Anna-Liisa Tamm, Sandra Seerman, Ülle Parm

Artiklid lõputöödest KÕRGKOOLI LÕPETANUTE EMOTSIONAALNE ENESETUNNE JA HIRMUD SEOSES TÖÖTURULE SIIRDUMISEGA

Emotional Feelings and Fears of the Graduates Regarding the transition to the Labour Market

Anna-Liisa Tamm, Sandra Seerman, Ülle Parm

Abstract

After finishing university students might be ready for the labour market. They have to be able to take more responsibility for they decisions and actions, as they need to manage both professionally and financially. This stage of lifetime is stressful. The purpose of the study was to assess the emotional wellbeing and fears regarding the labour market of recent graduates. For data collecting a web-based questionnaire was used (a part of which was ESQ-2). Descriptive data, t-test and χ2 test were used. A statistically significant difference was considered at p < 0.05.

96 graduates in 2019 of Tartu Health Care College (THCC) and the other Estonian universities fulfilled the questionnaire. Results showed, that graduates from other schools than THCC were more concerned about finding a job (27.7% vs 8.2%; p = 0.025). The most common concern in is the incorrect knowledge of Russian (72.3%). The professional knowledge, skills and general competencies obtained in university were assessed as sufficient to cope with in the labour market. Internship was considered sufficient, THCC graduates more than others (87.8% vs 48.9%; p < 0.001). However, it was felt that talking to an employer, using search engines, talking to a career counsellor and writing a CV could be addressed more in the university. According to ESQ-2, 47.9% of the subjects had symptoms refer to asthenia, 30.2% to anxiety, and 28.1% to depression and/or sleep disorders. .

The work shows that the emotional wellbeing of the graduates is worrisome. Realization of future plans and expectations regarding the future can create extra tensions that might affect the emotional health of graduates.

Keywords: graduation, higher education, depression, transitioning to the labour market, fears

Sissejuhatus

Aastatel 2014–2018 jättis kõrgkoolides õppetöö pooleli või pikendas oma õpinguid ligi 25% õppima asunud üliõpilastest, enam bakalaureuse tasemel (Kõrghariduse… 2020a). 2020. aasta alguse seisuga on rakenduskõrgharidusega lõpetanute ning bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi omandanute seas töötuid ligikaudu 7300, naisi ligi kaks korda rohkem kui mehi (Hõiveseisund… 2020). 2020. aasta aprillikuu seisuga oli Eesti töötukassal täistööaja ja kuni aastase töökogemuse nõudega ligi 2500 töökoha pakkumist, (rakendus)kõrghariduse nõue oli nendest vaid kümnendikul (Tööpakkumised 2020). Tegevusalade ja ametikohtade struktuuris on viimasel paarikümnel aastal toimunud muutused väikesed, mistõttu haritud tööjõu pakkumine on kasvanud, kuid nõudlus pole muutunud (Unt ja Täht 2014). Kõrgharitud inimeste ületootmine võib põhjustada äsja kõrgkooli lõpetanute seas ebakindlust ja hirmu töö leidmise võimaluste osas (Kõrghariduse… 2020). Noored tunnetavad survet iseseisvuda nii tööalaselt kui ka majanduslikult (Arnett jt 2014), samas ollakse sageli liiga kõrgete ootustega (Perrone ja vickers 2003). Lisapingeid tekitavad ka varasema töökogemuse ootused tööandja poolt (Kazjulja jt 2017).

