Katre Vares, Laura Marleen Reissar, Tiina Kukkes

RADIOLOOGIATEHNIKUTE TÖÖMOTIVATSIOONI MÕJUTEGURID

Factors influencing work motivation among radiographers

Katre vares, Laura Marleen Reissar, Tiina Kukkes

Abstract

This is a quantitative study which is based on a questionnaire. The aim of this study is to describe the factors which influence the motivation of radiographers at their work. Identifying work motivation factors and an accurate analysis will give information about the departments that participated in the study, which therefore will give the opportunity to improve working conditions and job management.

In addition, connections between motivational factors and demographic data were found and the results were compared with the study results made in 2009. A questionnaire was used for data collection. The data was collected between 01.04.2019-14.04.2019. 80 radiographers were registered and 87.5% of them answered the questionnaire. The study concludes that radiographers experience the most following motivation factors: steady employment (100%), regular salary (98,6%), free health control (97,1%), opportunity to help patients (95,8%) and friendly colleagues. Rarely experienced factors are acknowledgement by the management (82,8%), participation in research (75,8%), that salary for work depends on personal effort (74,3%) and the opportunity to accomplish personal goals.Comparing results with the previous study results conducted 10 years ago, the unimportant factors have stayed the same. In addition to the friendly colleagues and good salary, radiographers valued management’s acknowledgement and the existence of modern work devices.

Keywords: work motivation, work satisfaction, dissatisfaction, radiographer

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest Sissejuhatus

Lõputöö koostamise ettepanek tuli Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikust sooviga teha kordusuuring töömotivatsiooni mõjutegurite teemal, sest eeldati, et kümne aasta vältel on toimunud muutusi nii personali koosseisus, töökorralduses kui ka töötajate haridustasemes, mis kõik võivad mõjutada töömotivatsiooni tegureid.

Motivatsioon on põhiline mõjuallikas, mida juhtkond saab muuta, et töötaja töötaks vabatahtlikult asutuse ühise eesmärgi nimel (dolea ja Adams 2005). Tervishoiuasutuste eesmärk on pakkuda parima kvaliteediga tervishoiuteenuseid neid vajavatele inimestele. Patsientide rahulolu on tihedalt seotud sellega, kuidas neisse tervishoiuasutuses suhtutakse ja mismoodi nendega suheldakse. Organisatsiooni tõhusus sõltub suurel määral töötaja moraalist. Töörahulolu edendava keskkonna loomine aitab kaasa töötajate töömotivatsiooni ja produktiivsuse suurenemisele ning seeläbi paraneb tervishoiuteenuste osutamine ja patsientide rahulolu. Rahulolematud töötajad pakuvad suurema tõenäosusega halvema kvaliteediga teenust (bhatnagar ja Srivastava 2012). Töötajate rahulolu tähelepanuta jätmine võib tekitada töötajas töömotivatsiooni puuduse. Motivatsioonipuudus võib viia töötaja läbipõlemiseni (Papathanasiou jt 2014). Järelikult on tähtis pöörata tähelepanu tervishoiutöötaja töörahulolule. Töömotivatsiooni mõjutegurite väljaselgitamine ja täpne analüüsimine annab teavet käesolevas uuringus osalenud osakondade kohta, mis omakorda annab võimaluse teadlikumalt parandada töötingimusi ning töökorraldust.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada radioloogiatehnikute töömotivatsiooni mõjutegureid. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud neli uurimisülesannet.

1. Kirjeldada radioloogiatehnikute töömotivatsiooni mõjutegureid ja nende esinemissagedust. 2. Selgitada seoseid töömotivatsiooni mõjutegurite ning radioloogiatehniku vanuse, hariduse, soo ja tööstaaži vahel.

3. Kirjeldada radioloogiatehnikute hinnangut mõjutegurite tähtsusele. 4. võrrelda töömotivatsiooni mõjutegureid aastal 2009 ja 2019.

võtmesõnad: töömotivatsioon, tööga rahulolu, rahulolematus, radioloogiatehnik

Metoodika

valimi moodustasid 70 Tartu Ülikooli Kliinikumi diagnostilise radioloogia ja kiiritusravi osakonnas töötavat radioloogiatehnikut, mis on 87,5% üldkogumist. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks ja uurimisülesannete täitmiseks kasutati ankeeti, mis koosnes kolmest osast. Esimene osa põhineb demograafilistel andmetel, teises osas oli välja toodud 33 motivatsiooni mõjutegurit (hinnati Likert skaalal 1–5) ning kolmas osa koosnes kahest avatud küsimusest, kus uuritavatel tuli kirjeldada viit tähtsat ning viit ebaolulist tegurit töötamisel. Andmeid koguti paberkandjal ajavahemikul 01.04.–14.04.2019. Ankeedile vastamine oli anonüümne, mis tagati sellega, et vastajad ei kirjutanud täidetud ankeedile oma nime ning pärast täitmist pani vastaja ankeedi ümbrikusse ja sulges selle. Tulemuste analüüsimiseks ja seoste leidmiseks kasutati SPSS-i statistikaprogrammi (versioon 23). Programmiga on tehtud ttestid kahe rühma omavaheliseks võrdlemiseks: sugu (mees, naine), erialane haridus (keskeriharidus, rakenduslik kõrgem), osakond (diagnostiline radiograafia, kiiritusravi). ANOvA ehk dispersioonanalüüsi koos post hoc testidega kasutati vanuse ja tööstaaži rühmade kirjeldamiseks.

