Eesti Elu / Estonian Life No. 46 | November 20, 2020

This newspaper was mailed on Friday, November 20, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 46, 2020 Reedel, 20. novembril — Friday, November 20

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Olemise ilu

Fred Jüssi.

Foto: EE arhiiv

Pühapäeval, 15. novembril oli võimalus vaadata sellenimelist filmi. Värskelt ilmunud, VEMU ja Metsaülikooli va­ ­ hendusel koduarvuti ekraanile jõudnud. Taska film, režissöör Jaan Tootsen. Valmistajate sõnul on peategelaseks loodus, ainsaks osatäitjaks loodus­ filosoof Fred Jüssi. Võib ju ka nii öelda, tegelikult on need kaks tähtsuselt võrdsed. Veel õigemini – need kaks kuulu­ vad nii kindlalt kokku, et neid eraldi mainida ei sobigi.

Peab tunnistama, et filmi pealkiri on väga tabavalt vali­ tud. Filmis ei juhtu midagi.

Emake loodus lihtsalt on, näitab end oma jäljendamatus ilus ja vääramatus rahus. Vulisev oja, edvistav metsis, hiiglaslik sipel­ gapesa, haprad lilleõied – need ükski pole eraldi tegelased, vaid looduse mitmepalgelise ilu ta­ hud. Ja kui nende keskele sam­ mub rohmakas riietuses mees, keerab metsahüti ukse lukust ­lahti ja hüüab käole linnukeelse kutsuva tervituse, siis on temagi vaid osa loodusest. Sellisena ta filmi käigus osalebki: võtab mä­ giojast ämbriga vett, keedab nõgise põhjaga kastrulis toitu, istub lõkke ääres või jalutab kõrgete mändide all, sõnagi poe­ tamata. Kui ta räägib, siis teda näha pole, ta mõtlik elufi­ losoofia kumiseb vahelduvate looduspiltide taustal, sulab sel­ lega kokku.

Fred Jüssi arvates vajab inimene suunda, milles liikuda.

Selle äratundmine on oluline.

Enda kohta tähendab ta, et tal pole eesmärke ega põhimõtteid, on vaid suund. Suunda usal­ dades jõuab ta eesmärgile.

Vaikus on inimese kujundaja, see lähendab teda loodusele, kunstile ja teistele inimestele.

Iseenesega leppimine, lihtsalt olemine pole lihtne. Vaikusel on oma mõõt, mis sõltub inim­ loomusest. Inimesel peab olema enda jaoks aega.

Meid õpetatakse töötama mitmesugustel aladel, kuid kee­

gi ei õpeta meid logelema.

Keegi ei taipa, kui vajalik on olla iseendaga, puhata, olla laisk ja patune. Vaikuse kuu­ lamine on suur nauding. Mets ja öö kuuvalgel on eriline seisund.

Tuulel pole häält, kuid see teki­ tab hääli, mis võivad mõjuda ohtlikult, kuid ka rahustavalt.

Tuul vilistab korstnalõõrides, kohiseb laanelatvades, mühiseb mere lainetes. Juhan Liiv on väitnud, et tuuleta läheb maa haisema.

Suviti on hea lamada selili, jälgida pilvi, kuulata putukate suminat. Huvitav on kuulata vett ja selle erinevaid helivar­ jundeid, kui ta rõõmsalt hüpleb madalate põhjakivide vahel või langeb pahinal kärestikust alla.

Lõkke ääres ei paku rahuldust vaid leekide vaatlemine, seda võib nautida ka haistmismeele­ ga. Puu põlemise lõhn on ­elamus omaette.

Loodusemees tähendab, et talle meeldib küll käia aeg-ajalt kirikus, kuid tema tõeline püha­ koda on mets. Seal kõrgete võl­ vide all tunned, et oled vaid piisk, osa kosmosest. Oma­ ­ pärase ja iseloomuliku osa Eesti loodusest moodustavad sood ja

rabad oma ligipääsmatuses.

Rabas liikumine pole lihtne.

Sooteadlane Viktor Masing on ütelnud, et iga inimene peaks vähemalt korra rabas ära käima, sest seal ei saa tormata.

Veel tsiteerib Jüssi Mahatma Gandhit, kelle arvates suudab maa rahuldada kõiki inimese vajadusi, kuid mitte inimese ahnust. Lisab omalt poolt: loo­ dusväärtustest hoolimine on ühe rahva kultuuri mõõdupuu.

Kõne all olev film on meist­ riteos, mis näitab põhjamaise looduse ilu kõiki varjundeid hingematva paeluvusega. Siin­ kirjutajale mõjus filmi lõpp lumeräitsakate langemise ja va­ risemisega kuuselatvadelt lausa underlikult: taeva silmas / nae­ ratus hangus, / ei ole vaiksemat ilmas / kui lumelangus.

Lõpus oli ette nähtud vestlus režissööriga, mis kahjuks jäi nähtamatuks. Nii VEMU peaar­ hivaar Piret Noorhani kui ka režissöör Jaan Tootsen ilmusid korraks ekraanile ja mõlema huuled liikusid, kuid helitult ja siis kadusid sootuks. Kas viga oli saatjas või vastuvõtjas, pole teada. Igatahes sügav tänu nii tegijaile kui ka vahendajaile.

EERIK PURJE

Läti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine Kanadas Ülle Baum 1918. aasta 18. novembril kuulutati Läti Rahvusteatris välja Läti Vabariigi iseseisvus, mida oli vaja 1919. aastal vabadussõjas taas kaitsta. Sel aastal aastal sai Läti Vabariik 102-aastaseks ja selle täht­ päeva tähistamise puhuks kogunes karmist talvisest tuulest hoolimata kolmapäe­ va, 18. novembri hommikul grupp kutsutud külalisi Otta­ wa linnavalitsuse ette, et osa võtta sümboolsest lipu­ heis­ kamise tseremooniast, mis oli korraldatud Läti Vabariigi suursaatkonna poolt.

Kohal olid esindajad Kanada välisministeeriumist, diplomaa­ did erinevate riikide suursaat­ kondadest, mitme riigi sõja­ väeatašeed ning kohaliku läti kogukonna liikmed. Selle tähtsa päeva puhul esinesid kõnedega Läti Vabariigi suursaadik Kanadas Kārlis Eihenbaums ja Ottawa linnapea Jim Watson.

Läti suursaadik Eihenbaums rõhutas oma tervituskõnes, et Vahtralehemaal elab palju ini­ mesi, kel on tugev ajalooline side Balti merd ümbritsevate riikidega tänu perekondadele ja sõpradele, kelle juured asuvad Euroopas ning lisas: ,,For these communities, Canada’s support is extremely important. Through its leadership, Canada is high­ lighting that NATO’s Article 5 really means all for one and one for all.“ Oma sõnavõtu lõ­ petas suursaadik Eihenbaums tänu­sõnadega: ,,Thank you for joining us, and being with us in support of the independence that we all hold dear. This is ­independence for which a dear price was paid. Independence that should not be treated lightly, or taken for granted. I would like to conclude by expressing my appreciation for Latvians in Canada, and Canadians in Latvia, who are making our countries stronger with their ideas, energy, and aspirations.“

Peaminister mälestas langenud Eesti kaitseväelasi Tähistamaks kaitseväe 102. asutamisaastapäeva, asetas peaminister Jüri Ratas 16. novembril kaitseväe kalmistul pärja kõikide langenud Eesti kaitseväelaste mälestuseks.

Peaministri sõnul tagavad Eesti kaitseväelased igapäeva­ selt meie julgeolekut nii kodu­ maal kui rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel. „Selle ­ tänuväärse pühendumuse taga on missioonitunne ja valmisolek

kõige ekstreemsemal juhul ris­ kida oma eluga kõigi eestimaa­ laste hoidmiseks ning kaits­ miseks,“ sõnas ta. „Tänan kõiki kaitseväelasi ja Kaitseväe ametnikke, samuti reservväelasi või vabatahtlikke kaitseliitlasi ning naiskodukaits­ jaid selle pühendumuse eest.

Teie raskuste kiuste tehtav töö ei jää märkamata,“ lausus pea­ minister.

(Allikas: Peaministri büroo)

Suursaadik Eihenbaums ja Ottawa linnapea Jim Watson ­kahekesi koos aitasid kaasa, et Läti riigilipp lehviks uhkelt Kanada lipu kõrval helesinises taevas pealinna kohal.

18. novembri avaldas Otta­ was üks Kanada juhtivaid poliitikat ja valitsuse tegevust ­ peegeldav ajaleht ,,The Hill Times“ suursaadik Eihenbaumsi (Järgneb lk. 14)

Läti Vabariigi 102. iseseisvuspäeva tähistati Ottawas 18. novembri hommikul sümboolse lipuheiskamise tseremooniaga Ottawa linnava­ litsuse hoone ees. Läti suursaadik Kanadas Kārlis Eihenbaums ja Ottawa linnapea Jim Watson esinesid kõnedega. Pildil suursaadik Läti lipuga.

Foto ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Nr. 46

Eestis saab piiriületaja ankeeti täita ka elektrooniliselt

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Lootused ja ootused Kes Piiblit on lugenud, algusest lõpuni, vahel seda konsulteerib, kirikuski käib, teab, et inimkonna ajaloos on alati olnud rahvastiku korrektiivid. Mitte ainult nagu Vanas Testamendis karmilt, julmalt sõdade ja hävitamiste põhiselt arusaamatuste ning vihade tõttu, aga ka selliselt, kui kogeti rändritsikate parvi, kes hävitasid põldudelt vilja. Kõik nime järgi Kõigevägema poolt saadetud sel­ leks, et inimkond aru saaks, et elus tuleb astuda samme, mis alati ei meeldi.

Praegune korrektiiv – ehk selle tõttu, et ülerahvastus ja maapõuevarade kuritarvitamine ei luba enam priskelt ja jõukalt igal pool elada, on meil kõigil teada. Tervishoiueksperdid on väga tihti vastuolus. On ainult hilisminevikust sellised saavutused nagu piima pastöriseerimine, süstimine lapsepõlvehaiguste vastu.

Arstimid. Kõik on tõstnud märgatavalt keskmist eluiga. Nüüd aga, peaaegu et kramplikult, loodetakse praeguse pandeemia olukorras imeravimile. Vaktsiinile. Paljud aga vihjavad sellele, et vaktsi­ neerimine igale hästi ei mõju.

Inimene oleks rumal, kui ta tõsiselt ei kaaluks kõike, mis on vaekausil. Ei praegune katk hävita, nagu mineviku omadki, inimsugu. Terved jäävad ellu, häid elukombeid järgides ja mõistusele lootes. Just nii, nagu keskajal vajati seda seaduslikult, et pida­li­ tõbine kella tilistaks, hoiatades teisi, et leeprahaige on teel ees, et saaks eemale astuda. Meil aga läbimõtlemata määrused.

Vastuvaidlejad – kes ikka aga täidavad ühiskondlikke norme – olevat paariad.

Nagu alati, on poliitikute huvides serveerida lootusi ja ootusi.

Et ka seegi möödub. Et ükskord oleme taas inokuleeritult koos kas pühakojas, Eesti Majas või tütretütre pulmas. Kuid tuleb teatud skepsisega neid sõnumeid võtta.

Venemaa, kus kõik pole sugugi harimatud ega inimvaenulikud, olevat leiutanud vaktsiini, mis isegi, korrespondentsi järgi, on Eestis leidnud süstivõtjaid, nõus proovima kurja karu, vihatud idavaenlase poolt toodetud võimalust, et elaks koroonaviiruse üle.

Nüüd Kanada poliitikud lausuvad sama. Et uueks aastaks on olemas midagi, mis nagu Mirabilis Deus, Jumala erakordse teo tõttu päästab meid kõiki. Peale nende, kes poliitikute rumaluste tõttu pidid astuma Taevariiki.

Seniks aga tuleb lausuda, et ei nende uskumine ega iga Pühakirja sõna tõena võttes, ei saa inimkond terveneda sellest atmosfäärist. Ning ka jultunud loogika eiramisest. Tänapäeva mugavusriikides keeldutakse paljuti nii pidalitõbiste kelladest kui mõistusest. Kas vaktsiin, kui see kunagi kohale jõuab, on efektiivne, on teadmata. Eriti, kui mõned keelduvad süstist. Hirmust.

Tulevik pole tume, kuid alati teadmatu. Kui hommikul avatakse silmad, on see siiski taevakingitus. Nii peaks lähenema mõistusega, mitte põikpäiselt. Ka vaktsiinile.

TÕNU NAELAPEA

Alates käesolevast nädalast saavad Eestisse saabujad ene­ seisolatsiooniks vajalikke and­ meid edastada ka elektroonili­ selt. Nii soovitakse vähendada lennujaamas ja sadamas an­ ­ keetide täitmisel tekkivaid järjekordi ja lihtsustada and­ mevahetust erinevate asutuste vahel.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno sõnul valmis terviseameti veebilehel olev ­ ­iseteeninduskeskus koostöös tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ning politseija piirivalveametiga. ,,Elektrooniline lahendus või­ maldab ka piiril teha toimingud nii, et kõik toimuks kontaktiva­ balt ning inimesed saaks lennu­ jaamast või sadamast kiiremini enda sihtkohta. Kiiremaks pii­

riületuseks palume alles hoida meilile saabunud kinnituskiri, kuna selle puudumisel peab inimene uuesti kinnituslehe täit­ ma,“ ütles PPA juhtivkorrakait­ seametnik Tago Trei.

Eesti 200 toetus tõusuteel

tus eelmise kuu 13 protsendilt novembris 18 protsendile.

Parlamendiväline erakond Eesti 200 tõusis 18 protsendi suuruse toetusega novembris populaarsuselt teiseks par­ teiks, minnes mööda nii Kes­k­ erakonnast kui ka EKRE-st.

Eesti 200 kasvatas oma ­toetust Reformierakonna ar­­ velt, selgus hiljutisest Kantar Emori uuringust.

Reformierakond jätkab popu­ laarseima parteina, kuid nende toetus langes 33 protsendilt novembrikuus 28 protsendile. ­ Samal ajal kasvas Eesti 200 toe­

Riigikaitse nõukogu kinnitas Eesti-USA suhete head seisu ja e-valimiste turvalisust President Kersti Kaljulaidi kokku kutsutud riigikaitse nõukogu arutas esmaspäeval valitsuse liikmete Mart ja Martin Helme väljaütlemiste valguses Eesti ja USA suhteid ning e-valimiste korraldust.

Eesti suhted oma suurima liit­ lasega on jätkuvalt head ning e-valimised endiselt turva­ li­ sed, kinnitas Kaljulaid. ,,Esimest korda oma ametia­ jal olin sunnitud riigikaitse nõu­ kogu kokku kutsuma reakt­ sioonina meie riigi sammudele, mis halvendavad Eesti demok­ raatia tervist ja julgeolekut,“ ütles Kaljulaid ja rõhutas, et ta räägib sihilikult just ,,riigi sam­ mudest“, sest kui kõnelevad ministrid, kõneleb nende suu läbi meie riik. ,,Ja riigi sõnad on riigi teod.

Nii mõistavad seda meie enda inimesed, nii mõistavad seda ka meie liitlased, partnerid, kõik teised riigid. Nii mõistame ka meie neid ja lootus, et kõikides maailma nurkades tegeletakse meie sisepoliitika detailse analüüsiga, on selgelt liigopti­ mistlik“ tõdes Kaljulaid.

Teise küsimusena arutas rii­ gi­kaitse nõukogu Eesti julgeole­ kut ja liitlassuhteid Ameerika

Veebiaadressil https://iseteen­ indus.terviseamet.ee/ asuvat elektroonilist ankeeti saavad täita nii Eesti isikukoodiga ­ inimesed kui riiki saabuvad välismaalased, ankeeti saab täitma hakata 24 tundi enne ­ Eestisse saabumist.

Elektroonilise piiriületuse an­ keedi aitas arendada tarkvara- ja tootearenduse ettevõte Devtailor OÜ.

Endiselt jääb riiki saabujatele alles võimalus täita piiriületaja ankeet paberkandjal Eestisse sisenedes.

Keskerakonda ja EKREt toe­ tas novembris vastavalt 17 ja 16 protsenti ning Sotsiaaldemok­ raatlikku Erakonda 10 ja Isamaad kuus protsenti vas­ta­­nu­test.

Eestimaa Rohelisi toetas no­ vembris kolm ja Tulevikuera­ konda kaks protsenti.

Kantar Emor viis küsitluse läbi 13. novembrist 18. no­ vemb­ rini ja kokku osales küsitlu­ ses 1281 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 aastat.

(ERR/EE)

Ühendriikidega. ,,Nõukogu ühine seisukoht oli, et meil on olnud väga hea koostöö praeguse Ameerika administratsiooniga, on olnud ­ kõigi eelnevatega ja on ka järg­ misega, kui see ühel hetkel ametisse asub. Meie töötame ­ nende Ameerika juhtidega, kelle Ameerika rahvas demokraat­ likult ametisse valib,“ ütles Kaljulaid ning lisas, et nõukogu arutas erinevaid algatusi ja teemavaldkondi, millele koostöö Eesti ühe tähtsama liitlasega ­keskendub.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks presidendi juures ning nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.

Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

(ERR/EE)

Narvas avastati hiigelkogus narkootikume Viru ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab kahte inimest suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemi­ ses.

Läbiotsimisel leiti 34 aastase Narva mehe valdusest ligi 120 000 MDMA ehk ecstasy tabletti, ligi 2 kilogrammi kristalset

Foto: Erik Peinar, riigikogu kantselei

Ametisse kinnitati uus siseminister Kolmapäeval andis uus sise­ minister Alar Laneman riigi­ kogu ees ametivande.

Peaminister Jüri Ratas soovis uuele ministrile kiireks töölea­ sumiseks jõudu. ,,Pikka kohane­ misaega Alar Lanemanil ei ole, sest valitsuse töögraafik on tihe ning elluviimist ootavad mitmed olulised otsused,“ ütles ta.

Lanemani nimetas pea­ ministri ettepanekul ametisse president Kersti Kaljulaid, kes vabastas juba varem senise siseministri Mart Helme. Helme esitas peaministrile tagasiastu­ misavalduse 9. novembril.

Enne ministriks saamist oli Laneman riigikogu liige. Varem on ta teeninud kaitseväes ning töötanud Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõuniku, Sauga põhikooli õpetaja ning Milrem Roboticsi nõunikuna.

(Allikas: Peaministri büroo)

Eesti kirikutes kehtestatakse pandeemia tõttu rangemad reeglid Eesti luterikiriku valitsus andis välja korraldused vai­ mulikele ja kiriklike asutuste juhtidele, mis hakkasid kehti­ ma sel nädalal.

Konsistooriumi korralduste järgi tuleb järgida 2+2 reeglit, kanda maski, kui hajutamine pole võimalik ja leida võimalus nende jagamiseks või müügiks.

Samuti tuletatakse meelde, et järgida tuleb terviseameti kor­ raldusi.

Koroonaviirusesse on juba nakatunud nii vaimulikke kui kiriku töötajaid. Eneseisolat­ sioo­nist on väljumas kirikuvalit­ suse liikmed.

Muret valmistavad laulu­koo­ rid ja sotsiaalministeeriumi peakaplani Ove Sanderi sõnul võiks kõrge nakkuvusega piirkondades nagu Tallinn ja Harjumaa ja Ida-Virumaa tõsi­ selt kaaluda kooride, sealhulgas kirikukooride tegevuse ajutisele peatamisele.

