Eesti Elu / Estonian Life No. 21 | May 29, 2020

This newspaper was mailed on Friday, May 29, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 21, 2020 Reedel, 29. mail — Friday, May 29

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Küberjulgeoleku teemaline arutelu ÜRO Julgeolekunõukogus Eesti korraldusel Laupäeval toimus Eesti kor­ raldusel esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu ajaloos küberruumi stabiilsusele, kü­ ­ bernormidele ja rahvusvahe­ lisele õigusele keskenduv koh­tumine. Seoses koroonavii­ rusest tingitud olukorraga maa­ ilmas peeti see virtuaal­ selt. Avasõnavõtu Kultuuri­ katla stuudiost tegi pea­ minister Jüri Ratas. Üritust juhtisid Tallinnast välisminis­ ter Urmas Reinsalu ja New Yorgist Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson.

Eesti välisminister Urmas Rein­ salu.

Foto: välisministeerium

Eesti ÜRO Julgeoleku­ nõu­ kogu eesistumise eriüritusel küberjulgeoleku teemal rõhutati rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis ja kõigile ÜRO liikmesriikidele kehtivaid käitu­ misreegleid. Kokku osales üri­ tusel ligikaudu 60 riiki ja organi­satsiooni.

Nii Eesti välisminister kui peaminister rõhutasid, et ko­ roonakriis on näidanud turvalise küberruumi olulisust. „See kriis on näidanud, kui tähtis on digi­ infrastruktuuri usaldusväärsus ning kuidas peame üheskoos töötama stabiilse ja turvalise küberruumi nimel,“ ütles välisminister Reinsalu koh­ tu­ mist avades. Peaminister Ratas tõi esile, et ülemaailmne COVID-19 kriis on pannud di­ giteenustele lisasurve ja just seepärast on praegu õige hetk küberstabiilsusest rääkida. Sama kinnitasid ka paljud riigid oma sõnavõttudes. Välisminister Reinsalu teatas ühtlasi, et Eesti plaanib peatselt korraldada rah­ vusvahelise kohtumise, mis kä­ sitleb digitaliseerimise võimalu­

Erakordne laulusündmus Tallinna lauluväljakul toimus 17. mail ehk Eestis koroona­ viiruse tõkestamiseks kehti­ nud eriolukorra viimasel päe­ val eriline kontsert, kui laulu­ kaare all astus üles enam kui kahest ja poolest tuhandest lauljast koosnev digitaalne koor, et esitada legendaarset ärkamisaja laulu ,,Isamaa ilu hoieldes“, mille autor Alo Mattiisen ja eeslauljaks Ivo Linna, dirigendiks Aarne Saluveer.

Kontsert kandis pealkirja ,,Kevad tuli teisiti“. Pidades silmas kehtivaid reegleid, siis ­ ühendusid esmakordselt koori­ lauljad üle Eesti kontserdiks virtuaalselt. Selleks paigaldati laulukaare alla spetsiaalne la­ hendus, millega ühendati legen­ daarne Ivo Linna, tema bänd, Eestimaa kooride ja lauluväl­ jakul autodes paikneva kontser­ dipublikuga. Kõik see toimus dirigent Aarne Saluveeri juh­ timisel. Korraldajate sõnul on tegemist lahendusega, mille sar­ nast pole varem Eestis tehtud ega tõenäoliselt tehta enam ka tulevikus. Ülekannet sündmusest juh­

tisid saatejuhid Karmel Killandi ja Marko Reikop.

Alljärgnevalt ühe digikooris osalenud laulja muljeid erilisest sündmusest. ,,Eelmisel neljapäeval saime oma koori organisaatorilt teate, et vaja kiiresti registreeruda ,,Eriolukorra lõpulauluks“ püha­ päeval 17. mail. Lauluväljakul nimelt korraldati eriolukorra lõpetamise puhul Eestis suur ­ virtuaalkontsert, kus osales üle 2500 laulja. Idee autor oli Lehari Kaustel, kes ütles uudis­ teportaalile Delfi: ,,Mõte sellise asja jaoks sai tõuke tõsiasjast, et viirusevastaseid juhiseid järgi­ des peame küll füüsiliselt olema eraldatuses, aga meil on vaja tunda ühtsust, mis aitaks meid raskest ajast edasi. Sündis idee tulla üheks hetkeks kokku vir­ tuaalselt, et teha midagi maail­ mas esmakordset.“ Virtuaalse ühislaulmise tehniline produt­ sent Magnus Müürsepp ütles ajakirjale Kroonika: ,,Just see sünkroon on ka meie jaoks kõige suurem väljakutse! Vähe sellest, et lauljad peavad oma lugu kuulama õigel ajal, peab see ka eetrisse jõudma õigel

si koroonakriisile vastamisel.

Eesti küberjulgeoleku erisaa­ diku Heli Tiirmaa-Klaari sõnul oli ürituse üks peamisi ees­ märke valjuhäälselt kinnistada varasemaid ÜRO kokkuleppeid küberstabiilsuse teemadel. „Ees­ ti näitas selle kohtumisega, et oleme ÜRO Julgeoleku­ nõu­ kogus uute ohtude arutamisel edasiviiv jõud. Rahvusvaheliselt on kaalukas tõsiasi, et tugevalt jäi kõlama Eesti ja paljude teiste riikide veendumus, et küberruum ei erine muudest valdkondadest, kus rahvusvahe­ list õigust kohaldatakse,“ ütles Tiirmaa-Klaar.

Washingtonis asuva Stra­ tee­ giliste ja Rahvusvaheliste Uu­ ringute Keskuse tippekspert dr James Lewis, kes Julge­ ole­ kunõukogu liikmeid ja teisi ÜRO liikmesriike kohtumisel teavitas, nimetas Eesti üritust „tähelepanuväärseks panuseks, mis viis selle teema Julge­ olekunõukogu tähelepanu alla.“ Lewise sõnul on kübernormid ja rahvusvaheline õigus jätkuvalt

Tänavune hilistalv ja kevad on paljudele pakkunud rohkem võimalusi mõne oma huvialaga tegelemiseks või lubanud mõne hobiga rohkem süvitsi minna. Aega ja kannatlikku meelt nõuab ka looduses toimuvate muuda­tuste ja arengute märkamine ja jäädvustamine. Dr Peeter Põldre, kelle erinevaid fotosid leiame tihti Eesti Elust on teinud imelise seeria magnooliate õidepuhke­ misest, vaevalt tärganud pungadest kuni täieliku õite avanemise­ ni. Kaunis galerii on vaatamiseks Eesti Elu veebil www.eestielu. ca

(Järgneb lk. 12)

ajal ja seda nii helis kui pildis.

Et sellest veel vähe pole, peab see kõik jõudma Lauluväljakul asuvale videoekraanile õigel ajal ja me kavatseme seda osali­ selt ka kaameratega filmida ja ka see kõik peab juhtuma õigel ajal. Ja õige aeg on mõistagi see, mille dikteerivad oma ­lauluga Ivo Linna ja Supernova suurel laval.

Me saavutame selle kasuta­ des üheaegselt kolme ,,ajama­ sinat“ ehk siis tegelikult käivi­ tub lauljate jaoks mõeldud muusika nende telefonides ­varem ja seega jõuab meieni ka nende laul ajaliselt varem.

Sama trikki kasutame ka ekraa­ ni juures ja i-Padides. Tõsi, päris ideaalseks ei saa me sünkrooni siiski kunagi, sest ­ lauljaid on üle Eesti ja see lõpuks taandub nii peeneks nagu individuaalsete inimeste kaugus mobiilimastidest ja nende kodu ja telefoni interne­tikiirus.“ Tegime siis reede õhtust saati proove, vaja oli oma arvuti ja i-Pad ning mobiiltelefon vas­ tavalt häälestada ja see ka läbi proovida, kas toimib. Andsime ka Marko Reikopile veel paari­ lauselise intervjuu, et oleme (Järgneb lk. 13)

Ühislaulmist lauluväljakul sai kuulata-vaadata autodest, üldse mitte tavaline vaatepilt lauluväljaku-publikust. Alo Mattiiseni ,,Isamaa ilu hoieldes“ eeslauljaks oli vanameister ja rahva lemmik Ivo Linna, koori jaoks olid laval i-Padid ja ühendkoori juhatas Aarne Saluveer.

2

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

President Kaljulaid: humanitaarabi jõudmist abivajajateni ei tohi pandeemia ettekäändel kunstlikult takistada

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Nr. 21

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mida me oleme õppinud uues olukorras Keegi ilmselt ei kahtle selles, et viimased kuud on meile õpetanud palju. Andnud uusi teadmisi, oskusi, õpetanud toimetulekustrateegiaid, korrigeerinud tavapärast käitumismustrit ja muutnud mitmeid seniseid hinnanguid. Põhjuseks mõistagi COVID-19 ja sellega kaasnev praegune elustiili muutus, millega kõik silmitsi seisavad.

Suur osa inimesi, kelle igapäevaellu kuulub uudiste jälgimine, tea­ vad nüüd kindlasti rohkem tervisevaldkonda puudutava kohta: nii viirusega seonduvast kui tervisetöötajate raskest igapäevatööst ning vajadusest seda väärtustada. Ka seda, et paljud teisedki eesliinil töötavad inimesed peavad muretsema päev-päevalt lisaks tööga seonduvale ka iseenda ja koduste nakkusohu pärast. Seoses COVID-19ga on nii mõnigi inimene nüüd õppinud näiteks hügieeni- ja sanitaarvaldkonnast rohkem kui eales varem. Samuti viiruse kohta – kuidas see levib, kui kaua püsib pindadel ja kuidas igapäevatoiminguid tehes nakatusmisoht miinimu­ mini viia.

Uue olukorra ja muutunud elustiiliga kohandumine, valikute ja prioriteetide ümberseadmine võtab oma aja. Paljusid inimesi on tabanud viimastel kuudel töö kaotus ja teadmatus edasise suhtes. Teistel on muutunud töö iseloom. On neid, kelle elu varasemast kiirem ja kohustused vaevalt 24 tunni sisse ära mahuvad. Need, kel on peres koolilapsi, on pidanud tavapärase elu suuresti ümber korraldama distantsõppe tõttu ja nii mõnigi lapsevanem on lisaks töökohustustele pidanud ka koduõpe­ taja rolli astuma. Suur osa vanemaealistest on nüüd tõelises isolatsioonis, kuna ühistegevusi ja peredega kokkusaamisi ju praegu ei toimu.

On inimesi, kel nüüd tavapärasest palju rohkem aega. Nii mõnigi on hakanud rohkem alkoholi tarvitama, sest hommikul pole vaja vara tõusta ega tööle rutata, mõni on jällegi muutunud suureks küpsetus­ meistriks. Mõni inimene on leidnud omale uue põneva hobi, teine jälle taaselustanud vanu huvipakkuvaid tegevusi. On neid, kes leidnud just isolatsiooniperioodil aega koduseks remondiks või mõne koduga seotud ümberkorralduse tegemiseks. Mõnda inimest on tabanud ostupaanika, teine aga jällegi peab vaatama, et kuu lõikes ikka raha igapäeva­ ostudeks jätkuks. Kes muretseb laiemalt majanduse ja näiteks väikeäride püsimajäämise pärast, kes aga sellepärast, et piirangute tõttu pole näiteks iluteenused veel avatud.

Selle kõige taustal kõlabki ilusti praegusel ajal kasutatav ütlus, et kas me ikka oleme samas paadis? Jah, paadid võivad küll erinevad olla, ent lõppeesmärk, kuhu oma paadiga jõuda, peaks olema kõigil sama: võitlus viirusega, ja selle leviku tõkestamise nimel omapoolse parima panuse andmine, milleks on õige tervisekäitumine. Tundub, et suur osa inimesi on uue tervisekäitumise reeglid õnneks omaks võtnud.

Teadmine, et igaüks saab eesmärgi nimel kaasa aidata, on palju väärt.

KAIRE TENSUDA

Pandeemiaga seotud liiku­ mispiirangud on mõistetavad, aga neid ei tohi kasutada sel­ leks, et kunstlikult takistada humanitaarabi osutamist konfliktipiirkondades, ütles president Kersti Kaljulaid sel nädalal ÜRO Julgeolekunõu­ kogus kõrgetasemelisel arut­ elul tsiviilisikute kaitse tee­ mal.

Eesti töö keskmes julgeole­ kunõukogus on rahvusvahelise õiguse järgimine ja on oluline, et rahvusvahelist õigust, sh rah­ vusvahelist humanitaarõigust ei rakendataks valikuliselt, selgitas Eesti riigipea. Pandeemiat ette­ käändeks tuues ja humanitaa­ r­ abi liikumist kunstlikult takista­ des ei jõua abi kõige haavata­ vamateni, näiteks okupeeritud Ukraina idaosas vajab pärast kuut aastat väldanud sõjatege­ vust humanitaarabi ja kaitset 3,5 miljonit inimest.

President Kaljulaidi hinnan­ gul rakendab julgeolekunõu­ kogu ebapiisavalt seda, milles on tsiviilisikute kaitsmiseks konfliktipiirkondades juba kokku lepitud ja pandeemia lisab siia veelgi riske, mida peame suut­ ma leevendada. Riigipea arvates on äärmiselt kahetsusväärne, et Julgeolekunõukogu ei ole ikka veel suutnud anda ühist heaks­ kiitu ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese üleskutsele üleilm­ seks relvarahuks, jättes nii ka­ sutamata oma hääle, millel on moraalne jõud.

President Kaljulaid julgustas ka uute tehnoloogiate kasuta­ mist, mis võivad humanitaarabi kättesaadavust parandada ja kut­ sus üles mitte takerduma ­julgeolekunõukogu aruteludes sõnastuse vaidlustesse, mis tsi­ viilisikute kaitsmisele kuidagi kaasa ei aita.

Kõrgetasemeline arutelu toi­ mis Eesti eesistumise raames ning teavitajateks olid ÜRO Peasekretär António Guterres, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer ning Libeeria endine president ja Nobeli rahupreemia laureaat Ellen Johnson Sirleaf.

(Allikas: VPK)

Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinemas Parlamenti mitte kuuluvate Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna juhatused jõudsid ühiste kavatsuste memoran­ dumini, kus tehakse liikmetele ettepanek kahe erakonna baa­ sil luua uus partei.

Kui erakondade liikmed kii­ davad ühinemiseplaani heaks, siis valitakse mõlema erakonna liikmete poolt välja uue erakon­ na nimi ning juhatused val­

Foto: välisministeerium

Ratas: COVID-19 kriis on küberturvalisuse tähtsust tõstnud Stenbocki maja, 22. mai 2020.

– Peaminister Jüri Ratas rõhutas oma kõnes Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistu­ mise raames toimunud mit­ teametlikul kohtumisel, et globaalne pandeemia on näi­ danud, kui oluline on turva­ line küberruum.

Ta tõi esile, et ülemaailmne COVID-19 kriis on pannud digiteenustele lisasurve ja see­ ­ pärast on õige hetk kübertur­ valisusest põhjalikult rääkida.

Ratas sõnas, et Eesti jaoks on pandeemia niigi digitali­ seerunud elus toonud kaasa arengu. „Minu valitsus töötas juba ennegi paberivabalt ja nüüd oleme õppinud virtuaalselt veelgi tihedamaid sidemeid hoidma.,, Ta tõi näited sellest, kuidas on kriisi vältel e-tee­ nused aidanud näiteks medit­ siinivaldkonda ja kooliõpeta­ jaid-õpilasi.

Peaminister kinnitas, et Eesti mõistab hukka küberrünnakud

haiglate, uurimisasutuste ja teiste oluliste asutuste vastu, eriti praeguse pandeemia ajal.

Ratas rõhutas, et Eesti toetab jätkuvalt avatud, vaba ja stabiil­ set küberruumi, kus kehtib täie­ likult õigusriigi põhimõte ning austatakse inimõigusi ja põhi­ vabadusi.

Kultuurikatlas digitaalselt toi­ munud üritusel arutati konf­ likte küberruumis ja seda, kui­ das riigid saaksid oma digitaal­ set taristut paremini kaitsta.

Eesti julgeolekunõukogu eesis­ tumise ühte tähtsamat üritust juhtisid välisminister Urmas Reinsalu ja Eesti esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Kokku osales ligikaudu 60 riiki. Ürituse kaaskorraldajad olid Julgeolekunõukogu liikmed Belgia, Dominikaani Vabariik ja Indoneesia ning Keenia. Kohtu­ mine toimus Eestis arendatud virtuaalürituste platvormil Hyb­ ridity. (Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo)

Eesti soovib liituda USA julgeolekumissiooniga Hormuzi väinas Kaitseministeerium soovib saata Eesti ohvitserid USA juhitud julgeolekuoperatsioo­ nile Hormuzi väina piirkonda.

Riigikogule esitatud otsuse eelnõu kohaselt võiks Eesti panustada operatsiooni Sen­ tinel kuni viie kaitseväelasega.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul koosneb Eesti meeskond tõenäoliselt alguses ainult ühest ohvitserist, kes läheb Suurbri­ tannia üksuse koosseisu ja hak­ kab tegutsema juhtimiskesku­ ses, mis asub Bahreinis.

Luige sõnul oleks Eesti ohvitseri osalemine sellisel opertsioonil huvitav võimalus. ­ ,,See oleks esimene kord, kus Eesti mereväeohvitser saab osaleda niisuguse suure mere­ väe sõjalise operatsiooni staa­ bis, mis annab meile kindlasti kogemusi planeerimise vallas ja

paljudes muudes küsimustes,“ ütles kaitseminister.

mistavad ette liitumislepingu, mis omakorda peab saama liik­ mete heakskiidu. Uue erakonna täpsema platvormi kirjutavad seejärel mõlema erakonna liikmed koos.

Viimastel riigikogu valimis­

tel kogusid nii Elurikkuse Erakond kui ka Vabaerakond mõlemad 1,2 protsenti toetust ega pääsenud parlamenti. Elu­ rikkuse Erakonnal oli 25. mai seisuga 528 ja Vabaerakonnal 508 liiget. (ERR/EE)

Operatsiooni eesmärk on edendada merejulgeoleku sta­ biilsust, kindlustada laevade turvaline läbipääs ning vähen­ dada pingeid rahvusvahelistes vetes Araabia (Pärsia) lahes, Hormuzi väinas, Bab el-Mande­ bi väinas ja Omaani lahes.

USA algatusega on liitunud Albaania, Araabia Ühendemi­ raadid, Austraalia, Bahrein, Katar, Kuveit, Leedu, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik.

Hormuzi väin ühendab Pärsia lahte ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist. Väina laius on 55 kilo­ meetrit ja suurim sügavus umbes 100 meetrit. Hormuzi väin on strateegiliselt ülioluline transporditee. (ERR/EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

ÜRO: pandeemia mõjutab eriti noorte tööväljavaateid Koroonapandeemia on põh­ justanud kogu maailmas tööpuuduse järsu kasvu, mis on tabanud eriti rängalt noori, selgub ÜRO Rahvus­ vahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värskest uuringust. Iga kuues alla 29-aastane inimene on tööta jäänud.

