2012). Succeeding in the first Year of Practice. Journal for Nurses in
Staff Development, 28 (3): 103–107. Clark, C.M., Springer, P.J. (2012). Nurse residents’ first-hand accounts on transition to practice. Nursing Outlook, 60(4): 2–8. doody, O., Tuohy, d., deasy, C. (2012). final-year student nurses’ perceptions of role transition. British Journal of Nursing, 21(11): 684–688. dyess, S.M., Sherman, R.O. (2009). The first Year of Practice: New graduate Nurses’
Transition and Learning Needs. The Journal of Continuing Education in Nursing, 40(2): 403–410. Ebrahimi, H., Hassankhani, H., Negarandeh, R., gillespie, M., Azizi, A. (2016) Emotional Support for New graduated Nurses in Clinical Setting: a Qualitative Study.
Journal of Caring Science, 5(1): 11–21. Hoeve, Y. ten., brouwer, J., Roodbol, P. f., Kunnen, S. (2017). The voice of nurses: Novice nurses’ first experiences in a clinical setting. A longitudinal diary study. Journal of
Advanced Nursing, 74(9): 2082–2093. Hussein, R., Everett, b., Ramjan, L.M., Hu, W., Salamonson, Y. (2017). New graduate nurses’ experiences in a clinical specialty: a follow up study of newcomer perceptions of transitional support. BMC Nursing, 16(42): 1–9. Mammen, b., Hills, d, J., Lam L. (2018). Newly qualified graduate nurses’ experiences of workplace incivility in Australian hospital settings. Collegian, 25(6): 591–599. Naseri‐Salahshour, v., Sajadi, M. (2019). from Suffering to Indifference: Reaction of
Novice Nurses to Ethical Challenges in first Year of Clinical Practice. Iranian Journal of Nursing and Midwifery Research, 24 (4): 251–255. Parker, v., giles, M., Lantry, g., & McMillan, M. (2014). New graduate nurses’ experiences in their first year of practice. Nurse Education Today, 34, 150–156.
Pellico, L. H., brewer, C. S., Kovner, C. T. (2009). What newly licensed registered nurses have to say about their first experiences. Nursing Outlook, 57(4): 194–203. Sneltvedt T., bondas T. (2016). Proud to be a nurse? Recently graduated nurses’ experiences in municipal health care settings. Scandinavian Journal of Caring Sciences, 30(3): 557–564. Thrysoe, L., Hounsgaard, L., dohn, N., Wagner, L. (2011). Expectations of becoming a nurse and experiences on being a nurse. Nordic Journal of Nursing Research & Clinical
Studies / Vård I Norden, 31(3): 15–19. Urban, R., Animägi, L., Aruväli, L. (2014). Kutsealased pädevused viimase kursuse õe põhiõppe üliõpilaste ja õdede hinnangul. Kogumikus: varik, M., Kukkes, T.,
Linkberg, R., Ploomipuu, I., Remm, M., Kuusk (toim-d) (2014). Tartu Tervishoiu
Kõrgkooli uurimistööde kogumik vIII. Artiklid rakendusuuringutest, üliõpilaste lõputöödest, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajate doktori- ning magistritöödest (103-120). Tartu: Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Wong, S.W. J., Che, W.S.W., Cheng, M.T.C., Cheung, C.K., Cheung, T.Y.J., Lee, K.Y., Chi
So, K., Yip, S.L. (2018). Challenges of fresh nursing graduates during their transition period. Journal of Nursing Education and Practice, 8(6): 30–37. Zinsmeister, L. b., Schafer, d. (2009). The exploration of the lived experience of the graduate nurse making the transition to registered nurse during the first year of practice. Journal For Nurses In Staff Development: JNSD: Official Journal Of The
National Nursing Staff Development Organization, 25(1): 28–34.