Piirangute ja regulatsioonide­ ga ei taheta vaimulikku või kiri­ kuelu seisma panna, vaid seda tahetakse võimalikult lahti hoida, aga sellisel kujul, et nak­ kumine oleks võimalikult mini­ meeritud. (ERR/EE)

MDMA-d ja ligi 70 kilogrammi vedelat amfetamiini. Selline ­kogus võimaldanuks narkojoobe tekitamist enam kui poolele miljonile inimestele. (PM/EE)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

25. oktoobril k.a. lahkus Tony Stacey Centre’i hooldekodus Eesti Elu (ja varasemalt Meie Elu ja Vaba Eestlane) reporter­kaas­ tööline, aastakümneid ka Kanada poliitmaastikul aktiiv­ selt tegutsenud ADU JANUS RAUDKIVI. Tuntud oma sõbralikkuse ja heatahtlikkuse poolest, saavutas ta kiiresti kontakti inimestega.

Ta tundis isiklikult mitmeid konservatiivseid parlamendi­ saadikuid ja aitas eestlaste keskorganisatsioonil Kanadas, EKNil, leida ja saavutada kon­ takte oluliste poliitikutega. Ta oli ka tuntud kuulsa ajakirjani­ ku ja esimese Suni peatoi­metaja Peter Worthingtoni hea sõber nii, et ajaleht tihti kajastas eestlaste ja okupeeritud Eesti uudiseid. Elu­kutseliselt töötas ta dokfilme produtseeriva firma juures.

Muuhulgas on teda vää­ ris­ tatud Kanada Etnilise Pressi Nõukogu (NPMCC) elutöö-auhinnaga (2010).

Rootsi otsustas piiranguid karmistada Rootsi peaminister Stefan Löfven teatas sel nädalal, et seoses koroonaviiruse olukor­ ra halvenemisega riigis otsus­ tas valitsus piiranguid kar­ mis­tada.

Uuest määruse kohaselt ei tohi edaspidi avalikel kogu­ ne­ mistel osaleda rohkem kui ka­ heksa inimest varasema 50 asemel, vahendab ajaleht The ­ Financial Times.

Löfven nimetas suurte ava­ like kogunemiste keeldu „uueks normaalsuseks“ ja lisas: „Nõu­ an­ ded ja soovitused suutsid keva­ del viia tulemusteni, kuid nüüd on nende täitmine leigem.

Nüüd on nakatumise kõvera alla­ poole toomiseks tarvis pi­ gem keelde“ Uus keeld kehtib avalike koosviibimiste, nagu kontser­ tide, loengute ja teatrietenduste, ent mitte erakogunemiste kohta.

Valitsus keelas juba eelmisel nädalal alkoholi müümise pärast kella 22 ning soovitas vältida ühistranspordiga sõitmist ja kaupluste külastamist pea terves riigis.

Rootsi strateegia koroonavii­ rusega võitlemisel pälvis keva­ del maailmas laialdaselt tähele­ panu, sest valitsus eelistas eri­ nevalt teistest Euroopa riikidest karmide piirangute asemel toetuda inimeste valmidusele järgida soovitusi nagu pesta käsi, hoida kaugust ja töötada kodust.

Juhtumite arv 100 000 elani­ ku kohta on Rootsis kümme korda kõrgem kui Soomes ja neli korda kõrgem kui Norras.

Haiglaravile toimetatute näitaja oli ka eelmisel nädalal kõrgem kui üheski teises Euroopa riigis.

(D/EE)

Pärnus 62 aasta kõige soojem 18. november Käesolev nädal on toonud Eestisse soojad sügisilmad, sel nädalal on temperatuurid +10-+11 kraadini ulatunud.

Suvepealinnas Pärnus puru­ nes 62 aasta vanune 18. no­ vembri rekord. Ilmateenistuse andmetel mõõdeti kell 3 pärast­ lõunal Pärnus õhusooja 10,3 kraadi.

Eelmine rekord pärines aas­

tast 1958, kui õhutemperatuur tõusis Pärnus 8,8 kraadini. Selle kuupäeva külmarekord Pärnus on aga aastast 1998, kui külma­ pügalaid mõõdeti 12,5 kraadi.

Lehe trükkiminekupäevaks ennustas ilmateenistus sooja kuni 11 kraadi, seejärel ilm ­külmeneb ja nädalavahetusel on oodata lörtsi ja lund. (PPM/EE)

JÕULUTERVITUSED 2020 Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu! „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttvatele ja kõikidele rahvus­ kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2021. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna epost: toomastammark@gmail. com või Eesti Elu kontoris, tel 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu. ca Tšekid saata: EKN, Kairi Hemingway, 304 Soudan Ave, Toronto, ON M4S 1W5; etransfer: kairihemingway@gmail.com Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 14. detsember 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga COVID-19 uute viirusjuhtude arv Kanadas on juba ületa­ nud 300.000 piiri (17. nov. sei­ suga 306.468); registreeritud on enam kui 11.000 viirusega seonduvat surma. Paranenute arv oli teisipäevastel andmetel 244.152.

Erinevate valitsustasandite juhid ning terviseametnikud ­tuletavad inimestele meelde ter­ visemeetmete järgimise oluli­ sust. Peaminister Justin Trudeau on soovitanud provintside juhtidel mõelda tõsisematele piirangutele; riigi kõrgeim ter­ viseametnik dr. Theresa Tam on märkinud, et terves riigis võib detsembri alguseks päevaste uute viirusjuhtude arv jõuda 10.000-ni ehk umbes kahekor­ distuda võrreldes praegusega: esmaspäeval näiteks oli üle Kanada uute juhtude arv 4802.

Justin Trudeau ütles teisi­ päeval, et kanadalased peaksid vältima praegusel ajal välis­ maale reisimist, ent kui keegi seda siiski teeb, tuleb teha kind­ laks, et on olemas hea tervise­ kindlustus ja teadvustada en­ dale, et tervishoiusüsteem üle maailma võitleb praegu pan­ deemiaga. Parim on siiski püsi­ da kodus. Inimestel palutakse väljaskäimisi vähendada nii palju kui võimalik, sooritades ­ ainult vajalikud käigud; samas hoida lähedastega kontakti tele­ fonitsi või virtuaalselt, vältides kokkusaamisi.

Laupäev lõi mitmes Kanada provintsis uute registreeritud viirusjuhutude osas rekordeid.

Manitobas oli sel päeval ka pal­ ju surmasid – 15. Esmaspäeval registreeriti provintsis 392 uut COVID-19 haigusjuhtu, surma­ sid oli 10. Teatavasti kehtestati Manitobas hiljuti ranged piiran­ gud: provints on alates eelmi­ sest neljapäevast punases ehk kriitilises tsoonis. Terviseamet­ nikele teeb muret, et kõik ei järgi reegleid ja esineb rikku­ ­ misi. Manitobas Steinbachis toi­ mus nädalavahetusel piirangute vastane meeleavaldus, kuhu oli tulnud üle saja inimese.

Ontarios on viimane nädal toonud viirusjuhtude osas mit­ meid rekordeid. Uute juhtude arvud on olnud järgmised: neljapäeval 1575, reedel 1396, ­ laupäeval 1581 (senine rekord), pühapäeval 1248, esmaspäeval 1487, teisipäeval 1249 (Toronto purustas sel päeval ühe päeva rekordi 589 uue juhuga) ja ­kolmapäeval 1417. Kolma­päe­ val oli tegemist 13. järjestikuse päevaga, mil päevane uute juh­ tude arv üle 1000. Surmade arv oli 32, mis päevane kõrgeim näitaja alates 19. juunist. Ak­ tiiv­ sete haigusjuhuste arv pro­ vintsis oli kolmapäevaks 12.822.

Teisipäevaks oli haiglaravil 529 inimest, kellest 127 intensiiv­ raviosakondades.

Möödunud neljapäeval esitas Ontario uued mudelprognoosid COVID-19 osas, millest ilmnes, et provints võib detsembri kesk­ paigaks näha 6500 uut juhtu

päevas, kui kasv on 5%-ne; kui aga 3%-ne, siis võib päevaste juhtude arv olla 3500. Sel päe­ val oli viimase 14 päeva kasvu­ tempo olnud keskmiselt 3,895% iga päev, mõnel päeval aga ligi 6%. Üks mudelprognoosi eks­ perte, dr. Adalsteinn Brown märkis, et 5%-se kasvutempoga võib lähinädalatel olla Ontarios rohkem juhuseid per capita kui näiteks Prantsusmaal, Saksa­ maal ja Ühendkuningriikides; praegused meetmed pole trajek­ toori ohjeldamiseks olnud ­ilmselt piisavad.

Mudelprognoosid puudutasid ka intensiivraviosakondade täi­ tuvust: isegi alla 4%-se kasvu­ tempo puhul võib lähema kuue nädala jooksul olla neis enam kui 400 patsienti. Provints on öelnud, et kui intensiivraviosa­ kondades on alla 150 patsiendi, on haiglad veel võimelised hoidma kontrolli all mitte-CO­ VIDi alast tegevust, nagu plaa­ ni­lised lõikused, protseduurid.

Ontarios on mitmed piirkon­ nad klassifitseeritud punasesse tsooni kuuluvaks, kus kehtivad rangemad rahvatervise meet­ med: Torontole ja Peelile lisan­ dusid Hamilton, York ja Halton.

Quebecis märgiti uute viirus­ juhtude arvu mõningat vähene­ mist – teisipäeval registreeriti neid 982, ent oli tõusnud hospi­ taliseeritute arv. Provintsi pea­ minister Francois Legault sõnul on olukord enamuses provintsist stabiliseerunud.

Kuigi näiteks Prince Edward Islandil pole teisipäevase seisu­ ga viimase kuue päeva jooksul registeeritud ühtegi uut viirus­ juhtu, saab saareprovintsis sel nädalal maskide kandmine ko­ hustuslikuks avalikes siseruu­ mides. Saareelanikud, kes plaa­ nivad jõuludeks sõita „Atlandi mullist“ väljapoole, peavad taotlema taassisenemise luba; ­ siiski soovitatakse pühade­ perioodil mitte reisida.

Nunavutis, mis oli viirusest

vaba kuni 6. novembrini, re­ gistreeriti teisipäeval 34 uut viirusjuhtu ning territooriumi ­ nakatunute üldarv seega enam kui kahekordistus, olles 60. Ter­ viseametnikud tegelevad kon­ taktide selgitamisega; territoo­ rium sisenes kolmapäeval kahe­ nädalasse lockdowni, kus suleti koolid ja mittehädavajalikud ärid, piirangud on kogunemistel jm.

Viimasel ajal on tulnud mitmeid lootusrikkaid uudiseid ­ võimalike vaktsiinide efektiiv­ suse kohta. Hiljutisest küsitlu­ sest selgus, et 69% kanada­ lastest plaanivad lasta end vaktsineerida; eelmisel kuul oli vastav protsent 63.

Ent gripihooaeg on dr. Tam’i sõnul tänavu teistsugune kui tavapäraselt: juhuseid on tundu­ valt vähem kui muidu sel ajal tavapärane, ilmselt tänu maski­ kandmisele jt. tervisemeetme­ tele.

Millised on Kanadas eel­ ole­ vad jõulud, pole veel teada – sõltub, missugune on CO­VID-19 olukord selleks ajaks. Teada on, et tavapäraseid jõulupidusid tänavu ei toimu ning küllap jääb ka jõuluaegne shopping ta­ gasihoidlikumaks. Kuid paljud inimesed soovivad praegusel raskel ajal juba helget jõulu­ meeleolu luua: sellest annavad märku järjest rohkem jõulukau­ nistusi majadel.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

LÜHIDALT KANADAST TORONTO. Traditsiooniline Santa Claus Parade, 116. korda toimuv iga-aastane oodatud ­üri­­tus, antakse tänavu edasi televisiooni vahendusel. See ­filmiti Canada’s Wonderland’is ning tuleb ekraanile laupäeval, 5. detsembril kl 7 õ CTV ja CTV2-s. (Lüh. CP24)

4

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Nr. 46

Väliseesti külalisprofessor David Beecher rahvusülikooli aastapäeval Torontos – virtuaalselt David Ilmar Lepasaar Beecher on noor eesti juurte­ ga ajaloo- ja ühiskonnatead­ lane ning õppejõud, kellel on märkimisväärseid kogemusi nii Ameerika Ühendriikide kui Euroopa ülikoolidest. Ta on Berkeley’s asuva Califor­nia Ülikooli ajaloo ja globaaluu­ ringute lektor, kuid sel õp­­pe­ aastal töötab ta Tartu Üli­koo­lis esimese väliseesti küla­lis­pro­ fessorina. Külalisprofes­sori stipendium võimaldab David Beecheril teha õppe- ja tea­ dustööd Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute ins­ tituudis. Peale selle armastab David kultuuri ja kirjandust, ta on andekas muusik ning Tartus on tal võimalik kõi­ gesse sellesse oma aega panustada. Davidiga võib tut­ vust teha Tartu Ülikooli ko­ ­ dulehel: https://www.ut.ee/et/ valiseesti-kulalisprofessuur.

Tähistamaks rahvusülikooli 101. aastapäeva esineb prof.

David Beecher Toronto ja välis­ eesti kogukonnale loenguga ,,Kodu ja pagulus: Tartu koht minus ja maailmas“. David räägib meile kodu ja paguluse mõistest ja sellest, kuidas need on mõjutanud tema isiklikku ja akadeemilist elu, vaateid elule, ajaloo tõlgendamist ja selle ­edasiandmist õppetöös nii Ber­ keley’s kui Tartus. Ettekanne on eesti keeles.

Teadagi ei ole meil võimalik sel aastal COVID-19 pandeemia tõttu päriselt kokku tulla, see­ pärast toimuvad pidustused

v­irtuaalselt. Kalendrisse tuleks märkida pühapäev, 29. novem­ ber kell 14.00 (Toronto aja järgi). Üritusest saab osa võtta Zoomis: ID: 935 4151 7955, Passcode: 250307.

Jälgige ka teateid Facebookis ja VEMU koduleheküljel (vemu. ca).

Emakeelse ülikooli aastapäev väärib pidulikku õhkkonda.

Seda aitavad luua sõnavõtud ja tervitused Tartu Ülikooli rekto­ rilt prof. Toomas Asserilt ja prof. Anne Agurilt Toronto Ülikooli anatoomiaosakonnast.

Eesti Õppetooli juhataja Andres Kasekamp juhib dis­ kussiooni prof. Beecheriga.

Virtuaalselt astub üles Tartu Ülikooli Kammerkoor Triin Kochi juhtimisel. Arvestades olemasolevaid suhtlemispiiran­ guid, pakume virtuaalsele vaata­ jale väärikat ja mitmekesist kava. Ürituse toimumise aeg on mugav eeskätt vaatajatele Torontos, kuid sobib hästi neile­ gi, kes asuvad Eestis ja mujal Euroopas või läänerannikul.

Tuletame ka meelde, et aka­ deemilisel tähtpäeval on sobiv kanda teklit ja värve.

Väliseesti külalisprofessuur on loodud selleks, et kutsuda nimekaid eesti päritolu teadlasi vähemalt üheks semestriks Tartu Ülikooli. Tänu professuu­ rile saavad ülikooli teadlased teha koostööd eesti päritolu tippteadlastega, üliõpilased osa­ leda nende loengukursustel ja suureneb Tartu Ülikooli nähta­ vus maailmas. David Ilmar

David Ilmar Lepasaar Beecher

Lepasaar Beecher aitab tut­ vustada Tartu Ülikooli sotsiaal­ teaduste valdkonna ingliskeel­ seid õppekavasid Põhja-Ameeri­ kas ning sõlmida ja süvendada sidemeid väliseestlastega.

Väliseesti külalisprofessori stipendium loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde 2018. aasta novembris ja anti esmakordselt välja rahvusülikooli 100.a juu­ beliaktusel. Stipendiumi välja­ andmist toetavad Toronto Üli­ kooli Eesti Õppetooli Sihtasutus (Tartu College), Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üli­ õpilaste Toetusfond Ameerika Ühendriikides. Need organisat­ sioonid on võimaldanud stipen­ diumi esialgset rahastamist kahel aastal, katseprojektina. ­ Tänaseks on lõppenud stipen­ diumikonkurss järgmiseks õp­ peaastaks, tulemus tehakse tea­ tavaks 1. detsembril. Oleme kindlad, et leidub andekaid ­väliseesti teadlasi, kes soovivad panustada Eesti kõrgharidusse ja usume, et suudame seda koostööd jätkata veel pikki aas­ taid, kaasates teisigi toetavaid partnereid.

PEETER EINOLA Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli sihtasutuse esimees

Soovides rohkem informatsiooni kuidas toetada väliseesti küla­ lisprofessuuri, palun võtke ühendust peinola@rogers.com

Käbi köögis valmivad tervislikud hõrgutised Johanna Helin Estonian Studies Centre/ VEMU Novembrikuu alguses käisime külas Käbi Lokil, et näha, kuidas sünnivad erinevad eesti, poola, kanada ja jaapani mõjudega toidud. Tõhusa koka juhendusel valmis meie silmade all koguni neli erine­ vad rooga: peedisupp, õuna­kurgi salat, kolme purgi salat ning sushi eesti moodi – kõik väga maitsvad ning ka tervis­ likud suutäied. Sellest lõbu­

sast kohtumisest sündis Kaisa Kasekampi osava operaato­ ritöö ja monteerimise tulemu­ sel ingliskeelne toidusaade ,,Cooking with Käbi“, mis oli eetris 11. novembris ja mida saab järele vaadata VEMU YouTube’i kanalil.

Käbi retseptid koos valmis­ tamisjuhenditega on üleval VEMU kodulehel (vemu.ca), aga retseptid on ka tänases lehes lk. 7. Nii saate sobivad ­ ained varuda poest enne, kui hakkate videoõpetust vaatama.

Peedisupi jaoks on hea varu­

da korralikult aega, 2,5 tundi.

Teised toidud valmivad kiiremi­ ni. Nagu Käbi ise tunnistas, on kodukoka jaoks mõnikord kee­ ruline kirjutada oma retsepte koos mõõtudega üles, kuna ta on harjunud toitu tegema üks­ kord niimoodi ja teinekord natuke teistmoodi. Et juhised kirja panna, tuli neid toite eel­ nevatel nädalatel paar korda läbi teha. Aga pole viga, nii maits­ vaid toite võib ju süüa mitu korda järjest.

Kui laud oli kaetud, jagas Käbi oma kokkamise kogemust.

Talle on toidutegemine alati meeldinud, alguses ema kõrval, hiljem täiskasvanuna tegi ta ka mõned kokanduskursused läbi.

Käbi armastab prantsuse kööki oma peensustega, aga samas meeldib talle ka kokku panna retsepte, kus on märgata erine­ vate toidukultuuride mõjusid.

Eesti retsepte on ka tore vaadata erinevatest toidublogidest ja neid proovida, isegi kui õigeid toiduained pole alati saada ning peab otsima asendajad. Eesti toitudest on Käbi lemmikuks heeringad hapukoorega, mida ta on pakkunud ka oma laste sõpradele.

Uued naabrid on tulekul ! International Estonian Centre kinkis viis kasepuud mida imelise novembri ilmaga istutati Paul Martel parki ületee rajatavast keskusest, Toronto südalinnas. Sirgudes kolletavad need kased kaunilt mõne sügise pärast nõnda, et International Estonian Centre’i õuelt, saalist või katuseterassilt oleks vaade nagu koduõuele kus laulusõnade järgselt kena kask kasvama peaks. Vasakpoolsel pildil vasakult pargi hooldajad Donalda ja Paul; Thomas Heinsoo, Heinsoo Insurance; Anita Saar, Northern Birch Credit Union; Ellen Valter, NBCU; Linda Karuks, Tartu College; Brian Burchell, Bloor Annex BIA; Kairi Taul Hemingway, EKN; Anita Nippak Genua, Viru Vanemad annetaja IEC kapitali kogumiskampaaniale ja Annex naabruskonna elanik.

Parempoolses pildis Veiko Parming, Toronto Eesti Maja president ja IEC nõukogu esimees, David Kalm IEC projektijuht, istutamas kasepuid. Palun lisa end uudiskirja saajaks hoidmaks toimuvaga kurssis, aadressil estoniancentre.ca

Tudengisatelliit Hämarikult saadi signaal

Tõravere observatooriumi an­ tenn.

