





































uidas olla raskel ajal edukas? Iga pĂ€ev loeme uudistest ettevĂ”tete kokkukukkumisest, raskustesse sattumisest, inimeste koondamisest, kulude kokkuhoiust. âTegeleme ellujÀÀmisega,â ĂŒtles hinnatud tööstur, kui pöördusime tema poole Edukate eri intervjuusooviga. âPraegu oleks piinlik edust rÀÀkida, kui ĂŒmberringi majandus kokku kukub,â sĂ”nas suure ettevĂ”tte tippjuht, tĂ€nasele olukorrale realistlikult vaadates. Ebainimlikud elektri- ja gaasihinnad poovad nii eratarbijat kui ka ettevĂ”tjaid kĂ”ige karmimal viisil. Tuttavate ettevĂ”tjate kĂ€est kuulen, et kogu teenitud kasum kulub ĂŒĂŒratute kĂŒttearvete maksmisele âteedki tööd ja arendad ettevĂ”tet selleks, et jaksaksid tasuda energiaarveid. MĂ”nel kuul tuleb aga ka peale maksta, et Ă€ril nina vee peal pĂŒsiks. Lisaks on meil Euroopa suurim inflatsioon ja mitmekordne hinnatĂ”us rĂŒndab igalt rindelt. JĂ€tkusuutlik selline olukord muidugi ei ole ja raske on ennustada, kui hulluks vĂ”ib olukord kevadeks minna. Selge on, et senikaua kuni turgudel optimismi ei ole, ei tule ka uut majanduskasvu. Meie ĂŒlesanne on sĂ€ilitada kĂ”ige selle keskel positiivne meel ja uskuda, et pĂ€rast langust saabub alati tĂ”us. Tuleb loota, et vanajumal on armuline ja annab meile sooja talve. Ka tuntud majaomanikud maadlevad kĂŒttearvetega ja sellest, kuidas nad oma kodud soojaks saavad, saad lugeda lk 52.
Edukate eri kaante vahelt leiab ka seekord hulgaliselt inspiratsiooni inimestelt, kes on end ise ĂŒles töötanud ja naudivad tehtud töö vilju. Vaatamata saavutatud edule ei puhka keegi neist loorberitel, nad tegutsevad edasi ja otsivad uusi vĂ€ljakutseid, mis silma sĂ€rama paneks. Leia oma tee ja rakenda end alal, mis meeldib. Ăra mĂ”tle rahale ega edule, vaid pĂŒhendu. Kui annad endast parima, satud edasiviivatesse olukordadesse ning sinu teed edule hakkavad sillutama ka saatus ja Ă”nn. Selline oleks lĂŒhidalt kokku vĂ”ttes edukaks saamise juhtmĂ”te, mis lĂ€bib ka siin ajakirjas olevate inimeste lugusid. Rohkelt inspiratsiooni!
TOIMETUS:
INGRID VEIDENBERG peatoimetaja, ingrid.veidenberg@kroonika.ee, JAANUS HĂMARSOO Edukate-eri tegevtoimetaja, jaanus.hamarsoo@kroonika.ee, ANU SEIDLA-SUITSU toimetaja, anu.seidla@kroonika.ee.
Ajakirjanikud: KAIRIT TSĂRO-MIRME kairit.tsaro@kroonika.ee, GRETA KAUPMEES greta.kaupmees@kroonika.ee, NATALY KOPPEL nataly.koppel@kroonika.ee, TRIIN KORDES triin.kordes@kroonika.ee.
Kujundus: ANU HAMMER REIMO RĂNTĂ. Turundusjuht: HEILI TEDER
REKLAAM: HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee, KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee, KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee, MATILDA KANARBIK matilda.kanarbik@delfi.ee, KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee JAANA RĂĂTEL jaana. ruutel@delfi.ee, MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KÔik Kroonikas avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriÔigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sÀtestatud autoriÔiguse seaduses. RÔhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS Ekspress Meedia kirjaliku nÔusolekuta on keelatud.
INFO:
www.lehed.ee, klienditugi@delfi.ee, tel +372 680 4444 Tellimine vĂ€lismaale: KE Ajakirjanduse OĂ, www.ke.ee, info@ke.ee, tel +372 6 411 753 E-ajakirja tellimine: digi.kroonika.ee vĂ”i www.lehed.ee/kroonika-digiajakiri
Ăldtelefon 669 8030 Tellimisinfo ja kojukanne 680 4444 Aadress: Narva mnt 13, 10151, Tallinn kroonika@delfi.ee, www.kroonika.delfi.ee
VĂ€ljaandja: AS DELFI MEEDIA TrĂŒkk: PRINTALL
EttevĂ”tja Armin Karu ĂŒtleb, et tal pole elus olnud ĂŒhtegi guru, kelle Ă”petuses ta kĂ”ik heaks kiidaks, ja pigem on ta alati proovinud leida oma teed. âKuid mulle on alati olnud meelepĂ€rased idamaised ïŹlosooïŹad ja Ă”petused, mis lĂ€hevad kokku ka Muinas-Eesti looduskeskse eluĂ”petusega,â sĂ”nab Karu, kelle kaasprodutseeritud âApteeker Melchiorâ jÀÀb meenutama 2022. aastat.
Nii nagu tema nimes, sisaldub ka Armin Karus (57) jĂ”ud, ent karu kombel talveunne ei ole ta kordagi suikunud. Hiljuti investeeris Eesti ĂŒks edukamaid ettevĂ”tjaid, endine kasiinoĂ€rimees ja Hiltoni hotelli omanik miljoneid eurosid kaerapiima tootmisse, et TĂŒril kĂ€ivituks Baltimaade esimene kaerajoogi tootmise tööstus.
Aastale 2022 vÔib Armin Karu panna hindeks
âvĂ€ga heaâ, aga hoopis teise saavutuse eest. Tema kirest filmi vastu sĂŒndis koos nelja kaastootjaga
Eesti mastaapseim kinolavastus, ajalooline suurfilm âApteeker Melchiorâ, mille kaks osa kolmest on esilinastunud. Vaatajate arv kinnitab suurt rahulolu.
Eestlaste ajaloolised lood on Armini kirg, ent mitte alati ei ole talle oluline see, mida ajaloost mÀletatakse, vaid see, mida hakatakse tasahilju unustama. Armin tunneb vastutust noore pÔlvkonna ees, kes ei loe raamatuid.
âOn eluliselt tĂ€htis, et noor arenev inimene nĂ€eks ekraanilt oma rahva lugu. Meie endi lood meie iden-
titeedist on kĂ”ige tĂ€htsamad,â rĂ”hutab Armin, kes pani oma jĂ”ukusele aluse rahvussĂŒmboolikaga laulva revolutsiooni ajal. Just tema oli see, kes tĂ”mbas kĂ€ima liputootmise, et vabanenud Eesti rahvas saaks heisata sinimustvalge.
Sinu tegevust jĂ€lgides tundub, et ettevĂ”tjana jaguned nagu kirjutuslaud â ĂŒhes sahtlis kaerapĂ”ld, teises filmid, kolmandas kinnisvara, neljandas jahid? Ha-haa. EttevĂ”tjana on tĂ€htis tunnetus. Oskus hoida asju töös ja iseend kĂ€imas. Ei saa öelda, et kaerapĂ”llud oleksid ĂŒksi minu ettevĂ”tmine. See on vĂ€rske teema ja tegemist on ikka suure investeeringu ja tehasega. Loomulikult olen end pĂ”hjalikult kurssi viinud teravilja kasvatuse pĂ”himĂ”tete ja pĂ”ldude taastumisvĂ”imega, sest iga uus teadmine laiendab arusaamu. Teadmine sellest, kui hĂ€sti kaer teraviljana Eesti, LĂ€ti, Leedu ja ka Rootsi ja Soome kliimas kasvab, on vĂ€ga oluline. Hetkel on oluline, et suured investeeringud hĂ€sti kĂ€ima lĂ€heksid. Uute asjade kĂ€ivitamine sellise inflatsiooni ajal ei ole sugugi lihtne.
Tekst: KAIRIT TSĂRO-MIRME Fotod: ERLEND STAUB, ROBERT LANG, KRISTJAN LEPP, BRANDON TEDER, TAAVI SEPP, ARDO KALJUVEEâApteeker Melchioriâ filmide puhul tegid kaasa kogu tsĂŒkli â ideest teostuse, mĂŒĂŒgi ning levikuni. KĂ”rvaltvaatajale vĂ”ib see kĂ”ik paista palju idealistlikumas valguses, kui oli tegelikkus. Mis sind kĂ”ige rohkem Ă€rritas?
Ărritumine ei ole Melchiori puhul Ă”ige sĂ”na. Pigem saan öelda, kuivĂ”rd mind ĂŒllatas kogu selle filmi vĂ”tteperioodi logistika. On muljetavaldav, et inimesed olidki suutelised vĂ”tma 83 pĂ€evaga ĂŒles kolm keerukat tĂ€ispikka mĂ€ngufilmi. MĂŒts maha selle ees!
Ma olen ju filmimaailmas uus tegija. Oleks mul ette nĂ€idata kakskĂŒmmend filmi ja alustaksin kahekĂŒmne esimese filmi tegemisega, oleks vĂ”imalik vĂ”rrelda ja tuua vĂ€lja ka tagasilööke. Varasemast on mul olemas vaid ĂŒks kogemus âTĂ”e ja Ă”iguseâ filmi produtseerimisega, mille puhul oli vĂ”tteperiood ajaliselt sama pikk kui âApteeker Melchiorilâ. Siis valmis ĂŒks mĂ€ngufilm.
Kui rÀÀkida Ă€rritusest laiemas mĂ”ttes, siis selle vastu aitab vĂ€ga hĂ€sti elukogemus. Aastatega hakkad asju vaatama rahulikumalt ja filosoofilisemalt, vĂ”iks isegi öelda, et apteekermelchiorliku analĂŒĂŒtilise pilguga, ning saad aru, et Ă€rritumine ei pruugi olla see parim edasiviiv jĂ”ud.
Poolas oli kunagi ĂŒks teatriuuendaja Grotowski, kes alustas trupiga proove kellaaega paika panemata, ent sellele vaatamata jĂ”udsid nĂ€itlejad lavastajaga samal ajal proovisaali, sest nende telepaatiline side oli nii tugev. Kuuldavasti ei lĂ€inud Melchiori filmi viis produtsenti kordagi omavahel raha ega ideede pĂ€rast raksu. Kuidas see Ă”nnestus?
Ha-haa, see projekt ei ole ju veel lĂ€bi! (Koputab vastu lauda ja viskab ĂŒle vasaku Ă”la: ptĂŒi-ptĂŒi-ptĂŒi!) Aga tegelikult mulle tundub, et kui inimestel on sarnane visioon, siis nad liiguvad ĂŒksteist aktsepteerides ja toetades soovitud eesmĂ€rgi suunas. Kas meie puhul oli see just grotowskilik meetod vĂ”i mingi muu, seda peab keegi teine kĂ”rvalt hindama.
â KĂIK PRODUTSENDID ĂHES PAADIS: Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken, Ivar Vendelin, Armin Karu, Esko Rips ja Diana Mikita. "Apteeker Melchiori" lavastas Elmo NĂŒganen.
â FILMIPRODUTSENT Armin Karu "Apteeker Melchiori" vĂ”tteplatsil LĂ€tis.
â "APTEEKER MELCHIOR" on ajalooline suurïŹlm Tallinna kuldajast, mil Ă€rielu hansalinnas kees. Filmi peategelase Apteeker Melchiori rollis on nĂ€itleja MĂ€rten Metsaviir.
Siiski loeb Àrimees ennekÔike raha ja ka produtsent peab oskama raha lugeda. Kui suures osas oled selle, mille suurprojekti panid, isiklikult tagasi teeninud?
Sellest on selgelt vara rÀÀkida. Kolm filmi on tÀnaseks niiöelda purgis, aga nende Àriline teekond on alles lapsekingades. Arusaadavalt on Eesti nii vÀike, et korralikku produktsiooni ainult siinse vaatajaga kasumisse ei navigeeri. Liiatigi rÀÀgiti palju, et koroonaaeg muutis kinomaastikul mÀngureegleid veelgi ja seda mitte paremuse suunas. Samas on Melchiori vastuvÔtt kodumaal olnud tÔesti vÀga soe. Ma tahan siin ja praegu eraldi kÔiki Eesti inimesi tÀnada, et nad tulid tagasi kinodesse. See on suur asi, annab kÔigile filmiinimestele julgust ja indu edasi tegutseda. Aga see, kuidas Melchioril lÔppkokkuvÔttes Àriliselt lÀheb, selgub lÀhema paari aasta jooksul. Ma ise olen optimistlikult meelestatud.
Kas keskaegses Melchiori-mĂŒsteeriumis oli midagi sellist, millesse sĂŒvenesid detailselt?
Selle loo puhul on minu jaoks kÔige tÀhtsam teadmine, kui kuldses ajas Tallinn elas. Kaubandus Ôitses, inimesed olid rÔÔmsad, elu arenes ja liikus. See tuleb sellest filmist vÀga hÀsti vÀlja. Olen varemgi öelnud, et tÀnapÀeva noored ei ole
raamatulugejad ja ennekÔike on neile vaja visuaalselt haaravaid lugusid, mis jutustavad meie endi lugu. Noorteni tulebki jÔuda filmi kaudu. AjalooÔpik rÀÀgib eestlase orjapÔlvest, aga vaata, keset seda orjapÔlve oli Tallinna linnas selline oaas! Olid vabad eestlastest linnakodanikud, kes elasid Ônnelikku elu.
Mul ongi kuidagi nii lĂ€inud, et siiani on kĂ”ik minu osalusel valminud filmid rÀÀkinud Eesti ajaloost, ja see ei ole juhus. Arvan, et jĂ€tkan samas laines ja mĂ”ne looga lĂ€heme ehk veel kaugemale ajas tagasi, kui oli keskaegne Tallinn. Minu jaoks ei ole nii tĂ€htis, kas konkreetne filmilugu leiab aset tĂ€napĂ€eval vĂ”i keskajal. TĂ€htis on eestlaste lugu â olgu kĂŒmnendite- vĂ”i sajanditetagune, sest ka kunstiliselt kaunite liialdustega lood jutustavad ju sellest, kuidas oleme jĂ”udnud tĂ€nasesse pĂ€eva. Miljon eestlast 21. sajandi Euroopas sellel tormisel ajal. Meie endi lood meie identiteedist on ju kĂ”ige tĂ€htsamad.
Ăriinimesed toonitavad, et ei Ă”nnestu plaanidest kinni pidada, sest mÀÀramatus sĂ”ja ja energiakriisi tĂ”ttu on suur. On sul homseks plaan?
TĂ€na peab meil kĂ”igil olema ĂŒks plaan â Ukraina peab vĂ”itma talle peale surutud julma ja jĂ”hkra sĂ”ja. 21. sajandi
â ARMIN KARU kaastootmisel esilinastus suurïŹlm "TĂ”de ja Ă”igus"
Eesti 100. aastapÀevaks 20. veebruaril 2019. Armin koos Andres Paasi rolli teinud Priit Loogi ja produtsent Ivo Feltiga.
Euroopa peab suutma selle terrori peatada. Ăriinimene vĂ”i mitte, igaĂŒks peab endalt kĂŒsima: mida mina saan teha? Olgem ausad, kui ukrainlased oleksid alistunud pĂ€evadega, nagu lootis Putin, vĂ”i nĂ€dalatega, nagu pelgas suur osa eksperte sĂ”ja alguses, oleks Eestil tĂ€na vĂ€ga raske. Me pigem oleksime riigina veel iseseisvad, kuid see iseseisvus ripuks juuksekarva otsas. Me oleme Ukrainale vĂ€ga palju vĂ”lgu. Mul on Ă€ris ka mitmeid plaane â olgu siis filmitööstuses, kinnisvaras vĂ”i hiljuti avalikuks tulnud uues tulevikku vaatavas taimse toidu tootmises YOOK. Aga ikkagi⊠first things first â sĂ”da tuleb vĂ”ita ja putinlik terror maha suruda.
Mis sinuga 24. veebruaril, Eesti iseseisvuspĂ€eval juhtus, kui Euroopas algas sĂ”da â Venemaa rĂŒndas iseseisvat Ukrainat?
Selle pÀeva tundeid on isegi raske sÔnadesse panna. TÔusin hommikul kell seitse, heiskasin koduhoovil Eesti lipu ja kui raadio lahti tegin ja sÔjauudist kuulsin, vapustas see mind. See kallaletung tundub sama absurdne kui Soome oleks Eestile kallale tunginud, kuna neile ei meeldi Eesti valitsus. Vaatamata sellele, et ammu juba hoiatati selle kallaletungi eest, tundus see ikkagi uskumatu. Kuid eks see avas ka meie silmad, mis maailmas me elame.
Kuidas oled putinlikku terrorit aidanud maha suruda?
Olin varasematel aastatel Ukrainas Àriliselt aktiivne ja mul on sellest ajast seal palju sÔpru ja tuttavaid, kellega hoian sidet sotsiaalmeedia vahendusel. Muidugi olen pannud Ôla alla. Pakkunud vÔimalusi peatumiseks naistele ja lastele, kui neil ei ole olnud kuhugi minna. Toetanud organisatsioone, kes annavad ukrainlastele humanitaarabi. Me oleme kohustatud Ukrainat aitama, et ta vÔitleks tagasi oma territooriumid ja sÀilitaks iseseisvuse.
Kui avameelsed on Ă€riinimesed oma kitsas kogukonnas? Kas nad usaldavad ĂŒksteisele isiklikke tagasilööke?
Eks lĂ€hedaste sĂ”pradega ju ikka jagad oma valu ja vĂ”lu, kuid see on vĂ€ga piiratud arv inimesi. Kui tihti lĂ€hed sina mĂ”ne teise ajakirjaniku juurde sĂŒdant puistama selle pĂ€rast, et ta
âKUI RAADIO LAHTI
TEGIN JA SĂJAUUDIST KUULSIN, VAPUSTAS SEE MIND.â
TÀh elepanu! Tegemis t onalko ho liga. AlkoholvÔib k a hjustadateietervist.
peab sama ametit? Minul see kĂŒll nii ei kĂ€i. Oma kriisidest ja tagasilöökidest, aga ka Ă”nnestumistest ja rÔÔmudest rÀÀgin ikka oma lĂ€hedastega. Pere ja heade sĂ”pradega.
Selleks, et hinnata hetkeolukorda, vaadeldakse enamasti tehtule otsa mingi absoluutse skaala jĂ€rgi. Sa oled oma elus juba nii palju teinud kĂŒll, et kĂŒsida: millal on olnud sulle kĂ”ige huvitavam aeg Ă€ris?
Minu vastus on muidugi lihtne â Eesti taasiseseisvumise aastad. See oli aeg, mis pakkus ettevĂ”tlikele inimestele piiramatuid vĂ”imalusi. Aga, olgem ausad, selleks pidi olema ka kĂ”vasti julgust ja tugev nĂ€rvikava, sest karisid oli samuti palju. MĂ€ngureegleid alles pandi paika. See oli ohtlik, aga samas ka paganama huvitav aeg. Loomulikult on iga kĂŒmnend pakkunud omi vĂ”imalusi ja Ă”igel ettevĂ”tjageeniga inimesel on ka tĂ€na kindlasti pĂ”nev.
Sind tundvad inimesed teavad, et sa ei ole laristaja. Ei pargi autoga kallis piirkonnas ega söö iga pÀev gurmeetoitu. Kas oled pidanud nautimist Ôppima?
TĂ”si, laristaja ma ei ole kunagi olnud ega ole ka aastatega selleks enda arvates muutunud. Mulle on alati meeldinud mĂ”te, et inimene kahte praadi korraga ei söö ja kahe auto roolis ka korraga ei istu. Samas on see kĂŒsimus huvitav, sest toidu puhul on minu meelest palju tĂ€htsam kvaliteet kui kogus. MĂ”istlik peab olema.
Ma tegelikult hindan vĂ€ga toidu vĂ€rskust ja kvaliteeti, nende pealt ma kindlasti ei koonerda. Aga pĂ€ris kindlasti ei ole ma see mees, kes tellib restoranis lauale seitse erinevat eelrooga, nokib siit ja sealt ning laseb enamiku lĂ”puks minema visata. Olen kasvanud ajal, mil toidupoe lettidelt vaatas vastu kirgas tĂŒhjus ning mind kasvatati toitu lugupidamisega suhtuma.
Teie perel on elupaiku mitmel pool: Tallinnas, Paslepas, Hispaanias, Jurmalas, LÔuna-Prantsusmaal ja ka vist Londonis. Kus on kÔige vÀiksemad energia- ja kommunaalarved?
Minu kodu on ikkagi Eestis ehk siis â mitu kohta selles loetelus, ennekĂ”ike just LĂ”u-
na-Euroopas, on mu kinnisvarainvesteeringud, millel on Ă€riline eesmĂ€rk. Aga ĂŒldistades vĂ”ib ju öelda, et mida lĂ”una poole, seda vĂ€hem on vaja talvel kĂŒtta. Samas tuleb suvel jahutada.