Tekkinud olukord võib aas­ tateks nende töö- ja karjääriväl­ javaateid kitsendada. ,,Ma ei usu, et on liialdus rääkida sule­ tud põlvkonna ohust,“ ütles ILO juht Guy Ryder sel nädalal toi­ munud pressikonverentsil ja hoiatas, et koroonapandeemia mõju noorte töövõimalustele võib kesta kümme aastat ja kauemgi.

Juba enne koroonakriisi oli noorte töötuse tase 2019. aastal 13,6 protsenti, mis on kõrgem kui ühegi teise vanuserühma

puhul. Maailmas oli 267 mil­ jonit noort, kes ei töötanud ega õppinud.

ILO uuringu põhjal kaob ko­ roonakriisi tõttu 2020. aasta teises kvartalis maailmas 2019. aasta viimase kolme kuuga ­võrreldes 10,7 protsenti töötun­ didest. See teeb kokku 305 mil­ jonit töökohta. ÜRO tööorganisatsioon ütleb mitme riigi värsketele andme­ tele tuginedes, et veebruarist alates on noorte töötus tohutult kasvanud ja eriti hull on noorte naiste olukord.

Näiteks Kanadas kasvas ül­ dine töötuse määr veebruarist aprillini kuue protsendi võrra, noorte meeste oma aga 14,3 ja noorte naiste töötus 20,4 prot­ sendi võrra, ulatudes vastavalt 27,1 ja 28,4 protsendini.

(ERR/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID19ga: Provintsid astuvad majanduse taasavamise erinevatesse faasidesse

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles sel nädalal, et epideemia kasv Kanadas on jätkuvalt aeg­ lustumas, aga probleemiks on puhangud, näiteks hooldeko­ dudes, varjupaikades ja töö­ kohtades. Kõige murettekita­ vam on aga nn. kogukondlik levik Torontos ja Montrealis ning nende ümbruses.

Kanadas oli kolmapäevaks haigusjuhtumeid registreeritud üle 87.500, ent tegelikult on neid võimalikult rohkemgi, sest kõik nakatunud pole testitud ja osa juhtudest on veel uurimise all.

Provintsiti on olukord erinev.

On provintse, kus haigusjuhtu­ meid vähe ja viiruse levik NATO lahingugrupp paremini kontrolli all.

KANADA UUDISEID osales Taani marsil Newfoundlandis ja Labra­ doris oli kolmapäev 20. järjesti­ Huawei juhi Nädalal alguses toimunud kuseks päevaks, mil ei re­ Taani marsil osales NATO gistreeritud ühtegi uut haigus­ väljasaatmise lahingugrupp. Sõjalis-sport­ kokku on neid provintsis juhtumiga jätkatakse likku 25 - 40 kilomeetri pik­ juhtu, 260. Siiski ollakse valvsad rah­ Kolmapäeval otsustas Kanada kust jalgsimatka korraldavad vatervise meetmete järgimisel, kohtunik, et Hiina suurette­ välismissioonil viibivad Taani olles võimalikult heas positsioo­ võtte Huawei finantsjuhi sõdurid igal aastal 25. mail. nis võimaliku viiruse teise laine Meng Wanzhou USA-le Traditsioon on 48 aastat vana. puhuks.

Esimene Taani marss toimus väljaandmise juhtumiga võib ­ Prince Edward Island’il 1972. a, kui taanlased osalesid ­avatakse mõned rannad ja rohe­ edasi liikuda.

Otsuse kohaselt jätkub ÜRO rahuvalvemissioonil Küp­ lised alad PEI National Park’is kohtuasi Mengi vastu pangapet­ rosel ja sellest alates on taan­ rahvale 1. juunil, aga mitte veel tuse süüdistuste punktides siiski lased korraldanud jalgsimatku kämpingupaigad. Koolilapsed Kanadas. See välistab lootuse, kõigis riikides, kus missioonil on endiselt koduõppel ja koole et Kanada-Hiina suhted lähiajal olnud – Mongoolias, Balkanil, enne septembrit ei avata. Hai­ Lähis-Idas, Aafrikas, vahendas gusjuhte on provintsis regist­ paraneksid.

Kanada suhted oma suuruselt ERRi uudistesaade ,,Aktuaalne reeritud kokku 27, kõik on teise kaubanduspartneriga on kaamera“. paranenud. pinevad alates 2018. aasta Tänavusel marsil osales 313 British Columbias (regis­ detsembrist, mil Vancouveris sõdurit – taanlased, britid, treeritud haigusjuhtude arv peeti USA nõudel kinni Huawei eestlased ja üks belglane. 2550) avatakse esmaspäeval juht Meng Wanzhou. Ühend­ Parimaks osutus Taani sõdur, taas koolid, küll vabatahtliku riigid süüdistavad Mengi pettu­ kes läbis 25 kilomeetrit kahe osalusega. Järgitakse füüsilise ses ja Iraani sanktsioonide tunni ja üheksa minutiga. distantsi reegleid, koolipinke on ­rikkumises. Huawei asutaja tüt­ Matkajad pidid seljas kandma liigutatud üksteisest vajalikku re vahistamine 2018. a lõpus vähemalt kümmet kilogrammi kaugusesse ning põrandal on Kanadas USA vahistamis­ mää­ varustust. (ERR/EE) ­liikumist tähistavad nooled. ruse alusel viis diplomaatilise Mitmed provintsid astuvad tülini Kana­da ja Hiina vahel. oma majanduse taasavamise Hiina väitel rikuvad nii USA Hispaanias leinatakse ­erinevatesse faasidesse. kui Kanada Mengi õigusi ja Kahjuks Quebec (kolmapäe­ koroonaviiruse nõuavad naise vabastamist. vaks 49.139 haigusjuhtumit) ja Meng on kautsjoni vastu ohvreid Ontario (26.483) on ikka veel vabastatud ning elab Vancou­ murettekitavas olukorras. veris talle kuuluvas mõisas.

Kolmapäeval algas Hispaanias Kuna viimased nädalad on kümnepäevane leinaaeg ko­ ­ tähistanud üha rohkemaid taas­ roonaviiruse epideemia ohv­ avamisi nii majanduse kui muus Järjekordne rite mälestuseks. Epideemia valdkonnas, siis on selle taustal tulistamise on seni Hispaanias nõudnud ka inimesed liikuvamaks muu­ 27 000 inimelu. ohver Torontos tunud ja rohkem kodudest välja Hispaania peaminister Pedro tulnud, seda enam, et suvine Teisipäeva pärastlõunal toimu­ Sánchez kirjutas Twitteris, et soojus on kohati saabunud. nud tulistamises Toronto all-­ tegemist on pikima leinaajaga Kahjuks on sellised „väljatule­ linnas suri saadud haavadesse Hispaania demokraatiaperioodil, mised“ mõnikord suureks rah­ 21 aastane tõusev räpi- ja kui kõik väljendavad kurbust ja vatervise alaseks ohuks. Näda­ hip-hopitäht Houdini. Houdini avaldavad austust neile, kes on la­vah­etusel näidati palju uudis­ oli üks enim striimitud Kanada surnud. pilti ühest Toronto pargist, kuhu räppmuusikuist, 19.2 miljonit kauni ilmaga oli kogunenud Leinaaeg hõlmab ametlikku esitust Spotify’s, tema tuntui­ rohkearvuliselt rahvast, füüsilise ohvrite austamise tseremooniat, mad lood on ,,Late Nights“, distantsi reegleid ignoreerides. mida juhib kuningas Felipe VI, ,,Myself“ ja ,,Backseats“.

See tõi palju muret ja pettumust teatas valitsuse esindaja María Räpparit tulistati ühe kesk­ nii tervisetöötajatele, tervise­ Jesús Montero. „Kaheksa küm­ linna hotelli juures kell nelja ametnikele kui linna- ja pro­ nest ohvrist olid üle 70 aasta ajal pärastlõunal, intsidendis vintsijuhtidele. Toronto linnapea vanad, need olid nemad, kes ai­ said haavata veel üks teismeline John Tory sõnul panevad need tasid üles ehitada riigi, mida me noormees ja juhuslikult koha­ inimesed riski alla nii endi kui täna tunneme,“ ütles Montero. peal olnud 27 aastane naine, mõlemad on paranemas. (NP/EE) (D/EE) (Järgneb lk. 14)

Olukorrast koroonast räsitud Prantsusmaal Guermantes, 22.05.2020 Prantsusmaa on 11. maist jaotatud tsoonideks: Ile-de ­ France (kuhu kuulub ka Pariis), le Grand-Est ja NordPas-de-Calais asuvad punases tsoonis, ülejäänud rohelises.

Rohelises tsoonis läksid las­ teaedade ja algkoolide lapsed 11. mail taas kooli.

Meie asume punases tsoonis ja meilile saadeti 60-leheline sanitaarprotokoll, kuidas meie koolis tegutsema hakatakse.

Kooli saavad minna ainult nn ,,eesliinil“ töötavate vanemate lapsed, s.o medtöötajad, polit­ seinikud, apteekrid, õpetajad.

Kui nendel lastel on õdesid­vendi, siis on nemad ka eelisjär­ jekorras. Kui peaks kohti veel üle jääma, siis saavad ka teised lapsed kooli minna. Kooliminek ei ole kohustuslik, lapsevanem saab 2. juunini ise otsustada, kas ta lapse kooli saadab või jätab edasi distantsõppele. Kuni 2. juunini makstakse lapsevane­ matele, kelle lapsed on kodus distantsõppel, osalist tööturaha.

Alates 2. juunist, kui laps endi­ selt distantsõppele jääb, peab koolist töökohale tõendi esita­ ma, et lapsel pole võimalik kooli minna. Muidu seda raha enam ei maksta.

11. ja 12. mail läksid punases tsoonis kooli õpetajad. Meie koolis said 14. ja 15. mail kooli minna CP (6-aastased) ja CM2 (algkooli viimane klass, st 11-aastased) klasside õpilased. Õpetajad markeerisid kleep­ sudega põrandale ühemeetrise vahemaa, kuidas erinevate klas­ side õpilased hanereas distantsi

hoides kooli sisenema peavad. Ühte klassiruumi mahub Val Guermantes’i Algkoolis Co­ vid-19 sanitaareeskirjade järgi vaid üheksa õpilast. Klassis on 21 õpilast normaalajal. Õpeta­ jad ja koolitöötajad peavad kandma maske, õpilastel ei ole maskide kandmine kohustuslik.

Kooli saabudes ootavad õpila­ sed koolimaja ees ja sisenevad oma õpetajaga koos. Sissepääsu juures peavad kõik desinfitseeri­ ma käsi hüdroalkohoolse geeli­ ga. Kellaajaliselt on ette nähtud tualetti minek.

Selleks võetakse taas ühe­ meetriste vahedega haneritta ja abiõpetajad jälgivad ja abistavad veelaskmisel, et lapsed liigselt midagi ei puutuks. Käsi tuleb pesta enne WC-sse sisenemist ja pärast tualetis käimist. Klas­ siruumis on raamaturiiulid pöö­ ratud seina poole nii, et lapsed raamatutele ligi ei pääseks.

Kõigil peavad kaasas olema oma pliiatsid jms, klassis ei tohi kasutada mänge ega muud jao­ tusmaterjali, mida käest-kätte antakse. Kui keegi õpilastest haigestub, siis isoleeritakse see laps õpetajate tuppa, kus tal mõõdetakse temperatuuri ja õpetaja ootab, kuni lapsevanem lapsele järele tuleb. Üldiselt ei toimu koolis eri­ list õppetööd, sest meie klas­ siruumis on koos kahe klassi õpilased (kahe klassi peale kok­ ku 9 õpilast). Tegu on rohkem lastehoiuga. Toitlustamist koolis ei toimu. Iga lapsevanem peab lapsele kaasa panema toidukor­ vi arvestusega, et seda ei saa külma panna. Samas oli meil täna +30 sooja! Enamik lapse­ vanemaid oma lapsi sellistes tingimustes kooli ei saada, kuna koolis on väga väikesed ruumid ja sanitaarseid tingimusi pole võimalik niimoodi täita, et laste tervist ohtu ei seataks.

Esimese leevendusmeetmete­ (Järgneb lk. 13)

4

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Nr. 21

Käthe Kaufmann – oma aja kangelane Tekst Aino Siebert, fotod Werner Siebert Ajalugu tunneb mitmeid nais­ soost suurkujusid. Peeter I pärandit jätkas Katariina II (1729-1796), avades mh pääsu Mustale merele. Romanovite suguvõssa abiellunud AnhaltZerbsti aadlisoost pärinev printsess tõi Venemaale ka Euroopa moraalse, poliitilise ja seadusandliku filosoofia ja hariduse.

Samal ajal juhtis AustriaUngari keisririiki edukalt Maria Theresia (1717-1780), SaksaRooma keisri Karl VI tütar, kes suutis muuta riigivalitsemise efektiivseks. Kuueteistkümne lapse emal ei puudunud valgus­ tuslikku vaimsustki. Veidi hil­ jem krooniti Suurbritannia ku­ ningannaks Victoria (18191901), kelle valitsemisaeg kestis 63 aastat, mõjutades brittide elu tänaseni. Valitseja oskas oma üheksa last naita targalt teis­ tesse kuningahoovidesse ja nii peetakse Victoriat tänaseni Euroopa vanaemaks.

Kuid nende ja paljude teiste naiste suurepärastest saavutus­ test hoolimata ei peetud nõrge­ ma sugupoole esindajaid veel aastaid hiljemgi samavõrdsuse vääriliseks. Patriaarhaarses ühis­ konnas püsis visalt arusaam, et naised ei ole piisavalt targad ühiskondlikku elu korraldama.

Kuigi tänapäeval on naiste õigus osaleda aktiivselt ühis­ konna ja poliitilises elus tava­ line, on kurb tõsiasi, et ikka veel saavad naised vähem palka ja majanduse võtmepositsioo­ nidel või poliitikas on, mõnin­ gaid erandeid arvestamata, naiste arv vähene.

Saksamaalgi olid naised sun­ nitud kaua oma õiguste eest võitlema. Võrdõiguslikkus dek­ lareeriti alles pärast Esimest

maailmasõda Weimari vabariigi ajal. Adolf Hitleri võimuletulek 1933.a katkestas positiivse aren­ gu. Natsid saatsid naised tagasi teenindama mehi ja sünnitama lapsi.

Pärast Saksamaa Liitvaba­ riigi moodustamist 1948.a pandi naistegi õigused kirja põhisea­ dusesse. De facto said naised aga oma õigused tagasi tublisti hiljem – kuni 1953.a määrasid veel mehed või isad, kas nende abikaasad või tütred tohivad minna tööle, avada isikliku ­pangakonto või saada juhiload.

Argielu kangelased Kuigi de jure puudusid nais­ tel Saksamaal õigused, siis lei­ dus mitmeid julgeid ja peale­ hakkajaid naisi, kes eirates naistevaenulikku ühiskonda ela­ sid elu oma isikliku äranäge­ mise järgi. Nende elust tavali­ selt ei kirjutata, neile jagatakse harva medaleid. Sellest hooli­ mata on nad igati austust ja mainimist väärt. Üks nendest naistest on Käthe Kaufmann Karlsruhest.

Tema eluloo on pannud kirja lapselapselaps Britta Wirtz koos ajakirjanik Bernhard Wagneriga. „Käthe Kaufmann – Eine starke Frau aus Karlsruhe“ („Käthe Kaufmann – üks tugev naine Karlsruhest“) toob esile, et hoo­ limata rangetest naiste jaoks vaenumeelsetest reeglitest oli nõrgema sugupoole esindajatel soovi korral võimalik käia oma teed. Raamat toob samuti esile, et ükskõik milline režiim või olukord ei valitseks, siis võitle­ mine oma õiguste eest tasub alati ära.

Allaandmine ei tule küsimuse alla Katherina Elisabetha Karo­ line Walz, keda kutsuti Kätheks, nägi maailmavalgust 1899.a

Artikli autor vestlemas proua Wirtziga.

Mannheimis (Baden-Württem­ bergi liidumaa). Tema isa, kohtu kantselei ametnik, oli oma ameti tõttu sunnitud kolima ­ ühest linnast teise. Offenburgis (Schwarzwald) võimaldas ta tütrele koolituse aristokraatlikus kloostrikoolis, kus õppis ka hilisem tuntud moekirjastaja Aenne Burda. Burda eluloos leidub mitmeid paralleele Käthega.

Vaimulikus koolis valmistati tütarlapsi ette kodanlikuks eluks ehk kuidas olla oma mehele hea, sõnakuulelik abikaasa.

Argipäev nõudis aga kloostri­ õpi­lasteltki teravat mõistust, tu­ gevat iseloomu ning optimismi – ja seda oli Käthel rohkelt.

Need iseloomujooned aitasid naisel elada üle kaks ilmasõda, esimese abikaasa vägivaldsuse ja teise mehe mõrvamise natside poolt. Peale sõda oli lesk sunni­ tud käima 24 aastat kohut, saa­ maks korvatud Hitleri jüngrite poolt tekitatud ebaõiglus. Kuigi Natsi-Saksamaa oligi juba 1945 kapituleerunud, istusid kohtutes pruunsärklastega koostööd tei­ nud juristid edasi.

Juba noore naisena oli saks­ lanna, tunnetades ebaõiglust, õppinud trotsima ettekirjutisi.

Ta lasi ennast vägivaldsest abi­ kaasast ja oma tütre isast lahu­ tada, kuigi temale kui katoliik­ lasele tähendas lahkuminek nii kaaskodanike halvekspanu kui majanduslikke raskusi.

Tutvudes ja abielludes hiljem Badeni juudi Ludwig Kauf­ manniga, seisis Käthe enesest­ mõistetavusega oma mehe kõr­ val, kui natsid hakkasid juute jälitama. Kaufmannidegi kodu­ uksele kleebiti kollane täht, mis andis pahasoovlikele kaaskoda­ nikele võimaluse avalikult näi­ data oma halvekspanu. Sot­ siaalne isolatsioon ja diskrimi­ neerimine tõid endaga kaasa ka majanduslikud raskused. Seni edukalt tegutsenud kaubaesinda­ ja äritegevusluba tühistati. Kuna Käthe oli Karlsruhes esimesi naisi, kes oli endale hankinud autojuhtimise load, siis sõidutas ta väljakuulutatud reisikeelust hoolimata oma Ludwigit klien­ tide juurde. Mehe sissetuleku vähenemise hüvitamiseks müüs proua Kaufmann usinasti oma näputööd.

1936. a toimusid Hitleri-Sak­ samaal suveolümpiamängud.

Nii lootis hakkaja naine, et tänu tekkinud rahvusvahelisele hu­ vile on tal võimalik taotleda oma abikaasale uus reisimisluba.

Käthe istus auto rooli ja sõitis 800 kilomeetrit Badeni pealin­ nast Berliini poliitilise salapolit­ sei Gestapo peakorterisse. Seal ei saavutanud ta küll oma eesmärki, kuid badenlanna näi­ tas üles kodanikujulgust ajal, mil mitmed teised olid pruunist vägivallast moraalselt halvatud.

Põrgutee

Teose kaasautor Bernhard Wagner, tema kôrval Britta Wirtz raamatu esitlemisel.