Tehnikaülikooli satelliidipro­ grammi juhi Rauno Gordoni sõnul sisaldas laekunud signaal Nädalavahetus tõi rõõmu telemeetriainfot satelliidi toi­ Eesti kosmoseuurijatele – kaua tesüsteemi kohta – akude pin­ kadunud olnud tudengisa­ ged, temperatuur, voolutarbed. telliit Hämarikult sai kinni Selgus, et põhiline raadio ei püütud signaal. tööta, ent varuraadio oli sisse Septembri alguses kosmo­ lülitatud. sesse lennutatud ja seejärel jäl­ Teadlased püüavad selgitada, jetult kadunud Tallinna tehni­ mis seisus satelliit on ja milli­ kaülikooli satelliidilt Hämarik seid süsteeme saaks Maalt sisse saadetud signaali püüdis kinni lülitada.

Tudengisatelliit Hämarik len­ nutati Lõuna-Ameerikas asuvalt VEMU otsib kodukokkasid, Korou kosmodroomilt kandera­ kes on valmis jagama oma keti Vega pardal orbiidile 3. retsepte ja toidutegemise lõbu septembril. Satelliit tiirleb 550 teistega. See on tore viis jagada km kõrgusel orbiidil kiirusega Kanada eestlaste toidukultuuri 7,6 km/s. ja säilitada seda tulevastele Eesti esimese tudengisatellii­ põlvkondadele. Kui oleksid diga EstCube saadi ühendust valmis meid oma köögis võõ­ juba esimesel Eestist ülelennul. rustama, anna oma valmisole­ Ühendust ei ole aga siiani kust teada aadressil: vemu@­ saadud Tallinna tehnikaülikooli tartucollege.ca. Vajadusel saab esimese satelliidiga Koit, mis kasutada ka Tartu College’i startis kosmosesse 5. juulil kööki.

2019. (DForte/EE)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Erakordne aasta Kolmveerand sajandit on möödunud Teise ilmasõja lõpust. Veel on sõjaveterane elus, kui kena, et neid austa­ takse tänus Remembrance Day’l. Ei ole maailm tänagi rahulik paik. Tuleb nii tunnis­ tada. On alati oluline mälesta­ da nii langenuid kui ka vaba­ tahtlikke, keda Kana­ das oli arvukalt, isegi kui Québecis oldi, üllatavalt, ena­ muses sõdurimundri kandmise vastu.

Ajakirjanik ning autor Ken Cuthbertsoni värskeim teos jõudis sügiseks letti, Toronto ­ raamatukogude riiulitele. Tei­si­ sõnu tutt-uus. Pealkirjaks ongi 1945, alapealkirjaga The Year That Made Modern Canada.

Kui hiljuti sai päevik pühenda­ tud Conrad Blacki viimasele raamatule, milles esitatakse konkreetset lootust, muidugi enne pandeemiaga võitlemist, et Vahtralehemaa võiks väga vabalt võtta juhtiva rolli muutu­ vas maailmas, siis Cuthbertson leiab, et kanadalased pole pal­ justki teadlikud, kuidas mood­ saks, kõikide huvides eeskuju­ likuks riigiks saadi.

Seda teeb autor, heites pilku nii mõnelegi inimesele, kellest vaevalt, et mõni on teadlik.

Paras suur osa on muidugi poliitikutel. Kes siin koolis on käinud, teavad, et Mackenzie King, kes istus kauem pea­ ministri tooli kui ükski teine, oli kummaline kuju. Eluaaegne poissmees kirjutas range järje­ pidevusega päevikuid, mida

osaliselt pärast Kingi surma avaldati. Küll tema soovide vas­ taselt, King lootis neid kärpida, ainult valiku neist trükki lasta minna. Seda põhjendatult. Kuid saame teada ajaloolastelt – siin tuleks mainida Jack Gra­ natsteini ja Desmond Mortonit, kes kahasse kirjutasid juba peaaegu põlv­kond tagasi samuti 1945. aastast, rõhutades pigem sõjalist saavutust kui isiksusi, et Kingist mööda ja ümber ei saa.

King oli nii omapärane, et ta uuris teetassist lehti, enne kui otsustas mõne valusama mure suhtes. Ka rääkis oma surnud vanematega, saades nende ar­ vamusi. Oma koeraga. Ning uskus muudesse vaimsetesse võimetesse, nagu ESPsse, väi­ detav võime teiste inimeste mõtetest lugeda välja tulevikku.

Ent poliitikuna oli ta kaval ja osav. Kuigi ta lubas, et kanada­ lased ei pea sõja tõttu sund­ teenistust kogema, nii saavuta­ des just Québeci häälte tõttu oma viimased mandaadid. Aga see provints on alati olnud – ja seda positiivselt – otsustav siin riigis. Prantsusmaalt tulnud ­habitantide seisukohad on kaua nautinud seda rolli. Rahvaarvu tõttu, peamiselt. Ka usuliste kü­ simuste tõttu, mida Cuthbertson ka käsitleb.

Lugeja leiab raamatust fakte, mida pole varem ehk kohanud.

See teeb teose paeluvaks. Kui King, Tommy Douglas, Agnes Macphaili nimed on teada, siis vaevalt oskaks üks inimene sajast midagi Leonard Marshi ­ kohta ütelda. Kuid tema nime kandev raport otsustas sot­

Isadepäevast ja isade päevast Novembri teisel pühapäeval tähistatakse Eestis isadepäeva.

Isadepäev on tähtpäev, mille­ ga märgitakse meeste rolli laste kasvatamisel ning aval­ datakse tänu isadele ja vanai­ sadele. Alates 1998. aastast annab Eesti Naisliit välja aasta isa tiitlit. Kuid olulisem sellest riiklikust superisa vali­ misest on igas peres peetav väiksem meelespidamine, kus lapsed ja lapselapsed ütlevad midagi head oma isadele ja lapselapsed ei unusta kallista­ da vanaisasid. On kuidagi nii kujunenud, et kui emasid-va­ naemasid kallistame lillelisel kevadel, siis isade õnnitlemise kord on hilissügisel, peaaegu koos hingedepäevaga. Kuigi meie peres on isadepäeval kangelaseks alati ka ema ja vanaema, sest me ju teame, et ilma emata ei saa üksi mees isarõõmu tunda.

Eestis peetakse isadepäeva iga novembrikuu teisel püha­ päeval, kuid paljudes maades on valitud see päev kalendrisse muul ajal. Nii on see Kanadas ja USAs hoopis suvine pere­ püha.

Ka isadepäeva traditsioon on tulnud USAst. Isadepäeva al­ gust loetakse kokkuleppeliselt, kui tähistati seda päeva esma­

kordselt 1910. aastal Ameerika Ühendriikides Washingtoni osa­ riigis Spokane’i linnas. Isade­ päeva traditsiooni algatas USAs naine, kelle sõjaveteranist isa oli pärast abikaasa surma üksin­ da kuus last üles kasvatanud.

Ameerika Ühendriikides on isadepäev juunikuu kolmandal pühapäeval. Ametlikult kuulu­ tati see päev Ameerika Ühend­ riikides lausa riiklikuks pühaks 1966. aastal president Lyndon Johnsoni valitsemise ajal.

Tänases Eestis on vaidluste aeg ja kuigi ühiskond tervikuna saab oma asjadega hästi hakka­ ma, on ühiskonna pinged ikkagi tuntavad. Praegu on üle maail­ ma piiride kompamise aeg – ja sellises olukorras on alati ini­ mesi, kes provotseerivad selles mustas mängus üle, tekitades palju tegelikult mõttetuid pingeid. Probleemiks pole isegi üksikud nõuded, mis tulevad ühest- või teisest survegrupist, vaid isegi nende gruppide nõuete sisemine vastandlikkus.

Soovitakse korraga mitmeid sel­ liseid asju, mis ei peaks korraga hästi realiseeritavad olema.

Soovitakse elada vabalt, et riik ei sekkuks ja samas nõutakse sellele vabale staatusele riik­ likku kaitset ja tunnustust.

Praegu on meil palju kärg­

siaalse, heaoluriigi tulevikku määravalt. Isegi kui ta vasak­ poolne oli, Marsh esitas arva­ musi, mis tagasid praegust töötu-abiraha süsteemi – mis oli ju oluline, kuna enne sõjaaas­ taid pidid, eriti preeriaprovint­ sides, töötud inimesed vaevle­ ma. Huvitav, kas oleks leida nüüd bürokraati, riigiametnikku, kes lahendaks praeguse ajastu majandusmuresid.

Kohtame lehekülgedel teisi­ gi. Maurice Rocket Richardi kohta on lugeda, et 75 aastat tagasi oli ta esimene hoki­ ­ mängija, kes viskas 50 litrit väravasse. Seda vaid 50 mängu­ ga. Richard oli küll kuulus oma äkkviha poolest jääl, rusikate poolest, aga kui uiske polnud jalas, oli ta väga hooliv, toetav ja sümpaatne inimene, Cuth­ bertsoni järgi. Ning raske on uskuda, kuidas meeskonna omanikud tolle aja parimat mängijat kuritarvitasid, alahin­ nates teda madala palgaga.

Richard mängis 18 aastat ja terve karjääri jooksul teenitud summa oli vaid $100 000.

Mõtelge, mida tänased teenivad.

Mis ime, et nagu NHLi teisedki mängijad, pidi Richard hooaja lõppedes teisi töid otsima, et oma suurt perekonda toita.

sialismi pidurdamises, võites nende üle, oli märksa suurem, kui arvaks. Sobib siis spordi­ metafoor – Kanada oli nagu kärbeskaallane enne sõda, kuid poksis relvade, laevadega nagu oleks hoopis teises kaaluklassis, raskekaallasena.

Ka vähe tuntud fakt – Halifax, sõja üks olulisemaid sadamaid, lahvatas rahutuste tõttu sõja lõppedes. Tsiviil­ meremehed eriti „panid pidu“.

Purjus inimesi oli kõikjal ja muidugi möllus kakeldi, lõhuti, tehti muud pahandust. Mitu päeva nii. Skandaali järgselt oli Kanada mereväe, Atlandil liiku­ vate laevade ülemus, viitsead­ miral Leonard W. Murray ­sunnitud kohalt tagasi astuma.

Olulisem ehk on autori kes­ kendumine inimestele. Kingi poliitiline edu oli just selles, et ta oskas oma õukonda meelita­ da mõtlejaid. Nagu C.D. Howe, kes omakorda korraldas asju nii, et riigi helgemad pead majan­ duslikult nõustasid valitsust, neid tuntigi kui „Howe’i mehi“.

Sõda pole ju odav ettevõtmine. Üheks oli E.P. Taylor, keda mäletatakse tänapäeval kui ratsahobuste aretajat (kuulus ­ Northern Dancer ja siis Kennedy Road vaid kaks neist)

Üheks huvitavaks faktiks – kindlasti paljudele – on kuidas Kanada merevägi oli sõja lõppedes maailmas laevade, ­ meremeeste arvult maailma kolmas suuruselt. Nagu Cuth­ ­ bertson kirjutab, tänane olukord on piinlik võrdlusena – aga see fakt üksi kinnitab, kuidas Vahtralehemaa panus rahvussot­

Taylori jõukus algas suure õlletehase kasudest, kuid tohutu varanduse ajas ta kokku Argus Corporationiga, millest kujunes väga suur majanduslik konglo­ meraat, investeerides toidupoo­ didesse ning firmadesse nagu Massey Ferguson ja Hollinger, kaevandusettevõte. 1945. aas­ taks investeeritud rahad oleks

peresid ja siin vajaksime mõne asja selgeks rääki­ mist. Näiteks seda, et ühiskonnana peab ole­ ma meie huvide keskmes lapse kaitstus ja lapse võimalus üles kasvada tema arengu jaoks maksimaalselt heades oludes.

Praegu tekib kärgperede puhul vastuolu täna­päevase meditsiini üha paremate võimaluste üle, määrata kon­kreetse lapse vane­ maid lausa geneetiliste ana­ lüüside kaudu. Ühiskonnas puudub kokkulepe, mida me tahame. On isasid, kes vaidlus­ tavad oma isaduse ning käivad pikki kohtuteid, et teaduse viimase sõna kaudu oma järel­ tulija endale kuuluvus kindlaks teha. Lastekaitse spetsialistid puutuvad nende juhtudega iga­ päevaselt kokku ja kui palju te­ hakse haiget lastele, kes ei saa oma nooruse tõttu isegi päriselt aru, miks tema ümber olevad täiskasvanud järsku nii vaenu­ likud on.

Kui olen õpetanud oma tu­ dengitele õigusajaloos eksistee­ rinud isaks olemise ja isaduse ajaloolist traditsiooni kujune­ mist, siis olen püüdnud seleta­ da, et meie tänane ühiskond peaks valima isaduse ja isaks olemise määramisel mitte selle tee, millel seni oldud – kus püüti väga täpselt kindlaks teha, et pärandi avamisel oleks ikka väga kindel, et see läheks „õiget

vereliini“ omavale isikule.

Oleme ise endale ehk märka­ matult tänase elukorraldusega jõudnud olukorda, et meil pi­ gem oleks kodurahu nimel üle võtta see arhailine isaks olemise määratlus. Ajal, kui lapse sündi ei pandud veel kirja, vaid seda hoidis meeles kogukond mäles­ tusena ühest toredast peost, oli olukord järgmine. Kui peresse (suurperesse) oli sündinud laps ja oli ära oodatud kriitiline aeg, kus imik oli veel hapras olekus ja võis lihtsalt surra, siis lahen­ das kogukond selle lapse kaitse küsimuse. Naisepoolne pere pidi sel puhul korraldama kogu­ konnale peo, mille käigus kut­ suti välja mees, kellele anti võimalus laps omaks tunnistada.

Tegelikult oli asi sõnastatud lihtsamalt – mees pidi kindla rituaali kaudu avalikult andma märku, et sellest hetkest peale on ta võtnud selle imiku (koos imiku emaga) oma kaitse alla ja ta kohustub seda imikut (ja tema ema) kaitsma. Keskne oli imik, kellele küsiti kaitset.

Mehel oli võimalus ka loobuda kuni rituaali lõpuni, aga kui mees kokku kutsutud külaliste ees (nende mälu oli tugevam kui tänane pitsat sünnitunnistu­ sel) võttis lapse emalt imiku ja käänas ta oma kuue hõlma sisse, siis ta enam taganeda ei saanud. Rituaali ei saanud enam

aastal 2020 väärt $12,8 miljar­ dit, tervenisti 6 900% tõus.

Samal ajal, kui raha kokku aeti, oli Taylor muidugi ikka valit­ suse töödega tegelev, just ma­ jandussfääris. Paraja irooniana müüsid ta lesk ja tütar noorele Conrad Blackile oma Arguse aktsiad. Black teenis küll, elab hiigelsuures majas ehk jõuka­ mas Toronto erahoonete piir­ konnas Don Millsi lähistel (Don Millsi elamurajoon oli Taylori edukamaid ettevõtmisi), aga mitme teguri tõttu Argus läks 2008. a. pankrotti.

Selliseid huvitavaid lugusid on Cuthbertson väga loetavasse raamatusse põiminud. Aasta 1945 oli väga määrav Kanada arengus. Ja viis külma sõja esimese spionaažilooni, Igor ­ Gouzenko Ottawa N. Liidu saatkonna lihtametnik jooksis üle koos saladustega. Mis kinni­ tasid, et liitlased sõjas olid kogu see aeg nuhkinud. Temagi saaga on mujal toodud ära pikemalt, kuid Cuthbertson, pühendades üldiselt vaid lühikesi peatükke sellistele inimestele, hoiab toi­ munu, mis ka USAs tekitas laineid, värske ja huvitavana.

Nüüd on õnneks üsna hõlpus raamatukogust tellida lugemist.

Reegleid järgides ja interneti kaudu. Pikkadel õhtutel, selmet ainult kurbi uudiseid mujalt saada, on 1945 raamat väärt ­ otsimist, et tutvuneda, kuidas ­ Kanadast kasvas heaoluriik kõi­ kide nende heade külgedega.

Praeguseid muresid autor tun­ nistab, aga lootus on, et see ­seletamatu, mis viis võiduni, on ikka geenifondis olemas.

TÕNU NAELAPEA

vaidlustada ja mees, kes ei täit­ nud kohustust kaitsta seda last, kelle oli avalikult oma kuue hõlma sisse võtnud, aeti kogu­ konnast minema (või maksis oma eluga kui vande rikkuja).

Täna arutame liialt palju kõrvalistel teemadel ja oleme ­ unustanud, et keskne teema lapse jaoks on see, et üks mees võtab ta emalt oma sülle (oma hõlma sisse) ja annab vande, et kuni suureks kasvamiseni annab ta sellele hõlma sisse käänatule kaitset ja armastust. Kui meie ühiskond tervikuna oleks sellise vähemalt näiliselt suhteliselt lihtsa määratlusega nõus, siis ­ oleks lihtne öelda, kes on isa – isa on see mees (või mis sugu see isa rolli täitja siis ka poleks?), kes on omanud jõudu ja julgust, et võtta üks väike inimene oma kaitse ja hoole alla. Loomulikult peab selle vande andnu järgima isa-lapse suhte puhtust, mis meie tänases päevas on kuidagi hakanud häirivalt ja lausa šokeerivalt sageli meil teemaks muutuma.

Kui tulla pealkirja juurde ta­ gasi, siis minu poolt kirjeldatud lähenemise puhul ühiskonnas on isade päeval kindlasti tulevi­ kuski oma kindel ja auväärne koht. Ja veel üks väike tarkus – iga mees, kes tahab kord olla õnnelik vanaisa, peab julgema olla isa.

PEETER JÄRVELAID

6

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Nr. 46

Ilmar Külveti loomingust ja loomusest tema 100. sünniaastapäeval On kummaline, kuidas elu muudab sind teinekord lähe­ daseks inimestega, keda sa pole päriselus mite kunagi kohanud. Siis, kui ma 2003 sügisel Ilmar Külveti abikaasa Vaikega Torontos tutvusin, oli Ilmari surmast möödunud juba üle aasta. Kui Vaike veidi hiljem mu poole pöördus palvega aidata koostada raamat Ilmari mälestuseks, oli mul raske ei öelda, sest Vaikest oli saanud mu hea sõber ja nõnda tundsin vastu­ tust ka Ilmari ees. Nii ka nüüd, mil Ilmar Külveti sün­ nist möödub 100 aastat.

Ilmar Külveti nimi ei olnud mulle, Nõukogude Eestis sir­ gunule, muidugi võõras. Tead­ sime teda kui häält Ameerikast.

Mul on selgelt meeles, kuidas vanaisa õhtuti raadiost Ameeri­ ka Häält välja timmis, et seda siis pingsalt kuulata. See just­kui tünni põhjast kostuv ja veidi võõrapärase aktsendiga eesti­ keelne jutt ei pakkunud lapsele erilist huvi, küll aga kinnistas arusaama, et kusagil mujal on üks teine Eesti, Välis-Eesti, kus elas oma perega mu vanatädi, keda ma ei olnud kunagi koha­ nud. Nõnda sai tuttavaks ka Ilmar Külveti nimi. Aastaid ­hiljem järgnes tutvus tema loo­ minguga.

Ilmar Külvet ongi paljudele kodueestlastele tuttav eeskätt Ameerika Hääle kaudu. PõhjaAmeerikas olevat selle jaama kuulamine olnud keeruline, kui mitte päris võimatu. Siin tunti hästi tema tegevust ajalehe „Vaba Eestlane“ juures. Nii po­ legi vahest vale Külveti elutööd kaaludes teha algust ajakirjan­ dusest, mida ta isegi oma esi­ meseks armastuseks on nimeta­ nud.