Kellelgi ei ole lihtne, sest energiasektor on tĂ€na kreenis ja see on vist kĂŒll kĂ”igile selgeks saanud. Kuna suures pildis on tegemist kogu ĂŒhiskonna eksistentsi jaoks vajaliku piiratud strateegilise ressursiga, siis ei tohi see olukord olla ĂŒksikute lausrikastumise allikas. Senine lahendus ei ole osutunud vettpidavaks ning jĂ€relikult on vaja uut âolukord, kus poliitikud kĂ”ikjal oma riigi nimel laenavad, et valijate soojaarved kinni maksta, ei ole jĂ€tkusuutlik.
Millise majandusteadlase vÔi guru Ôpetuse jÀrgi oled elanud?
leks, et karastuksid, on tÔele lÀhedal.
Kui rÀÀkida Ă”petajatest, siis kindlat vaimset Ă”petajat, kelle lĂ€bi oleksin avanenud, mul ei ole. Igal inimesel on siiski oma isiklik omapĂ€ra ja oskus Ă”ppida. Selle oma tee ja oma tĂ”e peab ikka igaĂŒks ise ĂŒles leidma. Gunnar Aarma oli sisemiselt pĂ”lev inimene, kelle vaimne tarkus aitas inimesi. Mida vanemaks ma ise saan, seda rohkem ma teda tegelikult mĂ”istan. KĂ”ige olulisem elus on sisemine tasakaal ja lĂ€hedaste inimeste toetav energiavĂ€li.
Kui mĂ”elda vanemale ajale, siis ĂŒhendas inimesi ĂŒhel kaevul kĂ€imine. Sinu vanemaid vĂ”is ĂŒhendada ainsa teleka ĂŒhisvaatamine kortermaja pĂŒstakus. Mis sinu meelest tĂ€naseid inimesi ĂŒhendab?
See on tĂ”si, et inimesele on vĂ€ga oluline vajadus ĂŒhise tegevuse jĂ€rele, mille kĂ€igus sĂŒnnivad head mĂ”tted ja tunded. Minu arust on ettevĂ”tete kohvinurgad endiselt kĂ”ige paremad kohad, kus kĂ”ik mured saavad lahenduse. Selgus ei sĂŒnni ju mitte pika laua taga, vaid ikka kohvinurgas. Need kohad on ja jÀÀvad. NĂ€ost nĂ€kku suhtlemine jÀÀb igavesti alles. Teisele inimesele silma vaatamata ei saa ju temast aru. Ka filmitegemisel oli meil enamik koosolekuid Zoomis, aga pĂ”hiotsused langetati ikkagi vesteldes silmast silma. Otse suheldes alles selgub, kas 1+1 on 2 vĂ”i on 0 vĂ”i hoopis 3.
PĂIKESELISEST
HISPAANIAST ekstra "Apteeker Melchiori" esilinastusele saabunud ïŹlmi ĂŒks produtsente, ettevĂ”tja Armin Karu abikaasa Kaiaga.
Mul ei ole sellist guru, kelle Ôpetuses ma kÔik heaks kiidan. Pigem proovin leida oma teed. Kuid idamaised filosoofiad ja Ôpetused on mulle alati meelepÀrased olnud, mis, muide, lÀhevad ka kokku Muinas-Eesti looduskeskse eluÔpetusega. Gunnar Aarma elukÀsitlus on see, millega ma suures osas nÔustun. NÀiteks et just inimene ise on enda ja oma saatuse eest vastutav.
kÔik heaks kiidan. Pigem proovin leida oma teed. Kuid idamaised filosoofiad ja Ôpetused on mulle alati meelepÀra-
Kas sa puutusid Gunnar
Aarmaga ka isiklikult kokku?
Aarmaga ka isiklikult kokku?
Ăhes ruumis olen ma temaga ol-
Ăhes ruumis olen ma temaga olnud kĂŒll, ent isiklikult kokku ei puutunud. Tean, et tema juurde kogunes ta vennaskond, aga mina nende sekka ei kuulunud. See langes aega, kui mina tootsin Eesti jaoks sinimustvalgeid lippe, et igal Eesti kodul oleks oma lipp. Aga olen Aarma raamatute lugeja ja tema ellusuhtumine on sĂŒmpaatne. Tema arusaam sellest, et kannatus on ellu antud sel-
ettevÔtja Urmas SÔÔrumaa poeg Ander SÔÔrumaa on isalt pÀrinud hea Àrivaistu. Viimaste aastatega on tema ettevÔte OCCO kasvanud mitmekordselt edukaks.
Ander SÔÔrumaa (30) sisustusteenust pakkuv ettevĂ”te OCCO laieneb tĂ€nu digitaalsele innovatsioonile tuhandetesse kontoritesse ja kodudesse. EttevĂ”tte asutaja ja juht Ander SÔÔrumaa ĂŒtleb, et nende eesmĂ€rk on luua ruume, kus inimesed tunneksid end Ă”nnelikuna.
Kuus aastat tagasi Eesti turul alustanud firma on kasvanud jÔudsalt ka kriisi ajal. Nad otsustasid mitte jÀÀda nurka istuma, vaid hakkasid otsima vÔimalusi edasi areneda.
âKoroonaajal nĂ€iteks avasime disaintoodete e-poe Myocco, millest on juba saamas pĂ”hiline sihtkoht ilusate kodude sisustamiseks,â ĂŒtleb Ander, kelle arvates seisnebki edu valem selles, et tuleb osata igast olukorrast vĂ”tta parim.
OCCO Eesti tiimi kuulub praegu juba ligi 60 inimest. Koroonaajal laienes firma ka Hollandi turule. Ambitsioonika firma plaan on laieneda veel kĂŒmnetesse Euroopa riikidesse.
Millisest ametist lapsena unistasid?
Peab tunnistama, et mul polnud lapsena unistust ĂŒhestki ametist. Pigem olen sattunud noorest peale selliseks, kes iga suvi tegi midagi uut, et endale taskuraha teenida. Olen nooruses pidanud vĂ€ga palju erinevaid ameteid â kĂ€inud suvel aedu vĂ€rvimas, kohvikus pirukaid mĂŒĂŒmas, jÀÀtiseputkas olnud mĂŒĂŒja, glögi mĂŒĂŒnud, maasikaletti pidanud, maale raaminud ja mĂŒĂŒnud. KĂ”ik need kogemused on
EDU VĂTI Ander SÔÔrumaa teab, et edukuse vĂ”ti on töökuses ja jĂ€rjepidevuses. Natuke peab Ă”nne ka olema.
VĂĂRTUSED PAIGAS Anderi arvates ei peitu Ă”nn sugugi rahas ega luksusesemete omamises. Kolme lapse isa ja aktiivne ettevĂ”tja on enda sĂ”nul tagasihoidlik mees â suurim luksus, mida ta endale lubab, on terve öö korralikult vĂ€lja magada.
mind vÀga palju Ôpetanud ja aitavad mind ka tÀna.
See on Ă”petanud kĂ”ige rohkem tundma erinevaid inimesi ja nendega suhestuma. MĂŒĂŒgis nĂ€iteks ei saa 60aastasega rÀÀkida samamoodi kui 30aastasega, tuleb oma lĂ€henemist muuta.
Mul on unistus panustada vanemas eas spordi toetamisse, kuid enne peab veel ise korralikult pingutama, et see tÀide viia. Kindlasti on mÔjunud isa eeskuju, kuid ka ise olen vÀiksest peale nii jalgpalli kui ka tennist mÀnginud, eks sealt on see pisik sisse tulnud. TÀnaseks olen jÀtnud tennise tagaplaanile ning kÀin padelit mÀngimas. Tegu on seltskondlikuma ja lihtsama spordialaga kui tennis.
Millised elutarkused kodust kaasa said?
Kasvasin ĂŒles MustamĂ€el koos ema, isa ning vanema venna ja Ă”ega. Eks elutarkusi saame me juurde kogu elu, kuid kĂ”ige suurem vÀÀrtus, mille kodust olen saanud, on kokkuhoidev pere ja suguvĂ”sa â kĂ€ime tĂ€nagi igal tĂ€htpĂ€eval koos, peame suguvĂ”saga koos jĂ”ule ja oleme ĂŒldiselt ĂŒksteisele alati toeks. Teine on kindlasti see, et miski ei tule lihtsalt ning ise peab vaeva nĂ€gema, kui midagi saavutada tahad.
Kas isa on kuidagi sind ka suunanud Àrimaailma?
Ărimaailm on minu sees elanud juba noorest east peale. Olen iseloomult vĂ”itleja ja visionÀÀr. Mul on raske teha iga
pÀev sama tööd, sest kogu aeg on tahtmine miskit teistmoodi teha.
Isa on mulle kindlasti vĂ€ga suureks inspiratsiooniks ja tĂ€nagi kĂ€in temalt aeg-ajalt nĂ”u kĂŒsimas. Ta on jaganud nii ĂŒldisi elutarkusi kui ka konkreetseid soovitusi ettevĂ”tte juhtimisel. NĂ€iteks see, et majandus vĂ”ib kĂ€ia lainetena ning samuti Ă€ri, aga tĂ€htis on see, et visioon oleks paigas ning pikas perspektiivis kasvab ikkagi kĂ”ik edasi. Samuti on minu jaoks alati olnud muljetavaldav, millised talendid töötavad isa ettevĂ”tetes. See annab eesmĂ€rgi, et ka minu ettevĂ”ttes töötaksid ainult parimad. Inimesed, kes oleks teistelegi inspiratsiooniks.
Kas on lihtsam saada edukaks neil, kellel on juba edukad vanemad, vÔi neil, kes on vaestest oludest, aga suurte unistustega?
Sellele ei ole Ă”iget ega valet vastust, aga kindlasti on edu saavutamiseks kĂ”ige olulisem osa haridusel. Ănneks on Eestis loodud vĂ”imalused, kus igaĂŒks, kellel vĂ€hegi tahtejĂ”udu, saab endale korraliku hariduse. Teine pool on kindlasti see, kuidas vanemad sind kasvatavad â kas nad toetavad sinu unistusi ja soove ning Ă”petavad vajalikke vÀÀrtusi. Julgust, lugupidamist endast vanemate vastu ja hoolivust, kust tuleb ka tahe teha heategevust.
âKĂ”ige parem, mida teha saame, on mitte segada laste kasvamist,â rÀÀgib ettevĂ”tja Urmas SÔÔrumaa viisist, kuidas tema on oma lapsi kasvatanud. âIgaĂŒks siin maal on jumalik lĂ€hetus. Vanemate roll on aidata lapsel maailmas kohaneda. Kui hakkame enda tarkust neile peale suruma, ei tule sellest kunagi head. Aitamise hulka kuuluvad loomulikult ka nĂ”uanded. VĂ”in alati nĂ”u anda, kui kĂŒsitakse, aga oma arvamust ei tasu peale suruda. Lapsi ei peaks oma tahtmise jĂ€rgi vormima, nii vĂ”ib isikupĂ€ra Ă€ra rikkuda. KĂ”ige parem on aidata tuua vĂ€lja neist parim, mida looja neile kaasa on andnud.
Mu meelest on tĂ€htis anda lastele vĂ”imalikult hea haridus. Kellel on vĂ”imalus, tasub minna maailma avastama, see annab hea elukogemuse. Ander lĂ”petas gĂŒmnaasiumi Ć veitsis ja seejĂ€rel Ă”ppis Singapuris. KĂ”ik mu lapsed, kes vĂ€hegi tahavad ja on valmis minema, on saanud vĂ€lismaal Ă”ppida.
Mu meelest Eesti riigi kĂ”ige suurem vĂ€ljakutse ongi haridusreform. Praegu kasvatame ainult vĂ”idujooksuhobuseid, keda hiljem tuleb ravida mitukĂŒmmend aastat. Tegelikult peaks kasvatama fĂŒĂŒsiliselt ja vaimselt Ă”nnelikke ja terveid inimesi.
Eeskujud Ă”petavad samuti. See, kuhu sĂŒnnime ja elama satume, Ă”petab ja kujundab meid samuti. See kĂ”ik on ĂŒks suur jumalik mĂ€ng.
Naudin mĂ”lema poja puhul seda, et nad on vĂ€ga head isad ja pereinimesed. Ander on mulle suureks eeskujuks. Ta on selline isa oma lastele ja mees oma naisele, milline mina omal ajal olla ei osanud. Mul on hĂ€sti soe kĂ”rvalt vaadata, kuidas ta oma peret hoiab ja kuidas ta lastega tegeleb. Tööalaselt aga on ta hea mĂŒĂŒgiinimene, soe suhtleja ja usaldusvÀÀrne.â
Milline mÀlestus on sul esimesest enda teenitud rahast ja kuidas sa selle summa kulutasid?
Esimene teenitud raha jÀÀb ehk aega, kui kĂ€isin aedu vĂ€rvimas, olles 11-12aastane. TĂ€na ma kĂŒll ei mĂ€leta, mille peale raha kulus. Eks sai ehk ostetud krĂ”psu ja kommi.
Kui palju lapsepÔlves taskuraha said?
Kooli ajal umbes 300 krooni kuus, selle eest sai kooli sööklas arveldatud. Olen vÀga tÀnulik, et mind on kasvatatud selliselt, et on antud piisavalt, aga mitte liiga palju. TÀnu sellele oskan tÀnagi raha vÀÀrtustada. Minu isa on mind kasvatanud selliselt, et mul oleks haridus ja vÔimalus teha sporti. Taskuraha aga tuli ise suvel teenida.
Kui palju peaks lastele taskuraha andma ja milliste pÔhimÔtete jÀrgi?
Kasvatan enda lapsi samade pĂ”himĂ”tete jĂ€rgi, nagu olid minu lapsepĂ”lves â tĂ€pselt nii palju, et vajalik on olemas, kuid ei rohkemat.
Lisaks teen kÔik vÔimaliku, et nad saaksid proovida erinevaid hobisid, olgu see muusika, sport vÔi midagi muud. Kindlasti aitan enda lastel proovida vÀikesest peale erinevaid ameteid, aidata leida suveks töö. Lapsed ise ei leia asju, mida proovida, neid peab ikkagi suunama ning aitama neil leida vÔimalusi.
Paljud edukad on öelnud, et edu valem on jÀrjepidevus. Kuidas toime tulla eitavate vastuste ja lÀbikukkumistega ning ikka edasi tegutseda?
Minu silmis on edu valem tĂ”esti jĂ€rjepidevus, kuid sinna valemisse kuulub ka töökus ja Ă”nn â aga selleks, et Ă”nn hakkaks rolli mĂ€ngima, peab esimesed kaks Ă€ra tegema. Mind isiklikult on alati edasi aidanud see, et proovin isegi lĂ€bikukkumisi vaadata positiivse nurga alt. Iga kaotus tuleb mingil pĂ”hjusel ning neist kaotustest tuleb Ă”ppida. Lisaks on vaja edasi tegutseda, otsida probleemidele lahendusi.
Kuidas ebaÔnnestumine on sind Ôpetanud?
EbaĂ”nnestumine on Ă”petanud, et see on lihtsalt osa elust ja ettevĂ”tlusest. KĂ”ik ei saagi alati minna tĂ€pselt plaanide jĂ€rgi ning jÀÀb ainult kĂŒsimus, kas me ise oleme nĂ”us ebaĂ”nnestumistest Ă”ppima vĂ”i mitte. Ka kĂ”ige keerulisemad probleemid on lahendatavad, kui meil on piisavalt tahtejĂ”udu, jĂ€rjepidevust ja natuke Ă”nne.
Mida Ônnestumine on Ôpetanud?
Ănnestumine on Ă”petanud, et ei tasu loorberitele puhkama jÀÀda. Meile meeldib OCCOs alati öelda, et otsime tiimi ânĂ€ljaseid inimesiâ. Minu silmis on see ĂŒks tĂ€htsamaid oskusi â olla nĂ€ljane ka siis, kui kĂ”ik on mugav ja Ă”nnestub. VĂ”imekus astuda mugavustsoonist vĂ€lja ja lahendada olu-
TĂ€helepanu! Tegemist on alkoholiga!
Alkohol vÔib kahjustada teie tervist!
ĂRIMEES Ander SÔÔrumaa leiab, et tark on palgata talente. Ta imetleb isa Urmase oskust leida oma ettevĂ”tetesse parimad.
kordi nutikalt. Meie tiimil OCCOs on vÔime pakkuda mitte ainult teenust vÔi toodet, vaid aidata kliente nende Àriliste probleemide lahendamiseni vÀlja.
Mis on sinu elu moto ja firma visioon?
Elu moto on teha seda, mis paneb silma sĂ€rama. Meie firma moto on vĂ”ti Ă”nnelikku ruumi. Vaadates tĂ€na, kuidas uute bĂŒroohoonete ĂŒĂŒrnikest 70% pöördub enda kontori sisustamiseks meie poole, julgen arvata, et loome tĂ”esti Ă”nnelikke ruume ning töökeskkondi.
Meie suurem visioon on digitaliseerida kogu Ă€rikinnisvara sisustusturgu. Juba tĂ€na oleme aktiivsed lisaks kontoritele ka hotellide, ĂŒĂŒrimajade, restoranide, eksklusiivsete
NĂITEID Ander SÔÔrumaa OCCO disainib ja toodab ka kontorite sisustust, kus inimesed veedavad suure osa ajast. Töökeskkonnas peab end mugavalt , keskkond toetab Anderi sĂ”nul nii inimese enda arengut kui ka Ă€ri kasvu.
eramute ja muu Ă€rilise eesmĂ€rgiga projektide sisustamisel. Oleme tĂ€na juba pakkunud enda teenuseid kaheteistkĂŒmnes Euroopa riigis ning oleme aina aktiivsemad Euroopas laienemise osas. Meiega teevad koostööd tippsisearhitektuuribĂŒrood nii Eestist kui Euroopast â see kĂ”ik nĂ€itab, et uksed arenguks on lahti.
Maailmarahu ilmselt pole vĂ”imalik, aga mida on vaja selleks, et keskkond me ĂŒmber oleks Ă”nnelik?
TĂ€napĂ€eval mĂŒĂŒb meedias paremini negatiivne ja halvad uudised â peaksime keskenduma vahel ka rohkem nendele asjadele, mis on hĂ€sti. Maailmarahu kahjuks pole tĂ€na vĂ”imalik ning see on eriti kurb. TĂ€iesti kummaline on mĂ”elda, et tĂ€napĂ€eva maailmas ĂŒldse toimub veel midagi sellist nagu sĂ”da, aga nii see kahjuks on.
VĂ€iksemas pildis hakkab kĂ”ik pihta meist endist â kui oleme ise Ă”nnelikud, siis tĂ”mbame enda ĂŒmber samuti Ă”nnelikke inimesi.
Milline roll on olnud mentoritel? Kuidas nad on toetanud ja aidanud?
Mentorite roll on oluline, sest nemad on lĂ€bi elanud vigu, mida sina alles hakkaksid tegema. KĂŒll aga otsime meie ainult selliseid mentoreid, kes on ise midagi saavutanud ja teinud. VĂ€ga palju on turul ka mentoreid, kes on tarkusi
âPROOVIN ISEGI LĂBIKUKKUMISI VAADATA POSITIIVSE NURGA ALT.â
raamatust lugenud ja siis lĂ€hevad teisi Ă”petama â pĂ€ris nii need asjad ei kĂ€i. Meid on viimase aasta jooksul nĂ€iteks vĂ€ga palju toetanud Skeleton Technologies kaasasutaja ja OCCO investor Oliver Ahlberg. Ta on ĂŒles ehitanud suure ja eduka organisatsiooni ning aitab seda teha meilgi. Vahel on tunne, et Oliver elab tulevikus. Ta nĂ€iteks rÀÀkis juba aasta alguses, mis arvatavasti hakkab aasta lĂ”pus majanduses toimuma, ning nii on ka lĂ€inud.
Kuidas tiimi motiveerida? Millised motivaatorid on lisaks rahale?
OCCOs on vÔtmetöötajatel optsioonipakett, ehk juba tÀna saavad meie inimesed kasvust ja eduloost mÀrkimisvÀÀrse osa. Lisaks nÀeme, et kindlasti ei tulda meile tööle raha pÀrast, vaid sellepÀrast, et oleme midagi suurt muutmas, innovatiivne ja kiiresti kasvav.
Millised on olnud elu pööraseimad otsused ja riskid, mida oled vÔtnud?
Esimene kĂ”ige suurem risk oli 2017. aastal ĂŒĂŒrida esimene bĂŒroopind ning vĂ”tta tiimi esimene töökaaslane. Ănneks esimene liituja uskus meie visiooni niivĂ”rd, et liitus meiega miinimumpalgaga. Teine kĂ”ige pöörasem otsus oli tĂ€ieliku koroona lock down`i ajal avada kontor Amsterdamis. VĂ”tsime vastu julge otsuse ja ĂŒĂŒrisime pinna video teel.
Et Ă€ris edukaks saada â kas selleks tuleb usaldada intuitsiooni, tegutseda sĂŒdame vĂ”i loogilise mĂ”istuse jĂ€rgi?
