Nr. 21
EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Kaksipidi Laensõnad, mis algavad ladi na keelest saadud tähenduse ga ambi, on mitmeti õpetli kud. Prefiks tähendab ju mõlema, mõlemi. Selgeim näide leidub ehk ambivalent sis. Mis on psühholoogiline termin, tähendab ühte ja samasse teosse (mõistesse, valikusse) vastandlike tun netega suhtumist. Ehk siis tundmuste kaksipidisust, mis on ju meil eesti keeles selgelt olemas kui isiksuse sisekonf likti ilming. Või rahvapärase malt – nokk kinni, saba lahti. Eesti keeles puudub sobiv tõlge ingliskeelsele mõistele ambiguity. Seda ei leia Võõr sõnade leksikonist; Silvet pakub küll kahetähenduslikkust, aga see pole rahuldav. Eriti veel, kuna Silvet lisab Inglise-eesti sõnaraamatus sinna juurde „kahtlane, ebaselge“. Teeb samuti mõlemakäelisuse mõistet (ambidextrous) tõlkides, andes lisavõimalusi – osavus, petislik, kavalus. Teisisõnu, puudub täp sus. Just sellist seisukohta heide takse mõnelt poolt Kanada valitsusele ette – Ottawas har rastatakse arvestatud, ettekavat setud kahetähenduslikkust (cal culated ambiguity). Võib an deks anda ühest küljest, kuna sellise pähkliga nagu praeguse pandeemiaga pole, siiski veel mitmes mõttes roheline, pea minister Justin Trudeau – nagu kogu maailm – pidanud tege
Maakera kliima probleem Raul Pettai Rohkete poliitiliste problee mide kõrval – siseriiklikud ja rahvusvahelised – pälvivad üha enam tähelepanu muuda tused maakera kliimas. Kui püüaksime ka kliima soojene mist eitada, siis seisame ikka gi fakti ees, et lõppenud aas takümme, 2010-2020, oli kõige soojem, mis maakeral on seni ni mõõdetud. Selle perioodi jooksul tõusis Maa tempera tuur +1.4ºF (0.8ºC) üle 20. sajandi keskmise, ületades +0.2ºC võrra isegi eelmise (2000-2010) aastakümne oma. Seda lugedes tuleb mõista, et pole tegemist mingi lineaarse aastast-aastasse kasvu, vaid statistilise analüüsi tulemusega. Ilm eri kohtades ja eri aegadel kõigub ikka üles-alla, polaa ra lad jäävad alati külmemaks kui ekvaator jne. Kui aga kõikide nende andmete alusel arvutame ruumilise keskmise ja antud aja järgu kohta ajalise keskmise, siis saame tulemuseks keskmise globaalse, aastase temperatuuri, mis on 19. sajandi teisest poo lest alates järjekindlalt tõusnud. Kui minna tagasi tööstusajastu algusesse – u. 1850, siis on
lema. Teisalt ootaks otsus tusvõimet, mitte -võimetust. Kuna toetusrahade jagamisest üksi ei piisa ja selge strateegia puudmisel ei ole kaksipidisus kasulik.
Tänases olukorras paistab, et oleme taas endisse liberalismi astunud. Mis nõuab tohutuid riigikulutusi, kokkuhoidlikust. Üllatavalt, Rootsi, kaua sotsia listlike põhimõtetega tegutsev riik, ei sulgenud oma majandust nagu teised maad. Seal on küll pandeemia tõttu protsentuaalselt rahvastikus olnud enim surmi maailmas, kuid mitte majandus likku kaost. Kuna sealsed tead
lased arvasid, et surmajuhtumi test ei pääse, milleks lisada tööpiiranguid. Need riigid, kus näiliselt kogeti viiruse leviku peatamist, olid peamiselt autoritaarvalit suste juhtida. Kus kardeti ja täi deti käsku. Kuid. Singapuris ja Lõuna-Koreas on toimumas teine COVID-19 nakkuse laine, seda kogeme siin kindlasti. Ehk tõsisemalt, kuna riik oli malbe, mitte kindlakäeline. Autoritaar seid käske ei soovi keegi täita, kuid miskipärast on pika-aegne vabadus viinud faasi, kus enese huvides teistest välja ei tehta. Kahju, et jaanuaris lahkus elavate hulgast inglise poliitiline filosoof Sir Roger Scruton. Väga viljaka autori arvamust oleks olnud huvitav kuulda täna. Scruton jättis sügava jälje poliitilisse mõtlemisse, kaitstes traditsionaalset konservatismi. Sellega ta huvid ei piirdunud – esteetika ja inimväärtused (muu sika, arhitektuur, vein, kirik/or ganiseeritud religioon, isegi suguelu/erootika) – paelusid teda, ta kirjutas neil teemadel olulisi raamatuid. Elutööd hin das kuninganna ta rüütliks löö misega. Scrutoni sulest ilmus tähtis poliitilise mõttekäigu sõnaraa mat, mille kolmas trükk saabus letti 2007. aastal, 25. ilmumis aastapäeva puhul. Vajalik teat meteos, erapooletult, asjalikult kirjutatud. Definitsioonidest aga üksi ei piisa, teod on määrava mad kui sõnad, nagu teame. Ning Scruton seletab asjali kult lahti võimu ning selle pida mise tagamaid, makjavellilikust