21. novembril 1920 Keilas sündinud poiss alustas oma aja­ kirjanduslikku tegevust juba Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasena, saates „Rahvalehele“ oma esimesed – sporditee­ malised – kaastööd. Õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis kat­ kes­ tas sõda, kuid ajakirjaniku­ ametit õpetas tegutsemine „Eesti Sõna“ ja „Rindelehe“ toimetu­ses. Kui Külvet 23-aas­

tasena Eestist lahkus, oli tal juba o­majagu kirjutava ajakir­ janiku kogemust.

Põgenikutee viis noormehe Saksamaale. Eestisse jäi maha ema Maria, kellega kohtuti uuesti 1967. aasta suvel, mil ema tuli Ilmarile Kanadasse peaaegu aastaks külla. Veel ­korra nähti teineteist 1973. aas­ tal Eestis, aga Ilmari järgmise kodumaavisiidi ajal 1988 ei ol­ nud ema enam elavate seas.

Saksamaal peatus Külvet Briti tsooni DP-laagrites Bo­ senis, Schwarzenbeckis ja Lübeckis. Schwarzenbeckis sai temast „Elava Sõna“ ja Lübeckis „Sõnumite“ üks välja­ andjaid. Edasine teekond viis teda lühidalt Berliini, Tirooli, Pariisi ja 1947.a Inglismaale, kust tal õnnestus 1952.a välja rännata Kanadasse.

Torontos alustas Külvet töö­ meheteed T. Eaton Company laotöölisena, aga juba 1953.a oli ta ametis ajakirja „Kodukolle“ ja aastast 1956 ajalehe „Vaba Eestlane“ toimetuses, olles lehe toimetaja kuni 1971. aasta lõpuni. 1972 alguses kolis Külvet Washingtoni, et hakata tööle Ameerika Hääle juures, kuhu jäi kuni 1992. aastani: alguses eesti toimetuse liikme­ ­ na, aastast 1988 selle pea­toi­me­ tajana ja juhataja asetäitjana.

1999 veeburaris kolis ta tagasi Torontosse, kus jätkas Ameerika Hääle ja „Vaba Eestlase“ kaas­ töölisena kuni tervise halvene­ miseni 2000. aastal. Ilmar Külvet suri Torontos 27. aprillil 2002.

Ilmar Külveti ajakirjanduslik looming on mahukas ja mitme­ kesine. Vaike poolt ellu kut­ sutud raamatuprojekti „Ilmar Külvet. Vana arm ei roosetata“ (Eesti Kirjandusmuuseum, 2005) üheks eesmärgiks oligi koonda­ da ja taas lugejateni tuua Ilmari aastakümnete pikkust ajakirjan­ duslikku loomingut, mis doku­ menteerib mitte ainult maailmas ja Eesti pagulaskonnas toi­ muvat, vaid ka kirjutaja enda elukäiku, sh koos Vaikega teh­ tud arvukaid reise. Terase vaat­ leja ja vaheda ütlejana on Külvet ajalukku kirjutanud eri­ nevaid inimtüüpe ja olukordi,

ka Vox Populi ja Vihase Viikingi varjunime all. Tema kultuuriteemalisi artikleid ja arvustusi avaldasid teisedki ­ väliseesti väljaanded, hiljem ka Eesti ajakirjandus.

Ilmar Külvet kahetses, et ta jõudis ilukirjanduse juurde liiga hilja. Vähem tuntud on fakt, et juba gümnaasiumipõlves, 1938. aastal, avaldas ta luuletusi õpi­ lasväljaandes „Tuleviku Rajad“ (muide, koos Jaan Krossiga).

Seejärel kulus aastakümneid, kuni ta taas kirjanduse juurde pöördus. Algust tegi ta tõlgete­ ga, mis ilmusid kirjastuse Orto väljaannetena, liikudes edasi näitekirjanduse juurde. Külvet on tunnistanud, et juba lapsena oli tal suur teatrihuvi. Seega pole imestada, et hilisemas elus tema sulest palju teatriarvustusi tuli.

Näitekirjanikuks hakanud ta aga ühe väljakutse peale.

Mõned Kanada eesti näitlejad olevat kord pärast tema järje­ kordset kriitilist kirjatööd soovi­ tanud, et eks katsugu ise pare­ mini kirjutada, vaadaku, kui kerge see on. Külvet katsus ja pidi tunnistama, et kerge ei olnud. Aga kirjutama ta jäi. ­ Näidend „Paradiisi pärispereme­ hed“ valmis 1963, järgnesid „Trooja hobune“ (1965), „Lamp ei tohi kustuda“ (1966, täienda­ tud 1967), „Sild üle mere“ (1968), „Suletud aken“ (1970, täiendatud 1975), „Menning“ (1977), „Jõud ja õigus“ (1988) ning dateerimata ning käsikirja jäänud „Tuulispea“ ja „Maskide eemaldamise tund“. Osa näi­ dendeid ilmus ajakirjas „Mana“ ja autori omakirjastuslikult väl­ jaantud „Näitemänguraamatus“ (1982). Hilja Kuke tõlgitud „Sild üle mere“ nägi trüki­ valgust kogumikus „Bridges Across the Sea: Seven Baltic Plays“ (1983).

Külveti näidendeid lavastati paguluses (Toronto, Vancouver, New York, Minneapolis, Chi­ cago, Los Angeles, Stockholm, Göteborg, Norrköping, Eskils­ tuna jm) ja Eestis („Menning“ teatris „Vanemuine“ 1990).

Autor on tunnistanud, et peaae­ gu kõik tema näidendid on esile kutsunud poleemikat ja see talle

Vasakult Hannes Oja, Kalju Lepik, Arved Viirlaid ja Ilmar Külvet Viirlaiu kodus 1966 Lepiku visiidi puhul.

Foto: Vaike Külvet

Ilmar Külvet.

meeldis, sest „sel viisil pan­ nakse mõtted liikuma, ärata­ takse inimesed ükskõiksuse ­tardumusest“.

Külveti „Silda üle mere“ on peetud üheks paremaks pagu­ luses kirjutatud eesti näidendiks üldse. 1960. aastate lõpul val­ mi­ nud näidend kajastab tolla­ seid valusaid ja vastuolulisi momente Kanada eestlaskonna ­ elus. Nn kaikameeste ultrakon­ servatiivse maailmavaate põr­ kumine liberaalsema maailma­ nägemisega, eriti Nõkogude Eestiga suhtlemises, aga ka muudes ideoloogilistes küsi­ mustes, on näidendi selgrooks.

Kõnekas on fakt, et seda Kül­ veti näidendit pole mitte kunagi mängitud Torontos, kuhu Stock­ holmis tegutsenud Pinna Stuu­ dio selle 1972.a ülemaailmsete eesti päevade puhul tuua tahtis.

Päevade peakorraldajad lait­ sid mõtte maha. Signe Pinnal soovitati Torontosse tuua mõne teine näitemäng, millega Pinna ei nõustunud. Mardi Valgemäe võttis selle probleemidepuntra oma kirjas Ilmar Külvetile kok­ ku nõnda: „Arvasin siiani, et me kõik /---/ põgenesime rii­gi­ korra eest, mis röövib inimeselt kõige muu kõrval ka sõna- ja mõttevabaduse. Ja nüüd dik­ teerib eesti päevade juhtkond, mida võib lavastada ja mida mitte! Pinnast oli see tore, et ta keeldus vastu tulemast sotsiaal­ sele tellimusele esineda mõne muu näidendiga, „mida stuu­ diole küll soovitati“ (!!). /---/ Kas nad siis tõesti ei taipa, et sellise tsensuuri tegemisega minetame mitte ainult oma ­pretensioonid demokraatlikuks ühiskonnaks, vaid kaotame ka iga iseseisvalt mõtleva inimese – eriti noorte – respekti eesti asja vastu.“ Kriitiline vaade kannab ka Külveti proosaloomingut. Tea­t­ ri­ tegelane Piret Kruuspere on tema loomingust rääkides kasu­ tanud märksõnu rõhutatult ise­ päine, avameelne ja kom­ p­ romissitu. Vaatamata autori

Foto IK isikuarhiivist

tundlikule sotsiaalsele närvile tegelevad tema teosed siiski ka universaalse inimloomusega – selle nõrkuste ja voorustega.

Külvetilt on ilmunud kolm kogumikku lühijutte („Kuhu kuulud, Kristjan?“ 1982, „Jää­ karu hingus“ 1986, „Gulliveri käekõrval“ 1996) ja kaks ro­ maani („Suupill ja 500 tuubat“ 1987, „Kes oskab lugeda hie­ roglüüfe“ 1989). Rida novelle ilmus 1989-1995 ka Eestis, ­ajakirjas „Looming“.

Ilmar Külveti töid tema suur­ juubeli puhul üle lugedes pani mind hämmastama, kuivõrd ­aktuaalsed on teemad, mis kir­ janikku aastakümnete eest käi­ vitasid: ideoloogiliste äärmuste põrkumine ja omavaheline lepitamatu sõda, kus lähevad ­ relvadena käiku oma vaadete pealesurumine hirmutamise ja manipuleerimisega, vaba mõtte tsenseerimine, valepropaganda levitamine. Külvetit vaevas eest­luse tulevik, eriti eestikeelse kultuuri edasikestmine väljas­ pool kodumaad. Ta ei ole oma hoiakutes liialt optimistlik, aga ka mitte halavalt pessimistlik.

Ajakirjanikuna säilitab ta elu vaadeldes reaalsustaju, selge pilgu ja terve skepsise – selle hoiaku võtab ta kaasa ka oma ilukirjanduslikku loomingusse.

L. Trett on ühes oma kirjatöös tunnustanud Külvetit sõltumatu mõtteviisi ja loominguvabaduse kaitsmise eest, aga ka selle eest, et ta on püüdnud probleeme mõista nende rahvuslikus ja poliitilises komplitseerituses ning inimlikus sügavuses.

Külvetit tasub üle lugeda nii Eestis kui siin, Eestist eemal.

Kodumaal aitaks see ehk pare­ mini mõista pagulaseestluse kui nähtuse mitmekesisust ja komp­ litseeritust. Siin, Kanadas, pakub tema looming võimaluse vaada­ ta ühtaegu nii ajalukku kui ­peeglisse – mõlemad tegevused võiksid tulla kasuks kogukonna tervisele. Kusagile pole kadu­ nud ka vajadus jätkata selle silla (Järgneb lk. 7)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1029 1

2

3

4

12

5

6

16

22

23

30

31

11

27

28

29

46

47

32

34

35

36 39

10

20

26

33

9

24

25

37

40

41

42

43

44

45

48

49

50

51

52

53

kelle puudutus võis kõik kullaks 1. Rahvusvaheline muuta.

Olümpiakomitee 37.

M

agus, maiustus (lüh.). (ingl.k.).

4. _____to, teat.

38.

Varakad, jõukad. riisitoit.

41.

L

ips, siduma 8. Estonian (ingl.k.).

Ecumenical 42. Türgi ohvitseri Relief tiitel.

Organization, 43.

P

ingerida, Toronto eestlaste paremusjärjesheategev organituse tabel. satsioon.

48.

Naisenimi.

12. Asula TallinnaPärnu maanteel. 49. Rivi, jada, rodu.

13. Usin, tegus, tragi. 50. Ühesugused vokaalid.

14. Suhtlemisvahend.

51. _

____ee, teat.

15. Provints pressitud v.

Kanadas. kootud mustriga 17. _____sis, vintis, (siid)riie. pisut purjus.

52.

A

rutu, taipamatu, 18. _____aaž, juhm. autokuur.

53. Lapsevanem.

19. Abistama, toeks ALLA: olema.

21. Kukk.

1. Rahvusmeeskoor 24. Eesti Keele (lüh.).

Sihtasutus (lüh.). 2. Terava otsaga 25. Väike metsloom. metallvarras.

26. Koerustükk.

3. Barbie kaaslane.

30. Mees (ingl.k.).

4. Eesti peaminister 31. Laki hõimude (perek. nimi). etniline territoo­ 5. ,,Vürst ____“, rium Dagestanis.

A. Borodini 32. Ajajärk sünni ja ooper. surma vahel.

6. ____a, looma 33. Maapõue rikku­ kehaosa. sed.

7. Ettekuulutajad, ennustajad.

35. _____lar, sarnane, ligidane 8. ______s, ülim (ingl.k.). vaimustus, joovastus.

36. M______, kunin 9. Aadama küljeluu. gas kreeka mütoloogias, 10. Eesti jalgpallur PAREMALE:

(snd 1971).

11. Office of Legislative Policy and Analysis.

16. Tüütu, ebahuvitav.

20. V_____, pikim ja suurim Poola jõgi.

21. Kompvek.

22. _____n, riik Lähis-Idas.

23. Kodulind.

24. Kõrge vanusega.

26. Kuuba kuurortlinn.

27. Te. 28. Fantastika; fantaseering.

29. Ülikond, kostüüm (ingl.k.).

31. Vene auto.

34. Abivaimulik.

35. Rootsi heategev naisorganisatsioon, mis on Torontos traditsioonilisi rootsi jõululaatu korraldanud.

37. India keelpill.

38. Ümbritsev (dekoratiiv)liist, ääris.

39. Eskimo lumeonn.

40. Eesti rahvustoit.

41. Vorm sõnast ,,tema“.

44. Kaevama (ingl.k.).

45. Idamaine härra, isand.

46. Taga ja _____.

47. J. Smuuli näidend.

Naljanurk Juku helistab kooli. ,,Halloo, tere! Juku on haige ja ta ei saa täna kooli tulla,“ ütleb Juku telefonis ema häält järele tehes. ,,Aga kes räägib?“ küsi­ takse teiselt poolt. ,,Minu ema.“

T

Paremale: 1. Star, 5. (Sik-)sak,

17 19

S

Ristsõna nr. 1028 LAHENDUS

14

18

38

8

13

15

21

7

I

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

8. Kkkk, 12. Aero, 13. Vle, 14. Aara, 15. Ameerika, 17. Veal, 18. RAS, 19.

Aio(li), 20. Ravel, 21. Vat(t), 22. Aal, 23. Kraam, 26. Spaatel, 30. Ruin, 31.

Kas, 32. Nisa, 33. Traaler, 35. Staar, 36. Pan, 37. SAS, 38. Masai, 41. KIA, 42. Aaa, 45. Maag, 46. Parming, V., 48. Maia, 49. Aeg, 50. (D)inaa(r), 51.

Mann, 52. Are, 53. ,,(Kuningas) Lear“.

Alla: 1. Saar, 2. Tema, 3. Ares, 4. Roe, 5. Sviit, 6. Alko(hol), 7. Kea, 8. Kaval-Ants, 9.Kaev, 10. Krae, 11.

Kall(is), 16. Raam, 20. Raa, 21. Va­­ napagan, 22. Aps, 23. Krt., 24. RUR, 25. Aia, 26. Sar(i), 27. Tia (Maria), 28.

(P)esa, 29. Lar, 31. Ken, 34. Lai, 35.

Saam, 37. Sirge, 38. Mmmm, 39.

Aaaa, 40. Sain, 41. Kaer, 42. Anne, 43. Agaa, 44. Avar, 46. Paa, 47. Iil.

Nädala retsept

Eelmisel nädalal toimus järje­ kordne VEMU-üritus (virtuaal­ selt), sel korral taas toiduval­ mistamise teemadel. Oma kööki ja toiduvalmistamise saladus­ tesse lubas piiluda Käbi Lokk.

Loe lähemalt tänases lehes lk. 4. Allpool avaldame Käbi retseptid. Need on koos valmis­ tamisjuhenditega leitavad VEMU kodulehel (vemu.ca).

Kolme purgi salat (3 can salad) Prep time: 15 min Ingredients: • 1 540 ml can chickpeas • ½ 398 ml can artichokes (not marinated artichokes) • ½ 398 ml can hearts of palm • 4 tbsp lemon juice • 2 tbsp olive oil • Salt to taste • White pepper to taste • Watercress (optional) Õuna-kurgi salat/ Apple-cucumber salad Prep time: 12 min Ingredients: • ½ Granny Smith apple (or Antonovka if you are in Esto­ nia) • Persian or English cucumber • Seasoned rice vinegar Peedisupp/Beet soup Prep time: 35 min Cooking time: 2 hours Ingredients: • Bacon fat (or oil) • 1 lb cubed stewing beef • 2 tbsp red wine vinegar with

7

KARLA KALENDRISABA

Ära sõitle sõnumitoojat No nisuke ütlemine on juba iitsest ajast käibel, et ega posteljon milleski süidi ei ole. Tema viib iga kirja täpselt sinna, kuhu saatja soovib. Pole tema asi, kas seal sehes on armastuseavaldus, maksunõudmine vai tapmise ähvardus.

Seda klaarivad saatjad ja saajad isekeskis. Sedasi oli enne­ vanaste, aga vat enam ei ole. Ma kohe seletan.

Kata silmitses seitungit ja läks ähmi täis, et panteemia muutkui laiutab ja lõppu silmapiiril ei ole. Tuleb kähku pi­ durit panna vai tormast tõmmata enna kui koroona piljar­ diks areneb ja inimsugu otsa saab. Mina viskasin oma silma kah peale neile numbritele, mida peenemas keeles statisti­ kaks kutsutasse ja avastasin miskit imelikku: nakkust on palju, aga aigeid napilt ja surnuid vähem kui enne pan­ teemiat. Ospitalid ooletusse jäetud, auakaevajad aigutavad, mida sa siin panteemitsed. Kata köhatas iseteadvalt ja alus­ tas õpetlikku loengut.

Küljeluu näitas mulle ardikkelt, kus viiruse salakaval ise­ loom kenaste ära seletatud. Kõik nakkuse kandjad ise pole­ gi aiged ja just need ongi kõige kardetavamad. Mehel nägu naeru täis ja lööb kesa peal keksu nigu talleke, aga analüüsid näitavad, et endal põu pakteritest pungil. Kellele vähema kui kahe meetri pealt naeratab vai lehvitab, sel kohe tõbi turjas ja koroona kukil.

No nii, et just sõnumitoojad on süidi. Umbes nõnnasi, et Kapa-Kohilas keski pakib pakteri paberisse, kleebib kuvääri kinni, maksab margiraha ära ja viskab postkasti. Käskjalg paha aimamata toimetab kirja üle mere, nädala pärast keski Austraalias avab ja aevastab. Sedasi see tõbi levib. Pole muud kui kirjakandjad kartsa, posteljonid pokri ja ise jääme ootama, kuna viirus loomulikku surma sureb. Tohtrite arse­ nalis tema vasta relva ei ole.

Mul akkas kohe peas miskit kumama. Katale ma seda öelda ei tihand, teile avaldan küll. Vata kui aiguseidud seda­ si kavalaste levivad, on vast tarkuseidudega sama moodi.

Kui laseks ennast analüisida, ehk tuleb välja, et ise olen küll mõistuse poolest tuhm nigu tubakajuurikas, aga kere tarkusepaktereid täis. Endale ei mõju, aga teisi nakatan kõvaste, ainult vüüsilist kontakti on vaja.

Ja siis saab minust prohvessur. Loenguid ma ei pea, oma teadmiste puudujääke kellelegi ei ilmuta. Meestudengitega löön klaase kokku, naisi näpistan kõrvalestast vai kõditan lõua alt ja tiplumeid muutkui sajab. Lihtsalt olen nigu tarkuse autumaat: tagast topitasse turakaid sisse, eestotsast köhin keeniusi välja. Aridus õitseb, teadus areneb ja ko­ roonal pannasse käed raudu. Ütelge veel, et minust pole miskit kasu.