Uurimistöö eesmärk oli hinnata äsja kõrgkooli lõpetanute emotsionaalset enesetunnet ja hirme seoses tööturule siirdumisega, sh hirme seoses töö leidmisega, ning vaadelda koolide panust üliõpilaste ettevalmistamisel töö otsinguteks.

võtmesõnad: kooli lõpetamine, kõrgharidus, depressioon, üleminek tööturule, hirmud

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest Metoodika

Andmete kogumiseks kasutati veebipõhist (connect.ee keskkond) ankeetküsitlust (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba 293/T-4, 20.05.2019), mille üks osa oli Eesti psühhiaatrite välja töötatud emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2). Küsimustik edastati sihtrühmale Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) facebooki lehe kaudu ning seda oli võimalik täita ajavahemikul 20.06–20.07.2016. valimi moodustasid 2019. aastal Eesti rakenduskõrgkoolide või ülikoolide lõpetajad sõltumata haridusastmest.

Andmetöötluseks kasutati programme MS Excel 2016 ja Sigma Plot for Windows versioon 11.0 (gmbH formation, germany). Töös võrreldi TTHKK ja muude kõrgkoolide lõpetajaid, et hinnata TTHKK-d muude koolide kontekstis. Andmed esitati peamiselt protsentidena, rühmade võrdlemiseks arvuliste väärtuste korral kasutati t-testi või Mann-Whitney testi, mittearvuliste väärtuste korral χ2 testi. Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p < 0,05.

EEK-2 tulemuste tõlgendamine toimus juhendi järgi. Liites kokku esimese kaheksa küsimuse eest saadud punktid ja saades tulemuseks > 11, viitab see depressioonile, küsimuste 9–14 summa > 11 väsimusele, küsimuste 15–19 summa > 6 paanikahäirele, küsimuste 20–21 summa > 3 sotsiaalfoobiale, küsimuste 22–25 summa > 6 asteeniale ehk vaimsele kurnatusele ning küsimuste 26–28 summa > 5 soodumusele depressiooni kujunemiseks ja ärevusega kaasuvate unehäirete tekkeks (Emotsionaalse enesetunde küsimustiku… i.a).

Tulemused ja arutelu

vastanud (n = 96) jaotati TTHKK (n = 49) ja ülejäänud kõrgkoolide lõpetanuteks (Tartu Ülikool, Maaülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, TalTech, Tallinna Muusikakool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Aarhusi Ülikool (Taani), Londoni Ülikool). Uuritavate üldandmed on esitatud võrdlevalt tabelis 1. 84,4% uuringus osalenutest

omandas kõrghariduse bakalaureuse tasemel, enim õe erialal, järgnesid füsioteraapia ja majanduse eriala lõpetajad. vastajaid oli kõikidest maakondadest, suurim osakaal Tartust (45,85%).

Tabel 1. Uuringus osalejate üldandmed.

n =

Perekonnaseis (%)

Lastega (%) Lõpetatud kõrgkool (%)

õppetase, mida lõpetatakse (%)

Eestlane (%)

venelane (%) Kõik TTHKK Muu p =

96 49 47 MO

Abielus

Lahutatud

vabaabielus

vallaline 15,6 16,3 14,9 MO

3,1 4,1 2,1 MO

39,6 49,0 29,8 MO

41,7 30,6 53,2 0,042

30,2 38,8 21,3 MO

TTHKK 51,0 100,0 0,0 Pv

Tallinna Tehnikakõrgkool 1,0 0,0 2,1 Pv Tartu Ülikool 24,0 0,0 48,9 Pv Maaülikool 5,2 0,0 10,6 Pv

TalTech 6,3 0,0 12,8 Pv Tallinna Muusikakool 1,0 0,0 2,1 Pv Aarhusi/Londoni Ülikool 2,1 0,0 4,3 Pv Pallas 1,0 0,0 2,1 Pv

bSc

MSc

Phd 84,4 93,9 74,5 0,019

14,6 6,1 23,4 0,035

1,0 0,0 2,1 MO

86,5 79,6 93,6 MO

13,5 20,4 6,4 MO

Tabelis esitatud lühendid: TTHKK – Tartu Tervishoiu Kõrgkool; bSc – bakalaureuse tase; MSc – magistrikraad; Phd – doktorikraad; MO – statistiliselt mitteoluline erinevus; Pv – pole võrreldav.

