2
EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020
President Kaljulaid: humanitaarabi jõudmist abivajajateni ei tohi pandeemia ettekäändel kunstlikult takistada
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Nr. 21
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mida me oleme õppinud uues olukorras Keegi ilmselt ei kahtle selles, et viimased kuud on meile õpetanud palju. Andnud uusi teadmisi, oskusi, õpetanud toimetulekustrateegiaid, korrigeerinud tavapärast käitumismustrit ja muutnud mitmeid seniseid hinnanguid. Põhjuseks mõistagi COVID-19 ja sellega kaasnev praegune elustiili muutus, millega kõik silmitsi seisavad. Suur osa inimesi, kelle igapäevaellu kuulub uudiste jälgimine, tea vad nüüd kindlasti rohkem tervisevaldkonda puudutava kohta: nii viirusega seonduvast kui tervisetöötajate raskest igapäevatööst ning vajadusest seda väärtustada. Ka seda, et paljud teisedki eesliinil töötavad inimesed peavad muretsema päev-päevalt lisaks tööga seonduvale ka iseenda ja koduste nakkusohu pärast. Seoses COVID-19ga on nii mõnigi inimene nüüd õppinud näiteks hügieeni- ja sanitaarvaldkonnast rohkem kui eales varem. Samuti viiruse kohta – kuidas see levib, kui kaua püsib pindadel ja kuidas igapäevatoiminguid tehes nakatusmisoht miinimu mini viia. Uue olukorra ja muutunud elustiiliga kohandumine, valikute ja prioriteetide ümberseadmine võtab oma aja. Paljusid inimesi on tabanud viimastel kuudel töö kaotus ja teadmatus edasise suhtes. Teistel on muutunud töö iseloom. On neid, kelle elu varasemast kiirem ja kohustused vaevalt 24 tunni sisse ära mahuvad. Need, kel on peres koolilapsi, on pidanud tavapärase elu suuresti ümber korraldama distantsõppe tõttu ja nii mõnigi lapsevanem on lisaks töökohustustele pidanud ka koduõpe taja rolli astuma. Suur osa vanemaealistest on nüüd tõelises isolatsioonis, kuna ühistegevusi ja peredega kokkusaamisi ju praegu ei toimu. On inimesi, kel nüüd tavapärasest palju rohkem aega. Nii mõnigi on hakanud rohkem alkoholi tarvitama, sest hommikul pole vaja vara tõusta ega tööle rutata, mõni on jällegi muutunud suureks küpsetus meistriks. Mõni inimene on leidnud omale uue põneva hobi, teine jälle taaselustanud vanu huvipakkuvaid tegevusi. On neid, kes leidnud just isolatsiooniperioodil aega koduseks remondiks või mõne koduga seotud ümberkorralduse tegemiseks. Mõnda inimest on tabanud ostupaanika, teine aga jällegi peab vaatama, et kuu lõikes ikka raha igapäeva ostudeks jätkuks. Kes muretseb laiemalt majanduse ja näiteks väikeäride püsimajäämise pärast, kes aga sellepärast, et piirangute tõttu pole näiteks iluteenused veel avatud. Selle kõige taustal kõlabki ilusti praegusel ajal kasutatav ütlus, et kas me ikka oleme samas paadis? Jah, paadid võivad küll erinevad olla, ent lõppeesmärk, kuhu oma paadiga jõuda, peaks olema kõigil sama: võitlus viirusega, ja selle leviku tõkestamise nimel omapoolse parima panuse andmine, milleks on õige tervisekäitumine. Tundub, et suur osa inimesi on uue tervisekäitumise reeglid õnneks omaks võtnud. Teadmine, et igaüks saab eesmärgi nimel kaasa aidata, on palju väärt. KAIRE TENSUDA
Pandeemiaga seotud liiku mispiirangud on mõistetavad, aga neid ei tohi kasutada sel leks, et kunstlikult takistada humanitaarabi osutamist konfliktipiirkondades, ütles president Kersti Kaljulaid sel nädalal ÜRO Julgeolekunõu kogus kõrgetasemelisel arut elul tsiviilisikute kaitse tee mal. Eesti töö keskmes julgeole kunõukogus on rahvusvahelise õiguse järgimine ja on oluline, et rahvusvahelist õigust, sh rah vusvahelist humanitaarõigust ei rakendataks valikuliselt, selgitas Eesti riigipea. Pandeemiat ette käändeks tuues ja humanitaa r abi liikumist kunstlikult takista des ei jõua abi kõige haavata vamateni, näiteks okupeeritud Ukraina idaosas vajab pärast kuut aastat väldanud sõjatege vust humanitaarabi ja kaitset 3,5 miljonit inimest. President Kaljulaidi hinnan gul rakendab julgeolekunõu kogu ebapiisavalt seda, milles on tsiviilisikute kaitsmiseks konfliktipiirkondades juba kokku lepitud ja pandeemia lisab siia veelgi riske, mida peame suut ma leevendada. Riigipea arvates on äärmiselt kahetsusväärne, et Julgeolekunõukogu ei ole ikka veel suutnud anda ühist heaks kiitu ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese üleskutsele üleilm seks relvarahuks, jättes nii ka sutamata oma hääle, millel on moraalne jõud. President Kaljulaid julgustas ka uute tehnoloogiate kasuta mist, mis võivad humanitaarabi kättesaadavust parandada ja kut sus üles mitte takerduma julgeolekunõukogu aruteludes sõnastuse vaidlustesse, mis tsi viilisikute kaitsmisele kuidagi kaasa ei aita. Kõrgetasemeline arutelu toi mis Eesti eesistumise raames ning teavitajateks olid ÜRO Peasekretär António Guterres, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer ning Libeeria endine president ja Nobeli rahupreemia laureaat Ellen Johnson Sirleaf. (Allikas: VPK)
Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinemas Parlamenti mitte kuuluvate Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna juhatused jõudsid ühiste kavatsuste memoran dumini, kus tehakse liikmetele ettepanek kahe erakonna baa sil luua uus partei. Kui erakondade liikmed kii davad ühinemiseplaani heaks, siis valitakse mõlema erakonna liikmete poolt välja uue erakon na nimi ning juhatused val
Foto: välisministeerium
Ratas: COVID-19 kriis on küberturvalisuse tähtsust tõstnud Stenbocki maja, 22. mai 2020. – Peaminister Jüri Ratas rõhutas oma kõnes Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistu mise raames toimunud mit teametlikul kohtumisel, et globaalne pandeemia on näi danud, kui oluline on turva line küberruum. Ta tõi esile, et ülemaailmne COVID-19 kriis on pannud digiteenustele lisasurve ja see pärast on õige hetk kübertur valisusest põhjalikult rääkida. Ratas sõnas, et Eesti jaoks on pandeemia niigi digitali seerunud elus toonud kaasa arengu. „Minu valitsus töötas juba ennegi paberivabalt ja nüüd oleme õppinud virtuaalselt veelgi tihedamaid sidemeid hoidma.,, Ta tõi näited sellest, kuidas on kriisi vältel e-tee nused aidanud näiteks medit siinivaldkonda ja kooliõpeta jaid-õpilasi. Peaminister kinnitas, et Eesti mõistab hukka küberrünnakud
haiglate, uurimisasutuste ja teiste oluliste asutuste vastu, eriti praeguse pandeemia ajal. Ratas rõhutas, et Eesti toetab jätkuvalt avatud, vaba ja stabiil set küberruumi, kus kehtib täie likult õigusriigi põhimõte ning austatakse inimõigusi ja põhi vabadusi. Kultuurikatlas digitaalselt toi munud üritusel arutati konf likte küberruumis ja seda, kui das riigid saaksid oma digitaal set taristut paremini kaitsta. Eesti julgeolekunõukogu eesis tumise ühte tähtsamat üritust juhtisid välisminister Urmas Reinsalu ja Eesti esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Kokku osales ligikaudu 60 riiki. Ürituse kaaskorraldajad olid Julgeolekunõukogu liikmed Belgia, Dominikaani Vabariik ja Indoneesia ning Keenia. Kohtu mine toimus Eestis arendatud virtuaalürituste platvormil Hyb ridity. (Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo)
Eesti soovib liituda USA julgeolekumissiooniga Hormuzi väinas Kaitseministeerium soovib saata Eesti ohvitserid USA juhitud julgeolekuoperatsioo nile Hormuzi väina piirkonda. Riigikogule esitatud otsuse eelnõu kohaselt võiks Eesti panustada operatsiooni Sen tinel kuni viie kaitseväelasega. Kaitseminister Jüri Luige sõnul koosneb Eesti meeskond tõenäoliselt alguses ainult ühest ohvitserist, kes läheb Suurbri tannia üksuse koosseisu ja hak kab tegutsema juhtimiskesku ses, mis asub Bahreinis. Luige sõnul oleks Eesti ohvitseri osalemine sellisel opertsioonil huvitav võimalus. ,,See oleks esimene kord, kus Eesti mereväeohvitser saab osaleda niisuguse suure mere väe sõjalise operatsiooni staa bis, mis annab meile kindlasti kogemusi planeerimise vallas ja
paljudes muudes küsimustes,“ ütles kaitseminister.
mistavad ette liitumislepingu, mis omakorda peab saama liik mete heakskiidu. Uue erakonna täpsema platvormi kirjutavad seejärel mõlema erakonna liikmed koos. Viimastel riigikogu valimis
tel kogusid nii Elurikkuse Erakond kui ka Vabaerakond mõlemad 1,2 protsenti toetust ega pääsenud parlamenti. Elu rikkuse Erakonnal oli 25. mai seisuga 528 ja Vabaerakonnal 508 liiget. (ERR/EE)
Operatsiooni eesmärk on edendada merejulgeoleku sta biilsust, kindlustada laevade turvaline läbipääs ning vähen dada pingeid rahvusvahelistes vetes Araabia (Pärsia) lahes, Hormuzi väinas, Bab el-Mande bi väinas ja Omaani lahes. USA algatusega on liitunud Albaania, Araabia Ühendemi raadid, Austraalia, Bahrein, Katar, Kuveit, Leedu, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik. Hormuzi väin ühendab Pärsia lahte ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist. Väina laius on 55 kilo meetrit ja suurim sügavus umbes 100 meetrit. Hormuzi väin on strateegiliselt ülioluline transporditee. (ERR/EE)