KARGU KARLA

raspberry juice (+ more to taste) • 5 small beets, peeled and cut in bite size chunks (about 14 oz) • 2 cups beef broth +/• Salt to taste • Pepper to taste • 1 waxy boiling potato peeled and cut into chunks to match beets • ½ carrot cut in coins (less in volume than potato) • Fresh thyme (about 1 tbsp) (optional) Garnishes: • Sour cream (or Greek yogurt) • Chopped dill • Chopped chives Sushi eesti moodi (Sushi Estonian style) Cooking time: 20 minutes Prep time: 25 min Ingredients: • 1/2 cup rice wine vinegar (not seasoned) • 2 tbsp sugar • 1/2 tbsp salt • 1 cup sushi rice (japonica) • Water per package instructions • 4-5 sheets nori • 130 g smoked coho salmon • Fresh dill

Ilmar Külveti…

(Algus lk. 6)

ehitamist, mis seob eestlasi võõrsil ja kodumaal. Ning mui­ dugi väärib igal ajal lugupida­ mist julgus väljendada oma seisukohti, hoolimata võimalu­ ­ sest sattuda seejärel lahmiva kriitika laviini alla. Ilmar Külveti looming väärib luge­ mist ja tema kui intellektuaali julgus ja suveräänsus järgimist.

PIRET NOORHANI

Laupäeval, 21. novembril kell 12 (Kanada aja järgi) toimub Zoomis väliseesti kirjanduse tähtsündmustele pühendatud konverents, millega tähis­­ta­ takse Eesti Kirjanike Ko­­ o­ pera­tiivi 70., Bernard Kangro 120., Kalju Lepiku 100. ja Ilmar Külveti 100. juubelit.

Konverentsi korraldavad: Eesti Vabariigi suursaatkond Stockholmis, Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond, Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing, Väliseesti Muuseum. Üritus toimub Zoomi kesk­ konnas virtuaalselt. Registree­ runutele saadetakse link üri­ tuse toimumise aadressiga.

Registreerumine: https://rb. gy/def5q5

8

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Nr. 46

Estonian Music Week’s December 4th LiveStream: Celebrating mutual Nordic Heritage with Lithuanian-Finnish Folk duo Honeypaw English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Can Estonian nationalists advance the Kremlin’s agenda?

Yes they can. Through incre­ dible gullibility. Their source for disinformation? The White House itself.

Undoubtedly Vladimir Putin is congratulating himself for the mutual admiration he has so successfully nurtured with Mr. Trump, whose election fraud playbook seems to be written

by Moscow. Putin hasn’t needed to spend any effort on preparing a script that players – many of them unwitting – in the USA and elsewhere could use to dis­ credit an authentic democratic process and deepen the divisions already harming US society.

Interior minister Mart Helme (now resigned), former head of EKRE passed on Mr. Trump’s baseless claims the electoral fraud had occurred, thus surely leaving Mr. Trump in power. He emphasized that Biden and his son Hunter were corrupt and that Mr. Trump will win “as a result of an immense struggle, maybe even bloodshed, but ­justice will prevail”. Helme re­ ferred to a dream in which he envisioned Mr. Trump walking through a field of “guts and ­entrails”. The gory and dramatic choice of words couldn’t be better chosen if done by a longin-the-tooth Soviet propagan­ dist.

Helme’s son, Economics minister Martin, has stated that “there is no question that these elections were falsified”. “There is no point in talking about a democracy or rule of law in a situation where elections can be faked so plainly, boldly and on a massive scale.” It’s ironic that the Helmes, who are known to hold a staunchly anti-Moscow stance, would promote notions, albeit probably unintentionally, which would advance a long­standing Russian narrative – that the vaunted US democratic tradition is a sham.

The aim of the Kremlin’s propaganda program has always been to widen the divide be­ tween Americans and their ­government, regardless of which party is in control. Discrediting the US election system helps to promote that idea. Putin’s sup­ porters have consistently insisted that Russia’s tightly controlled political dynamics have great advantages over American de­ mocracy.

It makes sense then for Putin

allies in Russia to claim that Trump’s accusations of election fraud are the best validation that democracy is a recipe for disas­ ter. Countering this are opposi­ tion leader Aleksei Navalny’s supporters, who see the tem­ porary confusion and unpredict­ ability as proof of the invinci­ bility of a truly free system.

Propastop, the Estonian De­ fense League’s unit of experts on Russian propaganda, has ­indicated that the Helmes’ accu­ sations have gained a wide au­ dience throughout the total spectrum of Russian media. The Helmes are cited as credible sources to confirm what the Kremlin’s narrative has always implied – that US democracy is a facade, only protecting the ­interests of some political elite.

Mart Helme’s references to Mr. Trump’s coined ‘deep state’ is suitably aligned with this.

Commentator Mihhail De­ murin, a former Russian foreign ministry official on the Baltic desk, has approached the issue from a different angle. He sees the Helmes’ supposed initiative in eliminating the right of non-citizens to participate in municipal elections as a wider infringement of voting rights for Russians in general. He ac­ cuses the ex-interior ­minister of benefiting from a Trump victo­ ry: “I hope Steve Bannon sup­ ports and helps him. And if Trump wins, the more likely that Helme will be back in the saddle again.”

The damage that comments on Russian media can inflict on Estonia’s international reputa­ tion is minimal. But what about the possible erosion of its standing in Western media and in world capitals? They were members of the government, not press pundits, who con­ demned the US democratic process. Estonia was the only ­ NATO and EU member whose government representatives at­ tacked the election results and the incoming president elect.

Some 270 references about Estonia were counted in just French, German, British and US media alone within one week of the Helmes’ comments. They received coverage not in obscure, peripheral media, but ­ in the mainstream press such as The Times, Foreign Policy, AP, AFO, Frankfurter Allgemeine

Vincent Teetsov Estonian Music Week is con­ tinuing to present music of many varieties for audiences through its Live-Stream Concert Series. On Friday December 4th at 7:00 PM, on the Estonian Music Week Facebook page (www.face­ book.com/EstonianMusic­ Week/) or the VEMU You­Tube channel (www.youtube.com/ user/VEMUESC) the series will take a slightly different angle, through an exciting ­collaboration with the Finnish Studies Program at the University of Toronto. The event also acknowledges Fin­ nish Independence Day on December 6th.

The live-stream will encom­ pass lectures, talks, and com­ ments from the University’s Professor of Finnish Studies, Anu Muhonen, and Chief Archivist of the Estonian Studies Centre/VEMU, Piret Noorhani. Noorhani is also Festival Director for Estonian Music Week.

Following this, there will be a musical performance from the duo Honeypaw, whose sound is steeped in traditional Lithuanian and Finnish musical and literary motifs. Honeypaw’s members are Jurgita Žvinklyte·, from Lithuania, and Matti Palonen,

who is of Finnish heritage. Žvinklyte· and Palonen met in March 2019, but it was the start of the first lockdown in 2020 when “back-burner stuff be­ came front-burner stuff” as Palonen explains.

There is an undeniably im­ mense amount of research that is put into Honeypaw’s music, and the band’s grant support from the Lithuanian govern­ ment has allowed them to re­ search these traditions. Integral to Honeypaw’s music are Lithuanian sutartine· songs. For those unfamiliar with the sutar­ tine·, Žvinklyte· describes them

in terms of multiple rhythms and melodies of the same length overlapping. In fact, in some sutartine·, one melody may be countered with the same melody “flipped upside down.” This concept of hetero­ phony, which Palonen studied in Finland, is almost like weav­ ing. When the band plays with the Finnish jouhikko (lyre), they may be tuned in such a way that two different keys are played simultaneously, even contrasting major and minor.

“It’s about making harmony out of polarizing things” says

Zeitung, The Washington Post, etc., 90 percent of this press focused not only on the ­ Helmes’ initial statements but their repeat comments at fol­ low-up press conferences and interviews slamming the US and Biden.

At the time of this issue going into print, not a single ­ one of the dozens of court ­filings by Mr. Trump’s lawyers challenging election results at many locations have been found to have the slightest merit due to lack of any evidence of “widespread voter fraud”. In fact, some of his lawyers have resigned from the cases, ­al­­­legedly due to ethical con­ siderations. Trump-appointed specialists at the Department of Homeland Security assigned to monitor and expose any signs of election illegality have come to the same conclusion, as have all judiciary making a judg­ ment.

Are the Helmes’ accusations a reflection of the biases of Estonians in general? Opinion researcher Norstar has conclu­ ded that only the supporters of EKRE, the Helmes’ political party, favour Mr. Trump. Fiftytwo percent of them prefer Trump as the US president.

Biden received 18 percent ap­ proval. The loyalists of most

other parties prefer Biden to Trump, ranging from 90 percent supportive to 6 percent non-supportive. The Centre Party and Russians were 38 for Biden with 28 percent backing Trump. Sixty-two percent of re­ spondents not affiliated with any party preferred Biden and 13 percent backed Trump. One thousand individuals were ques­ tioned.

Mr. Trump’s rating interna­ tionally? A fall survey by Pew Research Centre indicated low support overall. Respondents from 13 nations – nine Euro­ pean states, Australia, Japan, South Korea and Canada – indi­ cated the lowest ratings for any US president since the 2003 ­invasion of Iraq. Trump’s level of confidence for “doing the right thing regarding world ­affairs” was an overall average of 16 percent. Only 20 percent of Canadians gave him a ­favourable yes.

Observers have suggested that Trump’s low esteem inter­ nationally is his perceived lack of steadiness, predictability and trust. Could therefore Estonia’s relations with the US suffer given that it was cabinet-level ­ officials who so vehemently and repeatedly expressed their proTrump, anti-Biden sentiments?

Conventional wisdom sug­

gests that a feeling of mutual trust between Tallinn and Esto­ nia will be weakened. But ­veteran diplomats say this dam­ age need not be permanent, if it’s not again and again ­repeated.

Perhaps the fragility or strength of the elusive “Esto­ nian image” internationally is a more relevant measurement. For thirty years, Estonia has en­ joyed an IT savvy, scoring-hitech-goals-in-the-big-leagues, first-to­-shrug-off-its-Sovietlegacy reputation. Travel writers still remind us of the whimsical but gutsy people who “sang their way to freedom”. Not a bad way to be described. It at­ tracts friends, which is always a benefit for a small nation. The Helme duo has managed to shift this perception. (Let’s re­ mind ourselves that it’s not the first time that Mart Helme and others in EKRE have gained bad foreign press.) How far has the image been shifted? Don’t know yet.

But even more worrisome is realizing that the toxic virus of disinformation spread by Mr. Trump’s White House can so effortlessly infect some members of Estonia’s political leadership.

Should they be quarantined as pandemic victims are?

Jurgita Žvinklyte· and Matti Palonen of Honeypaw.

Photo used with permission from Honeypaw

(Continued on page 9)

LAAS LEIVAT

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Estonia one of two EU countries not to criminalize hate speech ERR, November 2020

Gavin Warren and Erik Kreem.

Erik Kreem performs with the Bold New Voice of the University of Toronto Faculty of Music Vincent Teetsov For their first composer con­ cert of the year on Wednesday November 17th, 2020, the University of Toronto’s Facul­ ty of Music put forth six ­emotive performers in front of cameras to showcase a hand­ ful of stimulating, reactive compositions. Four of these performances were interpreta­ tions, and one was of an origi­ nal composition by CanadianEstonian composer Erik Kreem, performed together with clarinetist Gavin Warren.

In this concert, Kreem demonstrated his aptitude as a cellist rather than on the piano we have often seen him play as part of Estonian Music Week and other events. The Faculty of Music indicated that his compo­ sition of the evening was “Erik’s first piece for instru­ mental duet without piano.” In the past, he has guest conducted the Cathedral Bluffs Symphony Orchestra and has had his work performed by a multitude of Canadian ensembles.

The concert commenced with the iridescent and progres­ sively darkening piano playing of Sumi Kim, performing Jamie Li’s “Prismatic Dreaming.” The piece broke into rolling, majes­ tic chords. It shifted back and forth with vigour, pushed with piston-like repetition, and finally closed with a sorrowful ending, as a pleasant dream might end.

Christian Le played a classi­ cal guitar in the most dynamic of ways for Ian Chan’s “Guizheng”, a title which com­ bines “guitar” and “guzheng”, a Chinese zither. At first, Christian picked the strings of the guitar sitting on his lap like a Guzheng player would do, with hands above the strings.

Except the guitar was in stan­ dard classical guitar tuning, with frets. The strings were raked and pulled. Partway through, he switched the posi­ tioning and played more tradi­ tionally, with sweet descents and ascents over the guitar neck.

Erik Kreem’s composition, “Passages”, was a contrasting musical conversation between

Kreem’s cello and Gavin Warren’s clarinet. It began with a sweet, floating clarinet solo that glided lightly before being confronted with opposition.

Kreem’s cello came in at an angle, counter to the steps of ­ the woodwind melody.

The bow swept the cello in deep howls. The song moved like two confident adversaries wrestling with each other.

Drawing back and forcing in.

As Erik says about the compo­ sition “...grappling with change is central to the human ex­ perience, whether it be adjusting to a new home, starting a fami­ ly, or mourning the loss of a loved one...The piece is perhaps a journey from a small, simple place into a broader world...”

Marilena Liakopoulou placed safety and fury side-by-side with her interpretation of “Echo Lontano” by Menelaos Peis­ ti­ kos. She played piano, which was paired with fluctuating lights and scary historical ­ima­gery on screen. She leaned inside the piano and plucked the strings explosively but ­precisely, based on where they were marked.

At the end of this musical spiral was “pedale traverso” written by Paulo Brito, and performed by Jin Cho. Cho ­ articulated the baroque flute ­ with electronic sounds in the background. Cho’s whistling high tones, singing through the flute’s air column, and winding finger work showed a seamless connection to his instrument.

His digital accompaniment sounded as if it was coming out of a 200 year old music box. It descended further and further, before roaring like the THX Deep Note.

Overall, there was a strong theme of dramatic changes. I was not prepared for what was to come, but I came away ­dazzled by what is out there to be explored. It was energizing to see these six dedicated musi­ cians show us what’s ahead in classical music. You can watch the concert on YouTube (https:// www.youtube.com/ watch?v=IlVvGrgH0AA&ab_ channel=UofTFacultyofMusic­ ComposerConcerts).

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

The European Commission has started infringement proceedings against Estonia, ­ since the state hasn’t enacted criminal legislation against hate speech. At the same time, several member states are moving to even more strict laws regarding hate crimes.

ETV current affairs show “Välisilm” investigated exam­ ples of hate speech and its consequences.

A couple of weeks ago, the European Commission an­ nounced that it is starting in­ fringement proceedings against Estonia related to the question of criminalizing hate speech and hate crimes, since the actions have not been cri­ ­ minalized although Estonia has taken that obligation at the level of the EU. While the proceedings have only started and the process will take a long time, it can be predicted from the statements made so far that the current government coalition is unlikely to criminalize hate speech.

Estonia and Romania are the only countries in the EU that haven’t met the requirement.

What is the hate speech that Estonia doesn’t want to crimi­

Estonian Music…

(Continued from page 8)

Palonen.

These are sounds that, ac­ cording to Žvinklyte·, might be considered unusual. “It’s a sound that’s not so recognizable here in Canada.”

The duo’s music also draws from Palonen’s study of the Kalevala runos at U of T with Professor Muhonen, and the Finnish language course. Palo­ nen remarks that one influential part of his studies was seeing how all of the cultures across Finland and the Baltic region are connected and how “what we’ve come to think of as the quintessential Finnish epic has been influenced by other cul­ tures.”

Cross-cultural partnership goes back much further than the formation of Honeypaw. Palo­ nen says “we’ve noticed in the folklore across the Finnic and Baltic Region that there’s a lot of similar imagery and symbol­ ism. For example, birch trees and the cuckoo bird. It’s seen as a sacred bird that can tell ­fortunes.”

A respect for nature is intrin­ sic to their music. The band’s name, “Honeypaw”, itself con­ nects to the traditional belief that, with bears being revered creatures, it was bad luck to say the word “bear.” Saying the word could cause a bear to ­enter your village and cause de­ struction. Palonen says “In the Kalevala, they might refer to [a bear] by its brown fur or with the word ‘honeypaw.’” It’s in­

nalize? ETV current affairs show “Välisilm” looked at examples from some other ­ European countries. The closest example comes from Lithuania, where the local media regulator decided to take NTV Mir Lithuania channel off free dis­ tribution in 2015 because the channel allegedly incited hatred between Russian and Lithua­ nian communities after the ­annexation of Crimea in 2014.

The head of the Lithuanian investigative commission, Ed­ mundas Vaitekunas, said that at the time there had been an ­increase in humor that mocked the Baltic States, on several lo­ cal Russian-language channels.

However, the Com­ mission did not seek to ban them. The aim was to get the shows inciting inter-ethnic ­ hatred off the air.

The case ­ finally reached the European Court of Justice, which ruled in favor of Lithuania last year.

Currently, the issue is ­strongest in two groups. One of these is the radical right-wing forces who are flirting with a form of national socialism, the show found, on the other, ­alleged terror propaganda spread between Islamist radicals.

Even though Estonia and

teresting to note the similarities between the languages of Finland and Estonia, where “honeypaw” would translate to “mesikämmen” in Finnish and “mesikäpp” in Estonian. Like­ wise, “bear” is translated as “karhu” in Finnish and “karu” in Estonian.

Furthermore, many sutartine· involve stories of trees or animals and connect them to ­ human life. Singers of sutartine· have often been well-versed in natural and spiritual knowledge.

Palonen adds “Certainly in Finland, shamans were also singers and kantele players.

There are all kinds of interest­ ing tidbits, so that’s why we work to mix the two cultures together.”

Regarding Žvinklyte· and Palonen’s use of archival ma­ terials, Palonen notes “It’s given us permission to think of our­ selves as folk musicians in the living tradition. We didn’t learn the songs from our grandparents like the traditional way. We learned from the archives and all of the people who were folk musicians over the years.”

Some recordings that the duo have worked with in preparation for this concert were even ­recorded in Tallinn, Estonia.

Where does this music fit among contemporary music?

Palonen has played for several years as a TTC musician, through which he was asked to interpret Beyonce and Drake on the Finnish kantele (or kankle·s in Lithuanian), the zither that he plays and makes as a luthier, for a marriage proposal. But

9

Romania haven’t taken on the current directive, several Euro­ pean countries wish to widen it already. The main issue is how to limit freedom of speech as little as possible. But societies of countries with a long history of democracy know well that with freedom, there comes re­ sponsibility, the show reported.

Markus Kärner, Deputy Secretary General of the Cri­ minal Policy Department at the Ministry of Justice, outlined the complaints.

“In 2008, the European Commission accepted a deci­ sion, which obligates the mem­ ber state to criminalize heavier forms of racism and xenopho­ bia. The proceeding arises from the fact the commission has found that some of our regula­ tions do not meet the decision,” Kärner explained.

“In conclusion, the com­ plaints are that incitement to hatred, violence, discriminating related to certain personal ­identifiers, is only punishable as a misdemeanor offense. And this only when there has been a real danger to somebody’s life, well-being or property. One of the gripes is that these actions should be criminalized as such, and at least one year’s prison sentence should be possible to be imposed,” Kärner added.

Estonia’s answer to the European Commission is in the making, “Välisilm” reported.

moreover, these two musicians are open to the global and con­ temporary musical elements that a city like Toronto has to offer. Palonen says, “The sutar­ tine· [are] mathematically struc­ tured, so you get some really interesting rhythms. Then when you take that to a modern au­ ­ dience, you can say ‘this song kind of lends itself to having some kind of reggae ­ bass line or groovy element.’ So we’re definitely influenced by stuff that’s going on in Toronto.”

There is remarkable physi­ cality in their music, too. Over the last summer on Manitoulin Island, the duo made several videos of songs performed on “treeharps” that they created, which are made up of strings and the resonant trunks of dead trees. Žvinklyte· is a multidiscipli­ nary artist and an alumnus of Vilnius Academy of Fine Arts.

She is behind the videography of Honeypaw. Palonen con­ tinues to build kanteles. They both vouch for the idea that in the arts, everything is connected, and so they work together fluidly to create these videos. The re­ sult is something that is genuine and has already started to go ­viral online.

Be sure to watch the concert and lectures online; and also keep an eye on Honeypaw’s website (www.honeypawband. com) and Facebook page (www. facebook.com/honeypawband) for the duo’s latest develop­ ments.

10

For Epp Sonin, her mission in life is music and community, and she has shared her considerable talent with diverse and receptive audiences for more than four decades.