1943.a sai Ludwig Kauf­ mann kutse tulla ülekuula­ misele. Käthe viis paha aima­ mata oma mehe Karlsruhe vangla ette. See oli viimane ­ kord, kui ta oma armastatud elukaaslast nägi. Alles hiljem sai ta teada, et ta abikaasa oli

Karlsruhe messiühingu juht ja raamatu autor Britta Wirtz (paremal) koos oma emaga teose esitlemisel.

deporteeritud Auschwitzi hävi­ tuslaagrisse ja tapetud seal fe­ noolsüstiga. Fenool ehk hüdrok­ sübenseen on tööstuskemikaal, mida kasutatakse fenoolformal­ dehüüdvaikude ja epoksvaikude tootmisel, vähemal määral muude keemiasaaduste lähte­ materjalina. Selle tapmismeeto­ di autoriks on Auschwitzi arst, SS-Obersturmführer Friedrich Endress. Surmakandidaat pandi istuma toolile, teda hoiti kinni.

Kui vang oli fikseeritud, tuli timukas ja süstis mürgi pika nõelaga otse südamesse.

Pärast sõda pidi Käthe Kauf­ manngi oma elu uuesti korral­ dama. Elamiseks vajaliku raha teenis ta oma käsitöödega ja avas Karlsruhes isegi naisterii­ deid valmistava vabriku. Jõulu­ deks kinkis üritaja oma tööta­ jatele jalgrattad, talle oli igati südamelähedane, et tema õmb­ lejatel ja nende perekondadel läheks hästi.

Käthe armastas head Badeni veini ja reisimist. Tema ainu­ kene tütar abiellus Norrasse, kus ema teda reeglipäraselt Grandholmeni puhkusesaarel külastas. Pika maa sõitis ta alati autoga ise, pagasis tema armas­ tatud veinipudelid. Tütretütred külastasid omakorda vanaema tihti Saksamaal. Kindlasti nae­ ratas Käthe taevas, kui tema tütretütretütar Britta Wirtz asus tööle Karlsruhe messiühingu juhina ja hoiab mälestust temast kõrgel. Sest kuigi Käthe Kauf­ mann ei olnud oma elu ajal promientne isiksus, siis olid tema inimlikkus, positiivne ellu­ suhtumine ja kodanikujulgus tema elu perioodi kohta nii ebatavalised, et see on ees­ kujuks naistele tänapäevalgi.

Hiina parlament kiitis heaks Hongkongi julgeolekuseaduse Enam kui 2800 saadikut Hiina rahvakongressis (NPC) kiitis neljapäeval heaks sea­ dus­ eelnõu, mis näeb ette teisitimõtlemise, setsessionismi ja õõnestustegevuse karista­ mist. Üks saadik oli ette­ paneku vastu, kuus jättis hääletamata.

Hongkongi julgeoleku sea­ dust hakkavad jõustama Hiina võimud ning Hongkongi parla­ ment seda arutama ei hakka.

Eelmisel nädalal avaldatud ettepaneku kava järgi on sea­ duse järgi lubatud Mandri-Hiina

„Käthe Kaufmann – Eine starke Frau aus Karlsruhe“ („Käthe Kaufmann – üks tugev naine Karlsruhest“) Britta Wirtz ja Bernhard Wagner ISBN: 978-3-7650-8908-4 Lauinger Verlag 264 lehekülge https://lauinger-verlag.de/ buch/kultur/regionalia/kaethe_ kaufmann/ Lisainfo: Baden (pealinn Karlsruhe) Edela-Saksamaal Prantsus­ maa piiri läheduses oli kuni 1918.a iseseisev suurvürstririik ja kuni Hitleri võimule­ tulekuni demo­­k­raatlik vabariik. Seejärel kuulus Baden kolmandasse Reichi, piirid jäid püsima ka pärast Teist maailmasõda. 1952.a liideti Baden Württembergiga. Uue liidumaa Baden-Württem­bergi pealinnaks sai Stuttgart.

Reini jõe läheduses asuva Karlsruhe asutajaks peetakse Baden-Durlachi markkrahvi (margi valitseja) Karl Wilhel­ mit, kes alustas 1715 barokkplaanilinna ja lossi ehitamise.

Kuni 1918 resideerusid lossis Badeni markkrahvid ja suurvürstid. Tänapäeval asuvad Badeni metropolis Liitvabariigi kõik tähtsamad justiitsorganid (Põhi­seaduskohus, Kohtukoda ja Pea­prokuratuur). Linna kutsutakse ka „lehvikulinnaks“ kuna lossi eest linna viivad teed meenutavad lehvikut.

julgeolekuagentuuride tegevus Hongkongis.

Eelnõu on hukka mõistnud nii Hongkongi demokraatialii­ kumine kui ka mitmete välisrii­ kide valitsused.

USA teatas kolmapäeval, et ei klassifitseeri Hongkongi enam Hiina keskvõimust au­ tonoomse piirkonnana.

Eelmisel aastal avaldati Hongkongi tänavatel seitse kuud massiliselt meelt Hiina võimu suurenemise ja erihal­ duspiirkonna elanike vabaduste piiramise vastu. Protestid ja rahutused algasid ka pärast ­ teadaannet uue julgeolekusea­ duse kohta. (ERR/EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Kaksipidi Laensõnad, mis algavad ladi­ na keelest saadud tähenduse­ ga ambi, on mitmeti õpetli­ kud. Prefiks tähendab ju mõlema, mõlemi. Selgeim näide leidub ehk ambivalent­ sis. Mis on psühholoogiline termin, tähendab ühte ja samasse teosse (mõistesse, valikusse) vastandlike tun­ netega suhtumist. Ehk siis tundmuste kaksipidisust, mis on ju meil eesti keeles selgelt olemas kui isiksuse sisekonf­ likti ilming. Või rahvapärase­ malt – nokk kinni, saba lahti.

Eesti keeles puudub sobiv tõlge ingliskeelsele mõistele ambiguity. Seda ei leia Võõr­ sõnade leksikonist; Silvet pakub küll kahetähenduslikkust, aga see pole rahuldav. Eriti veel, kuna Silvet lisab Inglise-eesti sõnaraamatus sinna juurde „kahtlane, ebaselge“. Teeb samuti mõlemakäelisuse mõistet (ambidextrous) tõlkides, andes lisavõimalusi – osavus, petislik, kavalus. Teisisõnu, puudub täp­ sus.

Just sellist seisukohta heide­ takse mõnelt poolt Kanada valitsusele ette – Ottawas har­ ­ rastatakse arvestatud, ettekavat­ setud kahetähenduslikkust (cal­ culated ambiguity). Võib an­ deks anda ühest küljest, kuna sellise pähkliga nagu praeguse pandeemiaga pole, siiski veel mitmes mõttes roheline, pea­ minister Justin Trudeau – nagu kogu maailm – pidanud tege­

Maakera kliima probleem Raul Pettai Rohkete poliitiliste problee­ mide kõrval – siseriiklikud ja rahvusvahelised – pälvivad üha enam tähelepanu muuda­ tused maakera kliimas. Kui püüaksime ka kliima soojene­ mist eitada, siis seisame ikka­ gi fakti ees, et lõppenud aas­ takümme, 2010-2020, oli kõige soojem, mis maakeral on seni­ ni mõõdetud. Selle perioodi jooksul tõusis Maa tempera­ tuur +1.4ºF (0.8ºC) üle 20. sajandi keskmise, ületades +0.2ºC võrra isegi eelmise (2000-2010) aastakümne oma.

Seda lugedes tuleb mõista, et pole tegemist mingi lineaarse aastast-aastasse kasvu, vaid statistilise analüüsi tulemusega.

Ilm eri kohtades ja eri aegadel kõigub ikka üles-alla, polaa­ ra­ lad jäävad alati külmemaks kui ekvaator jne. Kui aga kõikide nende andmete alusel arvutame ruumilise keskmise ja antud aja­ järgu kohta ajalise keskmise, siis saame tulemuseks keskmise globaalse, aastase temperatuuri, mis on 19. sajandi teisest poo­ lest alates järjekindlalt tõusnud.

Kui minna tagasi tööstusajastu algusesse – u. 1850, siis on

lema. Teisalt ootaks otsus­ tusvõimet, mitte -võimetust.

Kuna toetusrahade jagamisest üksi ei piisa ja selge strateegia puudmisel ei ole kaksipidisus kasulik.

Tänases olukorras paistab, et oleme taas endisse liberalismi astunud. Mis nõuab tohutuid ­riigikulutusi, kokkuhoidlikust. Üllatavalt, Rootsi, kaua sotsia­ listlike põhimõtetega tegutsev riik, ei sulgenud oma majandust nagu teised maad. Seal on küll pandeemia tõttu protsentuaalselt rahvastikus olnud enim surmi maailmas, kuid mitte majandus­ likku kaost. Kuna sealsed tead­

lased arvasid, et surmajuhtumi­ test ei pääse, milleks lisada tööpiiranguid.

Need riigid, kus näiliselt ­kogeti viiruse leviku peatamist, olid peamiselt autoritaarvalit­ suste juhtida. Kus kardeti ja täi­ deti käsku. Kuid. Singapuris ja Lõuna-Koreas on toimumas teine COVID-19 nakkuse laine, seda kogeme siin kindlasti. Ehk tõsisemalt, kuna riik oli malbe, mitte kindlakäeline. Autoritaar­ seid käske ei soovi keegi täita, kuid miskipärast on pika-aegne vabadus viinud faasi, kus enese huvides teistest välja ei tehta.

Kahju, et jaanuaris lahkus elavate hulgast inglise poliitiline filosoof Sir Roger Scruton.

Väga viljaka autori arvamust oleks olnud huvitav kuulda täna. Scruton jättis sügava jälje poliitilisse mõtlemisse, kaitstes traditsionaalset konservatismi.

Sellega ta huvid ei piirdunud – esteetika ja inimväärtused (muu­ sika, arhitektuur, vein, kirik/or­ ganiseeritud religioon, isegi suguelu/erootika) – paelusid ­ teda, ta kirjutas neil teemadel olulisi raamatuid. Elutööd hin­ das kuninganna ta rüütliks löö­ misega.

Scrutoni sulest ilmus tähtis poliitilise mõttekäigu sõnaraa­ mat, mille kolmas trükk saabus letti 2007. aastal, 25. ilmumis­ aastapäeva puhul. Vajalik teat­ meteos, erapooletult, asjalikult kirjutatud. Definitsioonidest aga üksi ei piisa, teod on määrava­ mad kui sõnad, nagu teame.

Ning Scruton seletab asjali­ kult lahti võimu ning selle pida­ mise tagamaid, makjavellilikust

kogu temperatuuri tõus tänini olnud +2.2ºF (+1.2ºC).

Mis on selle põhjuseks?

Peapõhjuseks peetakse süsihap­ pegaasi (CO2) hulga kiiret tõu­ su atmosfääris. Veel aastal 2011 oli süsihappegaasi osa 385 ppm (parts per million), nüüdseks on ta juba üle 400 ppm. CO2 toi­ mib nagu kasvuhoone klaaska­ tus: päikeselt saabuv soojus­ energia pääseb klaasist läbi nähtava valgusena ja soojendab hoone sisemust. Sisemus aga kiirgab soojust tagasi hoopis suurema lainepikkusega infra­ punase kiirgusena. Seda kiirgust tavaline klaas läbi ei lase.

Tagajärjeks on soojusenergia kasv hoones ja sealse tempera­ tuuri tõus.

Globaalse temperatuuri ja at­ mosfääri CO2 sisaldavuse aja­ lisi graafikuid kõrvuti seades on üsna selge, miks kliima soo­ jenemist tuleb kirjutada süsihap­ pegaasi kasvu arvele. Vii­ mane aga ühtub tööstus- ja transport­ tehnika järsu tõusuga viimase 170 aasta jooksul: suurenev or­ gaaniliste kütteainete, nagu õli, kivisüsi, gaas jt. põletamine küttekolletes ja mootorites. Siit pärineb u. 75% atmosfääri hei­ detud süsihappegaasist. Tõsi, loodusel on oma kaitseventiil, sest metsad, rohelised taimed ning ookeanid absorbeerivad süsihappegaasi. Inimene on aga

seda kaitset halvanud metsade, eriti troopiliste vihmametsade, laialdase maharaiumisega. Me­ reveel on ka oma piir, sest mida soojemaks ta läheb, seda vähem ta gaasi lahustab.

On ette toodud teisi, natu­ raalseid põhjuseid, mis võiksid maakera temperatuuri muuta. Üks on muudatus Päikese kiir­ guses. Siin aga on ette näidata vaid 11-aastase perioodiga päi­ keseplekkide tsükkel, mis kau­ geltki pole küllaldane, ja teiseks päikese tuumas toimuva nuk­ leaarreaktsiooni aeglane kasv.

See viimane muudab päikese viimaks hiiglaslikuks supernoo­ vaks, aga alles 4.5 miljardi (1 üheksa nulliga!) aasta järel!

Ilmselt ei sobi neist kumbki praeguses arutelus. Teine võimalus on muutused Maa or­ biidis ja pöörlemistelje orientat­ sioonis (Milankovich cycles).

Nende perioodid on aga mõõde­ tavad kümnete ja sadade tuhan­ dete aastatega. Nii ei sobi seegi seletus. Jääb ikkagi vaid eelkir­ jeldatud ,,kasvuhoone efekt“, mille loogilisimaks põhjuseks on senini olnud inimkonna kas­ vav mõju loodusele. Palju on küll veel uurida. Näiteks ei tea me polaarpiirkondade igikeltsa sulamisel vabaneva metaangaasi mõju. Aga pilt on küllalt selge, et probleemi tõsiselt võtta.

Soovitan lugejal kliimamuutuse

On juba esitatud arvamusi, et riigi suured väljaminekud, loo­ tuses pidurdada nakkushaiguse levikut, tähendavat neoliberalis­ mi lõppu. Nagu paljude poliiti­ liste terminitega, ettevaatust!

Mõiste läks igapäevasesse keelepruuki Reagani USA ja Thatcheri Suurbritannia valit­ suste otsuste tõttu. Põhimõtte­ liselt liikusid liberaalid konser­ vatismi suunas, andes firmadele ning indiviididele rohkem tege­ vusvabadust, vähendades neis nii riigimõju kui -kontrolli.

Tulemuseks vabaturgude õit­ seaeg, jõukus, kuni ahnus viis majandussurutuseni, mida ainult riik oleks saanud ennetada. See kurikuulus masu ning süüdlased - pangad, kahtlaste laenude and­ jad, ettevõtted, kes optimistli­ kult ei piiranud väljaminekuid – olid nii suured, et neil ei lastud pankrotti minna. See oleks tähendanud masu asemel ma­ janduslikku depressiooni. Nii tehtigi, lühinägelikult.

võimuahnitsevast, sõnamurdvast poliitikast (Machiavellit pee­ takse esimeseks moodsa riigi valitsemise teooria esitajaks) Reaganomicsi ehk Reaganiaegse majandussüsteemini välja.

Pildi teeb selgemaks Scru­ toni mõne olulisema raamatu pealkirja äratoomine. The Mean­ ing of Conservatism (1980).

The Soul of our World (2014), kus hingeelu ja poliitika tihtine vastuvooluseis on geniaalselt lahti mõtestatud. Isikliku po­ ­ liitilise seisukoha võttis ta ­kokku teoses A Political Philosophy: An Argument for Conservatism (2006). Ka kriti­ seeris julgelt Suurbritannia ülikoolides tugevalt juurdunud marksismi, toetas kommunismi­ vastast võitlust Euroopas.

Kõige ilmekamalt Tšehhoslo­ vakkias, kus Scruton tegutses ning õpetas 1980. aastatel, levi­ tades seal vabadusest toodud keelatud kirjandust. Kogemused seal ja mujal said kaante vahele teoses The Thinkers of the New Left (1985). Kasvav nördimus Läänes toimuvaga viis täienda­ tud kordustrükini 2015. aastal, lisatud selge alapealkirjaga – Fools, Frauds and Firebrands.

Jah, narrid, petised ning vaenu­ tule õhutajad. Selliseid silma­ kirjalikke tuleharke on hilis­ ajaloo „vaba maailma“ valitsus­ te juhtkohtadel olnud kahjuks liig­palju.

Scruton ei peaks Trudeau’d selliseks. Küll, vaatamata ta ­üllatavale hetkepopulaarsusele – kuna mida on ta saavutanud? – küsiks Scruton, miks puudub kindel, konkreetne tegvuskava.

teemasid ka Internetis lugeda; seal leiate palju selgitavaid üksikasju.

Isiklikult arvan, et hoolimata lärmakatest kliimakonverent­ sidest oleme juba üle kriitilise piiri. Aeglaselt, kuid kindlalt on soojenenud üldine maakera temperatuur ja vastavalt keerise­ lisem, rahutum on atmosfäär.

Erakordsed tormid ja äärmusli­ kud temperatuurid siin-seal on tunnistuseks. Võrdluseks võib tuua mäekallakul tasapisi veere­ ma lükatud massiivset kaljumü­ rakat. Aeglaselt, vaevumärga­ tavalt, aga kindlalt kasvab ta liikumise hoog, pidurdamis­ ­ katsetest hoolimata. Lõplik kii­ rus ja veeremise kaugus oleneb mitmest tegurist, kuid niisama kergelt peatada teda enam ei saa.

On tõsi, et eelmainitud stse­ naarium rullub lahti enamasti pikema aja jooksul ning avaldub eri viisil eri paikades (polaa­ ralad vs. ekvaator, mered vs. sisemaa jne.). Nii inimestel, kui looma- ja taimeliikidel on seega võimalust ja aega kohaneda.

Eks ole Maa pika ajaloo jooksul suuri muudatusi varemgi juh­ tunud. Avalisilmi tuleb aga olla juba nüüd.

Pidagem meeles, Trudeau kas just puperdas pandeemia alg­ päevil, aga riigimehelikult ei käitunud. Tähtsam oli tollal Aafrika visiit, et koguda Kana­ dale toetust ÜRO Julgeoleku­ nõukoguliikmeks pürgimisel.

Mis on hambutu tiiger. Selmet koduste muredega tegeleda.

Sealt see ambivalentsus algaski.

Ei igapäevane pressikas rahulda rahvast, ei muutnud tõika, et kobatakse pimedas. Pole ta ainus. Tahaks siiski kindlamat kätt riigitüüril.

Scruton defineerib konserva­ tismi järgnevalt, mis peaks an­ tud olukorras kõiki rahuldama: ühiskondlik ja poliitiline seisu­ koht, mille ajendiks on soov säilitada eksisteerivaid olmeo­ lusid. Kuna need olud on pare­ mad kui olemasolevad alter­ natiivid nii turvalisuse huvides kui selles, et nad on tuttavad, mitte võõrad. Mitte mingi udune reglement, mis muutub päevast-päeva, sõltuvalt olukor­ rast või ütlejast. Ega raudse rusikaga lauale virutamine, opo­ nentide vahistamine, küüdita­ mine ja nagu Singapuris, sur­ manuhtluse rakendamine. Mis muidugi ei ole sugugi aialatil kõõlumine, oodates, mis suunas karata, sinna, kus on turvalisem.

Irooniaks Scrutoniga arvesta­ des on see, et USA ja Suurbri­ tannia valitsused, vabariiklased ja toorid, mõlemad konser­ vatiivsed, ei oska samuti ühtlast strateegiat rakendada. Ka siin ootaks haritud, kuigi vaid lava­ kunsti, draamaõpetaja paberite­ ga Trudeau’lt enamat. Liberalis­ mi vigadest õppides.