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

Enne erialavalikut uurisid TTHKK ja muu kooli lõpetanud enam-vähem võrdselt erialase töö saamise võimalusi. Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring näitab, et töö leidmise võimaluste uurimise tähtsus eriala valikul on märkimisväärselt kasvanud (Eesti kõrgkoolide... 2017). Eriala valikul võib mängida suurt osa maailmas toimuv ja sellest tulenevalt peetakse ilmselt tähtsaks ühiskonna vajaduste rahuldamist ning seda kindlates valdkondades (tervishoid, avalik haldus ja riigiteadused, sotsiaalvaldkond jm). Lääneriikides on probleemiks vananev rahvastik (Zhao jt 2016), mistõttu vajatakse järjest rohkem tervishoiualast abi. Seega võib eriala valikul saada määravaks ühelt poolt soov panustada ühiskonna teenimisse, aga teiselt poolt tulevane töökohaga kindlustatus. Kahjuks ei selgu meie uuringust kõrgkooli lõpetanute eriala valiku põhjused ja nende seos oma vanemate eriala ning huvidega.

Rõõm on tõdeda, et uuritavad hindasid kooli pakutavaid erialaseid teadmisi, oskusi ning üldpädevust töömaastikul toimetulekuks piisavaks. Küllaldaseks peeti ka erialast praktikat, TTHKK lõpetajad teistega võrreldes tunduvalt enam (87,8% vs. 48,9%; p < 0,001). Rakenduskõrghariduse eelis ongi suurem praktikamaht (Milline on Eesti... i.a), mis annab tööle siirdumisel ka oma oskuste osas suurema enesekindluse. Kõrgkoolidele on siiski soovitus anda õppuritele enam teavet, kuidas suhelda tööandjaga, kuidas kasutada edukalt tööotsingumootoreid, pakkuda enam karjäärinõustamist (rohkem õppekavadel, kus teemavalik on lai ja õppur ei ole teadlik, millised on tema võimalused tööturul) ja Cv kirjutamise põhitõdesid. Kõiki eelmainitud teemasid võiks lõputöö autori hinnangul käsitleda näiteks enesejuhtimise õppeaine raames või pakkuda eraldi valikainena.

õpingute ajal töötas oma erialal kõige enam TTHKK üliõpilasi (51% vs. 29,8%; p = 0,056). Seda võib pidada küllalt tavaliseks, sest õppepraktika käigus pakutakse tublidele õppuritele diplomeeritud spetsialistide puudusel sageli tööd. viimasel ajal on ka ajakirjanduses korduvalt juttu olnud näiteks õdede puudusest Eesti tervishoiusüsteemis. Kohe saaks

tööd ligikaudu 1000 õde, samas 2019. aasta seisuga lõpetas kahe tervishoiukõrgkooli peale kokku vaid 523 tervishoiu õppekavadel õppinud inimest (Haridus- ja Teadusministeerium 2019). Teiste koolide vastajate koolikõrvase töö iseloom oli õpitavast erialast pigem erinev. Põhjus võib olla selles, et õpitaval erialal on erialasele tööle saamiseks tarvis vastavat kõrgharidust tõendavat diplomit. Tegelikult on vastav nõue ka tervishoiuga seonduvatel aladel, kuid kahjuks on tööjõupuudus tervishoius praegu liiga suur. Perearstikeskused ja tippspetsialistidest arstid vajavad kvaliteetsemaks teenuse osutamiseks enam õdesid, füsioterapeute ja psühholooge (OSKA tervishoiu... 2017) ja seetõttu võimaldatakse töötada õpitaval erialal juba õppimise kõrvalt.