Tulemused

Kõige rohkem vastanutest (27/38,6%) oli vanuserühmas 46-aastased ja vanemad, mis sarnaneb 2009. aasta uuringu tulemusega. Kahekümne viie aastaste või nooremate rühma kuulus kõige vähem radioloogiatehnikuid, vaid kaheksa. varasemas töös (2009) oli kõige vähem vastanuid 31–35aastaste hulgas (joonis 1).

Artiklid lõputöödest

Joonis 1. vastajate vanus

Joonis 2. vastajate tööstaaž

Kahekümne kuuel (37,1%) radioloogiatehnikul on erialast tööstaaži 16 või enam aastat. varasemas töös oli enim radioloogiatehnikuid nelja- kuni kümneaastase tööstaažiga. Käesoleva töö ankeedile vastasid kaks radioloogiatehnikut, et nende tööstaaž jääb alla ühe aasta. Ka eelnevas töös oli alla üheaastase tööstaažiga inimesi vähim (joonis 2).

Enamikul vastanutest ehk 47-l (67,1%) oli rakenduslik kõrgharidus ja ühel neist on magistrikraad. 2009. aastal oli enamikul (66,7%) vastanuist keskeriharidus (joonis 3).

Joonis 3. vastajate erialane haridus

2009. aasta töös ei osalenud ühtegi meessoost radioloogiatehnikut. Käesolevas töös osales viis meest, mis moodustab valimist 7%.

Kõiki töökeskkonnaga seotud mõjutegureid kogevad radioloogiatehnikud pigem väga tihti ja tihti, kõige rohkem toodi välja sõbralikke töökaaslasi (97,6%) ja tasuta tervisekontrolli (97,1%). Samas esines harva, väga harva või mitte kunagi niisuguseid mõjutegureid nagu töökoha ohutus tervisele (41,4%) ja piisav aeg tööülesannete täitmiseks (37,1%).

Kõige nooremad vastajad ehk kuni 25-aastased arvasid võrreldes vanemate kolleegidega rohkem, et töökaaslased on sõbralikud (keskmised 4,9 > 4,2). Mehed (keskmine 4,0) kogesid võrreldes naistega sagedamini, et töökoht on tervisele ohutu (keskmine 3,5) (p = 0,000). Samas pidasid naised (keskmine 4,7) tasuta tervisekontrolli olemasolu tähtsamaks kui mehed (keskmine 4,2) (p = 0,038). Kuni kolmeaastase tööstaažiga

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

radioloogiatehnikud (keskmine 4,4) tunnevad sagedamini, et neil on tööülesannete täitmiseks piisavalt aega, kui seda tunnevad suurema töökogemusega radioloogiatehnikud (keskmised: 4–10 aastat – 3,6; 11–15 aastat – 3,6; 16 ja enam aastat – 3,5). 2009. aasta uurimuses selguvad sarnased tulemused: harva, väga harva või mitte kunagi kogeti töökoha ohutust tervisele (65,5%) ning vahetu juhi aja panustamist töötajale (49,1%).

Tasude ja tasustamise osas kogeti väga tihti ja tihti töökoha kindlust (100%) ning sissetuleku regulaarsust (98,6%), aga harva ja väga harva tunnustust ülemuste poolt (82,8%) ning töötasu sõltuvust isiklikust pingutusest ja panusest (74,3%). Lisaks kogesid mehed (keskmine 3,0) sagedamini ülemuse tunnustust kui naised (keskmine 2,8) (p = 0,038) ja 26–30-aastased (keskmine 3,4) tunnevad sagedamini, et töötasu sõltub nende pingutusest ning panusest sagedamini kui vanemad vastajaterühmad (keskmised 2,2; 2,3). 2009. aasta uurimuse tulemused näitasid, et väga tihti või tihti kogeti kindlat töökohta ja regulaarset sissetulekut (93,5%) ning harva, väga harva või mitte kunagi kogesid radioloogiatehnikud käesoleva uurimuse järgi ülemusepoolset tunnustust (78,6%) ning samuti seda, et töötasu sõltub isiklikust pingutusest ja panusest (68,8%).