TÕNU NAELAPEA

Populaarsemad laste nimed aprillis olid Alisa ja Rasmus Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­­ ku 1044 sündi, neist 522 tütar- ja 522 poisslast.

Kaksikuid sündis 16 paari (neli paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kuus segapaari).

Tallinnas registreeriti 366 sündi, Harjumaal 146, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 72, Jõgevamaal 18, Järvamaal 22, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 46, Põlva­ maal 16, Pärnumaal 59, Raplamaal 20, Saaremaal 34, Tartumaal 147, Valgamaal 23, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 24 lapse sünd.

Aprillis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Alisa, Eliise, Emma, Amelia, Emili ja Sofia ning poistele Rasmus, Mattias, Robert, Keron, Robin ja Sander.

Aprillis sõlmiti 218 abielu, neist 18 notarite ja 8 vaimulike poolt. Lahutati 97 abielu, neist 29 notarite poolt. Aprillis regis­ treeriti 1326 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1207 sündi, 1281 surma, 348 abielu ja 179 abielu­ lahutust. (SMPT/EE)

6

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Peeter Liljele mõeldes

Kaks peadirigenti Peeter Lilje ja Neeme Järvi.

Sirje Vihma-Normet Neeme Järvi soovitas enne emigreerumist enda mantli­ pärijaks 29-aastase Peeter Lilje. Ametlikult kinnitati Lilje ERSO peadirigendiks 6. detsembril 1979. aastal.

Maikuus jäävad muusika­ sõprade suureks kurvastuseks koroona-viiruse leviku tõttu ära kõik Neeme Järvi viimased kontserdid ERSO peadirigendi­ na. Järvi jätkab ERSO eluaegse aupeadirigendina. Seekord saab Neeme Järvi mantlipärijaks Olari Elts.

Peeter Liljele mõeldes mee­ nub kohe Berliozi dramaatiline sümfoonia ,,Romeo ja Julia“, kus ERSO ja raadiokoori kõrval tegid solistidena kaasa Leili Tammel, Hendrik Krumm ja Mati Palm. Publik plaksutas dirigendi tagasi lausa kuus ­ ­korda. See oli värskele peadiri­ gendile tõeline triumf. Lilje ise ütles tagasihoidlikult: ,,Minu eas oma orkester saada, on ­dirigendile määratu õnn.“ Eesti muusikapublikule oli Peeter Lilje nimi juba tuttav. Ta oli paralleelselt õpingutega (nii Tallinna kui Peterburi konserva­ tooriumis) juba seitse aastat dirigeerinud oopereid Estonia ­ teatris. Stravinski ooperi ,,Elu­ põletaja tähelend“ eest oli ta pälvinud ka teatriühingu aasta­ preemia. Minu kultuurimälu­ sahtlis on ka Muusikakeskkooli 1975. aasta lõpuaktus, kus solis­ tiks oli 18-aastane Kalle Ran­ dalu ja nö Järvi orkestrit diri­ geeris Peeter Lilje. Randalu mängis Beethoveni 4. klaveri­ kontserdi esimest osa ja kohe oli tunda, et dirigent Lilje ja pia­nist Randalu on ,,ühel lai­nel“.

Randalu meenutab: ,,Peeter Lilje oli tuhandeprotsendiline muusik. Romantiline unistaja.“ Kalle Randalu oli solistiks ka 28. mail 1980. a Peterburi fil­ harmoonia suures saalis, mis oli Liljele konservatooriumi lõ­ puek­samiks. Värske ERSO pea­ dirigent esitas oma orkestriga ka Sibeliuse 2. sümfoonia, mis oli Liljele konservatooriumi diplomitööks. Peterburi üli­ nõud­ lik publik võttis kontserdi väga hästi vastu. Legendaarne

Fotod erakogust

Peterburi konservatooriumi diri­ geerimisprofessor Ilja Mussin tunnistas: ,,Hindan Lilje esitust üheks parimaist, mis ma Sibeliusest kuulnud olen.“ Peeter Liljest on ilmunud Maarja Kasema ja Tiina Matti­ seni koostatud sisutihe raamat ,,Peeter Lilje – elu kui paljutõo­ tav algus.“ (Tallinn, 2018). Seda sirvides ei jõua ära imestada, kui palju suutis Peeter Lilje oma lühikese elu jooksul ära teha (ta suri vaid 43 aastasena 1993.a). Väga hinnatud on ta eesti muusika tõlgendused.

Siinkohal tahaksin meenutada Rudolf Tobiase oratooriumi ,,Joonase lähetamine“ esimest tervikesitust 25. mail 1989. aastal. ,,Teos mõjus praeguses ­ poliitilises situatsioonis kui jäälapp palavikuhaige laubal, tervendava sõnumina ja tähen­ duslikult,“ kirjutas sel puhul Raili Sule. Jah, see kontsert oli tõesti vapustav – täielikust unus­ tusest oli üles äratatud ­tõeline šedööver, mis nüüd juba Neeme Järvi dirigeerimisel on kõlanud paljudes maailma ­tuntud kontserdisaalides.

Suursündmuseks kujunes ka Eino Tambergi ooperi ,,Cyrano de Bergerac“ lavaletoomine Estonia teatris juba 1976. aastal, mida 25 aastane Peeter Lilje dirigeeris vaheldumisi Eri ­ Klasiga. Eesti heliloojate rida, keda Lilje dirigeerinud, saab vägagi pikk: Sumera, Vähi, Kapid, Rääts, Põldmäe, Pärt, Alo Matiisen, jt. Kõige selle taustal säravad musitseerimised koos Kalle Randaluga nagu tähed taevas. Oma viimase kontserdi- sedapuhku koos Oulu linnaorkestriga – andis Lilje samuti koos Kalle Randaluga – Kalle esituses kõlas Edvard Griegi Klaverikontsert.

Olen täiesti nõus Tiina Mattiseniga, kes kirjutab ülal­ mainitud raamatus, et Peeter Lilje ei lasknud Eesti muusi­ kaelul pärast Neeme Järvi lahku­ mist provintslikuks muu­ tuda. Just suurepärane kontser­ dielu aitas meil need sünged 1980ndad aastad üle elada.

Selle eest sügav tänukummar­ dus ka Peeter Liljele.

Imbi Paju ,,Tõrjutud mälestused“ valiti Soomes tänapäeva kirjandusklassika hulka Imbi Paju teos ,,Tõrjutud mälestused“, mis on loonud sildu paljude riikide vahel ilmus hiljuti Soomes kirjas­ tuses Like Gulagi kirjanduse suurepärase näitena, valituna tänapäeva kirjandusklassika hulka. See on erakordne sündmus kahe riigi kirjandus­ suhetes. ,,Tõrjutud mäles­ tused“ anti välja ka e-raama­ tu ja audioraamatu vormis. ,,Tõrjutud mälestused“ avab Stalini terrori mehhanisme ja inimeste saatusi okupatsiooni all. Imbi Paju enda ema ja ta kaksikõde viidi 18-aastastena 1948. aastal Venemaale Gulagi sunnitöölaagrisse – need on mälestused, millest pole võima­ lik vabaneda. Islandi teatripro­ fessor Stefán Jónsson on öel­ nud, et Paju raamat räägib armastusest ema, isamaa ja ­ inimkonna vastu. Üks tänapäeva parimaid Gulagi uurijaid Anne Applebaumi saatesõnad raama­ tule on: ,,Rääkides oma ema saatusest, kirjeldab ta terve ­rahva lugu.“ Soomekeelses teoses saavad sõna ka kirjanik ja psühhoana­ lüütik Mikael Enckell ning Toomas Hendrik Ilves. Raamatu kaanetutvustuses on ära toodud, et aastal 2013 andis Soome president Imbi Pajule Soome Lõvi Rüütelkonna 1. järgu rüütliristi. ,,Tõrjutud mälestused“ ilmus esimest korda 14 aastat tagasi.

See on kasutusel paljudes ülikoolides nii Eestis kui välis­ maal ja juba aastal 2007 valiti see Rootsi koolide Elava ajaloo õppematerjaliks. (ERR/EE)

Digiaasta toob uued heliraamatud Digikultuuriaasta toob heli­ raamatud inimeste taskutesse.

Tuntud eesti näitlejad loevad sisse 50 eesti autorite raama­ tut O. Lutsu ,,Kevadest“ I. Hargla Apteeker Melchiori lugudeni. Esimesed heliraa­ matud jõuavad kuulajateni jaanipäevaks. ,,Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. Heliraamatute kuula­ mine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal ­kuulata,“ ütles digikultuuri tee­ ma-aasta juht Martin Aadamsoo Erinevatele vanuse- ja huvi­ gruppidele suunatud heliraama­ tud on kättesaadaval eestikeel­ setel veebiplatvormidel.

2020. a on Eestis digikultuuri teema-aasta, peakorraldajaiks Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskait­ seamet ja Eesti Rahvusring­hää­ ling. (ERR/EE)

Nr. 21

Eesti animafilm valiti Annecy filmifestivali võistlusprogrammi Juunis 60. korda toimuva maineka Annecy filmifestivali kavasse valiti kolm Eesti filmi.

Contrechamp võistluspro­ grammi, mille eesmärk on tuua esile maailma kõige ­ori­­ginaalsemaid ja oma­pära­ se­ maid animafilme, valiti Oskar Lehemaa ja Mikk Mägi täispikk ,,Vanamehe film“. Lühifilmide põhivõist­ lusprogrammi valiti Kaspar Jancise ,,Kosmonaut“ ning tudengifilmide võistluspro­ grammi Eesti Kunstiaka­ dee­ mias valminud Pablo Nicolas Martínez Ballaríni ,,The Piece of Tail in the Mouth of the Snake that Bites Its Own Tail“.

Festivalil kandideerisid filmid 94 riigist. ,,Vanamehe film“ ­valiti välja 3180 filmi seast.

Nimitegelane Vanamees, soliidses eas lugupeetavas talu­ mehe seisuses meesterahvas, on Eesti n-ö komberuumis hallidest aegadest olnud autoriteedi võrd­ kuju. Seda Vanamees enda arvates ilmselgelt ongi. Filmi ­ seiklus läheb lahti, kui lapse­ lapsed lähevad suveks maale Vanamehele külla. Idüllilisest

suvepuhkusest vanaisa juures on asi aga kaugel, sest Vanamees ruunab karmi maa tööga nii lapsi, kui ka oma lüpsilehma. ­ Jõmpsikad ei mõista maaelu kombeid ja põhjustavad hinna­ tud lehma põgenemise. Nüüd on Vanamehel ja lastel aega 24 tundi, et leida lehm üles enne, kui lüpsmata udar plahvatab ja piimatuumakatastroofi põhjus­ tab.

15. kuni 30. juunini toimuv Annecy rahvusvaheline anima­ filmide festival peetakse tänavu virtuaalselt. Filme näidatakse akrediteeringuga filmiprofessio­ naalidele ja publikule üle maail­ ma. Paralleelselt toimub vir­ tuaalne filmiturg, mille raames toimuvad eriüritused, loengud, work-in-progress esitlused ja töötoad. Festivali üks suurspon­ soritest on teiste seas Netflix ning linastuvatel filmidel on läbi suurejoonelise tähelepanu soodne võimalus leida laiaula­ tuslikke rahvusvahelisi levi­ ka­ naleid.

Eesti Filmi Instituut on täna­ vusel Annecy filmiturul esinda­ tud virtuaalse stendiga.

(ERR/EE)

Vabamu uus näitus esitab rahvastikumuutusi

taja Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. ,,Praegune riigi­ piiride suletus on toonud esile haprad kohad meie majanduses, poliitikas ning laiemates maail­ mavaatelistes küsimustes. Pan­ deemia kontekstis aitab näitus #kuidasmekestame meil neid küsimusi – avatust, suletust, ebavõrdsust ja heaolu – uuesti mõtestada, püsides niimoodi äärmiselt päevakajalisena,“ mär­ kis Hellam.

Fotograaf Birgit Püve lisas, et ehkki näitus kõneleb tõsistel teemadel, ei peaks seda nägema tumedates toonides. ,,Kuigi elu keskustest eemal nõuab iga­ päevaselt tihti suuremat pingu­ tust, on portreteeritud inimesed säilitanud eluterve hoiaku, ava­ tuse ja armastuse Eesti vastu,“ sõnas Püve.

Varasemalt on näitus olnud üleval Tallinnas Balti jaama ootepaviljonis, Põlva kultuuri­ majas, Paide Muusika- ja Teat­ rimajas ning Kuressaare kul­ tuurikeskuses.

Tunnustatud fotograafi Birgit Püve näitus pealkirjaga #kui­ dasmekestame on okupatsioo­ nide ja vabaduse muuseumis Vabamu publikule avatud kuni septembri lõpuni. Näitus püstitab olemusliku küsimuse: kuidas ja kellega koos me järgmised 100 aastat Eesti­ maal kestame?

Ehkki Püve rändas kaame­ raga mööda Eestit ringi juba 2018. aastal, püüdes pildile rahvastiku vähenemise ning ­ vananemisega seotud muutused ­ Eesti inimeste argielus, on tänavune koroonapandeemia asetanud need küsimused uude vaatevinklisse. ,,Nendel fotodel ning inimeste lugudes kajastu­ vad nii pendelränne EestiSoome vahel, Ukraina tööjõud Eestis kui ka Eesti-sisene ränne,“ sõnas näituse ühe alga­

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1004

I

S

Ristsõna nr. 1003 LAHENDUS

1. Ühesugused kaashäälikud.

4. Veevõtukoht.

8. Hunt (murd.).

12. Koer (lastek.).

13. Ikka, üha.

14. Toimekas, tegus, käbe.

15. Veelind.

16. Nõrk, saamatu inimene.

18. EV suursaadik Ottawas (eesn. täht+perek. nimi).

20. Mitte midagi, null (ingl.k.).

21. Koht.

24. Naisenimi.

28. Teat. puud.

32. Uss. 33. Sidesõna.

34. Vee voolamine peene joana.

36. New London Architecture.

37. Tukastus, tukkumine.

39. Sama nimega.

41. _______silm (hunt).

43. Tuline, kuum (vedelik).

44. Avar.

46. Kreeka täht.

50. Northern Birch Cred. Unioni presi-

dent ja tegevjuht (ees-+perek. nimi).

55. Vastne.

56. Arutu, totter.

57. Minevikuvorm sõnast ,,tegema“.

58. Status Network Token.

59. Kohupiimajuust.

60. Eneseteadvus (mitm).

61. Riik Aasias.

26. Kelm, petis.

27. Maitsetu, soolata (tagurpidi).

28. Teat. nakkus­ haigus.

29. Skautmaster Torontos.

30. Briti kirjaniku H(ector) H(ugh) Munro (1870 –1916) kirjanikunimi.

31. Kümnesendine ALLA: (ingl.k.).

1. Vana mees.

35. Teat. rassi 2. Õhu liikumine. esindajad.

3. Maamajapidamine. 38. Töö ülevaataja 4. Kabareetants. mõisas, kupja 5. Vorm sõnast abiline. ,,aed“.

40. Kaitseväe 6. Kihnu Jõnnu Akadeemia (lüh.). eesnimi.

42. Planeet.

7. Pesemiskoht.

45. Koht istumiseks.

8. Karastav ujumine. 47. Räpane, mitte­ 9. Vorm sõnast puhas. ,,usk“.

48. Kana toodang.

10. Patt (ingl.k.).

49. Itaalia vahuvein.

11. Kõrts (ingl.k.).

50. ______ip, end.

17. Tuulepuhang.

Eesti peaminister.

19. Kolm erinevat 51. Hobuse ergutasulghäälikut. mise hüüe!

22. Inisemine.

52. ______napp, 23. Jumalateenis­ 53. Eesti poliitik, praetusteks kasutatav gune justiitsminishoone. ter.

25. H______, Aasia 54. Art Gallery of suurriik.

Ontario.

Naljanurk Restoranikülastaja kurdab kelnerile: ,,See loomaliha, millet e tõite on külm, vintske ja maitsetu.“ ,,Mis parata, härra,“ lohutab kelner, ,,see loom on üles kasvanud meie karmis ja külmas kliimas.“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Vabandust

Paremale: 1. Malk, 5. TES, 8. Tärk,

Nädala retsept

PAREMALE:

Volli veste

T

12. Agaa, 13. Ora, 14. Amer(iitsium), 15. Saan, 16. Kullamaa, 18. Karask, 20. Armani, 21. Lars, 23. EAK, 24.

Vana­moor, 28. Leib, 31. Esi, 32. Mo­­ kas, 34. EGO, 35. Tirk, 37. Somaalia, 39. VES, 41. Salt, 42. Paater, 45.

Deemon, 49. Anastama, 51. Eile, 52. Anni, 53. Noa, 54. Nina, 55. Toad, 56. Don, 57. Anun.

Alla: 1. Mask, 2. Agaa, 3. Laar, 4.

Kanala, 5. Tokkroos, 6. Eru, 7. Sala, 8. Taamal, 9. Ämmakeel, 10.

Rean(imatsioon), 11. Krai, 17. LRE, 19. Samm, 22. Sokos, 24. Vet, 25. Asi, 26. Nirvaana, 27. Ramadaan, 29. Igi, 30. Boa, 33. Sale, 36. Ketsid, 38.

Ateena, 40. Set, 42. Paat, 43. Anno, 44. Rand, 46. Miin, 47. Olnu, 48.

Nean, 50. Moo.

7

Kui kaotad südame, ära samas kaota pääd. Rahvasuust õpetus kulus marjaks ära. Kuid kuna õnn juhtus sisse lööma siin mandril, siis oli lisaks töökaaslaste õpetus. Enne kui põlvitad temakese ees (no kui prohvetlik, arvestades tänapäevaste kössi­ tamistega), sõrmus peos, süda kurgus ja huulil elu­ muutev küsimus, siis on tarvis uuring läbi viia. Ämmaga arvestada. Semud ütlesid, et mitte ainult välimust passida – niuke nigu vanamoor praegust on, võib vabalt su kaunitar tu­ levikus olla. Muidugi nii ei olnd, värske ja sädelev nigu hommikune kaste tänaseni.

Ei, hoiatus oli hoopis iseloomu suhtes. Mida tulevane ämm oma tütrele oli õpetanud ja kas see külge jäi. No kik nood naljad ämmade kohta vastavad tõele. Mis ime, varastad ta silmatera ära. Ole kas või priske tengelpungaga – ikke ei sobi. Ei unustata igal võimalusel seda meelde tuletada. Olen aga tänulik, et ämma iseloom tütrele edasi ei kandunud.

Temake on mõistlik, noh tavaliselt. Sestap me abi-, veel vähem kooselu präägustel imelikel aegadel on püsinud. Ämm on kaua pilverüngalt alla vaadanud, kas Kertut hoian ikke nigu peaks. No teen parima.

Olin patseerimas hiljuti, õhtal, kaugele teistest hoides, kui mõtlesin, et kuramuse keeruline on olla viisakas võõrkeeles.