Kombinatsioon kĂ”igest kolmest, kuid kĂ”ige tĂ€htsam on mitte kaotata selle kĂ€igus enda intuitsiooni, tegutsemist sĂŒdame jĂ€rgi. Meie ĂŒmber on palju lĂ€rmi, soovitajaid ja arvamuseavaldajaid â pĂ€eva lĂ”puks pead sa otsuse tegema ise ning ikkagi usaldama iseennast.
Kas oled helde annetaja?
MĂ”ni aasta tagasi renoveerisime Pelgulinna sĂŒnnitusmajas ĂŒhe terve peretoa. Tegelikult oli meil eesmĂ€rk alustada annetuste sarja nimega âMesikĂ€rgâ â siinkohal kutsuksingi ĂŒles teisi ettevĂ”tteid minuga ĂŒhendust vĂ”tma, et koos jĂ€tkata sĂŒnnitusmajade toetamist.
PINNA VIDEO TEEL.â
Lisaks oleme jĂ”ulude ajal otsinud ĂŒles peresid, kes on raskustes. Viisime neile jĂ”ulutoitu ja mĂ€nguasju, et ka neil oleksid kingid kuuse all.
Iga aasta tuleb ikka ka annetada, sest kÔigil pole elus nii hÀsti lÀinud.
Kas raha teeb Ônnelikuks?
Kindlasti mitte. Mida rohkem sul on, seda rohkem sa tahad. Olen alati rÀÀkinud lugu Aasias lĂ€bi viidavast uuringust âWorld Happiness Ratingâ, kus kĂŒsitakse inimestelt âmitu korda sa sel nĂ€dalal naeratanud oled?â ja âkui Ă”nnelik sa oled oma pere ĂŒle?â. Nendel juhtudel on esikohal alati pigem nĂ”rgemal jĂ€rjel olevad riigid, nagu Filipiinid ja Indoneesia. Seega, kui vĂ”tta rahaline faktor uuringutest vĂ€lja, oleks Ă”nnelike inimeste TOP hoopis tagurpidi.
ĂNNELIKU ruumi loojal Ander SÔÔrumaal on suured plaanid vallutada veel mitmeid turge.Loo autor Ingrid
Veidenberg
naudib pÀikest
Rolls Royce Cullinani mugaval piknikutoolil.
Unistus nimega Rolls Royce jÀÀb kÀttesaamatuks paljudele. See on edukuse, glamuuri, vÔimu ja raha
sĂŒmbol, mis pĂŒsinud ikoonina juba aastast 1904. SĂ”ita on sellega tore, sest ka liiklejad teavad: maanteid
mÔÔdab automaailma kuningas, millele tuleb alati ja igas olukorras teed anda.
Ma ei pea ennast autoajakirjanikuks. Ega ĂŒldse autoasjatundjaks. Olen paaril korral pidanud mĂ”nd autot testima, korra isegi vĂ€lismaal, aga need on olnud pĂ”gusad naiselikud kokkupuuted autoajakirjandusega. Seda enam ĂŒllatas mind suve lĂ”pus postkasti potsatanud kiri, et maailma ĂŒks glamuursemaid autofirmasid Rolls Royce Motor Cars ootab mind Poola, et testida kolme Rolls Royce'i mudelit. Kutsel seisis: sukeldu tĂ”elisse luksusse! Tule ja naudi kaunist pĂ”genemist Poola ĂŒhte parimasse hotelli Varssavis ja sealt edasi mugavat reisi luksusliku Rolls Royce'i roolis gurmeerestorani viinamarjavĂ€ljade keskel, mida peetakse Poola hĂ€sti peidetud aardeks.
Covidi-jĂ€rgsel ajal kĂ”las selline kutse nagu hÀÀl dekadentlikust minevikust: kui ei loetud raha, inimesed said omavahel kokku ning ĆĄampanja voolas. Sellisele kutsele ei saa ju öelda ei. Ilusad ja head autod on mulle alati meeldinud, aga Rolls Royce'i olin seni nĂ€inud vaid tĂ€naval. Viimati talvisel puhkusereisil Miamis, kus neid oli ĂŒhe ruutkilomeetri kohta kaugelt rohkem kui kuskil mujal maailmas.
âRolls Royce on elustiil,â vastab Rolls Royce Motor Cars`i Euroopa kommunikatsioonijuht Frank Tiemann, kui Ă”htusöögil Varssavi peenes viietĂ€rnihotellis Raffles Europejski kĂŒsin, miks on ainsana Eestist kutsutud just mind, autoalal tĂ€ielikku vĂ”hikut. Kuue kutsutu hulgas on lisaks mulle veel kolm naist: Slovakkia tuntuim suunamudija ja glamuurse elu mĂ”juisik, kel on Instagramis 165 000 jĂ€lgijat, majandusajakirja Forbes Baltikumi frantsiisi omanik ja LĂ€ti ajakirja peatoimetaja ning elustiiliajakirjanik Portugalist. Kolm meesajakirjanikku töötavad samuti elustiiliajakirjades.
âRolls Royce on elamus. Glamuur. KĂ”rged standardid. MĂ”eldud neile, kes ei hinda auto juures tĂ€htsaimaks hobujĂ”udu ja velgede suurust, vaid eelkĂ”ige personaalsust,â toonitab meid vÔÔrustanud Frank Tiemann. Rolls Royce ei vĂ”istle teiste luksusautodega, vaid pistab rinda hoopis kĂ”rgemas klassis â luksusjahtide, eralennukite ja helikopteritega.
Rolls Royce'il on ette nĂ€idata muljetavaldav hulk personaalset lĂ€henemist â saad tellida just sellise mudeli, millest oled unistanud, ja olgu selle vĂ€rv siis erkkollane, roosa, kuldne vĂ”i violetne. Rolls Royce tĂ€idab kĂ”ik su erisoovid. NĂ€iteks on tĂ€hesĂ€ras salongilagi juba tavaline â see kuulub vaat et standardvarustusse, sest nĂ”udlus sĂ€tendava lae jĂ€rele on suur. Tiemann nĂ€itab Ă”htusöögile eelnenud esitlusel pilte ĂŒhest Rolls Royce Phantomist, mille tellis Stockholmis elav liibanonlasest ettevĂ”tja, kel oli suur kirg lillede vastu. Tema naine ja kaks tĂŒtart kannavad lille nime ja ettevĂ”tja nĂ€gemus oli, et auto siseuksed, lagi ja kĂ”ikvĂ”imalikud muud nĂ€htavad kohad salongis oleksid kaetud valgete roosidega. See oli disaineritele suur vĂ€ljakutse, ent ettevĂ”tja erisoov sai tĂ€idetud: roosid koos liblikatega tikiti uste sisekĂŒlgede ja lae polstritele, nii et autoga sĂ”ites tunneb jĂ”uka mehe naispere end nĂŒĂŒd nagu lilleaias.
Rolls Royce pole ostjale reeglina kunagi ainus (ega esimene) auto. Pigem neljas, viies vĂ”i kĂŒmnes â et tĂ€iendada autokollektsiooni ja lubada endale luksust mĂ”nel erilisel pĂ€eval sellega ĂŒks tore vĂ€ljasĂ”it teha. Ăha rohkem tellivad
VAATAMISVĂĂRSUSED Euroopa ajakirjanikele oli testimiseks neli Rolls Royce`i. Kaks kĂ”rvuti sĂ”itvat Phantomit tekitasid Poola kiirteel elavat tĂ€helepanu ja kaasliiklejate imetlust.
NĂIDE ERITELLIMUSEST Rootsis elav liibalonlasest ettevĂ”tja tellis oma naisperele roosiaia-Phantomi.
Rolls Royce'i kapotil ilutseb naisekuju, mis nĂ”jatub ettepoole, kĂ€ed vĂ€lja sirutatud. Naise seljal voogab lainetav riie, mis meenutab tiibu. Kuju autor on briti skulptor Charles Robinson Sykes ja tema modelliks oli Elanor Velasco Thornton. Kuju algne nimi oli The Wisper, aga see vahetus kiiresti nime vastu Spirit of Ecstasy (Ekstaasi Vaim). Kuju sĂŒmboliseerib Rolls Royce'i vaimu: kiirust ja vaikust, vibratsiooni puudumist, salapĂ€rast suurt energiat, kaunist elusorganismi. Naise silmad vaatavad kaugusse ja talle puhub nĂ€kku vĂ€rske Ă”hk. Varastada ega katki murda kujukest ei saa âkui seda puudutada, avaneb kapotis luugike ja kuju tĂ”mbub sinna sisse.
endale Rolls Royce'i hĂ€sti toime tulevad edukad naised, kes oskavad oma tublidust hinnalise autoga vÀÀrtustada. LĂ€inud aastal mĂŒĂŒdi Rolls Royce'e maailmas 5500 eksemplari. Mis tĂ”estab, et Rolls Royce on haruldane, silmapaistev ja eksklusiivne auto. Kallis muidugi ka, sest autode hinnad algavad 300 000 eurost. Rolls Royce`i hinnad jÀÀvad enamasti vahemikku 350 000â500 000 eurot, eritellimuste hinnad vĂ”ivad kĂŒĂŒndida aga vĂ€ga kĂ”rgele, ja mĂ”eldud on need neile, kes ka mitme inimpĂ”lve jooksul ei jaksa oma raha Ă€ra kulutada.
SOBIB AINULT PARIM
Rolls Royce`i vastuvĂ”tt Poola ĂŒhes esinduslikumas ja kallimas hotellis Raffles Europejski kandis igati kaubamĂ€rgi vÀÀrilist elustiili. Rolls Royce'i omanik peatub alati parimas hotellis, sööb parimas restoranis parimat toitu ja joob kĂ”rvale parimat ĆĄampanjat. Nii ka meie kuuene hĂ€sti valitud seltskond. Luksuslimusiini omanik sĂ”idab oma uhke autoga linnast vĂ€lja, vĂ”ttes nĂ€iteks suuna vaid eritellimustele avatud kĂ”rgema klassi restorani. Meiegi suundusime jĂ€rgmisel pĂ€eval peenesse restorani nimega Cisowianka Water&Wine. See asus kahe sĂ”idutunni kaugusel Varssavist ja sĂ”it kulges mööda viinamarjavĂ€ljade vahel looklevaid romantilisi maateid. Restoran oli mĂ”eldud vaid ĂŒhele seltskonnale, sisustuselt lihtne, ent maitsetelt esmaklassiline. Neli noort meeskokka valmistasid peaasjalikult kohapeal, viinamarjamĂ”isas kasvatatud toorainest hĂ”rke roogi otse kĂŒlastajate silme all. Iga roog oli nagu omaette kunstiteos ja maitses tĂ”esti hea.
Rolls Royce`i erilisust tunned kĂ”ige enam maanteel. Neid, kes kiirteel mööda sĂ”ites ei pĂŒĂŒa autosse kiigata, on vĂ€he. On ju huvitav teada saada, missugune inimene istub nii haruldase auto rooli taga. KĂ”rgem klass avaldub ka ristmikel. Mitu korda olin olukorras, kus minul ei olnud eesĂ”igus, ent autod seisid ja nendes istuvad juhid viipasid
silme all valmistavad neli noort meeskokka veinimÔisa restoranis Water&Wein hÔrgutavaid roogi kohalikust toorainest.
â HĂVASTIJĂTT LENNUJAAMAS SĂ”it Rolls Royce Phantomi tagaistmel Varssavi lennujaama kulges sĂ€tendava salongilae ja mĂ”nusa muusika saatel.
â PUHKEHETKEL Rolls Royce Phantom ootamas Poola ĂŒhes peenemas veinimĂ”isas Euroopa ajakirjanikest sĂ”idunautijaid. Selle auto hind algab 440 000 eurost.
innukalt, et esimesena Ă€ra pööraksin. Ikkagi Rolls Royce. Alati esimene. Selline tunne vĂ”ib meeldima hakata ja on pikas perspektiivis ohtlik. Ănneks kestis luksussĂ”it vaid ĂŒhe pĂ€eva ja peapööritus alati eesĂ”igust omavast kuninglikkusest jĂ€i ĂŒĂŒrikeseks.
Ka Briti kuningliku pere lemmiksÔiduvahend on just Rolls Royce. Vanades Bondi-filmides sÔidab James Bond vÀÀrikate, kiiskama löödud Rolls Royce'idega. Praegusajal ei kohta Bondi-filmides enam Rolls Royce`e ja seda pÔhjusel, et ettevÔte pole nÔus selle eest maksma. Pole kunagi maksnud. Hollywoodi filmitööstuses liiguvad sponsorrahadena hiigelsummad, aga Rolls Royce ei kÀi iial vÀlja miljonit dollarit, et James Bond saaks selle kaubamÀrgi autodega filmis uhkeldada. See ei kÀi kokku firma poliitikaga. Firma poliitika on jÀtta saladuseks ka kÔik auto ostnud inimesed. Tavaliselt avalikustavad inimesed selle ise, jÀÀdes uhke limusiiniga meedias pildile. Kuulsaimad kaasaja staarid, kelle autoparki kuulub teiste hulgas ka eriliselt kallis ja eksklusiivne Rolls Royce, on Rowan Atkinson, David Beckham, 50Cent, Gwen Stefani, Jennifer Lopez, Simon Cowell, Justin Bieber, Kylie Jenner, Will Smith, Kim Kardashian jpt. Hollywoodi kuldajal sÔitsid Rolls Royce`idega Elvis Presley, Frank Sinatra, Marilyn Monroe jpt. Pole kahtlustki, et tÔelist staari tunned Rolls Royce'ist.
Rolls Royce`idega sai sĂ”idetud pĂ€evaga lĂ€bi ligi nelisada kilomeetrit, tehes iga kolmveerand tunni jĂ€rel peatusi, et kaaslastega omavahel autosid vahetada. Proovida sai kolme marki: Ghost, Cullinan ja Phantom. KĂ”ikide autode sisedisain on luksuslik ja pĂ€ris: nahk, nikkel, vÀÀrispuit. Naksuvat plastmassi auto sisemuses mĂ”istagi ei kohta. SĂ”idumugavus algab vaikusest: vĂ€list mĂŒra kostub salongi ĂŒlivĂ€he. Ăhk on tervislik ja konditsioneeritud nii oskuslikult, et ei teki vĂ€simust. Auto paneel on minimalistlik, kus kĂ”ik vajalik saavutatav vaid ĂŒht nuppu keerates. KĂ€igukang asub rooli kĂŒljes, nagu vana hea klassika puhul tavaks. Muusikakeskuse saund on pehme, kĂ”larid parimad. Nullist sajani kiirendab massiivsena tunduv auto olenevalt mudelist 4,7â5,9 sekundiga. Kuna Rolls Royce on mĂ”eldud sĂ”itmiseks autojuhiga, siis taga istuvatel inimestel on justkui oma salong. Jalgadele on ruumi laialt ja kasutada saad kĂ”ikvĂ”imalikke mugavusi, jalatugedest alustades, istmete lamavasse asendisse liigutamisega lĂ”petades. Rolls Royce`iga sĂ”ites ei mĂ”elda ökonoomsusele ega bensiini hinnale â mĂ”istlikult sĂ”ites tarbib auto keskmiselt 15 liitrit bensiini sajale kilomeetrile. Mis pole auto kaalu ja mootori suurust arvestades sugugi palju.
HĂŒvastijĂ€tt pimenenud Varssavis on taas kaubamĂ€rgi vÀÀriline. Lennujaama ei vii takso, nagu tavaliselt Ă€rireisil olles, vaid iga kĂŒlalise sĂ”idutab lennukile autojuht Rolls Royce`iga. Salongi laes sĂ€tendab pimedas autos miljon tĂ€hte, mĂ”nus muusika mĂ€ngib ja valgusfoori ees piiluvad kĂ”rval seisvates autodes istuvad inimesed hĂ€benematult nii tavapĂ€ratuna tunduvat autot kui ka Ă”nnelikke selle sees. Staari tunne on. Ei imesta, miks Hollywood jumaldab ja kuningapere naudib. Tean, et ka Eesti garaaĆŸidesse on jĂ”udnud esimesed hinnalised Rolls Royce`id. âNeid on meilt teie riiki ostetud kahe kĂ€e sĂ”rmede jagu,â mainib Frank Tiemann, jÀÀdes kohe ka diskreetseks. Sest kes tahab, see nĂ€itab end sellega ise.
Selle suve kaks muusikalist lavastust, omaaegsele nĂ€itlejale Ada Lundverile kummarduse teinud âADA. RÀÀkimata luguâ ning âMinul on variâ, mis keskendus kunagise lapstĂ€he Toomas Uibo ja tema isa VĂ€ino elule, osutusid nii menukateks, et neid mĂ€ngitakse ka jĂ€rgmisel suvel. PiletimĂŒĂŒgitulu vĂ”ib sellistel etendustel ulatuda isegi poole miljoni ja miljoni euro vahele, kuid ka kulud on suured.
öödunud suvel voorisid Eesti inimesed oma autodes KiidjĂ€rvele ja Palmsesse nagu menufilmi âKeskea rÔÔmudâ tegelased imearst Nigula juurde. KiidjĂ€rve mĂ”isapargis mĂ€ngiti Ada Lundveri elust rÀÀkivat muusikalist suvelavastust ja Palmse mĂ”isa pargis lugu, mille keskseteks tegelasteks on Toomas Uibo ja tema isa VĂ€ino Uibo â muusikaline lavateos viis vaatajad rĂ€nnakule lĂ€bi vĂ€ikese Toomase silmade.
Mmuusikalist suvelavastust ja Palmse mÔisa
âADA. RÀÀkimata luguâ taga seisavad produtsendid Tarmo KivivĂ€li (56) ja Maarek Toompere (56) oma ettevĂ”ttega Thors Films ja âMinul on variâ taga Toomas Uibo (51), kelle idee muusikalisest lavastusest aitas ellu viia ettevĂ”te Kontserdihunt. âADA. RÀÀkimata luguâ lavastas Ain
Toomas Ain
KONTORITĂĂL
Toomas Uibo on XïŹy turundus- ja kommunikatsioonijuht ning endine Nordica nĂ”ukogu liige.
MĂ€eots, âMinul on variâ sĂŒndis Ott Kiluski ja Toomas Uibo sulest ja selle lavastas Kaili Viidas.
MĂ€eots, âMinul on variâ sĂŒndis Ott Kiluski ja Toomas Uibo
MIDAGI.â Toomas Uibo
âTUNDSIN, ET SEISAN JĂRSKU ĂKSINDA KESET
LĂPPAKORDID "ADA. RÀÀkimata lugu" etenduse lĂ”pp kujunes Ă”htuhĂ€maruses efektseks ja meeleolukaks, kui trupp esitas vĂ”imsa popurrii 1960ndate, 1970ndate ja 1980ndate aastate hittlauludest.
Ăhe nĂ€idendi lavale toomine on ettevĂ”tmine nagu iga teinegi, investeering, mis vĂ”ib teenida kuhjaga tagasi, aga ei pruugi isegi nulli jĂ”uda. Milliste argumentide, nĂ€itajate vĂ”i tagasiside pinnalt vĂ”tsite nĂ”uks suvelavastuse Ă€ra teha?
Toomas: Teleprojekti âMaskis lauljaâ (Toomas Uibo osales saates kevadel 2020 â toim.) jĂ€rel tabas mind pehmelt öeldes ĆĄokk, kui sajad inimesed hakkasid mulle kirjutama, kĂŒmned tuhanded YouTubeâis mu laule kuulama, paludes, et ma laulmisega jĂ€tkaksin. Ma ei olnud selliseks tagasisideks kuidagi valmis. See tekitas aga minus tunde, et pean nendele inimestele midagi ĂŒtlema. Tundsin, et seisan jĂ€rsku ĂŒksinda keset tĂŒhja lava saalitĂ€ie rahva ees, kes kĂ”ik justkui ootaksid midagi. Just selle tunde pealt julgesin mĂ”elda
KROONIMISĂUNAGA Tarmo KivivĂ€li ja Maarek Toompere said tunnustatud Kroonika korraldataval Eesti Meelelahutusauhindade galal â 2018. aastal hÀÀletas Eesti rahvas nende toodetava teleseriaali "ENSV" aasta teleseriaaliks.
muusikalise etenduse peale, sest teater mulle kohutavalt meeldib. MĂ”istsin, et siin kusagil vĂ”ib peituda ĂŒks lugu, mida tasub teistelegi jutustada.
Tarmo: KolmekĂŒmneaastase teletootmise pinnalt on meil Maarekiga kui produtsentidel, idee autoritel vĂ€lja kujunenud arusaam, millised on televaataja ja teatripubliku ootused kvaliteetsele meelelahutusele. Juba kaksteist aastat oleme ETVs tootnud populaarset meelelahutuslikku teleseriaali âENSVâ.
Meie arvates on praegu paras aeg taaselustada Eesti kultuuri lĂ€himinevik ning heita pilk möödunud aegade meelelahutustööstuse telgitagustesse. Esimese muusikalise lavastuse Kalmer Tennosaarest âVana klaver ehk suusabaasis on tantsupiduâ suurest edust saime innustust ning tĂ”demust, et oleme Ă”igel teel.
Kui suureks hindasite riski pÔruda, seda, et hoolimata ka oskuslikust turundustegevusest ei pruugi lavastuse peategelane, Toomase puhul tema enda isik ja teisel juhul Ada Lundver publikut ikkagi piisavalt köita?
