This newspaper was mailed on Friday, November 20, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 46, 2020 Reedel, 20. novembril — Friday, November 20
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Olemise ilu
Fred Jüssi.
Foto: EE arhiiv
Pühapäeval, 15. novembril oli võimalus vaadata sellenimelist filmi. Värskelt ilmunud, VEMU ja Metsaülikooli va hendusel koduarvuti ekraanile jõudnud. Taska film, režissöör Jaan Tootsen. Valmistajate sõnul on peategelaseks loodus, ainsaks osatäitjaks loodus filosoof Fred Jüssi. Võib ju ka nii öelda, tegelikult on need kaks tähtsuselt võrdsed. Veel õigemini – need kaks kuulu vad nii kindlalt kokku, et neid eraldi mainida ei sobigi. Peab tunnistama, et filmi pealkiri on väga tabavalt vali tud. Filmis ei juhtu midagi. Emake loodus lihtsalt on, näitab end oma jäljendamatus ilus ja vääramatus rahus. Vulisev oja, edvistav metsis, hiiglaslik sipel gapesa, haprad lilleõied – need ükski pole eraldi tegelased, vaid looduse mitmepalgelise ilu ta hud. Ja kui nende keskele sam mub rohmakas riietuses mees, keerab metsahüti ukse lukust lahti ja hüüab käole linnukeelse kutsuva tervituse, siis on temagi vaid osa loodusest. Sellisena ta filmi käigus osalebki: võtab mä giojast ämbriga vett, keedab nõgise põhjaga kastrulis toitu, istub lõkke ääres või jalutab kõrgete mändide all, sõnagi poe tamata. Kui ta räägib, siis teda näha pole, ta mõtlik elufi losoofia kumiseb vahelduvate looduspiltide taustal, sulab sel lega kokku. Fred Jüssi arvates vajab inimene suunda, milles liikuda. Selle äratundmine on oluline. Enda kohta tähendab ta, et tal pole eesmärke ega põhimõtteid, on vaid suund. Suunda usal dades jõuab ta eesmärgile. Vaikus on inimese kujundaja, see lähendab teda loodusele, kunstile ja teistele inimestele. Iseenesega leppimine, lihtsalt olemine pole lihtne. Vaikusel on oma mõõt, mis sõltub inim loomusest. Inimesel peab olema enda jaoks aega. Meid õpetatakse töötama mitmesugustel aladel, kuid kee
gi ei õpeta meid logelema. Keegi ei taipa, kui vajalik on olla iseendaga, puhata, olla laisk ja patune. Vaikuse kuu lamine on suur nauding. Mets ja öö kuuvalgel on eriline seisund. Tuulel pole häält, kuid see teki tab hääli, mis võivad mõjuda ohtlikult, kuid ka rahustavalt. Tuul vilistab korstnalõõrides, kohiseb laanelatvades, mühiseb mere lainetes. Juhan Liiv on väitnud, et tuuleta läheb maa haisema. Suviti on hea lamada selili, jälgida pilvi, kuulata putukate suminat. Huvitav on kuulata vett ja selle erinevaid helivar jundeid, kui ta rõõmsalt hüpleb madalate põhjakivide vahel või langeb pahinal kärestikust alla. Lõkke ääres ei paku rahuldust vaid leekide vaatlemine, seda võib nautida ka haistmismeele ga. Puu põlemise lõhn on elamus omaette. Loodusemees tähendab, et talle meeldib küll käia aeg-ajalt kirikus, kuid tema tõeline püha koda on mets. Seal kõrgete võl vide all tunned, et oled vaid piisk, osa kosmosest. Oma pärase ja iseloomuliku osa Eesti loodusest moodustavad sood ja
rabad oma ligipääsmatuses. Rabas liikumine pole lihtne. Sooteadlane Viktor Masing on ütelnud, et iga inimene peaks vähemalt korra rabas ära käima, sest seal ei saa tormata. Veel tsiteerib Jüssi Mahatma Gandhit, kelle arvates suudab maa rahuldada kõiki inimese vajadusi, kuid mitte inimese ahnust. Lisab omalt poolt: loo dusväärtustest hoolimine on ühe rahva kultuuri mõõdupuu. Kõne all olev film on meist riteos, mis näitab põhjamaise looduse ilu kõiki varjundeid hingematva paeluvusega. Siin kirjutajale mõjus filmi lõpp lumeräitsakate langemise ja va risemisega kuuselatvadelt lausa underlikult: taeva silmas / nae ratus hangus, / ei ole vaiksemat ilmas / kui lumelangus. Lõpus oli ette nähtud vestlus režissööriga, mis kahjuks jäi nähtamatuks. Nii VEMU peaar hivaar Piret Noorhani kui ka režissöör Jaan Tootsen ilmusid korraks ekraanile ja mõlema huuled liikusid, kuid helitult ja siis kadusid sootuks. Kas viga oli saatjas või vastuvõtjas, pole teada. Igatahes sügav tänu nii tegijaile kui ka vahendajaile. EERIK PURJE