Siis mõte kaldus ämmale, tänus, et ta nii hea lapse ilma oli toonud. Ja siis kukkusin irvitama. Tuli meelen, kuidas meist nii mõnigi siia kanaadasse sattudes hirnus keelt õppides mõne väljenduse tõttu. Noh näituseks – ma vabandan on ju ämm suri. Vabandage, excuse me pakkus saunast väljudes, pärast usinat jumalavilja mekkimist, sänikaeladele mõnu, ku põõsa man oll.

Banaanišokolaadikeeks (banana chocolate bread ) Jaane Orav Kaalu vedelad ained ühte ­keskmisse kaussi: 100 g hapukoort 50 g suhkrut 3 muna 3 küpset banaani, tambi katki 100 g sulatatud võid Sega läbi.

Kaalu kuivained teise kaussi: 100 g jahu (vali ise, kas nisu, tatra, spelta, riisi) 2 tl küpsetuspulbrit 1 tl kaneeli Suts soola Sega kuivained läbi.

Nüüd lisa kuivained vedelate ainete kaussi ja sega läbi.

Seejärel lisa 70-100 g tumedat šokolaadi (mini baking chips) ning sega kergelt.

Vala määritud 23 cm keek­ sivormi (loaf pan), võib ka küp­ setuspaberiga vooderdada.

Kate: 1 banaan, pikuti pooleks lõiga­ tud Soovi korral raputa peale mand­ lilaaste, kaneeli ja suhkrut.

Küpseta 350F ahjus, umbes 50-60 minutit.

Head isu!

Neid veelgi, nii mõnigi habemega. Paljusid noist ei sobi isegi vestesse peita, poleeri või häma, kuda tahad. Siis see kurikuulus keelte miksamine. Parim näide, et kallimast saab hani, kes toidunõude asemel peab kraanikaussi oopis ülemisi kumerusi suruma.

Meenus ka minust vanemate meeste, kellest kahjuks vähe on järgi, väide, kuda tolles Tšehhi põrgukatlas, mille kõrval praegune koroonapõrgu on kahvatu, laulsid sõdurid marssides nimme „Kus on kurva kodu“. Teades väga hästi, mida too kolmas sõna slaavi keeltes tähendas.

Tänaseks on tuu angliski enam-vähem suus, mitte üle kivi­ de ja kändude nigu toona. Kuid paljudel on ikke hääldusvar­ jund, aktsent küljes. Ning pentsikult kukkus, ehk kukub mõnel ikkagi hääldamine välja noil, kes pärit saartelt, Võrumaalt, paikadest kus räägiti murrakuliselt, nigu üles kasvades oli õpitud. Üts Karula miis pani lausa naarma, ku ta siin hädälidse maadlõs kiilega. Ähh, mes ma ses möödanikust. Olevik ise keeruline loom.

Kuid nalja viskamata see eluke ei kõlba peni hänna allagi.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Kalm, Mart. Eesti arhitektuuri 100 aas­ tat. Post Factum, 2018

Raag, Raimo. Väliseesti 100 aastat. Post Factum, 2018

Eesti 100 aastat paistavad kõige au­­samalt välja ar­­ hitek­tuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigi­ koguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seen“ või moodsalt monumen­ taalne ERM Tar­tus – ise oleme need endale ehitanud. Ehkki tühjalt lagunevad talud, KirdeEesti kaevandused, kolhoosi­ keskused või keldripoed võivad tunduda nii mõtte­tud, pole neid kunagi paha pärast ehitatud.

Aeg ja olud on püstitanud erine­ vaid ehitusülesandeid, mille taga­ m aid ja lahendusviise püüab käesolev raamat avada.

Kui 1918. aastal te­­ kkis iseseisev Eesti Vabariik, elas Vene­ maal, Siberis, Kaukaasias, Lääne-Euroopas, Ameerikas ja Austraalias ligemale üks viien­ dik eestlaste üldarvust. Kõikjal, kus eestlased elasid suuremal hulgal koos, tegutsesid eesti seltsid, mõnel pool anti välja eestikeelset ajalehte.

Raamat annab ülevaate or­ ganiseeritud väliseesti elust viimase saja aasta vältel. Mõne­ võrra põhjalikumalt käsitletakse kahe maailmasõja vahelist pe­ rioodi, sest selle kohta on va­ rem ilmunud vähe üldkäsitlusi.

8

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Estonia presiding while UN Security Council reaffirms importance of cyberstability ERR, May 2020 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

From patriotism to treason, a classic case revisited In 2109, Major Deniss Metsavas, artillery officer in the Estonian Defence Forces, had confessed to charges of treason, pleaded guilty in court and was sentenced to 15 and a half years of imprison­ ment.

An Estonian citizen, ethni­ cally Russian, Metsavas had joined the military in 1997. He was a graduate of the military academy, assigned initially to the Presidential Guard, became an artillery specialist, received further training in Finland and had been deployed to Afgha­ nistan, with NATO forces in Helmand province.

At the time of his arrest, Metsavas was serving as a staff officer at Military headquarters in Tallinn in the artillery inspec­ torate, attached to the depart­ ment preparing an overall de­ fence strategy. This position, added to other aspects of his personal history probably made him attractive as a target for ­recruitment.

With his Russian ethnic heri­ tage, he represented the loyalty of the Russian-speaking minori­ ty in Estonia. He had become the ‘poster boy’ of the Estonian military. He was their spokes­ man in the army, one of their own who could, as an example, discredit the Kremlin’s claims about Crimea. He was invited on Russian language television shows and radio programs. He spoke at a high school and then escorted the students to a mili­ tary exercise. Metsavas was known to speak about patrio­ tism and about the obvious intent of Russian propaganda. ­ In essence he was seen as something for which Estonia ­itself wanted to be recognized – inclusiveness, tolerance, open­ ness.

Metsavas had grown up in Lasnamäe, a massive jungle of apartment houses, for mainly the Russian speaking residents of Tallinn. It was built for the influx of Russian workers, from other parts of the Soviet Union, ostensibly to fill the demand for labour as Estonia was indus­ trialized. Estonians, suffering a post-war housing shortage, were denied the new accommoda­ tions. It’s said that the deli­ berate movement of non-Esto­

nians to the occupied country

by Moscow was a form of ‘cul­ tural genocide’, a policy forbid­ den by the Geneva Convention.

His father, Pjotr Volin, a manual labourer, had served in the pre-1991 Soviet border guard, a department of the KGB. His mother, an obstetrics nurse, had emigrated to Estonia after marrying Volin.

Volin had attended Russian language primary school and was immersed in the Lasnamäe Russian community. But he started to learn Estonian at six or seven years of age and was completely fluent in the lan­ guage as an adult.

Volin’s youthful ambition was to become a soldier in the style of Hollywood action heroes. As a high school gra­ ­ duate, he enlisted and with suf­ ficient grades he qualified for the military academy, thus gain­ ing an officer’s commission.

In Metsavas’ case, the GRU (military intelligence) recruit­ ment of a spy from Estonia faithfully followed trade craft methods as taught in their textbooks: Uncover the back­ ­ grounds of regular visitors to Russia; target those that would be of benefit to Russia; through surveillance become familiar with his contacts and activities while in Russia; arrange a “honey trap” to involve the tar­ get in an illegal or embarrassing situation; use the evidence to secure the target’s co-operation.

The GRU set the trap during one of Metsavas’ visits to his relatives in Smolensk. He visited a local nightclub, thinly dis­ guised as sauna/bordello. He ended up in a room with a flirty woman who befriended him.

The next morning as he left his aunt’s house to go shopping, Two plain-clothed men ap­ proached him, identified them­ selves as police and showed them a signed statement in which the woman claimed she had been raped. If convicted, they said, Metsavas could face 15 years imprisonment.

The conversation continued in a police station, where he was shown a video of himself and the woman in bed – a ­perfectly executed honey trap.

(To be continued) LAAS LEIVAT

Participants at an Arriaformula meeting of the UN Security Council (UNSC) re­ cently focusing on cyberstabil­ ity, conflict prevention and capacity-building stressed that international law applies in cyberspace and that the norms of responsible state behavior hold for all UN member states.

Prime Minister Jüri Ratas (Center) and Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa) both stressed that the COVID-19 crisis has highlight­ ed the importance of a secure cyberspace, according to a Ministry of Foreign Affairs press release.

“This crisis has also de­ monstrated how crucial it is to have a safe and reliable digital infrastructure, and how we must collectively work toward a more stable and secure cyberspace,” Reinsalu said in his opening ­remarks.

Ratas highlighted the fact that the global COVID-19 crisis has put extra pressure on our critical services in terms of cybersecurity, and thus now is ­ the right time for substantive discussions on cyberstability.

Many countries concurred in their own statements as well.

Reinsalu also announced that Estonia plans to convene an international meeting soon to ­ address the importance of digi­ talization in responding to the coronavirus crisis and assisting recovery efforts.

According to Estonia’s Am­ bassador at Large for Cyber­ security Heli Tiirmaa-Klaar, one of the primary objectives of the events was to clearly enshrine previous UN agreements on cyberstability. “With this meet­ ­ ing, Estonia showed itself as a driving force when it comes to discussing emerging threats at the UN Security Council,” Tiirmaa-Klaar said. “On an international level, it is impor­ ­ tant that the conviction shared

by Estonia and many countries was heard loud and clear: cyber­ space is not different from other domains where inter­national law guides state be­havior.”

James Lewis of the Center for Strategic and International Studies, one of the experts to brief the UNSC and other UN members, called the event “a major contribution by Estonia and its co-hosts to put this topic in front of the Security Council.” According to Lewis, cyber norms and international law remain the best and most reliable way to build security in cyberspace.

More than 60 countries worldwide participated in the event, which was co-organized

by UNSC members Belgium, Dominican Republic and In­ donesia as well as Kenya and held on the Estonian-developed virtual event platform Hybridity.

Nr. 21

The Baltic States, forward together This month marks a special date for the Baltic States, the 30th anniversary of the Declaration on Unity and Co-operation between Esto­nia, Latvia and Lithuania. In 2018 The Baltic States celebrated one hundred years as independent states. Our birth coincided with major changes on the political map of the world. At the end of the First World War, the empires broke up and indepen­ dent countries appeared, including Estonia, Latvia and Lithuania.

The shining moment came on August 23rd, 1989 when two million Baltic people literally joined hands to create a 675 ­kilometre human chain from Cathedral Square in Vilnius past the Freedom Monument in Riga ending at the Hermann Tower in Tallinn. Fifty years earlier on that same day, the no­ torious Molotov-Ribbentrop Pact was signed between Nazi Germany and the Soviet Union, setting the stage for the Second World War and the long post-war division of Europe.

Fifty years later it was the moment for the Baltic republics to regain their independence for the second time in the 20th century. All three countries regained their independence in the early 1990s and formed the Baltic Council to address their common pressing concerns; strengthening indepen­ dence, returning their countries to the international arena and securing the withdrawal of Soviet/Russian troops from their sovereign territories, ending the long occupation.

The current focus of our co-operation is on regional security, connectivity and en­ ­ vironment. The present CO­VID-19 pandemic has underlined the importance of digi­ talization as a tool to strengthen the functionality of affected ­ocieties and economies.

On March 29th, 2004 the Baltic States joined NATO and on May 1st, 2004 joined the European Union. These two acts firmly demonstrated the Baltic States’ emergence as western oriented countries and valued participants in the EuroAtlantic security architecture. Both organizations embody the values and visions we have held dear since the beginning of the fight for our own statehood.

Today, the United Kingdom, Canada and Germany lead NATO multinational battalions stationed in Estonia, Latvia and Lithuania, respectively. With this deployment to the Baltic ­region, our NATO allies, in­cluding Canada, are helping countries like the Baltic States to deal with new threats and dangers aimed at the heart of western values such as the rule of law and democratic government.

Centres of excellence on e­nergy security in Vilnius, ­strategic communication in Riga and cyber security in Tallinn offer their expertise and experience. All three countries achieved NATO’s target spending of 2 percent of GDP on ­defence. NATO remains the foundation for our collective de­ fence and the essential forum for security consultations and decisions among Allies in the Euro-Atlantic area.

The European Union membership has brought a new ­quality of life and impressive economic growth. According to the World Bank, the Baltic States have become high-income economies with very high Human Development Indices. The Baltic States support the EU Neighbourhood Policy, the out­ reach program to engage eastern and southern European states still working towards deeper integration with the EU. The Baltic States support NATO’s open door policy and en­ largement of the European Union once the necessary cri­teria are met. It is a common interest to have stable, progressive and secure neighbours.

The COVID-19 crisis has ­influenced Baltic co-operation at all levels. The Governments have agreed to work together in developing a response. The decision to open borders on May 15th, 2020 and create the first “travel bubble” within the EU was based on the similar epidemiological situation in all three countries. Opening “the Baltic Schengen” – re-estab­ lishing physical connections and traveling between three countries – was an important first step in returning to normal life in a co-ordinated and safe manner. Continued close co-operation and exchanges of information remains central in eliminating other restrictions, and helping to restore econo­ mic activity and free movement throughout the European Union.

The past thirty years of Baltic co-operation created a shared commitment towards prosperity, safety and security for all its people. To be open, transparent and inclusive for all, confident in its own strong r­egional identity and focused on sustainable economic growth and development, while be­ ing fully aware of its ecological vulnerabilities. Our aim is to become a role model of eco­logical, economic, social and se­ curity standards and policies, with a vibrant civil society.

TOOMAS LUKK, Ambassador of Estonia KĀRLIS EIHENBAUMS, Ambassador of Latvia DARIUS SKUSEVIČIUS, Ambassador of Lithuania

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

9

Thousands of KGBsnapped singing revolution photos enter archives fewer images.

The pictures show uncon­ 6,000 original camera nega­ strained rallies, pickets, de­ tives were given to the film monstrations, commemorative section of the National Ar­ ­ events, speech and wake-up chives (Riigiarhiiv) recently. meetings, even funerals, as well The negatives are from snaps as the expulsions of dissidents, by the KGB – the Soviet and of course, all the significant Union’s main internal security events in Hirvepark and Laulu­ organ – during the Singing väljak.

Revolution era, and concern Almost all the leaders of the mass events between 1987people at that time, as well as 1991. The ETV show “Pealt­ some future stars, can be seen nä­gija” had the chance to see in the pictures.

For example, at the photos. the opening of the memorial The film reels had been crosses commemorating the stored in a safe belonging to [World War Two] Battle of Jaanus Rohumaa, who has been Porkuni, young historian and a security company owner for 30 years. “To my knowledge, future prime minister Mart Laar the existence of these photos is speaks. Jüri Mõis, later founder unique, not mention that this is of Hansapank, demands a the only place in the former self-sufficient Estonia.

The focus of the analytical Soviet Union where photos have been preserved of events work was among others, Heiki that affected us so deeply,” Ahonen and Eve Pärnaste.

Ahonen was punished for agita­ Rohu­maa said.

The individual who shot the tion and propaganda against the photos methodically, at the Soviet Union and spent four same time trying to hide his ac­ years in prison, most of it in tual employer, called himself Perm labor camp in central “Oleg”. Even though he can be Russia. Both also participated seen in many of the old shots in the organizing of the legen­ and his name was published in dary meeting at Hirvepark in [State Gazette] Riigi Teataja, Tallinn in 1987.

“Oleg” was also in the thick the 63-year-old former KGB officer agreed to an interview, of the events of May 15, 1990, ­ on the condition that his almost 30 years ago to the day, ­appearance and name wouldn’t when members of the [pro-­ Soviet] interfront movement be published.

The man, Estonian-born, re­ stormed Toompea. While several ceived training in the Red Army reports survived from the day in the field of encryption, in which have gone down in his­ ­today’s sense, and said that he tory, alongside Edgar Savisaar’s joined the KGB voluntarily in famous radio announcement 1976, serving most of the time “Toompea is under attack”, the in the 7th Department, which KGB photographer managed to was engaged in secret surveil­ capture the precise moment when the [Estonian] blue-blacklance.

Secret surveillance was thus and-white was torn off the roof. a big part of his life for By law, former KGB ­decades. He never wore a uni­ collabo­ rators had to surrender form, and couldn’t even tell his to the security police following wife what he was up to. “My independence, but Oleg didn’t wife didn’t ask questions, she do so, and his name was pub­ knew that at home, not a word lished in the Riigi Teataja. The was to be said about it.” former KGB officer has no guilt The exact number of images or r­egrets about his actions, in the collection is unclear. In however. “If there would be an­ digitized form, a total of 6,500 other change of power now, I files were created from the think all, or at least half, of negatives, but since some [Estonian security police] ­ frames may be repeated or are Kapo’s colla­borators would be­ A selection of the thousands of KGB-snapped photos during the Singing Revolution of the late 1980s-early defective, there are actually come the e­ nemy,” he said.

1990s in Estonia.

Photos: National Archives

ERR, May 2020

Survey: Graduates satisfied with studies, increase in working alongside BNS, May 2020

is very closely or largely related to the field in which they studied. Three-quarters of re­ ­ spondents said their studies had met their expectations and twothirds said they had acquired skills they regularly use at work.

There has been an increase in students working during their studies, the results of a new survey of graduates from Esto­ nian higher education institutions show. Nine out of 10 say they are satisfied with their choice and studies.

Three-quarters of the alumni surveyed think their current job

More than three-quarters of the alumni worked during their studies, including 80 percent of Estonian and 62 percent of foreign alumni. Compared to ­ previous surveys, the share of students who worked both be­ fore and during their studies has increased significantly. Com­ pared to data from 2009, 45

percent of alumni worked be­ fore starting studies or during their studies.

After graduation, alumni of Estonian higher education insti­ tutions are characterized by a high employment rate as 89 percent of respondents are ­employed. In total, 7 percent of all, and 5 percent of Estonian, alumni work abroad. About half of the Estonian alumni abroad are planning to return to Estonia in the near future.

About half of the foreign gra­ duates work abroad and half in Estonia. Altogether 42 percent of foreign alumni working in

Estonia are planning to stay in Estonia for at least ten years and 19 percent for up to five years. In three cases out of four, the work done and the speciality studied are related.

The largest number of gra­ duates with a job corresponding to their studies is among the graduates of the fields of infor­ mation and communications technology (ICT), education and health and well-being.

Compared to 2015, the share of doctoral alumni engaged in work in their field has increased the most.

When finding their current

job, alumni considered profes­ sional knowledge, the ability to apply theoretical knowledge in practice and the knowledge of Estonian and English to be the most important. Career services, experience abroad and the topic of the dissertation were con­ sidered less important.

The survey was conducted

by Ernst & Young Baltic AS in cooperation with the Ministry of Education and Research. The web-based questionnaire survey was conducted among 5,000 alumni who graduated from higher education in Estonia in 2016–2018.

10

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Nr. 21

LEP 2021 save the date and Logo Contest 35th West Coast Estonian Days Save the dates: Friday July 16th to Sunday July 18th 2021 Seattle is excited to share the extraordinary and breathtaking beauty of our home in the Pacific Northwest as we join our hands, hearts, and voices to celebrate Estonia culture at the Seattle LEP2021. Since 1953, West Coast Estonians have met to sing, dance, and reconnect with old friends and make new ones. Lääneranniku Eesti Päe­ vad, or LEP, is our festival of everything Estonian.