Toomas: PÔrumise risk oli vÀga reaalne nagu iga teisegi et-
â
NOOR ADA Ada Lundverit noorena mĂ€ngib nĂ€itleja Saara NĂŒganen. Kaadris aktsioonis laulja Kalle Sepaga, kes kehastab lauljat ja hilisemat dirigenti Eri Klasi. Eri oli Ada esimene armastus, abieluni siiski ei jĂ”utud.
VAADE ĂHUST Suvelavastust "ADA. RÀÀkimata lugu" mahub korraga vaatama 1500 inimest. Ălevalt joonistub pingiridadest vĂ€lja sini-mustvalge.
tevĂ”tmise puhul. MĂ”istsin, et see lugu peab rÀÀkima midagi minust endast, see ei saa olla ilukirjanduslik teos. LĂ”puks ei olnud see mulle lihtne otsus, sest hirm enda heroiseerimise ees oli suur. Peamine kĂŒsimus oligi selles, et kuidas kirjutada ĂŒht sooja ja sĂŒdamlikku lugu elus olevatest inimestest nii, et see rÀÀgiks lĂ”puks palju olulisematel teemadel, kui seda on Toomas Uibo. Mulle tuli appi hea sĂ”ber, koge-
âMEIE ARVATES ON PRAEGU PARAS AEG TAASELUSTADA EESTI KULTUURI LĂHIMINEVIK.ââ erakogu
KAADER FILMIST Aastal 1985 esilinastus muusikaïŹlm "Kevad sĂŒdames", kus astus peategelasena ĂŒles Toomas Uibo. Juba enne seda oli ta solistina esile tĂ”usnud oma ilusa ja eriliselt kĂ”rge sopranhÀÀlega. Kui Toomas oli 8â9aastane, tĂ”i talle suure tuntuse esinemine koos isa VĂ€ino Uiboga muusikalavastuses "Laulan sĂ”braks öö ja pĂ€eva". Ta esines ka NĂ”ukogude Liidu esindusorkestriga Moskvas ametiĂŒhingute maja sammassaalis, kus laulis selliseid klassikahitte nagu Schuberti "Ave Maria" ja Di Capua "âO sole mio". HÀÀlemurdest saati loobus ta aastakĂŒmneteks solistina laulmisest ja avalikest esinemistest.
MINUL ON VARI Kolm Toomas Uibot, kes suvelavastuses "Minul on vari" ĂŒles astuvad. Vasakult Suur Toomas â Toomas Uibo, keskmine Toomas âSaara Pius ja vĂ€ike Toomas â Magnus LĂ”hmus.
nud dramaturg Ott Kilusk Endla teatrist. Ăksi poleks ma sellega kuidagi hakkama saanud.
Stseenide kirjutamise alguses mÔtlesime esmalt minu isale, kes on mu elu kÔige rohkem mÔjutanud. See ongi vÀga paljus just tema lugu, see on oma asja ajamise lugu, Eesti asja ajamise lugu. Mina olin lapsena sÔnumi edastaja, aga viis, kuidas me koos seda kÔike hallil nÔukaajal tegime, lÀks inimestele vÀga korda. Aga jah, risk ebaÔnnestuda oli selgelt olemas.
Maarek: PĂ”rumise risk on alati. Seda enam, et riigipoolset toetust meie ei saa. Ada Lundver oli meie oma suur estraadi- ja filmitĂ€ht. Tema sarm ei jĂ€tnud kĂŒlmaks mehi ega naisi. Adat armastati ja vihati, teda imetleti kinolinal, kuid samas lasti liikvele uskumatuid kuulujutte tema eraelust. Ta mĂ€ngis enam kui kolmekĂŒmnes filmis, tegi kaasa lugematutes estraadi- ja varieteeĆĄĂ”udes, gastrollides suurimate Eesti staaridega ĂŒle terve NĂ”ukogude Liidu ja sotsmaaade. Tollaste meelelahutajate laule, estraadil tehtud nalju ja filmides lausutud repliike teavad paljud eestlased peast. See on miski, mis on ainult meie oma, osake meie kultuuriloost ja rahvafolkloorist, milleta oleksime mĂ€rksa vaesemad ja tĂ”sisemad.
Iga ettevÔtmine nÔuab kordumatut lÀhenemist. On teie jaoks siiski mingisugused kindlad rusikareeglid, mis aitasid kaasa lavastuse Ônnestumisele?
Toomas: Kui proovin kĂ”rvaltvaatajana seda tĂŒkki lahti mĂ”testada, siis selle lĂ€bivaks punaseks jooneks on just seesama oma asja ajamine. Samas rÀÀgib see ka tagasitulemisest, peategelase tagasitulemisest ĂŒhest kaugest ajast ja see vĂ”ib olla samuti ĂŒks pĂ”hjuseid, miks see inimestele pĂ”nev tundub. Loo narratiiv on ju dokumentaalne, elust enesest, siin ja praegu, ja kuna jutustus keerleb suuresti elavate inimeste ĂŒmber, siis lisab see ilmselt unikaalsust juurdegi. Ăldjuhul kirjutatakse nĂ€idendeid lahkunud inimestest, aga siin on ĂŒks tĂŒĂŒp, kes on ammuses lapsepĂ”lves oma laulu-
RAHUL Tarmo KivivĂ€li ĂŒtleb, et pĂ€rast kontrolletendust â nĂ€hes publiku reaktsioone â vĂ”isid nad kaasprodutsent Maarek Toomperega rahul olla ja teadsid, et suvelavastus lĂ€heb Ă”nneks.
JUHUSE HOOLEKS ei jÀÀnud lavastuse juures ka ise juhtpuldis töötanud Maarek Toompere sÔnul midagi.
hÀÀlega inimestele meelde jÀÀnud, siis ligi 35 aastat kontoritööd teinud ja nĂŒĂŒd jĂ€rsku taas suurel laval. Mis vahepeal juhtus, miks ta sellist pausi pidas â need on kĂŒsimused, mis inimesi ilmselt huvitavad.
Suvelavastused jÀrgivad enamjaolt meelelahutuslikku formaati ja seda ei saa ignoreerida. Samas arvan, et oleme seda stampi pÀris julgelt lÔhkunud, sest lugu rÀÀgib ka vÀga tÔsistel teemadel. Nii tekib etenduse jooksul lai emotsioonide amplituud, mis haarab vaatajat ega lase enam nii lihtsalt lahti. Usun, et just see meeleolude jÀrsk ja jÔuline vaheldumine on see, mis inimesi paelub. Nutt ja naer kÀsikÀes, just nii nagu pÀris elus.
Maarek: Suvelavastuse rusikareegel on see, et publik saaks toreda elamuse ja oleks korraldusega rahul. See tĂ€hendab, et iga nummerdatud seljatoega istekohalt on korralik nĂ€htavus lavale, kuulda kvaliteetne heli, videoekraanide pilt on selge, valgustus efektne. Normaalset parkimiskorraldust, kohvikut minimaalsete jĂ€rjekordade ja hea valikuga, piisava hulga tualettide olemasolu, sÀÀsevaba Ă”hustikku jne. ĂhesĂ”naga â sellist teatrielamust, mida sooviks ise ka nautida.
âPĂRUMISE RISK ON ALATI. SEDA ENAM, ET RIIGIPOOLSET TOETUST
MEIE EI SAA.âErakogu
Milliste riskidega oskasite ette arvestada?
Tarmo: VabaĂ”huetenduses peab laval olema kindlasti katus. Meie ilmastikus on vihma kĂ€es mĂ€rgunud nĂ€itlejat, tantsijat vĂ”i muusikut kurb vaadata. See vĂ”ib kĂŒll nĂ€ida kangelasteona, aga nii kannatab kogu etenduse kvaliteet. Toomas: Aus vastus on see, et ega ma ei osanud eriti millegagi arvestada. Majanduslik risk on kindlasti see, mis kĂ”ige rohkem muretsema paneb. Hulk inimesi teeb tööd, nĂ€eb vaeva ja lĂ”puks tuleb kĂ”ik arved ja palgad ju piletiraha eest tasuda. NĂ€gin, kuidas see eelarve kasvas ettevalmistuste kĂ€igus nagu pĂ€rmitainas, ulatudes juba aknastki vĂ€lja. Oli Ă€revaid hetki. Teatritegemine on vĂ€ga kallis ja ei korraldajatel ega ka minul olnud eelnevat kogemust selles vallas. Aga kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud terves trupis olid ju oma ala kogenud profid ja teadsid, mida teevad. Neid tuli kuulata ja usaldada. See kogemus, mille said nii korraldaja kui ka mina, on kulda vÀÀrt.
Millised olukorrad tootmisprotsessis tabasid ootamatult ja kuidas Ônnestus nendega toime tulla?
Tarmo: VÔitlus loodusstiihiaga. Kui etenduse vana pargi territooriumil puud ja oksad murdusid. Kohaliku omavalitsuse abiga lahendati olukord kiiresti.
Toomas: Nagu öeldud, minu jaoks oli see esmakordne kogemus olla ĂŒhe lavastuse sĂŒnni juures ja ma olen nii kohutavalt Ă”nnelik, et sellest osa sain. Olen eluaeg teatrit armastanud ja imetlenud kĂ”iki neid inimesi, kes valdavad seda
Toomas Uibo
kunsti. Tootmisprotsessi mĂ”ttes ei erine teatritegemine vĂ€ga palju ehitus- vĂ”i mööblitootmisest. Selle viimasega olen oma elus pea 15 aastat tegelenud. Kuskil on jĂ€rsku midagi puudu, midagi lĂ€heb planeeritust kallimaks, midagi saabub kohale eeldatust palju hiljem vĂ”i jÀÀb ĂŒldse Ă€ra â kĂ”ik need paralleelid on ka teatritegemises olemas ja olukordade pÀÀstmiseks on mĂ”lemal juhul vaja parajat portsu loomingulisust. Usun, et just loomingulisus pÀÀstab alati ka kĂ”ige lootusetumad olukorrad.
Millele tuginedes moodustasite meeskonna, mis on kahtlemata edukate ettevĂ”tmiste sĂŒnni, elujĂ”ulisuse ja edu ĂŒks vĂ”tmeid?
Tarmo: Meeskond peab olema professionaalne. LĂŒhikese prooviperioodi jooksul peab iga lĂŒli nii loominguliselt kui tehniliselt kontsentreeruma tulemusele. Siis sĂŒnnib ka tulemus. Head inimesed peavad olema.
Toomas: Meeskond sai koostatud pea tÀies mahus headest sÔpradest. Ma tean, et sÔpradega saab liigutada mÀgesid, sest seal valitseb usaldus, austus, seal on hea lÀbisaamine ja Ôlatunnetus. Kui nÀgin Hele KÔrvet proovisaalis oma emana, Tiina TÔnist oma vanaemana vÔi Saara Piusi oma noorema minana, mÔjus see mulle viisil, mida on raske kirjeldada. Palusin vaikselt oma mÔtetes, et see jÔuaks ka vaatajateni. RÀÀkimata muidugi Mait Malmstenist, Egon Nuterist vÔi Veikko TÀÀrist, kes teeb suurepÀrase pearolli mu isa
PROOV Toomas Uibo nÀitlejatega "Minul on vari" proovis. Esiplaanil teiste seas Egon Nuter, tagapool Saara Pius, Hele KÔrve ja Tiina TÔnis. Eraldi Ônn oli Toomase sÔnul inglihÀÀlsete poiste, Marcus-Kristofer Kaljuraagi ja Magnus LÔhmuse lavastusse leidmine.
MUU HULGAS PILOOT Toomas Uibo sai kuulsaks laulmisega, kuid sama palju armastab ta lennundust.
âENDISELT OLI KA HIRM, ET ĂKKI MINU TEGELANE VĂIB
VĂ€inot kehastades. JĂ€rsku tundus, et selle meeskonnaga on keeruline pĂ”ruda. Ma olen osalistelt ka kĂŒsinud, miks nad nĂ”ustusid selle projektiga kaasa tulema, ja sealt kumab lĂ€bi seesama sĂ”na âsĂ”prusâ ning kindlasti ĂŒhe vĂ€ga tugeva garantiina Ott Kiluski, lavastaja Kaili Viidase ja kunstnik Iir Hermeliini nimed.
Ăkski kultuurisĂŒndmus ei saa aga toimuda korraldajateta, kes vastutavad muu hulgas ka ettevĂ”tmise majandusliku poole eest. Ka siin saan rÀÀkida jĂ€llegi sĂ”prusest. SĂŒndmuste korraldaja Kontserdihunt polnud kĂŒll varem teatriga kokku puutunud, kuid mulle oli olulisem töötada koos inimestega, keda jÀÀgitult usaldan.
KuivĂ”rd jĂ€tsite ettevĂ”tmise kĂ€igus mĂ”ningaid detaile ehk isegi nimme saatuse hooleks â et lĂ€heb nagu lĂ€heb?
Toomas: Protsessi kĂ€ivitamise hetkel distantseerusin kĂ”ikidest korralduslikest kĂŒsimustest nii palju kui vĂ”imalik. Andsin endale selgelt aru, et minu fookus peab olema ise endaga hakkama saamisel. Ma pole nĂ€itleja ega laulja, ma leidsin end tĂ€iesti uuest olukorrast ja pidin oma piire tajuma. HĂŒpata kontorilaua tagant sellisesse protsessi â see ei ole lihtne. Mul lĂ€ks kĂ”vasti aega, et end muudest töömĂ”tetest lahti rebida ja fookus paika sĂ€ttida. Mu kindel soov oli see, et vaataja nĂ€eks ikkagi professionaalset teatrit ning nimme saatuse hooleks ei julgenud midagi jĂ€tta.
Maarek: Selliseid hetki ei saa vĂ€ga lubada, kuna meie etendused on vĂ€ga tehnilised. KĂŒll on aga nĂ€itlejate improvisat-
LĂ€inud suvel vĂ”is Patarei merekindlusest, endisest vangimajast vĂ€ljuda muhedas meeleolus, sest seal mĂ€ngiti samuti ĂŒht tĂ€navu menukaima suvelavastuse, Linnateatri peanĂ€itejuhi Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud âKalaranna 28â etendusi.
Uku Uusberg, kes ei leia mahti enda nĂ€idendil tagantjĂ€rele peatuda, kirjutas ja tĂ”i selle vaatajate ette Patarei merekindlusele mĂ”eldes ja see rÀÀkis loo Eesti inimestest ĂŒhes tavalises Eesti korteriĂŒhistus, mis aga avastas end ebatavalisest olukorrast, kuna nende maja takistab ĂŒht riikliku tĂ€htsusega arendust. KorteriĂŒhistu on nagu vĂ€ike ĂŒhiskonnamudel, kus toimuvad samasugused protsessid, ja ĂŒhistus toimetavate inimeste vahele mahub nii armastust, konflikte, suhtekolmnurki kui ka palju muud. Lavastuses oli nĂ€itlejate kĂ€sutuses 80 meetri laiune lava ja etendust sai korraga vaadata 800 inimest. KĂ”ik etendused olid suve lĂ”puni vĂ€lja mĂŒĂŒdud.
sioon teretulnud ning nii vaatajad kui ka meeskond lustivad sellistel hetkedel.
Mida tÀhendas teile tootmisprotsess kuni esietenduseni emotsionaalselt? Kui tiheda intervalliga tÔuse ja langusi, kartusi ja kÔhklusi tuli selle aja sees lÀbi elada?
Toomas: VĂ”tsin kogu tootmisprotsessi tohutu pĂ”nevuse ja entusiasmiga. Ei jĂ”udnud Ă€ra oodata, kuna on jĂ€rgmine lugemisproov vĂ”i stseenide lĂ€bimĂ€ng proovisaalis. Lugemisproovides hakkasin taipama, et see materjal, mida Otiga kirjutasime, selles on sees emotsiooni, mida on lavastajal ja nĂ€itlejatel vĂ”imalik veelgi vĂ”imendada. Minu enda enesekindlus proovisaalis ei olnud aga sellisel tasemel, mida oleksin tahtnud. Endiselt oli ka hirm, et Ă€kki minu tegelane vĂ”ib kusagil mĂ”juda kangelasena. Sellest murest rÀÀkisin esimeses proovis ka nĂ€itlejatele. Egon ĂŒtles naljatades seepeale: âSellele oleksid pidanud sa varem mĂ”tlema.â Jah, nĂŒĂŒd polnud enam tĂ”esti tagasiteed. Aga lavastajal Ă”nnestus need hirmud maandada ja me rÀÀkisime ikkagi suuremat ja olulisemat lugu kui minu isik. VĂ€hemalt mulle meeldib nii mĂ”elda.
Tarmo: Loomeprotsess peabki emotsionaalne olema. Nii sĂŒnnib midagi...
Millises protsessi punktis sai selgeks, et tÔenÀoliselt lÀheb suvelavastusega Ônneks?
Tarmo: PĂ€rast kontrolletendust â nĂ€hes publiku reaktsioone, vĂ”isime rahul olla.
Toomas: PĂ€rast lugemisi kolisime proovisaali ja kuskil teises vĂ”i kolmandas proovis hakkas mulle tunduma, et siit vĂ”ib tĂ”esti midagi tulla. (Puhkeb naerma.) Helistasin seepeale korraldajale, kes muretses igapĂ€evaselt piletimĂŒĂŒgi pĂ€rast, ja teatasin rÔÔmsalt, et suur oht on Ă”nnestuda. Aga samas andsin endale aru, et see kĂ”ik vĂ”ib olla ka vĂ€ga pet-
Maarek Toompere
lik. See, mis tundub mulle lahe ja armas, ei pruugi nii tunduda publikule. Ise protsessis olles on oht alati âpimedaksâ jÀÀda ja sellest ohust olin ma teadlik. Mulle tundub, et igasuguse teose, olgu see siis maali, filmi, laulu, raamatu vĂ”i lavastuse loojatel ei saa olla kunagi lĂ”plikku arusaama sellest, kas loodavat saadab edu vĂ”i ebaedu. See selgub alles siis, kui looming publiku ette lahti laotatakse. Ja nii oli see ka selle lavastuse puhul. PĂ€rast esietendust oli vĂ€ike teatriime aga sĂŒndinud.
Arvestades tĂ”usvaid hindu, mida pĂ”hjustavad kallis energia ja inflatsioon â mis kĂ€ivitab eestimaalasi tegema ĂŒsna suurt vĂ€ljaminekut, ostma suhteliselt kallist piletit lavastusele ja sĂ”itma seda veel sadade kilomeetrite kaugusele vaatama?
Toomas: Eestlane on teatrirahvas ja viimasel kahel aastal on pandeemia tema janu teatri jĂ€rele ainult suurendanud. Usun, et selles on kindlasti palju tĂ”tt sees, miks inimesed leidsid tee ka Palmsesse. Aga muidugi on see vĂ€ljaminek, eriti kui tegemist on perekondliku kĂŒlastusega. Mul on aga siiralt hea meel, et inimesed ei pidanud paljuks tagasisidena mainida ka seda, et nad said elamuse kogu raha eest. Seda oli vĂ€ga vabastav kuulda.
Tarmo: KiidjĂ€rve mĂ”isapark on imekaunis koht PĂ”lvamaal LĂ”una-Eesti looduse rĂŒpes. Soovitame kindlasti see teekond ette vĂ”tta, nautida ilusat jĂ€rve ning ĂŒmbritsevat loodust. Vaatajatel on suurepĂ€rane vĂ”imalus saada meie oma
lemmiknĂ€itlejate (Saara NĂŒganen, Anne Reemann, Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan UuspĂ”ld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Liina Tennosaar, Priit Strandberg, Ott Raidmets), naistrio âThe Swingin`Sistersâ, Siim Aimla ansambli Vana Klaver ning kuueliikmelise tantsutrupi etenduses kindlasti meeldejÀÀv elamus.
Millistest pÔhimÔtetest vÔi tÔekspidamisest ettevÔtluses olete lÀhtunud?
Toomas: Iga ettevĂ”tlus on suuresti kollektiivne tegevus. Omanik loob kĂŒll idee ja eeldused, kuid plaani teostamiseks on vaja ĂŒldjuhul ka teisi inimesi, hĂ€id inimesi, ilma kelleta pole edu saavutamine vĂ”imalik. SeetĂ”ttu on mulle olnud alati oluline, et kĂ”ik tunneksid ettevĂ”tmise edu korral seda ka isiklikult, et sĂ€iliks rÔÔm koos jĂ€rgmist eesmĂ€rki tĂ€itma minna.
Maarek: Me oleme Tarmoga mĂ”lemad sama meelt, et nii loomingus kui ka töösuhetes ei peaks inimeste suhtes isiklikuks minema ega haiget tegema. Eetiline piir on tĂ€napĂ€eval kadumas. PĂŒĂŒame vaatajates positiivset emotsiooni hoida. Oleme produtsentidena loomingulised, mitte pelgalt Exceli tabel.
Kuidas olete oma edukaks osutunud ettevÔtmisi tÀhistanud, kuidas ennast premeerinud?
