SUHKRUTARBIMINE
Uued lahendused
magusamaailmas
Oleme harjunud suhkru tervislikkust hindama selle värvi järgi ja eeldame, et pruun suhkur on tervislikum kui valge, kuid suhkrumaailmas on toimunud palju uut ning aeg on oma seniseid teadmisi täiendada. | TEKST: TEELE TEDER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |
See, millised on meie laste toitumisharjumused, on äärmiselt oluline. Peame kogu aeg mõtlema, millest lapsed (ja muidugi ka meie ise) enda kõhu täis söövad. Kas millestki sellisest, millest nad saavad organismile vajalikke makrotoitaineid (süsivesikud, rasvad, valgud), vitamiine ja mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante? Arenevale organismile on nii-
võrd oluline see, et ta saaks kätte kõik vajalikud ained. Tihtipeale on aga kõht juba magusast või mõnest muust kiirest süsivesikust täis ja isu “päris toitu” süüa enam polegi.
Kui palju suhkrut on okei? Söögile lisatavast suhkrust saadud energia osatähtsus ei tohiks ületada 10 protsenti päevasest toidust, kuid
see on tõesti ka maksimummäär. Igasugustele maiustustele ja magustatud jookidele tuleks jätta menüüs nii vähe ruumi kui võimalik. Tegelikult pole kehal kommi, šokolaadi ja jäätist üldse vaja. Eesti elanikud ostavad aga ligi 20 kilo suhkrut aastas, millele omakorda lisandub veel erinevates toiduainetes sisalduv suhkur, mida on erinevatele lastele mõeldud toodetes eriti palju. Pidevalt magusat süües võib välja kujuneda suhkrusõltuvus ehk üldisemalt öeldes sõltuvus kiiretest süsivesikutest. Igasugused kommid ja muud maiustused tõstavad lapse veresuhkru liialt kiiresti liialt kõrgele, aga kui veresuhkur on seda teinud, järgneb
Pidevalt magusat süües võib välja kujuneda suhkrusõltuvus ehk
üldisemalt öeldes sõltuvus kiiretest süsivesikutest.
64
KOOLI!