Kõik kõrghariduse omandanud ei soovi erialast karjääri alustada. Alla viiendiku nn muu kooli lõpetanutest ei plaani tulevikus erialasele tööle minna (võrreldes TTHKK-ga: 17% vs. 0%; p < 0,002). Kohati puudub selleks ka võimalus, sest uuritavate hinnangul puuduvad õpitud erialaga seonduvad ametikohad üldse või on neid liiga vähe. See tõstatab küsimuse, kas selliste õppekavade olemasolu on üldse vajalik? Siiski tuleb nentida, et kõrgkoolid peavad olema kursis töömaailma vajadustega ning õppekavade arendamisel, nende avamisel ja ka sulgemisel tuleb lähtuda nii tööturu kui ka ühiskonna vajadustest (Oras jt 2010). Lõpetajad kardavad, et õpitud eriala on liiga „lai“ ning ei olda päris kindlad, kuhu omandatud teadmiste ja diplomiga üldse tööle saaks kandideerida. Siinkohal saab omapoolse panuse anda kõrgkool, juhendades ja suunates oma õppureid koos tööandjatega.

Osa uuritavatest soovib jätkata magistri- või doktoriõppes. Kõrghariduse 2. ja 3. astmel õppimine on kindlasti õppuri enda ambitsioon, kuid seoses bologna süsteemile üleminekuga peetigi normiks 3 + 2 õpinguid ehk magistrikraadi omandamist enne tööturule siirdumist (Taustinformatsioon... 2005). Kahjuks ei ole see reaalselt siiski nii läinud ja tööandja jaoks pole kõrgem kraad tarvilik, vajalikuks peetakse pigem erialaseid oskusi ning töökogemust (Tööjõuvajaduse ja -pakkumise… 2018). On

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

ka lõpetajaid, kes tunnistavad, et nad ei leia õpitud erialal enda jaoks väljundit ja nad on juba otsustanud alustada teise eriala omandamisega, mis pakub tööturul ka paremaid võimalusi; seda tulemust kinnitavad ka Roosmaa ja Reiska (2015).

Tööturule siirdujate seas esineb mitmeid erinevaid hirme ja muresid (joonis 1). Kõige vähem tuntakse muret ebapiisava riigikeele oskuse pärast. Arvestades, et enamik vastajad olid eestlased, on vastus ka põhjendatud. Samas on murettekitav, et üle poole uuritavatest muretseb ebapiisava vene keele oskuse pärast. Ilmselt adutakse, et Eesti riigis on piisavalt palju vaid venekeelset kontingenti ja enamik erialasid eeldab igapäevast suhtlust vene keeles. Siinkohal saaks olukorda leevendada kõrgkoolis valikainena pakutav keeleõpe või õppeperioodi jooksul praktikakoha võimaldamine Kirde-Eestis, kus vene keele kõnelejaid on keskmisest enam. Inglise keele mittevaldamise pärast muretsetakse vähem. Teadaolevalt pannakse juba alus- ja üldhariduses rohkem rõhku inglise kui vene keelele (Lukk jt 2017) ning artikli autorite hinnangul eeldab kõrgkooli lõputöö kirjutamine küllalt korralikku inglise keele valdamist.

Joonis 1. Kõrgkooli lõpetanute peamised hirmud töö otsingul.

Muretsemine töö leidmise pärast võis uuringurühmades erineda seetõttu, et rakenduskõrgkoolis õpetatavad erialad saavad tööturul kiirema kasutuse, kuivõrd suurem praktikakogemus annab võimaluse erialateadmisi tõhusamalt praktiseerida ja sellega ka tööandjatele paremini silma jääda. Ka tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos näitab, et tööd on tõenäolisem leida programmeerimiserialadel, kutse-, teadus- ja tehnikategevuses, puidutööstuses, info- ja telekommunikatsiooni valdkonnas, kesk- ja kõrgtehnoloogilises tootmises (Tööjõuvajaduse ja pakkumise… 2018), aga ka õe erialal (Zhao jt 2016). Erialase töökoha leidmise ja erialal hakkamasaamise osas muretsevadki rohkem muu kui TTHKK lõpetajad (vastavalt 27,7% vs. 8,2%, p = 0,025; 36,2% vs. 14,3%, p = 0,025).