Tarmo: KordalĂ€inud etendused, projektid ja telesaated annavad indu uuteks ideedeks ning ettevĂ”tmisteks. Toomas: Teatritegemisega rikkaks saamise ohtu pole, kui seda mĂ”tled. Tunneme rÔÔmu, et kĂ”ik arved ja honorarid on inimestele makstud ja ettevĂ”tmine lĂ€ks ka selles mĂ”ttes hĂ€sti, mis on ĂŒlioluline. Premeerimiseni on veel tee minna, aga midagi eriskummalist ma sellistel puhkudel kĂŒll ei tee. KĂ”ige suurem rÔÔm peitub alati Ă”nnestumises endas, kui tunned, et oled inimestele pakkunud midagi, mida nad vĂ€ga vajasid.
âEETILINE PIIR ON TĂNAPĂEVAL KADUMAS.â"ENSV" Tarmo KivivĂ€li ja Maarek Toompere on ĂŒhtlasi ka populaarse teleseriaali "EnsV" tootjad. Kaadris vaatajale hĂ€sti tuttavas Kukekese baaris.
Duglase juuksurisalongid on Eduka Eesti EttevĂ”tte tiitliga pĂ€rjatud kĂ”ige kĂ”rgemas klassis AAA, samuti on neid tituleeritud gasellettevĂ”tteks, mis on kolme aasta jooksul kasvatanud kĂ€ivet ja kasumit rohkem kui 50%, loonud kĂ”ige enam töökohti ja kannab endas kiiresti areneva ettevĂ”tte omadusi, nagu paindlikkus, kiirus ja julgus. Duglase salongikett on omaette edulugu â selle omanik Ly Duglas alustas juuksurina.
Enne intervjuud Ly Duglasega (53) kĂŒlastan tema uhiuut Tallinna salongi kliendina. KĂ”igepealt pakutakse ĆĄampanjat, juuksurid on sĂ”bralikud ja sĂ€ravad, peapesutool teeb lisaks massaaĆŸi, infrapunalamp soojendab ja spaaprotseduuri ajal saavad juuksed uue lĂ€ike eeterlike Ă”lidega. Elamusi tĂ€ie raha eest! Ly Duglas on viinud juuksehoolduse tasemele, millist mujal Eestis pole vĂ€hemalt mina kohanud.
Kas juba vĂ€ikese tĂŒdrukuna unistasid juuksuriametist ja tegid nukkudele soenguid?
Nii kaua kui ennast mĂ€letan, on olnud juustel minu elus vĂ€ga tĂ€htis roll. Juuste lĂ”ikamine on mulle alati olnud nagu teraapia. Minu nukkude juuksed olid loomulikult kĂ”ik lĂŒhikesed â ilma suurema sĂŒdamevaluta lĂ”ikasin need lihtsalt Ă€ra. Minu esimene klient oli mu isa, kellel ema manikĂŒĂŒrikÀÀridega juukseid lĂ”ikasin. Ema polnud just vĂ€ga Ă”nnelik, aga isa toetus oli tĂ€ielik â laps peab saama teha, mida ta
Tekst: TRIIN KORDES Fotod: TIINA ANNAMAAnaudib. Ja ma nautisin! Sealt edasi tulid trepikojas viltu lĂ”igatud naabritĂŒdrukute soengud ja pidusoengute meisterdamised kooli vahetundides. Ăks minu kĂ”rghetki enne tĂ”elist juuksuriameti omandamist oli ehk lĂ”ikus âPriisâ, mille tegin Saaremaal Ă”pilasmalevas, loomulikult juhindudes kĂŒlajuttudest, et juuksed tuleb kĂ”ik ĂŒles tĂ”sta ja lihtsalt jupp maha lĂ”igata. Nalja sai palju, aga kĂ”ik olid rahul.
Seega oled sa olnud juuksur terve oma elu?
Meie elukutse esindajate kohta öeldakse sageli âpeast juuksurâ â seda ma kindlasti olen ka. Lugege nime Duglas tagurpidi. See on minu neiupĂ”lve nimi, seega minu nimesse ja DNAsse on kodeeritud âsalgudâ. Olen elu sunnil teinud ka vĂ€ikese kĂ”rvalepĂ”ike ja töötasin lĂŒhikest aega enda isa ettevĂ”ttes Anne Foto, kus fotograafias Ă”ppisin peensusteni selgeks vĂ€rviratta ja -filtrite kasutamise ning proportsioonide nĂ€gemise. Pean seda vĂ€ga Ă”petlikuks perioodiks oma karjÀÀris. Eesti vabanedes lĂ€ks aega, kuni hakati importima juuksuritööks sobilikke vahendeid ning pead ei pestud enam lahjendatud vannivahuga.
Piiride avanedes tuli ka arusaamine, et moemaailm ja juukseid puudutav on nii avar ja vÔimalusterohke. Nii investeerisin oma elu uude algusesse ja lÀksin Ôppima
Londonisse Oxford Streetil asuvasse Toni & Guy Akadeemiasse. Alustasin kĂ”ike algusest. Omandades teadmised parimate meistrite kĂ€e all, hakkasin juuksemaailma nĂ€gema tĂ€iesti uues valguses, uutes vĂ€rvides ja mĂ”istes, et hea juuksurikunsti taga on veatud teadmised, oskus mitte kunagi rahul olla ning mitte vĂ€sida Ă”ppimast. Ăpin siiani âsaabusin just Hispaaniast koolituselt.
Kuidas oli olla juuksur nÔukaajal ja praegu?
Pean ennast Ă”nnelikuks inimeseks, sest olen nĂ€inud vĂ€ga erinevaid ja kirkaid ajastuid juuksurimaailmas â NĂ”ukogude aja keemilise loki fanatismi, vaba Eesti moehullust, suuri moesĂ”usid, sotsiaalmeedia plahvatusliku kasvu mĂ”ju ilumaailmale ning palju muud. Olen enda elukutset nautinud ajal, mil mul on olnud vĂ”imalus koostööd teha maailmakuulsate tugevate brĂ€ndidega ning Ă”ppida elavatelt legendidelt, nagu Vidal Sassoon ja vennad Mascolod.
NĂŒĂŒd on kĂ€tte jĂ”udnud aeg, kus pakkumine ĂŒletab nĂ”udlust. Firmasid, kes igal aastal turule tulevad, on vĂ”imatu ĂŒles lugeda, tohutu meediamĂŒra ja marketing summutavad tegelikkuse. See on aeg, kus professionaalsed erialased teadmised aitavad jÀÀda Ă”igele teele ja ikka edasi liikuda. Juuksuritöö sisuks ongi tĂ€napĂ€eval paljuski just kliendi aitamine orienteeruda informatsioonis. Ăks levinuimaid probleeme, millega juuksur kokku puutub, on kliendi ebarealistlikud sotsiaalmeedia postitustest mĂ”jutatud ootused. On vĂ€ga oluline, et juuksuril oleks oskus konsulteerida klienti, anda realistlikku ja ausat tagasisidet ning aidata tal teha parimaid valikuid.
Kuidas sai juuksurist Ă€rinaine â juuksurisalongide keti edukas juht?
Elu tegi ise omad korrektuurid. Mingil hetkel tajusin, et minu tÔekspidamised ja see, mida ma igapÀevaselt teen, lÀhevad omavahel konflikti. Tunnen, et minu missioon elus
OMA KODUS
Ly hobideks on lugemine, muusika kuulamine ja lemmikartistide "jÀlitamine"
ĂŒmber maailma nende kontserttuuridel.
on toetada juuksuri elukutse vÀÀrtust. Juuksur ei peaks tundma hĂ€bi, kui ta siseneb panka ja soovib vĂ”tta kodulaenu; ta peaks samavÀÀrselt iga teise oma ala tippspetsialistiga saama jÀÀda tasustatud lapsepuhkusele ning tal peaks olema aastas ĂŒks lisapalk vĂ€lja teenitud puhkuse nĂ€ol. Ta peaks olema puhanud, et nautida oma tööd, areneda, teha karjÀÀri ja olla parim meister, et teha oma kliendid Ă”nnelikuks. VĂ€ga tihti saab juuksuriametist hobi, aga mina soovin, et juuksuritel oleks vĂ”imalus teha karjÀÀri. Hea juuksur on professionaal, ta Ă”pib palju, tĂ€iendab enda teadmisi pidevalt, investeerib endasse.
Minu karjÀÀr ettevĂ”tjana algas alles pĂ€rast 40. eluaastat. Alles siis tundsin, et olen selleks sammuks valmis. KĂŒll aga pean ĂŒtlema, et see ei ole sugugi selline meelakkumine, nagu eemalt paistab. Olla hea juuksur ei tĂ€henda alati oskust olla hea salongiomanik vĂ”i juht. Tuleb endale kohe alguses selgeks teha, et salongi juhina kannad sa nii-öelda mitut mĂŒtsi. Oled oma töötajatele samal ajal kolleeg, juht ja ĂŒlemus, kes peab suutma langetada raskeid otsuseid ja öelda âeiâ, alati pannes ettevĂ”tte kui terviku huvid esikohale. Selge pea hoidmine ja enda visioonile kindlaks jÀÀmine on teine emotsionaalselt raske tegur. See vajab tohutut eneseusku ja sisemist kindlust.
Milliste raskustega seisad oma Àris silmitsi?
Juuksuriametit peab 90% naisi, kes mĂ”ne aasta möödudes loovad pere ja jÀÀvad koju. Seega tuleb olla valmis vĂ€lja koolitama uusi juuksureid, aitama neil omandada teadmised tasemel, mis vĂ”imaldab hoida ettevĂ”tte kui terviku kvaliteeti. Ja see protsess on kui karussell, mis mĂ”ne aasta möödudes algab jĂ€lle algusest. See on ĂŒhest kĂŒljest vĂ€sitav, samas ka motiveeriv. Noori juhendades pead ka ise olema tasemel, noored hoiavad meie meeled vĂ€rsked ja panevad
pingutama, tĂ€nu noortele pĂŒsib noor ka ettevĂ”te. Juuksurisalongi kui Ă€ri pidamine on raskeim osa meie valdkonnas. Meie pĂ”hivara on töötaja, ja meie suurim kulu on tööjĂ”ukulu, seega salongi pidamine ei ole nii kasumlik, kui eeldatakse. Samas ilma tööjĂ”uta ei ole ettevĂ”tet. Seega oskus kokkuhoidlikult majandada on vĂ€ga suur osa minu tööst.
Olen uhke, et 12 aasta jooksul on Duglase salongid palju arenenud, oleme ĂŒle elanud koroonaaja ja ka vaatamata hetke majandusolukorrale ikka pidevas arengus paremuse suunas.
Mainisid, et sinu salongis on ka juuksuriametis vÔimalik teha karjÀÀri. Kuidas siis?
Meil on viis kvalifikatsioonitaset. Igal juuksuril on vĂ”imalus liikuda oma karjÀÀriredelil ĂŒlespoole. Enda arengu kiirendamiseks ja kogemuste saamiseks saab osa vĂ”tta erinevatest ĂŒritustest, koolitustest, moesĂ”udest jne. Meie juuksurid osalevad regulaarselt ka vĂ€lismaistel koolitustel, on teinud soenguid Milano Fashion Weeki raames Duomo di Milano nimelisele lavale. Meie salongis vĂ”ib tihti kuulda vĂ€ljendit âSky is the limitâ, sest selline mĂ”tteviis meile meeldib.
âMINU
MU ISA, KELLEL EMA
EVONIA kapslid sisaldavad juustele hÀdavajalikke 10 vitamiini, metioniini, biotiini, tsinki, omega-3 ja omega-6 rasvhappeid ning taimeekstrakte, mis soodustavad juuste kasvu ning ennetavad nende vÀljalangemist.
EVONIA kapslid toidavad juuksejuuri ja sellega parandavad juuste struktuuri ja kasvukiirust.
EVONIA kapslites olevad taimeekstraktid ja vitamiinid annavad juustele kauni lÀike ja vÀhendavad juukseotste hargnemist.
EVONIA kapslid sobivad kingituseks igas eas naistele, kes ihaldavad endale kauneid juukseid.
unistad printsist, vajad silmapaistvaid juukseid!
Selline mÔtteviis ongi teinud sinu salongidest VIPsalongid?
Ma vĂ€ldin oma elus sĂ”na VIP. KĂ”ik, kes hindavad professionaalsust, kirglikku pĂŒhendumist, head teenindust ning kvaliteetseid tooteid, on meie salongi oodatud. Meie kliendid on mehed, naised, moeteadlikud noored, lapsed, eakad. Lisaks on meie salongidesse ligipÀÀs ka erivajadustega klientidel. Meie juuksurid teevad kĂ”ik endast oleneva, et kliendid saaksid meie juures vĂ”imaluse aja maha vĂ”tta, meie teenuseid nautida ja end seejuures hĂ€sti tunda. Meie salongides on peapesu kui rituaal. Iga klient saab osa meie massaaĆŸiprotseduuridest ja professionaalsest juuksehooldusest.
Muu hulgas sisaldavad hinnad kohvi, teed ja vett ning tÀiskasvanute jooke. Duglase Toom-Kuninga salongis pakume ka aroomÔlide ja kuumade rÀtikutega spaahoolitsusi. Valikus on hoolitsus nii proteiine kui niiskust vajavatele juustele, peenmudamask koos niisutava seerumiga peanahaprobleemide korral ning orgaaniliste Ôlidega juukseid toitev hooldus.
Eestis on siis piisavalt palju kliente, kes sellist luksust endale lubada saavad?
Luksus on suhteline mĂ”iste. Meie salongide tĂ€ituvus nĂ€itab, et inimesed hindavad seda, mida pakume. Meie esmane ĂŒlesanne on mĂ”ista, mida iga klient individuaalselt soovib, ja siis oma teenus nagu rĂ€tsepatöö kliendi jĂ€rgi kohen-
HINGESUGULANE
dada, andest samal ajal parimat nÔu, lisades uusi ideid ning pannes kliendi tundma end mugavalt ja turvaliselt. Turvalisusel on meie ametis vÀga suur roll.
Me tihti ei adu, kui suur mÔju on juustel ja imagol inimese enesekindlusele ning heaolutundele. Kliendi nÀgemuse mittemÔistmine vÔib nÀiteks lÀbi kukutada hÀsti ettevalmistatud ettekande, sest inimese enesekindlus saab kannatada. Samas, vÀike imagomuutus, nÀiteks enne töövestlust, vÔib anda positiivse laengu silma paistmaks.
Hiljuti tĂ€histati suure peoga sinu Tallinna uue salongi avamist, kuhu tulid kohale paljud kuulsused ja Ă€riilma tipud. Kuidas oled sellise klientuuri ĂŒles leidnud?
Meil oli tĂ”esti suurepĂ€rane pidu! VĂ”ib ka öelda, et âpidu katku ajalâ, kui vaadata maailmas toimuvat. On tore, et inimesed leiavad rÔÔmu elus ka rasketel aegadel, sest positiivsed hetked aitavad kas vĂ”i korrakski unustada maailma hulluse ja uskuda, et rasked ajad saavad mööda. Meie peol oli lĂ€bilĂ”ige kogu meie ĂŒhiskonnast. PeokĂŒlaliste hulgas oli meie pereliikmeid, sĂ”pru, kliente, hĂ€id Ă€ripartnereid ja kalleid tuttavaid. Loomulikult poleks seda ĂŒritust olnud ilma
âMINU ABIKAASA ON MU KINDLUS.â
meie heade klientideta. Mul on hea meel mÀrkida, et peol oli ka nÀiteks minu klient aastast 1988, kui juuksurina alustasin, ja tema jÀreltulija, kes on osa meie meeskonnast ja muu hulgas vÀga lootustandev noor juuksur.
Kui palju peab ĂŒks pikajuukseline naine maksma lĂ”ikuse, vĂ€rvimise ja soengu eest? Mis on sinu salongides kĂ”ige kallim spaateenuse hind?
Rahal ei ole vÀÀrtust, raha on vahend. Vahend, et luua, pakkuda, Ă”ppida, tunda, nautida. Emotsiooni ja kogemust ei saa rahas mÔÔta. Meil on hinnakirjas viis kvalifikatsioonitaset, vastavalt juuksuri staaĆŸile ja kogemusele. Hinnad on kujundatud nii, et klient leiaks endale sobiva teenuse ja sobiva hinna. Me ei rÀÀgi omaalgatuslikult klientidega hinnast, kui nad seda ei kĂŒsi, kĂŒll aga rÀÀgime iga kliendiga tema nĂ€gemusest, tema soovist, vĂ”imalustest ning suundadest, kuhu liikuda. Samas, kui klient soovib teada teenuste hinda vĂ”i on hinnatundlik, siis rÔÔmuga selgitame ja aitame tal leida sobiva ja taskukohase lahenduse.
Iga eduka mehe taga on tugev naine. Kas sinu taga on olnud tugev ja toetav mees?
Minu Ă”nn on, et minu kĂ”rval on inimene, kes vaimustub sellest, mida ma loon, ta toetab ja aitab mind igas mu kapriisis ning teeb vĂ”imalikuks ka kĂ”ik mu vĂ”imatuimad soovid. Minu abikaasa on mu kindlus. Ta ise ĂŒtleb, et olen ava-
RISKIALDIS
Lyle meeldivad adrenaliinirohked hobid ja vĂ€ljakutsed. Ta ei karda riske. Mootorrattaga sĂ”itmise avastas ta enda jaoks 50aastaselt ja nimetab seda kaiïŹks.
nud tema silmad selles osas, kui lugupidamist vÀÀriv, teadmisi nĂ”udev ja nĂ”udlik elukutse on juuksuri töö. TĂŒĂŒpilise inglise hĂ€rrasmehena oli ta varem alati palunud juuksurilt teenust just a trim (tĂ”lkes: lihtsalt trimmi, lĂŒhenda), nĂŒĂŒd aga naudib ta hetki massaaĆŸitoolis ja on vĂ€ga teadlik kĂ”igest, mis puudutab kvaliteetset teenust ja hĂ€sti hooldatud juukseid.
Millega sa tegeled, kui âsalkudestâ aega ĂŒle jÀÀb? On sul mĂ”ni hobi?
Elu on niimoodi lĂ€inud, et olen saanud oma isiklikele hobidele pĂŒhenduda alles viimase kĂŒmne aasta jooksul. EttevĂ”tjal on alati aega vĂ€he, seepĂ€rast kasutan seda vĂ€hest aega maksimaalselt: maalimisele, muusika nautimisele, mootorrattaga matkamisele. Minu viimane vĂ€ljakutse oli merel SUP-lauaga seiklemine. Olen Ă”nnelik, kuna minu hobid on samad kui mu abikaasal ja hĂ€id kontserte kĂŒlastades reisime ĂŒle kogu maailma. Meie kirg on progressiivne rockmuusika.
Mis on sinu edu saladus ja mida soovitaksid neile, kes samuti edu jÀrele janunevad?
Ăpi neilt, keda eeskujuks pead, ja jÀÀ kindlaks oma pĂ”hivÀÀrtustele. Ole avatud meeltega ning valmis muutustega kaasa minema ka siis, kui tead, et vĂ”id ebaĂ”nnestuda. Kui peaksid kukkuma, siis tĂ”use pĂŒsti, pĂŒhi pĂ”lved puhtaks ja liigu edasi. Usalda oma sisetunnet, Ă€ra anna alla!
Muusikajuht: Arvo Volmer
Lavastaja: Veiko Tubin
Koreograaf: Marina Kesler
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: RitĆĄard Bukin
Ăhtujuhid: Juuli Lill, RenĂ© Soom
Muusikaline kujundus: Helen Lepalaan
Esinevad Kristel PÀrtna, Elina Nechayeva, Helen Lokuta, Mehis Tiits, Urmas PÔldma, Leonardo Neiva, René Soom, Mart Sander, Jaan Ots, Rahvusooper Estonia koor ja orkester
Roheenergia, energiahinnad ja kĂŒttearved on talve eel teemaks igas peres. Milliseid kĂŒttesĂŒsteeme kasutavad ja kuidas hoiavad oma eramutes energiakulusid kontrolli all meie tuntud inimesed?
Tekst: KAIRIT TSĂRO-MIRME, GRETA KAUPMEES, NATALY KOPPEL, JAANUS HĂMARSOO
Fotod: KARLI SAUL, SVEN TUPITS, KRĂĂT TARKMEEL (Anne & Stiil), LOREEN PULK, MARTIN AHVEN , ERLEND Ć TAUB, VALLO KRUUSER
EttevĂ”tja, visionÀÀri ja kopteripiloodi RAIVO HEINA (55) ja tema abikaasa Marilini uut eramut, villa Mariheini kĂŒtab soojaks maakĂŒttesĂŒsteem. Raivo Heina viiesajaruutmeetrises hobimajas toodab sooja Ă”hk-vesi-soojuspump â sĂŒsteem, mis vĂ”tab Ă”hust soojust ja edastab selle vesipĂ”randakĂŒttesĂŒsteemi.
Nii maakĂŒttesĂŒsteemi kui ka Ă”hk-vesi-soojuspumba kĂ€ivitab elekter, mida Raivo Heina perele toodavad pĂ€ikesepaneelid. Raivo maksab enda sĂ”nul aastas elektri eest arveid vaid 1500 euro ringis kĂ”igi majapidamiste peale kokku â nende hulka kuulub nii hobimaja, villa Marihein kui ka Saaremaa talu ja veel ĂŒks köetav hoone. Köetavaid ruutmeetreid vĂ”ib kokku tulla paari tuhande ringis.