A dedicated musician, teacher and philanthropist who makes her home in Lexington, Massachusetts, Epp has stepped forward as a Kalevipoja Laud donor for the new International Estonian Centre (IEC) with a gift of $150,000.

This gift will support the develop­ ment of a “community room” for the IEC. This special room will be used for musical pursuits such as choral singing and rehearsal space for a range of ­other types of performances. It is also envisioned to act as a hub for commu­ nity activities, such as meetings for Estonian Guides, Scouts and handicraft (“käsitöö”) groups.

Epp was born in Germany to Estonian parents (Agnes and Udo Jürima) and spent her early years in Munich, Chicago, Toronto and Poitiers, France. She earned her formal music education in piano at New York’s Julliard, Mannes and Manhattan Schools of Music, earning Bachelor of Science in Piano and Master of Music degrees.

“My support for the centre allows me to pay it forward for my parents and honour their memory,” Epp ex­ plains. “They came to North America after losing their home and posses­ sions and built up their lives here so we could have a good quality of life.”

Like many Estonians of their ge­ neration, Epp’s parents set to work establishing Estonian culture in their ­ new home. Agnes became head of the Estonian House in New York and Udo was involved with the creation of the Chicago Estonian House at which he enjoyed many hours with his Estonian friends, and at Scout gatherings. They also built a family cottage near Parry Sound, Ontario.

A true Estonian love story, Epp and her late husband Dr. Ain Sonin, a ­phy­sics professor at the Massachusetts Institute of Technology (MIT) for 40 years, met at Metsaülikool, a summer retreat in Muskoka dedicated to pre­ serving and promoting Estonian history and culture.

Epp’s son Juhan is a lecturer at MIT. He and his wife Kate have two sons: Udo Magnus, 13, and Viggo Sebastian, 9. Her other son Aldo lives with his family in the San Francisco area.

Epp is a strong musical ambassador and embodies the importance of music to Estonians’ lives.

“It’s the air we breathe,” she said, adding that Estonia has come onto the world stage since its renewed indepen­ dence due in no small part due to its prowess in some key areas.

“Estonia is known for many things, but is ahead of much of the world in two very important areas,” Epp points out. “This is its ability to create a ­digital society that moves quickly and effortlessly through social needs and government services and, of course, our unparalleled and age-old custom of sharing song and dance.”

A widely regarded soprano soloist, Epp has had a long and distinguished career as a performer. She has pre­ miered new works at Lincoln Center, the Massachusetts Institute of Technology and Harvard University. She has had operatic leads in such wellknown productions as Cosi Fan Tutte, The Magic Flute, Old Maid and the Thief, Dido and Aeneas, Amahl and the Night Visitors, Riders to the Sea and Gallantry. She has soloed with the Vancouver Symphony, the Boston Landmarks Orchestra, the Lexington Symphony and in 1992 with the Estonian National Symphony in a gala

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Nr. 46

On the Wall: the Engravings of Eduard Wiiralt Vincent Teetsov

concert celebrating Estonia’s indepen­ dence.

Epp believes strongly in music edu­ cation and has shared this passion with hundreds of students for more than 40 years as a piano and theory teacher. She opened Lexington’s Munroe Center for the Arts in 1984 where she founded and directs the Lexington Music School. She is also an active member of the Cantata Singers of Boston.

Recently she was honoured with an official proclamation by the Com­ monwealth of Massachusetts “for her work as an arts supporter and her immeasurable contribution to the ­ Lexington Symphony’s success.”

Epp is also an ardent supporter of the Follen Community Church in Lexington. Known locally as “the music church,” she has served as the soprano soloist and section leader to the adult choir for over 40 years. For 13 of those years she headed the Lexington Series with four concerts per year at the church, which brought to the communi­ ty artists as varied as jazz trumpeter Herb Pomeroy and the Moscow String Quartet. Proceeds from those concerts funded an educational program for ­children of colour.

The historic church recently under­ went a major renovation, and part of the new space includes the “Epp Sonin Music Centre.”

She believes that societies through the ages are remembered by their ­contributions to the arts and Estonians have shown the world the love and power of song.

“Having a new and beautiful centre in which the Estonians can interact with each other locally and with the wider community is the reason I feel compelled and honoured to join in supporting the International Estonian ­ Centre.”

The IEC is delighted and honoured to have the musical spirit and energy of this talented Estonian leader as part of its core foundational support.

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estonian­ centre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estonian­ centre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

“Absindijoojad” (“Absinthe Drinkers”) is a startling art­ work that successfully collates Estonian artist Eduard Wiiralt’s methods, motifs, and international meandering all at once. It’s occluded by his most cited creation, from 1930, called “Põrgu” (“Hell”).

But by 1933, when he made “Absinthe Drinkers”, Wiiralt was eight years into his first era of Parisian life, and this is the best way to see a city that meant a lot to him. A city he would try ambitiously to return to from Estonia, before the Second World War was fully over. The city where he would eventually pass away.

It’s his most Parisian paint­ ing. It positions his work within the myths of the City of Lights and the energies of what was happening underground. “Ab­ sinthe Drinkers” was made 15 years after absinthe was the subject of protests and made illegal in France, only to be­ ­ come legal again in 1988.

Already, “the green fairy” was infamous for its effects on the health of drinkers, either for its high alcohol content or the volatile combination of fennel, ­ green anise, grand wormwood (artemisia absinthium), and ­other herbs.

Wiiralt’s wood engraving is unlike any other characteriza­ tion of absinthe that came ­before or would follow after it.

It’s unclear if the individuals in the engraving are based on people he knew or simply ­ ­people he observed after arriv­ ing to the excitement of Paris at age 27. The image is counter to the melancholy and soft soli­ tude that we see in the depic­ tions of absinthe from Manet (1859), Degas (1876), or Picasso (1901). It abstains from illustrating an actual fairy or muse, as done by Albert Maignan (1895) and Viktor Oliva (1901). If paintings about this concoction were already once the cause of offense and

Eduard Wiiralt engraving – “Absindijoojad”.

Each figure in the engraving has an additional iris forming on one eyeball. The drinker on the left drinks gleefully through a straw, head tipped back to the sky. The drinker on the right is almost dentally bankrupt and tilts his eyes in no particular direction. While other Wiiralt ­ engravings have subjects more or less stuck somewhere in a static moment, this image fo­ cuses on two characters passing through a process of demolition and disorientation. With the aforementioned painters, we see absinthe drinking before it pre­ cipitates into something wilder and maybe even gratifying, as in Wiiralt’s work. As Oscar Wilde purportedly said, “After the first glass of absinthe you see things as you wish they were. After the second you see

them as they are not. Finally you see things as they really are, and that is the most ­hor­rible thing in the world.”

Tiina Abel of Kumu Art Museum has said “The most fantastic drawings and prints belong to the period between 1925 and 1933, when the artist followed the bohemian way of life and was possessed by his work… It was a turning point.”

Even later, in terms of art that Wiiralt created after leaving Paris in 1938, his work takes a mostly softer tone, inspired by the people and animals he encountered in his travels, i­ ­ n­ cluding a period in Morocco.

It’s not always fitting to try to identify constant themes in an artist’s work, but his portrait work keenly observes less “glamorous” emotions.

Eduard Wiiralt is reported by Eesti Ekspress to be the most counterfeited Estonian artist.

His perception of the gloomy facets of places he lived, and the ability to share that visually without self-censorship is part of the celebration of his art.

Highlights Include: In a normal year, we would • Virtual “Suur Saal”: each be deep into the planning for organization will have their own the 9th annual Rahva­ jõulu­ page within the event and will puu / An Estonian Christmas. provide their own content, Of course 2020 is anything ­photos, videos and links.

BUT a normal year. As re­ ­ • Virtual Marketplace spon­ source­ ful Estonians who love sored by Northern Birch Christmas cheer, we can’t let Credit Union where all Covid stop us. So, this year Estonian or Estonian-friendly we will be taking Rahvajõulu­ businesses can profile them­ selves and provide a link to puu online! their shops, profiles or websites.

We are planning for a • Virtual Kohvik – featuring “microsite” on www.estonian­ videos and recipes from our foundation.ca as a virtual cele­ own Paul Lillakas as well as bration of our community from some great events from the December 10–24 when every­ VEMU video vault. one can virtually visit our com­ • Virtual Stage/Lava – featur­ munity. ing videos of talented perfor­

mers, choirs and folk dancing from our own community. And, camera crews are on their way to the North Pole right now to connect with Santa himself to make sure he can make it too – it wouldn’t be Christmas with­ out him!

• Door Prizes – No Rahva­ jõulupuu would not be complete without the chance to win a door prize! EFC will coordinate a scavenger-hunt type contest complete with prizes for visi­ tors!

• …and more!

If you have questions, would like to exhibit in the virtual marketplace, or have other ideas you’d like to contribute, please contact Estonian Foundation of Canada as soon as possible: info@estonianfoundation.ca

Rahvajõulupuu/ An Estonian Christmas goes Online!

indignation in the art world, then the way Wiiralt represented absinthe in fuzzy and ecstatic tones was even more potent.

Although art salons, critics, and collectors had several years to find other subjects controversial instead.

Photo: Haus.ee

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Sad States of affairs Electing one old privileged white man to replace another to the presidency of merely the most economically power­ ful country in the world is an improvement? The most star­ tling aspect of the historic 2020 election is the fact that the Democratic Party, after 4 years in opposition, was unable to find a candidate that would reflect the world today. As well as doing more than sniping at the incumbent during the years after an old, privileged white woman failed to win the position.

For in fact both elections, four years ago and this year, were lost, not won. Had Donald Trump’s abrasive personality, his loose cannon approach to just about all important issues not been in play and the GOP financial, economic record been the platform, then the odds of Joseph Biden capturing the White House in his third kick at the can would have been very high against.

Uncle Joe, as he is derogato­ rily known, unfortunately re­ minding many of a certain age that the same sobriquet was applied to Stalin, for some of ­ his more absent-minded com­ ments, does seem to be a pleasant fellow, certainly in ­ comparison to the arrogant Trump. However, why him?

FDR’s first vice-president Texan John N. Garner’s sole

contribution to posterity was the famous earthy expression that the vice-presidency wasn’t worth “a pail of warm piss.” Indeed, perhaps the greatest vice-presi­ dent, at least in the last century, was Richard M. Nixon, who in effect, and effectively, ran Dwight D. Eisenhower’s White House, while the General basically basked in adulation ­ for his work on the battlefield and chose to avoid most contro­ versial decisions.

But times were different in those optimistic post-WWII years. The anxieties of the present age were certainly a ­ determinant in the election ­ ­results as well. Add the difficul­ ties of addressing the pandemic and the result was a perfect ­political storm.

Vice-presidents often run for, and win, the top job in the nation. Nixon himself – and ­ look where that led. Forced to leave office, the next election saw his successor Gerald Ford replaced by a nice Southern Baptist, Jimmy Carter, certainly a fine gentleman – but a disas­ ter on both the foreign and ­economic policy fronts.

One does not always agree with journalist Rick Salutin, but on Friday the self-described “leftish-sort” sure hit the nail on the head. In an opinion piece published by the “leftish” Toronto Star, Salutin described the Democratic party’s choice

Estonia ranks second in global Internet freedom index ERR Estonia has been ranked in second place in U.S. think tank Freedom House’s global Internet freedom index and maintained its previously high score.

Freedom House published its “Freedom on the Net 2020” report for the 10th year in a ­ row, analyzing the rights and freedoms of people in 65 coun­ tries in public webspace.

Estonia’s overall score of 94/100 has remained as high as in the previous two years.

Iceland came first with a score of 95/100.

The index covers areas such as obstacles to access, lack of unfounded restrictions on online content, ensuring user rights, as well as the freedom and respon­ sibilities of online user be­ haviour.

Laura Kask, one of the Estonian contributors to the re­ port, CEO of Proud Engineers said: “The Estonian government places no limitations on internet access, few limitations on on­ line content, and ensures robust protections for user rights. This approach served Estonia well during the COVID-19 pande­ mic, as society was able to function with relatively little interruption by making use of ­ digital public services.”

She adds that, although Estonia ranks high globally, the

report sets out signals that are worth paying attention for all institutions who exercise over­ sight on rights and regulations.

“We need to be careful in keeping the balance between the obligation of telecommuni­ cations companies to store data and this data being accessed by law enforcement in order to avoid excessive interference with privacy – for the purposes of national security, for investi­ gating and prosecution of ­criminal offenses,” says Kask.

According to another rappor­ teur, open government expert Hille Hinsberg, internet free­ dom is not at risk in Estonia, constant vigilance is needed to notice any warning signals.

Governments around the world have used the COVID-19 pandemic as cover to expand online surveillance and data col­ lection, censor critical speech, and build new technological systems of social control.

“We witness restrictions on rights in other countries, indi­ cating that erosion of internet freedom can take place slowly and emerge as a series of changes in regulation and by government decisions. There­ fore, the issues related to pri­ vacy, free speech, data protec­ tion must be constantly ­addressed,” said Hinsberg.

She added that authorities as well as online publications need

of candidate thus: “a life-long, go-along mediocrity complicit in all the misdeeds of neo-liberal economics, free trade, crime crackdowns, demonizing Black ‘predators” and smearing Anita Hill.” In a nutshell, how is that for a description of a politician who has been around since 1973?

One also recalls the opinion of P. J. O’Rourke, who covered the 1988 Democratic nomina­ tion campaign for Rolling Stone.

The humourist, doing serious coverage for a change, found Biden to be the weakest candi­ date of all. This from a lacklustre field, a party that decided on Michael Dukakis. 32 years ago, Biden was forced to withdraw from the primaries for a number of reasons, not least charges of plagiarism. A politician without independent thought is not reas­ suring. Perhaps, though, with maturity – and having achieved his boyhood ambition to be president – Biden may ­ deliver more than what the v­oters ex­ pect.

However, as Salutin points out, any person should be con­ cerned about the state of affairs.

He emphasizes the inability to prepare, the “inept, corrupt leadership” of the Democratic Party “(prime example: the Clintons), their retainers and paymasters (Wall St., Silicon Valley)” among other reasons to fear the next four years.

Opponents have expressed concern about Biden’s age as

well. The oldest to hold the post. This may not be an issue.

But unfortunately here the choice of vice-president comes into play. FDR’s health was kept a secret. He is Biden’s idol. But can you imagine if he either dies in office or becomes incapacitated? Sorry folks, Kamala Devi Harris is no Harry S. Truman. With only three fractious years of experience as the junior senator from California, Harris has almost no right to be there. Can you say affirmative action? At least to the party’s credit she is not, like Hillary Clinton, when the hier­ archy opted for her, saddled with a lengthy history that no one could be proud of.

to stay alert to cases that under­ mine free public debate.

The Estonian rapporteurs point out that people can moni­ tor how their data is used on the www.eesti.ee portal. Guidance on the rights and legal protec­ tion can be found in the Charter “Everyone’s rights in an e-state” prepared on the initia­ tive of the Chancellor of Justice.

Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa) said it is an important recognition for Estonia as the leading advocate of internet freedom.

“Estonia considers online freedom an integral part of human rights. The availability ­ of internet makes countries more transparent, strengthens the civil society and grows the economy. Whenever we are sharing our digital lessons with other countries, we always ­explain that only a free society can be a truly successful digital society,” Reinsalu emphasised.

He highlighted the fact that Estonia was an active member of the Freedom Online Coali­ tion.

This year, Freedom House commissioned the independent private company Proud Engi­ neers to compile the report on Estonia.

The Freedom House report Freedom on the Net covers the period from June 2019 to June 2020. The assessment is based on public information and re­ flects issues affecting online freedom, including current tech­ nical, political and legal en­

Estonian American Business Alliance

Canadian complacency, ex­ pressing thanks for not living south of the 49th parallel, is also dangerous. While Justin Tru­ deau is polite, like most Canadians, his track record eth­ ically is scary; his concept of entrenched privilege, his hem­ ming and hawing does not en­ gender any confidence. If it were not for some in his cabinet doing the dirty work, his mi­ nority would have been toppled by now. Curiously, the hard-working Chrystia Freeland, although a George Soros acolyte, is the reason Trudeau remains in ­ power.

Much like Nixon for Eisenhower.

Or for that matter Ontario’s Finance Minister Rod Phillips.

(Notice the pattern here?

Dear Fellow Estonians and Friends of Estonia, Save the date – November 28th, 2020 Välis-Eesti päev/A Day for Estonians in the World.

The event is being organized as part of the Global Estonian Program of the Ministry of Foreign Affairs in cooperation with Vabamu and the Estonian Worldwide Youth Network.

During the day you will get to see the first clips from the collection of films of get-to­ gethers, birthdays, weddings and other important occasions being celebrated by Estonians living abroad that show how na­ tional traditions and culture were upheld in communities abroad during the years of Soviet occupation.

Call to action All Estonians living abroad

vironment and public media space including online and ­social media.

The overall findings of the report were that the coronavirus pandemic is accelerating a dra­ matic decline in global internet freedom. For the 10th conse­ cutive year, users have ex­ perienced an overall deteriora­ tion in their rights, and the phe­ nomenon is contributing to a broader crisis for democracy worldwide.

11

Premier Doug Ford, political neophyte, son of a long-time politician. Justin and Pierre Trudeau? All relying on ex­ perienced financial and foreign policy advice.)

In essence politics is a popu­ larity contest. Which is sad, it should be decided on ability, not affirmative action or charis­ ma. Consider what the twitter­ ing president, or more exactly his administration achieved eco­ nomically. For all his personality flaws Trump does know busi­ ness, even if he did inherit his fortune. In 2018 U.S. GDP growth was 3.18%, a 0.97% in­ crease from 2017. Which was the first year of Trump’s presi­ dency, reversing the declines of the Obama presidency. To put that number into perspective, at its peak, the summer of 2018 U.S. GDP growth was a whop­ ping 4.2 per cent. At a time when Canada was stumbling along at 1.5 percent and the Eurozone at a piddling 0,4 per­ cent. Twenty times less than that of the U.S. Blame bureaucracy for those latter numbers. That is a chal­ lenge everywhere. But the Reagan economic formula, which Trump adopted, gener­ ates growth. While social issues are certainly important, the trickle-down impact of a power­ ful economic engine, such as enjoyed by Americans, allows for entitled demands. Chal­ lenges abound, everywhere, for Uncle Joe. TÕNU NAELAPEA

find your old tapes and share your memories. A selection of the films will be shown on Estonian television channel ETV2 in a series called 8 mm ELU (‘8-mm LIFE’) and stored in Vabamu’s archives. More de­ tailed information can be found here.

There will be live crosses to Estonian communities abroad during the event. If you would like to send live greetings to any of the participants, mark your interest in doing so on the registration form below.

Program (Estonian time) 18:00 |Virtual gathering and live crosses to Estonian communi­ ties abroad (MC: Martin Tulit).

Welcoming addresses by Minister for Population Affairs Riina Solman, Vabamu director Keiu Telve and representatives of the Estonian Worldwide Youth Network.

18:20 | Live crosses to commu­ nities with video recollections.

19:15 | Concert: Duo Ruut (with singalong) 19:45 | Closing remarks You can take part in and contribute to the event via Zoom.

Please register your virtual attendance here: https:// vabamu.ee/what-s-on/ events/a-day-for-estonians-inthe-world

12

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Isiklik nägemus koroonaviirusest Inglismaal Tiina Tamman Londoni lähistelt Elan Inglismaa mõistes väike­ linnas, aga mitte linna süda­ mes, vaid teispool Thamesi jõge asuvas osas. Meil on oma raamatukogu ja paari tosina jagu poode; enamasti on see elamute rajoon, kus on küll restorane, arste ja mõni advo­ kaadibüroo, aga pole kõrg­ hooneid. Kõik peale söögipoo­ dide ja apteekide läksid 5. novembril lukku, lukku läks terve Inglismaa. Nii oli minu jaoks suureks üllatuseks saada e-kiri minu kohalikult hambaarstilt. Selgub, et ham­ baarste see lukkupanemine ei halva – nemad on endiselt avatud. Võib-olla on teisigi kohti, mis on lahti. Tean vaid, et restoranidest ja isegi pubi­ dest saab kaasa osta.