kogu temperatuuri tõus tänini olnud +2.2ºF (+1.2ºC). Mis on selle põhjuseks? Peapõhjuseks peetakse süsihap pegaasi (CO2) hulga kiiret tõu su atmosfääris. Veel aastal 2011 oli süsihappegaasi osa 385 ppm (parts per million), nüüdseks on ta juba üle 400 ppm. CO2 toi mib nagu kasvuhoone klaaska tus: päikeselt saabuv soojus energia pääseb klaasist läbi nähtava valgusena ja soojendab hoone sisemust. Sisemus aga kiirgab soojust tagasi hoopis suurema lainepikkusega infra punase kiirgusena. Seda kiirgust tavaline klaas läbi ei lase. Tagajärjeks on soojusenergia kasv hoones ja sealse tempera tuuri tõus. Globaalse temperatuuri ja at mosfääri CO2 sisaldavuse aja lisi graafikuid kõrvuti seades on üsna selge, miks kliima soo jenemist tuleb kirjutada süsihap pegaasi kasvu arvele. Vii mane aga ühtub tööstus- ja transport tehnika järsu tõusuga viimase 170 aasta jooksul: suurenev or gaaniliste kütteainete, nagu õli, kivisüsi, gaas jt. põletamine küttekolletes ja mootorites. Siit pärineb u. 75% atmosfääri hei detud süsihappegaasist. Tõsi, loodusel on oma kaitseventiil, sest metsad, rohelised taimed ning ookeanid absorbeerivad süsihappegaasi. Inimene on aga
seda kaitset halvanud metsade, eriti troopiliste vihmametsade, laialdase maharaiumisega. Me reveel on ka oma piir, sest mida soojemaks ta läheb, seda vähem ta gaasi lahustab. On ette toodud teisi, natu raalseid põhjuseid, mis võiksid maakera temperatuuri muuta. Üks on muudatus Päikese kiir guses. Siin aga on ette näidata vaid 11-aastase perioodiga päi keseplekkide tsükkel, mis kau geltki pole küllaldane, ja teiseks päikese tuumas toimuva nuk leaarreaktsiooni aeglane kasv. See viimane muudab päikese viimaks hiiglaslikuks supernoo vaks, aga alles 4.5 miljardi (1 üheksa nulliga!) aasta järel! Ilmselt ei sobi neist kumbki praeguses arutelus. Teine võimalus on muutused Maa or biidis ja pöörlemistelje orientat sioonis (Milankovich cycles). Nende perioodid on aga mõõde tavad kümnete ja sadade tuhan dete aastatega. Nii ei sobi seegi seletus. Jääb ikkagi vaid eelkir jeldatud ,,kasvuhoone efekt“, mille loogilisimaks põhjuseks on senini olnud inimkonna kas vav mõju loodusele. Palju on küll veel uurida. Näiteks ei tea me polaarpiirkondade igikeltsa sulamisel vabaneva metaangaasi mõju. Aga pilt on küllalt selge, et probleemi tõsiselt võtta. Soovitan lugejal kliimamuutuse
On juba esitatud arvamusi, et riigi suured väljaminekud, loo tuses pidurdada nakkushaiguse levikut, tähendavat neoliberalis mi lõppu. Nagu paljude poliiti liste terminitega, ettevaatust! Mõiste läks igapäevasesse keelepruuki Reagani USA ja Thatcheri Suurbritannia valit suste otsuste tõttu. Põhimõtte liselt liikusid liberaalid konser vatismi suunas, andes firmadele ning indiviididele rohkem tege vusvabadust, vähendades neis nii riigimõju kui -kontrolli. Tulemuseks vabaturgude õit seaeg, jõukus, kuni ahnus viis majandussurutuseni, mida ainult riik oleks saanud ennetada. See kurikuulus masu ning süüdlased - pangad, kahtlaste laenude and jad, ettevõtted, kes optimistli kult ei piiranud väljaminekuid – olid nii suured, et neil ei lastud pankrotti minna. See oleks tähendanud masu asemel ma janduslikku depressiooni. Nii tehtigi, lühinägelikult.