âPĂ€ikesepaneelid on meil nii Ă€ritegemiseks kui ka enda elektrikulude katmiseks,â rÀÀgib Raivo. Investeering sellisesse energiasĂŒsteemi on muidugi suur, kuid igakuised energiakulud vĂ€iksed. âMinu jaoks kujuneb tĂ€nu pĂ€ikesepaneelidele elektri hinnaks 1,7 senti kilovati eest, selles summas on ka juba vĂ”rgutasu sees. Ăhupumba kasutegur on neli vĂ”i viis ehk ĂŒks kilovatt elektrit toodab neli kuni viis kilovatti soojaenergiat. MaakĂŒttel on see vĂ€iksem, jÀÀb kolme ja nelja vahel, meil on 3,8. Kui pĂ€ikesepaneelide toodetud elektrist enda kasutusest midagi ka ĂŒle jÀÀb, saadan selle ĂŒldisesse vĂ”rku ja see makstakse mulle börsihinnaga kinni. Lisaks maksab riik taastuvenergia toetusi. Kui vĂ€ga kĂ”vasti toota, siis ei maksagi elektri eest praktiliselt midagi. Kui suvel on mul kĂ”ik arved miinusmĂ€rgiga, siis talvel tĂ”esti plussiga, sest pĂ€ikest on vĂ€hem. Aga summa summarum aasta peale maksab kilovatt elektrit minu jaoks 1,6â1,7 senti.â
â MAAKĂTTEL Aivar Riisalu otsustas oma maakĂŒttel eramus elektri tarbimisel ĂŒle minna universaalteenusele.
Laulja KOIT TOOME (43), kes elab perega eramus Tabasalus, saab kodu soojaks maakĂŒttega.
âKĂ”igepealt oli majas Ă”hk-vesi-sĂŒsteem, kuid lĂ€ksin maakĂŒttele ĂŒle ja see on olnud tĂ”esti parem ja soodsam,â ĂŒtleb Koit ja lisab, et ka tema jaoks oli lĂ€inud kĂŒtteperioodil ĂŒks kĂŒlmakuudest tĂ€iesti ĆĄokeeriv ning ta muutis oma börsielektripaketi fikseerituks.
âKas kĂŒtte- ja elektriarved lĂ€hevad kĂ”vasti suuremaks, vĂ”rreldes eelmise aastaga, on veel vara öelda, sest tulev talv on alles ees,â ei kipu Koit rutakaid prognoose tegema. Ăhes on ta aga kindel â lĂ€hitulevikus paneb tema oma majale pĂ€ikesepaneelid.
KĂ”ige lihtsam nipp energia sÀÀstmiseks on Koidu arvates kĂ”igi jaoks universaalne: âKasutame nii maja sees kui ka hoovi valgustamiseks ainult LED-pirne.â
â PĂIKESEPANEELIDE OOTEL
Koit Toome lubab peagi paigaldada oma majale pÀikesepaneelid.
Poliitikust Ă€rimees AIVAR RIISALU (61) tegi elektriturul katseid ja tulemuste pĂ”hjal otsustas ĂŒle minna universaalteenusele.
âMa ei usu börsi stabiliseerimisse mĂ”istlikul kujul. Ma lihtsalt ei usu sellesse,â ĂŒtleb Riisalu. âKes omal ajal otsustasid spekuleerima hakata, hindasid Ă€ra ei fikseerinud ja jĂ€id börsile, nendel on tĂ€na ikkagi mĂ”istlik vĂ”tta universaalteenuse pakett.â
Aivar Riisalul on kaks elektrilepingut ja tema mÔlemad majapidamised on suhteliselt sarnase tarbimisega.
âTegin katse â jĂ€tsin ĂŒhe elamise fikseerituks ja teise börsile,â rÀÀgib Riisalu. âNende hinnavahe on olnud selline, et börsileping on aasta keskmisena tĂ€pselt poole suurem, kuigi tarbimised on enam-vĂ€hem vĂ”rdsed. Möödunud kuu arve oli erinevates majades nii, et börsipaketi arve oli 300 eurot ja fikseeritud 220 eurot. Viimane on lĂ€bi aasta sama. Mul on mĂ”lemas majapidamises maakĂŒte, mis kĂŒll baseerub elektril, kuid maakĂŒtteseade lihtsalt vĂ”imendab elektri kasutust tĂ€nu maa soojusele. Tegemist on siiski elektrist vĂ€gagi sĂ”ltuva kĂŒtteliigiga, kuid maakĂŒte on hetkel kĂ”ige mĂ”istlikum kĂŒtteliik, sest nagunii lĂ€hevad hinnad ĂŒles ka igasugusel Ă”lil, pelletil ja puudel. MaakĂŒte on selles mĂ”ttes efektiivne, et elektrikulu nii ĂŒlearu suur ei ole. Kui radiaatoritega kĂŒtta, siis oleks tĂ€itsa kutu.â
Aivar Riisalu vahetas börsihinnaga elektripaketi universaalteenuse vastu. âMuud alternatiivi vĂ€ga ei ole,â ĂŒtleb ta. âEnergiamajanduses sellel talvel midagi paremaks ei lĂ€he. Euroopas saab sel talvel ilmselt palju nalja. Ukraina mĂŒĂŒs ju Euroopale elektrit, aga Ukraina taristu on praegu rivist vĂ€ljas. ZaporiĆŸĆŸja tuumaelektrijaama vĂ”tsid venelased ĂŒle. Arvan, et nad tahavad teha kĂ”ike muud peale Euroopasse elektri mĂŒĂŒmise.â
Endise vĂ€lisministri KRISTIINA OJULANDI (55) Vahemere stiilis roosa villa Ihasalus on veidi ĂŒle kĂŒmne aasta vana ning kokkuhoid pole tema sĂ”nul sellise suure majapidamise puhul mitte viimase aasta jututeema, vaid olnud aktuaalne lĂ€bi aastate. Juba elamut planeerides pidas Kristiina elukaaslane, ettevĂ”tja Raimo KĂ€gu silmas, et majas oleks kindlasti puupliit.
âKĂ€gu oli ettenĂ€gelik. Ătles, et nĂ€eme oma elus mitmesuguseid aegu ja puupliit peab majas olema. Nii kummaliselt kui see ka ei kĂ”la, nimetas ta seda Putini-pliidiks. Kui aeg karmimaks kisub, saan sellel sĂŒĂŒa teha. Olen pliiti mĂ”nel korral proovinud â töötab hĂ€sti ja toit sellel on vĂ€ga maitsev,â rÀÀgib Kristina.
Energiakriisi valguses majapidamisest rÀÀkides rĂ”hutab Kristiina kaht tarkust. Esiteks kiidab ta oma kodust kasvatust, mille ta on emaltisalt saanud. Kristiina vanematel olid alati kuuris mitme aasta talvepuud ja nii on ka Kristiinal mitmeks aastaks kĂŒttepuud varutud. Teiseks oli Kristiinal ettenĂ€gelikkust sĂ”lmida omal ajal fikseeritud elektripakett, mis pole lasknud kuludel ĂŒle pea kasvada.
âKui neid kaht pÀÀsterĂ”ngast â varutud talvepuid ja pelleteid â ning varasemalt fikseeritud hinnaga energiapaketti ei oleks, rÀÀgiksin hetkel hoopis teist juttu,â ĂŒtleb ta. Kristiina vĂ”rdles just kĂ€esoleva aasta oktoobri ning möödunud sĂŒgise kĂŒttearved ja mĂ€rkas, et pelletite hind on tĂ”usnud koguni kolm korda.
âSuur maja on pelletikĂŒttel, aga kuidagi lĂ€ks sedasi, et enne kĂ”ige suuremat hinnarallit jĂ”udsin veel pelleteid varuda. Ăks tonn maksis varemalt 180 eurot, tĂ€na on tonni hind 570 eurot. Kolme nĂ€dala peale ku-
â ENDISE VĂLISMINISTRI
Kristiina Ojulandi majapidamine Ihasalus.
lub tonn pelleteid, aga kĂ”rge hinnaga ei ole ma veel Ă”nneks olnud neid sunnitud ostma. Loodan, et mingi aja jooksul toimub hindades ka teatud normaliseerumine,â arutleb Kristiina. Ta on tĂ€nulik, et mereÀÀrne kivimaja on hĂ€sti ja soojakindlalt ehitatud. âAknad on siin suured, aga Ă”nneks tuul nii hull ei ole. Kui just miinuskraadid on ja tuul puhub pĂ”hjast, idast vĂ”i kirdest, siis ta ikka mĂ”jutab ja jahutab maja, aga seni olen saanud tunda pĂ€ris head soojapidavust.â
Koduses majapidamises on Kristiina teinud mÔistlikke korrektiive, nÀiteks lamp pÔleb vaid toas, kus on ta ise.
âKui minult kĂŒsida, kas oskasin ette tajuda kriise, mis maailma tabavad, siis ĂŒtlen ausalt, et minul seda taju ei olnud. Kuulun kogu selle massi hulka, kes... ma ei kasuta sĂ”na ĆĄokeeriv, ent tunnistan, et mulle on keerukas mĂ”ista, kuidas see maailm, milles oleme alati elanud, silme eest kaob ja kaob. Kui hetkeks tulla tagasi argiste teemade juurde, siis olen lubanud endale siiski ĂŒht luksuslikumat olekut â ma ei ole loobunud Ă”uevalgustusest. Ihasalu tĂ€navad on kĂŒlas valgustatud, aga oma hoovi hoian ma energiakriisi ja tĂ€navavalgustuse kiuste valgustatuna. Eriti pimedal ajal on see oluline, et meeleolu ei muutuks kurvameelseks,â ĂŒtleb Kristiina.
OLEMA!â
Skulptor TAUNO KANGRO (56) kiidab maakĂŒttesĂŒsteemi ning peab seda ĂŒheks oma parimaks investeeringuks.
Taunole kuuluv Laitse Graniitvilla, kus toimuvad paljud pidulikud ĂŒritused ja kontserdid, on tema enda sĂ”nul kaks tuhat ruutmeetrit suur ning otse loomulikult pole sellise ruumi kĂŒtmine odav. âĂnneks on villas maakĂŒte, ilma selleta poleks vĂ”imalik,â selgitab ta.
âMaakĂŒte on vĂ€ga asjalik, 5,5 kilomeetrit trassi ja 8,8 tonni piiritust jookseb, ja maja on soe nagu pott!â
Tauno sĂ”nul ehitati varem maju ja sealhulgas ka tema villa teistmoodi, kui seda praegu tehakse: graniitmĂŒĂŒr, 10 sentimeetri laiune Ă”huvahe ja uuesti graniitmĂŒĂŒr. âTulemus on hĂ€sti soe maja. KĂ€in siin lĂŒhikestes pĂŒkstes ja paljajalu talv lĂ€bi.â
Skulptor kinnitab, et ĂŒleĂŒldine hinnatĂ”us on puudutanud ka teda. âKui vanasti oli villa elektriarve 2000 eurot, siis nĂŒĂŒd oli 4000 eurot. Ebameeldiv muidugi, kuid ma ei taha pessimist olla. Kui majas on piisavalt ĂŒritusi, siis elab ĂŒle. Tuleb vaid tööd teha ja tegutseda, ei tasu nuriseda.â Ta on rahul, et villa on juba novembri keskpaigast aastavahetuseni Ă€ra broneeritud mitmesugusteks ilusateks sĂŒndmusteks.
Tauno ateljee Tallinna vanalinnas on samuti mahukas ruum â400 ruutmeetrit. Seal kĂŒtab ta gaasiga, kuid ĂŒtleb, et summad pole villa numbritega vĂ”rreldavad: âSeal pole numbrid tuhandetes, ikka sadades. Ja maja on samuti vĂ€ga soe, ka seal saab talvel Ă”hukeselt riides olla.â
Skulptor ĂŒtleb, et energia kallinemine on pannud ka teda sÀÀstma ning muutma oma eluviise. NĂ€iteks kasutab ta ainult LED-pirne ja kustutab enda jĂ€rel alati tule. âLisaks ei ole mul elektrisaun, vaid kĂŒtan seda kuumaks puudega. Kui tahad, siis saab kokku hoida kĂŒll, tuleb vaid oma tarbimine kriitilise pilguga ĂŒle vaadata.â
âMAJA ON SOE
POTT!â
Ligi kakskĂŒmmend aastat kinnisvaraĂ€ris tegutsenud Eve Kaunis ehitas oma karjÀÀri ĂŒles nullist. Rakverest tulnuna ei tundnud ta pealinna ega inimesi, kuid tĂ€nu visale tööle ja rangele distsipliinile sai temast Eesti tippmaakler.
Eve Kaunis tĂ”ttab intervjuule oma firma uhkest kontorist Rotermannis. Aastaid on teda tuntud kui kinnisvarabĂŒroo Uus Maa maaklerit, kelle foto rippus alati firma töötajate edutahvlil. Tihti just number ĂŒhe all. Kohtudes silmast silma, rÀÀgib ta oma lugu nii sĂŒtitavalt, justkui esineks tĂ€issaalile suurelt lavalt. Ka koolitajana saadaks teda kindlasti edu.
âTead, kunagi kartsin esineda, kuid mĂ”testasin esinemise enda jaoks ĂŒmber, lĂ€ksin lavale ĂŒhe sooviga â aidata inimesi, anda neile teadmisi,â rÀÀgib Eve. âPĂ€rast seda hirm kadus. Oluline on, kas sa tegutsed ego tĂ”stmise nimel vĂ”i tahad teisi aidata. Ka kinnisvaras kehtib sama reegel: aita inimesi siira sĂŒdamega ja edu ei jÀÀ mĂ€gede taha!â
Kuidas sa sattusid kinnisvaraÀrisse?
IgaĂŒhel on oma tee. Minu oma algas PĂ€rnus, ehkki ise olen pĂ€rit Rakverest. Kolisin kodulinnast PĂ€rnusse ja avasin seal koos elukaaslasega autorendifirma. Alustasime Ă€riga, teadmata sellest midagi. Hoolimata meie pingutustest tunnistasime iseendale kaks aastat hiljem, et autorendifirma ei toimi meil ĂŒldse. (Naerab.) Siis vaatasime, kes on meie tutvusringkonnast kĂ”ige edukamad. Selleks osutus ĂŒks abielupaar Tallinnast: mĂ”lemad, nii mees kui naine, olid kinnisvaramaaklerid. Kui sain aru, et maaklerid on edukad, otsustasin kohe â minust saab kinnisvaramaakler. KĂ”ik! Nii minu kinnisvarateekond alguse saigi.
Missugused olid sinu esimesed sammud?
Avasin ajalehe ja seal oli kuulutus: PĂ€rnu Uus Maa otsib maaklereid. Kandideerisin kohe ja mind vĂ”eti tööle. Miks ma osutusin valituks? Ilmselt seetĂ”ttu, et olin oma otsuses kindel. Ausalt öeldes oli PĂ€rnu linna tundmine siiski vĂ€hene ja tutvusringkondki ei olnud suur. Hakkasin ennast selles Ă€ris lĂ€bi nĂ€rima ja suhteid ĂŒles töötama.
Peab ĂŒtlema, et see oli ĂŒtlemata huvitav protsess. VĂ€he sellest, et ma ei tundnud hĂ€sti linna, ma ei osanud ka vene
keelt, mis on selles Ă€ris vĂ€gagi vajalik. Kui mulle helistas mĂ”ni klient veel autorendifirma ajal ja kĂŒsis midagi vene keeles, jooksin tĂ€iesti kokku. Ma ei osanud isegi numbreid öelda.
Kuna kinnisvaras on vaja vene keelt osata, siis vÔtsin eesti-vene ja vene-eesti kinnisvarasÔnastiku ning Ôppisin alates A-tÀhest sÔnu pÀhe. Muud varianti ei olnud.
Mis tÔi sind Tallinna?
Paljud minu sammud on seotud isikliku elu muutustega ja nii lĂ€ks ka seekord. Kolisin Tallinna, kus tuli jĂ€lle kĂ”ike puhtalt lehelt alustada. Ma isegi ei teadnud, kus asub Kaupmehe tĂ€nav ja mul oli raskusi selle ĂŒlesotsimisega. Ma ei orienteerunud ĂŒldse, isegi kaardiga. (Naerab.) Hakkasin töötama Uus Maa kesklinna osakonnas nii ĂŒĂŒri kui mĂŒĂŒgi
peal. Siin oli mul sama vĂ€he kontakte nagu PĂ€rnus alustades. Hakkasin kontakte ĂŒles ehitama ja linna tundma Ă”ppima. Tegin meeletult tööd, rĂŒgasin hommikust Ă”htuni ja vaatasin, kuidas kolleegid töötavad â mida teevad kĂ”ige edukamad maaklerid. Seadsin endale sihiks olla professionaalses mĂ”ttes veel parem kui nemad. Panin tĂ€hele, et mitte kĂ”ik maaklerid ei tule tööle tĂ€pselt kell ĂŒheksa hommikul, ja kuna tol ajal hakkas tekkima kinnisvarabuum ning kinnisvara mĂŒĂŒs ennast pĂ”himĂ”tteliselt ise, siis paljud vĂ”tsid tööd rahulikus tempos. Usun, et kunagi ei tasu ennast lĂ”dvaks lasta, ka siis kui oled edukas. Vastasel juhul on edu lĂŒhiajaline.
Tekst: NATALY KOPPEL Fotod: HELIS MAHMASTOL, KERSTI NIGLAS, ERAKOGUâKUNAGI EI TASU ENNAST LĂDVAKS LASTA, KA SIIS
AASTAT maaklerina tegutsenud Eve Kaunis usub, et edu tagavad kindel eesmÀrk, distsipliin ja inimeste aitamine. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda valis ta 2008. aastal aasta maakleriks.
Millest algas sinu töödistsipliin?
TĂ”usin vara ja kella ĂŒheksaks vaatasin ĂŒle kĂ”ik uued kuulutused tavakasutajatelt. Kell ĂŒheksa hakkasin helistama. Kui olin esimese ringi objektidel Ă€ra kĂ€inud, hakkasin kella kahe-kolme ajal uutele klientidele helistama. Mul oli kogu aeg teadmine, et pean olema esimene, kes helistab. Kui helistada kahekĂŒmnenda maaklerina, siis inimene on juba vĂ€sinud ega taha ĂŒhestki maaklerist midagi kuulda. Tegin Ă”htul kella 21-22ni reaalselt tööd â fulltime! Panustasin tĂ”esti meeletult. Hilisematel aastatel tĂ€pselt samamoodi. Hommikul kella viiest seitsmeni vastasin meilidele. Muide, sama tegi ka Margit Sild (praegune Uus Maa Kadrioru bĂŒroo juht â toim.). Teadsin, et vĂ”in talle sellel kellaajal helistada vĂ”i kirjutada, kui oli vaja konsulteerida. Suhtlesime vĂ€ga sageli varahommikuti.
Kuidas sa suutsid ennast kell viis voodist pĂŒsti ajada? See ei olnud mulle raske, sest see ei ole minu jaoks lihtsalt töö, see on minu kirg, elustiil. Praegu Ă€rkan ka hommikuti kell kuus vĂ”i pool seitse. Tahan kohe varahommikul vastata sisse tulnud meilidele ja Ă€ra teha muud kiireloomulised tööasjad. Tunnistan, et minu nĂ”rk koht on aja planeerimine ning töötan selle kallal siiamaani. Samas, minu jaoks ei ole raske olla pidevalt tööhoos, kuna armastan seda, mida teen.
VĂ€ljastpoolt vaadates vĂ”ib tunduda, et maakleritöö on imelihtne, lendled objektilt objektile ja ajad kĂŒhvliga raha kokku. Tegelikult see nii ei ole. See on meeletu töö, mis selle taga seisab, ja tulemus sĂ”ltub vaid sinust endast.
Kas sul ei ole vahepeal nĂ”rkusehetke â laseks endal ikkagi kauem magada?
Ei, ei ole. Kui mul on tööpÀev, siis keskendun vaid tööle. Ma
ei suuda kaua magada, kui tean, et on vaja tööasju teha. Aju protsessib nii kaua, kuni vajalik töö on tehtud, enne rahu ei saa. Aga kui puhkan, siis tÀiega ja vÔin magada ka lÔunani. RÀÀgi lÀhemalt oma tööpÀeva korraldusest.
TĂ”usen vara ja esimese asjana joon toasooja vett. See annab kehale mĂ€rguande: on aeg Ă€rgata ja toimetama hakata. Edasi istun arvuti taha ja vastan meilidele. Kaheksa paiku Ă€ratan pere ja siis on hommikusöögi aeg â hetk, mil olla perega. Poja viib lasteaeda tavaliselt elukaaslane, mind ootavad ees objektid, kontor, kohtumised ja notarid. Mis kell tööpĂ€ev lĂ”peb, sellist reeglit mul pole, see vĂ”ib lĂ”ppeda kell seitse vĂ”i ka ĂŒheksa Ă”htul.
Arvatakse, et maakler saab ka keset pÀeva spaasse minna...