Tööle suundumine võib tekitada erinevaid vaimse tervise probleeme ja seega kasutati kõrgkooli lõpetanute emotsionaalse enesetunde hindamiseks Eestis väljatöötatud hindamismaatriksit EEK2. viimase tulemuste põhjal võib öelda, et asteeniale, ärevushäirele, depressioonile ja unehäiretele viitavate näitajate esinemissagedus on äärmiselt murettekitav (joonis 2). Näiteks võrreldes Eesti politsei- ja piirivalveametnikega (kes puutuvad sageli kokku ohtlike olukordadega) on kõrgkooli lõpetanutel üle kolme korra enam ärevushäiretele ning üle kahe korra enam asteeniale ja depressioonile viitavaid sümptomeid (Tamm jt 2019). Rõhutada tuleb siiski seda, et tegemist ei ole diagnooside, vaid enesehinnangu skaalale tuginevate näitajatega. Kahjuks ei saa me öelda, kas nende probleemide põhjuseks on kõrgkooli lõpetamisega seonduv või on sellised näitajad meie elanikkonna jaoks juba tavalised. Arvestades, et pea iga 13. Eesti elanik pöördub psühhiaatri vastuvõtule, kinnitab see saadud tulemusi, et vaimsete probleemide esinemine meie elanikkonna hulgas on suur (Psühhiaatri poolt ambulatoorselt... 2018).

Artiklid lõputöödest

Joonis 2. Kõrgkooli lõpetanute emotsionaalne enesetunne, tuginedes enesehinnangu skaalale.

Töö puuduseks on kindlasti vastajate väike arv, mistõttu ei saa vastuseid üldistada kõigile kõrgkooli lõpetanutele. võimalik, et ankeedile vastajate seas olidki just need, keda konkreetne teema isiklikult puudutas, ja seetõttu on EEK-2 tulemused mõtlemapanevad. Kindlasti annavad tulemused aga suuniseid, millega kõrgkoolid võiksid edasi tegelda ja kuhu oma tähelepanu pöörata, sest lõpetajate tööhõive on väga tähtis õppekvaliteedi indikaator. Paneb ka mõtlema, millised on kõrgkooli lõpetajate hirmud ja emotsionaalse enesetunde näitajad 2020. aasta kevadel, kui ülemaailmne pandeemia on tekitanud suurema tööpuuduse ning töö leidmine on viimaste aastatega võrreldes keerulisem. Küll aga võib 2020. aasta pandeemia anda veelgi suurema võimaluse alustada karjääri tervishoiuvaldkonnas ja ehk aitab see kaasa nende ametite enamale tunnustatusele ning ka eriala väärtustavale palgatõusule.

Järeldused

Kõrgkooli lõpetajate probleemid on mitmekesised ja nende tähtsus lõpetaja jaoks erinev. Enim muretsetakse tööle suundumise ja töökoha leidmise seisukohast ebapiisava vene keele oskuse, palganumbri, ettevalmistuse,

erialasele tööle mittesaamise ning vaba aja kaotamise pärast. Koolist saadud erialaseid teadmisi, oskusi ja üldpädevust hinnatakse piisavaks, kuid TTHKK lõpetanud peavad erialase praktika mahtu paremaks kui muude koolide lõpetajad. vilistlased sooviksid paremat ettevalmistust suhtlemiseks tööandjaga ning tööportaalide otsingumootorite ja Cv kirjutamise kasutusoskust. Koolilõpetajate emotsionaalne enesetunne on murettekitav, sest pooltel esineb EEK-2 enesehinnangu skaala järgi asteeniale ning kolmandikul ärevushäirele, depressioonile ja/või unehäirele viitavaid tunnuseid.