The West Coast Estonian League, (WCEL/EOLL) formed in 1954 with the main purpose of preparing and carrying out the West Coast Estonian Days, has grown from 13 founding member organizations to a cur­ rent 22. The presidency and board of the league rotates on a two year basis among the five West Coast population centers (Los Angeles, San Francisco, Portland, Seattle and Vancouver, BC). The first of such festivals occurred in San Francisco over Labor Day weekend bringing

together over 600 participants, and in 2019 the leadership was passed on from Portland to Seattle.

During LEP2021 we will call the Suquamish Clearwater Resort and Casino our home.

The Clearwater, located on the shores of the Agate Passage, is just a short, scenic ferry ride from Seattle. The ferry crosses Puget Sound and you arrive on the traditional lands of the Suquamish Tribe. The beautiful setting will create a unique backdrop for the festival events, from formal programming to casual activities. Events include a Folk Party beginning with programmed Song and Dance Festival that continues with the audience joining their voices to sing old folk songs and joining their hands to twirl through well-loved folk dances.Whether participating in the Sports Day festivities, or dressing up and dancing the night away at the Ball, there will be something for everyone – perhaps even a travelling sauna – stay tuned!

Make your mark Throughout the many years

of LEP, strong logos have been featured as a symbol of the ­individual festivals. We are call­ ing on all creatives to make their mark on the 35th LEP festivities through our Logo ­ Contest with a chance to be­ come part of history and win an example of Estonian ingenuity along with a ticket to LEP 2021. The Estonian company of Click and Grown has generously donated one of their Smart Gardens as a prize, along with cornflower pods to bring a small piece of Estonia to your own home.

Find more information and submission guidelines on the Logo Contest Webpage at www. lep2021.com/logo-contest.

Dead­line has been extended to June 28th 2020.

Further information and up­ dates as they become available can be found on the LEP 2021 website (www.lep2021.com) and on the “West Coast Estonian Days – LEP 2021 Seattle” Facebook Page.

We look forward to seeing you soon!

THE SEATTLE LEP2021 ORGANIZING COMMITTEE info@lep2021.com

On the Market: Starship Technologies Delivery Robots Vincent Teetsov At one point, home delivery of groceries seemed inconceiv­ able. We couldn’t rely on gro­ cery stores to manage the shopping lists of thousands of customers each day, at least not with a reliable schedule.

Supply chain management was difficult enough on an incoming basis, importing a wide range of food and home products from around the world and then distributing to each grocery store so that cus­ tomers received those goods at peak levels of freshness.

Grocery shopping was once an errand that took a shopper throughout their neighbourhood.

Greengrocer, check. Butcher, check. Bakery, check. Best Buy... well, actually, you can ignore that last one; but shop­ ping was a multi-step process,

Photo: Ohpuu

and so the one-stop grocery store was as convenient as it could get. Though, this con­ venience removed the social component of running errands and encountering the same pro­ prietors each time.

Then came Peapod in 1989, and Webvan in 1996. Com­ puters meant better data organi­ zation and for some, the ease of using the internet to order groceries won over going in ­ person. We could get on with our tasks at home without inter­ ruption, and drivers were the gears of this delivery machine.

Click, click, checkout, and within a few days your gro­ ceries would arrive.

But what if we replaced those drivers with robots and reduced the wait time down from days to one hour? The almost instantaneous nature of ­

robot delivery would prevent situations where a shopper would go to the store right away because it was faster.

Janus Friis and Ahti Heinla, originally from Skype, built Starship Technologies with this vision, starting in 2014. Star­ ship Technologies robots can deliver up to 10 kg of goods, which could account for a few bags of groceries or take-out food from a restaurant.

Their electric robots can be seen across over 100 cities in 20 countries. With a delivery ­radius of 4.8 to 6.4 kilometres, they’ve been particularly popu­ lar on university campuses in the United States and less densely populated cities such as Milton Keynes in England.

Working in their favour is the relatively slow speed of their robots (6.4 km per hour), the lack of specific legislation about small vehicles on side­ walks, and the low cost of de­ livery. In the US, each delivery costs $1.99. It might be difficult to compete with fast or long distance restaurant deliveries like Uber Eats, but for groceries, it’s definitely a contender.

Cleaning and agriculture were both considered by the founders as sectors to apply artificial intelligence, but de­ ­ liveries were something that most consumers already trusted and had enough experience of, such as through fulfillment ­services like Amazon. This was important to get investment and expand the company’s reach.

Trust in the company had to be supported by engineering the robots with cameras and sen­ sors, so that they would react to crosswalks, pedestrians, traffic,

Photo: Suquamish Clearwater Casino Resort

Past logo contest winners.

and obstacles.

Footage of a Starship robots going around snowy sidewalks in Mustamäe, Tallinn substan­ tiate the success of these fea­ tures. A wide range of videos show a very measured, respon­ sive piece of tech, which can at times be hesitant.

Would it take off in a more densely populated city though, like Toronto?

Initially, big city prospects weren’t promising. For example, in 2017, the city of San Fran­ cisco considered banning side­ walk delivery robots. After ­discussing with several compa­ nies, including Starship Techno­ logies, the city’s District 7 supervisor, Norman Yee, said ­ “our streets and our sidewalks are made for people, not ro­ bots.” But two years later,

Postmates, a competing robot delivery service, was due to receive a permit to test their ­ delivery robots on San Fran­ ­ cisco sidewalks.

Top level hesitancy to accept robots, whether those are self driving cars or delivery robots, is inevitable. In Toronto, as in San Francisco, there is much more vehicular and foot traffic to maneuver around. Some ­critics fear the loss of jobs, too.

And then there is the question of whether low cost delivery can recuperate the expense of maintaining these robots.

AI deliveries will take time to achieve mainstream accep­ tance, and in the meantime, Starship Technologies is perse­ vering and building customer loyalty in any places that need their services.

in partnership with CANADA SUMMER JOBS is looking for 5 youth: • Student in Nursing • Student in Activation, Gerontology or Kinesiology • Student in Hospitality, Nutrition or Dietary Studies or similar • Administrative Studies (business, accounting, etc.)

• Environmental Services or Maintenance Applicants must be between 15 and 30 years of age and be legally entitled to work in Canada.

Please forward resume to info@ehatare.ca or fax 416-284-5595 Only qualified candidates will be contacted.

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

11

Keeping spirits up for residents and staff of Ehatare during the COVID-19 pandemic Vincent Teetsov While long-term care facilities have been particularly affected by the COVID-19 pandemic, with 1,855 active LTC resi­ dent cases in Ontario as of May 25th, the long-term care and retirement residences at Ehatare have had no known cases of COVID-19.

Beyond complying with nu­ merous government regulations, Ehatare has made significant ­investments in protecting Resi­ dents and Staff. For instance, a portable room sanitizer unit was recently purchased and is being used throughout the building.

Eight young members of our community have been hired to assist with rigorous screening as well as frequent and diligent cleaning of all high touch sur­ faces.

In the early stages of the pandemic, Ehatare implemented a single home employment ­policy for Staff, to reduce expo­ sure to outbreaks taking place at other facilities. This reduc­ tion of employment has been responded to with increased hours whenever possible, to protect the livelihoods of re­ maining Staff. Based on recent announcements from the Govern­ment of Ontario, Ehatare expects to receive temporary additional pandemic pay fund­

Armenia, Estonia and the Soviet past Vsevolod Jürgenson is an interesting figure. The Esto­ nian Center Party politician is on the city council of Tallinn’s Mustamäe district and a ­frequent Facebook poster. His name, and his chosen topics are what catch the eye. H ­ is first name is Slavic, meaning “lord-of-everything/every­ body”, similar to Vladimir (we know of one such in the Kremlin) or Voldomyr. With a common Estonian last name that has Scandinavian roots it is possible, due to his given name, that his mother is Russian. His geni.com listing is, due to being a politician, private. Yet that bold first name might explain his post­ ings.

In early May Jürgenson post­ ed (in Estonian) on Facebook a piece marking the anniversary of the 1915-1923 genocide of Armenians. You can find it on­ line under the title of Armeenia genotsiid puudutab ka meid – the Armenian genocide affects us as well. In brief, the two nations, decades apart, had to ­ bear Soviet cruelty and deporta­

tions. It is an interesting histori­ cal fact that Armenia declared independence three months af­ ter Estonia, on May 28, 1918.

That Republic lasted until So­ vietization, meaning illegal armed occupation on December 2, 1920.

After reading this opinion, one was reminded of Edward Alexander’s 1990 book The Serpent and the Bees. A KGB Chronicle. This was translated into Estonian, the first foreign language for the work and appeared in 2002 as Madu ja ­ mesilased. The title is taken from the Armenian proverb.

After three translations (Arme­ nian to English to Estonian to English) the wisdom is “A ­serpent sucks poison and a bee honey from one and the same flower.” The Estonian transla­ tion, by the way, is by AulisLeif Erikson (1968–2017). Viki­ peedia, Estonia’s Wiki, has no further information on this per­ son; the name may be a pseu­ donym.

Similarly there is little avai­ lable online about Alexander, although he provides informa­

Ehatare people during pandemia.

Photo: Ehatare

ing for non-management staff.

Family visits for residents of Ehatare have been eliminated, allowing for only staff and essential visitors to enter the ­ premises. All such visitors un­ dergo screening questions and twice-daily temperature read­ ings. Visitors and Staff with COVID-19 symptoms or con­ cerns are refused entry or sent home. Similarly, if Residents leave Ehatare for any reason, they must complete a 14-day quarantine in their rooms upon their return. Sometimes Staff need to restrict interactions with their own families, to mitigate any possible transfer of the ­virus.

Although it has not been necessary, and despite the fact that LTC homes are not always designed with isolation in mind, financial investment has also been applied to create isolation areas for Ehatare’s Nursing Home. Similarly, Ehatare has introduced dual seatings for each meal served to Retirement Home Residents in order to address social distancing con­ ­ cerns.

So far, these protection

­ easures have protected the m Residents of Ehatare’s residen­ ces, such that zero cases of the virus have been identified at Ehatare; but the restrictions have also made it socially challeng­ ing for these very same people.

With this in mind, everyone has been working together co­ operatively to sustain a warm, enriching environment, and this is why extra effort has been made to provide a variety of new activities.

As much as it is possible to continue normal life under the circumstances, Residents have been enjoying various events including socializing at happy ­ hour, time on the backyard ­patio, Netflix movies on the big screen, and internally organized exercise classes. One particularly memorable event was the “Day in Paris”, where all Residents enjoyed French meals, includ­ ing crêpes, coq au vin, niçoise salad with tuna steak, and crème brûlée. Live piano music floated through the air.

Decorations and the French ­tricolore adorned Ehatare, ­creating a lively and diversion­ ary atmosphere.

tion about his career throughout the book as a United States State Department employee.

First as a Voice of America journalist, heading the Cau­ casian languages department, and responsible for Armenian language broadcasts. This after WW II service as a psy-ops ex­ pert. Later his work for Foggy Bottom included postings to Berlin, Greece and Hungary among other places, as an ex­ pert on Soviet and Eastern Europe affairs. Wikipedia indi­ cates that he is still alive, at a hundred years of age, born in 1920 in the USA. His father fled the genocide noted above; Americanized his name from Alexanijan and Edward’s parents raised him as an American-Armenian. Alex­ ander’s first language was Ar­ me­nian, a linguistic ability that he made great use of during his career, earning the acquaintance, sometimes significant trust, of many important cultural figures, including composer Aram Khachaturian, who was actually born in Tbilisi, Georgia. (Much like many notable Armenians, forced into exile either by the Ottoman empire or a rapacious

tsarist, then Soviet Russia.) Of interest to chess-playing readers is Alexander’s conversation with Tigran Petrosian, also Tbilisiborn, at a reception held in the latter’s honour in Washington; the Armenian not yet at the time World Champion on 64 squares.

The bulk of the memoir deals with the efforts of the KGB to recruit him as an agent, to be used in Armenia against American interests. The USA has a large, initially refugee, now expatriate, émigré popula­ tion that kept contact with Yerevan and family throughout the country. Alexander was, however, emphatically loyal to his country of birth. But his State department handlers en­ couraged stringing the KGB along. Fascinating reading, es­ pecially in the Estonian lan­ guage, as many refugees from Estonia were also approached abroad – or when they dared to visit occupied Estonia.

Madu ja mesilased reads almost like a John le Carré ­ ­novel at times, yet is based on fact. Curiously, Alexander, drawn to his ancestral homeland, was visiting Soviet occupied Arme­

On a day-to-day basis, activi­ ty staff have upheld camaraderie and friendship, while determin­ ing the specific emotional and physical needs of Residents through regular individual con­ tact by Activity Staff with all Residents. This has brought to the forefront a challenge that is difficult to solve, despite the best efforts of everyone in­ volved: ultimately, we miss our family members. Their smiles, their jokes, their touch. During the lockdown, Residents have been able to communicate with their families using Skype, Google Duo, and by phone, of course. But close time with our loved ones is precious and ­limited.

In speaking with Einar Medri, CEO of Ehatare, I was told that they welcome and safely coordinate care packages, photos, cards, flowers, and more for residents. While the threat of this virus is frightening, unpredictable, and even exas­ perating, this is a way we can make the day-to-day more joy­ ful for our family members.

Every single one of us has been thrown for a loop with the coronavirus. It’s hard to accept.

It disturbs health and everything we live for. However, until we are all able to meet again in person, let’s stand behind our families and the people who take good care of them. Mr. Medri noted further that this is a time that “draws us all to­ gether as never before with a common objective of being here for our Residents, their loved ones, and by extension, the larger Estonian community that Ehatare has served for many ­decades.”

Photos used with permission from Ehatare.

nia precisely at the time when Kim Philby, the most notorious KGB spy and double agent ever, made his way from Leba­ non through Syria to Moscow (recommended further reading: Ben Macintyre’s Philby book, A Spy Among Friends).

Alexander’s book is a rarity but worth searching for, in ­either language. The connection between Armenia and Estonia is made by Jürgenson, who notes that an Estonian missionary, Hanna Hedwig Büll, born in Haapsalu, saved thousands of Armenian children during the genocide years from certain death. Jürgenson’s emphatic point is that like with all crimes against humanity it is in the interest of the oppressors to ­ deny, deny, portray the victims as perpetrators of brutality themselves. Hence the need to keep remembering such out­ rage. Facebookers might do well to occasionally visit his page. Who knows – his topics might trigger other, related memories and help in con­ tinuing to reveal the horrors perpetrated by the KGB and others in the name of commu­ nism.

TÕNU NAELAPEA

12

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Nr. 21

Ell Tabur, ettevõtlik laulja ja eesti kogukonna aktiivne liige (29.06.1943 – 30.04.2020) Kurbusega kuulsime kuu aega tagasi, et oli lahkunud meie armas laululind Ell Tabur.

Mäletame teda kui lihvitud häälega lauljat ja energilist eestlaskonna liiget. Alla­kir­ju­ tanule oli tema nii isiklik kui ka perekonna sõber.

Nähes ja kuuldes teda esi­ mest korda esinemas Lake­ woodis aastal 1960, imestasin tema kaunist ning sujuvat lau­ luhäält. Vaevalt 17-ne aastane, saatis ta end osavalt kitarril.

Järgmisel päeval, kui tegin te­ male komplimendi Beacon Beach“i mererannas, vastas te­ ma otsekoheselt: ,,Tänan väga, härra.“ Imetlesin tema enesekindlat viisakust.

Kuus aastat hiljem kohtusime Kanadas Kotkajärvel, kuhu olime kutsutud lõkkejuhtideks ,,Kaljuvalla“ suurlaagris. Paar aastat hiljem käisin oma õega tema perekonna talus New­ burghi lähedal (NY linnast põhja suunas). Ell oli alati uhke asja­ olu üle, et ta võis ennast esitada kui ,,talutüdruk“.

Sündinud oli tema küll lin­ nas, Eesti pealinnas, 29. juunil 1943, kusjuures perekondlikud juured ulatuvad isa Jaani kaudu Kabala-Kahalasse (Viljandi lähedal) ja ema Leili poolt Vana-Põltsamaale. Põgenikutee järgmisel aastal viis pere sõja­ põgenike keskusse Geislin­ geni, kus pisikestel olevat olnud palju tegevust ja lasteaias tal lastud laulda nii palju, kui tahtis. Ta mäletas veel, et tema isa laulis tenorina Roman Toi taktikepi all ja et kooridirigendi poeg Ants oli tema mängukaaslane.

Ta mainis minule, et ta imetles Roman Toi dirigeerimist, öel­ des: ,,Ma tahtsin olla nagu tema“.

Ell Tabur New Yorgis aastal 2018.

Foto: Andres Raudsepp

Ell Tabur oma sõiduvees, esine­ des Jyri Korgi mälestusõhtul Baltimore’i Eesti Majas aastal 2003.

Foto: AR

USAsse saabuti 1949. a. maikuus. Pärast mitut kolimist, kusjuures oldi vahepeal isegi Long Islandil, leidis pere end talus Fostertowni külas New­ burghi kõrval. Seal hakati pere­ kondlikult pidama kanafarmi.

Pärast kohalikku algkooli ja ,,junior high school“’i, kus al­ gasid tema etteasted, suundus Ell Newburghi keskkooli, kus ühines 16-liikmelise suurema koori eliitgrupiga, nimega ,,Madrigals“. Ta oli selleks ajaks alustanud mängimist akor­ dionil, mille ostis temale isa Jaan, kellele ta mängis veel ,,Vanaisa polkat“. Peatselt – noore teismelisena, tabas teda aga raske kaotus, tema isa surm. Perekonna sõber Eerik Purje, kes oli just saabunud Austraaliast, mäletab, et Ell ­olevat teda palunud kasuisaks.

Ell Taburi ladus eesti keel, põhineb tema väite kohaselt, perekonnast. Samas võiks mai­ nida, et perekonna piirkonnas (Newburgh-Poughkeepsie) oli neil ka ühendus eestlaste kogu­ konnaga, nimega Kesk-Hudsoni Rahvuskoondis. Käidi läbi rah­ vuskaaslastega Albanys ja Schenectadys. Juba keskkooli­ vanuses laulis Ell ka eestlastele.

Kui ema abiellus uuesti (Teedo Rink), koliti Pough­ keepsie’sse. Sel ajal lahkus Ell kodust ja astus kõrgkooli, nime­ ga Orange County Community College, asukohaga Middle­ town, NY, mille ta lõpetas aas­ tal 1963 diplomiga ,,Applied Associate of Science – AAS“.

Kursuste rõhk oli majandustea­ dusel.

Eesti ühiskonnas New Yorgis liitus Ell naiskorporatsiooniga Indla, mille juures ta tegutses pikemat aega ,,magister cantan­ dina“ (laulujuht). Samal ajal jõudis ta tantsida eesti rahva­ tantsurühmas ,,Saare Vikat“ ja ühineda väikese neidude koos­ seisus skaudina Viikingi lipkon­ naga. See viis teda pigem ­pesaemana hundipoegi õpetama ja sõpradele mainima, et selle tõttu ta pole kunagi gaid või ­gaidjuht olnud.

Tema ettevõtlikkust muusika alal iseloomustas heliplaat, mida ta suutis üllitada aastal 1965. Plaadil ta kajastas paari lauluga varem populaarseks kujunenud Hille Ostrati ja ­ Ameerika kaasaegset sensat­ siooni Bob Dylanit Ilmar Mikiveri tõlkes. Laul kandis nime ,,Öine tuul“. Selle saavu­ tuse alusel, mida soodustas laul­ jatari kontakt helimeistri Kalju Meriga, kujunes Ell Taburist eesti ühiskonna laulev ,,staar“.