Minu sĂŒdametunnistus seda ei luba. Distsipliin on mul tĂ€pselt paigas. MĂ€letan aastat 2009, maikuud. See on mul selgelt meeles, kuna minu kĂ€ive langes ja tekkis tĂ”eline Ă€ng. Mul tekkis hirm â issand, mis edasi saab! Siis hakkasin oma töötegemisi analĂŒĂŒsima, mida ma teen valesti, et minu kĂ€ibenumbrid pole nii suured kui varem. AnalĂŒĂŒsisin enda tegevusi. VĂ”tsin stopperi ja hakkasin oma tööaega mÔÔtma ja tĂ€itma tabelit. NĂ€iteks kui ma istusin arvuti taha ja vasta-
Ostes kaks vÔi rohkem kampaaniatoodet, saad need vÀhemalt 25% soodsamalt.
Kombineeri erinevaid tooteid!
VĂ€hemalt 2 toote ostmisel* -33%
VĂ€hemalt 2 toote ostmisel* -50%
TOIDULISAND
Vitamiin C prolongeeritud tabletid 1000 mg 60 tk
8,70 âŹ
(VĂ€hemalt 2 toote ostmisel)
* Kampaaniahind kehtib kliendikaardiga
TOIDULISAND
Provisor viinamarjaseemneÔliga vitamiin D3 4000 IU 90 kapslit
10,20 âŹ
(VĂ€hemalt 2 toote ostmisel)
vÀhemalt kahe kampaaniatoote ostmisel kuni 30.11.2022
KÔik kampaaniatooted leiad apotheka.ee
Tootevalik ja tÀpne allahindlusprotsent vÔib apteegiti erineda.
sin meilidele, siis see oli tööaeg. Kui tĂ”usin, et vĂ”tta kohvi vĂ”i kolleeg tuli midagi kĂŒsima, panin stopperi seisma. Hakkasin taas meilidele vastama vĂ”i lĂ€ksin objektidele â stopper kĂ€ima. Ja siis ma nĂ€gin, et teen pĂ€evas vaid kuus tundi tööd. Selle kuue tunniga ma ei tee neid kĂ€ibeid, mida tahan. Suurendasin puhast tööaega ĂŒheksale tunnile pĂ€evas ja kĂ€ibed tĂ”usid. PĂ€rast seda pole mul enam paanikat olnud â tean, et kĂ”ik sĂ”ltub mahust, kui palju sa reaalselt tööd teed. VĂ€ga oluline on ka kohanemisvĂ”ime, sest kĂ”ik on alati muutumises â turg muutub, inimesed muutuvad.
Missugused on sinu nipid keskendumiseks?
Mul on ĂŒlihea ĂŒmberlĂŒlitumisvĂ”ime. Mul ei ole nii, et teen natuke siit ja natuke sealt. See on rööprĂ€hklemine, seda ma ei tee. Nii ei jĂ”ua midagi tehtud. Kui ma teen tööd, siis annan endast sada protsenti ja kasutan Ă€ra iga minutit. NĂ€iteks ka autoga sĂ”ites teen töökĂ”nesid. Ma ei raiska oma
tööaega. Ma ei keri uudislinti ega istu sotsiaalmeedias: töö ajal teen ainult tööd. See harjumus tuleb endale teadlikult sisse harjutada, sest muidu oled perega koos, istud Ôhtusöögilauas, aga endal kÀib peas pinev mÔttetöö. LÔpuks pole sa siin ega seal. Sa ei ole kohal. Kohalolek on vÀga oluline, inimesed peaks seda rohkem teadvustama.
Missugused on olnud kÔige raskemad hetked? Oled sa patja nutnud?
Ei, pĂ€ris patja nutnud ma pole. Minu jaoks on tagasiside edasiviiv jĂ”ud â Ă”pin sellest. Inimeste soovid ja vajadused on ju erinevad. Emotsionaalseid hetki tuleb töös ikka ette âtegutsen ju alal, kus on reeglina tegu armastusega loodud kodudega. Rasked hetked on minu jaoks olnud seotud erinevate lugudega. NĂ€iteks selle aasta alguses aitasin mĂŒĂŒa ĂŒhe vanaproua korterit, kus ta oli elanud terve elu, ta ei tahtnud sellest tegelikult loobuda. Ta sai teada, et on raskelt vĂ€hihaige. Kuna tema kaks poega elasid Venemaal, siis ta otsustas kodu mĂŒĂŒa ja Venemaale nende juurde kolida. Kui jĂ”udsime tehinguni ja korteri ĂŒleandmiseni, siis korteris nutsid nii tema, mina kui ostja. Selle loo juures oli kurb ka see, et proua kandis kogu raha Venemaale Sberbanka nĂ€dal enne, kui algas sĂ”da Ukrainas. Pole selge, kuidas ja kas ta sai seda raha kasutada. Sel Ă”htul, kui tulin koju, olin tĂ€iesti katki. Erinevaid lugusid on palju, kĂ”ik ainulaadsed, aga mĂ”ned neist lugudest lĂ€hevad ikka vĂ€ga hinge.
Kuidas suutsid pea kakskĂŒmmend aastat olla Uus Maa kĂ”ige edukamaid tegijaid?
Kui alustasin seda teed, siis otsustasin â minust saab parim maakler! Kui sa armastad oma tööd, pĂŒhendud sellele, oled professionaalne, hea suhtleja ja soovid inimesi aidata, siis edu ei jÀÀ tulemata. Suur osa Ă”nnestumisest tuli ka heast koostööst kolleegidega. Ma ei vaata teisi maaklereid kui konkurente, vaid kui kolleege â koostööd tehes vĂ”idavad kindlasti kliendid ja ka iga maakler jĂ”uab oma isiklikule eesmĂ€rgile lĂ€hemale.
Kas see pole pingeline olla kogu aeg number ĂŒks? Mul oli see pinge 10â15 aastat tagasi, kui tahtsin olla number ĂŒks, see oli ĂŒks minu eesmĂ€rke. Praegu tean, kes ma olen, miks ja mida ma teen ning milleks ma olen vĂ”imeline. Ma tean ja julgen tunnistada oma nĂ”rku kĂŒlgi ning töötan
UUS BĂROO Eve Kaunis oma uue kinnisvarabĂŒroo ELUM kontoris Rotermanni kvartalis Tallinnas.
âą Motivatsioon peab tulema enda seest, vĂ€ljastpoolt tulnud âtĂ”ugeâ on lĂŒhiajaline.
âą Sea endale kindlad eesmĂ€rgid ja strateegia â vĂ€ikeste sammudega jĂ”uad suurte tulemusteni.
⹠Alusta pÀeva vara ja lahenda kÔigepealt keerulised juhtumid.
âą Töö ajal tee ainult tööd ja keskendu ĂŒhele ĂŒlesandele korraga.
⹠Keskendumine ainult rahale ei toimi, sul peab olema lihtne soov aidata inimesi, siis tulevad ka kÀibed.
⹠Kui armastad oma tööd, oled professionaalne, töökas ja aktiivne, siis ei jÀÀ edu tulemata.
⹠Ole tÀnulik iga kliendi, iga kogemuse eest.
J.SĂŒtiste tee 30A, Tallinn tel.5856 9595
Broneeri aeg internetis www.hammas.ee vÔi kirjuta meile info@hammas.ee
Oleme haigekassa lepingupartner, meie juures saad kasutada tĂ€iskasvanute hambaravihĂŒvitist kui ka pensionĂ€ride proteesihĂŒvitist.
Laste hambaravi eest meie kliinikus tasub haigekassa. Tegevusluba nr. LO4411
âąHAMBARAVI
âąLASTE HAMBARAVI
âąJUURERAVI
MIKROSKOOBIGA
âąKIRURGIA
âąIMPLANTATSIOON
âąPROTEESIMINE
âą3D RĂNTGEN
âąHAMBARAVI
ĂLDNARKOOSIS
JA SEDATSIOONIS
NII LASTELE KUI KA
TĂISKASVANUTELE
âą ZOOM VALGENDUS
KADRIORU PARGIS Eve elab koos poeg Robin Sebastiani ja elukaaslase Toomas VĂ€liga Pirital â meri peab olema tema lĂ€heduses.
selle nimel, et muuta need minu tugevusteks. Mul ei ole enam vajadust olla igapĂ€evaselt pĂŒĂŒnel. KĂ”ige suuremaks komplimendiks on, kui minu kliendid mind oma sĂ”pradele ja tuttavatele soovitavad. Olen selle eest vĂ€ga tĂ€nulik.
Olid Uus Maa esindusnÀgu. Miks lahkusid nii edukast firmast?
Inimene peab olema muutumises. Kuna toimetasin Uus Maa kaubamĂ€rgi all 19 aastat, siis mina ja partnerid tundsime, et vajame muutust enda ellu. Olen ĂŒlimalt tĂ€nulik Uus Maale, omanikele ja kĂ”ikidele kolleegidele, oleme koos ĂŒle elanud tohutult Ă€gedaid aegu. Uus Maa on mul alati sĂŒdames, kuid tundsin, et tahan ka uusi vĂ€ljakutseid. Elum Kinnisvara, mille asutasime koos partneritega, saab detsembris aastaseks.
HAKKASIN OMA TĂĂAEGA MĂĂTMA.â
Kas oled investeerinud kinnisvarasse?
Olen kĂŒll. Olen aastate jooksul ka endale mĂ”ned kinnisvaraobjektid soetanud. Kui vaadata seda Ă€risektorit vĂ€ljastpoolt, siis inimesed mĂ”tlevad tihti, et 100 000, 200 000 âissand, kui suured summad! Aga kui selles valdkonnas tegutsed, siis nĂ€ed suuri summasid lihtsalt numbritena.
Oled aidanud tuhandetel inimestel leida oma kodu. Kus sa ise elad?
Elame perega Pirital korteris, mĂ€ndide keskel ja mere lĂ€hedal. Elukeskkond peab toetama, vajadusel tasakaalustama sinu igapĂ€eva tegevust. Kui sa rĂŒgad pĂ€evad lĂ€bi tööd teha ja ainult suhtled-suhtled, siis Ă”htul peab olema hea koht, kus perega koos olemist nautida, ennast maandada ja laadida. Mere lĂ€hedus on mulle vĂ€ga oluline. Meie kodu peab olema kindlasti vee lĂ€heduses, pean sĂ”itma igapĂ€evaselt merest mööda vĂ”i jalutama mere ÀÀres â see on must! Minu ja Toomase (ettevĂ”tja Toomas VĂ€li â toim.) isad on pĂ€rit Saaremaalt, meie juured on seal. SeetĂ”ttu, tugeva sisemise kutse ajel olen mĂ”nda aega otsinud ka suvekodu Saaremaale. Ja lĂ”puks leidsin selle. Eelmise aasta suvel lĂ€ksime perega saarele spaasse ja ĂŒtlesin oma elukaaslasele: tead, ĂŒks maja hullult tĂ”mbab mind. Vaatasin kuulutust veel kord ja ĂŒtlesin: peame seda nĂ€gema! KĂ”ik sujus nii hĂ€sti, saime maja kohe ĂŒle vaadata ja selle ka meie perele osta. Armusin sellesse majja kohe, see oli suur Ă€ratundmisrÔÔm. Tegemist on ĂŒhe toreda palkmajaga MĂ€ndjala liivaranna lĂ€hedal. See on imeliselt toreda auraga koht. Maja ĂŒmber jalutavad tihti kitsed, punahirved, pĂ”drad. Olen Ă”ppinud kuulama oma sĂŒdame hÀÀlt â kui sĂŒda sind kusagile juhatab ja sa tunned sees tĂ”elist rÔÔmu, siis oled Ă”igel teel.
Kui tihti sa sinna jÔuad?
Oleme seal igal vabal nĂ€dalavahetusel. Minu jaoks ei ole tee sinna liiga pikk. AutosĂ”idu ajal teen viimased töökĂ”ned ning kohale jĂ”udes lĂŒlitan ennast puhkuselainele. Iga kord, kui me sinna perega jĂ”uame, mu sĂŒda rÔÔmustab. Paitan puid, tĂ€nan koha vaimu, et saan olla selle koha hoidja. Ma ei kasuta sĂ”na omanik, sest kuidas ma saan omada maad ja loodust selle sĂŒgavamas tĂ€henduses? Sa oled teatud perioodi jooksul selle koha hoidja ja pead tegema seda parimal vii-
âMa kunagi ei tee asju nii, et proovin,â avaldab Eve oma viisi, kuidas ta lĂ€heneb uutele vĂ€ljakutsetele. âKui ma midagi teen, siis annan endast sada protsenti. Kui inimene vĂ”tab vastu otsuse, kuhu suunas liikuda, siis asjad hakkavad toimima ning aju on keskendunud ainult lahenduste leidmisele. Kui sa lĂ€hed vaid proovima, siis nĂ€ed ĂŒksnes takistusi ning motivatsioon langeb.â
sil â loodusega tĂ€ielikus kooskĂ”las, kĂ”igile ja kĂ”igele heaolu luues. Kui sa hoiad loodust, siis loodus hoiab sind. Soovin, et igaĂŒhel oleks selline koht, kus ta saaks olla ja luua.
Kuidas sa puhkad, lÔÔgastud?
Naudin perega koosolemist, see laeb. Lisaks tegelen hĂ€sti palju vaimsete praktikate ja heliteraapiaga. Mul on maal gongid ja helikausid, millel mĂ€ngin. Samuti loen ja Ă”pin seal. Töötan pidevalt oma vaimse poole arendamise kallal. Samuti kĂ€in sĂ”prade ja oma Ă”petajaga vĂ€ereisidel ĂŒle maailma. Elu peab olema tasakaalus. Elu ei ole ainult töö tegemine, sellest sain aru alles viimaste aastate jooksul... NĂŒĂŒdseks olen Ă”ppinud ka puhkama.
âMERE LĂHEDUS ON MULLE VĂGA OLULINE.â
ootab juba hommikul kohvile ja pudrule, lÔunasöögile ning muidugi maiustama ja veinitama mÔnusa muusika saatel!
Imelise vaatega hubane kohvituba on avatud
EâR 9â21, L 11â21 ja P kokkuleppel
LÔunapakkumised 11.30-14.00
Tellimused ja catering:
manoly@manoly.ee
Edu saavutamiseks tuleb teha tööd, kuid olulised on seejuures samuti loomuomadused, nagu ka Ă”nn ja saatus. See, millises tĂ€htkujus on inimene sĂŒndinud, vĂ”ib veidi ette mÀÀrata, kuidas edeneb tema karjÀÀr â on ta loodud olema juht, meeskonnamĂ€ngija vĂ”i spetsialist. Inimese sĂŒnnikuupĂ€ev vĂ”ib viidata sellelegi, milline on tema suhtumine rahaasjadesse ja kas tal on selles Ă”nne. Uuri, kuidas lĂ€heb Sinu tĂ€htkujul uuel aastal!
RAHA âą KARJĂĂR âą ĂNNPĂŒsimatu loomuse tĂ”ttu hakkab JÀÀral alati kergesti igav. Ănneks on planeedid sellega arvestanud, et JÀÀra tegevuses hoidmiseks on vaja muutusterohket aastat. Uuendusi vĂ”ib oodata lausa iseenda sisemuses. Oluline on, et JÀÀr pĂ€riselt mĂ”istaks, miks miski tema elus muutub. JÀÀr vastutab oma rahakotiga eesseisvate uuenduste Ă”nnestumise eest. Nii mĂ”nigi neist vĂ”ib kogutud varanduse hoobilt vĂ€iksemaks teha, kuid sellest ei tasu pead norgu lasta. VĂ”id kindel olla, et iga kulutus on hiljem oma hinda vÀÀrt. TĂ€nu uuele lĂ€henemisele vĂ€rskendab JÀÀr ka oma tööalaseid valikuid. See annab tugeva tĂ”uke karjÀÀrile, mida sisimas juba ammu oodanud oled. Eks elus on ikka nii, et kui ĂŒks asi muutub, hakkab muutuma ka kĂ”ik selle ĂŒmber. Praegu on vĂ”ti JÀÀras eneses.
Kannatamatu JÀÀr peab ka suhtes pĂŒsimiseks pingutama. Mida kauem on suhe kestnud, seda rohkem pead ise vaeva nĂ€gema, et olukord kodus liiga ĂŒksluiseks ei jÀÀks. Tasub ka meeles pidada, et minevikul on komme meid ĂŒles otsida. On aeg Ă€ra rÀÀkida saladused, mis vĂ”ivad tulevikku mĂ”jutada.
Jaan TĂ€tte (24.03.1964)
Jaagup Kreem (28.03.1973)
Ita Ever (01.04.1931)
Hanno Pevkur (02.04.1977)
Jaan Rekkor (03.04.1958)
Heidy Tamme (05.04.1943)
Henrik Kalmet (19.04.1986)
SÔnn armastab jÀÀgitult kodu. Ideaalses maailmas istuks ta pÀevade kaupa oma kindluses ja jÀrgiks tÀpselt enda graafikut. Paraku pole see vÔimalik ning planeedid teevad pidevalt kÔik selleks, et SÔnn ei hakkaks ennast liiga mugavalt tundma. Esialgu tundub iga muutus talle halb, kuid eelkÔige tÀhendab see arengut. TÀnu oma tahtejÔule on SÔnnil rahaga alati paremini, kui ta endale tunnistada lubab. Ta vÔiks endale lubada kÔike, mis hinge Ônnelikuks teeks, kuid tark SÔnn teab, et varandust nii vÀga kauaks jaguda ei saa. Sellest olenemata pea meeles, et raha vajab tuulutamist ja sa ise ka mÔningast hellitamist.
KarjÀÀri mĂ€rksĂ”nadeks on positiivsus, kannatlikkus ja pĂ”hjalikkus. Kannatllikkusega SĂ”nnil kĂŒll raskusi pole, kuid ĂŒlejÀÀnud kahega peab ta veidi vaeva nĂ€gema. Sealjuures pea meeles, et kĂ”igel on oma ajaline piir. Kasuta oma vankumatut sihikindlust! Teistele ei pruugi SĂ”nni romantilised valikud alati meeltmööda olla, kuid enamasti ei tee nad sellest vĂ€ljagi. LĂ€hedastel ei tasu oma pead vaevata, SĂ”nni juba ei muuda.
Tiit Pruuli (28.04.1965)
Kersti Tombak (30.04.1977)
Kaspar Taimsoo (30.04.1987)
Rasmus MĂ€gi (04.05.1992)
Gerd Kanter (06.05.1979)
Margit Kilumets (15.05.1964)
Indrek Treufeldt (16.05.1969)
Ott Lepland (17.05.1987)
Koostöös TĂ€he RaamatupidamisbĂŒrooga jÀÀb Teie ĂŒlesandeks vaid algdokumentide kokku kogumine ja ĂŒlejÀÀnu eest hoolitseme juba meie.
Oleme raamatupidamisettevÔte, kes keskendub nii vÀikeste kui keskmiste ettevÔtjate Àri arendamisele ja eesmÀrkide tÀitmisele pakkudes raamatupidamist teenusena.
10 PĂHJUST, MIKS VALIDA TĂHE RAAMATUPIDAMISBĂROO
UsaldusvÀÀrsus â vĂ”ite olla kindlad, et Teie raamatupidamisarvestus vastab seadustele, on korrektne ja
Kliendile orienteeritud â seadused ja kliendi soovid on meie töö aluseks. Töö kĂ€igus lĂ€htume just kliendi konkreetsetest vajadustest ning lĂ€htuvalt sellest loome igale kliendile just neile sobiva lahenduse kĂ”ige paremaks informatsiooni vahendamiseks.
KĂ€ttesaadavus â meie kontor on avatud igal tööpĂ€eval kell 8.30â16.30, mis tagab Teile alati ligipÀÀsetavuse oma dokumentidele ning vĂ”imaluse suhelda raamatupidajaga.
EkspertnĂ”uanded â tasuta saab nĂ”u kĂŒsida raamatupidamis- ja ettevĂ”tlusalastel teemadel.
Ăigeaegsus â vajalike andmete edastamise jĂ€rel vĂ”ite olla kindlad, et Teie ettevĂ”tte aruanded saavad tĂ€htaegselt koostatud ja esitatud.
Kokkuhoid â Teil puuduvad kulutused raamatupidaja töövahenditele ja -koolitustele.
Ratsionaalsus â maksate ainult selle eest, kui palju on tehtud tööd Teie dokumentidega.
Professionaalsus
TĂ€psus â midagi ei jÀÀ mĂ€rkamata, raamatupidamine on alati korras!
SĂ”bralik teenindus â lahked ja positiivsed raamatupidajad on bĂŒroos igal tööpĂ€eval. www.raamatupidamisbyroo.ee
Sepo
(30.05.1971)
Oma pigem tagasihoidliku loomu tÔttu otsib
VĂ€hk alati lohutust rutiinist ja rahulikust keskkonnast. Paraku on aga nii, et mida vĂ€hem oma tavapĂ€raste asjadega tegeleme, seda suurem on tĂ”enĂ€osus kĂ”rgemale liikuda. Just seetĂ”ttu ei tohi olla nördinud, kui elu uusi vĂ€ljakutseid esitab. Seiklustes mĂ”istad, mis tegelikult oluline on. VĂ€hil on kĂŒll vĂ€he reegleid, kuid need on vankumatud. Eriti kui asi puudutab raha. Rahaga kohe kindlasti nalja ei tehta. Kui kellelgi Ă”nnestub meelitada VĂ€hki oma pĂ”himĂ”tetest taganema, siis kulub kĂ”vasti aega, enne kui ta taastuda suudab. Et rahaline seis pĂŒsima jÀÀks, hoia aasta alguses rahakoti rauad koos.
