TOITUMINE
Aju on alati näljane,
vajame mõtlemiseks head toitu Inimese organismi kõige aplam organ on aju, mille ülalpidamiseks kulub ööpäevas minimaalselt 20 protsenti kogu energiast. See tähendab, et viiendik kaloritest, mida inimene päevas sööb, kulub sellele, et meie aju toimiks – uueneks, saadaks signaale, talletaks informatsiooni. Kui inimene tegeleb aga mõtlemisega, õppimisega, suureneb see energiavajadus veelgi. | TEKST: MARTIN HANSON | FOTO: SHUTTERSTOCK |
Olgu kohe täpsustatud, et ehkki keskendume hetkel vaid toitudele, mis aitavad ajul paremini töötada, pääseda ligi parimatele toitainetele, siis heaks ajutööks on vaja veel kolme olulist asja. Esiteks vajame väärtuslikku ja piisava pikkusega und (7–8 tundi ööpäevas), teiseks piisavat füüsilist aktiivsust tervele kehale ja kolmandaks stressivaba keskkonda. Selleks et hästi õppida ja olla läbi kooliaasta võimekas, tuleb täita kõiki neid nelja nõuet. Tegemist on kinnise ringiga, sest kui toit on hea, siis on uni hea, siis jõuab trenni teha, mis omakorda aitab langetada stressitaset, mis omakorda annab hea isu, mis ...
Ajule meeldivad puu- ja köögiviljad Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise ja mõtlemiskiiruse juures olulist rolli. Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju, aitab näiteks vähendada mäluhäirete riski tulevikus. Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ning leht-, aed-, kaun- ja juurviljades. B-vitamiinide nappus võib häirida närvisüsteemi tööd.
40
KOOLI!