See ongi tänavuse koroona­aasta kõige olulisem tähis, et enam ei tea, mis harjumus­ pärastest kohtadest on lahti.

Näiteks kohaliku omavalitsuse hoone linna südames – suur, moodne, uus – on kinni olnud juba märtsikuust alates ja hä­ dasolijaid – sugugi mitte igaüht, ehkki me kõik maksame koha­ likku maksu – avitatakse vaid telefoni teel. Ka suvel, kui reegleid leevendati, ei avanud ­ hoone oma uksi. Oktoobris ko­ gesin ma üllatusega, et meie linnaosa raamatukogu on kogu aeg kinni olnud.

Kuulun väikesesse kohalikku raamatuklubisse, kus me tavali­ selt kohtume kord kuus üksteise kodudes. Kevadel, kui viirus tegi selle võimatuks, avastasime me zoomi, aga septembris, just tol päeval, kui hakkas kehtima valitsuse reegel maksimaalselt kuue inimese kohtumise kohta, kohtusime kümnekesi ühes koha­ likule omavalitsusele kuu­ luvas kultuurisaalis. Kui tekkis küsimus sellest, kuidas sellist kohtumist täiesti ametlikult lubati, siis selguski, et kultuuri­ saali võrdsustati kiriku või muu avaliku ruumiga, kuhu lubati rohkem kui kuus inimest. Sel­

lest reeglist ei olnud ma varem kuulnudki.

Reegleid on üldse liiga palju, need muutuvad liiga sageli. Ise olen ma pensionär, seda on ka mu kohalik sõbranna. Märtsi lõpus-aprillis ei tohtinud me ­ omavahel kohtuda, mais või­ sime kohtuda vaid väljas õues, juunist alates ka toas sees, aga nüüd, novembri algusest ei tohi me jälle üldse kohtuda, ei väljas õues ega toas sees. Ometi on ka praegu lubatud moodustada nn „tugimulle“, et üksi elavad inimesed, ka üksikvanemad, ei tunneks end mahajäetuna, ent igal taolisel üksikul on lubatud teise üksikuga moodustada üks­ ainuke mull, mida muuta ei saa.

Meie sõbrannaga oleme mõle­ mad abielus, nii et meie ei tohi mulli moodustada. Aga kes siis niisugust asja kontrollib? Polit­ seigi ei jõuaks kõigil maja­ pidamistel silma peal hoida.

Kuidas võib küll valitsus võtta vastu otsuseid, mida on võimatu kontrollida? Paljud, eriti noore­ mad inimesed on täiesti tüdinud reeglitest ja eiravad neid päris avalikult.

Pole veel selge, kas tööeas inimestele kaasa tunda või neid lausa kadestada. Rahandus­ minister Rishi Sunak on olnud väga helde, ka nüüd, novembri­ kuise lukkupanemise ajal, nii et suurte firmade töötajatele maks­ takse kodus istumise ja mitte­ millegi-tege­mise eest, riigipool­ set toetust mis on ligi­ lähedane nende palgale. Põhimõte on muidugi õilis, sest riik ei taha suuri koondamislaineid, aga missuguse tohutu laenukoorma saab viiruse läbi vähekannata­ nud noorem põlvkond kaela!

Tunnen kaasa ka praegustele väikefirmadele ja üksikürita­ jatele, eriti aga oskustöölistele, olgu see siis elektrik, juuksur, massöör või ehitaja. Ehkki rahvas on sel aastal oluliselt ­ panustanud kodude kaunista­ misele (suvisel poodide lahti­ oleku ajal osteti palju värvi, ka taimi), ei julge meistrimeest keegi koju kutsuda. Meistri­ mehel endal pole aga suuri

NOORTE NURK Mis päev on homme?

Mälestuspäev on Esimese maailmasõjas võidelnud ja huk­ Kui täna on teisipäev, siis kunud sõjameeste mälestami­ homme on kolmapäev. See oli seks. Esimest mälestuspäeva ka esimene vastus koolilapselt tähistati juba 1919.a, kuid alates möödunud nädalal eesti kooli 1931.a on Remembrance Day virtuaaltunnis õpetaja Elli just 11. novembril. Igal aastal Kipperiga. Kui vaadata ka­ ­ 11. novembril peatavad kanada­ lend­ risse, siis eelmine kolma­ lased minutiks oma tegevused päev, 11. november oli eriline ja langetavad pead, et austada ja päev. meenutada neid mehi ja naisi, Õpetaja Elli näitas fotosid ar­ kes on teeninud ja jätkavad vutiekraanil. Fotol oli palju erk­ Kanada teenimist sõja-, konflik­ punaseid lilli põllul kasvamas. ti- ja rahuaegadel.Koolides toi­ Fotol oli ausammas pärgadega. muvad kogunemised-aktused Üks foto tehtud Prantsusmaal ja just kell 11 päeval. teine Kanadas Ottawas.

See oli hea mälestamistund Uueks sõnaks sai lillenime­ Jaagule, Lukasele, Johannile, tus – moon. Mooniõiemärki Oliviale, Heikile, Aili-Marile, kanname rinnas just 11. no­ Heitile, Feliksile, Heidile, Leole vemb­ril, kui on Kanadas mäles­ ja paljudele teistele eesti kooli tuspäev. Mitmed õpilased olid õpilastele. tunnis ka USAst, nii et neil on Lest We Forget! Me ei tohi see päev veteranidepäeva nime­ unustada! tusega. Sõjas langenud sõdurite Tunnikülaline veebi vahendusel­ auks!

EDA OJA

sääste, millest elatuda. Nii ongi järjest enam kundesid tekkinud heategevatele toidupankadele.

Keskvalitsus Londonis on oma tegevust järjekindlalt õi­ gustanud, üldse mitte omaks võtnud laialt levinud arvamust, et valitsusel puudub plaan, nii et sahmitakse huupi. Septemb­ris, kui tõusujoonel nakkusenumb­ rid Põhja-Inglismaal tekitasid muret, soovitasid teadusnõusta­ jad kahenädalast terve Inglis­ maa lukkupanemist, aga seda valitsus ei järginud. Oktoobris otsustas valitsus leiutada PõhjaInglismaa jaoks astmelise süs­ teemi, olenevalt iga piirkonna nakkusenumbritest.

Ent veel enne, kui selgus, kas astmelisest süsteemist oli abi, kuulutati välja terve Ing­ lismaa lukkupanemine. Liiga hilja, hüüdis ajakirjandus. Aja­ kirjandus on teinud ka tänuväär­ set uurimistööd ning avastanud, et valitsus maksis aprillis üüra­ tuid summasid täiesti kõlbmatu kaitseriietuse ja maskide eest, kui haiglatel oli neid hädasti vaja. Küllap sellest vallast tuleb veelgi uudiseid, sest valitsusel pole olnud julgust tunnistada, et nad on ebakompetentsed. Üles­ tunnistuse asemel on nad loo­ tusrikkalt ja naiivselt maksnud suuri summasid tühja.

Ajakirjandustki tuleks samas kritiseerida. Tean, et ma pole ainuke, kes arvab, et terve meedia on tilgutanud rahvale ­ päevast päeva vaid hirmu ja õudust, pakkudes negatiivset ­ viirusstatistikat värviliste graafi­ kute kujul ja ridamisi õnnetute sugulaste lugusid, kes on kaota­ nud lähedase inimese. Muidugi on iga surm perekonnale traa­ gikaks, ent uudised ei tohiks vaid surmale rõhuda, sest ena­ mus inimesi paraneb viirusest, paljud põevadki ilma sümpto­ miteta.

Milliseks kujunevad täna­ vused jõulud, ei oska aimata.

Septembris suurustas peaminis­ ter Boris Johnson, et jõuluks on kõik korras. Praegu pole aga teada, mis saab isegi 2. det­ sembri järel, kui lukusolek lõpeb. Kas ja kuidas leeven­ ­ datakse siis meetmeid? Ja kas jõuluks saab terve riik vähemalt korraks ühe mütsi alla? Seni on ju suurt segadust lisanud ko­ halik autonoomia Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal, kus on kogu aeg kehtinud oma ­reeglid, mis erinevad Inglismaa omadest.

19. novembril 2020

Nr. 46

TEPP lasketiir Seedriorul läbis edukalt valitsuse kontrolli

Pärast Seedrioru lasketiiru taasavamist eelmisel suvel on laskesport seal pidevalt jät­ kunud. Igakuiselt toimuvad seal avalikud täpsuslaskmise võistlused .22 täpsuspüssidest, samuti on lasketiiru haldav Toronto Eesti Püssi- ja Püs­to­ liklubi (TEPP) organiseeri­nud mitmeid väljasõite ja küla­ lispäevi. Lasketiiru saavad TEPP järelvalve all kasutada ka Seedrioru lastelaagri vane­ mad osalejad ning skaudid ja gaidid, kuigi sellesuvine noor­ tetegevus jäi ära COVID-19 pandeemia tõttu.

Järgmised täpsuslaskmise võistlused toimuvad Seedriorul 6. detsembril.

Hiljuti inspekteeris Seedrioru lasketiiru Ontario Chief Firearms Office (CFO). Selline ülevaatus toimub tavaliselt iga kahe aasta tagant. Kontrolli­ takse tiiru ohutust, märgistust, dokumentatsiooni ja üldist laske­tiiru vastavust föderaalsea­ dustele ja juhtnööridele. Nagu tavaliselt, olid inspektorid äär­ miselt rahul lasketiiru olukorra­ ga ega leidnud ühtegi reeglitele mittevastavat elementi.

TEPP jätkab oma tegevust ka Torontos, rentides igal püha­ päeva õhtul Toronto Revolveri Klubis (TRC) laskeaega (vas­

tavalt kehtivatele COVID-19 reeglitele). Erinevalt hiljuti sule­ tud Eesti Maja lasketiirust, saab TRCs märkilaskmiseks kasuta­ da kõiki püstolikaliibreid, väik­ semaid ja suuremaid. Toronto Revolveri Klubi asub Gower Ave, Eesti Majast vaid 15 minuti kaugusel, Victoria Park ja St Clairi Ave ristumiskoha lähedal.

Uued liikmed on alati tere­ tulnud ja laskespordist huvi­ tatud inimesi kutsutakse osale­ ma kõigis TEPP tegevustes, kas Toronto Revolveri Klubis või Seedriorul. Algajatele pakutakse tutvumist erinevate käsirelvade­ ga ja soovi korral ka täpsuspüs­ sidega personaalse instruktori juhendamisel. Samuti organi­ seerib TEPP relvaloakursusi ja -eksameid, mis toimuvad vasta­ valt huviliste arvule tavaliselt paar korda aastas.

Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust TEPP-ga aad­ res­sil info@teppclub.ca

S P ORT

Kontaveit lõpetab aasta maailma esikolmekümnes Lõppenud nädalavahetusel peeti hooaja viimane WTA turniir ja tennise edetabeli esimene ots enam ei muutu.

Edetabelit juhib austraallanna Ashleigh Barty, järgnevad ru­ meenlanna Simona Halep ja jaapanlanna Naomi Osaka.

Anett Kontaveit on 23. kohal.

Kaia Kanepi asub edetabelis 101. real. (ERR/EE)

Leo Soo 100 100 a. sünnipäeval 18. novembril õnnitleb juubilari EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

Nr. 46

märkmik

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Eesti soovib saada OSCE eesistujaks

Riina Kindlam

Edelatuul tühjadel tänavatel Öösel äratas tuul. See tekitab siin Pelguranna linnajaos, Kopli lahe läheduses oleva maja kõrgeimal, kolmandal korrusel taolisi helisid, mida ei ole mujal kuulnud. Need hääled on tegelikult tuttavad ja armsad, neid on aastast aastasse kuuldud ja siis tekib sooja, kaitsva teki all olles nii mõnus turva- ja tänutunne, et hakkad tänama lapse õhtu­ palve ajal selle eest, et kõik me kallid on kuskil sooja teki all.

Kõigest paar õhtut enne olin vaimustunud lühijutust „Torm“, 2014. a. ilmunud raamatus „Tove Jansson. Sõnumid. Valik novelle“ Maarja ja Ülev Aaloe tõlkes rootsi keelest. See algab nii tuttavalt: „Naine ärkas siibri kolisemise peale, lebas vaikselt, kuulas ja vaatas, kuidas torm laes valguspilte muutis.“ Igas selles, 1954. a. ehitatud maja korteris oli omal ajal puuküttea­ hi, nüüdseks on need ammu välja lõhutud, ahjusiiber ei ko­ lise, küll aga vannitoa õhušahtis plõksutab mingi klapp. Lin­ nu­ söögimaja ja tihaste rasvapall kolksuvad vastu rõdu metall­ poste – tihti olen sunnitud neid südaöösel nihutama, sest meil on ka naabreid – ja katuseplekk mürtsub (Jansson kirjeldab seda kui „lakkamatut ja rasket haamerdavat heli“). Kuskilt äärest pääseb tuul vahele. Ja muidugi aknavaheline vilin, oie, ulg. Öösel ei ole hea piiluda oma nutitelefoni. Kiirgav ekraan äratab aju liialt üles, aga kiusa­ tus uurida tuule suunda ja kii­ rust oli liialt vastupandamatu.

Kõige mitmekülgsemaid and­ meid saab minu meelest Riik­ liku Ilmateenistuse kodulehelt (www.ilmateenistus.ee), soovi­ tan kaugetelegi. Tuul oli edelast

Eestlased väga soovivad, et kõik jääks endiseks ehk elu nii ava­ tuks, kui võimalik ja et ei piirataks nende vabadust. Selle kõige nimel tulebki nüüd, kui oht on tagasi, üles näidata enam ette­ vaatlikust. Fotol olev julgustav sõnum tervitab Tallinna reisisada­ ma A-terminali seintel ja on üht­ lasi nutikas sõnademäng. Väike vahe võrreldes endise eluviisiga on, et nüüd hoiame 2-meetrist vahet. Rahva seas levinud nali siia otsa on, et kui enne pidasid tagasihoidlikud eestlased veelgi suuremat vahet, siis nüüd on piir tõmmatud siiski kahe meetri maile. Väikses kirjas sõnum on eriti oluline: „Hoia distantsi, aga ära kaota ühendust“.

ehk põhimõtteliselt Kura pool­ saarelt. Võiks öelda, et need olid Läti eilsed, 102. vabariigi aastapäeva tuuled, mis pauku­ sid, kuna mingeid muid rahva­ kogunemisi ja suuri üritusi tänavu polnud.

Teemalehekülg „Tuul“, tee­ malehekülg „Hoiatused“. „Eesti hoiatused: 19.11 edelatuul sise­ maal puhanguti kuni 20, ranni­ kul kuni 25 m/s.“ Eestis rää­ gitakse tuule tugevuse puhul meetritest sekundis, mitte kilo­ meetrites tunnis, aga too vii­ mane on 90 km/h. Ka seda üm­ berarvestust saab teha internetis nagu naksti. Kaardil on need kohad oranžid – hoiatuse tase 2, „ilm on ohtlik“. Kuku raadio uudistelugeja ütles äsja, et „tuul on vali“, minu Rootsi-eesti sõber alati väitis reisiparvlaeva tekile astudes, et „Puhub“. See tundus mulle alati nii naljakas.

Kujutasin ette seda hiiglast, kes siis nõnda kuskil puhub. Rootsi keeles on tuul vind ja kui on tuu­line siis – vinden blåser ehk det är blåsigt – on... puhuline!

Ilmateates tihti kõlab, et on „muutliku suunaga tuul“, nii ka meil koroonaga. Meil on pikalt hästi läinud, oleme pääsenud, mõni ütleb, et hoitud – „ikkagi Maarjamaa“... ... ja eile nägin esmakordselt vanalinna piiril uut plakatit: „Oht on tagasi!“ (Vaadake www.kriis.ee). Ei, ei mingit paanikat. „Heaoluühis­ kondades on palju rohkem paanikat,“ lausus mulle eile üks arst. Nojah, kaugelt on raske mõõta, kuivõrd palju paanikat ja kuivõrd palju kuuletumist ja viisakust, mis ometi on kiidu­ väärt. Kartmine ei ole tõesti kasulik, nagu kirjutas hiljuti ­ Tallinna Jaan kiriku õpetaja Jaan Tammsalu: „Ela, ole ettevaatlik, aga mitte hirmul!“ Hetkel on nii, et sõiduteede kohal on tuledes sõnumid, ka ühistranspordis, teles: KANNA MASKI! Ja maske on praegu näha ühissõidukites umbes pool­ tel sõitjatest, võib-olla ti­ bake enam. Poodides natukene vähem, ütleksin. Kõik kassiirid ja poetöötajad on ammu kait­ sekilbi taga, ja maskiga, bussi ja trammi esiustest ei tohi sise­ neda, arstivastuvõtul – mask, muuseumituur – mask, teatri­ etendus ja kinoseanss – mask.

Koolides käib õppetöö (mõne­ des maskidega, mõnedes mitte) välja arvatud siis, kui ilmneb viirusjuhtum. Meie laste kool oli poolteist nädalat kaugõppes, nüüd ollakse jälle koolipingis tagasi. Vanema tütre kunstikool lõpetas sel nädalal kontaktõppe ehk tunnid peatati, noorem tütar käib ikka veel korvpallitrennis.

Skaudid peavad oma koondusi ainult õues. Koroonaäppi HOIA oli augustis oma nutiseadme­ tesse alla laadinud 46 000 ini­ mest. „HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimali­ kust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul ­astuda samme enda ja teiste ter­ vise kaitseks.“ (Vaadake www. hoia.me)

13

Vanalinna tänavatel liigub ainult omaseid, see tähendab et turiste napib. Fotol on Olevimäe tõus Pika tänava poole läinud nädalal, kui tuul ei olnud veel viimaseid vapraid puulehti lahti kiskunud. Harilik hobu­ kastan, nagu siingi näha, on tihti viimaste seas, kes oma lehtedest loobub. Kevadel aga jälle üks esimestest, kes lehte läheb.

Fotod: Riina Kindlam

Mul on sel aastal vanalinna asja kahel õhtul nädalas ja vanalinn on väga vaikne ja ­ inimtühi. Jõuluturg Raekoja platsil tuleb tilluke. Paljud restoranid reklaamivad, et kõik menüüs on poole hinnaga, laudadel põlemas ootusrikkalt ­ küünlad. Mõned, kus käivad ko­ halikud, nagu Pegasus Harju tänaval, ei reklaami mingit alla­ hindlust ja neil paistab hästi minevat. Ületee kohvikul ka. ­ Nagu kõikjal maailmas, eh­ matab vanade olijate minek – vanalinna viimane kriisiohver on Peppersack, endine Gnoom Vanaturu kaelas, restoran nagu muuseum. Üks kunstipoe müüja

ennustab, et jaanuarist sulgub vanalinn veelgi enam. Poe toe­ tuseks ostsin kena käpikukuju­ lise helkuri ja 2017. a. väärt raamatu „Boris Dubovnik: „Vanalinn, mu lemmik!“ Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi“. Selle poe tuled ikka põlevad varapimenevas päevas ja peavad põlema jääma!

Turistidest tühjas linnas võiks laulda Epp Kõivu menu saavu­ tanud „Linn on minu“ (otsige YouTube’ist). Ta laulab ref­ räänis: „Enam ei kiru, nüüd saab iga päev pidu, mu süda jäi sulle, kuid see linn on minu.“ Meeleolud vahelduvad nagu tuul. RIINA KINDLAM, Tallinn

Eesti vanim ametikool Tallinna Polütehnikum sai 105-aastaseks 20. sajandi alguse Eestis arenes tööstus jõudsasti ja tekkis vaja­ dus tehnika-alase õppeasutuse järele. 1914. aastal võeti Tallin­ nas (eesotsas linnapea Jaan Poskaga) vastu otsus avada Tal­ linna Poeglaste Kommerts­ kool. Õppetööd alustati 1915. aasta sügisel Kevade tänaval Westholmi eraprogümnaasiumi ruumides allüürnikuna. See kool oli Tallinna Polütehnikumi eelkäija.

