TASKURAHA
Rahasse
tuleks maast madalast suhtuda lugupidavalt Taskuraha on teema, mis kerkib varem või hiljem üles igas lastega perekonnas. Kui palju on õige, kui tihti on õige ja mida see õige selles kontekstis üleüldse tähendab? | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |
Isegi väikeses ja turvalises sõpruskonnas on keeruline saavutada olukorda, kus eri peredest lastel oleks sarnane taskuraha kogemus. Perede majanduslikud võimalused on erinevad, lisaks sellele määravad raha saamist sageli ka vanemate suhtumised. Psühholoogiline nõustaja Eda Mölder julgustab vanemaid lastele rahaasjus veidi enam vabadust andma – millal siis veel kui mitte varases nooruses oma esimesed õppetunnid kätte saada. Samas rõhutab Eda Mölder, et rahaküsimustes on ääretult oluline ka suhtlemise teema – seda nii vanemate ja laste vahel kui ka lapsevanematel omavahel.
Väga erinevad põhimõtted Eda Mölder on erinevate peredega suheldes kogenud eri suundumusi, mis lapse taskuraha saamist ja suurust mõjutavad. Mõni euro siia- või sinnapoole pole kaugeltki kõige suuremate erinevuste killas, need saavad alguse märksa põhimõttelisematel teemadel. “Näiteks erinevused sel teemal, kas laps teab ette, kui suure summa-
16
KOOLI!
ga ta arvestada võib, või on taskuraha saamine pigem kaootiline ja sõltub asjadest, mida laps ise muuta ei saa – näiteks on vanematel erineva sissetulekuga kuud või käib raha andmine vanema meeleolu ajel,” selgitab ta. Erinevused tulevad sisse ka sellest, kas taskuraha on lapsele nagu kingitus, mida ta saab vanemalt lihtsalt niisama, või tuleb tal selle saamiseks ka ise pereellu panustada – näiteks mõnes töös osaleda, taarat viia või mõnd muud kokkulepet täita. Oluline on ka, et oleks kokku lepitud, mis on taskuraha eesmärk. On peresid, kus taskuraha on kulutamiseks mistahes asjadeks, mida laps parajasti tahab. Aga võib olla ka nii, et taskuraha tagab ühe päevase söögikorra või
Oluline on ka, et oleks kokku lepitud, mis on taskuraha eesmärk.
transpordiraha või telefoniarve. Mõnes peres antakse taskuraha aga hoopis selle arvestusega, et laps saab sellest ka säästa. Säästud omakorda on terve uus teema – kes säästab selleks, et mõni ihaldatud asi saada, kes aga selleks, et investeerimismaailmaga tutvust teha ja oma raha kasvatada. Erinevused tulevad sisse ka raha vormist rääkides – kes saab sularaha, kellel on pangakaart ja raha laekub arvele.
Raha on võim ja vastutus Eda Mölder räägib, et psühholoogilises plaanis on raha nii võim kui ka vastutus. “Lapsed tajuvad selle ära, kuid kui nendega rahast ja sellega kaasnevast ei räägita, võivad nad teha valesid järeldusi,” arutleb ta. Siin on tema sõnul suur töö ära teha ka lapsevanematel, kes paremal juhul oskavad oma lastele õigeid sõnumeid saata. “Näiteks kui taskuraha annab või kannab üle üks vanematest, kas lapsed