Läti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine Kanadas Ülle Baum 1918. aasta 18. novembril kuulutati Läti Rahvusteatris välja Läti Vabariigi iseseisvus, mida oli vaja 1919. aastal vabadussõjas taas kaitsta. Sel aastal aastal sai Läti Vabariik 102-aastaseks ja selle täht päeva tähistamise puhuks kogunes karmist talvisest tuulest hoolimata kolmapäe va, 18. novembri hommikul grupp kutsutud külalisi Otta wa linnavalitsuse ette, et osa võtta sümboolsest lipu heis kamise tseremooniast, mis oli korraldatud Läti Vabariigi suursaatkonna poolt. Kohal olid esindajad Kanada välisministeeriumist, diplomaa did erinevate riikide suursaat kondadest, mitme riigi sõja väeatašeed ning kohaliku läti kogukonna liikmed. Selle tähtsa päeva puhul esinesid kõnedega Läti Vabariigi suursaadik Kanadas Kārlis Eihenbaums ja Ottawa linnapea Jim Watson.
Läti suursaadik Eihenbaums rõhutas oma tervituskõnes, et Vahtralehemaal elab palju ini mesi, kel on tugev ajalooline side Balti merd ümbritsevate riikidega tänu perekondadele ja sõpradele, kelle juured asuvad Euroopas ning lisas: ,,For these communities, Canada’s support is extremely important. Through its leadership, Canada is high lighting that NATO’s Article 5 really means all for one and one for all.“ Oma sõnavõtu lõ petas suursaadik Eihenbaums tänusõnadega: ,,Thank you for joining us, and being with us in support of the independence that we all hold dear. This is independence for which a dear price was paid. Independence that should not be treated lightly, or taken for granted. I would like to conclude by expressing my appreciation for Latvians in Canada, and Canadians in Latvia, who are making our countries stronger with their ideas, energy, and aspirations.“
Peaminister mälestas langenud Eesti kaitseväelasi Tähistamaks kaitseväe 102. asutamisaastapäeva, asetas peaminister Jüri Ratas 16. novembril kaitseväe kalmistul pärja kõikide langenud Eesti kaitseväelaste mälestuseks. Peaministri sõnul tagavad Eesti kaitseväelased igapäeva selt meie julgeolekut nii kodu maal kui rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel. „Selle tänuväärse pühendumuse taga on missioonitunne ja valmisolek
kõige ekstreemsemal juhul ris kida oma eluga kõigi eestimaa laste hoidmiseks ning kaits miseks,“ sõnas ta. „Tänan kõiki kaitseväelasi ja Kaitseväe ametnikke, samuti reservväelasi või vabatahtlikke kaitseliitlasi ning naiskodukaits jaid selle pühendumuse eest. Teie raskuste kiuste tehtav töö ei jää märkamata,“ lausus pea minister. (Allikas: Peaministri büroo)
Suursaadik Eihenbaums ja Ottawa linnapea Jim Watson kahekesi koos aitasid kaasa, et Läti riigilipp lehviks uhkelt Kanada lipu kõrval helesinises taevas pealinna kohal.
18. novembri avaldas Otta was üks Kanada juhtivaid poliitikat ja valitsuse tegevust peegeldav ajaleht ,,The Hill Times“ suursaadik Eihenbaumsi (Järgneb lk. 14)
Läti Vabariigi 102. iseseisvuspäeva tähistati Ottawas 18. novembri hommikul sümboolse lipuheiskamise tseremooniaga Ottawa linnava litsuse hoone ees. Läti suursaadik Kanadas Kārlis Eihenbaums ja Ottawa linnapea Jim Watson esinesid kõnedega. Pildil suursaadik Läti lipuga. Foto ©Ülle Baum