Oma pika elutee jooksul on kool kandnud erinevaid nime­ sid: Tallinna Linna (2.) Reaal­ kool, Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium, Riigi Tehni­ ka­ gümnaasium, Tallinna Tehni­ kum, nõukogude okupatsiooni ajal nimetati kool Tallinna 1.

Tööstustehnikumiks, siis oli see Tallinna Elektromehaanika Tehnikum, Tallinna Kommu­ naal-Ehitustehnikum ja alates 1956. aastast Tallinna Polü­ tehni­kum.

Kool asub Tõnismäel Pärnu maantee ja Liivalaia tänava nurgal 1941. aastal valminud ­ imposantses hoones (arhitekt Alar Kotli) ning selle kõrvale kerkinud endises ühiselamu­ hoones, mis kümmekond aastat tagasi B-õppehooneks ümber ehitati.

Kooli õppealadirektor Helen Pärk ütleb, et Tallinna Polü­ tehnikum annab ka tänapäeval laiapõhjalisi tehnikaalaseid teadmisi nii põhi- ja keskkooli lõpetanutele kui täiskasvanutele – kõigile neile, kes on leidnud endas soovi ja kutsumuse sidu­

da oma tulevik tehnikaga.

Tallinna Polütehnikumi võib nimetada ka kooliks läbi põlv­ kondade, kus tänaste õpilaste seast leiab paljude perede kol­ manda või neljanda põlvkonna esindajaid. Kooli õpetajatest ligi kolmandik on oma kooli vilist­ lased.

Sel aastal alustas esimesel kursusel üle 400 uue õpilase.

Lisaks õppetööle tegutseb siin mitmeid huviringe ja kuulus on kooli iga-aastane filmifestival TPTFF. Koolis on praegu kolm eriala­osakonda: energeetika­automaatika eriala osakonnas õpetatakse sisetööde ja jaotus­ võrgu elektrikke ning automaa­ tikuid. Meediaosakonnas on võimalik õppida multi-, visuaalja trükimeediat, samuti saavad siit tuule tiibadesse tulevased fotograafid ja teleoperaatorid.

Koostöös IT Akadeemiaga on infotehnoloogia ja telekommu­ nikatsiooni erialaosakonnas õppimas IT-süsteemide spetsia­ listid ning tarkvaraarendajad, telekommunikatsiooni spetsia­

Eelmisel nädala kiitis valitsus heaks välisministri ettepaneku esitada Eesti kandidatuur Euroopa Koostöö- ja Julge­ olekuorganisatsiooni (OSCE) eesistujaks.

Praegu on OSCE eesistuja Albaania, järgmisel aastal Rootsi ja 2022. aastal Poola.

Eesistumine otsustatakse OSCE osalisriikide konsensuse alusel.

Välisminister Urmas Rein­ salu märkis, et Eesti aeg ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena lõ­ peb tuleva aasta detsembris ning eesistumine OSCE-s oleks tulevikuvaates loogiline samm, et rakendada ÜRO-st saadud kogemusi läbirääkimis- ja diplomaatiliste protsesside juh­ timisel, suurendada Eesti välis­ poliitilist haaret ja võtta kanda uus vastutav roll rahvusvaheli­ ses diplomaatias.

OSCE pädevuses on konflik­ tidele rahumeelsete lahenduste leidmine Eesti ja Euroopa Liidu naabruses. See puudutab vahe­ tult Eesti julgeolekuhuve OSCE-sse kuulub 57 riiki, organisatsiooni sekretariaat asub Viinis. Eesti liitus OSCE-ga 17. septembril 1991. Seni ei ole Eesti OSCE eesistuja olnud.

(ERR/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

• KANADA. Heinz ketšup tu­ ­ leb tagasi Kanadasse: kuus aas­ tat pärast seda, kui selle toot­ mine koliti USAsse. Kraft Heinzi sõnul hakatakse kuulsat ketšupit tootma Montreali vabri­ kus järgmisel suvel.

(Lüh. Globalnews)

• KANADA. Tänavune Re­­ mem­brance Day oli teisusugune kui tavapäraselt: suuri tsere­ moo­niaid ega kogunemisi teata­ vasti pandeemia tõttu ei korral­ datud, kuid inimesed said osale­ da virtuaalselt ning avaldada seega austust veteranidele tele­ visiooni või arvuti vahendusel, samuti kandes rinnas mooniõit.

listid ja elektroonikaseadmete tehnikud.

Kool on varem ikka korral­ danud kokkusaamisi oma arvu­ kale ja aktiivselt koos käivale vilistlaskonnale. Sel aastal jäid avatud uste päevad ja kok­ kutulekud koroona tõttu ära.

Nakkusohust hoolimata toimus väike kontsert ja koosviibimine kooli õpetajatele. Kooliga lähe­ malt tutvust teha soovijad on kutsutud aga virtuaaltuurile: http://virtuaaltuur.tptlive.ee/ Palju õnne, Eesti vanim ja auväärseim kutseõppeasutus!

Tekst ja pilt: LEA KREININ

14

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

LAHKUS ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Nr. 46

Avaldame kaastunnet ANDRESELE ja MÄRT’ile peredega nende ema

Helgi Liinve

Helgi Liinve

neiuna SAAVAS

lahkumise puhul

sündinud 9. augustil 1925 Kiidjärve vallas Tartumaal surnud 13. novembril 2020 Torontos

LINDA ENE, HARRY KARIN, HARRY ELVA, KULDAR

Mälestavad sügavas leinas MÄRT, MAI, LINDA-MAI, ROBERT, LYLA, LANA ANDRES TIINA SUGULASED Eestis, USAs ja Saksamaal

Puhka rahus!

TONNY, PETER IIVI, URMAS ANTS

Mälestame kauaaegset kaastöölist-reporterit, alati heatahtlikku

Adu Janus Raudkivi

LAHKUS VEND JA ONU

Peep Allisma

ja avaldame südamest kaastunnet abikaasa ANNELE ja perele EESTI ELU PERE

sündinud 3. veebruaril 1939 Narvas surnud 18. novembril 2020 Omahas Mälestame kurbuses ja leinas koos TIINA ja TOOMASE perekondadega MALLE SALUSOO HELI BEALE perekondadega

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!

1 Kor. 13:13

Lahkus meie seast

Adu Raudkivi Kaastunne perele

EESTI KODU PERE MÄLESTAME KURBUSES ARMAST RÕÕMSAMEELSET PEREKONNASÕPRA

Aino Rooneem’e Südamlik kaastunne õde ENE-LIISILE, RAIVOLE, TAAVOLE, TAALILE

Elus palju suutsid anda, suutsid valu, muret kanda kuni viimaks Rahu randa lõppes sinu rännutee

Läti Vabariigi…

(Algus lk. 1)

läkituse ,,Stronger Together“, kus muuhulgas oli märgitud: ,,We also value Canada’s com­ memoration of the victims of ­totalitarian regimes: the monu­ ment ,,Tribute to Liberty“ in the Garden of the Provinces and Territories in Canada. Posi­tive­

Mälestavad kurbuses Vancouveris MILVI PUUSEPP KATRIN PUUSEPP-TAMMARK

ly, this monument also serves to remember those who were fortunate enough to find their ­ liberties again: by escaping to Canada.“ Läti ja Kanada riigi vahe­ lised suhted ja koostöö tugevne­ vad järjest ning seda ka prae­ gustes erilistes tingimustes, mis on seotud COVID-19 pandee­ mia olukorraga.

18. november oli Kanadas

tõeliselt Läti päev. Kolmandat aastat järjest oli ka maailma­ kuulus Niagara juga valgustatud õhtutuledes Läti rahvusvärvide­ ga ja seal võtsid Läti iseseisvus­ päeva ürituse tähistamisest osa ka suursaadik Eihenbaums ning tema abikaasa Inara.

Soovime veel kord palju õnne kõigile meie Läti sõpra­ dele Läti riigi sünnipäeva puhul.

Lahkus armas sugulane

Aino Rooneem sündinud 3. veebruaril 1928 Tallinnas surnud 9. novembril 2020 Collingwoodis (Ont.) Mälestab leinas ja avaldab ENE-LIIS’ile südamlikku kaastunnet Seal on lepitust, on õnne, Seal jääb süda rahule Ei seal enam vaeva tunne, Kes on leidnud elu tee.

Mälestame kurbuses kallist

Aino Rooneem’e Avaldame kaastunne ENE-LIISILE ja omastele

Puhka rahus!

Lipu heiskamise tseremoonial: Robert R.A. Fry, Director General, Bureau of European Affairs, Global Affairs Canada, Ottawa linnapea Jim Watson, Läti Vabariigi suursaadik Kanadas Kārlis Eihenbaums, Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, kolonel Agris Ozolins, Defence, Military, Naval and Air Attache, Embassy of Latvia ja Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk.

Foto: ©Ülle Baum

HELIS MIIDO

RUTT LANNO REET LAMBUR WIRGE ja HENN KASEKAMP SIINA ja ILMAR KASEKAMP SYLVIA MAKK-LAINEVOOL ja JÜRI LAINEVOOL

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine Covid 19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus vii­ bides palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähe­ malt kahemeetrist füüsilist dis­ tantsi.

Armulauast osa saamiseks oleme tellinud steriilsed ar­mulauaandide individuaalsed komp­ lektid, mille kasutamine on turvaline ka praeguses olu­ korras.

Pühapäeval, 22. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEENIS­TUS ARMULAUAGA. Jumalateenistus salvestatakse ning pannakse üles koguduse FB-grupis järelvaatamiseks.

Pühapäeval, 29. novembril kell 11.30 ESIMENE AD­­VENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA.

KANADA UUDISED

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Alates pühapäevast, 15. no­vembrist Agricola kirikus EESTIKEELSEID JUMALA­ TEE­NISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Koguduse juhatus järgib linnapea John Tory, meditsiiniohvitseri dr. Eileen DeVilla ja piiskopi vastavasisulisi tervshoiusoovitusi.

Soovitus kehtib vähemalt 28 päeva.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Agricola kirikus VanaAndrese koguduses on leeriaeg, mis kestab juunini. Igas kuus kaks tunni­ajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtu­ aalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juuni­ kuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades jär­ gime praeguse aja elureegelid.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639

KANADA. Riigi statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeks oktoobris 0,7% võrra kõrgem võrreldes aastataguse ajaga, põhjusena tuuakse välja ka ­kõrgenenud toiduhindu.

(Lüh. Globalnews) • KANADA. Kanada Olümpia­ komitee teatas, et endine iluui­ sutaja Catriona Le May Doan, kahekordne olümpiakulla võitja, nimetati Kanada koondise chef de mission eelolevateks 2022.a. taliolümpiamängudeks Beijin­gis.

Ta on võistelnud neljadel tali­ mängudel alates 1992.a. Albert­ ville’is Prantsusmaal. (Lüh. CBC) • KANADA. Canadian Real Estate Association’i sõnul on Kanada kodude müügi kesk­ mine hind tõusnud 15% võrrel­ des eelmise aasta sama ajaga; oktoobrikuu oli müükide osas väga töine. Riigi keskmine maja hind oli $607.250, kõige kõrge­ mad on hinnad Toronto ja Vancouveri piirkondades.

(Lüh. CBC) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 22. novembril kell 11h IGAVIKUPÜHAPÄEVA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 29. novembril kell 11h ESIMESE ADVENDI­ PÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA Kirikuaasta viimasel püha­ päe­ val, igavikupühapäeval, endise nimetusega surnute mälestus­ pühal, liiguvad meie mõtted inimese elukaare peale, saateks Psalmi 90 sõnad: Meie päevade mõõt on seitse­ kümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära. Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta? Õpeta meid meie päevi arvestama. (Ps 90: 10–12).

Kuigi tänapäeval võivad pal­ jud tähistada 90 aastat ja enam­ gi, märgib psalmist õigustatult, et „Meie päevade mõõt on seit­ sekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend ­aastat“. Olenemata sellest, mitu aastat mahub meie elukaarde, kogeme aeg-ajalt, et vaeva ja häda juhtub elus sagedasti.

Kimbatust ja õnnetust kogeme igas vanuses. Murede iseloom aastate jooksul küll muutub, kuid hingevaevad rõhuvad endi­ selt.

Kas elame oma aastad Jumala viha ja kohtu all?

Psalmist muretseb: „Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette“ (Psalm 90:8). Me palume, et mõistaksime piiratud eluiga realistlikult. Kas järgime maa­ pealsete aastate jooksul Jumala Sõnas avaldatud jumalikku tarkust või kuulame maailma õpetusi?

Maailma tarkus ütleb meile (Jeesuse tähendamissõna järgi): „Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!“ (Luuka 12:19b). Ülalt tulnud tarkus kõneleb: „Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna“, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!“ (Heebrealastele 3:13) Maailma tarkus väidab, et meeleparandus ja usk pole vaja­ likud ja rist – see on lihtsalt rumalus! See pole meile tähtis, ütleb maine tarkus, et room­ lased lõid sajandeid tagasi risti juudi rabi. Miks peaksime selle üle muretsema? Jumalasõna tundmine vastab: „Kuna maailm Jumala tarkuses ei tundnud Jumalat ära tarkuse abil, siis oli Jumalale meelepärane päästa selle narri kuulutuse kaudu

need, kes usuvad“ (1Korintlas­ tele 1:21). Maailma halvaks­ panu ees kuulutame julgelt: „Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöö­ dust“ (1Korintlastele 2: 2b).

Maine tarkus otsib igapäe­ vast õnne ja tulevikulootust ene­s ekesksetes toimingutes, kuid Paulus ütles targalt: „Kui me loodame Kristuse peale üks­ nes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad“ (1. Korintlastele 15: 19). Lootus ainult sellele elule on maine ja kahjuks piiratud. Jumalik tar­ kus, Püha Vaimu kingitus, kes meie sees elab, õpetab meid

lootuses Kristusesse vaatama tulevikku, ootama veendunult tema tagasitulekut ja meie iga­ matute ihude ülestõusmise päeva. Igal aastal lubab Issand ­ Jumal meil koos jumalakartliku tarkuse ja alandliku meelepa­ randusega ühineda psalmisti tänupalvega: „Täida meid hom­ mikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!“ (Psalm 90:14).

PALVE: Issand, aita meid läbi meie aastate siruulatuse kas­ vada tarkuses sinu Vaimus, mis on talletatud sinu pühas sõnas. Aamen.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Kell 3 pl EHATARE VIR­ TU­ AAL-TEENISTUS. Pastor Timo Lige. Muusika ansambel.

Tellimine saata

Pühapäeval, 6. detsembril kell 11h TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

EESTI ELU Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 20. novembril 2020 — Friday, November 20, 2020

Nr. 46

Tellige EESTI ELU!

VÄE päev 28. novembril Hea eestluse hoidja ja edenda­ ja!

Oled oodatud meiega vir­ tuaal­ selt tähistama VÄE päeva ehk Välis-Eesti päeva! Ürituse otseülekanne toimub Vabamust laupäeval, 28. novembril, alates kell 18.00 (Eesti aja jär­ gi). Eelmisel aastal tähistasime Välis-Eesti päeva ühislugemise­ ga Tammsaare muuseumist ning meie soov on ühiselt kujundada päeva tähistamisest traditsioon.

Nii ehitame veelgi tugevama silla!

Sel aastal on ürituse pro­ grammi fookuses rahvuskaas­ laste kogukonnad videopildis ja suure panuse ürituse toimu­ misele on andnud Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik ja Vaba­ mu.

Vabamu kogub parasjagu 8 mm filmilindile talletatud kaad­ reid Välis-Eesti kogukonna ­kokkusaamistest, sünnipäeva­ dest, pulmadest või muudest tähtsatest sündmustest, mis il­ mestaksid, kuidas okupatsiooni ajal hoiti Välis-Eesti ringkon­ dades elus eesti traditsioone ja kultuuri. Sellega seoses julgus­ tab muuseum kõiki väliseestlasi välja otsima oma filmikogusid, et saata muuseumile digiteeritud kujul oma 8 mm ja Super8 filmilindile jäädvustatud kaad­ reid, millest osa saame ühes­ koos juba VÄE päeval vaadata.

Valik kogutud kaadritest tuuak­ se ETV2 vaatajani saatesarjas „8 mm ELU“ ning talletatakse Vabamu kogudesse.

VÄE päevast saad osa sel aastal virtuaalselt, kuid palume sul oma osalus eelnevalt regis­ treerida, saad teha ka oma ette­ paneku ühislaulu esitamise osas ning anda märku soovist osa­ lejaid otselülituses tervitada (https://vabamu.ee/mis-toimub/ sundmused/vae-paev_ VÄE päeval plaanis 18.00

–

18.05

Virtuaalne

kogunemine Vabamus, lülitused kogukondadesse ja ürituse sis­ sejuhatus õhtujuht Martin Tuliti poolt 18.05 – 18.20 Tervitussõnad – rahvastikuminister Riina Sol­ man, Vabamu tegevdirektor Keiu Telve, Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad 18.20 – 19.15 otselülitused kogukondadesse koos video­ meenutustega 19.15 – 19.45 Virtuaalkontsert – Duo Ruut ja ühislaulmine 19.45 – 20.00 Lõppsõnad ja üri­ tuse orienteeruv lõpp Valime ühislauluks teie abiga

Sündmuste kalender • Laup., 21. nov. VÄLISEESTI KIRJANDUSE TÄHTSÜND­ MUSED – EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIV 70, BERNARD KANGRO 110, KALJU LEPIK 100, ILMAR KÜLVET 100 alates kl 11 h virtuaalselt

välja loo, mida ürituse lõpus ühiselt üleilmselt laulda. Teie poolt enim nimetatud laulu koos sõnadega avalikustamine VÄE päeva toimumise nädalal ürituse lehel Facebookis Püsige terved!

Lugupidamisega Rahvastikuminister RIINA SOLMAN koos Vabamu meeskonna ja Üle­ maailmse Eesti Noortevõrgustikuga

Lisainformatsioon keit.spiegel@ siseministeerium.ee või liisa. rohila@siseministeerium.ee

Zoomis, reg. https://rb.gy/def5q5 • Kolmap., 25. nov. kl 7 õ MARCUS KOLGA – TALLINN CALLING: JAZZ, PUNK, ROCK’N’ROLL AND YOUTH CULTURE IN THE SOVIET UNION. Virtuaalloeng inglise keeles facebook.com/estonian­ musicweek • Pühap., 29. nov. kl 2 p.l.

Osale kodanikupäeva e-viktoriinil Integratsiooni Sihtasutus korraldab taas kodanikupäeva e-vik­ toriini (50 küsimust eesti keeles, aeg 60 minutit).

Viktoriin sisaldab üldharivaid küsimusi.

E-viktoriin toimub kuni 27. novembrini 2020.

Otselink küsimustikule https://­ www.integratsioon.ee/viktori­ in-2020.

Viktoriini lahendajad saavad 28. novembril 2020 soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

LOENG. Tartu Ülikooli välis­ eesti külalisprofessor DAVID ILMAR LEPASAAR BEECHER ,,KODU JA PAGULUS: TARTU KOHT MINUS JA MAA­ ILMAS“. Zoom’is, ID: 935 4151 7955 Passcode: 250307.

Kanadas korraldusel.

• Neljap., 10.- neljap., 24. dets. VIRTUAALNE RAHVA­ JÕULUPUU Eesti Sihtkapital

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korralda­ tud esseevõistluse tähtaeg.

• Reedel, 4. dets kl 7 õ MINILOENG+KONTSERT – HONEYPAW virtuaalselt, EMW Facebooki vahendusel.