Aastail 1966-67 oli Ell aas­ taks õppimas laulu alal Hel­ singis Sibeliuse akadeemias, mida oli temale soovitanud tun­ tud sopran Ive Patrason. Sel aja­ vahemikul ta lõi sõprussidemeid soomlastega ja kohtus kodu­ eestlastega, kellel oli võimalik nõukogude ajal tulla Soome esinema, nagu lauljad RAMi ­ koosseisus. Ise ta veel Eestit ei külastanud, nii jäi temal ära võimalik kohtumine vanavane­ matega. Ta mainis, et soome

keel temale lihtsalt hakkas külge pärast kolme kuud ja paranes kogu aeg. Ta laulis taustalauljana soomlaste laulu­ ansamblis, kusjuures muusika kandus heliplaadini välja.

USAs leidis Ell töökohti mit­ mes lennufirmas ja peatselt hak­ kas töötama Air France’i juures, kuhu ta jäi 28 aastaks. See an­ dis temale võimaluse reisida ja esineda rohkem kui ühes kohas maailmas. Sünnimaale pääses Ell aastal 1979 ja järgmisel kor­ ral 1989, kui temal oli võimalus veeta aega suvel kodumaal kor­ raldatud Metsaülikoolis Kääri­ kul. Sündis veel võimalusi, eriti põnev raadiointervjuu, mida ­kirjeldame allpool.

Aastal 1968 võttis Ell osa Ilmar Mikiveri ja Jüri Mandre loodud suurepärasest laulumän­ gust ,,Nipernaadi teelahkmel“, mille peamine lavastus toimus New Yorgi linnas neljandatel Põhja-Ameerika Eesti Päevadel.

Minule mõjus tema esinemine lavastuse kõrgpunktina, olgugi et ta ei mänginud peaosa.

Haruldane esinemine nõudis, et Ell tantsiks hoogsalt ja samal ajal laulaks täishäälega. Ta tuli sellega toime, kuna ta polnud ainult haritud laulja, vaid ka ­vilunud rahvatantsija.

Aastal 1970 esines ta Torontos rahvusvahelise festi­ vali raames Eesti Majas ja aasta hiljem noorema põlvkonna koosseisus heliplaadil ,,Kaja­ kas“, millel temapoolne soome­ keelne lõbus pala ,,Halitulijal­ laa“, Jaak Pärna bändžo saatel, kostis haruldase professionaal­ susega. Aastal 1972 osales Ell veel Torontos paaril heliplaadil ,,Reindeer Records“ kaubamärgi all.

Aga peatselt üllitas Ell veel kaks kauamängivat (LP) isiklik­ ku heliplaati, kusjuures esimene – aastal 1970 – kandis lihtsalt nime ,,Ell“. Heliplaadi ümbrise esikülge kaunistab haruldane suurfoto, mis võetud New Yorgi Central Pargis.

Teise plaadi juures (1976), samuti ühesõnaliselt ,,Lepat­ riinu“, on väärt peatuda ja esile tuua esmakordselt laulja ja lau­ lude sõnastaja koostööd, eriti esimese Soome viisi juures, mille teksti kirjutas luuletaja Jyri Kork. Peale mainitud ,,Lepatriinu“ nimelist pala lei­ dub plaadil veel neli haruldast tõlget Jyri Korgilt. Siin aga üllatab Ell Tabur oma heli­ ­ loominguga keeleteadlase ja eesti rahva ärataja Mihkel Veske tuntud luuletusele ,,Päikesele“.

Kõigi kolme lauljanna heliplaa­ di juures on tugevaks jõuks tema sõber juba keskkoolist, ­kitarrist Debby Kooperman.

Ell Taburi loodud viis tuli kasutusele lõpulauluna aastal 1980, kui toimus eriline pop-kontsert Stockholmi Scala teatris, milles osalesid lauljad mitmelt mandrilt. Aga aasta hil­ jem oli Ell teel Austraaliasse, kuhu ta endaga kaasa kutsus ki­ tarristi ja laulja Urmas Kärneri.

Siinjuures ei tohiks unustada Ell Taburi etteastet Esto ‘84 avakontserdil, kus ta esitas

New Yorgi Central Pargis võetud fotot on kasutatud Ell Taburi ühe heliplaadi kaanekujunduses.

Foto: Pekka Sonne

võimalikult kõige haaravama Jyri Korgi tõlke ,,Kuldne leib“, laul mis kahjuks ei esine ühelgi heliplaadil.

Aga peatselt algasid põnevad sündmused Eestis ja mujal ida-Euroopas, mis tõid kodu­ maal kaasa öölaulupeod ja Eesti Kongressid, mille istungitest võttis igal korral osa Jyri Kork, kes jäi mõnekski aastaks Eestisse kindral Einselni staapi.

Olles tagasi USAs, ta varsti suri aasta 2001. augustis.

Eelnevat oli põhjus nimetada, kuna sajandi algul astus Ell taas lavale seoses kolme lauluõhtuga Jyri mälestuseks. Need toimusid Baltimore’is, New Yorgi Eesti Majas ja Torontos Tartu Col­ lege’is, koostöös Urmas Kärneri ja allakirjutanuga. Osa võttis ka Jyri poeg Mauno. Kontsertidel esitati veel Jyri luulet.

Vahepeal, aastal 1996 Toron­ tos ja Stockolmis, oli Ell veel kaasa löönud Kanada eesti muusikutega nagu Avo Kittask, Rosemarie Lindau, Charles Kipper, jt. laululavastuses ,,Esto Kaja“, mis kandis esile pagulu­ ses loodud eesti laule ja popu­ laarsemaid tõlkeid.

Eesti Raadios salvestati 2001. aastal tunnipikkune ha­ ruldane intervjuu Ell Taburiga.

See toimus tuntud raadiomeeste Valter ja Jaak Ojakääruga, kus­ juures viimane oli saatejuht.

Võiks öelda, et Ell juhtis seda vestlust oma osavate sõna­ võttude ja vahva huumoriga.

Saade, mis on selgitanud paar pisiasja käesolevas artiklis, on veel kuulatav interneti kaudu.

Tollel ajal oli Ell New Yorgi Eesti Maja mänedžer ehk büroo juhataja ja lõi hoogsalt kaasa EV aastapäeva aktuste eeska­ vade juures. Siinjuures ei tohi unustada tema sõprust USAsse õppima tulnud ja hiljem tuntuks saanud Hanna-Liina Võsaga, keda ta toetas ja kellega koos ta paaril korral esines kohaliku publiku ees.

Lisaks esinemistele Austraa­ lias ja Rootsis oleks õige maini­ da teisi eesti kogukondi, kuhu Ell oli kutsutud esinema. Hak­ kaksime peale vana hea Lakewoodiga ja siis kanname ette nimekirja: Albany, Boston, Baltimore, Buffalo, Chicago, Cleveland, Connecticut, Los Angeles, San Francisco ja Toronto.

Lubage, kallid lugejad, ka mainida meie perekondlikku ühendust. Ell, kes oli varem New Yorgis sõbraks saanud ka

minu tulevase abikaasaga, oli solist meie kiriklikul laulatusel Long Islandil aastal 1972, olles ka hiljem valmis olema meie vanima lapse ristiema.

Ell Taburi sõbrad – ja sugu­ lased, kes elavad Kanadas – on olnud teadlikud tema tervise rasketest olukordadest viimase kümne aasta jooksul, kusjuures ta pidi veel hakkama külastama kliinikut kolm korda nädalas.

Tema lohutuseks oli tema ühen­ dus kallimaga, kellega ta sai ae­ gajalt kokku. Võisime imestada tema vastupidavust ja kindlat meelt, kusjuures ta ei lasknud meeleolul langeda.

Küllap on siin veel nimeta­ mata jäänud mitmedki laulmi­ sed. Laseme neil jääda helisema kunagiste kuulajate südameis.

Loodame tulevikus tulla, et teda mälestada – ikka lauluga.

Puhka rahus, kallis Ell! ANDRES RAUDSEPP

(Andmete aluseks on pikem jutuajamine Ell Taburi ja alla­ kirjutanu vahel kaheksa aastat tagasi, artiklis mainitud raadio­intervjuu, korporatsioon Indla järelehüüe ja allakirjutanu oma isiklikud teadmised.)

Küberjulgeoleku…

(Algus lk. 1)

parim ja usaldusväärseim viis edendada küberruumi turvali­ sust.

Valdav osa riikidest mainisid olulist panust, mida on andnud ÜRO küberekspertide töörühm (UN Group of Governmental Experts) ja kuhu Eesti kuulub. ÜRO desarmeerimisküsimuste kõrge esindaja Izumi Nakamitsu sõnul on rühm saavutanud edu jõudes üksmeelele, et rahvus­ vaheline õigus kehtib küber­ ruumis. Samuti toodi välja arutelud parasjagu kooskäivas ÜRO avatud töörühmas, kus Eesti samuti osaleb. Singapuri küberturbeagentuuri juhi David Kohi sõnul on järjepidav koostöö nendes ja teistes rah­ vusvahelistes formaatides vaja­ lik, et tõhustada kübervõimete arengut ja tõhustada riikideva­ helist usaldust.

Kohtumise kaaskorraldajad olid Julgeolekunõukogu liikmed Belgia, Dominikaani Vabariik ja Indoneesia ning Keenia. Koh­ tumine toimus Eestis arendatud virtuaalürituste platvormil Hy­ bridity. (VMPT/EE)

Nr. 21

märkmik

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Riina Kindlam

13

WITH GREAT SADNESS

Kas siin- või sealpool suurvett?

Mart Kalm JOHN, ANETTE, CHRISTOPHER, GABRIELA and LIISBET DAVID, KRISTINA, OSKAR, SILVER and JOHANNES WILL, ALEXA and NATALIE Toomingat tunnevad Eestis vist kõik. Äratuntav on see suur põõ­ sas või puu just praegu, kui õitseb ning õitseb ta Eestis metsikult kõikjal, sest on pärismaine. Pärast õitsemist kaob justkui jäljetult rohelusse. Kanadas elades ei teadnud ma, mis asi on toomingas.

Ta lihtsalt ei hakka siin mandril niivõrd silma ega oma sellist kul­ tuslikku staatust, aga olemas ta on – ning selgus, et siinsamas, Torontos, meie pere aias! Teadsin, et mingi metskirsilaadne meil siin on, ise kasvama hakanud võsudepundar. Aga nüüd, esma­ kordselt nähes kevadel, kuidas „ta“ (ikkagi isikupärane elus­ olend) pikkade, valgete õiekobaratega õitsema kukkus – täitsa eesti toomingas! Milline õnn ja rõõm! „Toomingatehullus ja pärlmuttervalgus“ kirjeldas 27. lehekuu õhtut Vääna-Jõesuu ran­ nas üks tuttav lapsevanem Instagramis (#toomingateaeg). Meil ka! Ainult teiste helide taustal ja juba palju kuumema, niiske leitsaku sees. Harilik toomingas (Prunus padus) European bird cherry. Põhja-Ameerika vaste: virgiinia toomingas (Prunus vir­ giniana) chokecherry laiemas bird cherry perekonnas ehk ­metskirsid, mida üldjuhul söövad vaid linnud, kuid esmarahvad kasutasid nende vilju juba ammu.

Foto: Riina Kindlam

Erakordne…

(Algus lk. 1)

valmis Prantsusmaalt ühinema.

Laulsime kõik koos Alo Mattii­ seni laulu ,,Isamaa ilu hoiel­ des“. Ivo Linna laulis ees ja meie siis kordasime järele.

Väga vägev emotsioon oli ja laul kumiseb mul siiani kõrvus.

Mu poeg Margus sai ka sel puhul lõpuks meile üle kahe­ kuulise karantiini esimest korda.

Nii et laulsime kolmekesi: Margus, Greta ja mina. Pisarad tulid lausa silma. Saime suurel ekraanil ZOOMis taas oma koorikaaslasi näha ja Facetime’i kaudu oli meil otseühendus lauluväljakuga ning nägime, ­ kuidas Aarne Saluveer dirigen­ dipulti astus ja kuidas Ivo Linna laulma hakkas. Ainulaadne ülivägev kogemus oli. Konserti kuulasid lauluväljakul inimesed oma autodes ja elasid ning laul­ sid hingestatult kaasa. Margu­ sele ja Gretale ka nii meeldis.

Mälestame kurbuses meie hulgast lahkunud

vil!

Martin Kalm c 1973 II

sündinud 30. juulil 1954 Kitcheneris surnud 19. mail 2020 Breslaus KORP! VIRONIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Tegin tordi kirjaga ,,Isamaa ilu“ sel puhul ja saatsin pärast korraldajatele pildi sellest. Ilm­ selt pean Eestisse jõudes uue tegema, sest nad olid väga vai­ mustuses ja tahtsid tordile järele tulla.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT Prantsusmaalt, Euroopa Eestlaste Koori liige (Kontsert on järelvaadatav ERRi kodulehe vahendusel.)

„Musträhni uus kinnisvaraarendus – moodsad korterid merevaate­ ga pilvelõhkujas.“ Nii kirjeldas fotot selle autor, kes siiski pole kinnisvaramaakler. Üks huvitatud isik kommenteeris seepeale, et elamutorni nimi võiks olla „Flööt“. Küsiti, kas parkimiskoht on ka hinna sees. Loodusvaatleja vastu: „Tundub, et ka mahukad keldri­ boksid on hinna sees.“ Keegi veel: „Aga fonolukk?“ (intercom).

Kui küsiti, kas fotograaf on vahendaja, kõlas vastuseks: „Ta (must­rähn) on ise ka vajadusel kohal. Või siis kägu on.“ Arendus asub Keibu külas, Lääne-Harjumaal. Musträhn on Eesti suurim rähnline, kelle nokk (ja kael) töötavad kui kirves või peitel. Rähni enda elamu- ehk pesaaugud need siiski pole, kuna antud kuuses oli juba olemas suur putukate seltskond, kes teda lagundanud oli. Arvamus, et rähn kahjustab või tapab puid, on lausvale.

Vastupidi, puidukahjurite hävitajana on rähn metsale üks kasuli­ kumaid linde. Eestis on hetkel suur kuuse-kooreüraski (European spruce bark beetle) probleem ning just nende vastsed (larvae) on rähnide maiuspalaks. Kooreüraskite vastsete hävitamine on met­ sade päästmise oluline samm. Lupsti kaovad ka siklaste tõugud, mardikad ja sipelgad. Mõni teine lind või loom võib nüüd vabalt fotol olevale rähni arendatud pinnale kinnisvara ehk elamispinna soetada. Musträhn (Dryocopus martius) black woodpecker.

Põhja-Ameerika vasteks on ameerika musträhn (Dryocopus pileatus) pileated woodpecker. Foto: Kadi Tarand

Olukorrast…

(Algus lk. 3)

ga nädala järel tekkis Prant­ susmaal 25 uut Covid-19 nak­ kuskollet, suurim neist Bre­ tagne’is asuvas lihatööstusele kuuluvas tapamajaketis, kus posiivseid juhtumeid oli üle ­ 800, aga samuti koolides ja töökoh­tadel.

Kristuse taevaminemise nä­ da­lavahetuseks saavad linnapead rohelises tsoonis avada ka supelrandu. Dunkerque’is olid ­ liivale eraldatud köitega platsid.

Randa lubati korraga 250 ini­ mest. Ujumiseks oli ette nähtud eraldi ala, kuhu olid paigaldatud rannale köitega koridorid vette­ minejatele ja veesttulijatele.

Suurtes linnades nagu Pariis, Lille, Nice, Cannes peab

Prantsusmaal oma kodus laulsid ühendkooris kaasa Euroopa Eestlaste Koori ridades (i-Padides/nutitelefonides) Greta, Mailis ja Margus.

peatänavatel kandma maske.

Maskid on kohustuslikud ka ühistranspordis. Arstide arvates peaks maskide kandmise kin­ nistes ruumides ja suurtes lin­ nades kohustuslikuks tegema, et viiruse levikut vähendada.

Raudteefirma SNCF kahjum alates 1. märtsist on üle 2 miljardi euro, ütles uudistes ­ SNCF-i president Jean-Pierre Farandau. Nõutakse, et TGVdes saaks juuni keskpaigast müüa pileteid kõrvuti istuvatele reisijatele, sest TGV-des raken­ datakse samasuguse filtreerimis­ võimega venitilatsioonisüsteemi nagu lennukites.

2. juunist avatakse rohelises tsoonis asuvad vabaajapargid, nagu nt Puy du Fou. Punase tsooni pargid nagu Asterix ja Euro Disneyland peavad veel

ootama, kuni Covid-19 taandu­ ma hakkab.

Kui rongifirmadel, lennun­ duses ja kruiisilaevadel on tek­ kinud miljarditesse ulatuvad kahjud, siis Covid-19 on soo­si­ nud jalgrattalaenutuse arengut ja jalgrattaremondifirmad on pi­ danud mitusada töötajat juurde värbama, et tekkinud jalgratta­ remonditööde hulgaga toime tulla.

11. maist saab Prantsusmaal eelnevalt kehtinud ühe kilo­ meetri raadiuses lubatud liiku­ mise asemel liikuda 100 km raadiuses oma elukohast. Seda endiselt vaid äärmisel vajadusel.

Kaasas peab olema oma elu­ koha elektri- või veearve (justi­ ficatif domicile) ja isikut tõen­ dav dokument.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT

14

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Laine Aasa (Parts) * 29. juuni 1927 Elvas † 21. mai 2020 Hamiltonis Elu küünal kustub; kuid valgus – vaim, meel ja meenutlused varustuseks meile!

HEIKKI, PIRET ja HANNES peredega, SUGULASED Kanadas, Ühendriigis ja Eestis

Nr. 21

Igavikku lahkus lugupeetud koguduse naisringi ja nõukogu liige

Laine Aasa Siiras kaastunne PIRETILE, HEIKKILE ja meie endisele pastorile HANNESELE, oma perekondadega Mälestab leinas ESIM. EESTI EVANG. LUTERIUSU KOGUDUS HAMILTONIS ja õp MART SALUMÄE

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

MEIE KALLIS ÕDE

Sabrina Evi Komendant

Laine Aasa’t

* 28. oktoober 1955 Toronto † 20. mai 2020 Toronto

Avaldame kaastunnet HANNESELE, PIRETILE, HEIKKILE perekondadega

Valusas leinas kaksikõde KRISTINA RITA ja abikaasa CRAIG NORELL

ÕIE LILLIAN perega TOOMAS ROBERT ja KOKO perega

Oleme tänulikud kõikidele sõpradele Jõekääru aegadest, kes on meile toeks olnud.

Pühitseme Sabrina rikkalikku ja mitmekülgset elu üheskoos piknikuga 20. mail 2021 Sherwood Pargis. ​​​​​​https://humphreymiles.com/tribute/details/5973/Sabrina-Komendant/obituary.html#tribute-start

Lahkus meie kallis

Kanada nädal…

(Algus lk. 3)

teiste tervise, mis võib anda tagasilöögi COVID-19 leviku ­ piiramise osas. Ontario pea­ minister Doug Fordi sõnul jäi kogunemisest mulje, nagu oleks tegemist rock-kontserdiga ning ta oli tõsiselt šokeeritud. Ford märkis, et need noored lähevad koju ja võivad anda ­viirust eda­ si oma vanematele ja vanavane­ matele ja see võib ­levida nagu kulutuli.