väga tihti või tihti kogevad radioloogiatehnikud võimalust aidata patsiente (95,8%), töö mitmekesisust ja uusi tööalaseid väljakutseid (77,1%) ning võimalust juhendada üliõpilasi (75,7%). See-eest harva, väga harva või mitte kunagi kogetakse võimalust osaleda teadustöös (75,8%) ja võimalust täita isiklikke eesmärke (60%). Kuni 25-aastased (keskmine 4,4) ning 36–45-aastased (keskmine 4,3) radioloogiatehnikud kogesid võrreldes vanima vastajate rühmaga (keskmine 3,7) sagedamini, et töö on mitmekesine ja pakub pidevalt uusi väljakutseid; 36–45-aastased (keskmine 3,6) kogesid võrreldes 46aastaste ja vanemate vastajatega (keskmine 3,0) rohkem, et neil on võimalus täita isiklikke eesmärke. 2009. aasta uurimuse tulemustest selgus, et väga tihti või tihti kogeti võimalust aidata patsiente (98,4%), töö on mitmekesine ja pakub pidevalt uusi

väljakutseid (72,1%), ning harva, väga harva või mitte kunagi kogesid radioloogiatehnikud võimalust osaleda teadustöös (85,2%) ja võimalust täita isiklikke eesmärke (55,7%).

Töökeskkonnast tingitud mõjuteguritest peeti tähtsaimaks sõbralikke töökaaslasi (77%). 37% vastanutest märkisid selle esimesele kohale ja 33% teisele. Lisati liikuv töögraafik (32,9%), tänapäevased töökorras töövahendid (12,8%) ja nõuetele vastavate tööruumide (12,8%) olemasolu. Tähtsusetuks pidasid radioloogiatehnikud tasuta tervisekontrolli (18,5%) ja seda, et töökoht on mainekas organisatsioonis (15,7%). 8,6% vastanutest pidas ebaoluliseks ka liikuvat töögraafikut. Tasude ja tasustamisega seotud teguritest pidasid radioloogiatehnikud kõige tähtsamaks head palka ja materiaalset kasu (80%) ning tunnustust (24,3%), samas peeti ebaoluliseks ühistegevuste võimalust (15,7%) ja tunnustust (14,3%). Töö iseloomust tingitud teguritest peeti kõige tähtsamaks võimalust täiendada tööalaseid oskusi ja teadmisi (40%) ning ebaolulisteks võimalust osaleda teadustöös (24,3%), juhendada üliõpilasi (20%) ja täita isiklikke eesmärke (4,3%). 2009. aasta uurimuses pidasid vastanud tähtsaks samuti sõbralikke töökaaslaseid (74%). Kõige ebaolulisema tegurina tuli välja tasuta tervisekontroll, mida 26% radioloogiatehnikutest pidas ebaoluliseks.

Arutelu

demograafiliste andmete tulemustest selgus, et 47 radioloogiatehnikul on rakenduslik kõrgharidus, kümme aastat tagasi oli neid vaid 24%. See tulemus on loogiline, sest kümme aastat tagasi oli veel vähe radioloogiatehnikuid, kes olid läbinud rakenduskõrghariduse õppekava radioloogiatehnikutele. varasemas töös osalesid vaid naised, käesolevas töös lisaks naistele ka viis meest. Selle põhjal võib väita, et eriala vastu on huvi hakanud tundma ka mehed.

Kõige tähtsamaks töömotivatsiooni mõjuteguriks peeti kindla töökoha olemasolu (100%) ja regulaarset sissetulekut (98,6%). Inimestele on

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

tähtis olla nii materiaalselt kui ka emotsionaalselt kindlustatud. Kuna radioloogiatehnikuid on haiglates sageli puudu, siis tunnevad töötajad ilmselt, et nende töökohta ei ohusta miski ja töökoht on kindel. Regulaarse sissetulekuga töötajad ei pea muretsema näiteks tööpuuduse pärast, mis võiks nende sissetulekut ohustada.

Kuni kolmeaastase tööstaažiga radioloogiatehnikud (keskmine 4,8) kogesid töökaaslaste sõbralikkust rohkem kui kõige staažikamad ehk 16 aastat või enam töötanud vastajad (keskmine 4,3). vähese staažiga tööd alustavatel noortele on kindlasti tähtis, et nad saaksid kiiresti kollektiivi sulanduda. Suureks eeliseks on sõbralikud töökaaslased, kellelt on alati võimalus abi ja nõu küsida.

Töökeskkonnaga seotud motivatsiooniteguritest kogesid radioloogiatehnikud kõige vähem seda, et töökoht on tervisele ohutu (harva + väga harva + mitte kunagi 41,4%). Kümne aasta taguses uurimuses koges seda harva, väga harva ja mitte kunagi 65,5% radioloogiatehnikutest. Sellest võib järeldada, et tehnoloogia arengu tõttu on vähenenud ohud seoses ioniseeriva kiirgusega ja töökoha turvalisus on paranenud. Samas ollakse endiselt teadlik võimalikest ohtudest, nagu infektsioonid, müra ja loomulikult ioniseeriv kiirgus.

