Eesti Elu / Estonian Life No. 26 | July 3, 2020

This newspaper was mailed on Friday, July 3, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 26, 2020 Reedel, 3. juulil — Friday, July 3

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Selgus Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö

Kanada Päev Ottawas Tekst ja fotod: Ülle Baum, Ottawa 1. juulil tähistas Kanada riik oma 153ndat sünnipäeva era­ kordsetes COVID-19 pandee­ mia tingimustes. Sellegipoolest ei tuhmunud Vahtralehemaa pidupäevavärvid, vaid ilusas suvepäikeses ja helesinise tae­ va taustal oli neis elu ja loo­ tust.

Kanada päeva puhul tegi peaminister Justin Trudeau ­ametliku avalduse: ,,On Canada Day, we celebrate the amazing place we call home – and the people we share it with.

Whether you are firing up the barbecue or playing outside with the kids, this is a chance to reflect on where we are as a country, and where we are headed. The last few months have been difficult for all Canadians, but throughout this pandemic, we have been there for one another. We are neigh­ bours helping neighbours, small businesses being there for their communities and their staff, Armed Forces answering the call to help protect our most vulnerable, and doctors and nurses keeping our families healthy. Because that’s what it means to be Canadian. Cana­ da’s success is because of its people. People who strive to live up to our shared values of peace, equality, and compas­

sion, and know that diversity is our strength.“ Ja sellele lisas Trudeau kutse: ,,I invite all Canadians to join this year’s virtual celebrations and the #CanadaDay conversation on­ line. Today, we celebrate the country we share and tomorrow, we look to the future and move forward, together.“ Selle erilise olukorraga seo­ ses ei toimunud ka Ottawas Parlamendimäel Kanada päeva traditsioonilisi meeleolukaid üritusi ja suuri rahva kogune­ misi. Toimusid aga hoopis mee­ leavaldused, mis olid korralda­ tud ,,The Canadian Revolution“ organisatsiooni poolt. Esineti kõnedega ja kanti loosungeid ,,Make Canada righteous and godly again“,,,An iron curtain has descended across Canada“, ,,Enough tyranny“, ,,Hugs over masks“, ,,We love Alberta oil“, ,,Say no to mandatory vac­ cines“, ,,End the lockdown now“, ,,Honk for freedom“, ,,Wanted: A Canadian Trump“ jt.

Riigi pealinna kesklinna tänavad oli kaunistatud vaht­ ra­ lehe- lippudega, kuid suhteliselt inimtühjad, puudus iga-aastane eriline pidulikkuse õhkkond, mille loovad tuhanded inime­ sed, kes üheskoos juubeldavalt Kanada sünnipäeva tähistavad.

See oli uut moodi Kanada päeva tähistamine. Kanada riik astub uuele homsele vastu.

Sinu käes on kõik mu ajad

Üksiknumbri hind: $4.00

Kanada Parlamendimägi on iga-aastastel riigi sünnipäeva tähistaval 1. juulil väga rahvarohke. Sel aastal suuri pidustusi ei toimunud ja publikut oleks parlamendihoonete juurde mahtunud kordi rohkem.

Pealinna Ottawa tänavad olid riigi sünnipäeva puhul küll traditsiooniliselt lippudega kaunistatud, kuid kes puudusid, olid juubeldavad inimesed.

eest neis keerukates päevades ja sealjuures tänada Teda ja paluda õnnistust pastor Pühapäeval, 28. juunil kogu­ nud hingekarjase pastor Jüri Puusaagile. nes Toronto Eesti Baptisti Puusaagi erruminekut. CO­ ­ Kuna praeguste eeskirjade Kogudus jumalateenistusele, VID-19 pandeemiaga seotud millega ka märkisime tähele­ Ontario valitsuse piirangute järgi ei soovitata ühislaule, alus­ pandavat üleminekut meie raames ühines kogudus, et tasid jumalateenistustust Elli kolmkümmend aastat teeni­ Jumalat tänada Ta kandmise Kipper ja Alexandra Wilbiks duetiga ,,Ühte seob meid Ta ar­ mastus“. Algus­palvesse juhatas Kaljo Süld, jagades mõtteid 1.

Moosese 28: 15-17: ,,Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed…“.

Sellele järgnes soololaul Joshua Bouti­lierilt ,,Just a Closer Walk with Thee“.

Järgnevalt astus üles kogu­ duse nõukogu esimees Paul Wilbiks, et ametlikult tänada pastor Puusaagi tema viljaka töö eest koguduse vaimuliku juhina ja soovida talle õn­ nistatud pensionile minekut.

Tervituse aluseks ta valis Jüri Puusaag koos oma tütre, koguduse organistina tegutseva Kaire Matteuse 28:20: ,,Ja vaata, mina Hartley ja tütrepoegade Jacki ja Jonah’ga pidulikul jumalateenistusel. olen iga päev teie juures ajastu

Foto: Marika Wilbiks lõpuni.“ Avaldades tänu kaardi­

ga, millel esines esikaanel lin­ nuke, ta soovis, et kaardi sisu aitaks anda tiivad pastori kauaaegsele unistusele Pühale maale reisimiseks, kui reisimine jälle muutub turvalisemaks.

Kogudus tõusis ovatsiooniks püsti, millele järgnes tänupalve Marika Wilbiksilt. Lõppakor­ diks sellele osale laulsid Elli ja Alexandra ,,The Blessing“, mis on seatud õnnistussõnadele ,,Issand õnnistagu sind ja hoid­ ku sind!“ Loodame tulevikus uue normaalsuse ajal tähistada pidulikumalt seda õnnistatud ajajärku. Praegu peame kahjuks sellega piirduma.

Pärast koguduse teadeteosa, laulis Joshua veel ,,Amazing Grace“, mis kooskõlastus Peter Kaupsi klaverisaatega väga ­mõjuvalt.

Ja siis astus kantslisse pastor Jüri Puusaag, et oma viimast ametlikku sõnumit edastada kogudusele. Ta valis oma jut­ luse tekstiks Rooma 1:31-39 ja

Eelmisel nädalal valiti Kons­ tantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutööd, mille seast tehti esmaspäeval lõplik valik või­dutöö osas, mis Rah­ vusteater Estonia juurde pai­ galdatakse. Žürii esimees Rein Veide­ mann ütles, et vaidlemist selle üle, milline teos Pätsi rolli ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kõige paremini edasi annab, jät­ kus küllaga ning et päris üks­ meelele ei jõutud. ,,Otsustavaks kaalukeeleks osutusid teose kunstiline väärtus ning mõjusus linnaruumis,“ selgitas Veide­ mann. ,,Konstantin Pätsi üle on pal­ ju vaieldud, ent üks on selge – ta on oluline. Ilma temata on Eesti riiklust raske ette kujuta­ da. Seni puudub meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk Konstantin Pätsile. Kahju, et mitmed mälestusmärgi mõtte algatajad, kel nooruses oli ­ Pätsiga kokkupuuteid, ei jõud­ nud monumendi pühitsemist ära oodata. Loodan, et eestlaste uus põlvkond võtab mälestusmärgi Tallinna südames omaks,“ lausus MTÜ Konstantin Pätsi ­ Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Konkursi võitja selgus 29. juunil Tammsaare pargis Esto­ nia teatri taga Uuel Turul – asukohas, kuhu mälestusmärk ­ (Järgneb lk. 3)

pealkirjastas selle ,,Vabadus kartusest“. Maailm elab viimas­ tel aegadel ebamäärases kartu­ ses ja teadmatuses. Koguduse ja usklike elulaad võiks olla kar­ tuseülene, sest keegi ega midagi ei suuda meid lahutada Kristuse armastusest. Pastor loetles teksti alusel viis kinnitavat fakti: Jumal meie poolt, Kristus suri meie eest, Jumal on meid õigeks mõistnud, Kristus palub meie eest ja Kristus armastab meid.

Lõpuks mängis Peter klaveril koguduse traditsionaalse lõpu­ laulu, millele kogudus vaikselt kaasa ümises oma maskide taga ,,Jäägu Jumala rahu su üle“.

Jumalateenistus lõppes palvega.

Jumalateenistusele järgnes koguduse aasta peakoosolek, mis oli edasi lükatud COVID 19 tõttu.

Koosolekut juhatas juhatuse esimees Paul Wilbiks. Komi­ teede aruanded said paberil esi­ (Järgneb lk. 13)

2

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

NATO Brunssumi väejuhatuse ülem kinnitas Baltimaade ja Poola tähtsust Kirde-Euroopa kaitses 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Erakordne kooliaasta jõudis lõpusirgele; mida toob uus?

Pole kahtlust, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud kõiki vanuse­ gruppe: uue olukorraga kohandumine on esitanud väljakutseid nii erinevates eluetappides täiskasvanuile, samuti lastele, kelle jaoks uus elustiil on tähendanud tavapärase koolielu, sporditegevuste ja sõpradega kohtumise puudumist – samas on paljudes kodudes olnud nüüd rohkelt perekondlikku aega.

Uuringud on toonud välja, et pandeemia aegu on Kanada laste füüsilise aktiivsuse tase tunduvalt vähenenud ja palju rohkem aega veedetakse ekraanide ees, kui see on soovitav. Mõistagi on elektroo­ nika praegusajal väga vajalik kooliasjade korraldamisel ja ka mitmed vabaaja-tegevused on kolinud veebi, kuna otsestes treeninguvõima­ lustes on paus. Lisaks veel meelelahutuslik pool ja laste omavaheline suhtlemine – ekraanide vahendusel, sest kokkusaamisvõimalused on olnud ju piiratud.

Uus reaalsus – koolide sulgemisega kaasnenud koduõpe on midagi täiesti uut, millega on pidanud harjuma nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad, tehes kõik oma parima, et ei jääks lünki teadmistesse ja see erakordne kooliaasta saaks kenasti lõpetatud. Äsjalõppenud juunikuu märkis, nagu ikka, paljusid koolilõpetamisi, mis on alati olnud pidulikud sündmused noorte ja nende perede elus.

Tänavu neid teatavasti ei toimunud. Koolid said küll lõpetatud ja tunnistused-diplomid välja antud, aga tähistamised kui sündmused toimusid virtuaalselt: erinevates Kanada paikades tuldi välja erinevate alternatiivsete, loominguliste ideedega nende sündmuste läbiviimiseks, et noortele jääks toredad mälestused, olgu selleks siis autoparaadid, muruloosungid, vm.

Ontario provintsivalitsus tutvustas hiljuti plaani, kuidas hakkab välja nägema septembris algav 2020/2021 õppeaasta, et hoida turvalisena nii õpilasi kui kõiki koolitöötajaid. Plaan, mille koostamisel on võetud arvesse meditsiiniekspertide soovitatut, sisaldab rohkem valikuid vanemate jaoks, laiendatud kaugõppevõimalusi ja lisarahastust. Toodi välja kolm erinevat võimalikku stsenaariumi: esimene neist tavapärane koolipäevarutiin kõrgendatud rahvatervisemeetmetega; teiseks modifitseeritud rutiin, kus väiksemad klassid, võimalikud alternatiivsed koolipäevad või -nädalad jm ning kolmandaks koduõpe, mille võimaldamiseks peavad koolid valmis olema juhul, kui koolid jäävad edaspidi suletuks või otsustavad vanemad last mitte kooli tagasi saata.

Haridusminister Stephen Lecce sõnul on kõige tõenäolisem ilmselt hübriidvariant ehk teine stsenaarium. Koolivalitsused ja kohalikud terviseametid tulevad välja oma plaanidega, millist varianti kuskil piirkonnas rakendada. Kuidas kõik täpselt välja nägema hakkab, selgub edaspidi, olenedes, millised on kooli alguse ajaks COVID-19 näitajad.

Hiljuti tutvustas provintsivalitsus ka uut kaasajastatud matemaatika õppekava, eesmärgiga aidata õpilastel valmistuda olema edukas tänapäevases maailmas ja tulevases tööelus. Kava, millega alus­ tatakse sügisel 1.-8. klasside õpilastele, sisaldab endas finantskirja­ oskuse kontseptsioone, enamaid tehnoloogia-alaseid oskusi ning praktilist lähenemist, sidudes matemaatikat igapäevaeluga.

KAIRE TENSUDA

Möödunud nädalal külastas Eestit NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kind­ ral Jörg Vollmer, kes kohtus Eesti kaitseväe juhataja kind­ ralmajor Martin Heremiga ja kinnitas, et Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaits­ misel keskses rollis. „Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaitse seisuko­ hast oluline ja keskne piirkond, minu esimeseks välisvisiidiks oli see loomulik valik,“ ütles kindral Vollmer.

Kohtumisel kindralmajor Heremiga sai kindral Vollmer ülevaate Eesti kaitseväe tege­ vusest ja hetkeseisust ning arutas kaitseväe juhatajaga re­ ­ gionaalse julgeolekuga seotud küsimusi. „Eesti reservteenistuse süs­ teem koos viimastel aastatel korraldatud välkõppustega on muljetavaldav ja tõhus ning kin­ nitab, et Eesti on valmis end kaitsma kui ka panustama kollektiivkaitsesse. Tänan Eesti kaitseväge nende olulise panuse eest NATO lahingugrupi toe­ ta­ misel, samuti panuse eest NATO kiirreageerimisjõudu­desse, õhu­ tu­rbesse ning Afganistani Reso­ lute Support operatsiooni. See kõik demonstreerib kollektiiv­ kaitse valmidust, mis on üheks NATO alustalaks,“ ütles kindral Vollmer.

Kindral Vollmeri sõnul ei vähendanud koroonaviirusest tingitud piirangud mõju piirkon­ na julgeolekule. „Me võime oma sõdurite üle uhked olla.

Pandeemia ajal abistasid nad meie ühiskondi ning mis veel tähtsam – nad säilitasid koha­l­ olu, jätkasid õppustega, küll vähendatud mahus, aga lahingu­ gruppide rotatsioonid jätkusid, õhuturbemissioon jätkus ning viimase paari nädala jooksul nä­ gime suurt mereväeõppust Baltops. Euroopa kaitse ei ol­ nud viiruse leviku ajal kordagi ohus.“ Kindral Vollmer asus NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema ametikohale selle aasta 22. aprillil. Balti riikide ja Poola külastamine oli tema esi­ mene ametlik välisvisiit väeju­ hatuse ülemana liitlasriikidesse.

(KVPST/EE)

Euroopa Liit avaldas reisipiirangute kaotamise nimekirja Euroopa Liidu Nõukogu aval­ das nädala alguses nimekirja 14 riigist, mille elanikele ei ole alates 1. juulist sisenemiskeelu.

Liikmesriikide valitsusi esin­ dav Nõukogu leppis kokku, et hakkab järk-järgult tühistama reisipiiranguid kolmandate rii­ kide elanikele.

Esialgu soovitab nõukogu liikmesriikidel asuda tühistama reisipiiranguid inimestele, kes

Foto: mil.ee

Ämaris tutvustati mehitamata lennuvahendit MQ-9 Reaper Kolmapäeval tutvustasid Ameerika Ühendriikide õhu­ väelased Ämari lennubaasis mehitamata lennuvahendit MQ-9 Reaper. Ülevaate droo­ nide võimekusest ja ülesan­ netest said ka Vabariigi presi­ dent Kersti Kaljulaid ning kaitseväe juhataja kindralma­ jor Martin Herem.

Droonide võimekusest ja ülesannetest andis ülevaate ­ Ameerika õhuväe esindaja brigaadikindral Jason Hinds.

Ameerika Ühendriikide MQ-9 Reaper droonid on Poolast õhuoperatsioone täitnud alates 2018. a maist. Operat­ sioonide

eesmärk on stabiliseerida ja tu­ gevdada regiooni julgeolekut ning tugevdada suhteid NATO liitlaste ja teiste Euroopa part­ neritega. Varem on sama üksuse droone paigutatud ka Rumee­ niasse. Eestisse saabusid droo­ nid juuni keskel ja jäävad siia juuli lõpuni.

Eesti juhatas esimest Kolme mere välisministrite kohtumist Välisminister Urmas Reinsalu juhtis teisipäeval esimest Kolme mere välisministrite videokohtumist, kus arutati osalevate riikide ministee­ riumide kaasamist. 12 EL-i liikmesriiki ja partnereid ühendava koostööplatvormi ees­mär­kideks on majandus­ kasvu ja energiajulgeoleku suurendamine taristuinvestee­ ringute abil. Täitevvõimu ula­ tuslikum kaasamine aitab jõuda kiiremini praktiliste tulemuseni.

Eesti välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et erinevate riikide valitsustel on võimalus osaleda riikidevaheliste suurpro­ jektide elluviimises. „Nad saa­ vad tuua organisatsioone ja ettevõtteid ühe laua taha ning luua eeldused mitmekülgseks praktiliseks koostööks. Lisaks on ministeeriumide võimuses näidata üles poliitilist toetust laiematele strateegilistele aren­ gusuundadele, mis võivad omakorda anda tõuke erakapi­ ­ tali liikumisele,“ lisas Reinsalu.

Kolme mere välisministrite videokohtumise mõttevahetus­ test sündivad ideed ja koostöö aitavad kaasa Läänemere,

Aadria mere ja Musta mere ­vahel paikneva regiooni majan­ duskasvu taastumisele ning taristu arendamisele, mis mõju­ tab enam kui saja miljoni inimese heaolu.

Kohtumine oli ettevalmis­ tuseks enne 19.–20. oktoobril Eestis toimuvat Kolme mere tippkohtumist ja ärifoorumit.

Eesti jaoks viimaste aastate olu­ lisim välispoliitiline sündmus toob kokku riigipead, äriliidrid ja tippametnikud nii Euroopast, USA-st kui mujalt.

Eesti organiseeritud välis­ ministrite kohtumisel osalesid Kolme mere riikide (Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari) ning algatuse partnerite (USA, Saksamaa ning Euroopa Komisjoni) esindajad.

Kolme mere algatus (ingl. k.

Three Seas Initiative) on regio­ naalne koostööformaat, mis ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmes­ riiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Slovee­ nia, Tšehhi ja Ungari. Olulis­ teks partneriteks on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Euroopa Komisjon. Kolme mere algatus edendab koostööd eel­ kõige energia-, transpordi- ja digisektorite taristu arendami­ seks. (VMPT/EE)

saabuvad Alžeeriast, Austraa­ liast, Kanadast, Gruusiast, Jaa­ panist, Montenegrost, Marokost, Uus-Meremaalt, Rwandast, Ser­ biast, Lõuna-Koreast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst.

siis, kui Peking tagab liikumis­ vabaduse ka eurooplastele.

Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani elanikke ­tuleks EL-i Nõukogu soovituse järgi kohelda kui EL-i elanikke.

Hiina puhul taastub reisimine

(ERR/EE)

MQ-9 Reaper on relvastatud mitmeotstarbeline MALE-tüüpi (Medium Altitude Long En­ durance) kaugjuhitav lennuva­ hend, mida kasutatakse peami­ selt sihtmärkide hävitamiseks ja luureandmete kogumiseks.

(KVPST/EE)

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

3

Euroopa Liit pikendas Venemaavastaseid majandussanktsioone Euroopa Liidu Nõukogu otsustas esmaspäeval pikenda­ da kuue kuu võrra kuni 31. jaanuarini 2021 piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Otsus järgnes 19. juunil Euroopa Ülemkogu videokohtumisel tehtud poliitilisele otsusele pikendada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, olles hinnanud Minski kokkulepete täitmise hetkeseisu.

Tegemist on sektoraalsete sanktsioonidega ehk need on suunatud konkreetsete majan­ dusvaldkondade ja mitte isikute suhtes.

Euroopa Liit kehtestas 2014. aastal majanduslikud piirangud Venemaa suhtes seoses tege­

vusega, mis destabiliseerib olu­ korda Ukrainas. Euroopa Ülem­ kogu seostas 19. märtsil 2015 sanktsioonide kestuse Minski kokkulepete täieliku täitmisega, mis pidi toimuma 31. detsemb­ riks 2015. Kuna seda ei juhtu­ nud, on sanktsioonid endiselt jõus.

Putini võimu pikendavad reformid said venelaste toetuse

nike ja prokuröride ametisse­ määramisel ning lubab, et mii­ nimumpalk ei saa olla elatus­ miinimumist madalam Vene seadused saavad üli­ muslikkuse rahvusvaheliste sea­ duste ees ning pensione hakatakse inflatsiooni põhjal ­indekseerima.

Põhiseadusreform lubab kaits­ta konservatiivseid väärtusi.

Muudetavad sätted hõlmavad nii venelaste usku jumalasse, vene keele staatust riigikeelena ning abielu kui liitu mehe ja naise vahel. Venemaa territooriumi ­loovutamine ja riigi ,,ajaloolise tõe“ kahtluse alla seadmine on keelatud.

Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on nimetanud hääle­ tust populistlikuks käiguks, mis annab Putinile õiguse olla ,,elu­ aegne president“.

Sõltumatu Levada keskuse uuringu järgi oli presidendi toe­ tus mais 59 protsendiga kõigi aegade madalaim. (ERR/EE)

Sel nädalal toimunud valimis­ tel kiitsid Venemaa kodanikud suure häälteenamusega heaks põhiseadusmuudatused, mille toel võib praegune riigipea Vladimir Putin 2024. aasta presidendivalimistel uuesti kandideerida ning kriitikute sõnul võimaluse eluks ajaks võimule jääda.

Keskvalimiskomisjoni and­ meil toetas muudatusi 77,92 protsenti hääletanuist, osalus­ protsent oli 65.

Muude muudatuste kõrval keerab reform Putini presidendi ametiaegade mõõtmise tagasi nulli, lubades tal veel kandi­ deerida ning jääda presidendia­ metisse kuni 2036. aastani.

Reform annab presidendile lisavolitusi tippametnike, koh­tu­

Selgus Konstantin…

(Algus lk. 1)

püstitatakse.

Auhinna vääriliseks tunnistas žürii tööd märksõnadega ,,Esimese Wabariigi nägu“, ,,Nurgakivi“, ,,Piir“, ,,Puhkav president“ ja ,,Pätsi Plats“.

Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö ,,Riigipea“, mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik.

Konstantin Pätsi mälestus­ märgi ideekonkurss toimus

18. juunil pikendas Euroopa Liidu Nõukogu ka seoses Krimmi ja Sevastopoli ebasea­ dusliku annekteerimisega keh­ testatud piiravate meetmete kehtivust aasta võrra. Lisaks ­ ­kehtivad piiravad meetmed, mis kehtestati seoses Ukraina terri­ toriaalset terviklikkust, suve­ räänsust ja sõltumatust kahjus­ tava või ohustava tegevusega.

(VMPT/EE)

2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23. Žüriisse kuulusid Konstan­ tin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaala­ meti juht Ain Valdmann ja kir­ jandusteadlane Maarja Vaino.

(PL/ERR/EE)

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö ,,Riigipea“.

Aivar Mäe.

Foto: A.-M. Mõistlik, vikipedia

Estonia teatri juhi tööleping peatati kaheks kuuks Neljapäeval otsustas Rah­ vus­ ooper Estonia nõukogu peata­ da peadirektor Aivar Mäe töölepingu kaheks kuuks. Sel perioodil juhib Estonia tege­ vust tehnikadirektor Taivo Pahmann.

Kauaaegne Estonia nõukogu esimees Arne Mikk taandas end sellelt kohalt, uus nõukogu esi­ mees on Ivari Ilja.

Mäe töölepingu peatamine on tulenenud 22. juunil Eesti Ekpressis avaldatud ahistamis­ teemalisest artiklist, mille koha­ selt on rahvusooperi direktor alandanud ja ahistanud aastaid ­ naiskolleege.

Politsei on algatanud uuri­ mise. (ERR/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Esmaspäeval teatas Kanada kõrgeim terviseametnik dr.

Theresa Tam, et koroonavii­ ruse edasikandumine on Maailma Terviseorganisat­ Kana­das üldiselt kontrolli all, sioon (WHO) teatas hiljuti, et kuid hoiatas, et puhangud maailm on jõudnud koroo­na­ võivad taas igal ajal üles viiruse pandeemia uude ja kerkida – viirus ei ole elimi­ neeritud. Kuni pole vaktsiini, ohtlikku faasi. ,,Maailm on uues ja ohtlikus tuleb jätkuvalt elada koos Igapäevaste faasis. Paljud inimesed mõis­ COVID-19ga. tetavalt on väsinud kodus ole­ uu­­te haigusjuhtude, samuti misest..., kuid viirus on jätku­ hospitaliseerimiste arv küll valt kiiresti levimas,“ ütles stabiilselt väheneb ja tervene­ WHO juht Tedros Adhanom nute arv suureneb, ent kui Ghebreyesus virtuaalsel pressi­ piiranguid liiga vara leeven­ dada, võib olukord taas konverentsil.

Kõige rohkem uusi CO­ tõsiseks minna.

30. juuni seisuga oli üle Ka­ VID-19 juhte tuleb Ameerika VID-19 maailmajagudest, samuti Lõu­na- nada registreeritud CO­ haigusjuhtumeid 104.204.

Aasia ja Lähis-Ida riikidest.

Koroonaviirus COVID-19 on Alates mai lõpust on suhteli­ alates detsembrist nõudnud üle selt suurenenud viirusega naka­ terve maailma vähemalt 454 tumine nooremate inimeste hul­ 000 inimelu ja nakatanud 8,5 gas (vanusegrupis 20-39 aastat), miljonit inimest, teatas AFP, kes on teadagi liikuvamad, mis tugineb ametlikele andme­ vanemaealiste hulgas on naka­ tele. (ERR/EE) tumine jällegi vähenenud (kõi­ gis vanusegruppides üldiselt on viirusega nakatunute osa vähe­ Eestlased osalesid nenud, noorte hulgas on see Lätis toimunud NATO vähenemine aga aeglasem). soovitatakse vältida rah­ lahinggrupi õppustel Siiani varohkeid paiku ja kogunemisi Kuigi koroonakriisi tõttu jäeti ning limiteerida lähikondsete mõned õppused ära või kor­ arvu, kellega läbi käiakse. Tea­ raldati vähendatud mahus, tavasti on pandeemia jooksul toimusid äsja Lätis NATO üle Kanada mõned piirkonnad lahinggrupi õppused, mis ko­­ olnud viirusest rohkem mõju­ lonel Paul Claytoni sõnul tatud – näiteks Ontario ja tõestasid vägede valmisolekut. Quebeci provintsides – kus Tapal asuv Ühendkuningriigi samuti õnneks olukord parem, juhitav lahinggrupp suundus kuid oleneb ka regioonist. õppusteks Lätti. Brittide Chal­ Samas on provintse ja territoo­ ­ lenger 2 tankidel avati tuli ja riume, kus nädalaid pole olnud ­lahinggrupp demonstreeris oma uusi haigusjuhtumeid.

Ontarios on uute haigusjuh­ valmidust kiireks reageerimi­ tumite osas olnud kõikumisi: seks ka pandeemia ajal. reedel oli see rekordliselt madal Kolonel Paul Clayton kom­ – 111, laupäeval 160, püha­päe­ menteeris, et koroonakriisi ajal val 178, ent esmaspäeval üle ei avastatud lahinggrupis ühtegi pika aja taas murettekitavalt nakatunut ja olenemata viirusest on gruppe siiski saadud lõimi­ kõrge – 257. Neist 177 juhtu oli registeeritud Windsor-Essexi da. (PM/EE)

WHO teatab uuest pandeemia faasist

piirkonnas ja seotud põlluma­ jandussektoriga, kus viidi läbi rohkearvulist testimist välis­ maalt saabunud farmitööliste hulgas, kus oli viiruse levik.

Teisipäeval oli uute haigusjuh­ tude arv provintsis taas märki­ misväärselt madalam – 157 ja Windsor-Essexi piirkonnas oli neid vaid 17. Kolmapäeval registreeriti uusi juhuseid 149, ­ neljapäeval 153 ning provintsis oli neid selleks päevaks kokku 35.370.

Teisipäeval hääletas Toronto linnanõukogu selle poolt, et maskide kandmine saab kohus­ tuslikuks avalikes siseruumides.

Erandiks on alla 2aastased lapsed, samuti inimesed, kel oma terviseseisundi tõttu maski kandmine raskendatud. Tervise­ ametnike sõnul on maski kand­ mine teistest hoolimise märgiks, sest nagu öeldud, kaitseb mask niivõrd mitte kandjat ennast, vaid teisi. Terves Ontario pro­ vintsis maski kandmine veel kohustuslikuks tehtud ei ole, ­ kuid seda teevad mitmed munit­ sipaalüksused.

Quebeci provints teatas kol­ mapäeval 66 uuest haigusjuh­ tumist viimase 24 tunni jooksul, kokku oli provintsis 1. juuliks registreeritud juhuseid 55.524.

Alberta teatas esmaspäeval majanduse taastamise plaanist, mis valitsuse sõnul võib tekita­ da kümneid tuhandeid uusi töö­ kohti keset praegust töökohtade kriisi. Plaan sisaldab rahaeral­ dust infrastruktuuri projektidele, ettevõtete maksukärpeid, uue ­investeerimisagentuuri loomist jpm. Alberta peaminister Jason Kenney sõnul esindab see plaan suurimat infrastruktuuri alast ehitamist provintsi ajaloos.

Alberta provintsis oli 30. juuniks registreeritud 8108 ­ COVID-19 juhust.

Missuguseks kujuneb käes­(Järgneb lk. 14)

4

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

Marika Blossfeldt propageerib maailmas eesti toitu, saades inspiratsiooni oma Eesti talust

Mida soovitad holistilise toitu­ misnõustajana neile inimeste­ le, kes on mitmeid kuid olnud COVID-19 tõttu koduses iso­ latsioonis, pole pikka aega tervislikku toitumist järginud ega treenigu­ saali jõudnud, et oma füüsilist vormi ja seega ka tervist parandada?

Soovitan süüa palju köögivil­ ju, lehtköögivilju ja värskeid ürte. Need pakatavad kiudaine­ test, vitamiinidest ja antioksü­ dantidest ning aitavad kehal en­ nast puhastada ja annavad palju energiat (lisan toreda lehtkapsa retsepti – vt. lk. 7). Soovitan eemale hoida rafineeritud suhk­ rust ja valgest jahust, kuna need ained nõrgestavad im­ muun­ süsteemi, viivad veresuhkru ta­ sakaalust välja ja viivad kergesti kehakaalu tõusuni. Veeda aega väljas värske õhu ja päikese käes. Päikese mõju abil saab keha ise endale vitamiin D-d teha. Nimelt muutub päikesega naha all asuv kolesterool vita­ miin D-ks. Muidugi harjuta päikese käes olemist tasapisi, kõigepealt vaid viis minutit ja siis iga järgnev päev natuke kauem, kuni 20 minutini – ja tee seda ilma päikesekreemita.

Kui kasutada päikesekreemi, mille faktor on 8 või kõrgem, siis on vitamiin D tootmine takistatud. Aga ilma päikese­k­ reemita ei tohiks kindlasti päikese käes olla kauem kui 20 minutit.

Kui pole ennast kaua liigu­ tanud, siis võiks alustada kiiremas tempos jalutuskäiguga.

Ujumine on samuti mõnus ja turvaline liikumisviis.

Sul ilmus hiljuti taas koka­ raamat, mille kirjutamiseks oled saanud inspiratsiooni oma Eesti talust. Millest räägib see raamat?

See uus raamat ei ole selles mõttes nii uus, kuna see on mu teise raamatu ingliskeelne versioon. Eestikeelne raamat ­ „Looduslik toit. Ehe ja terven­ dav“ ilmus juba 2014. Ja nüüd lõpuks jõudis ka ingliskeelne raamat „Cooking with Marika: Clean Cuisine from an Estonian Farm“ ilmavalgele. Raamat pa­ kub teavet ja innustust toidu­ valmistamise, söömise ja täis­ väärtusliku elamise kohta.

Sellest saab lugeda, kuidas tugevdada immuunsüsteemi,

Foto: Hele-Mai Alamaa

hooajaliselt puhastada nii keha kui vaimu, taastada ja säilitada seedetrakti tervist, ennetada põletiku teket ning langetada kehakaalu, viimast mitte kalo­ rite lugemise ega dieedi pida­ misega, vaid lihtsalt maitsvate ja kosutavate toitude söömisega.

Minu raamatust võib õppida, kuidas ennetada energiataseme kõikumisi, maandada stressi, vältida kaalutõusu, eemaldada seedehäireid, stabiliseerida mee­ leolu, saada enam naudingut toidust ja elust ning elujõudu suurendada.

Toitumise ja elustiili peatük­ kidele järgnevad tervislike ja kergesti valmistatavate hõrkude toitude retseptid nagu kõhule pai tegevad supid, värskendavad salatid, nädalavahetuse hommi­ kusöögid, imelised metsikute taimede road, külluslikud tera­ viljaroad, hapendatud köögi­ viljad, energiat tõstvad leht­ köögiviljad, toitvad kaunviljad, üllatavad kastmed ja dipid, juuretisest valmistatud leivad ja kuklid ning alternatiivsete jahu­ dega tehtud küpsetised ja ma­ gustoidud.

Minu retseptid põhinevad naturaalsetel terviktoitudel ja koosnevad üksnes vähestest loo­ duslähedastest koostisosadest.

Pole tarvis kasutada keerulisi toiduvalmistamisvõtteid, et val­ mistada meeliülendavaid roo­ gasid.

Selles raamatus ei leidu rafi­ neeritud magustajaid, valget jahu ega küsitava väärtusega õlisid. Kutsun oma lugejaid avastama uusi, ehedaid ja elu­ jõust pakatavaid toitaineid ja toite. Olgu see raamat teejuhiks, et enese eest hellalt hoolitseda, ennast aktsepteerida just nii nagu me hetkel oleme ning luua endale elu, mida armastame.

Sellel aastaajal oled Sa tavaliselt juba Eestis, oma ­ Läänemaal asuvas Polli talus, kus propageerid läbi terviseja joogalaagrite tervislikku ja maalähedast eluviisi. Kas Sa ka tänavu sinna jõuad?

Mul on hea meel teatada, et jõudsingi lõpuks Polli tallu.

Algne plaan oli lennata SASiga üle Stockholmi Tallinna, mul oli tagasilennupilet juba olemas, kuid kaks korda sai pilet muu­ detud ja ära öeldud. Siis sain aru, et SASiga vist ei saagi ja ostsin uue pileti Lufthansaga, kuna lennuühendus FrankfurtTallinn on kogu selle pan­ deemia aja jooksul toiminud.

Pidin juba 20. mail lendama, kuid lõpuks siis lendasin 12. juunil. Üllatusena oli lennuk ­ puupüsti täis. Muidugi kõikidel oli kohustuslik maski kanda.

Kui seda endal ei olnud, siis lennufirma jagas neid.

Lennujaamad ise olid küll väga tühjad. Näiteks on

Newarkis alati väga pikk saba, kui turvakontrollist läbi minna – tavaliselt seisan seal kuni tund aega. Seekord ei olnud mingit järjekorda. Ka Frankfurti len­ nujaam oli suht inimtühi, aga Tallinna lennuk jälle puupüsti täis. Ootasin ka Tallinna lennu­ jaamas mingit kontrolli, aga kõndisin nagu ikka pakikarus­ selli juurde ja kui kohver oli käes, otse välja.

Nüüd olen siis taas oma arm­ sas talus, esialgu kaks nädalat üksinda karantiinis ning saan rahulikult jälle maaeluga harju­ da, aias tööd teha, jalutada ja päikest võtta. See kõik kulub mul pärast kiiret Ameerika ­kevadet ära. Kahjuks ei saa ka jaanipäevaks oma sugulasi külla kutsuda, sest see jääb karantiini aja sisse. Nii pühitseme meie siis seda 3.–5. juuli järgi. Ja 11. juulil algab esimene laager. See on minu enda juhatada – Kundalini jooga puhkus, mis kestab nädal aega. Järgmisena tuleb Naiste tantsulaager. Au­ gustis tuleb saksa reisikorralda­ ja kaudu Naiste puhkelaager koos väljasõitudega ning pärast seda ühe eesti joogaõpetaja laager oma grupile. Septembris on plaanitud šamaanilaager ja minu kokalaager. Mitmed plaa­ nitud üritused jäid ka ära ning ma loodan, et saame kuidagi ikka ots-otsaga kokku.

Kuidas Sinu kui tervise­ nõustaja töö, mida teed aas­ taringselt, muutus alates märt­ sikuust COVID-19 pan­ deemia tõttu? Õnneks on võimalik kliente nõustada ka nutitelefoni kaudu, kasutades mõnda seadet, mis lubab kõnepartnerit ka näha. Ka minu online juhendatavat ke­ vadpuhastust oli võimalik läbi viia, kuna kogu suhtlemine leiab aset niikuinii Facebooki grupis. Aga kahjuks pidin ära jätma oma kokatundide sarja viimase tunni. Samas sobis mulle see ajastus väga hästi, sest sain pühendada rohkem aega oma uue raamatu vastuvõt­ misele ja laialisaatmisele. Kuna palusin läbi veebiplatvormi „Kickstarter“ annetusi trükiku­ lude katmiseks, siis oli nüüd kevadel vaja umbes 100 raama­ tut toetajatele üle maailma laiali saata. Iga raamat oli vaja pühendusega allkirjastada, pak­ kida ja postkontorisse viia. Siis tegelesin ka raamatu „publici­ ty“ga. Saatsin laiali pressitea­ teid kohalikele ajakirjanikele. Ja nii palju, kui jõudsin enne äralendu, viisin raamatuid ka ­ poodidesse.

Ilusat suveaega Sulle Eesti­ maal Polli talus ja loodame, et suurem osa planeeritud tegevusi ka teoks saavad. Suur tänu ka tervisliku retsepti eest!

Küsis KAIRE TENSUDA

Foto: Hele-Mai Alamaa

Marika Blossfeldt on tunnus­tatud tantsija, joogainstruktor, holistiline tervisenõustaja ja kokk. Ta on sündinud Eestis, kolinud väikese lapsena koos vanematega Saksamaale ja hiljem 1980.a. New Yorki moodsat tantsu harrastama. 1995.a. ostis ta Eestisse talu, muutes selle loominguliseks keskuseks, kus toimuvad paljud laagrid ja koolitused. Polli talus veedabki Marika Blossfeldt oma suved, talved aga USAs New Yorgi osariigis, tegeledes toitumis­nõustamisega.

Marika sulest on ilmunud mitu raamatut ning üks tema missioonidest on ka eesti toidu tut­ vustamine maailmas. Olles jõudnud tänavugi – küll plaanitust tunduvalt hiljem – Eestisse, veetes esi­ algu aega karantiinis, oli Marika valmis vastama Eesti Elu küsimustele.

Jaanituli Vancouveri eestlaste virtuaalsel jaaniõhtul Helgi Leesment Vancouveri virtuaalne jaa­ niõhtu algas laupäeval, 27. juunil kell 7 õhtul Mäeotsal, Missionis, umbes tunniajase autosõidu kaugusel linnast idapoole. Üritust reklaamiti juba mitu nädalat ette ja videolink käivi­ tus sama päeva õhtul kell 7, mil oleks toimunud ka „päris“ jaa­ nipäeva tähistamine ümbruskon­ na rahva „päris“ osalemisega.

Nagu mitmel pool ü­ mber maail­ ma, kaasa arvatud Eestis, tehti mitu kuud vabatahtlikku tööd selle ürituse ettevalmistuseks, mida sel aastal kahjuks raken­ dada ei olnud võimalik COVID19 nakkus-haiguse tõttu.

Video toimub väheste sõna­ dega, kuid rohkete mõtteliste tegudega.

Esmalt raiutakse puid jaani­ tule jaoks. Video sündmuste kestel süüdatakse ka päris jaani­ tuli, tõuseb kasvav leek, mis 33 minuti vältel kenasti leegitseb ja hiljem süteks kahaneb.

Toimub ka Eesti lipu heis­ kamine hümni saatel ning videotervitused annavad edasi ­ Vancouveri Eesti Seltsi esimees Thomas Pajur, Eesti Vabariigi aukonsul Briti Kolumbias Evaleen Jääger Roy ja abiau­ konsul Evi Olga Mustel.

Mäeotsal, sõnajalameres, lää­ nekalda lopsakate metsapuude varjus mängib kitarril mõnusat omaloomingulist taustamuusikat Aarne Tork. Eestipäraselt pea­ vad ka loodusest lugu teised ­kohalikud eestlased.

Traditsiooni kohaselt paku­ takse filmis ühislaulmiseks kolme laulu, mis paneb vaata­ jaskonna kohe tahtma kaasa laulda: sõnad jooksevad kaadris eesti keeles. Märguanded laulu alguseks on inglise keeles.

Rahvatantsijad esitavad tant­ supõimingu, mida juba filmiti 2013. aastal ette nägemata, et suvel 2020. a. läheb seda lõiku vaja maailma hõlmava koroo­na­ viiruse ohu tõttu. Lühidalt näi­

datakse ka teisi hilisemaid ning ammu-ammuseid filmivõtteid Mäeotsa jaanipäevadelt, kus paistavad mõned tuttavad näod, k.a. pikaajaline rahvatantsujuht, kes nüüd kahjuks manala teed on läinud – Vera Õunapuu.