Allikaloend

Arnett, J. J., Žukauskiene, R., Sugimura, K. (2014). The new life stage of emerging adulthood at ages 18–29 years: implications for mental health. Lancet Psychiatry, 1: 569–567. Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring. (2017). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/ey_htm_korgkoolide_vilistlased_aruanne_0.pdf?fbclid = IwAR2fT1pvmwTKe3Q42PXd05zrv3e8Lfs4IeSfahigyO3iskwKUfHwS7iCo5g (05.05.2020) Hõiveseisund soo ja haridustaseme järgi. Statistika andmebaas 2020. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang = et&dataSetCode = TT109# (13.04.2020) Kazjulja, M., Roosmaa, E.-L. (2017). Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel. Eesti Statistika. https://blog.stat.ee/2017/03/01/noored-tajuvad-tooturul-torjutust-ka-majanduskriisi-jarel/ (15.02.2019) Kõrghariduse omandamine haridusastme järgi. Statistikaamet 2020a. https://www. stat.ee/58088 (13.04.2020) Kõrghariduse omandamine soo ja õppeliigi järgi. Statistika andmebaas 2020b. http:// andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang = et&dataSetCode = HTg03# (13.04.2020) Lukk, M., Koreinik, K., Kaldur, K., vihman, v.-A., villenthal, A., Kivistik, K., Jaigma, M.,

Pertšjonok, A. (2017). Eesti keeleseisund. Tartu: Tartu ülikool ja balti Uuringute Instituut (IbS) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf (05.05.2020) Milline on Eesti kõrgharidus? Tudengiveeb. https://www.test.tudengiveeb.ut.ee/et/ esileht/toeoeturule-sisenemine/12-korgkool/oppekorraldus-korgkoolis/7-millineon-eesti-korgharidus (25.04.2020)

Artiklid lõputöödest

Haridus- ja Teadusministeerium. (2019). https://www.haridussilm.ee/ (22.05.2020) OSKA tervishoiu valdkonna raport. (2017). https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/ uploads/2017/05/Tervishoiu-uuringu-%C3%bClevaade.pdf (22.05.2020) Oras, K., Siilak, K., Unt, M. (2010). Kõrgkoolilõpetaja tööturul: majanduse ja tehnikaerialade vilistlaste hinnangud oma tööturuvõimalustele. Tallinna Ülikool. https:// dspace.ut.ee/handle/10062/40758 (18. 04.2020). Perrone, L., vickers, M. H. (2003). Life after graduations a “very uncomfortable world”: an Australian case study. Education + Training, 45(2): 69–78. Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikud diagnoosi, soo ja vanuserühma järgi. (2018). Statistikaamet. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haig estumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH1.px/?rxid = 6438a799-2d264acf-b486-6a96463f8262 (18.04.2020) Roosmaa, E.-L., Reiska, E. (2015). Tallinna ülikooli katkestajate uuring. https:// www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2015_Tallinna %20%C3%9Clikooli%20katkestajate%20uuring.pdf (18.04.2020). Tamm, A.-L., Parm, Ü., Pael, J., Undrits, K., barkova, K., bazukova, O. (2019). Health related behaviour among police officers. 2nd International Conference on Public

Health: Sustainable Development Goals: Transforming Aspirations into Action for Human Health, Kuala Lumpur 19-20.03.2019. Ed. Rekheeta Pathiranage. Institute of

Academic Researches, 41 Taustinformatsioon kvalifikatsioonide vastavusest. (2005). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/vastavustabel.pdf (22.05.2020) Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2026. (2018). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf (25.04.2020) Tööpakkumised. Eesti Töötukassa 2020. https://www.tootukassa.ee/toopakkumised (13.04.2020) Unt, M., Täht, K. (2014). Tööturu väljakutsed kõrgharidusele. https://www.tlu.ee/ sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2014_t%C3% b6%C3%b6turu%20v%C3%A4ljakutsed%20k%C3%b5rgharidusele.pdf (24.01.2019)