Kõige vähemtähtsad olid uuritavate vastuste põhjal võimalused osaleda teadustöös (17/24,3%) ja võimalused juhendada üliõpilasi (14/20%). Esimene neist võib tuleneda sellest, et seda kogetakse vastuste põhjal harva ja kuivõrd see on tööl vabatahtlik, siis ilmselt ei soovi paljud sellega ka tegeleda. Samas ei ole võib-olla paljud seda üldsegi kogenud ega oska seetõttu seda tähtsaks pidada.

Suurenenud on võimalus juhendada üliõpilasi. Kümne aasta taguses uurimuses kogesid seda väga tihti või tihti 45,7%, aga käesolevas uurimuses 75,7% vastanud radioloogiatehnikutest. See on väga positiivne, sest võimalus juhendada üliõpilasi tuleb kasuks nii juhendajale kui ka üliõpilasele.

Üliõpilane oma püüdlikkuse ja värskete teadmistega võib juhendajale nii mõndagi uut õpetada või meelde tuletada, lisaks paneb see juhendajat ilmselt pingutama, et olla üliõpilasele kui tulevasele kolleegile hea eeskuju.

Järeldused

Kõige sagedamini toodi esile kindla töökoha olemasolu, regulaarset sissetulekut, tasuta tervisekontrolli, võimalust aidata patsiente ja sõbralikke töökaaslasi. Kõige harvemini kogeti ülemustelt saadavat tunnustust, võimalust osaleda teadustöös, töötasu sõltumatust isiklikust pingutusest ja panusest ning võimalust täita isiklikke eesmärke.

Enim seoseid tekkis töömotivatsiooni mõjutegurite ja radioloogiatehniku vanuse ning tööstaaži vahel. Kõige nooremad vastajad ehk kuni 25-aastased kogesid võrreldes vanemate kolleegidega sagedamini järgnevaid töökeskkonnaga seotud mõjutegureid: sõbralikud töökaaslased, töökoht on tervisele ohutu, tänapäevaste töökorras töövahendite olemasolu, tööks vajaliku teabe õigeaegne kättesaadavus, selged ja üheselt mõistetavad tööülesanded. Rakendusliku kõrgharidusega radioloogiatehnikud tõid sagedamini esile nõuetele vastavaid tööruume kui keskeriharidusega tehnikud. Naised tundsid sagedamini tasuta tervisekontrolli olemasolu kui mehed. võrreldes naistega kogevad mehed rohkem ülemuste tunnustust ja sagedamini töökoha turvalisust.

Radioloogiatehnikud hindasid tähtsateks mõjuteguriteks järgnevat: hea palk ja materiaalne kasu, sõbralikud töökaaslased, liikuv töögraafik ning võimalus täiendada oma teadmisi ja oskusi. Ebaoluliseks nimetati järgmisi tegureid: võimalus osaleda teadustöös, võimalus juhendada üliõpilasi, tasuta tervisekontroll, töökoha mainekus ja võimalus ühistegevusteks.

Käesolevas uurimuses osalenud radioloogiatehnikud on tähtsaks hinnanud liikuvat töögraafikut ja võimalust täiendada oma teadmisi ja oskusi. Kümme aastat tagasi peeti tähtsaks ülemuste ja töökaaslaste tunnustust ning tänapäevaste töövahendite olemasolu. Sõbralikud töökaaslased ning

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

hea palk ja materiaalne kasu on tähtsad tegurid nii 2009. aastal kui ka 2019. aastal.

Ebaolulised tegurid pole kümne aasta jooksul muutunud. Mõlemas töös on nendeks võimalus osaleda teadustöös, võimalus juhendada üliõpilasi, tasuta tervisekontroll ja võimalus ühisüritusteks.

Allikaloend

bhatnagar, K., Srivastava, K. (2012). Job satisfaction in healt-care organizations.

Industrial Psychiatry Journal 21: 75–78 dolea, C., Orvill, A. (2005). Motivation of health care workers - review of theories and empirical evidence. Cahiers de sociologie et de demograpie medicales 45, (1): 135–61 Nuiamäe, R. (2009). Tartu radioloogiatehnikute töömotivatsiooni mõjutegurid. Tartu

Tervishoiu Kõrgkool, radioloogiatehniku õppekava. Tartu. Lõputöö Papathanasiou, I. v., fradelos, E. C., Kleisiaris, C. f., Tsaras, K., Kalota, M. A., Kourkouta, L. (2014). Motivation, Leadership, Empowerment and Confidence: Their

Relation with Nurses’ burnout. Mater Sociomed 26, (6): 405–410