Mäeotsa köögi kõrval kuuluta­ vad hinnakirjad piruka, lahtise võileiva ja eesti õlu hindu.

Kuna tavalise jaaniõhtu vaba kava on tule vaatamine, annab Vancouveri Eesti Selts selleks küllalt aega ka virtuaalsel moel.

Video vaiksed rahulikud minu­ tid lubavad tule vaatajal omi mõtteid mõlgutada ja kodus rüübata Jaani jooki – igaühele oma maitse järgi.

Video salvestuse ja montaaži pani kokku Olev Rumm.

Kaastegijad on Vancouveri Eesti Seltsi juhatus ja mitmed teised vabatahtlikud. Videot on või­ malik vaadata VES YouTube’i kanalil: https://www.youtube. com/watch?v=McgTaAbdVls.

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Milline naiivsus Vahtralehemaal arutatakse nüüd pingelise elu keerises hetkeseisu kolmandat olulist ja valusat teemat. Mis tõe­ poolest on inimõigustega seo­ tud, mitte nagu pandeemia kõrval vääralt ülespuhutud teine selline. Mille käigus on valdavalt orienteeritud jah­ matamapanevalt halvasti. Ise­ gi eluvõõralt.

Diplomaatia Hiinaga on jooksnud karidele. Punarežii­ miga on oldud, piltlikult öeldes, nugadel mõnda aega. Seda kõike, kuna võimas, varsti näi­ tajate järgi maailma majandus­ riik number üks põhiliselt ­dikteerib omavoli, eksisteerivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid eirates. Pekingile ei lähe korda, mida Ottawa teeb. Pigem välja­ pressimise kaudu loodetakse majanduslikus kuriteos süüdis­ tatud jõukat Hiina ärinaist Meng Wanzhou (Huawei kom­ munikatsioonihiiu majandus­ juht, suurim eraettevõte seal,) kodusest arestist päästa ja välti­ da ta väljaandmist, ekstradikt­ siooni USAsse, sealse kohtu ette astumist.

Wanzhou kinnipidamise järg­ selt Vancouveri lennuväljal, mis sündis USA survel, süüdistati kanadalastest ärimehi Michael Kovrigi ja Michael Spavori salaluuretegevuses Hiinas. Ning neid võeti kinni. Kui Wangzhou

elab oma luksuslikus eramus Kanadas nii nagu soovib, on kanadalased 2018. a. detsemb­ rist saadik olnud rootsi kardina taga. Vangistatud. Esimesel aga on liikumisvabadus toast tuppa, ka kohtusse, söök oma valida, mitte midagi ette kirjutatud valvurite poolt. Üks naudib ­ demokraatia hüvesid, teised kannatavad kaua teadaolevate kommunismi pahede tõttu.

Mais otsustas apellatsiooni­ kohus, et ekstraditsiooni pro­ t­ seduur on legaalne. Järgnevalt kasvas jubagi Ottawale survet avaldanud liikumine niinime­ tatud kahe Michaeli vabaduse nõudmise suunas. Peaminister Justin Trudeau lausus möödu­ nud nädalal, et Wanzhou vabas­ tamine ohustaks kõiki kanadala­ si, kes reisivad väljapoole riigi piire. Kuidas palun? Ehk vaid neid, kes rumalasti valivad Hiina lõppsihiks. Ei kujuta ette, et ükski teine riik nii teeks.

Päevikupidaja pole kunagi aru saanud, miks vabaduses sündinud, ka punase terrori eest põgenenud inimesed, kas rei­ sides või muu äritegevusega toetavad inimõigusi eiravaid režiime. Kommunismi. Odav ­tuusik Kuubale on vaid Havan­ na võimumeestele lukususte või­ maldamine. Seal toimus rii­ gipööre, Eesti aga annekteeriti iga rahvusvahelise seaduse vas­ taselt. Okupeeritud kodumaa külastamine tähendas küll pu­ nastele tähtsa valuuta (ise ei osanud end majandada) and­

Rahulike meeleavalduste kultuurist tänapäeva globaalses maailmas Kasahstani Vabariigi rahulike meeleavalduste organiseerimise ja läbiviimise uue seaduse foonil dr. jur. Peeter Järvelaid 2020 on kõike muud kui rahulik aasta Kui Kasahstani kolleegid palu­ sid avaldada arvamust nende rii­ gis planeeritavast reformist, mis peaks suurendama ühiskonna dialoogi rahulike meetoditega, olin veidi segaduses. Arves­ tades, mis sel aastal maailmas on toimumas, siis end demok­ raatia etaloniks lugevates Lääne ühiskondades on tänased aren­ gud paraku läinud suunas, mis hoopis suurendavad dialoogi vägivaldsust ning vähendavad seda, mida aastaid teistele rah­ vastele eeskujuks pakutud – et arenenud ühiskond peab suutma keerulised küsimused lahendada rahulikus dialoogis.

Veidi järele mõeldes on mul hea meel – et Suure stepi üks keskseid riike Kasahstan liigub oma ühiskonna arengus suunas, kuhu mingi aja pärast peaks ­tagasi tulema ka teised riigid ja rahvad. Vägivald on väga ­salakaval. Kui ühiskonnas kaob tasakaal, mis tagab rahuliku ­dialoogi, siis ei pruugi ühiskond esialgu aru saada, kui ohtlik on see, kus osa ühiskonnast arvab,

et neile võib lühiajalise edu saavutamiseks olla kasulik proo­ vida dialoogis räigemaid meetodeid, lootes „naiivselt“, et teine dialoogi partner ei pruugi vastata veelgi suurema räiguse­ ga.

Ajalugu on näidanud, et igale dialoogi lõhkumisele järgneb teise poole vastus räiguse suu­ nas ja nii viiakse ühiskond ühel hetkel seisu, kus toimub suurem vägivaldne konflikt (sõda, ko­ dusõda, genotsiid, riigipoolne vägivald jne), mis sunnib mingil hetkel ühiskonda tagasi tulema ühiskonna rahustamise teele.

Kuid see kõik toimub paljude ohvrite hinnaga ja on kindlasti ühiskonna kui terviku arengule kaotatud aeg.

Kasahstan – suur riik Euroopas ja Aasias Kasahstani eriline positsioon tänases maailmas on seotud sel­ lega, et tegemist on nii loodus­ varade poolest väga rikka riigi­ ga kui ka asjaoluga, et see on territooriumilt maailma üheksas riik, mille läänepiir ulatub Uraali ja Volga jõe vahel Euroopasse. Samas on ta aja­ loolises seotuses Suures stepis asuvate hõimudega, mis oma

mist, kuid patriootiliselt, sü­ damest ei olnud ju teist valikut.

Varem on päevikus kirjutatud olulisest nädalalehest, nüüd ­internetiväljaandest The Epoch Times (ET). Lehe eesmärgiks on avada mugavusriikide koda­ nike silmad. ET toimetus otsus­ tas kahe kuu eest trükkida paberile erinumbri, mai/juuni kuupäevaga, et taas korrata oma sõnumit. Seda pandeemia taus­ tal, mille kolle oli Wuhanis, Hiinas ning on levinud selliseks Hiina Kommunistliku Partei (CCP) otsuste tõttu. ET nime­ tabki COVID-19 CCP viiruseks.

Erinumbri esileheküljel ilutseb suurelt pealkiri, kuidas CCP ohustab Kanadat.

Liberaalid on kaua soosinud Pekingi turgu, Jean Chrétieni valitsus sidus majandussilla ole­ masolu vajadusele suure kella.

Aga kas keskmine kanukk on teadlik, kuivõrd see on ühe­ poolne? Jah, just need, kes dol­ laripoest ostavad rämpsu vaid hinna tõttu, ei uuri, kas odav hilp on Hiinas (või Vietnamis, kus ka totalitaarsus valitseb selles uues kuues, peites hüb­ riidnime taha kapkommunism) tehtud. Mõni põhimõtteline ei osta sellist kaupa. Paraku on sellised suures vähemuses. ET toonitab, ei rõhutab, et Kanada aastane väliskauba defitsiit, mis oli 2019. a. $50 miljardit, aina rikastab punarežiimi. Ei mingi sanktsioon Ottawast avaldaks Pekingile mõju.

Võtkem lisaks kanadalase,

rikkuri ja antreprenöör Jim Balsillie arvamust kuulda.

Balsillie pole (paberil) enam miljardär tänu börsilangusele.

Kuid siiski peaaegu Kanada Bill Gates, kui soovite. Pärast Research in Motion’ist (RIM), omaloodud firmast lahkumist, on ta juhtiv kuju innovatsiooni vallas, eriti infotehnoloogias.

Möödunud nädala teleesinemi­ ses, vahetult enne Trudeau tea­ det, et ei mingit diplomaatilist kompromissi punahiinaga (kas pole möödaniku hõng sel juures?) tõi Balsillie esile, kui­ das Kanada on end Hiinale maha müünud.

Siin oli olemas Nortel, maail­ ma juhtiv telefoni-, kom­ munikatsioonitehnoloogia firma.

Mis läks pankrotti. Miks? Kuna Huaweile, teistele lubati inves­ teerimise meelitamise huvides liberaalide valitsuste aegu juur­ depääsu. Informatsioon ei ole nagu maja, vundamendil paigal.

Seda saab vaid nupule vajutades tänapäeval saata tuhandeid kilo­ meetreid füüsilistest piiridest eemale. Kuidas Huawei gigan­ diks saigi? Vargusega. Peking on konkreetselt õõnestanud Kanada majandussüsteemi.

Waterloo Ülikooli tehniliste kateedrite lõpetanuist tervenisti 90% lahkub Kanadast mujale tööpõllule. Maksumaksja raha­ kott on ülikoolini sajaprotsen­ diliselt toetanud nende haridust.

Ka kõrghariduse lõviosa, isegi kui see on õppurile maksuline.

Eelnev ei olnud, see oli peide­

tud kinnisvara-, maa- ja ostu­ maksudesse. Waterloo – kuhu Balsillie asutas just selle mõtte­ fondi külluse tõttu RIMi, on magnetiks andekatele info-, ­arvutiteaduse-, kommunikat­ sioonihuvidega noortele. Ha­ rime Kanadas, lähevad mujale.

Ajude drenaaž missugune.

Meie ülikoolid sõltuvad mitte ainult kohalikest maksudest, vaid võõrõpilaste omadest. Õppemaksud on muidugi palju kõrgemad. Raha paneb rattad käima… …kuid hiinlastel pais­ tab jüaane olevat. Poliitiliselt korrektselt ei tohi aga küsida – kellelt saadud?

ET järgi mõjutab CCP väga tugevalt siinseid ülikoole vastu võtma hiina päritoluga üliõpila­ si. Ei kõik neist pärast õpinguid naase sünnimaale. Siia jäänud muidugi tugevdavad kohalikku majandust, tahaks loota, seda Vancouveri ja Toronto linna­ pildiga arvestades. Ent Balsillie vihjas, et infotehnoloogia – mõtetel pole ju hinda, kuidas ­isegi avastuste väärtusele sellist saab andagi – voolamine siit sinna on tohutu ja sihilik. Ning Ottawa peab, Norteli näitega, meetmeid rakendama, et selline katastroof ei korduks.

Sotsialismi võikam nähtus kommunism kuritarvitab indi­ viidi. Siinsed sinisilmsed seda lubavad. Palju neid näiteid, fakte on vaja esitada, enne kui ärga­ takse üles, aru saadakse?

kultuuris juhinduvad paljus Aasia traditsioonilistest tava­ dest. Kaasaegne Kasahstani riik on oma arengut seadnud balans­ seerides Lääne tsivilisatsiooni (Euroopa) ning Suure stepi ajalooliste traditsioonide vahel.

Kasahstanil on ambitsioon saa­ vutada arengus sama tase, mis Euroopa arenenud riikidel.

Selleks on poliitiline eliit soo­ vinud riigis läbi viia euroopa­ likku traditsiooni toetavaid re­ forme. Kõrvalt vaadates paistab, et neid tuleks läbi viia elanik­ konna jaoks selgemalt märgista­ des – milliseks peaks pärast reformide läbiviimist jääma ­ ühiskonnas kokkulepitud tradit­ sioonide tasakaal.

olema reeglid, mis aitavad konf­ likte juba eos ära hoida.

Kasahstani suurlinnad toovad riiki välismaalasi, sest riik tahab olla rahvusvahelises äris tegija.

Kasahstani ajalugu on olnud keeruline, siinses stepis on ol­ nud kõrgelt arenenud haldusük­ susi, kuid kasahhi hõimud said oma riigi alles 1990ndatel aastatel. Vahepealsed aastad ei ­ soosinud vaba arutelu, mida kohalikud inimesed ise tahaks, ­ et lahendada konfliktseid tee­ masid rahulikul teel, sest oli ikka võõras võim, mis kirjutas konfliktide lahendamise teed ette ja need ei pidanud kokku langema kohalike rahvaste enda ajalooliste traditsioonidega.

Suure stepi kultuuri dialoogi traditsioon

Rahulike meeleavalduste regulatsioon 1995-2020

Suure stepi kultuuriline tra­ ditsioon lähtub sageli siin toimi­ vast elukeskkonnast. Praegu, kui Kasahstanis toimub ühis­ konna ülikiire linnastumine (tekkinud on moodsad miljoni­ linnad), on selles stepi jaoks ­erinevas keskkonnas tõusetunud uute seaduslike raamide loo­ mise vajadus, sest uus multikul­ tuursust rõhutav linnakeskkond vajab reegleid, mis tagaksid lin­ nakogukonnas kogukonna sisese dialoogi. Suures stepis oli ini­ mestel palju ruumi, suurlin­ nades on endiste stepipoegade jaoks ruumi ikkagi häbematult vähe.

Oleme Eestis uhked, et l­aulev revolutsioon 1985-1991 möödus meil veretult. Seda ei õnnestunud saavutada naabritel Lätis ja Leedus ning Kasahstani väljumine NSV Liidu koos­ seisust oli palju traagilisem.

Almatõs tekitasid võimude ma­ hitusel korraldatud veresaun ja kohtulik arveteklaarimine rahu­ like meeleavaldajatega olukorra, kus poliitiline eliit võttis vastu seadused (1995), mis pigem tegid rahulike meeleavalduste ­ läbiviimise keerukaks1. Seadu­ ses puudusid mitmed vajalikud definitsioonid ja meeleavalduste organiseerijatele olid pandud kohustused, mis oleks õigus­

tatud suurte meeleavalduste puhul, kuid olid liigseks takis­ tuseks näiteks 1-2 inimese piketile. Samuti loeti aastal 1995 õigustatuks, et rahulikud protestid ja meeleavaldused ei toimuks valitsusasutuste juures.

Aastad 1995-2020 on näida­ nud, et 1995. a seadus on oma aja ära elanud. Kasahstani on rahvusvahelisel tasandil kriti­ seeritud (inimõiguste organisat­ sioonid), et riik võiks täpsemalt reguleerida seaduse tasandil rahulike meeleavalduste korral­ ­ damise õigust ja muuta seda väiksemate pikettide puhul pal­ ju lihtsamaks. Uue seaduse järgi peaksid politsei ja potentsiaal­ sed meeleavaldajad oma õigusi teadma nii täpselt, et poleks halle alasid, kus mõlemad pooled saavad enda õigusi laiendatult interpreteerida. Väga oluline uuendus on meeleaval­ duste ala laiendamine, kusjuu­ res meeleavaldusteks mittesobi­ vad kohad on väga täpselt sea­ duses määratletud.

Kitsas elukeskkonnas peavad

TÕNU NAELAPEA

Kasahstani demokratiseerimise programm ja rahulike meeleavalduste organiseerimise ja läbiviimise seadus 2020 Kasahstanis on riigi presi­ dendil väga oluline roll. See­ tõttu tuleb selgeks teha riigi praeguse presidendi isiksus, sel­ leta on keeruline mõista riigis (Järgneb lk. 12)

6

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

Ludvig Juhti sünnikoht Väägveres Oja talus sai mälestustahvli Eestlaste seast on sirgunud palju silmapaistavaid poegi ja tütreid, kes on aegade jooksul Eesti lugu suureks kirjutanud. Üks selliseid on kindlasti oma­­aegsest Tartumaa Venseri vallast Oja talust pärit Ludvig Aleksander Juht, kes tuli esiklapsena Juhtide peres il­ male 1894. aasta 24. juulil (toona kehtinud nn vana ehk juliuse kalendri järgi õigu­ poolest küll 12. juulil). Muusi­ kalembene taluperemees isa Kaarel (1872-1919) lõi aktiiv­ selt kaasa kuulsas Väägvere pasunakooris, musikaalsed olid ka pere nooremad lapsed – nii õde Marta (1899 – ?), kes mängis flööti kui ka vend Oskar (1905-1991).

Väikese Ludvigi jõudmine muusika juurde ei kulgenud just kõige sirgemat ja siledamat teed mööda – 8-aastaselt kooliteed alustanud poisi aukartus ja hirm auväärse David Otto Wirkhausi ees sundis teda suud nii kõvasti kinni pigistama, et sealt ei tul­ nud välja isegi mitte lauluhäält, pilli puhumisest rääkimata. Juht ise kirjutab oma mälestustes, et ta küll proovinud kodus vahel salamahti isa kornetist häält kätte saada, aga see lõppenud alati „isa paukumise või juus­ test tutistamisega“.

Noorest mehest pidi saama õpetatud agronoom, kes võtab vanemate talu üle ja haritud ­mehena tegeleb hobi korras ka puhkpillimuusikaga. Saatus tah­ tis aga teisiti. 1913. aastal Tartus iseseisvat elu alustanud noormees teenis elatist kinodes algul trombooni, hiljem kontra­ bassi mängides, võttes samal ajal kontrabassitunde Peterburi konservatooriumi haridusega Adolf Helderilt (1889-1927).

Ajad ja olud olid heitlikud ning Ludvig Juhti soov ennast pro­ fessionaalse kontrabassimängi­ jana tõestada ning pillimänguga elatada viis teda mõneks ajaks nii Peterburi, Helsingisse, Ber­ liini, Londonisse kui Riiga ja tõi lühemateks või pikemateks (vahe)peatusteks tagasi Eestisse.

Juht püüdis tähelepanu võita ka sooloesinemistega, ent kontra­ bassikontserdid olid tollal üsna haruldased. „Vanasti öeldi mu kontserdile tulles: nüüd saab

Ludvig Juht.

Arhiivifoto

naerda. Aga nüüd tuleb rahvast murdu ja tõsiselt,“ on Juht ise seda perioodi meenutanud 1939. aastal ajalehes „Uus Eesti“.

1934. aastast kuni oma sur­ mani 1957. aastal töötas Juht Bostoni sümfooniaorkestris, te­ hes paralleelselt ka õppejõu­tööd. Ta asutas 1936. aastal Bostoni Eesti Seltsi ja oli selle kauaaegne esimees. Juhti telli­ musel kirjutas Nõukogude oku­ patsiooni eest Stockholmi siir­ dunud helilooja Eduard Tubin 1948. aastal kontrabassikont­ serdi.

Ludvig Juht sai rahvusvaheli­ selt tuntud kontrabassivirtuoo­ siks ennekõike tänu oma visa­ dusele, töökusele ja tahtejõule.

Juhti kontsertide kavas oli alati ka eesti muusika, sealhulgas tema enda komponeeritud palad.

Elu lõpus oli tal vaid kaks soovi: et tema põrm ja kontra­ bass saaksid Nõukogude oku­ patsioonist vabanenud Eestisse.

Esimene soov täitus 1994. aasta 1. juulil, mil Ludvigi ja tema abikaasa Amanda säilmed maeti ümber Tallinna Metsakal­mis­ tule. Teine soov on seni veel täitumata.

Koostöös Oja talu praeguste omanike, perekond Mändsaare, Tartu valla ning Tartu valla muusikakooliga sai mälestustah­ vel, kust saab lühiülevaate Juhti elu ja töö kohta nii eesti kui ing­ lise keeles, juba möödunud sügisel paika. Üheks „motivat­ sioonitabletiks“ oli kindlasti ka Peeter Volkonski poolt 2018. aastal algatatud projekt „Sün­ nipaik“, mille tulemusena peaks olema kaardistatud Eesti suur­ kujude sünnikohad ning loodud neist digitaalne andmekogu, mis on avalikult kättesaadav veebi­ platvormidel.