võimuahnitsevast, sõnamurdvast poliitikast (Machiavellit pee takse esimeseks moodsa riigi valitsemise teooria esitajaks) Reaganomicsi ehk Reaganiaegse majandussüsteemini välja. Pildi teeb selgemaks Scru toni mõne olulisema raamatu pealkirja äratoomine. The Mean ing of Conservatism (1980). The Soul of our World (2014), kus hingeelu ja poliitika tihtine vastuvooluseis on geniaalselt lahti mõtestatud. Isikliku po liitilise seisukoha võttis ta kokku teoses A Political Philosophy: An Argument for Conservatism (2006). Ka kriti seeris julgelt Suurbritannia ülikoolides tugevalt juurdunud marksismi, toetas kommunismi vastast võitlust Euroopas. Kõige ilmekamalt Tšehhoslo vakkias, kus Scruton tegutses ning õpetas 1980. aastatel, levi tades seal vabadusest toodud keelatud kirjandust. Kogemused seal ja mujal said kaante vahele teoses The Thinkers of the New Left (1985). Kasvav nördimus Läänes toimuvaga viis täienda tud kordustrükini 2015. aastal, lisatud selge alapealkirjaga – Fools, Frauds and Firebrands. Jah, narrid, petised ning vaenu tule õhutajad. Selliseid silma kirjalikke tuleharke on hilis ajaloo „vaba maailma“ valitsus te juhtkohtadel olnud kahjuks liigpalju. Scruton ei peaks Trudeau’d selliseks. Küll, vaatamata ta üllatavale hetkepopulaarsusele – kuna mida on ta saavutanud? – küsiks Scruton, miks puudub kindel, konkreetne tegvuskava.
teemasid ka Internetis lugeda; seal leiate palju selgitavaid üksikasju. Isiklikult arvan, et hoolimata lärmakatest kliimakonverent sidest oleme juba üle kriitilise piiri. Aeglaselt, kuid kindlalt on soojenenud üldine maakera temperatuur ja vastavalt keerise lisem, rahutum on atmosfäär. Erakordsed tormid ja äärmusli kud temperatuurid siin-seal on tunnistuseks. Võrdluseks võib tuua mäekallakul tasapisi veere ma lükatud massiivset kaljumü rakat. Aeglaselt, vaevumärga tavalt, aga kindlalt kasvab ta liikumise hoog, pidurdamis katsetest hoolimata. Lõplik kii rus ja veeremise kaugus oleneb mitmest tegurist, kuid niisama kergelt peatada teda enam ei saa. On tõsi, et eelmainitud stse naarium rullub lahti enamasti pikema aja jooksul ning avaldub eri viisil eri paikades (polaa ralad vs. ekvaator, mered vs. sisemaa jne.). Nii inimestel, kui looma- ja taimeliikidel on seega võimalust ja aega kohaneda. Eks ole Maa pika ajaloo jooksul suuri muudatusi varemgi juh tunud. Avalisilmi tuleb aga olla juba nüüd.
Pidagem meeles, Trudeau kas just puperdas pandeemia alg päevil, aga riigimehelikult ei käitunud. Tähtsam oli tollal Aafrika visiit, et koguda Kana dale toetust ÜRO Julgeoleku nõukoguliikmeks pürgimisel. Mis on hambutu tiiger. Selmet koduste muredega tegeleda. Sealt see ambivalentsus algaski. Ei igapäevane pressikas rahulda rahvast, ei muutnud tõika, et kobatakse pimedas. Pole ta ainus. Tahaks siiski kindlamat kätt riigitüüril. Scruton defineerib konserva tismi järgnevalt, mis peaks an tud olukorras kõiki rahuldama: ühiskondlik ja poliitiline seisu koht, mille ajendiks on soov säilitada eksisteerivaid olmeo lusid. Kuna need olud on pare mad kui olemasolevad alter natiivid nii turvalisuse huvides kui selles, et nad on tuttavad, mitte võõrad. Mitte mingi udune reglement, mis muutub päevast-päeva, sõltuvalt olukor rast või ütlejast. Ega raudse rusikaga lauale virutamine, opo nentide vahistamine, küüdita mine ja nagu Singapuris, sur manuhtluse rakendamine. Mis muidugi ei ole sugugi aialatil kõõlumine, oodates, mis suunas karata, sinna, kus on turvalisem. Irooniaks Scrutoniga arvesta des on see, et USA ja Suurbri tannia valitsused, vabariiklased ja toorid, mõlemad konser vatiivsed, ei oska samuti ühtlast strateegiat rakendada. Ka siin ootaks haritud, kuigi vaid lava kunsti, draamaõpetaja paberite ga Trudeau’lt enamat. Liberalis mi vigadest õppides. TÕNU NAELAPEA
Populaarsemad laste nimed aprillis olid Alisa ja Rasmus Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme tel registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kok ku 1044 sündi, neist 522 tütar- ja 522 poisslast. Kaksikuid sündis 16 paari (neli paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kuus segapaari). Tallinnas registreeriti 366 sündi, Harjumaal 146, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 72, Jõgevamaal 18, Järvamaal 22, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 46, Põlva maal 16, Pärnumaal 59, Raplamaal 20, Saaremaal 34, Tartumaal 147, Valgamaal 23, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 24 lapse sünd. Aprillis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Alisa, Eliise, Emma, Amelia, Emili ja Sofia ning poistele Rasmus, Mattias, Robert, Keron, Robin ja Sander. Aprillis sõlmiti 218 abielu, neist 18 notarite ja 8 vaimulike poolt. Lahutati 97 abielu, neist 29 notarite poolt. Aprillis regis treeriti 1326 surma. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1207 sündi, 1281 surma, 348 abielu ja 179 abielu lahutust. (SMPT/EE)
