2
EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020
Nr. 33
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Põlvest põlve Enam kui põlvkond on nüüd üles kasvanud ajal, kui Eesti on vaba. Iseseisvuse taastamisest 20. augustil 1991. a. on möödunud 29 aastat. Paljud kinnitavad, et põlvkond on kaks kümnendit, mis aga on provisoorselt määratud. Sotsioloogias peetakse põlvkonnaks selliste inimeste hulka, kelle haridus, elukogemused ja veendumused on omandatud ühesugustes ajaloolistes oludes. Need noored inimesed on eesti rahva tulevik, kelle õnneks on olnud mitte kogeda okupatsiooni rõhuvaid sundusi, vaid liikuda demokraatliku süsteemi raamides, mitte piiramatult ega piiratult aga julgelt edasi. Sündides internetiajastusse on nad ka kodus kõige muutuva tehnoloogiaga, põhjus, miks e-riik Eesti on maailmas innovaatorlikumaid rahvaid koolipingist peale.. Põlvkonna õnneks on nendel olnud patriootilised inimesed olemas, nõustamaks ja toetamaks ajal, kui kaelakandjateks kasvati. Demograafiliselt defineeritakse põlvkondi erinevalt – on ju buumerid sõjajärgse kahekümne aasta jooksul sündinud. Siis on edasi X ja Y põlvkonnad. Ning kattuvalt viimasega millenniaalid. Suvaliselt valitakse määravat kirjeldust, kuid otsustav peaks olema sotsioloogiline möödupuu. Kuna ju igal ajal on, arvestades tänapäeva hea tervise, arstirohtude tõttu pikemate eludega, olemas inimkonnas ühtaegu tervenisti neli põlvkonda. Vanemad, lapsed, vanavanemad ja lapselapsed. Eestlaste hulgas on ikka olemas neid, kes võitlesid relvaga Teises ilmasõjas, saavad lastelastelastelegi sellest rääkida kui soovi. Tähtsam aga ehk see põlvkond, mis võrdub PõhjaAmeerika buumeritega – kes kasvasid üles küüditamiste kiuste, N. Liidu karmi venestamispoliitikaga, mis tahtis hävitada keeli, rahvaid ja inimesi, mitte panslavismi huvides, aga haige, kurja ja vigase ideoloogia nimel. Selle põlvkonna vastupanu – loominguliselt keelt hoides, vaikselt oma järeltulijaid patriootiliselt harides, meenutades oma vanemate isamaa armastust oli võtmeks laulva revolutsiooni eelsetel aastatel. Tänaseni kehtivad kahjuks lahkhelid, arusaamatused, millele ei aita kaasa paljude teadmatus, mida reaalselt tehti paguluses Ka võõrsil sellest, kuidas Eestis pidi ära elama. Aateline olla oli väga raske okupatsiooni ajal. August Gailiti Prügide rügement – Prügi, Puru ja Pudsu – vanaisa, isa ja poeg võitlesid romaanis „Isade maa“ vabaduse nimel. Ilukirjanduslikult – aga tõele vastavalt, kolm põlvkonda olid Eesti eest relvadega väljas. Teame tänagi, et ühestainsast põlvest ei aita selle tagamiseks. Vabariigi aegsed eeskujud viis teismelisedki kodumaad kaitsma totalitaarvõimu eest, paraku aga ülekaaluka võimu vastu kaotades.