KarjÀÀris saab VĂ€hk astuda samme tĂ€pselt nagu ise soovib. Mida vĂ€hem uuega kaasa lĂ€hed, seda kindlamalt ennast tunda vĂ”id. Vaid iseennast usaldades saavutad tööl selle selguse ja stabiilsuse, mida hing nii vĂ€ga igatseb. Vaikse iseloomu tĂ”ttu satub VĂ€hk tihti suhetesse, kus kaaslane temast justkui teerulliga ĂŒle sĂ”idab. Ometi pead suutma ennast kehtestada, et sind kui vĂ”rdset vaadataks. Muidugi tekib kodus pingeid, kuid sellest ei tohi lihtsalt vĂ€lja teha.
Saara NĂŒganen (18.06.1992)
21. MAI â 20. JUUNI
Nagu nimigi ĂŒtleb, kĂ€ib Kaksikute elus kĂ”ik paaris. Nii on ka aasta kahe nĂ€oga â raskele ajale jĂ€rgneb tĂ”eliste naudingute periood. Kui aasta esimeses pooles oma heaolule tĂ€helepanu pöörad, siis hiljem hakkavad probleemid ise lahenema. Raha on Kaksiku tĂ”eline sĂ”ber, sest talle meeldib kord kĂŒlluses voolata ja kord lootusetult kadunud olla. Aga Kaksik oskab mÔÔnaperioode ennetada ega pea tavaliselt kunagi puudust kannatama. Eriti hĂ€sti kipub minema Ă”ppivatel vĂ”i tundmatusse sattunud Kaksikutel.
(02.06.1981)
Hea huumori ja ÀÀrmiselt karismaatilise jutuga Kaksikule antakse tööl vĂ”imalus oma tĂ”eline vĂ”imekus proovile panna ning muidugi suudab ta seda suurepĂ€raselt. Lendad kui lind takistustest ĂŒle ning peagi naudid vaadet veidi kĂ”rgemalt positsioonilt. Ăra lase oma sisemistel vaidlustel suhteid mĂ”jutama hakata. Kipud iseendaga tĂŒlli pöörama, kuid sĂŒĂŒdistad selles muidugi kĂ”iki teisi. Kui oma kurja meelt taltsutada suudad, siis ĂŒmbritseb sind hellus, mis sulatab ka kĂ”ige jĂ€isema sĂŒdame.
Enn PÔldroos (21.05.1933)
KĂŒlli Teetamm (22.05.1976)
Liina Tennosaar (23.05.1965)
Oleg
Ossinovski (27.05.1966)
Riho KĂŒtsar (28.05.1970)
Heiki Nabi (06.06.1985)
Guido Kangur (09.06.1956)
JĂŒri Ratas (02.07.1978)
Leelo Tungal (22.06.1947)
ErkiNool (25.06.1970)
TÔnu Oja (04.07.1958)
Priit Kuusk (06.07.1973)
Sven LÔhmus (13.07.1972)
Andres
Puustusmaa (19.07.1971)
PeeterOja (02.07.1960)
Enn Pant (26.06.1965)
Hinnad sisaldavad kÀibemaksu 20% ja kehtivad, kuni kaupa jÀtkub!
Woolpower alus- ja vahekihi rĂ”ivaste materjal on UllfrottĂ© Original. 1970ndate alguses töötati see vĂ€lja koostöös Rootsi relvajĂ”udude, teadlaste, arstide ja ellujÀÀmisspetsialistidega. TĂ€na kasutavad Woolpower tooteid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa armee- ning politseiĂŒksused.
UllfrottĂ© Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, polĂŒamiidist ja polĂŒestrist. Kanga teeb eriliseks see, et materjali ruumalast ca 80% on Ă”hk. Ăhk on ideaalne isolaator, mis omab kanga funktsionaalses toimimises ĂŒlisuurt rolli. Ăhk lukustab keha soojuse kangasse. Samas vĂ”imaldab Ă”huline materjal niiskusel ideaalselt aurustuda ja juhib selle naha pinnalt eemale. Tiheda silmuskoega kanga pind on sile ja ei aja sĂŒgelema. UllfrottĂ© Original sĂ€ilitab keha soojuse isegi mĂ€rjana. Woolpower UllfrottĂ© Original kangast valmistatud tooted on meriinovillale omaselt antibakteriaalsed ja nĂ”uavad minimaalset hooldust. Ăldjuhul piisab vaid tuulutamisest, kuid kannatavad ka kuni 60 °C masinpesu ning trummelkuivatust. Pesemiseks kasutage lanoliini sisaldavat pesuainet â siis teenib rĂ”ivas teid kaua ja hĂ€sti!
(07.08.1972)
(27.07.1989)
24. AUGUST â 22. SEPTEMBER
Vaprale LĂ”vile ei ole miski liiga raske. Ja kui ongi, siis jĂ€relikult polegi talle seda tegelikult vaja. Isegi kui aastal on varuks omajagu vimkasid, seljatab LĂ”vi need kerge vaevaga. Kogud enda ĂŒmber alati kĂ”ige paremat ja seda ka sĂ”prade hulgast. Suhtled eelkĂ”ige nendega, kes teiste seast silma paistavad. VĂ€etimaid kasutab LĂ”vi eelkĂ”ige enda maine parandamiseks. On ju omalgi hea, kui kellegi teise hĂŒvanguks midagi tehtud saab. Kahjuks vĂ”ib see tĂ€hendada vĂ€ga suuri vĂ€ljaminekuid, milleks rahakott valmis ei ole. Pead valima vĂ€lise luksuse ja sisemise rikkuse vahel. Aasta soosib neid, kes hakkavad suuri samme astuma. LĂ”vid, kel on lĂ”ppemas mĂ”ni ainulaadne projekt vĂ”i pingutust nĂ”udnud koolitee, vĂ”ivad nĂŒĂŒd kindlad olla, et planeedid on neile toeks. Ka jĂ€rgmisel sammul on eksimise vĂ”imalus vĂ€ike.
Kodus peab LĂ”vi tegelema millegagi, mis talle kohe ĂŒldse ei meeldi. PeenhÀÀlestust vajavad kĂ”ik lĂ€hedasemad suhted. MĂ”jukas LĂ”vi on nii mĂ”negi probleemi lihtsalt nurka visanud, kuid seal kipuvad need mĂ€danema minema. Pea meeles, et ilma toetuseta ei ole LĂ”vil mingit vĂ”imu.
Aarne Saluveer (28.07.1959)
Vaiko Eplik (01.08.1981)
Liina Vahtrik (08.08.1972)
Helgi Sallo (10.08.1941)
Urmas Viilma (13.08.1973)
Vilja Toomast (15.08.1962)
JĂŒri Luik (17.08.1966)
Eero Spriit (04.09.1949)
Kadri
KÔusaar (08.09.1980)
Neitsile meeldib luua sĂŒsteeme, et kĂ”ik oleks ilusti plaanipĂ€rane. Justkui kiuste aga toimuvad ta elus sĂŒndmused, mis oodatule tĂ€iesti vastupidised. Asjad, milles tĂ€iesti kindel oled, lĂ€hevad luhta, ning need, millele eriti tĂ€helepanu ei pööra, Ă”nnestuvad suurepĂ€raselt. Selline korralagedus ei peegeldu aga rahalistes tehingutes, kuigi kannatust lĂ€heb siiski kuhjaga vaja. Kui oled kellelegi laenu andnud, siis tea, et selle tagasisaamisega lĂ€heb lubatust mĂ€rksa kauem aega. Autoomanikud peavad olude sunnil tegema suuri vĂ€ljaminekuid, et mitte tee ÀÀrde jÀÀda. Ka kinnisvaraturg kipub Neitsi rahakotile mĂ”ju avaldama. Sellest hoolimata saad tĂ€nu suurepĂ€rasele planeerimisele nautida kĂ”ike, mida soovid.
Arvo PĂ€rt (11.09.1935)
Peeter Volkonski (12.09.1954)
Robert Linna (13.09.1983)
Kristjan JÔekalda (14.09.1971)
Saara Pius (20.09.1990)
Neitsil on alati teistele suunavaid nĂ”uandeid anda. Kipud kritiseerima ka seal, kus keegi sinu arvamust kĂŒsinud ei ole. NĂŒĂŒd pead oma romantiliste valikute tĂ”ttu ise sellised kommentaarid Ă€ra kannatama. LĂ€hedastel ja sĂ”pradel on su kodusest elust palju arvata.
â Grit Ć adeiko Ălle Lichtfeldt (04.08.1970) Grete Paia (27.08.1995) Jaanus RahumĂ€gi (05.09.1963)Liis Lemsalu (20.10.1992)
Ott TĂ€nak (15.10.1987)
Hunt (24.09.1995)
KĂ”ige vĂ€hem sallib Skorpion reetmist ja on alati valvel juhuks, kui keegi midagi sellist korda peaks saatma. Kindlam on uusi tutvusi ĂŒldse mitte teha, sest nii tead tĂ€pselt, kes su ĂŒmber on ja milleks nad vĂ”imelised on. Just seetĂ”ttu hoiab Skorpion tuleval aastal omaette. Kuigi tunned, et suudad ĂŒksi kĂ”igega toime tulla, pead ikkagi sundima end suhtlema. Kunagi ei tea, kellest hoopis midagi head vĂ”ib tulla. On lausa loogiline, et mida rohkem Skorpion omaette tegutseb, seda vĂ€hem tal raha kulub. Vaikselt kogunevale varandusele annab lisa varem tehtud investeering, mis ennast nĂŒĂŒd Ă€ra tasub. Skorpion armastab aga luksust, mistĂ”ttu peab oma kulutused hoolikalt lĂ€bi mĂ”tlema.
Epp EespÀev (25.10.1961)
Merle Palmiste (01.11.1970)
Pearu Paulus (03.11.1967)
Hardi Volmer (08.11.1957)
Tiit Sokk (15.11.1964)
JĂŒri KĂ€o (16.11.1965)
Ingrid RĂŒĂŒtel (03.11.1935)
KarjÀÀri edendamiseks peab Skorpion ennast teistega koostööle sundima. Kuigi aasta esimeses pooles tundub, et sul pole kedagi vaja, satud peagi tĂ”sisesse ummikusse. Oma tĂ”eliste oskustega jÀÀd silma, kui kasutad tutvusi Ă”igesti Ă€ra. Ăeldakse, et Skorpioni silmad suudavad justkui hinge vaadata. Seni on nad tĂ”esti enda umbuskliku loomu tĂ”ttu tahtnud oma kaaslaste kĂ”ige sĂŒgavamaid saladusi teada saada. NĂŒĂŒd otsustad tunda rÔÔmu inimestest, keda tĂ”eliselt usaldad.
Tanel Padar (27.10.1980)
JĂŒri MĂ”is (25.10.1956)
Martin MĂŒĂŒrsepp (26.09.1974)
Kristel Aaslaid (02.10.1989)
Siim Kallas (02.10.1948)
Aapo Pukk (03.10.1962)
Rein Rannap (06.10.1953)
Olukorrad, mis erinevad oodatust, tekitavad Kaaludele ebamugavust. Olgu need siis halvemad, kui kartsid, vĂ”i paremad, kui lootsid. Kahjuks tuleb nendega siiski rinda pista. Aasta alguses tunnevad Kaalud ennast kuidagi kurvana. Kui sa ka ei mĂ”ista selgelt, milles asi, proovi keskenduda positiivsele, et seda rohkem ligi meelitada. Oma hoolikalt kaalutletud otsuste ĂŒle on Kaalud alati uhked. Kui kĂ”ik pĂ”hjalikult lĂ€bi analĂŒĂŒsid, vĂ”id kindel olla, et rahaga sul muret pole. Eriti usinatel hakkab sissetulek kasvama lausa mitmest allikast korraga. Kaalude raha ja karjÀÀr kĂ€ivad kĂ€sikĂ€es. TĂ€pselt sellises sĂŒmbioosis nagu neile kĂ”ige meelepĂ€rasem on. Mida rohkem nĂ€ed vaeva, et oma sissetulekut kasvatada, seda rohkem tulevad ka pingutused esile ning saad vĂ”imalusi karjÀÀriredelil edasi liikumiseks. Aasta esimene pool soosib Kaalude suhteid iseenda, sĂ”prade, lĂ€hedaste ja kallimaga. Teises pooles vĂ”ib tekkida teatavaid raskusi kaaslaste mĂ”istmisega. Konfliktide lahendamises pole Kaalud aga sugugi osavad ja teevad kĂ”ik endast oleneva, et neid vĂ€ltida.
Maia VahtramÀe (20.10.1991)
Kadri Voorand (18.11.1986)
Pekarev (27.11.1980)
Enamikule ei meeldi, kui neile liiga palju kohustusi kuhjub. Kaljukitsega on vastupidi â ta tunneb ennast suurepĂ€raselt, kui saab pidevalt midagi asjalikku teha. Algaval aastal on varuks terve hunnik ĂŒlesandeid, mis kĂ”ik kiiresti lahendamist vajavad. Kuigi Kaljukitsed tunduvad juba lapsena vĂ€ga tĂ€iskasvanud, on rahaga majandamine neile vÔÔras. Pead tĂ”siselt Ă”ppima, kuidas oma varandust kasvatada ja hoida. Nagu ikka, satub teele meeletult takistusi, kuid neist ei tohi vĂ€lja teha. Ăpi soodsamaid lahendusi leidma.
22. NOVEMBER â 21. DETSEMBER
Amburid on huvitatud enda arendamisest. Kasutad alati iga vĂ”imalust, et oma oskusi natukenegi tĂ€iendada. Praegu pead keskenduma oma tugevusele ja julgusele. Ăra ĂŒllatu, kui oled sunnitud minema reisile, mida oodata ei osanud. KĂ”ik on vaid selleks, et sinu piire veidi nihutada. Seiklushimulise loomu tĂ”ttu vĂ”tab Ambur vastu kĂ”ik vĂ€ljakutsed, mida elu talle toob. Just tĂ€nu sellele jĂ”uab temani ka iga mĂŒnt, mida pakutakse. Samas langetad tihti otsuseid, emotsioonidele tuginedes. Just sellepĂ€rast tekib probleem eelneval paaril aastal tehtud otsustega. TagajĂ€rjed vĂ”ivad
KÔige suurem vÔimalus tööalaselt edasi liikuda on aasta alguses.
tasub oma kĂ€igud pĂ”hjalikult lĂ€bi mĂ”elda. Aasta teine pool kulub eelkĂ”ige sĂŒsteemi ja korra loomisele,
Vaiksemaid toone tema hÀÀlepaelad
Karl Madis (23.11.1959)
Urmas
SÔÔrumaa (29.11.1961)
Martin Veinmann (02.12.1950)
Ălle Madise (11.12.1974)
eelkĂ”ige nende Amburite kannatus, varjata on ĂŒritanud. Siira lĂ€henemi-
eelkĂ”ige nende Amburite kannatus, varjata on ĂŒritanud. Siira lĂ€henemi-
Raimo KĂ€gu (11.12.1954)
Jan UuspÔld (14.12.1973)
Ivo Nikkolo (17.12.1958)
Muidugi pole ĂŒllatav, et tööl lĂ€heb Kaljukitsel hĂ€sti. Kellele siis ei meeldiks alluv, kes iga vaba hetke meelsasti tööga sisustab. Ăhtlasi oskab Kaljukits kĂ”ik oma muud probleemid suurepĂ€raselt unustada ja ainult kohustustele keskenduda.
Henry KÔrvits (30.12.1974)
Koit Toome (03.01.1979)
Margus LinnamÀe (05.01.1964)
Oleg Gross (11.01.1952)
Mihkel Raud (18.01.1969)
Paul-Eerik Rummo (19.01.1942)
Ave Nahkur (19.01.1962)
Nii jÀÀbki vaid ĂŒle oma oskuseid Ă”igetele inimestele nĂ€idata ja vĂ”idki tĂ€hena taevas lennata.
Kaljukitsel lĂ€heb aega, et ennast teistega piisavalt mugavalt tunda ning oma tegelikke mĂ”tteid ja tundeid vĂ€ljendada. SeetĂ”ttu on neil ka armastuse leidmisega keerukamad lood. Ănneks tundub see aga mööduvat. Kui teed tööd ja nĂ€ed vaeva, siis tuleb ka armastus.
(16.02.1970)
Veevalaja hing ihkab vabadust. Seadused ja normid ainult piiravad sinu tĂ”elist Ă”nne, mistĂ”ttu kasutad iga vĂ”imalust tsivilisatsioonist vĂ”imalikult kaugele hiilida. Justkui kiuste on kohustusi siiski liiga palju ja seetĂ”ttu jĂ€tad endast vĂ€ga morni mulje. Kasuta algavat aastat eelkĂ”ige iseenda Ă”nnelikuks tegemiseks. Investeerimisega tegelevad Veevalajad vĂ”ivad omale nĂŒĂŒd pai teha. KĂ”ik panused, millele piisavalt aega andsid, tasuvad ennast kuhjaga Ă€ra. Kui nĂŒĂŒd tööga veidi hoogu juurde lĂŒkkad, voolab raha veel tĂŒkk aega sinu poole.
Rein Oja (26.02.1956)
Mart Toome (07.03.1980)
Lauri Leesi (10.03.1945)
Kristina Ć migunVĂ€hi (23.02.1977)
Jevgeni Ossinovski (15.03.1986)
Enn Kunila (19.03.1950)
Jaan Manitski (07.03.1942)
Jaanus NÔgisto (21.01.1956)
Epp-Maria KokamÀgi (28.01.1959)
Kihnu Virve (30.01.1928)
Hendrik Sal-Saller (31.01.1966)
Priit ja MĂ€rt Pius (04.02.1989)
Jaak Salumets (30.01.1949)
Kui sul Ă”nnestub aasta alguses karjÀÀriredelil edasi liikuda, siis aasta teine pool paneb oskused ja kannatuse tĂ”siselt proovile. Mida edukamaks end teed, seda rohkem pead pingutamiseks valmis olema. Veevalaja mĂ”tleb alati suurele pildile, mistĂ”ttu vĂ”ivad vĂ€ljavalitud kaaslased ennast tihti hĂŒljatuna tunda. Pead meeles pidama, et kĂ”ige kallim vajab tĂ€helepanu, mis on eranditult vaid temale suunatud. Vastasel juhul vĂ”ib keegi su elust minema kĂ”ndida ja kogu seltskonna heaolu langebki ainult sinu Ă”lule.
Mihkel Mutt (18.02.1953)
Kipud oma fantaasiatesse Ă€ra eksima ja vajad abi, et reaalsuses ellu jÀÀda. Algaval aastal on planeedid Kalade kaitseks vĂ€ljas ja seni kuni sina ennastunustavalt kĂ”rgustes hĂ”ljud, hoiavad nemad seljatagusel kindlalt pilku peal. Tore oleks, kui sellest loomingulisest ekslemisest hiljem ka kasu on. Kuigi rahamaailm on Kaladest ĂŒsna suure kaarega mööda lĂ€inud, satud ometi ikka ja jĂ€lle vĂ”imaluste otsa, millega hĂ€sti raha teenida. Tegu on aga vĂ€ga hingelise tĂ€htkujuga, mistĂ”ttu ei suuda Kalad kunagi kĂŒsida rohkem kui peaaegu et miinimumi. Pead Ă”ppima raha mitte kartma! KarjÀÀr kujuneb olenevalt sellest, kas sĂŒnnipĂ€ev on perioodi alguse vĂ”i lĂ”pu poole. Kalad, kes kohe alguses oma pĂ€eva tĂ€histada saavad, vĂ”ivad nautida suurepĂ€rast töörÔÔmu ja sĂ€ravat edu. Kalad, kelle sĂŒnnipĂ€ev jÀÀb teisele poole, peavad kĂ”vasti vaeva nĂ€gema, et jĂ€rgmiseid samme astuda. Kuigi oled tohutult romantiline, on sul ometi raskusi oma tunnete siira vĂ€ljendamisega. Kipud kaaslase eest rohkem vanemliku energiaga hoolitsema. Kui suudad oma tundeid otsekoheselt vĂ€ljendada, siis toetab armuĂ”nn ka kĂ”iki teisi ettevĂ”tmisi.
Kroonika on Eesti mahukaim meelelahutusajakiri. Kroonika sisaldab telekava, kaadritagust elu ja pĂ”nevaid lugusid telestaaridest. Meiega koos aega veetes tunned end kasvĂ”i ĂŒheks Ă”htuks kĂ”ige keskmes â pĂŒsid kursis tuntud Eesti inimeste tegemistega, reisid seiklusrohkelt mööda maailma, veedad aega glamuurses pulmas, esietendusel vĂ”i vÀÀrikal vastuvĂ”tul. Lisaks intervjuudele sisaldab ajakiri ristsĂ”na ning nĂ€dala horoskoopi.