Iga suurkuju sünnikohas fil­ mitakse ka tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30–40 sekundiline videoklipp, millest koostatakse Eesti Rahva Muu­ seumis suurkujude virtuaalnäi­ tus, mis omakorda varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeal oleks võimalik seda klippi vaadata. 2019. aasta sügisel ­ mängisid Oja talus klipi tarbeks sisse Juhti kirjutatud pala „Mälestus“ EMTA kontra­ bassieriala üliõpilane Martin Onoper, kontsertmeisteriks EMTA üliõpilane Susanna Liisa Onoper. Sama pala samas esituses oli võimalik videosilla ­ vahendusel kuulata Oja talu õuel ka 24. mail, kui mäles­ tustahvel pidulikult avati – koroonaviiruse tõttu küll oluli­ ­ selt väiksemas seltskonnas, kui algselt plaanitud. Ludvig Juhti elust rääkis pikemalt EMTA emeriitdotsent ning staažikas ERSO kontrabassimängija Kau­ po Olt, kelle õpilaste hulgas on arvukalt tänaseid Eesti tuntud kontrabassimängijaid. Tartu valla muusikakooli esindas flötist Eke-Tõnis Meriste ning mäles­ tustahvlilt eemaldasid pidulikult

Uus ingliskeelne raamat Peeter Tinitsalt

Ludvig Juhti elust rääkis ERSO kontrabassimängija ja EMTA emeriitprofessor Kaupo Olt.

Mälestustahvlilt eemaldasid pidulikult katte Tallinna Muusikakeskkooli kontrabassi eriala õpilased Ott Villems ning Alise Tepp.

Fotod: M. Kõivupuu

Arstid päästavad elusid, kui olu­ korrad võimaldavad ...

Koronerid määravad kindlaks kahtlaste surmade põhjuse ja ­viisi.

Solvunud mehed mõrvavad mõnikord.

Mis juhtub, kui neid kolm rolli mängib sama inimene? ,,A Cause and Manner“ on meditsiiniline noir-põnevusjutt, milles arstid käituvad halvasti.

Raamatu peategelase tööko­ hal, haigla lõikussaalis, valitseb vaenulikkus sinikraede juurtega anestesioloogi Matt’i ja elita­ ristliku kirurgi vahel. Samuti on pingeid Matt’i kodus. Ta kaht­ lustab naist afääris. Armuke sureb olukorras, mis näib olevat lavastatud enesetapp. Järgmi­ sena kaob kirurg. Matt kas vas­ tutab nende sündmuste eest või soovis neid piisavalt kõvasti.

Peeter Tinits on Kanada arst, kes on tegutsenud kiirabiarsti, anestesioloogi ja koronerina.

(Vt. ka intervjuud eelmises Eesti Elus # 25 26.06.2020, lk 6). A Cause and Manner on tema debüütromaan. Ta elab koos oma naisega Ontario provintsis.

Külastage veebisaiti www.peter­ tinits.com

Eestis valisid Vikerraadio kuulajad sajandi parima tantsuloo Rahvusringhäälingu edastatav Vikerraadio palus sel aastal oma kuulajatel nimetada parimad saja aasta jooksul kõlanud eesti lood, mille saa­ tel jaanilõkke ääres tantsida, sõnajalaõit otsima minna või armsama peale mõelda.

Kokku pakuti üle 700 laulu, misjärel said kuulajad sajale kõige rohkem nimetatud laulule oma hääle anda. Iga hääletaja sai nende saja laulu seast valida kümme kõige lemmikumat lugu. Kokku anti lauludele 30 337 häält.

Viiendaks hääletati Curly katte Tallinna Muusika­kesk­ kooli kontrabassi eriala õpilased Ott Villems ning Alise Tepp.

Tervitus- ja tänusõnu ütlesid valla kultuurinõunik Karita Tilk ning Tartu valla muusikakooli direktriss Ele Sonn.

Kõigi asjaosaliste eriline tänu kuulub ka endisele valla kultuurinõunikule Veronika Täp­ sile ning perekond Mändsaarele, kes olid igati toeks, et südamlik ja meeleolukas (taas)kohtumine vabas õhus väikeses huviliste ringis aset leidis. On ju Ludvig Juht oma mälestustes kirjuta­ nud, et just kodunurgas äratati tema esimesed tunded muusika vastu ning sealt on jäänud tema ilusamad mälestused.

MARJU KÕIVUPUU

Stringsi esitatud ,,Kaugel külas“ (738 häält, viis Eeva Talsi, sõnad Kristiina Ehin); neljan­ daks tuli ,,Ukuaru valss“ (831 häält, viis Arvo Pärt) Juhan Uppini esituses, kolmandaks Georg Otsa esitatud ,,Saaremaa valss“ (949 häält, viis Raimond Valgre, sõnad Debora Vaarandi), teise koha sai Jaak Joala lauldud ,,Suveöö“ (1249 häält, viis Arne Oit, sõnad Heldur Karmo) ning hääletuse võitis ansambel Fixi lauldud ,,Jaani­ päev“ (1281 häält, viis Vello Toomemets, sõnad Hando Runn­el).

Esikümnes olid veel: ,,Ro­ helised niidud“ Eesti Raadio meeskvarteti esituses, ,,Tuule­ vaiksel ööl“ – esitajad Liisi Koikson ja Marko Matvere, ,,Oma laulu ei leia ma üles“ – Metsatöll, ,,Sellest saab meie suvi“ – Code One ja ,,Mets mühiseb“ – Artur Rinne.

Foto: erakogust

(ERR/EE)

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

MEDITSIINILINE NOIR THRILLER

Peter Tinits, MD debüütromaan S A A DAVA L

Amazon, Apple Books, Kobo ja Google Play kaudu Külastage: www.petertinits.com

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1009

I

S

T

Ristsõna nr. 1008 LAHENDUS Paremale: 1. Lukk, 5. MIT, 8. (A)k­­

sio(om), 12. Aria, 13. (L)ina, 14. Evin, 15. Viil, 16. Trudeau, J., 18. Mari, 20. Eramu, 21. Kanada, 24. Vaas, 25.

Asiaa(t), 26. TIR, 27. Ilo, 30. Sirr, 31. Tai, 32. Emis, 33. (O)sav, 34. SEK, 35. Inari, 36. Arak, 38. Vikaar, 39. Staar, 41. Pall, 42. Kandahar, 44. Alev, 48. Agaa, 49. Ara, 50. Aara, 51. Nasr, 52. Iks, 53. Vokk.

Alla: 1. LAV, 2. Uri, 3. Kii, 4. Kalmaar, 5. Mitra, 6. INRI, 7. Tau, 8. Keera, 9.

Svaasimaa, 10. (H)iium(aa), 11. On ju, 17. Dear, 19. (S)ada, 21. Kass, 22.

Asia, 23. Nirvaanas, 24. VII, 26. (Tik-) tak, 28. Lira, 29. Osir(is), 31. TEK, 32. Enklaav, 34. Sara, 35. Iil, 37.

Radar, 38. Varas, 39. Skan(dinaavia), 40. (Ees ja) taga, 41. Park, 43. Hai, 45. Lao, 46. Erk, 47. Vak(sal).

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Koosneb numbri­ test.

4. Tuntud prantsuse šansoonilaulja (1915-1963).

8. Nõu pesemiseks, kümblemiseks.

12. Vorm sõnase ,,aed“.

13. American College of Veterinary Radiology.

14. Tšehhi autotootja (alust. 1919 lennuki­ valmistajana).

15. Vahemere ääres asuv Hispaania linn.

17. ______k, mugavust armastav, pingutust vältiv.

18. Lapsevanem.

19. ______ Volli, Eesti Elu vestete autor.

21. Maadlusmatt.

24. Raadio teel edasta­tav häda­ signaal.

25. S_____, looma kehaosa.

26. Ese. 28. Kaartide kogu.

32. Astumine, ast.

34. Sidesõna.

36. Esimene naine.

37. Kuulsus, täht.

39. Eesti maatähis.

41. Temal.

42. Korea auto.

44. Kaugemale.

46. Neljandik.

50. Regional Express Rail.

51. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

52. Tuntud Norra juust.

56. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon.

57. Mäeahelik Aasias.

58. Lapsevanem.

59. Nendel.

60. Eesti end. dirigent (1939-2019).

61. Air Transport Auxiliary.

Baltimaade kõrgeim juga (Toila maakonnas).

9. Lai. 10. Pärn.

11. Ameerika kosmoseagentuur.

16. Sama, mis 18. par.

20. Hiigelmadu.

21. Väiksem jooginõu.

22. S______, nõidade pidu.

23. Sama, mis 58. par.

27. Hamba ,,tasku“.

29. Pikaajaline sügava une taoline (haigus­lik) seisund.

30. Siiras.

31. Väljamüük (ingl.k.).

33. Teat. kala.

ALLA: 35. Magamiskoht.

1. Eesti helilooja 38. Sama, mis 2. alla.

(1900–1939), esimese eesti ooperi 40. Ravispaahotell Pärnus. ,,Vikerlased“ autor.

2. Riigi Infosüsteemi 43. Testamendiga määratud varaline Amet. hüve.

3. Ebatõtt rääkima.

45. Vorm sõnast 4. Laevatatav kanal ,,mesi“.

Kesk-Ameerikas.

46. Tõmbsoon.

5. International 47. _____ Moor, A. Champions Cup. Gailiti romaan.

6. Tel ______, Iisraeli 48. ______um, keemil. suuruselt teine element. linn.

49. Nukk (ingl.k.).

7. Kahest motiivist koosnev heliteose 53. Purjelaeva osa. osa, mis moodus­ 54. Detailide seostatuse viis. tab mõttelise terviku.

55. Kolm ühesugust 8. Eesti ja vokaali.

Tallinnas avastati ootamatult muinasaegseid arheoloogialeide Tallinna kesklinnas tuli Roo­ sikrantsi tänava taastus­ remondiga alustamise järel välja väärtuslikke arheoloo­ gilisi leide, mistõttu ehitus­ tööd ajutiselt peatati.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arheoloog Ragnar Nurk ütles, et kindel on nii muinaskui ka keskaegse kultuurkihi

olemasolu. Kõige alumine kihis­tus ulatub varasesse metal­ liaega (veidi enne meie ajaarva­ mise algust). Pealpool on keskja varauusaegne asustuskiht leidudega peamiselt alates 13. sajandist.

Praeguseks on kindlaks teh­ tud üks tulease, ilmselt hoonega seotud postiauke ja kaks kihti ajaloolise Harju väravasse suun­ dunud maantee sillutist. Samas kõrval oli keskajal Barbara kal­ mistu, millega seonduvalt on seni küll leitud vaid üksikuid lahtisi inimluid varem segi ­ pööratud pinnasest. (D/EE)

Tavaline lehtkapsas porgandite ja porruga Marika Blossfeldt Retsept neljale Mõnus lehtkapsaroog, mil­ lele annavad nii maitse- kui ­värviaktsendi porgandid ja kirs­ stomatid.

Vaja läheb: 4 porgandit, pikuti pooleks, siis risti 3 cm tükkideks, siis peeni­ kesteks kangideks lõigatud oliiviõli 1 porru, 1 cm ratasteks lõigatud 3 küüslauguküünt, viilutatud 8 suurt lehtkapsalehte, rootsud eemaldatud, risti 2 cm ribadeks lõigatud soola ja pipart 480 ml kirsstomateid, poolitatud natuke sidrunimahla Valmistamine: 1. Prae porgandid oliiviõlis.

2. Lisa porru, küüslauk, leht­ kapsas ja natuke vett, sega ja lase kaetult haududa, aeg-ajalt sega.

3. Kui lehtkapsas on õrnalt pehme, maitsesta soola ja pipra­ ga.

4. Lisa tomatid ja kuumuta läbi.

5. Piserda sidrunimahlaga ja serveeri soojalt.

Serveeri teraviljade ja aedvil­ jadega, sobib ka kala ja kana kõrvale.

Naljanurk Pensionärid vestlevad arsti ooteruumis. ,,Küll need arstid kirjutavad varesejalgu, mitte ei saa aru, mis retseptile on kirjutatud,“ üt­ leb üks. ,,See ongi väga hea,“ vastab teine. ,,Ma sain oma retseptiga terve eelmise aasta bussis tasuta sõita, mitu kuud käisin sellega tasuta teatris ja nüüd sain selle­ ga veel pensionilisa ka,“ kiidab ta juurde.

7

Volli veste

Naha alla poevad Nii ümahtas vanalell, kui miski teda tõsiselt häiris ja vajadus oli ventiilist natuke auru lasta. Ümahtamine on kunst – seda tuleb nii teha, et teised ei kuule. Oleks, et mina nii oskaks.

Küsige vaid temakese käest, kui mitu korda päevas peab ta vaid otsa vaatma, et ma pudrumulgu sulgeks. Ning mitte matsutamise tõttu.

Kuid elukutseline toriseja-joriseja ma põle. Neid on aga tänapäeval palju, kes vinguvad nigu tsiga aia vahel.

Rõngassaba on tark loom, kuid kui Oskar oskab pää lati­ vahedesse nii torgata, et sealt inämp pääse, no on alles kisa lahti. Kes põle kuulnd, ep tia. Kui ruigab, on hea olla.

Röhitseb küna ääres – anna veel. Aga tühine häda, nigu enese rumaluse tõttu lõksu sattumine, no siis rõngassabalt tu­ levad tetsipellid lõhuvad kasvõi aknaruute.

Nüüd aga kahejalgsed, paistab, et kõikjal, teevad nõnna.

Arvaks, et neid ei ole küll rohkem kui neid põssasid, kes sõrad mulda kinnitavad ja ise pää vangist välja tirivad. Kuid kes teab. Ning mis hullem – see seakari põle ise tara ohver olnudki. Nii jääb mulje siis, kui temake soovib õhtuti minuga koos istuda, kui ta toda lollikasti jälgib. Uudiseid otsi tiku­ tulega, kannatust samuti. Löön käega ja palun ekskuusamist, ei saa seda plära ja möla kuulata. Kuna olukord on tõeste käest ära.

Ausalt, mida muu maailm teeb, mulle eriti korda ei lää.

Kui mind jäetakse rahule, jätan teisi ka. Ligimest hindan nii, nigu tahaks, et tema mind. Kui ta aga viisakas põle, kudagi tähtsam on kui teised, no see paneb vere keema. Mida tollele teisele ometi sünnist saadik õpetati? Miks on tema tähtsam või olulisem? Kik ühe Looja latset.

Sellist tisskrimineerimist, mis meedias ära tuuakse, põle ma oma pika elu jooksul siin mandril näinudki. Ühe nahk loeb rohkem ku teise, no see põle õige. Aga et teise oma vale arusaama tõttu tähtsamaks saab, no see ka põle õige.

Ets teatas, et oli näinud suurel peateel, Yonge’il suurt seina­ plakatit, elukutseliselt tehtud, et minu ja tema suguse vaikus olevat sama kui vägivald. Või vait sailenss iss vailenss. Olen vait – ja vait. Aga vailent mette. Sead aga ruigavad edasi, häbematult. Siia sobib küll sõna kurinahk.

Kurjad nahad ep lase vaikstel rahus elada.

Kanepi kauni kerko kantslist kuulsin esimest korda, et minu Isa majas on palju eluasemeid. Apostel Johannese evan­ geeliumist. Peaksime kõik sinna mahtuma selle arusaamise­ ga. Üts lootus on mul kaua olnd. Et enne maise teekonna lõppu saaks Kanepi kerkos veel kord Jumala sõna kuulda.

Teine, uus nüüd, et karjamentaliteet lõpeks, seakari ometi mõistusele tuleks. Et vaikust saada. Ja õiglast rahu.

VABARNA VOLLI

Eestlaste loodud pudelikokteil sai maineka auhinna Pudelikokteilid on eriti popu­ laarseks osutunud koroona­ kriisi ajal, mil baaride ja restoranide külastamine on olnud keelatud.

Eestis on pudelikokteile valmistanud joogitootja Punch Drinks, mis valmistab oma Tallinna kokteililaboris ainu­ laadseid ökokarastusjooke ja džinnikokteile. Punch Drinksi põhiliseks fookuseks on džin­ nikokteilid, kusjuures koktei­ lides kasutatav džinn on üld­ juhul ise tehtud ja valmistatud Eesti parimast mahepiiritusest.

Koostöös Põhjaka mõisa napsumeistritega valmis värske ja suvine kokteil Cucumber Spritz, mis sai äsja mainekal San Fransisco Spirits Awardsi maitsmisvõistlusel hõbemedali.

Cucumber Spritz’is on kasu­ tatud värsket eesti kurki, sidrunikoori ning Põhjaka mõi­ sa aia basiilikut. Auhinnatud joogi retsepti autor on Martin Kaarjärv. (ÕL/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

8

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

Dark days ahead for Canada-Russia relations as Putin certain to win referendum Marcus Kolga, Contributor, The Toronto Star, June 2020 (before referendum) In a few days, Russian voters will “choose” whether to English-language supplement to the Estonian weekly accept a constitutional amend­ “EESTI ELU” ment that will allow Russia’s Tartu College Publications President Vladimir Putin to Founding Chairman: Elmar Tampõld remain in power until 2036.

Editor: Laas Leivat By that year, he will be 83 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 years old. Canada must be T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca prepared for such an out­ Digital: www.eestielu.ca come.

The opportunity for Putin to exit Russian politics democrati­ cally and bloodlessly likely DON: Is that you Vlad?

DON: Hey, I’ve got rid of passed in 2012. After stepping aside for four years following many generals.

VLAD: Yes it’s me Donnie. his first two terms, Putin ran for VLAD: So have I, but not in DON: Listen, congrats on a third presidential term. your referendum win. You’ll the same way.

Since then, the Russian ruler’s have plenty of time to MRGA. DON: Read you loud and armed forces and intelligence VLAD: What? clear. agents have invaded and oc­ DON: Make Russia Great DON: That’s what I like cupied Crimea and Eastern Again. You know my election is about you. You know who’s the Ukraine, shot down a civilian in November. The Fake News boss man and so does everyone airliner, aided in the bombing SOBs say my polls are down. else. of civilians in Syria, engaged in VLAD: No Fake News in VLAD: Uncle Joe was even extraterritorial assassinations, Russia. It’s not allowed. a better boss man. I try to be and interfered in dozens of DON: Fake News here are like him. elections in efforts to under­ asking about your boys paying DON: Uncle Joe who? mine the western rules-based the Taliban for any US soldiers VLAD: Uncle Joe Stalin, order. In addition, pro-demo­ killed. that’s who. cracy opposition leader Boris VLAD: No way!

DON: I’ve heard of him. But Nemtsov was gunned down DON: I’ve said that it’s a they tell me statues of him have steps from the Kremlin in 2015, New York Times hoax. all been taken down. while Nemtsov’s colleague, VLAD: Right.

VLAD: That was done be­ Vladimir Kara-Murza, survived DON: And I’m not going to fore my time. Now a few are two attempted poisonings. do anything about it. being put up.

Putin is acutely aware of the VLAD: (Could be heard DON: The same is hap­ ­ destruction and chaos that he swearing in Russian and say­ pening here. The socialist left­ and his fellow kleptocrats have ing, “He should keep his mouth ies are tearing down General sown and the massive wealth shut.”)

Bobbie Lee and his buddies just and power that they have accu­ DON: It helps me when you because they wanted to keep on mulated along the way. For say that the US and Russia rela­ owning a few slaves. him, the alternative paths to re­ tions are now bad. But we can VLAD: What’s a few slaves? maining in power could lead to still be friends, can’t we? No Uncle Joe got rid of a few mil­ criminal and war crimes trials, one needs to know. lion and got the same treatment. or a trip straight to the gallows.

VLAD: And Donnie, it’s VLAD: Tell me how you’re This is why last March, good for me when guys like going to handle John Bolton’s Putin reluctantly agreed to sup­ Newt Gingrich get the new book about you? He says port his legislative allies who Presidential Medal of Freedom you didn’t know Finland wasn’t begged him to eliminate presi­ from you. part of Russia. (Don could hear dential term limits in order to DON: What?

Vlad’s muffled snicker on the allow Putin to remain in power VLAD: Gingrich said the other end of the line.)

12 years past his current term, Baltic states were nothing more DON: It’s all lies. But look which ends in 2024. than St Petersburg’s back yard. at what I’ve done for you. I There is never any doubt DON: It’s the least I can do. made Manafort campaign man­ about what the outcomes of VLAD: The Balts have al­ ager when he was lobbying Wa­ elections in Putin’s Russia will ways been cocky little upstarts. shing­ton to block Ukraine from be, and the rescheduled July 1 DON: Hey, no problem. the E.U. and NATO. I supported constitutional referendum is no VLAD: Did you see my pa­ you being elected in 2018, even different. rade in Moscow? though some said the vote was And yet, sagging popularity DON: Yeah. You got cojones rigged. I’ve said people in making 14,000 march side by Crimea would rather be ruled side with no face masks. Now from Moscow than Kiev. I held they’re what I call real men. up $400 million in weapons to again.) And I’ve told you, it VLAD: Hey, you’re no dif­ Ukraine last year. I’m pulling was the Ukrainians who hacked ferent with those huge ­ rallies troops out of Syria to clear the the Democrat’s computer. ground for you. After you shot (Another snicker.) and no masks.

DON: But the generals still at Ukrainian warships in 2018, I DON: I still tell people I be­ won’t let me do a parade with didn’t say a word. I support lieve you. Listen Vlady, I’m this Kungflu scam. A few years your political friends in Europe pulling about 10,000 soldiers ago they even balked when I such as Orban in Hungary and out of NATO. And I didn’t give La Pen in France. wanted it for July 4th. them any heads up. I’ve said VLAD: Thanks for backing that NATO is obsolete. They VLAD: Listen, you’re the commander in chief. They got me in Helsinki a couple of don’t like it. They keep on re­ years ago when they pointed minding me about your little to do as told.

DON: In Washington it fingers at me for messing in Crimea business and that you’re doesn’t work that way. The old your 2016 presidential elec­ pestering the Ukrainians across generals protested when I want­ tions. At the press briefing you the border. But I keep on de­ ed to send in the troops to bust said I don’t lie. You’re solid manding that they let you back Donnie. up street protests. into the G8.

DON: I got a lot of bad press VLAD: I’m grateful. But VLAD: In Russia, if any gen­ can’t you do something about eral disagrees with me, he’s then. through. I mean HE IS VLAD: You know we won’t the sanctions?

DON: The SOBs in Cong­ THROUGH! interfere. (VLAD snickers

Another perfect phone call

ratings, the mishandling of the COVID-19 crisis, and the col­ lapse of oil prices are clearly making the Kremlin nervous.

There is a growing number of disenfranchised young Russians who expect Westernstyle freedoms and a European standard of living. These Russians are looking for pos­ sible alternatives to Putin.

Among the highest profile pro-democracy and anti-cor­ ruption alternatives is Alexei Navalny, who was charged by Russian authorities with crimi­ nal slander last week – a trans­ parent attempt to silence him before the referendum. Petr Verzilov, a Canadian citizen and member of the activist Russian punk collective Pussy Riot, was detained on Sunday, in a not-­sosubtle warning to deter other Russian activists.

Recently, despite being in the midst of pandemic, the Kremlin held a mass demonstration of military power to commemorate the 75th anniversary of the end of the Second World War. In addition to commemorating Russia’s veterans, the propagan­ da event glorified the Soviet conquest and occupation of much of Central and Eastern Europe, through which Putin deflects attention of Russian voters away from pesky distrac­ tions like democracy, human rights, and a Western-style stan­ dard of living. The goal of glorifying the Stalinist Soviet ­ Union of two generations ago is to suggest that the same glory can be achieved, so long as Vladimir Putin remains at the helm.

Russia’s neighbours are also keenly alert to Putin’s sinking poll numbers. In late 2013, Putin’s popularity was at its lowest since he became Presi­ dent in 2000 but by the summer of 2014, after invading Ukraine and annexing Crimea, he hit a near all-time high.

In addition to the heightened anxiety of our Eastern NATO partners, there are other poten­ tial consequences for Canada; Russia’s rapid militarization of the Arctic among them. Over the past decade, at least 30 Russian Arctic military bases

ress won’t go along.

VLAD: Remember that I can still tell my Russian banker friends to be willing to finance your new golf courses and re­ sorts.

DON: Well I guess our time is up. Good to chat without any SOB whistleblowers listening in. By the way, your photo on horseback with bear chest is ­excellent PR. If I do that I’ll be called vain. But with you its real macho.

VLAD: Hey, I may have the pectorals but you got the hair.

We both work at it.

DON: Like I say, it’s been a perfect phone call.

VLAD: Yeah, makes me all tingly ­inside.

LAAS LEIVAT

have been built or refurbished as part of Russia’s 2035 Arctic Masterplan, which calls for an aggressive expansion of Arctic resource claims.

A recent study by the Canada’s National Security and Intelligence Committee of Par­ liamentarians warned in a new report that the Kremlin “engages in foreign interference activities across Canada’s political sys­ tem” and that “the nature and extent of Russia’s foreign inter­ ference threat is significant.”

More worrying is the Canadian government’s failure to address this well documented threat since the last federal election.

With the outcome of Russia’s constitutional referendum next week a fait accompli, the Trudeau government must pre­ pare for yet darker days ahead by heeding the warnings of our intelligence experts and work­ ing with our NATO allies to de­ fend our collective sovereignty.

(Marcus Kolga is a senior fel­ low at the Macdonald-Laurier Institute’s Center for Advancing Canada’s Interests Abroad.)

Over 20 countries express support to Baltic Pride The Baltic Times, BNS, June 2020 TALLINN – Over 20 coun­ tries as well as the Estonian representation of the Nordic Council of Ministers express support in a common declara­ tion to Baltic Pride 2020, which was originally set to take place in Tallinn on June 1–7, but due to the COVID-19 situation, it will instead be celebrated digitally on June 22–28.

“We voice our support for efforts to safeguard and pro­ ­ mote the human rights of Lesbian, Gay, Bisexual, Trans­ gender and Intersex persons and to raise public awareness of the issues affecting the LGBTI communities in Estonia, Latvia, and Lithuania,” it is said in the declaration.

“Human rights apply to every human being, regardless ­ of sexual orientation, gender identity or expression. Respect for these basic principles obliges States to protect all citizens from violence and discrimina­ tion and to ensure they enjoy equal opportunities. We reaffirm the inherent dignity of each in­ dividual as expressed in the Universal Declaration of Human Rights,” the declaration said.

“For this, we need to keep working together to create an environment of inclusion and equality, free from discrimina­ tion, where all human rights are fully guaranteed. We pay tribute to the important work of the LGBTI communities in the Baltic states, as well as the (Continued on page 9)

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

9

Excelling in the Midst of Adversity (part four): Interview with Margi Taylor Self A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life

for solutions that make sense and work. The creative process, while sometimes whimsical and spontaneous, also needs to make sense and work (e.g. com­ In connection with our last position and balance). article about thriving as a Creative Events Manage­ means to excel in times of ment Ltd. and your print­ adversity, we spoke with making studio are both based Margi Taylor Self, to dis­ ­ at Alton Mill Arts Centre; so cover how creative Estonian- in a way, your work supports Canadian leaders apply this and is supported by this strategy. space. How does supporting Margi is the owner of other organizations and indi­ Creative Events Management viduals play a part in the life Ltd., a company that oversees of an artist and entrepreneur? large events for corporate Supporting the Alton Mill clients and associations. Margi Arts Centre and Headwaters ­ is also an active exhibiting Arts provides a certain amount artist, having shown her work of gratification and a sense of ­ across Canada, the US, and contributing to a greater good.

Europe. In her printmaking It also provides an environment studio at Alton Mill Arts for being creative and a perma­ ­ Centre, she makes monotype nent home for making art. prints, which combine illustra­ Alton Mill Arts Centre is a tion and painting to make what vibrant creative centre with she refers to as a “printed paint­ ­ artists’ working studios and ing.” She is the President of ­galleries. We are always striving Headwaters Arts and a member to enhance the visitor ex­ of Eesti Kunstnike Koondis perience. After all, the more Torontos (EKKT – the Society visitors it attracts, the more of Estonian Artists in Toronto). ­opportunity there is for selling Do you think your art art. Not all artists want this career has given you unique kind of environment and prefer knowledge in managing quiet contemplation. But every­ events? body loves visiting the mill.

My arts education has With your business, do you allowed me to problem solve find that your public relations ­ creatively. And my work ex­ and communications strate­ perience has allowed me to gies differ with corporate approach art systematically, ­ ­ clients as opposed to, for without losing creativity. example, artist groups? How Managing events is a logisti­ can creative individuals effec­ cal endeavour, always looking tively thrive in diverse busi­

ness environments?

The reasons for PR and com­ munications rarely differ, but the strategies do, which always comes down to finances. Cor­ porations have deeper pockets and the success of their projects is not always based on generat­ ing revenue. Arts organizations tend to be not-for-profit and their events must generate the revenue to pay for the event as well as additional income. Arts organizations’ strategies tend to be less risky with “tried and true” activities, while corpora­ tions want to offer their guests a unique and memorable experi­ ence.

The goal is the same for both: leave the guest with a positive impression and wanting more.

How does community and collaboration allow you to thrive personally and profes­ sionally?

Collaboration is like a breath of fresh air.

Working with a group or alongside a colleague presents opportunities that you would not have considered alone. It broadens your outlook and gives you a sense of accom­ plishment on a whole other ­level.

What can the process of printmaking teach us about overcoming difficulties and achieving goals?

Acceptance and flexibility.

While most printmaking is very precise and planned, the

process for mono-prints is at first thoughtful planning, fol­ lowed by quick execution, which means the outcome isn’t fully realized until you pull the paper off the surface. It’s quite serendipitous, which leaves you open to immediate successes or to an immediate learning oppor­ tunity.

How can a leader, maker, and organizer successfully juggle involvement in several endeavours at once?

I used to say multitasking, but now I say “one thing at time” and I keep all three hats close by.

Being in charge of the Headwaters Arts’ Youth Programming and Scholar­

ships, how would you en­cour­ age girls to take on leadership roles and grow leadership skills?

They need to be exposed to good examples as well as good mentoring. Good examples in­ clude women in politics, profes­ sionals and historical figures.

Not all young women who have an interest in the arts are in­ terested in leadership roles, but those who are will be drawn to women in these positions and be inspired by them.

Visit the links below to learn more about Margi’s latest activity and some of the orga­ nizations mentioned above: www.headwatersarts.com www.altonmill.ca

From sea to tarnished sea

not yet led to violence and loot­ ing, such as seen elsewhere.

One of the most distasteful words utilized as a result of protest is conversation. Political leaders and commentators seem to believe that just talking about concerns will lead to change.

Change also has become a meme – as if an element of a culture or system of behaviour, which is how the concept is de­ fined, has value during trying times. Perhaps for some it does – for a meme behaviourally is reinforced by imitation. Not genetically, not through educa­ ­ tion, not through introspection.

It is that imitation aspect that is troublesome, especially when it is not accompanied by any ­degree of common sense.

To call modern Canadians colonizers is an insult. What happened in the past was cer­ tainly colonization. But among the explores, fur-traders, cou­ reurs de bois were many, many individuals who genuinely re­ spected indigenous cultures, sought to learn their language an culture, and intermarriage was not always for the sake of convenience, but as any human union should be, because of what the two brought to the re­ lationship.

It is a common trait among Europeans to if not to speak the language of others, neighbour­ ing people, then to at least be able to greet and thank them in

their tongue. I can do that in Anishinaabemowin. And more.

Can you? Greet my Cantonese neighbours (even if I am a gwailou, a white devil – ethnic slang and slurs exist every­ where, alas). Efforts to commu­ nicate are always appreciated. It is not a “conversation”, but a sign of respect to do so.

A quantum shift as demand­ ed by those calling for change, while suggesting that some lives are not to be honoured, is flawed from the onset. Decades ago an anthropology professor uttered at the start of the inau­ gural lecture a phrase that, for some reason struck home deeply.

For that perspective had certain­ ly not yet been considered by many of the students, judging by discussions later. Those ­simple words were there is but one human race. Not many, but one. By falling to psychologi­ cally understandable divisions according to pigmentation of the skin or any other historical difference almost demands that obvious point. It is akin to Jesus’ asking an angry mob the above question.

The time for conversation among the elite is past. The mindless chants for change from protesters are being heard but the divisions are not of any value. The time is for action of a positive nature, not exhorta­ tions that cleave our polity even further, reduce years and years

Over 20 countries…

Some hundred or so people gathered in the early hours of July 1, 2017 in Wells Hill Park, at St. Clair and Bathurst, to mark Canada’s sesquicenten­ nial with a sunrise ceremony.

Organized by the area’s Member of Parliament Hon. Carolyn Bennett (Lib. Toron­ to-St. Paul’s), also Minister of Crown-Indigenous Rela­tions, a circle was formed around an Anishinaabe elder, who pro­ ceeded to greet the sun, the day and the anniversary with traditional rites. Drum­ ming, chanting, wafting smoke from sweetgrass on those who so wished the experience was meaningful for many.

Certainly for first-timers at such an event, including the un­ dersigned, it was a marriage of the past with the hope of a peaceful, blessed future. It must be noted that other than the elder and his crew, the vast ­ ­majority of those present were, judging by pigmentation, of European extraction, although the multiculturalness of Toronto was certainly visible.

Later that day three wise ­indigenous women led a water ceremony on a walk through urban, once forested, unsettled ­ lands. This gained prominent attendance as well and evening television news coverage.

Positive and affirming, once again. No divisive remarks heard, no negative commentary.

What has happened in the last three years? Surely, the vast majority of those proud to call Canada home – either as ­newcomers, descendants of war refugees, those able to trace their lineage back here for generations have not changed ­ their respectful, accepting ways?

But thanks to what can only be called a culture of division, not unity, negativity is poison­ ing the airwaves and social me­ dia. The multitudes using hate­ ful language, not accepting that ­humanity, at least in some parts of the globe has made tremen­ dous strides in attempting to rectify – and avoid – the sins of the past.

History is what happened.

The present needs to draw from it in order to ensure a fairer ­future. Not always the case. But consider John 8:7. “He that is without sin among you, let him first cast a stone at her.” Said

by Jesus to an angry mob wish­ ing to rain rocks on an alleged miscreant, an ancient death penalty. Mobs certainly have ­ not disappeared since Biblical times – in fact in this calendar year they define public gather­ ings. Thankfully, in Canada the mass-psychosis mentality has

Photo used with permission from Margi Taylor Self.

(Continued from page 8)

work of all those in government and outside who seek to ensure human rights for LGBTI per­ sons and end discrimination on the basis of sexual orientation, gender identity, gender expres­ sion, or sex characteristics.

LGBTI rights are human rights, which everyone should support and respect,” it is said in the declaration.

The common declaration was signed by the Embassy of Austria, Embassy of Australia, Embassy of Belgium, Embassy of Brazil, Embassy of Canada, Embassy of Denmark, Embassy of Finland, Embassy of France, Embassy of Germany, Embassy of Greece, Embassy of Iceland, Embassy of Ireland, Embassy of Latvia, Embassy of Mexico, Embassy of the Netherlands, Embassy of New Zealand, Embassy of Norway, Embassy of Spain, Embassy of Sweden, Embassy of the United King­ dom, Embassy of the United States and the Nordic Council of Ministers in Estonia.

of efforts to understand others.

Respectfully and acknowledg­ ing our differences. All of them, by all of us.

TÕNU NAELAPEA

10

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

Art Historian: Päts monument interpretation in eye of beholder ERR, June 2020

Kivioli Recreation Centre.

Photo: kinkekaart.ee

International influences on recreation in Estonia Vincent Teetsov “Parim kink on elamus!” signs off an email newsletter from Piletilevi. “The best gift is an experience!” In a lot of ways, I agree. If we have a lot of stuff lying around at home already, it’s a relief to make some memories instead, and do something out of the ordi­ nary. Even when technology and other goods seem to break too easily, we’ll still remember good times with our friends and family.

Piletilevi’s tagline is scrawled in a curly font over an image of a colourful chair swing. In their promotional images, you’ll see ziplines, inner tubes on water slides, boxy race cars, an escape room, a spa, and the ­ shipping crate structures of Aloha Surf in Pärnu. These places have transported the ­relaxed vibes of California and Hawaii to the shores of the Baltic Sea. It was the same feeling when I went a few years back to Surfer Joe Summer Festival in Livorno, Italy. The late June sun was beating down on my neck. I’m pretty sure I got a mild case of heat stroke, so it didn’t take much more than twangy guitars, a burger, and a cool drink to send me to the Pacific. This kind of magic, made possible by Lorenzo “Surfer Joe” Valdambrini, has swept across Europe. I’m curious as to where it has come from and where it will go.

Of course, fascination with North America, the Caribbean, and the Pacific Islands is no new thing. We can look back at least as far as the rise of jazz and the Charleston dance in the 1920s. In the 40s and 50s, an amalgamation of palm tree postcards, Googie architecture,

and carved tiki replicas became symbolic of the future and a bright, amusing existence some­ where far away.

This abridged idea has come back in waves in the 90s and in bits and pieces thereafter.

Looking at what’s on offer in terms of recreation across Estonia, you’ll find whatever you want. Kiviõli Adventure Centre in Ida-Virumaa has a hill and a zipline. In Tartu, you could battle in the armour of a knight with the Estonian Historical Fencing Association.

These places, whether indepen­ dent (as in the Historical Fenc­ ing Association) or associated with gift packages, show a wide open future for recreation.

Especially when it comes to kids. Experience-based gifts are suggested as summer presents, for students who have finished up a crazy school year. Physical activities give us something real to do, when so much requires connecting to the internet and watching something. Usually sitting down. Usually at home.

Why not turn action and drama into an experience; and further, why not venture somewhere new at the same time?

Actually, one of the gift cards does relate to physical goods: for 109 Euros, you can have a tailored, custom dress shirt made for you at Gowri Style House in Tallinn’s Old Town. For 999 Euros, a tailor will measure you and make a full ülikond (suit). Yet, there’s something extra significant about it. It’s made to last, it’s just right for your specific mea­ surements, and you get to be a part of the craftsmanship.

In Estonia, international in­ fluences on recreation are just another part of variety and be­ ing able to choose for yourself what you spend your money on.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Art historian Anders Härm says the jury in a recent com­ petition to pick a memorial design for Estonia’s first presi­ dent, Konstantin Päts, picked the best of what they had been presented with, ­adding that it allows for more interpretations than its crea­ tors may have originally envisaged.

“It has a certain artistic qua­ lity, that is, it is not necessarily associated with solemnity and staidness, but has brought with it all sorts of comparisons already widespread on the ­ Internet – from those calling it ‘soft and furry’, to Päts’ head to Japanese manga,” Härm said, ERR’s Culture portal reports.

The winning design, entitled “Head of State” (“Riigipea”) and designed by Toivo Tammik and Vergo Vernik, has met some pushback, with Estonian Art Academy rector Mart Kalm calling it hardly Estonia’s great­ est artistic achievement.

Jury panellist and art profes­ sor Krista Kodres said you can’t please everyone all of the time, with Härm saying it was not worse of a choice than any of the other entrants.

Härm said any solemn con­ notations could be offset by more playful interpretation, even if this was not the artists’ intention, adding the unveiling could be the clarion call for more public debate on what works of art in public spaces should look like.

The statue is to be housed next to the Estonia Theater, home of the Estonian National Opera (Rahvusooper), in central Tallinn.

Another person who spotted

Estonians’ natural population growth positive for second year in a row ERR, June 2020 Last year, the number of ethnic Estonians living in ­ Estonia increased by 348 due to natural population growth and another 794 due to net migration. According to Sta­ tistics Estonia data, a total of 909,552 ethnic Estonians lived in Estonia as of the beginning of 2020.

According to Alis Tammur, a leading analyst at Statistics Estonia, Estonians’ natural ­population growth has remained near balanced for the past 12 years.

“From 2008–2012, Estoni­ ans’ natural population growth was positive, after which it re­ mained negative for five years in a row, and for the past two years has been positive again,” Tammur said.

“Over the past dozen years combined, a total of 3,600 more [ethnic] Esto­ nians have been

Belorussians in Estonia protest for free and fair elections in Belarus ERR News, June 2020

Photo: ERR

a real-life resemblance between the design and a notorious ­figure was Erkki Bahovski jour­ nalist and editor-in-chief of Diplomaatia, published by the International Centre for De­ fence and Security (ICDS).

“I looked at the design of the Päts statue and recalled quite automatically the fascist head­ quarters, with its image of Benito Mussolini,” Bahovski wrote on his social media page, referring to the Palazzo Braschi in Rome, which housed the Italian dictator’s headquarters during his reign (see photo).

Konstantin Päts (1874–1956) was the first president of the Republic of Estonia (1938– 1940). He is considered to be the most remarkable politician of the pre-war Estonian Re­ public and repeatedly led Esto­ nian governments including during the most difficult time the state faced, at the beginning of the 1918–1920 War of Independence.

At the same time, he remains a controversial figure to some due to perceptions of authori­ tarian rule, particularly during the so-called “era of silence” in the mid-1930s. He died in Siberia in 1956 after being de­ ported by the Soviets.

born than died.”

For the past three years, Estonians’ net migration has been positive as well, indicating that more Estonians have re­ turned to their homeland than have moved abroad.

Following the restoration of Estonian independence in 1991, the country saw a period of negative net migration, at the beginning of which a large number of Estonians of Russian background left the country, followed by an increase of ethnic Estonians’ migration ­ abroad. After Estonia joined the EU in 2004, the country saw a further increase in migration abroad as the borders opened to the rest of the union.

“For the past five years, overall net migration in Estonia has been positive, and for the past three years, Estonians’ net migration has been as well,” the analyst said. “It is difficult to highlight any one specific primary motivation for people ­ returning to their homeland, but the country’s general economic stability saw people return ahead of the previous economic crisis as well, for example.”

Dozens of protesters gathered to call for free and fair elec­ tions in Belarus recently out­ side the Belorussian embassy in Tallinn.

Protesters held homemade banners and placards and flew the red and white flag of the Belarusian Democratic Re­ public, which was created in 1918 and used between 1991 and 1995 after the collapse of the Soviet Union. Now the Belarusian diaspora and nearly all opposition parties in Belarus consider it as the only true flag of Belarus, Belarus Digest ­explains.

The rally in Tallinn echoes those held in other cities across the world in recent weeks calling for the release of ­ Belarussian political prisoners so they can participate in the presidential elections which will be held in August. Several ­opposition candidates have been put in jail in the last month.

The current president of Belarus Alexander Lukashenko has been in power since 1996.

Belarussian protester Volia Chajkouskaja has lived in Tallinn for two years and told ERR News at the rally: “We are here today because we want to express solidarity with all the political prisoners in Belarus and all the activists in Belarus who fight for justice and for transparent and fair elections.”

Chajkouskaja said the pro­ testers, who were also chanting at the rally in Russian and Belarussian, were calling for justice, freedom for political prisoners, fair elections, and for Lukashenko to step down.

Explaining the reason for holding the rally, the organizers wrote on Facebook: “The past month has been marked by ­unlawful detentions of potential presidential candidates, and mass arrests of people who dared to protest. Add to that the questionable handling of COVID-19 pandemic by the authorities, and you can see ­ why now, more than ever, people want to come out and ­ stand against injustice.

“In this critical time for our country we want to express solidarity with the political ­ prisoners in Belarus and show ­ our support of fair elections.”

On June 20, Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa) expressed concern for opposition candidates, protest­ ers and journalists in Belarus ahead of the election.

Freedom House says Belarus is an authoritarian state in which elections are openly or­ chestrated and civil liberties are tightly restricted.

Reporters Without Borders ranked Belarus 153 out of 180 countries in this year’s Press Freedom Index. Estonia was ranked in 14th place.

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

11

Kid’s Corner: Activities to Stay Cool in the Summer Vincent Teetsov It’s hot enough to fry an egg on the sidewalk these days, and while a year isn’t quite complete without a few after­ noons that make you wilt, we could all do with some relief.

Something entertaining that will cool you off at the same time.

Here are a few activities for kids and their families to enjoy together.

1) Veepommi lahing ja jooks (water balloon battle/race): Anyone can throw a water balloon and get someone soaked... but can you carry one delicately on a spoon without dropping and breaking it first?

This game is a test of balance, speed, and then aim. First of all, choose a long space that you can run across; maybe with a few trees at the end to hide and dodge behind. Choose a start and finish line.

Everyone stands at the start line with a wooden or metal spoon. Fill up each water bal­ loon so that it’s reasonably full, but still able to fit on a spoon.

Make sure everyone’s balloon has the same amount of water in it so that it’s fair.

Then, on the count of three, players must run down to the end of the playing field with the spoon in their hand, taking care to not drop the balloon. Once you reach the end of the field, you can take aim and launch a

balloon at one of the other players. If you get hit, you’re ­ out. Repeat the relay until there is just one person left who hasn’t been hit – that’s where those trees come in handy!

Make the race even more chal­ lenging by putting the spoon between your teeth as your run (just make sure you’re the only one who uses it).

2) Omatehtud puuviljamahla popsiklid (homemade fruit juice popsicles) If you can find them at the grocery store or online, get a few popsicle molds. Then get a few containers of different fruit juices. Try some fruit flavours ­ that you might find in Estonia, like kirss (cherry), jõhvikas (cranberry), must sõstar (black currant), õun (apple), and ploom (plum).

If you’re feeling extra adven­ turous and want to make a bit of a mess, get the fruit that these juices are made of and make it yourself. Kids can wash the fruit, cut it into pieces, and then drop it in the blender with some water. Then, an adult can close the lid, plug the blender in, and blend until the contents are thinned out and mixed ­together. Try mixing some un­ expected flavours together to see what they taste like. Plum and tangerine? Why not! Pour it in the molds and store them in the freezer for three to four hours. You can even drop in some fresh herbs like mint,

spices like cinammon, melted chocolate, or some small pieces of fruit in the mold (and eat them as the popsicles melt).

3) Joogiklassi sümfoonia (drink­ing glass symphony) You can do this in the shade or inside where it’s cooler. Take as many drinking glasses as you can find and fill them up with water at different levels. See which notes are made when you move your finger around the edge of the glass. To make the note higher, pour some water out of the glass; to make the note deeper, add more water. A greater volume of water causes the glass to vibrate slower and the slower sound waves are per­ ceived by our ears as a lower pitch. Less water causes the glass to vibrate faster. This also works if you gently tap the glasses with a spoon.

Pick a melody from a song that you like, maybe “Sauna taga tiigi ääres” or “Kuldne ­õhtupäike”. Once you choose the song, find the main notes that you’ll need and arrange your water glasses in an order that will make it easy to re­ member the melody. You can write numbers corresponding to each glass on a piece of paper and then use that as a memory prompt. Practice a few times and then perform for everyone.

Enjoy the long sunny days as much as you can, winter will be here before you know it!

Almost every other driving test in Estonia ends in failure ERR, Hanneli Rudi Since February 1, driving tests in Estonia no longer count the number of tries and maneuvers made during the test, instead what is important is that three exercises are completed within ten minutes.

Even though the tests should be easier and less stressful, results have not significantly improved.

Daniil, who got his license on his second attempt, told ETV’s daily affairs show “Aktuaalne kaamera” on Sun­ day: “It is a great rule, because it takes the stress off. You no longer have to think about how many tries you have left and if you have to hurry. Now you can do everything more or less calmly because you have time.”

He failed his first test in June because he was counting on others in traffic. The young man said he had noticed the traffic sign but was not able to read it: “The driver in front accelerated and I thought I had to catch him, I exceeded the speed limit and that was that.”

He thought the most critical part of a test is to not get frus­ trated: “If you get even a little frustrated, make a mistake, then you will start to worry and the mistakes will start to add up.”

Tarmo Vanamõisa, head of the examination department of

the Road Administration (Maan­ teeamet), said tests had to be made more modern because the exercises and grading scale had become dated.

Vanamõisa added: “The test did not get any easier, if I do say so myself.

“The fact that we gave people more chances and freedom during the test to adjust or to find a solution is working. But we still see a problem as people are not used to the freedom and still make mistakes.”

According to Vanamõisa, driving school teachers who have not adjusted to the new rules play a part in this.

He said: “We see it in park­ ing especially, people still try to reverse in between two cars, which is a dated solution. Any kind of logical thinking is miss­ ing from modern driving schooling.”

Although the pandemic de­ layed driving tests, experience shows that ten minutes is enough to finish three exercises.

An average of 5-6 minutes is usually taken and only a couple hundred of the 6,000 examinees end up struggling with time.

The top five mistakes made during driving tests have re­ mained the same, with traffic lights continuing to be the main source of concern.

Vanamõisa said: “If we take 6,000 examinees, then about a

thousand have ended up failing because they proceed to drive with a red light. Giving way on priority roads also continues to be an issue, meaning that when making a left turn, oncoming traffic is not let through.”

Learners under the new system are just now reaching ­ the tests but the initial results do not show any significant ­improvement.

Vanamõisa added: “Firsttime examinees still pass on around 46-50 percent of cases, but the results of second and third-time passers have im­ proved by 15-20 percent. This shows that re-examinations are taken more seriously.”

Ideally, two thirds of firsttime exam takers would pass the exam. Vanamõisa believes that the results will improve ­because learners under the new system are just reaching their exams.

According to Vanamõisa, the higher the success rate, the shorter the queues for tests would be. To shorten queues, the Road Administration applied for a test that is ten minutes shorter than before.

Vanamõisa said: “So the driving part would be 35 minutes and the whole test an ­ hour. We applied for that to last for 180 days. The easiest answer is that we will see how it goes during that time.”

Photo: Mick Haupt

Preparations for referendum and 2021 elections must begin this summer ERR, June 2020 If a referendum on the Registered Partnership Act is to be held at the same time as the local elections in October 2021 then preparations must begin this summer, the Chair­ man of the National Electoral Committee has told Minister of Finance Martin Helme (EKRE).

Chairman of the National Electoral Committee Oliver Kase has written to Helme about the plans for simul­ taneously organizing a referen­ dum and election next year.

Organization must start soon, additional funding should be set aside and training given.

Politicians from the Estonian Conservative People’s Party (EKRE) have previously said they want to hold a referendum on the Registered Partnership Act, also known as the Co­ habitation Act, at the same time as the 2021 local elections.

EKRE want the definition of marriage defined as being between a man and woman ­ added to the constitution. The Registered Partnership Act al­ lows non-married couples to legally register their partner­ ­ ship. The gender-neutral legisla­ tion, which was passed in 2015, establishes a legal situation similar to a civil partnership. ­ Same-sex couples cannot get legally married in Estonia but ­ same-sex couples can register their partnerships under the Registered Partnership Act. Kask noted the next local government council elections will take place in Estonia on October 17, 2021, and the coa­ lition agreement of the current government also allows for a referendum to be held.

“The decision to hold a re­ ferendum is within the compe­ tence of the Riigikogu and the

The length of exams going forward will be assessed when the high season for tests is over in a few months.

For someone teaching their close ones how to drive, Vanamõisa first recommends going back to driving school.

Riigikogu has not made such a decision. If the Riigikogu ­decides to hold a referendum, it will involve time- and resource­intensive organizational work.

Consequently, the Na­ tional Electoral Committee will in­ form you in advance of the preparation and processing of the draft state budget for 2021 of the legal and organizational circumstances that must be ­taken into account in the simul­ taneous organization of local elections and referendum,” the letter said.

In local elections, the num­ ber of people entitled to vote is larger than in a referendum as all residents and EU citizens over the age of 16 legally living in Estonia, not only citizens, can vote.

But in a referendum, only Estonian citizens can vote.

Estonians living abroad can also vote in both.

“In addition to the local elec­ tions and the referendum, people must be sufficiently informed in advance about its existence or absence in order to avoid confu­ sion and resentment on voting days. This means more infor­ mation than in previous elec­ tions,” Kask emphasized.

Secondly, Kase said, there are significant differences in the organization of voting.

“The norms under which polling station commissions and ballot counting commissions are formed differ in local elections and referendums. The circle of persons who may belong to these committees and submit proposals for the members of the committees also differs.

Therefore, separate polling ­station commissions must be set up for local elections and re­ ferendums, although the mem­ bership of the commissions may overlap,” Kask said.

He concluded: “Please visit a driving school first, sit in the car for an hour or two, talk to the teacher and figure out what’s actually going on in traffic nowadays. Incorrect ­ maneuvers always come out ­ during a test.”

12

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Kadunud piirkond Armadale Suhteliselt kaugel ida pool Toronto kesklinna on Mark­ hami tänaval põhja poole sõites Steelesi lähedal piir­ kond nimega Armadale ehk Armdale, alguses kutsuti seda Magdalaks. Ega seal täna­ päeval midagi eriti ajaloolist tähele ei pane, suurte vabri­ kute ja ehitiste vahel, aga tegelikult on Armadale’il pikk ja huvitav ajalugu, mis tuleb natuke otsides ja kaevates esile. Uurime siis natuke lähe­ malt, kuidas piirkond on kasvanud selleni, mis ta täna on.

Kaua enne, kui Euroopast tulnud immigrandid kogusid ­ endale maad Armadale’is, asus ­ seal kirev ja suminat täis põlis­ rahva asustus. Juba aastal 1000 AD tulid irokeesidest põlismaa­ lased kasvatama peamiselt ­maisi, aga ka kõrvitsat, ube ja päevalilli, kuna piirkonnas oli hea muld kasvatamiseks ja lähedal voolas suur jõgi, mida nad kutsusid ,,Katabokakonk“, mis tähendab ,,jõgi, millele on kerge ligipääs“ ja mis on tuntud nüüd kui Rouge River. Nad ka­ sutasid ka jõe orgu, et pääseda ligi põhja pool asuvatele asus­ tustele. Irokeesid on tuntud kui pikkmajade ehk pikad elamud (,,longhouse“) ehitajad, kus elasid mitmed pered koos; prae­ gu on veel tumedam mullalapp Markhami ja Steelesi kirdenur­ gas, kus üks pikkmaja asus kaugetel aegadel.

Palju aega läks mööda ja 1791. aastal nimetati John

Graves Simcoe ,,Upper Canada“ ehk ülem-Kanada leitnantkuber­ neriks ja sellega hakkas ka praeguse Markhami piirkonna euroopa ajaloo järk. Simcoe ­andis Markhamile ka oma nime, see tuli tema sõbralt ja tolleaeg­ selt Yorki peapiiskopilt William Markham’ilt. Simcoe asus suure Yonge’i tänava jaoks klaarima maad, aga tähtsamalt kinkis maalappe immigrantidele tingi­ musel, et nad aitaksid kaasa maa harimisele ja asustamisele.

1792. aastal tuli saksa kunstnik William Moll Berczy koos 64 saksa perega Põhja-Ameeri­ kasse, täpsemalt Philadelphiasse paremat elu otsima. Kahjuks kerkisid üles tülid peaaegu kohe raha ja maa omandamise üle ja nii seadsid ,,Berczy pered“ sam­ mud Kanada poole 1794. aasta mais. Tänu Simcoe maa kinki­ misele sai Berczy tingida ta käest välja rohkem maad, ­tervelt 64 000 aakrit Markhami piirkonnas ja nii asusidki saksa perekonnad sinna korralikult uut elu alustama ja olid esi­ mesed Euroopa immigrandid seal linnaosas.

1805. aastal oli küla juba küllaltki suureks hakanud kas­ vama ning Inglismaalt ja Šoti­ maalt asusid ka pered Arma­ dale’i, et põllumajandus-saadusi kasvatada ja niimoodi raha teenida. 1840. ja 1860. aastate vahel kasvas küla veel rohkem ja sealt võis isegi leida kaks sepatöökoda, hotelli ja postkon­ tori, tänu sellele tuli sinna aina rohkem immigrantide perekon­

Rahulike…

2002 kuni 11. jaanuarini 2007 teist korda Kasahstani välis­ minister. Aastast 2013 oli ta Kasahstani parlamendi teise koja (Senati) juhataja, riigi Põhiseaduse järgi positsioon, kes riigi presidendi võimetuse korral ametit pidada peab astu­ ma presidendi ülesannetesse.

Alates 20. märtsist 2019, kui rii­ gi esimene president Nursultan Nazarbajev otsustas ametist ta­ gasi astuda, sai temast presiden­ di kohusetäitja ja 9. juunil 2019 võitis ta erakorralised presiden­ divalimised. Kasahstani praegu­ sel presidendil on olemas ka kogemus tööst ÜROs (2011– 2013), kus täitis ÜRO pea­s­ekretäri asetäitja ülesandeid.

(Algus lk. 5)

kavandatavat ühiskonna demok­ ratiseerimise reformi.

Kasahstani president Kas­ sõmžomart Tokajev on sündi­ nud 17. 05. 1953 Almatõs. Ka riigi esimene president (19912019) Nursultan Äbišulõ Nazar­ bajev on sama kandi mees, kes sündis 6. 07. 1940 Šamalganis Almatõ oblastis. Mõlemad pre­ sidendid on perejuurtega pärit samast hordist (žuzist) – vane­ mast klannist. Kasahhide jaoks on hordi kuulumine väga olu­ line.

Kassõmžomart Tokajev on väga haritud-koolitatud diplo­ maat. Süvenemata tema karjääri enne aastat 1991, saab öelda, et see kulges kasahhi noormehe jaoks tollaste võimaluste piires peaaegu ideaalset trajektoori mööda. Kasahstani omariikluse saavutamise järel lõpetas To­ kajev oma karjääri NSV Liidu diplomaadina ja asus tegevusse kodumaal. Aastast 1992 asus ta tööle Kasahstani välisministee­ riumisse ja temast sai 1993 Kasahstani välisministri esi­mene asetäitja ning oktoobris 1994 välisminister. Alates 12. oktoob­ rist 1999 kuni 28. jaanuarini 2002 oli ta Kasahstani pea­ minister ning 29. jaanuarist

Küsimus, kui läänelik võiks olla Kasahstani poliitiline kultuur, pole sugugi lihtne. ­ Kasahstani ühiskond, eriti mil­ jonilinnades – on väga kaas­ aegsele linnatehnoloogiale loo­ dud. Viimane nõuab aga linna­ kultuuri, mis baseerub üldiselt teatud läänelikele mudelitele.

Kuid samas suures stepis elavad kasahhid elavad palju enam ­traditsioonides, mille juured sa­ jandite sügavuses. Kuna kasahhi kaasaegsete linnade elanikud oma juurtega ikkagi veel stepist tulnud, siis on sellel ühiskonnal elamise kultuur mitmekihiline. Ühelt poolt läänelik olmekul­ tuur ja samas esivanemate

di. 1851. aastal ehitas John Daniels oma perele pooleteise­ korruselise väikese telliskivi­ maja selle ajastu tüüpilises ,,Georgian“ stiilis, mis tähen­ dab, et majal on madalam ka­ tusehari ja laiad räästad.

Danielsi perekond oli üks varasematest, kes tulid piirkon­ da elama ja maja oli Danielsi perekonnas kuni 1940. aastate­ ni, kui üks kindlustusmaakler Elmer Fairty ostis maja pere käest ära. Tänapäeval on Daniels-Fairty maja ikkagi oma originaalkohal, aadressil 7060 Markham Road. Üks huvitav ehitus, mis on ka veel täitsa olemas, on maja, mida James Weir ehitas 1861. aastal. Weir tuli Šotimaalt 1833. aastal Armadale’i piirkonda ja sai peaaegu kohe tööd puu-­ lageraie (land clearing) ette­ võttes, et rohkem elatavat maad tekitada. Ta oli ka edukas talu­ nik, karjaloomade maaletooja (importer) ja kündja ja lõpuks asus ta oma maatükile 1840. aastal perekonda kasvatama.

1861. aastal ehitas Weir ilusa talumaja kohalikest kividest ja ka Kingstonist toodud lubja­ kivist. 1975. aastal liigutati maja 122 meetrit lääne poole, kus ta praegu seisab, aadressil 1021 Tapscott Road.

James Weir’i 1861. aastal ehitatud kivist talumaja. Foto: Kati Kiilaspea

Armadale’i New Methodist Church, ehitatud 1880. a. paremal ja sama ajastu elamu kõrval.

Foto: Kati Kiilaspea

Viimane tähtis ehitis piirkon­ nas on Armadale Free Metho­ dist Church, mida saab veel näha 400 Passmore Avenue’l.

1874. aastal asutati esimene vaba metodisti kogudus lähedal Ellesmere’i piirkonnas ja juba kuus aastat hiljem oli teine kogudus asutatud Armadale’is,

mis käis alguses koos Silas Phoenix’i kodus. Kogudus aina kasvas aastatega ja 1880. aastal ehitati lihtne puitraamistikuga kirik kohaliku maaomaniku Francis Underwood’i maa peale.

Kogudus ikka käib koos teenis­ tustel kirikus praegugi ja see on kõige vanem vaba metodisti pühakoda Kanadas, mis on ­alles.

1871. aastal ehitati Toronto ja Nipissingi raudtee ja nii hak­ kas Armadale’i tulukus lõppe­

ma, kuna raudtee läks mööda külast ja nii jäi ta kõrvaliseks.

Kui 1917. aastal alustati maa piirkondadesse posti kohalevii­ mine, kadus ka piirkonna koha­ lik postkontor ära.

Tänaseks on Armadale’ist ainult järele jäänud need mõnin­ gad ehitused, mida mainisin, keset vabrikuid ja ostukeskuse­ id. Kui on huvi, minge uurima lähemalt tükikest kadunud ajalugu!

t­avasid austav kultuur. Viimases on väga oluline roll perekonnal kitsamas mõttes, aga ka suurel perel ning samuti hõimul.

Kui rääkida lihtsustatult, siis kasahhide ajaloos muutis palju Tšingis khaani ja ta poegade ajastu, mis pani aluse stepirah­ vaste jaotusele. Tänane kasahhi rahvas kujunes suuresti pärast Kuldhordi lagunemist KeskAasia steppides 15.–16. sajandil liitunud turgi hõimudest, kelle hulka teataval määral sulandus ka mongoli hõime. Tol ajal ­rajati Kasahhi khaaniriik. Ar­va­ tavasti juba 17. sajandil jagunes Kasahhi khaaniriik kolme suure hõimurühmitise alusel vanemaks, keskmiseks ja nooremaks hor­ diks ehk žuziks. Vene riigiga ühendati Kasahstani ala aastatel 1731–1846, mis loomulikult vajutas tugeva pitseri nende ­ ­rahvaste arengule.

Traditsiooniliselt olid kasah­ hid tüüpilised Kesk-Aasia ränd­ karjakasvatajad. Nad tegelesid põhiliselt lambakasvatusega, vähemal määral veise-, hobuseja kaamelikasvatusega. Maa­ vil­ jelusega hakkasid kasahhid laia­ ldasemalt tegelema alles 19. saj teisel poolel. Tsaariajal ja nõu­ kogude võimu algaastatel nimetati kasahhe kirjanduses ekslikult kirgiisideks. Kuigi kir­ giisid on tõesti kasahhi hõi­mu­ dele väga lähedased, tõmma­

takse tänapäeval nende rahvaste vahel suures stepis väga täpset vahet. Kasahstani elanike ena­ mus on moslemid, kuid selle riigi suhteliselt liberaalne reli­ ­ gioonipoliitika väidab, et kasah­ hidel on õigus alati hoida oma iidseid stepirahva tavasid, mis olid omaks võetud veel enne nende rahvaste moslemiteks hakkamist.

Probleem on selles, et kui 21. saj võtab Kasahstani riik jul­gelt üle läänelikke demokraa­ tiamudeleid, siis on siis kaks probleemi: a. lääneliku demok­ raatia ja rahulike meeleaval­ duste korraldamise vallas pole Lääne tsivilisatsioonis just pari­ mad ajad ja b. Kasahstanis pole võimalik ühiskonnas läbi viia kiirelt muutusi, mis lähevad vastuollu kohaliku kultuuri keeruka mudeliga.

Kasahstani rahvad on oman­ danud isegi kadestamisväärse oskuse, kuidas igasugust võõr­ast survet ignoreerida. Kui sellesse kultuuri süveneda, siis tasub selle kultuuri enesekaitse meh­ hanisme kiita. Samas on selge, et Kasahstanis on tõesti vaja midagi ette võtta nii rahulike meeleavalduste leebema regu­ leerimise suunas ning samas selle stepirahva(ste) lääneliku demokraatiaga edasisel tutvus­ tamisel.

1 Aastatel 1984–1989 oli

Rahvusliku teatri juubeli puhul istutati laulupeomuuseumi parki tamm

KATI KIILASPEA

24. juunil istutasid vanemuis­ lased tegijad ning selle juht Kristiina Alliksaar Tartu lau­ lupeomuuseumi parki tamme.

Väärikas puu tähistab rah­ vusliku teatri sündi 150 aastat tagasi.

Pärast puu istutamist ja klaaside kokkulöömist suunduti ühiselt Raadi kalmistule endiste vanemuislaste haudadele.

Esimene eestikeelne teatri­ tükk lavastati 1870. aastal Tartus praeguse laulupeomuu­ seumi ruumides. Selle autoriks on Lydia Koidula ja tükk kandis nime ,,Saaremaa onupoeg“.

(TPM/EE)

Kasahstani hilisem esimene president Nursultan Nazarbajev Kasahhi NSV Ministrite Nõu­ kogu esimees. Kui 1995. a võeti vastu senine Kasahstani mee­ leavalduste seadus, oli Nur­ sultan Nazarbajev just asumas täitma teist presidendiaega.

Kasahstani presidendiks valiti Nazarbajev 1991. a, vastaskan­ didaate tookord polnud. 1995. a referendum pikendas tema ame­ tiaega esialgu 2000. aastani.

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

13

Sinu käes…

(Algus lk. 1)

Uute kohtumisteni, perekond Lainevool!

30. juuni möödumisega kaasnes olulise Jõekääru ajaloo peatüki lõppakord.

Rein ja Imbi Lainevool, ilm­ selt viimased originaalsed Jõekääru krundiomanikud, müüsid oma krundi ära (olgu­ gi, et eestlasele).

Kui Jõekääru asutati 68 aas­ tat tagasi, oli kavas sellest suu­ rest maalapist mõni suvituspaik ära müüa huviliste eraoman­ disse. Mida aga polnud oodata, oli kui mitu huvilist leidus Toronto eestlaste kogukonnast.

Suurest maalapist loodi enam kui 150 krunti, mida laagri ja ühise suvitusala ideearmastajad kiiresti ära ostsid. Sellega koos muidugi kerkis ka lastelaager.

Jõekääru laste suvekodu jätkab edukalt.

Jõekääru elu on arenenud üle aastate ja krunte on müüdud, ostetud ning alajaotatud, kuid Lainevoolu nimi on algusest peale seal olnud. Rein Laine­ vool oli üks neist, kes koheselt reageeris ja soetas endale suvi­ tuspaiga Vambola ja Estonian Roadi teede vahetusse lähe­ dusse.

Koos Imbiga ehitasid nad krundile suvekodu. Seal elasid nad suviti täisajaliselt ning seda koos poegade Raivo ja Toivoga.

Suures suvilas oli alati ka ruumi nende endi vanematele ja mit­ mele sõbrale, kes Jõekäärul ka suvitasid või kaugemalt läbi ­astusid.

Trump kiitis heaks sõjaväelaste väljaviimise Saksamaalt

Jonathan Hoffman ei täpsusta­ nud, millal USA sõjaväelased Saksamaalt lahkuvad või kuhu nad ümber paigutatakse. Eel­ misel nädalal ütles Trump aga, et osa sõjaväelastest viiakse Poola.

USA president Donald Trump kiitis heaks plaani, mille järgi viiakse Saksamaa baasidest ära 9500 USA sõjaväelast, teatas Pentagon.

Selle otsusega väheneb USA alaliste sõjaväelaste arv Sak­ samaal 34 500-lt 25 000-le, ­vahendas BBC. Pentagoni pressiesindaja

Kui Imbi ja Rein erru läksid, jätsid nad jäädavalt linnaelu maha jätta ja asusid Jõekäärule täisajaliselt. See oli juba peaaegu 20 aastat tagasi. Selleks lammu­ tasid nad vana suvila ja asemele ehitasid korraliku elumaja, kuhu nad 1993. a. sisse kolisid.

Nõnda olid nad mugavalt ela­ nud ning Jõekäärul oli neid ­igapäevaselt näha Jõekääru staa­ dioni jooksurajale tiire tegemas ja jões ujumas.

Rein ja Imbi on mõlemad väga aktiivsed olnud Eesti seltskonnas. Nad olid osa Rah­ vatantsu rühma TERR ,,Kung­ la“ eestvedavast tuumikust, Eesti Majandusklubi Kanadas liikmed ning ka Jõekäärul mit­ mes seltsis ja asutuses aktiivsed.

Jõekääru pere lehvitab neile soojalt ning soovime Imbile ja Reinule edu ja õnne uues elu­ kohas. Ootame nendega kohtu­ da suusamäel või järvel pur­ jetamas. Loodame ka, et nad meid ei unusta ja ikka tuleksid külla meile Jõekäärul. Uksed on alati avatud! (EV)

Trump on varem süüdistanud Saksamaad selles, et viimane ei panusta NATO-sse piisavalt.

USA samm, mis tuli esmalt avalikuks juuni alguses, on teki­ tanud nii Saksamaal kui teistes NATO liitlastes muret Venemaa võimaliku ohu kasvu pärast.

(ERR/EE)

tatud aja kokkuhoiu mõttes, fi­ nantsaruanded said esitatud ja Peter Väljas kinnitas neid revis­ jonikomisjoni nimel. Valimised said läbi viidud korrapäraselt.

Töötajaid tänati senini tehtud töö eest ja arutati küsimusi meie koguduse käigust ja tule­ vikuplaanidest. Koosolek lõppes tänupalvega, mida tegid kõik koguduse juhatuse liikmed.

Ja nüüd, mida tulevik toob Toronto Eesti Baptisti Kogu­ dusele? Elame praegu ebakind­ lal ajal, aga nagu tõusis esile mitmeis etteasteis jumalateenis­ tuses, võime kindlad olla, et igas eluolukorras on Jumal iga päev meie juures. Ka sellel ­pandeemia ajastul.

Koguduse esialgses kavas on suvekuudel korraldada kaks ­v irtuaalreaal-jumalateenistust.

Need toimuksid 26. juulil ja 16. augustil. Oleme tänulikud, et meie emeriitpastor Jüri Puusaag teenib jutlustega ja sealjuures kõlab ka vastav vaimulik muusika. Jumalateenistusi on lubanud jäädvustada Allan ja Alex Meiusi, et neid oleks võimalik kogukonnal jälgida interneti kaudu. Neil püha­ ­ päe­ vadel on ka võimalik isiklikult kirikus osaleda. Tere tulemast!

Aga peame meeles, et viiruse leviku suhtes peame endiselt olema ettevaatlikud, kui kogu­ neme kirikusse ja peame senis­ test reeglitest kinni pidama.

Täiendavaid detaile saab järgida koguduse teadetest.

Sügiseks loodame tervitada meie uut ajutist pastorit Eestist.

Uueks pastoriks tulekuks on nõusoleku andnud Hiiumaa Misjonikoguduse pastor Timo Lige, kes tuleb koos oma abikaasa Monika ja poja Jo­han­ nesega Toronto Eesti Baptisti Kogudust teenima. Rohkem tema tutvustamiseks hiljem.

Praegu aga palume, et Jumal avaks võimalusi neile siia saabuda õigeaegselt.

Möödunud aastal, kui tähis­ tasime koguduse 70. aastapäeva, komponeeris meie juubeliks Torontosse kutsutud külaline, pastor ja muusik Timo Lige haarava laulu ,,Sinu käes on kõik mu ajad!“ Kuigi me siis ei osanud ette kujutada, kuidas meie maailm saab mõjutatud kõigest sellest, mis oli tulemas pandeemia näol, me teame, et ka nüüd on kõik meie päevad Jumala käes. Ta on meiega täna, nii kui Ta oli eile ja on ka kõi­ gis meie tuleviku päevades.

M.W.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Jüri Puusaag pidamas viimast jutlust Baptisti Koguduse pastorina.

Foto: Marika Wilbiks

Lauluga esinesid Elli Kipper, Joshua Boutilier ja Alexandra Wilbiks.

Foto: Ilme Lillevars

Kaljo Süld.

Foto: Ilme Lillevars

Paul Wilbiks.

Foto: Ilme Lillevars

S P ORT

Eesti saab autoralli MM-sarja etapi korraldusõiguse

Zirk püstitas uue Eesti rekordi ujumises

Neljapäeval tuli Rally Estonia korraldajate, WRC promooto­ ri ning vabariigi valitsuse kin­ nitus selle kohta, et tänavune autoralli (WRC) MM-sari ­jätkub sügisel Eestis.

Rally Estonia MM-ralli sõi­ detakse 4.-6. septembril LõunaEesti teedel. See on esimene MM-sarja etapp pärast pikka koroonaviiruse pandeemiast tin­ gitud võistluspausi ning ühtlasi saab sellega Eestist 33. riik, mis on autoralli MM-etappi alates sarja käivitamisest 1973. aastal võõrustanud.

Vabariigi valitsus toetab Eestis toimuvat autoralli MMetappi kokku 2,5 miljoni euroga. Valitsus eraldas Rally ­ Estonia korraldamise jaoks re­ servist 1,5 miljonit, olles varasemalt riigieelarvest WRC promotsiooniralli toetuseks määranud 980 000 eurot.

Võistluse kogueelarve on Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava sõnul suurusjärgus 3,5 miljonit eurot.

Ralli võistluskeskuseks on Tartu, mis võõrustab masinapar­ ki ning ava- ja lõputseremoo­ niaid, mis toimuvad Eesti Rahva Muuseumis Raadil.

Kokku on Rally Estonia katsete pikkus 232 kilomeetrit, millest 25% moodustab korral­ dajate sõnul täiesti uus trass.

Autoralli MM-sarjas jõuti enne pandeemiat ära pidada

Kregor Zirk püstitas nelja­päeval uue Eesti rekordi 800 m vabaltujumises, läbides distantsi ajaga 7.55,05.

Rekordaja ujus sportlane -välja Arena Baltic Talents Keila etapi raames.

Varasem Eesti rekord oli 7.58,78 ja kuulus 2015.aastast samuti Zirgi nimele. (ERR/EE)

Henry Sildaru püüab Pekingi OM-i pääsmeid Suve lõpul 14-aastaseks saav Henry Sildaru tahab aasta pärast alustada võistlemist maailma karikasarjas, et teenida punkte 2022. aasta Pekingi olümpiale pääsuks. Sildaru hakkab püüd­ ma pääsmeid kõigil meeste freestyle aladel – pargisõidus, Big Airi hüpetes ja rennisõidus, vahendas Eesti Päevaleht.

Treener Tõnis Sildaru ütles, et töö käigus vaadatakse ja otsus­ tatakse kas keskendutakse kõi­ gile kolmele alale või jäetakse midagi kõrvale. (ERR/EE)

kolm etappi Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos. Sarja juhib prantslane Sebastien Ogier (Toyota), valitsev maail­ mameister Ott Tänak (Hyundai) on viies. (ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

Püha Johannese Kooli distantsõppe kogemusest Eestis sai 12. märtsil hari­ dusministri otsusel teatavaks, et uue nädala algusest jäävad kõik Eesti koolid suletuks.

Olukord nõudis kiiret ümber orienteerumist – juba esmas­ päeval pidid lapsed kooli ase­ mel viibima kodus arvutite taga, ootamas õpetajatelt kodus õppi­ misele vastavaid ülesandeid. Õhus oli palju küsimusi – kui kaua võib koduõpe kokkuvõttes kesta? Millisteks etteaimatavaks probleemideks tuleb valmis olla? Ühtäkki tabasid õpilased, õpetajad ning lapsevanemad end samasuguse teadmatuse ees.

Ettevalmistused mittestatsio­ naarseks õppeks algasid Püha Johannese Koolis juba nädal enne ametliku otsuse saabumist.

Valmisoleku vajaduse tingis järjest kasvava tõenäosusega võimalus, et igal hetkel võis saabuda teade kõrgema tasandi korraldusest koolid sulgeda või info esimesest kooliga seotud inimese haigusjuhtumist. Vaa­ tamata Eesti võrdlemisi kindlale seisule võrreldes paljude teiste riikidega – digivahendid, e-õppe materjalid ja e-õpikeskkonnad kui õppetöös tuttavad nähtused – olid eeltoimingud ning val­ mis­ olek täielikule distantsõp­ pele üleminekuks vajalikud.

Püha Johannese Koolis tä­ hendas haridusasutuste ajutisele sulgemisotsusele järgnev kooli­ päev pikemaid vaikusehetki.

Viimase kontaktõppe päeva lõ­ pus koos veedetud ajal tuli ­õpilastele rõhutada, et nad isegi salaja vahepeal koolimajja ei tuleks. Ennenägematu protsess ­ võeti ette uuel nädalal, esmalt seades õpetajaskonnaga paika põhilised interneti-platvormid, mille kaudu õppetöö hakkab ainete üleselt toimuma.

Algselt oli pilt koolis kirju – esimesel nädalal laadisid õpeta­ jad ülesandeid eKooli senise harjumistava järgi ning kontakt­ tunde ei toimunud. Ent nädal­nädalalt kogunesid õpetajad, et arutada parendamist vajavate aspektide üle. Pidevate nõupi­ damiste tulemusel kujunes välja

õpetajatele tähtaeg kõikide klas­ side nädala ülesannete üles ri­ putamiseks (esmaspäev kell 10) ja konkreetne aeg õpilaste tööde laekumiseks (neljapäeva õhtu) ning süsteem online-tundide läbiviimiseks (broneerida selleks kindel aeg Google Calendar’is).

Järk-järgult saabus sujuv ühtivus Haridus- ja Teadus­minis­tee­riu­ mi soovituste ning nõuannetega.

Seejuures säilis aineõpetajate hulgas teatav omanäolisus – eelistused kujunesid vastavalt aine spetsiifikale kui ka isikli­ kule eelistusele. Õppe­tun­nid varieerusid kirjalikest nädalatöö juhistest ning Youtube’i laetud loengutest interaktiivsete ühes­ koos õppeainet mõtestavate esit­ lusteni. Vaikselt liikusime ühese süsteemi poole, mis samas võimaldas õpetajate-õpilaste loomingul õpet kujundada.

Muutus tabas igat võimalik­ ku koolielu aspekti – kõik liikus digimaailma. Koolitöö jätkus, sealhulgas kõik õppeained, mida ei ole varem tulnud di­ giõppena mõtestada. Vaatamata uutele väljakutsetele leidus distantsõppes õnnestumisi ning ­ mõtteid, mida kevadest kaasa võtta – nägime inimestevahelist koostööd, rõhku ettevaatlik­ kusele ning vajadust tasakaa­ lule. Samas näitas kogu protsess potentsiaali distantsõppega toi­ metulekuks ning kooli kui võr­ gustiku ulatuslikkust.

Teadlased on eriolukorra ning distantsõppe mõju veel uurimas. Koduõppe teemalist ülevaadet ning tundeid peegel­ dasid paralleelselt ilmuvad samateemalised artiklid, mis ­ jaotusid põhiliselt kaheks – appikarjed ning rõõmuhõisked. ­ Sarnast üldistavat kaksikjaotust oli võimalik ka meil õpilaste soorituse ning lapsevanemate tagasiside põhjal tabada.

Mõnede õpilaste jaoks oligi just distantsõpe see õppevorm, milles jätkata, kirjeldades oma unistuste õpiprotsessi kui „prae­ gu ongi parim“. Ent mitmed, kes tundsid, et sooviksid iga päev koolis olla, tõid välja

Eesti allkirjastas liitumisleppe CERNiga Eesti on Euroopa Tuuma­ uuringute Keskusega CERN koostööd teinud juba enam kui kakskümmend aastat.

Möödunud nädalal peaminis­ ter Jüri Ratase poolt allkirjas­ tatud kokkulepe võimaldab lisaks ühisele teadustööle avar­ dada koostööd ka ette­ võtluse alal. Peaministri all­ kirjastatud kokkuleppe rati­ fit­ s eerib Riigikogu, kuid suvepuhkuse tõttu toimub see tõenäoliselt sügisel.

Eesti esitas sooviavalduse CERNiga liitumiseks juba 2018. aastal. Sellele järgnes audit, sest CERN eeldab, et ­ liikmesriigid suudaksid ka panustada nii ettevõtluse, tea­ duse kui ka hariduse osas ja olla seega tugevaks partneriks.

Assotsieerunud liikmelisus kestab kaks kuni viis aastat, misjärel Eestist saab organisat­ siooni täisliige. Kui assotsiee­ runud liikmena ei tohi Eesti ­tulud liikmemaksu ületada, siis täisliikmeks saades see piirang kaob, samuti saab Eesti hääleõi­ guse CERNi Nõukogus.

Eesti ettevõtjate kontakt­ punktiks CERNiga saab Ette­ võtluse Arendamise Sihtasutus.

EASi ettevõtluse keskuse juhi Tanel Rebase sõnul on CERNi koostööprojektide kaudu välja töötatud tehnoloogiad ja inno­ vatsioon otseselt kasutatavad teistes valdkondades: ,,Suurt koostööpotentsiaali näeme näi­ teks IT- ja elektroonikasektoril aga ka laiemalt uute- ja kõrg­ tehnoloogiate baasil töötavatel

Kanada nädal…

(Algus lk. 3)

,,Iga mööduva nädalaga seati järjest enam rõhku võimalusele teostada õppetöö õuekeskkonnas, ekraanipildist eemal ning võimalikult loomingulisel teel.“

,,13. märts ehk viimase kontaktõppe päeva lõpp, vaikne istumine pärast lõpulaulu. Paljud õpilased olid juba perekonna otsusel koju jäänud.“

peale harjumuspärase juurde naasmise veel täiendavaid mõt­ teid, alates tundide hilisemast algusajast kuni paari õppeaine­ ga koolipäevadeni. Kindel on see, et järsk pööre (mõne jaoks kauaigatsetud) koduõppele ei jätnud mitte kedagi ükskõik­ seks. Kõiki inimesi üheselt kodu hämarusse paigutanud epideemia pakkus ootamatut valgustust.

Tagasi vaadates on näha, et esmalt toimunud ekslemine, ümberkorraldamine, kohanemine tõi peagi harjumise. Käesoleva aasta kevadisi sündmusi ning nendest tulenenud saavutusi ei

saa pidada vaid lõppenud perioodiks. Ootamatu eriolu­ ­ kord lõi alguse teekonnale, mis võimaldab seni harjumuspärast ning tähelepanuta jäänut ümber mõtestada. Sügisel saame jät­ kata nende teadmistega, mis kevad taas meenutas – sõltu­ mata keskkonnast tuleb juhin­ duda tasakaalust ning teha koostööd end ümbritseva võr­ gustikuga.

Jääb üle vaid saata lõppenud õppeaasta värske kindlustunde­ ga sügist ootavale suvepuhku­ sele koos nüüdseks digimaailmas karastunud õpetaja lausungiga: „Kuhu edasi? Kosmo­sesse?“.

ettevõtetel. Mõned konkreet­ semad näited, kes võiksid CERNiga ühiseid arendamis­ võimalusi leida on GScan, Skeleton, Artec Design, Testo­ nica, Estel ja Silmet,“ loetles Rebane.

29. septembril 1954. Praegu on CERN-il 23 liiget, lisaks kahek­ sa assotsieerunud liiget ja vaat­ lejaliikmed, sh USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Orga­ nisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuu­ mauuringute vallas ja selleks vajaliku tehnoloogia (sh info­ tehnoloogia) väljatöötamine.

Väliskaubandus- ja infoteh­ noloogiaminister Raul Siemi sõnul saavad CERN-iga koos­ tööd tegevad ettevõtted CERNi templi ehk nn stamp of ap­ provali. ,,See koostöötempel avab kindlasti meie ettevõtetele uksi mujal maailmas. Samuti suurendab rahvusvahelisel tase­ mel hankes osalemine ja selle võitmine ettevõtete oskusvõime­ kust ning šansse ka edaspidi rahvusvahelistel hangetel edu­ kas olemiseks.“ CERN (Conseil Europeen pour la Recherche Nucleaire) asutati 12 asutajaliikme poolt

(ERRNovaator/EE)

o­ leva suve turismihooaeg, pole veel teada. Kindlasti vajavad erinevad Kanada paigad n-ö ­ eluspüsimiseks turiste, nagu see on aastast aastasse olnud, kuid COVID-19ga seotud piirangud võtavad oma osa ja ka paljud inimesed pole veel valmis tava­ päraste suvetegevuste juurde naasma. Näiteks on Niagara re­ gioon, tuntud turismipiirkond, kannatanud märkimisväärseid kahjusid ning kuigi seal on osa atraktsioone juba avatud ja osa mitte, loodetakse siiski raskest olukorrast välja tulla, seda ilm­ selt paljuski Kanada siseturis­ tide abil. Teatavasti on piir Kanada ja USA vahel mitte-olu­ lise reisimise jaoks veel suletud ja ka teistest riikidest praegu veel turiste tulemas pole – Kanada pikendas käesolevat keeldu mitte-olulise reisimise jaoks rahvusvahelistele reisi­ ja­ tele kuni 31. juulini.

Air Canada teatas, et lõpetab määramata ajaks mitmed sise­ lennud vähenenud nõudluse ­tõttu – lennuliin on kannatanud kahjusid COVID-19ga seotud piirangute ja piiride sulgemiste tõttu.

1. juuli – Kanada päev – oli tänavu hoopis teistsugune tava­ pärasest pühast, mil üle riigi toimuvad erinevad meelelahu­ ­ tusüritused ja kokkusaamised, õhtuti paljudes paikades ilutu­ lestikud jne. Seekord ei olnud COVID-19 tõttu ei üritusi ega ilutulestikke ja Kanada 153. sünnipäev möödus enamasti kit­ samates ringides. Nagu Ontario peaminister Doug Ford ütles oma kolmapäevases pöördumi­ ses, on meil tegemist ühe tu­ medama perioodiga Ontario aja­ loos ja COVID-19 pandeemia on puudutanud igaüht pro­ vintsis, aga kanadalased on alati astunud vastu raskustele ja töötanud koos. Ta soovitas kõigil, kus iganes Kanada Päeva tähistatakse, järgida tervise­ meetmeid ja püsida turvaliselt.

Nii toimusid üle riigi sünni­ päevapidustused virtuaalselt, kaasa arvatud traditsiooniline pidustus Ottawa Parlamen­ di­ mäel, samuti Kanada päeva kodakondsuse andmise tsere­ ­ moonia.

Kanada peaminister Justin Trudeau oli Kanada päeval vabatahtlikuks ühes farmis, mis kasvatab juurvilja Ottawa Toi­ dupangale. Oma Kanada päeva sõnumis puudutas ta kanada­ laste jaoks mitmeid olulisi tee­ masid, kaasa arvatud seenioride olukord ja rõhutas, et peame jätkuvalt olema üksteise jaoks olemas.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Emeriitpastor Jüri Puusaag

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9–2, K 12–5, N 9–2.

EELK Toronto Peetri kogudus alustab taas pühapäevaste jumalateenistuste pidamist. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikusse tulles kaitsta end võimalusel ja soovi korral näomaskiga.

Jumalateenistused juulikuus 2020 toimuvad igal pühapäeval EELK Toronto Peetri kirikus algusega meie tavapärasel ajal, kell 11.30.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 26. juulil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JUMA­ LATEENISTUS. Pühapäeval, 16. augustil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­ MALATEENISTUS. Mõlemad virtuaalteenistused nähtaval TEBK.ca koduleheküljel järgneval hommikul.

Juuli- ja augustikuus teisi juma­lateenistusi kirikus ei toimu.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

Heli Susi 1929–2020 8. juunil lahkus Heli Susi.

Tartus sündinud Heli Susi oli professionaalne tõlkija, pi­­ka­ aegne Tallinna Konserva­too­ riumi saksa keele õpetaja, oma isa vandeandokaat ja Otto Tiefi valitsuse (1944) haridusministri Arnold Susi postuumselt ilmunud mäles­ tusteraamatute ,,Vene impee­ riumi hukk“ (2009) ja ,,Võõr­ sil vastu tahtmist. Mälestusi vanglast ja laagripõlvest“ (2001) toimetaja.

Aastatel 1949–1957 oli ta küüditatuna asumisel Krasno­ jarski krais.

1970. aastatel pakkusid Arnold ja Heli Susi varjupaika Aleksandr Solženitsõnile, kui ta kirjutas ,,Gulagi arhipelaagi“.

Heli Susi on vääristatud Riigivapi IV klassi teenetemär­ giga.

Alates 2019. aastast annab Justiitsministeerium välja Arnold ja Heli Susi sõnajulguse mis­ siooniauhinda.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.”

”The strong recommendation of the Bishop remains that congregations not resume in-person worship experiences within their church buildings until the beginning of September at the earliest.” June, 12, 2020 Rev. Jason D. Ashby Rev. Susan Climo Rev. Hilla Lahtinen, Director of Worship Ministries, Eastern Synod Laurie Knott, Vice Chairperson, Eastern Synod Rev. Dr. Michael Pryse, Bishop Rev. Adam Snook, Assistant to the Bishop

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­ rist. Seniks saadame üle nä­­ dala liikmete e-postkasti videopalvusi.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Need on vaadatavad ka koguduse Facebooki leheküljelt, mida leiate, kui tipite Facebooki otsingumootorisse: Toronto Eesti Evan­ geeliumi Luteriusu Vana Andrese kogudus ELCIC. Olge hoitud! Jäägem terveks.

KOGUDUSE ÕPETAJA

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA

Õpi halastust ja ole rõõmus Luuka 15:11-32 Head lugejad! Ühe firma direktoril läks ar­ vuti rikki ning seetõttu võttis ta õhtul kõne oma kompanii ar­ vutispetsile. Teisel pool toru vastas lapse hääl, rääkides väga pehmelt. Boss, arvates, et tegu on tõesti lapsega, küsis, kas isa on kodus? Lapsehääl vastas sosinal: „Jah!“ Helistaja palus, ­ kas ta võiks isaga rääkida.

Teiselt poolt torust kostus, et see pole võimalik. Seejärel päris direktorihärra, kas ehk ema on kodus? Õrn hääl sosis­ tas, et on küll. „Kas saaksin temaga rääkida?“ küsis direktor.

Resoluutselt öeldi: „Ei!“ Oletades, et väike inimene ei saa olla sedaviisi üksinda ko­ dus, otsustas härra jätta teate kellelegi, kes last valvab. Ta kü­ sis: „On seal peale sinu kedagi teisi?“ Vastatakse: „Jah, on küll!

Politseinik!“ „No on ikka lugu, mis teeb seal politseinik? Kas saaksin temaga kõneleda?“ „Ei saa, politsei on väga hõivatud!“ pareeris noor hääl. „Polit­ sei räägib minu ema, isa ning tu­ letõrje mehega.“ Direktori mure kogus tuure. Siis kuulis ta, nagu kostaks telefonist helikopteri häält, nii et ta küsis, mis mürin see niisugune on? Poiss vastas, et see hääl kuulub helikopterile. „Just helikopter maanduski!“ teatas õrn hääle­kene. „Aga mis jama teil seal üleüldse on?“ ei suutnud suur ülemus end pida­ da. „Nad kõik otsivad mind, aga ma olen end hoolikalt ära peit­ nud!“ teatas noor hääl kerge itsitamisega.

Luuka evangeeliumi 15. pea­

Teadlased on Hiinas avastanud uut tüüpi seagripi tüve USA teadusajakiri PNAS avaldas uurimuse, millest sel­ gub, et teadlased on Hiinas avastanud uut tüüpi seagripi tüve.

Uue seagripi nimetus on G4 ning see on geneetiliselt tulnud H1N1 tüvest, mis põhjustas 2009. a suurnakatumise. Tead­ laste sõnade kohaselt on uuel tüvel kõrge nakatamise võime ka inimestele.

Praegu kasutusel olevad gripi­ vaktsiinid uute viiruse tü­ vede vastu ei kaitse, ehkki vakt­ siini oleks vajadusel võimalik kohandada, vahendas BBC. Esialgu on tuvastatud, et vii­ rus kandub loomadelt üle inimestele, ent praegu puuduvad tõendid, kas see võib levida ka inimeselt inimesele – see on teadlaste suurim murekoht.

Peamised seagripi sümpto­ mid on palavik, köha ja nohu.

(ERR/EE)

tükis jutustatakse meile kolm lugu – need on kolm–ühes tähendamissõna –, kuid ühe ­keskse tõega. Kadunud asjad on Jumala jaoks olulised ja seetõt­ tu veedab Jumal palju aega oma rahva otsimisel.

Esimese loo järgi on farmeril sada lammast ja üks neist läheb kaotsi. Jeesus kirjeldab otsus­ tavust, kuidas mees jätab 99 utekest omapead ning läheb päästemissioonile. Teises loos kaotab lesk ühe oma müntidest (ühe drahmi) ja pöörab selle otsimiseks maja pahupidi. Vii­ ­ mases loos naaseb koju noorem poeg.

Nendes kolmes loos on üks ühine teema. Kui kadunud ese, loom või inimene leitakse, siis tuntakse rõõmu. Utekese leid­ nud talunik kutsub rõõmu suurendamiseks kokku sõbrad ja naabrid. Nii teeb ka naine, kes kaotas ühe mündi. Ja kui kadunud poeg koju naaseb, kor­ raldab isa suure peo ja kujuta ette, mida nad pärast säärast jama teevad – nad rõõmustavad.

Noorem poeg soovib oma pärandit ja tahab seda siis, kui isa on alles elus. Lähis – Ida tollases kombestikus võrdus see

sooviga, et isa kiiresti sureks.

Tavaliselt viskab isa niisugusel korral poja majast välja, ent siin toimub vastupidine – poeg saab kõik, mida küsib, lahkub kodust ja reisib Piibli sõnul “kaugele maale” (s 13). Seal kulutab ta oma vara viimse sendini.

Saabub nälg. Koduni on pikk maa. Viimases hädas saab poiss tööd sigade söötjana.

Alati tuleb nälg siis, kui lah­ kutakse Jumalast. Palju võima­ lusi, mõni ettevõtmine läheb ka korda, aga patul on omad tagajärjed – varsti saab raha otsa, muusika seiskub ja äkki ollakse laostunud . . . kaotanud kõik. Tema, kes oli pärit au­ väärsest perest, magab nüüd sea sulus. Ta on päris põhjas.

Isa oli oodanud päevi ja öid, et näha poega tulemas. Ja siis see juhtus. Ühel hilisel pärast­ lõunal nägi ta eemalt maja poole sammuvat kuju. Kohe­ maid tundis isa ära oma poja.

Ta unustas enda suursugususe, jooksis saabujale vastu, kaelus­ tas teda ning andis suud. Sellel hetkel sai poeg vastuse igale oma küsimusele. Halastuse õp­ peaines elu ülikoolis saanuks ta maksimaalse positiivse hinde.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020

Nr. 26

Tellige EESTI ELU! Kallid ema ja isa

Ivi ja Enn Kiilaspea Õnnitleme teid 65. pulma-aastapäeval 2. juulil Tänulikult TEIE LAPSED PEREKONDADEGA

Ameeriklased jäävad Euroopa Liidu avanemisel esialgu piiride taha Ajaleht The New York Times vahendas, et Euroopa Liit võib koroonaviiruse pandee­ mia järgselt oma piire avama hakates USA kodanikud ukse taha jätta.

Reisipiirangutest vabastata­ vate riikide nimekirjas ei ole Venemaa ja Brasiilia kõrval ka Ameerika Ühendriike, mis on suureks löögiks USA rahvusva­ helisele mainele ja hinnang sel­ lele, kuidas president Donald Trump on viiruse ohjeldamisega oma riigis toime tulnud, tõdeb leht. USA-s on COVID-19-ga nakatunud 1,3 miljonit inimest ning 120 000 on viiruse tõttu surnud – nende näitajatega on riik maailmas esikohal.

Ameeriklastele ja teiste rii­ kide kodanikele keelati Euroopa Liitu sisenemine juba märtsi keskel, jättes selle võimaluse ­ ainult kodumaale tagasipöördu­ jatele või hädavajalikeks juh­ tudeks. EL-i riigid ­avalikustasid

Kärdla keskväljak sai nurgakivi Uuendamisel olev Kärdla kesk­ väljak sai eelmisel näda­ lal sümboolse nurgakivi.

Eesti Vabariik 100 program­ mi ,,Hea avalik ruum“ raames kujundatakse ümber üle 9000 ruutmeetri pinda Kärdla süda­ mes, kuhu rajatakse lipuväljak, kauplemis- ja puhkealad, pursk­ kaev ja mänguväljak.

Arhitektuurilise lahenduse kavandas büroo MARELD koos­ töös bürooga Born-stein Lycke-fors. Ligi 1,9 miljonit eurot maksva väljaku ehitab ­ Merko Ehitus valmis novemb­ riks. (ERR/EE)

esimesed riigid, kellele piirid uuesti avatakse, 1. juulil.

President Donald Trump sulges piirid Euroopast tule­ vatele reisijatele märtsis. Samuti keelas ta reisiliikluse Hiinast, Iraanist, Brasiiliast, Mehhikost ja Kanadast. (ERR/EE)

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Tartus avati mälestuspink Jüri Uluotsale Tartu linna päeval, 29. juunil avati Tartus Vanemuise pargis mälestuspink Tartu ülikooli õigusteadlasele, Eesti Vaba­ riigi peaministrile ja presiden­ di kohusetäitjale ning Eesti riikliku järjepidevuse aluse­ panijale professor Jüri Ulu­ otsale.

Tartu linn koostöös Tartu ülikooli ja korporatsiooniga Rotalia paigaldasid Vanemuise parki nimelise mälestuspingi, et meenutada Eesti rahva suur­ meest ja teadlast Jüri Uluotsa tema kunagise kodumaja vahe­ tus naabruses. Uluotsa perekon­ nale aastatel 1931–1944 kuulu­ nud maja kuulub eraomandisse, kuid seda seostatakse endiselt Uluotsade pere ja ka kirjanike liidu Tartu osakonna majana. Õigusteaduse professor ning sõjaeelse Eesti Vabariigi vii­ mane seaduslik peaminister Jüri Uluots oli Eesti seadusliku järjepidevuse alusepanija, kes ­ püüdis 1944. aasta sügisel taas­ tada Eesti iseseisvust. Selle ebaõnnestumise järel lahkus Uluots Eestist ja temast sai esi­ mene Eesti Vabariigi peaminis­ ter presidendi ülesannetes.

Jüri Uluots sündis 13. jaa­ nuaril 1890. aastal Kirblas ja suri 9. jaanuaril 1945. aastal Stockholmis. 2008. aastal saa­ busid Jüri Uluotsa ja tema pere­ konna põrmud Rootsist tagasi Eestisse ja need on maetud Kirblasse. (TPM/EE)

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna said Mart Laar ja Eela Jää Jäädvustamaks ärkamisaja süm­ boli, rahvaluule- ja keeletead­ lase Jakob Hurda mälestust ning ergutamaks rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, andis Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 29. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Žürii otsusega said 2020. aasta Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad endine peaminister, ajaloolane ja kirjanik Mart Laar ning Eela Jää, kes on 1995. aas­ tast Hurmi küla kogukonna üks eestvõtjaid ja on ka Jakob Hurda Seltsi juhatuse liige.

(Allikas: Eesti Uudised)

Maailma ühes külmemas linnas tõusis temperatuur rekordkõrgusele Venemaal Verhojanski linnas, mida nimetatakse ka põhja­ poolkera külmapooluseks, mõõdeti jaanipäeva ajal Ark­ tika ajaloo kõrgeim tempera­ tuur, mis ulatus 38 kraadini.

Harilikult on seal suvetem­ peratuur 20 kraadi piires.

Teadlased on varem ennusta­ nud, et nii kõrget temperatuuri ei näe seal enne aastat 2100.

Mõõtmisi on tehtud alates 1880. aastast.

Teadlaste hinnangul on re­ kordilise kuuma põhjuseks loo­ duslike ilmastikuolude ja inim­ tegevusest tingitud kliimamuu­ tuste koosmõju. Kuumalaine on põhjustanud piirkonnas ulatus­ likke tulekahjusid.

Lääne-Siberis oli tänavu mais keskmiselt 10 kraadi soo­

jem kui tavaliselt. 23. mail mõõdeti Siberi linnas Hatangas rekordkõrge temperatuur: 25 kraadi sooja. Varasem rekord oli kõigest 11 kraadi.

Teadlased on kindlaks tei­ nud, et 1970ndatega võrreldes on Põhja-Jäämerele tekkiva jää paksus vähenenud 1,5 meetrit.

Kliima soojenemise tagajärjel piirkonnas sulav jää mõjutab tervet planeeti, selle tagajärjel tõuseb mereveetase, häirub ookeanihoovuste rütm ja öko­ süsteemide toimimine. Õhutemperatuur Verhojanskis on eriti tähelepanuväärne, kui võrrelda seda ekvaatori lähedal asuvate linnade, näiteks Florida ja Miamiga, kus on tänavu mõõdetud üle 38 kraadi sooja vaid korra. (D/EE)

Eesti on tarbimisnäitajate järgi Euroopa Liidus viimaste seas

Eelmise aasta näitajate järgi olid kõige kõrgema tarbimisnäi­ tajaga Luksemburgi elanikud, kus näitaja oli 35% ELi kesk­ misest kõrgem. Järgnesid Sak­ sa­maa, Austria, Taani, Belgia, Holland, Soome, Rootsi ja Prantsusmaa.

Elanike materiaalset heaolu näitava individuaalse tarbi­ mise näitajate poolest on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimaste hulgas. Euro­ stati andmete järgi on Baltimaade kõrgeim näitaja selles valdkonnas Leedus.

Tegelik individuaalne tarbi­ mine (ingl. k. Actual Individual Consumption – AIC) näitab, kui palju kaupu ja teenuseid maja­ pidamised kasutada saavad ehk milline on nende elustandard.

Kaheteistkümne liikmesriigi tegelik individuaalne tarbimine jäi Euroopa Liidu keskmisest kuni veerandi võrra madala­ maks. Leedus on see näitaja vaid 10% ELi keskmisest mada­ lam. Kuuel riigil, kaasa arvatud Eesti, oli see rohkem kui vee­ randi võrra euroliidu keskmisest madalam. Eestist tagapool olid Slovakkia, Läti, Ungari, Hor­ vaa­tia ja Bulgaaria. (D/EE)

Toronto eestlased tänavad....

Väino Einola on juba mitmendat aastat võtnud vabatahtlikult oma peale kohustuse, et kevadel istutada värvirikkaid lilli ja ilusaid taimi Toronto Eesti Maja ette, nõnda kaunistades meie ühiskonna kodupaika ja samuti Broadview tänava naab­ ruskonda. Ta alati teeb seda vaikselt, tasuta ja järjekindlalt niiviisi, austades meie ühiskonna keskust. Täname ka Leena Temisevät lillede hoolitsemise eest.

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

EESTI MAJA TALGULISED Mart Laar