Foto: Stenbocki maja
Toompeal sai kokku 20. augusti klubi 20. augusti klubi pidas nelja päeval Toompea lossi Valges saalis oma traditsioonilise piduliku koosoleku. Kokku tulnuid tervitasid riigikogu esimees Henn Põlluaas ja peaminister Jüri Ratas. Riigikogu esimees tänas kõi ki 20. augusti klubi liikmeid ja inimesi, kes aitasid kaasa Eesti taasiseseisvumisele. Peaminister Jüri Ratas aval das tänu neile 69 naisele ja
ehele, kes 29 aastat tagasi m õhtusel tunnil ütlesid oma aja loolise sõna Eesti riikliku ise seisvuse taastamiseks. Valitsus juhi sõnul andsid nad enda isikliku saatusega riskides meile kõigile midagi hindamatut – taas vabanenud Eesti. Päevakohase ettekandega esinenud 20. augusti klubi liige Ants Veetõusme meenutas oma sõnavõtus Eesti omariikluse taastamist, koostööd paljude rahvusvaheliste organisatsioo
nidega ning Balti koostöö täht sust. Tänastele Valgevene sünd mustele viidates ütles ta, et selle põhjal on näha, mis juhtub riigi ja rahvaga, kui võim võõrandub rahvast. ,,Peame pidevalt jälgi ma, mis toimub meie ümber,“ lisas Veetõusme. 20. augusti klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. (Allikas: ERR)
Saaremaa vastuoluline metsavend sai mälestuskivi Möödunud nädala laupäeval avati Saaremaal Luulupe külas mälestuskivi Saaremaa kuulsaima metsavenna Elmar Ilbi ja tema salga mäles tuseks. Ilp hoidis alates 1944. aastast kuni 1950. aasta 12. augustini okupatsioonivõime Saaremaal ärevuses, kuid teda kartsid ka kohalikud inime sed. Mälestuskivile on jäädvus tatud salga ,,lendav surm“ sümboolika ja liikmete nimed Redese Toomson, Feliks Vahter, Aleksander Tuuling ja Elmar Ilp. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles mälestuskivi avamisel: ,,Metsavendi ja hilisemaid dissidente, kõike seda teemat, nende võitlust, eesmärki ja
Malis teeninud jalaväerühm jõudis tagasi Eestisse Aprilli algusest Malis operat sioonil Barkhane teeninud Eesti jalaväerühm Estpla-36 jõudis sel nädalal tagasi Ees tisse. Ämaris tervitasid kaitse väelasi Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija ja üksuse kompaniiülem major Vladimir Kolotõgin.
aateid on liialt vähe ja teatud häbelikkuse looriga käsitletud. Nad on meie kangelased. Nad võitlesid Eesti iseseisvuse eest, meie rahva eest ja me peame neile olema tänulikud ja kind lasti seda ka julgelt välja ütle ma.“ Kuna Saaremaal räägitakse Elmar Ilbist väga erinevaid lugusid, on seetõttu ka neid, kes peavad seda meest hoopis kurjategijaks, kelle kätel ka saarlaste verd. ,,Nad ei olnud kunagi kurja tegijad, nad olid vastupanu võitlejad. Nad olid neid inimesi hoiatanud ja üldiselt see pidi olema ääretult halb kokkusattu mus, kui esimese korraga kohe hukkamiseks läks. Nad hoiata sid ja siis tapsid. Ja oma lend lehtedel on nad kõik väga hästi
Gaos Prantsuse sõjaväebaasis baseerunud Estpla-36 rotatsioon oli edukas ning oma ülesandeid täideti hoolimata viirusepu hangust tingitud täiendavatele piirangutele professionaalselt. Jalaväerühm käis teenistuse jooksul ühel 48-tunnisel operat sioonil, patrullis 25 korda baasi lähiümbruses ning Gao linnas, mehitas 41 korral baasi valve poste ja kolmel korral kiir reageerimisüksust ning osales kolmel julgestusoperatsioonil. (KVPST/EE)
Märkides iseseisva Eesti taastumise aastapäeva ei tohi unus tada lasta Prügide, kõikide eelkäijate eeskuju, kelle pingutuste tõttu on uus põlvkond ja enamgi üles kasvanud vabana. Et me merivood jääks vabaks. TÕNU NAELAPEA Foto: mil.ee
ütelnud, et reeturid, nendel ei ole kohta meie ühiskonnas,“ rääkis Saaremaa vabadusvõitle jate ühingu juht Jaen Teär. Jaen Teäri üks missioon on olnud metsavendade rehabili teerimine ja ka soov püstitada Kuressaarde mälestusmärk kõi gile neile, olenemata mundri värvist, kes erinevatel pooltel ja aastakümnetel okupatsioonivõi mude vastutegevuses hukka said. (ERR/EE)
Vabariigi President arutas peaministri, kaitseministri ja välisministriga viimaseid arenguid Valgevenes President Kersti Kaljulaid kutsus neljapäeva hommikuks kokku nõupidamise peaminis ter Jüri Ratase, kaitseminister Jüri Luige ja välisminister Urmas Reinsaluga, et arutada viimaseid arenguid Valgevenes ning Eesti seisukohti ja edasisi tegevusi. „Meie eesmärk on, et Valgevene rahvas saaks vabalt otsustada oma tuleviku üle. Eriti tänasel päeval on meil siin Eestis seda eriti asjakohane meenutada,“ ütles Vabariigi President pärast nõupidamise lõppu. „Eesti on senistele sünd mustele reageerinud adekvaat selt. Meie seisukohad on olnud selged, jõulised, õigeaegsed. Valgevene valimised ei olnud vabad ega õiglased ning see pärast me neid ka ei tunnusta,“ lisas president Kaljulaid. Lisaks Valgevene sündmus tele arutati kohtumisel ka sel nädalal Malis toimunud riigi pöördega seonduvat. (VPK/EE)