Toronto nakkushaiguste spet­ sialist dr. Abdu Sharkawy, kes sageli esineb teleuudistes CTVNews, kõneldes päevako­ hastel viirusega seotud teema­ del, ütles kõnealust kogunemist kommenteerides, et see on väga kurb nende ohverduste taustal, mida teevad nii tema kui teised tervishoiutöötajad igapäevaselt – nii esmaabi- kui intensiivravi­ osakonnas. Ta palus kõigil olla respekteeriv ja hooliv, tuletades meelde, et see, mida teed, mõjutab paljusid inimesi sinu ­ ümber.

Parki, kus laupäevane ko­ gunemine toimus, teeb linn nüüd värviga füüsilise distantsi tähistamiseks murule märgid.

Esmaspäev oli Ontarios viies järjestikune päev, kus registree­ riti uusi haigusjuhtumeid taas üle 400. Vahepeal olid iga­ päevased arvud juba märksa väiksemad. Tõus haigusjuhtu­ mites polnud seotud nimetatud kogunemistega, vaid ilmselt paari nädala taguse emadepäeva nädalavahetusega. Teisipäevane arv oli aga taas väiksem – 287 – olles madalaim alates märtsi­ kuu lõpust. Ka kolmapäev (292) andis lootust langustrendiks.

Doug Fordi kinnitusel on ­arvude langus ainus viis majan­ duse enamaks taasavamiseks. Ta kutsus kõiki, kel mure enese

Kallis Jõekääru suvekodu sõbranna

Sabrina Komendant Südamlik kaastunne KRISTINALE ja RITALE VIIVI, STAN ja MATTI

Mälestame kurbuses armsat sõpra

Agnes Paju ja avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale KIRSTI ja KALJU HELJE ja HELGI

Puhka rahus, unustamatu Estonia Koori liige

Agnes Paju

COVID-19ga võimaliku naka­ tumise pärast, end testima.

Kolmapäevastel andmetel oli Ontarios registreeritud haigus­ juhtumeid 26.483, mille seas 2155 surma ja 20.372 parane­ mist, provintsi haiglates oli ­viiruse tõttu ravil 847 inimest.

Kolmapäeval pikendas On­ tario provints eriolukorda kümne päeva võrra – seega jäävad suletuks veel mänguväljakud,

Laine (Tutty) Aasa Südamlik kaastunne HEIKKILE, PIRETILE ja HANNESELE perekondadega Leinavad õetütar KADRIIN TIMUSK BLACKWELL ja KEN BLACKWELL perekonnaga MAIE LIIV

Mälestame kurbuses klubi liiget

Laine Aasa’t Südamlik kaastunne omastele HAMILTONI EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI

Lugupeetud ja armast lektorit

Illar Muuli

Mälestame kurbuses

mälestab

ESTONIA KOOR

KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

ujumisbasseinid, baarid ja resto­ ranid (välja arvatud tellimine ja kaasaostmine). Samuti jääb keh­ tima piirang enam kui viie inimese kogunemise kohta jm.

Taas on olnud teravalt päeva­ korral hooldekodude teema.

Teisipäeval šokeeris paljusid Kanada Kaitsejõudude väljas­ tatud raport Ontario viie ja Quebeci 25 hooldekodu olukor­ ra kohta. Teatavasti saadeti kait­

sejõudude esindajaid hiljuti hooldekodude personalile abiks, kus nad nägid süngeid vaate­ pilte nii sanitaartingimuste kui hoolealuste kohtlemise osas.

Ontario peaminister Fordi sõnul võtab valitsus olukorda väga ­tõsiselt, alustades uurimist; ning provints võtab üle viis hoolde­ kodu lisaks kahele varasemale.

Quebeci peaminister Francois Legault teatas, et provints võtab

hooldekodudesse tööle 10.000 uut töötajat, kõrgendatud palga­ ga.

Trudeau oma kolmapäevases briifingus ütles: „Me peame tegema paremat tööd seenioride eest hoolitsemisel. Nad kasvata­ sid meid, nad ehitasid selle ­riigi, nad väärivad paremat.“ (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Nelipüha – Püha Vaimu väljavalamine, Ristikoguduse sünnipäev Pühapäeva juhtsalmis ütleb Jeesus: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.“ Jh 14:1517 Kõigeväeline Jumal, maail­ mas on palju keeli, kuid evan­ geelium annab Sinu armastuse rahvastele ühes taevases keeles.

Tee meid hea sõnumi kand­ jateks, et meist igaüks võiks ühineda Püha Vaimu läbi Sind kiitma. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti. Aamen!

Nelipüha sündmus on kirjas Apostlite tegude raamatus: Ap 2:1-13 Kui nelipühapäev kätte jõu­ dis, olid nad kõik koos ühes paigas. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja,

kus nad istusid.

Ja nad nägid otsekui hargne­ vaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

Jeruusalemmas oli aga ela­ mas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all. Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma ­ murret. Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilea­ lased? Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?

Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias, Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

Nelipüha palve:

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik EELK Toronto Peetri kirikus AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

EELK Toronto Peetri ja ELCIC Vana Andrese koguduse juhatused annavad teada, et pühapäeval, 14. juunil kogu­ dused ühisteks SURNUAIA MÄLESTUSPÜHA TEENIS­ TUSTEKS MOUNT PLEASANTI JA YORK KALMISTUTELE EI KOGUNE. Praost Mart Salumäe ja õpetaja Kalle Kadakas koos paari juhatuse liikmega lähevad sel pühapäeval surnuaedadele, et pidada lahkunutele mõeldes mälestuspalve. Sündmus jäädvustatakse videosse ja fotodele ja mälestuspäevast antakse ülevaade Eesti Elu veergudel.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk .ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno EELK Toronto Peetri ja ELCIC Vana Andrese koguduse juhatused annavad teada, et pühapäeval, 14. juunil kogu­ dused ühisteks SURNUAIA MÄLESTUSPÜHA TEENISTUS­ TEKS MOUNT PLEASANTI JA YORK KALMISTUTELE EI KOGUNE. Praost Mart Salumäe

Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased, juudid ja nende usku pöördunud kreetla­ sed ja araablased – kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?“ Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üks­ teisele: „Mis see küll peab olema?“ Mõned aga ütlesid ­ ­pilgates: „Nad on täis magusat veini!“ Aamen!

Mõistmise ime Piiblist leiame kaks lugu, mis otseselt jutustavad keelest aru saamisest. Paabeli torn, mille tipust tahtis inimene ­ asuda Jumala asemel kogu m ­ aailma valitsema, jäi pooleli. Inimeste keeled läksid segi ning nad ei saanud üksteisest enam aru (vaata 1Ms 11:1-9). Nelipüha päeval sündis hoopis vastupi­ dine – kõikjalt Jeruusa­ lemma kokkutulnud kuulsid üllatunult, et Jeesuse jüngrid kuulutavad Jumala suurtest asjadest iga kuulaja kodupaiga murdes.

Püha Vaim andis väe kõnelda nii, et sõnum kuulajate sidame­ teni jõudis. Eks see on suur Jumala ime siiani, kui kuulutaja ja kuulaja leiavad ühise keele.

Püha Vaimu osaduses püsi­ mine ei tähenda mässamist ja pusimist nn. ebamaisesse vai­ muilma kuuluvate nähtustega.

Otse vastupidi! Püha Vaim on siin kaduvas maailmas kõige enesestmõistetavam Jumala li­ giolu surelikule inimesele.

Moonutatud on tegelikkus hoo­ pis siis, kui inimene näeb iseend ja oma mõistuslikkust ainsa mõõdupuuna kogu elu ja maail­ ma mõtestamisel. Jumalatu ole­ mise lõpptulemuseks on aga olematus. Jah! Igavikuta puu­ dub ajalikkusel igasugune mõte.

Seepärast polegi ühegi ajastu ega ühegi inimese enesekesk­ suse Paabeli tornid enne laiali varisemist iial valmis saanud.

Kui lõppsihiks on olematus, siis pole ju ka, mida mõista.

Apostel Paulus esitas kord Korintose kogudusele retoorilise küsimuse: „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?“ (1Kr 3:16).

Edasi ta manitses rahvast hoidu­ ma enese teistest targemaks ­pidamisest, sest „...Jumal tabab targad nende riugastelt...“.

Korintos oli omas ajas väga multikultuurne ja lõbujanulise elulaadiga linn, kus sügavam usuelu polnud just ülemäära au sees. Rahva arvates tuli elada nii muretult kui vähegi võimalik ning jätta usuga tegelemine eri­ nevate kohalike ja eksootiliste religioonide preestrite ja prees­

ja õpetaja Kalle Kadakas koos paari juhatuse liikmega lähevad sel pühapäeval surnuaedadele, et pidada lahkunutele mõeldes mälestuspalve. Sündmus jäädvustatakse videosse ja fotodele ja mälestuspäevast antakse ülevaade Eesti Elu veergudel.

15

Pakk jõudis Toronto meheni kaheksa aastat hiljem Sel nädalal pani muigama CTVs edastatud uudis, et toron­ tolane Elliot Berinstein sai lõpuks Well.ca-te tellitud juuk­ sekreemi, mis oli on-line saidilt tellitud kaheksa aastat tagasi.

Canada Posti poolt kohale­ toodud pakk üllatas meest, sest polnud omateada midagi kusagilt tellinud. Pakki avades tuli välja kreem ja sellega kaas­ nenud tellimisleht-arve, millel aastaarv 2012. Toote tellimise ajal elas ta Ottawas ja kui tellitu ei saabunud, lubas Well.ca saata kauba Toronto aadressile, kuhu see lõpuks selle aasta 6. mail saabus. (CTV/EE)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tritaride hoolde, kes toimetasid mitmesugustes templites. Usu­ lises mõttes elas iidne Korintos üsna meie ajale sarnaselt, nop­ pides erinevate usundite ilusa­ maid õisi, mis ei kohustanud kedagi süvenenuma vagaduse otsinguiks. Tärkav kristlik ko­ gudus püüdis kergemeelset elu nautivast enamusest rangelt eristuda ning kippus sulguma ­ osaduskonnaks, mis ennast teis­ test paremaks pidas. Nagu taolistes suletud osadustes para­ ku kombeks, tekkis neilgi seesmisi lahkarvamusi ja oma­ ­ vahel võistlevaid gruppe. Paulus manitses, et nad usu andi üks­ nes endile kuuluvaks varaks ei peaks, vaid Jeesuse eeskujul julgeks oma eluga avalikult ­ kuulutada Kristuses ilmunud lu­ nastust kõigile. Jumala Vaimu eluasemeks pole võimalik olla, kui süda on nii otsast otsani täis maailma patususe pärast kibes­

tumist, et armastus, rõõm ja rahu sinna enam sugugi ära ei mahu.

Ristiinimestena me vajame jätkuvalt Jumala Vaimu puudu­ tust mõistmaks, et nii nagu neli­ püha päevil, on tänagi küllaga vastuvõtlikke hingi otsimas usust tuge. Vajame küll sageli Püha Vaimu julgustust – vahel ka päris korralikku manitsust ja tõuget, et asuda otsima sobivat viisi ja võimalust oma kaasini­ meste kõnetamiseks. Aga kui siiras usus usaldame oma inim­ likud napid teadmised ja os­ kused Jumala kätte, võib sündi­ da taas suur nelipühaime ning otsija leiabki usaldusliku osa­ duse Kristuse kirikuga ja igatsev süda saavutabki rahu ­ Jumalaga ning lepituse kaasini­ mestega. Õnnistatud Nelipüha – Risti­koguduse sünnipäeva soovides: praost MART SALUMÄE

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020

Nr. 21

Tellige EESTI ELU! Teade: Registreerimine väliseesti laste eesti keele ja kultuuri laagrisse Lõimeleer: laagrisuvi toimub!

Lõimeleer on suvelaager välis­ maal elavatele eesti lastele ja noortele, kus on võimalus suhelda eakaaslastega Eestist, õppida käsitööd, rahvapärast pilli-laulu-tantsu-mängu, sõita hobuse ja paadiga ja palju muud. 2020. aastal näiteks tuleb Lõimeleeri jalgpalli ja luule töötuba läbi viima ning Urvaste maanaiste valmista­tud kamatoite tutvustama luuleta­ ja ja spordimees Contra.

Laagri juhataja Tiina Tart ütleb, et laagritesse laste vastu­ võtmine on taas avatud ja jul­ gustab laagrisse registreeruma: „16. mail otsustas Eesti valitsus, et alates 12. juunist 2020 võib laagreid korraldada. Järgime hoolega ministeeriumi kehtes­ tatud tervisenõudeid. Soome, Rootsi, Läti ja mõnede muude maade osas pole enam ka liiku­ mispiiranguid. Kui keegi siiski ei saa reisipiirangute tõttu

Andrea Bocelli tervenes koroonaviirusest Maailmakuulus tenor Andrea Bocelli teatas sotsiaalmeedias, et nakatus märtsis koroonavii­ rusesse, ent paranes sellest kiiresti.

Bocelli sõnul jäid haigeks ka kõik ta pereliikmed.

tänavu tulla, siis hea uudis on ka see, et meie laagripiletid ­kehtivad ka 2021. aastal.“ 2020. aastal toimub Lõi­ me­ leer viiendat korda. MTÜ Lõimeleer juhataja Priit-Kalev Partsi sõnul osales 2019. a ­laagrites lapsi USAst, Kanadast, Rootsist, Kasahstanist, Soomest, Iirimaalt, Suurbritanniast, UusMeremaalt, Šveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Norrast ja Eestist.

Laagri juhendajateks on Vil­ jandi kultuuriakadeemia kogu­ konnahariduse ja huvitegevuse eriala tudengid ja teised oma ala spetsialistid, kes rahvuslike toitude, oskuste, tantsude ja mängude tutvustamise kõrval vestavad lastele jutte ning meis­ terdavad nendega. ,,Lõimeleer aitab noortel väliseestlastel tugevdada sidet kodu-Eestiga, õppida tundma oma juuri ja kultuuri ning aren­ Ta lisas, et teatas haigestu­ misest alles nüüd, sest ei taht­ nud fänne muretsema panna ning soovis oma perele privaat­ sust tagada.

Bocelli ja ta naine annetasid ka vereplasmat, et aidata tead­ lastel koroonaviiruse ravimit välja töötada.

Itaalia ooperilaulja andis li­ havõttepühade ajal inimtühjas Milano toomkirikus virtuaal­

dada eesti keele oskust vahvate suviste tegevuste ja suhtluse kaudu. Kooli moodi keele õppi­ mist ei toimu, aga kuna meie keel on eesti keel, on mini­ maalne eesti keele oskus siiski soovitav – kuigi tõlget inglise keelde on kõigile alati võimal­ datud ja nii oleme alati hästi hakkama saanud,“ sõnas Lõi­ meleeri idee autor ja laagri hobusemees Priit-Kalev Parts. ­ „2020. aastal on võimalik kam­ pa lüüa ka lapsevanematel, et osaleda saaksid ka alla 10-aas­ tased lapsed ning eesti keelt saaksid harjutada ka muukeel­ sed lapsevanemad.“

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

L L E C N A C

Lõimeleer 2020. a toimub laager neljas kuuepäevases va­ hetuses: 12.-18. juulini, 19.-25. juulini, 26. juulist-1. augustini ja e-Lõimeleer 2. -8. augustini.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.loimeleer.com või priit.kalev.parts@gmail.com. kontserdi, mida jälgis tema YouTube’i kanali vahendusel rekordarv inimesi. Andrea Bocelli 25 minutilist kontserti ,,Music for Hope“ vaatas tippa­ jal ühe korraga 2,8 miljonit inimest, mis on YouTube’i va­ hendusel kõige rohkem kuu­ latud klassikalise muusika kont­ sert.

Esimese 24 tunniga vaadati kontserti üle 28 miljoni korra.

Metsaülikool – galerii: Ants Toi ,,NÄOD“ Eesti Koroonaviirus on muutunud paljude organisatsioon­ ide te­gevusplaane ja ka Kotkajärve Metsaülikooli sel aastal oma tavalises ja harjunud formaa­dis ei toimu.

Ants Toi on kokku seadnud 1967-68 Metsaülikoolist fotogalerii NÄOD, mida saab lähemalt vaadata Eesti Elu veebi­ lehel: www.eestielu.ca Mõnedele fotodele on lisatud nimed – kui leiate end või oma tuttavaid, kellel pole veel nime või kelle juurde on sattunud vale nimi, palume lahkelt Teie abi, et informatsioon saaks täpsustatud.

! ! !

ED

kodanikuühendused kutsuvad tähistama Eesti lipu päeva 4. juunil tähistame sinimust­ valge lipu 136. sünnipäeva.

Tänavusel lipu sünnipäeval, kui traditsiooniliste rahvakogune­ miste ja lipupäeva rongkäikude korraldamine ei ole soovitatav, kutsuvad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstan­ tin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond kõiki kaas­ maalasi ja isamaalisi ühendusi heiskama lipud kodudel, ühis­ kondlikel hoonetel ja lipuvälja­ kutel.

Meie lipp on alati olnud, nii rasketel aegadel kui rõõmuhet­ kedel rahvast ühendav sümbol. Ühendagu sinimustvalge meid ka täna: ,,Kaunistagem Eesti kojad kolme kodu värviga!“

Filateelia. Uus postmark.

kuritegude vastu võitlemine.

Kaitsepolitseiamet seisab jät­ kuvalt selle eest, et Eestis oleks Kaitsepolitseiamet kaitstud meie igapäevase heaolu 100 ja turvalisuse aluseks olevad Omniva (Eesti Post) lasi 6. põhiväärtused: inimõigused- ja aprillil käibele uues postmargi vabadused, demokraatia ning ,,Kaitsepolitseiamet 100“. Si­ ­ õigusriik. NATO ja Euroopa se­r iiklikuks kasutamiseks Liidu ühisesse julgeolekuruumi mõel­dud 0.65 € nominaal­ kuulumine kohustab Eestit and­ väärtusega postmargi on ma panust ka üleilmsete ohtude kujundanud Vladimir Taiger ennetamisse ja tõrjumisse. Siin­ ja margid on trükitud trüki­ juures on oma roll täita Kaitse­ politseiametil, kes teeb koos­ kojas AS Vaba Maa. Kaitsepolitseiamet tähistab tööd teiste riikide julgeoleku- ja tänavu oma 100. aastapäeva. õiguskaitseasutuste ning rahvus­ Kaitsepolitsei tegevuse seadus­ vaheliste organisatsioonidega.

(Allikas: Omniva) tas 12. aprillil 1920 peaminister Jaan Tõnissoni ja siseminister Aleksander Hellati allkirjastatud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korraldus. Algselt Kohtuminis­ teeriumi alluvusse planeeritud kaitsepolitsei määrati Sise­ ministeeriumi haldusalasse. Uue ameti ülesandeks seati demok­ raatliku vabariigi ja kehtiva rii­ gikorra kukutamisele suunatud

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS