Sensor jaanuar-veebruar 2020

G4S EESTI AJAKIRI

Jaanuar-veebruar 2020 | NR 1 (152)

AASTA 2019

SILMAPAISTVAMAD TEOD G4S AASTAL 2020 –

INIMESED JA EESMÄRGID

HOKI ÜHENDAB G4SIKAID ARTUR RINNE – LAULEV KOOLITAJA

Aasta elupäästjad –

Triinu Sarv, Dmitri Tšernõhh, Marge Tamm

AASTA PARIMAD

FOTOD: HARRY TIITS

G4S Eesti aasta 2019 parimate töötajate laureaadid ja nominendid.

AASTA ELUPÄÄSTJAD Marge Tamm Dmitri Tšernõhh Triinu Sarv

AASTA TEGU

G4Si taskuhääling – Reimo Raja

TURVALISUS

AASTA TURVATUNDE LOOJA Taire Heiskonen, mehitatud valve turvatöötaja AASTA ENNETAJA Väino Välja, patrullteenistuse turvatöötaja AASTA TURVATARK Ago Poolakese, IT ja turvasüsteemide spetsialist AASTA TERAVSILM Volli Kurvits, mehitatud valve turvatöötaja ALATI-KOHAL! Pilvi Rahnu, müügijuht-kliendihaldur VARASTE HIRM Reet Brutus, mehitatud valve turvatöötaja

OHUTUS

AASTA OHUTUSE ETALON Kuno Piilbaum, mehitatud valve turvatöötaja AASTA RANNAVALVUR Evelin Sulg, rannavalve vetelpäästja

PARIM TEENINDUS

AASTA KLIENDISÕBER Argo Raag, valvedivisjoni teenistusjuht AASTA MÜÜGIGURU Henri Alt, müügijuht AASTA TUGISAMMAS Raivo Ritson, valvedivisjoni turvajuht AASTA MAJAVAIM Maiga Kivirand, mehitatud valve turvatöötaja

AUSUS JA AUSTUS

AASTA RAHALIIGUTAJA Kalle Kaldur, rahaveoosakonna turvatöötaja

AASTA KULLAPAJAHALDUR Sigrit Juuse, rahatöötlusosakonna vanemkassiir AASTA HEATEGIJA Eve Soolepp, personalijuht

UUENDUSLIKKUS

AASTA INNOVAATOR VÄRBAMISKESKUS – värbamisspetsialistid Aveliin Kalviste ja Liis Raudsep AASTA TEHNIKATALENT Helgur Luts, IT ja turvasüsteemide tehnik AASTA ALUSTAJA Roland Türner, haldusjuht AASTA TARKUSETÄHT LENNUJULGESTUSE KOOLITUS – Kristjan Saarik, Heigo Stamm, Ivar Nikopenzius, Egle Hiius, Jelena Nüüd, Jaak Kerstna AASTA VEDUR Peep Kihlevelt, valvedivisjoni turvajuht

MEESKONNATÖÖ

AASTA SPORDISÕBER Meelis Kalda, valvedivisjoni turvajuht AASTA STAFIKAS Liis Raudsep, värbamisspetsialist

TEENETEMÄRGI III JÄRK

Ele Pärn, häirejuhtimise spetsialist Gerli Tabri, häirejuhtimise spetsialist Kalev Savasson, mehitatud valve turvatöötaja Svetlana Umberg, mehitatud valve turvatöötaja Veronika Sadovskaya, mehitatud valve turvatöötaja Marvin Torga, lennundusosakonna haldusspetsialist Oleg Solujanov, lennundusosakonna turvatöötaja Anton Rogiv, mehitatud valve turvatöötaja Argo Vaible, mehitatud valve turvatöötaja Vahur Truupõld, mehitatud valve turvatöötaja Heido Lend, valveosakonna turvajuht Ruth Soosalu, mehitatud valve turvatöötaja

Arbo Aasoja, valveosakonna turvajuht Dmitri Tšernõhh, patrullteenistuse turvatöötaja Toomas Tinnuri, patrullteenistuse turvatöötaja Alla Tuvi, rahatöötlusosakonna vahetuse ülem Kristi Vetemaa, rahatöötluse juht Urmas Riska, rahaveoosakonna vahetuse ülem Aleksei Pulver, rahaveoosakonna inkassaator Antti Kalmu, IT- ja turvasüsteemide spetsialist Andrei Jeledin, tehnilise toe osakonna spetsialist Veljo Jakovets, hooldusjuht Olavi Püvi, finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonna analüütik Martin Eenmaa, müügijuht Eneken Jürgens, müügijuht-kliendihaldur Esme Kassak, kommunikatsioonispetsialist Indrek Sarjas, personalidirektor

TEENETEMÄRGI II JÄRK

Janika Viigipuu, patrullteenistuse turvatöötaja Ene Nevvonen, mehitatud valve turvatöötaja Marek Ottson, juhtimiskeskuse vahetuse juht Sander Peäske, juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Jelena Nüüd, lennundusosakonna turvatöötaja Rain Post, rahaveoosakonna vahetuse ülem Peeter Torim, sularahadivisjoni direktor Roman Raagel, turvatehnika divisjoni projektijuht Janek Tsirp, turvatehnika divisjoni tehniline spetsialist Aleksei Otto, müügijuht

TEENETEMÄRGI I JÄRK

Kaja Issaenko, pearaamatupidaja Vahur Rints, rahaveo teenistusjuht Märt Šadeiko, suurkliendihaldur Marti Ranne, AS Alarmtec tehnikadirektor Mati Kõivoste, automajandi juhataja

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 3 4 6

PARIMAD. Aasta 2019 parimad töötajad JUHTKIRI. Priit Sarapuu UUDISED. Tubli töö. Personaliuudiseid FOOKUSES. Mis teoksil ja mis tulekul? Juhid annavad aru

8 INIMESED. Kes me oleme aastal 2020?

10 PARIMAD. Aasta 2019 elupäästjad ja aasta tegu

12 SPORT. Hoki liidab G4Sikaid igalt elualalt 15 PERSOON. Koolitaja ja moosekant Artur Rinne

18 KOOLITUS. Aasta 2020 olulisemad koolitused. Koolituskalender

20 GALERII. Aasta parimate töötajate tänuüritus

Eelmise ristsõna vastus oli „Head uut aastat!“.

Auhinna, mee ja Nublu pajakinda võitis Aleksandr Voropajev.

SENSOR Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

Seda ajakirjanumbrit tegid: Esme Kassak Reimo Raja Eerika Õun Henry Seemel Indrek Sarjas Aune Martmaa Margit Sedrik Maarja Kikkas Valdur Peebo

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Marge Tamm, Dmitri Tšernõhh, Triinu Sarv Foto: Harry Tiits

RESTART 2020!

K

ui arvuti tõrgub tegemast seda, mida soovin, vajab süsteem uuendust. Selleks, et tulemuslikumalt ja paremini tööd teha, laadime alla uue versiooni ja teeme restardi.

Ettevõttes eeldame, et arvutid töötavad iga päev tõrgeteta. Tegelikult soovime lausa, et kasutatavad programmid täiustuks pidevalt – saaks hakkama üha keerulisemate ülesannetega, pakuks paremaid lahendusi ja jõuaks tulemuseni kordades kiiremini.

Täpselt sama ootame töötajalt.

Kuid kas meil on võimalik teha omale restart? Lihtsalt ärkad ühel hommikul üles ja otsustad, et täna on õige aeg laadida üles täiustatud versioon endast: värskendada mälu, parandada katkenud neuronite vahelised ühendused selleks, et olla efektiivsem ja jõuda rohkem.

Miks? Paremate töötulemuste ja firma kasumlikusse nimel? Üldjuhul me nii ei mõtle. Eelkõige on uuendus vajalik, et leida iseennast.

Restart minu jaoks tähendab tasakaalu saavutamist isiklike ja ettevõtte eesmärkide vahel. Olles laadinud üles uue ja parema enda, loksub kõik paika ja ka töö edeneb ladusamalt.

Hea võimalus restart teha on murda rutiini ja seda peamiselt enda suhtumises. Oluline on oskus märgata (alguses pead ehk otsima) igas ettevõtmises, päevas ja inimeses seda, mis teeb ta eriliseks. Kuigi tagasi vaadates tunduvad paljud asjad aastast aastasse korduvat, siis päris elus kujuneb iga aasta eriliseks ja üllatusrohkeks. Nublu edulugu (klientide arvu kasv), sularaha käitlemise ettevõtte taasloomine, Nolani filmi turvamine – kindlasti mitte rutiinsed ja kõigis paras annus üllatust koos vastava aasta ajatempliga.

Ettevõttena astume vastu kolmekümnendale aastale Eesti turvaturul. Valdava osa sellest ajast oleme olnud turuliidrid – need, keda järgitakse, kes loovad trende ja kes kujundavad turvaettevõtluse seisukohti. Sellisel positsioonil peavadki meie ootused olema kõrged.

Eelkõige iseendi suhtes. See ei oleks õnnestunud, kui ei oleks aeg-ajalt seisatanud, võtnud aja maha ja taaskäivitanud ennast.

Soovin kõigile head restarti ja et selle aasta üllatused oleksid nii isiklikult motiveerivad kui ka ettevõtte edulugu jätkavad.

PRIIT SARAPUU juhatuse esimees

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|3|

UUDISED

TUBLI TÖÖ!

Turvatöötaja Birgit Müürisepp avastas Uuemõisa kaupluse nutikassas vargusskeemi. Detsembris selgus ostukontrolli käigus, et üks meesterahvas oli jätnud tasumata paari õlle eest.

Kuna mehe vabandus tundus turvatöötajale kahtlane, võeti välja varasem ostude ajalugu ning vaadati üle salvestused.

Sel viisil tuvastati kokku ligi 80 euro eest vargusi, mis kõik olid tehtud nutikassat kasutades.

Patrulli turvatöötajad Ilarion Lebedev ja Anton Petrov pidasid 6. jaanuari südaöösel Tallinnas kinni roolijoodiku. Turvatöötajad olid välja sõitnud kaklust lahendama meelelahutusasutuse juures. Sel ajal, kui turvatöötajad läksid autosse aga väljasõidu andmeid kirja panema, oli üks meestest jõudnud rooli istuda ja oma autogi ära kriimustada. G4S turvatöötajad palusid mehel auto seisma jätta, kuna isik oli silmanähtavate joobetunnustega. Kuigi juht lubas sõiduki parkida, otsustas ta siiski minema sõita. Turvatöötajad sõitsid talle järele, blokeerisid tee ja andsid mõni minut hiljem politseile üle.

Turvatöötajad Maie Paju ja Olga Kulešova avastasid 6. jaanuari hommikul Tallinna kaubanduskeskuses kallite brändirõivaste varguse, mille taga oli kaks naisterahvast.

Kuna naised paistsid olevat turistid, siis oli oht, et nad on juba Eestist lahkunud. Üllatus aga ei lasknud kaua oodata ja juba umbes tunnike pärast varaste kindlaks tegemist olid tuttavad näod uuesti platsis.

Naised käitusid sarnaselt eelmisele päevale. Kauplusest väljudes pidasid turvatöötajad Joel Lõhmus ja Olari Viigipuu nad kinni. Tegemist oli Läti turistidega, kes varastasid kaupa kokku üle 600 euro eest.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

G4S ÕNNITLES PÄÄSTELIITU JUUBELI PUHUL

G4Si ja Nublu partner Päästeliit tähistas oma 10 aasta juubelit Riigikogus kõnekoosolekuga, kus räägiti vabatahtliku pääste rõõmudest ja muredest. Kümne aastaga on vabatahtlike päästjate arv kasvanud 2,5 korda ehk 2058 inimeseni. Päästeameti ja Päästeliidu ühine eesmärk on seda arvu suurendada, et kogu Eestit kataks koos kutseliste päästjatega ühtne turvavõrk. G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun tunnustas üritusel Nõo Priitahtlikku Päästeseltsi, kes on oma kogukonna tuleohutuse parandamisel teinud väga eeskujulikku tööd. Samuti tänas Villu hea koostöö eest Päästeliidu tegevjuhti Kaido Taberlandi.

G4S infopäevad ja staažikate töötajate vastuvõtt veebruaris G4Si infopäev ja sellele järgnev staažikate töötajate tänuüritus toimub Ida piirkonna töötajatele 5.02 Toila Spa konverentsisaalis, Lõuna piirkonna töötajatele 6.02 Tartu V Spa konverentsikeskuses, Lääne piirkonna töötajatele 7.02 Pärnus Ammende Villas ja Põhja piirkonnas 10.02 Tallinnas Lauluväljaku klaassaalis.

Infopäev algab Tallinnas kell 9.30 ja mujal piirkondades kell 10. Võimalusel tule natuke varem kohale, sest pakume ka hommikukohvi. Infopäeval saad teada, kuidas ettevõttel läks eelmine aasta ja millised on olulisimad märksõnad alanud aastaks. Infopäevadel räägivad juhatuse esimees Priit Sarapuu, turvatehnika­ divisjoni direktor ja juhatuse liige Priit Orasson ning personalidirektor Indrek Sarjas.

Pärast infopäeva tänatakse samas kohas pärast väikest pausi staažikaid töötajaid.

Staažikate töötajate tänuüritusele saadab kutsed personalidivisjon. Vastuvõtul tänatakse töötajaid, kellel on viimase aasta jooksul (kuni 29.02.20) täitunud ettevõttes 5, 10, 15, 20 või 25 aastat töötamist.

UUDISED

PERSONAL

G4S Eesti – ihaldusväärseim teenindussektori tööandja Tööportaal CV Online viis 2019. aasta lõpus läbi uuringu, millega selgitas välja töövõtjate eelistused tööandja valikul. Kokku andis oma panuse 2358 vastajat üle Eesti. Atraktiivsed tööandjad selgitati välja kuues erinevas valdkonnas, sealhulgas teeninduses. Teenindusvaldkonna parimaks tööandjaks hindasid küsitlusele vastajad G4S Eesti (176), meile järgnesid MyFitness (164), Tallinna Vesi (101), RMK (98) ja Tartu Ülikool (96). Kokku märgiti ära üle 200 ettevõtte väga erinevatest tegevusvaldkondadest. Vastajate eelistused jagunesid väga ühtlaselt, samas teised turvaettevõtted leiab sest tabelist alles 39. ja 62. kohalt.

G4S Eesti personalidirektor Indrek Sarjas tänab vastajaid, kes tegid ettevõtte kiire tõusu edetabelis võimalikuks. „See on meile suur tunnustus. Püüame alati oma töötajatele vastu tulla ja pakkuda paindlikku töökorraldust. Samuti laialdaselt sportimisvõimalusi, et igal töötajal oleks võimalik oma tervise eest hoolitseda. Ainult tänu rahulolevatele ja tervetele töötajatele suudame pakkuda kvaliteetset teenust“, selgitas ta.

II poolaasta värbamisauhinna võitis Alo-Artur Otsa 2019. aasta teisel poolaastal soovitasid oma töötajad G4Si tööle 76 uut inimest. Kokku tuli meile tänu soovitustele eelmisel aastal tööle 135 uut töötajat. Loosi tahtel võitis teise poolaasta ahvatleva värbamisauhinna Lõuna piirkonna turvatöötaja Alo-Artur Otsa.

Palju õnne!

Tartus Eedeni keskuses töötav Alo-Artur Otsa soovitas tööle tuttava, kes on nüüd talle kolleegiks samas kaubanduskeskuses.

G4S hindab töötajate soovitusi väga, sest just nii saab võimalik uus kolleeg põhjaliku eelinfo eesootavast tööst. Samuti peame oma töötaja soovitust usaldusväärseks.

Tööle soovitamise eest makstakse töötajale 130 eurot (bruto) värbamispreemiat, aga lisaks loositakse kaks korda aastas välja ka auhind. Viimastel aastatel on värbamisauhinnaks olnud iPhone. Millisele tööle aga uut töötajat soovitada? Kõik kõige värskemad tööpakkumised leiad siseveebist ja CV Keskusest. Head soovitamist!

Alates septembri keskpaigast töötab G4Si äriarenduse ja infotehnoloogia divisjonis süsteemiadministraatorina Annes Lõbus, kes on end sisse seadnud Saaremaa kontoris. Annes on pärit Saaremaalt ning pärast õpinguid mandril ja aastakest tööd Tallinnas otsustanud töötada justnimelt kodukandist.

IT-valdkond sellist paindlikkust ka võimaldab, aga nagu Annes ütleb, siis suur osa on kolleegidel ja nendega on Annes rahul. Varasemalt on Annes töötanud riigi heaks politseis, piirivalves ja SMITis, olles ametis nii IT-juhi kui süsteemiadministraatorina.

Enne G4Si tulekut tegeles Annes eraettevõtjana tarkvaraarendusega. Vabal ajal armastab Annes purjetada ning eelmisel aastal tegi ta esimest korda kaasa Eesti Purjetamisliigas. Ka meeldib Annesele kitarri mängida. IT-valdkond on aga Annese suurim kirg ning oma teadmisi käib ta aeg-ajalt Kuressaare Gümnaasiumis nii õpilaste kui ka vanematega jagamas, harides neid küberhügieeni osas.

Alates juuni keskpaigast töötab G4Sis tehniline spetsialist Tarvo Sbitnev. Tarvo käis tööga G4Sis tutvumas koos Astangu Rehabilitatsioonikeskusega, kus ta tegi läbi aastase kursuse. Pärast kursuse läbimist oli ta kuu aega videooperaatorina juhtimiskeskuses praktikal. Sealt ta saigi teada, et tehniline tugi ootab oma ridadesse täiendusi. Tarvo on suur IT-huviline ja varasemalt on ta õppinud paar aastat IT Kolledžis. G4Sis puutub ta kokku siiski natuke teistsuguse maailmaga, ent IT-teadmised tulevad ka siin abiks. Tarvo aitab lahendada erinevaid tehnilise toe juhtumeid, samuti hoiab silma peal Nublu anduritel. Tarvo on pärit Saaremaalt, kuid peale gümnaasiumi lõpetamist on seadnud end sisse Tallinnas. Vabal ajal meeldib Tarvole arvutitega tegeleda ja ujumas käia.

Uues ametis tervitame personalijuhti Eve Sooleppa. Eve töötab G4Sis 2015. aastast ja töötas seni personalispetsialistina. Jaanuarist alates on Eve turvatehnikadivisjoni ja müügi- ja klienditeenindusdivisjoni personalijuht. Varasemalt oli turvatehnikadivisjoni personalijuht Indrek Sarjas, kes sai eelmisel aastal personalidirektoriks.

Müügi- ja klienditeeninduse valdkonna personalijuhtimisega tegeles mõnda aega personaliarvestuse osakonna juhataja Aune Martmaa.

Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|5|

FOOKUSES

MIDA TOOB AASTA 2020?

Uusi plaane seades tuleb esiti pilk tagasi heita. G4S Eesti eri valdkondade juhid annavad aru, millised olid möödunud aasta suurimad kordaminekud ning mis ootab alanud aastal ees.

Igaüks saab töökeskkonda paremaks muuta Indrek Sarjas, personalidirektor

Teeme patrulli töö tõhusamaks Villu Õun, valvedivisjoni direktor ja juhatuse liige „Möödunud aasta peamine pingutus oli rekordiline ajutiste tööde hulk mehitatud valves. See pani proovile kõik meie Stafi ja põhikoosseisu turvatöötajad ning ka juhid.

Tulemuseks oli aegade suurim hulk töötunde ja käivet. Muudatuste osas tooks välja patrullteenistuse struktuuri ja kuuluvuse muutmise.

Lõime üle-eestilise patrullteenistuse osakonna, et keskenduda patrulli põhiülesandele ja muuta juhtimine selgemaks.

Käesoleva aasta peamine väljakutse on häireteeninduse väljasõitude eest tasu küsimise juurutamine. Seni oleme olnud väga alalhoidlikud ega ole mõistnud isegi klientidega kokkulepitud tasusid küsida. Seepärast sõidame igal aastal tuhandeid kordi tasuta häiretele, mille põhjuseks on kliendi eksimused või lausa hoolimatus. Turvavaldkond on meie mail ehk viimane teenusevaldkond, kus ausa ja tubli töö eest veel siiani ei söandata raha küsida. Kuigi kliendid seda mõistaksid. Üks suuremaid ootusi on uue ePatrulli kasutuselevõtt aasta keskpaiku. Lisaks uutele seadmetele ja mitmekülgsematele töö juhtimise lahendustele võimaldab uus süsteem kasutada äpipõhist töö jagamist, võimaldades kaasata tehnilise valve häirete kontrollimiseks ka näiteks turvatöötajaid, kes ei tööta patrullis. Nende uute võimaluste kohta aga kuulete kindlasti juba varsti.

Hiliskevadel või suve hakul seisab ees konkureerimine Tallinna Sadama järjekordsel mehitatud valve hankel. Loodame, et seekord keskendub hange uudse turvalahenduse leidmisele, sest just seda sorti väljakutsed meile meeldivad.“

|6| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

„2019. aasta oli vahehindamise aasta, kus saime rahulolu-uuringust teada, kuidas meie töötajad ennast tunnevad ja kui rahul ollakse G4Si kui tööandjaga. Saime hindeks 4, aga võiks olla 5.

Uuringust saadud tagasiside on oluline sisend järgmiseks 1,5 aastaks organisatsiooni arendamisel.

Kunagi varem ei ole me nii palju panustanud töötajate koolitamisse ja juhtide arendamisse.

Kindlasti jätkame sellega ka 2020. aastal. Lisaks soovin, et hooliksime, tunnustaksime ja märkaksime üksteist. Nii saab igaüks anda oma panuse selleks, et tuled ise ja tuleb ka kolleeg hea tundega tööle.

Viimaste aastatega oleme väga palju panustanud G4Si kui tööandja maine parandamisse ja jaanuaris avaldatud CV Online küsitluse põhjal oleme atraktiivseim tööandja teenindussektoris. See on tunnustus, millest me paar aastat tagasi julgesime ainult unistada. Nüüd on see reaalsus ja sestap julgustan meid kõiki unistama suurelt ja soovid välja ütlema. Ainult nii saavad unistused teoks!“

Sularahateenuseid hakkab pakkuma eraldiseisev ettevõte Peeter Torim, sularahadivisjoni direktor

„2019. aasta oli sularahateenuste jaoks hea aasta. Üldine positiivne majanduskeskkond tähendas seda, et Eesti inimesed julgesid raha kulutada. Meile tähendab see, et endiselt ringleb kaubanduses arvestatav kogus sularaha, mida on vaja turvaliselt vedada, lugeda ja klientide arvetele kanda. Saime sellega hästi hakkama ja suutsime hoida klientide rahulolu jätkuvalt kõrgel tasemel.

Siinkohal suur tänu kõikidele sularahadivisjoni ja tugiüksuste töötajatele!

Kasvatasime ka nutiseifil põhineva sularahateenuse Cash360 portfelli. Kasutatava tehnoloogia valikusse lisandus maailma üks juhtivaid ettevõtteid SUZOHAPP, kelle sularahakäitluse ringluslahenduse rakendasime tööle kahes kaubanduskeskuses. See on märgiline kahel põhjusel – esiteks on

need Eestis teadaolevalt esimesed kaubandusklientide kasutatavad sularaha ringlust võimaldavad seadmed ja teiseks on tegemist esimeste vastavaid seadmeid kasutavate kaubandusklientidega.

Tänaseks kasutavad Cash360 teenust kliendid üle Eesti – toimivad lahendused on lisaks Tallinnale ja Harjumaale Narvas, Võrus, Tartus ja mujalgi. Tööjõuturul jätkuv palkade kasv soodustab Cash360 teenuse müüki, teisalt toimib sisemise motivaatorina tööprotsesside tõhustamisel.

Muutsime eelmisel aastal Lõuna ja Ida piirkonna sularahaautomaatide jälgimist ja nüüd toimub see kõikide automaatide jaoks keskselt Tallinnast. See võimaldab meil rakendada ühtseid põhimõtteid ja senisest veelgi optimaalsemat tööprotsessi, tagamaks sujuv sularahakäitlus. Ida piirkonnas kolisime seoses Jõhvi kontori kolimisega ka rahaveo üksuse uutesse, kaasaegsetesse ja mugavatesse ruumidesse. Tänu sellele paranesid meie töötajate töötingimused.

Organisatoorselt on aasta 2020 kõige olulisem muutus, et sularahateenuseid hakkab alates kevadest sularahadivisjoni asemel pakkuma eraldiseisev sularahakäitluse ettevõte. Kuigi pakutavate teenuste sisu ei muutu, siis üleminek eraldi ettevõttena tegutsemisele ja sealjuures kõrge teenindustaseme hoidmine on kindlasti väljakutse, millega hakkama saamisel on vajalik kõigi sularahateenusega seotud töötajate panus.“

FOOKUSES

Tehnilistele valvelahendustele üleminek on paratamatu Jaan Nappus, müügi- ja klienditeenindusdivisjoni direktor

Oleme turvatehnika äris suunanäitaja Priit Orasson, turvatehnikadivisjoni direktor ja juhatuse liige „2019. aasta põhilisteks märksõnadeks oli töökorralduse standardiseerimisega jätkamine ja töö inimestega kõige laiemas mõttes (koolitused, koostöö uute töötajate värbamiseks, juhendaja programmi laiem rakendamine jne). Aasta tulemus näitab, et oleme suutnud kasvatada mahtusid eelkõige tavapärases teenindusvaldkonnas keskmise ja väikekliendi segmendis, säilitades suuremate projektide mahud eelmiste perioodide tasemel. See teeb rõõmu.

Aasta lõpus muutsime divisjoni struktuuri, et paremini fokuseerida väiksemamahulistele igapäevatöödele ning eraldi projekttöödele.

Samuti liitsime kokku Põhja ja Ida piirkonnad ühtseks meeskonnaks.

Suurt heameelt teeb, et divisjoni soovitusindeks kasvas eelmisel aastal lausa 4 protsendipunkti ja oli aasta kokkuvõttes 71%. See näitab, et kliendid on meiega järjest rohkem rahul ning siiani tehtud muudatused ja inimeste hea töö aitavad selgelt teha Eestit turvalisemaks iga päev. Saadud tagasiside on meie jaoks väga väärtuslik edaspidiste tegevuste planeerimisel ja rakendamisel. Suur tänu kõigile tagasisidet andnud klientidele ja suur tänu ka kõigile meie inimestele oma panuse eest selle tulemuse saavutamisel!

Sel aastal on kõige suuremaks väljakutseks uue äritarkvara juurutamine. Meie eesmärk on standardiseerida, lihtsustada ja muuta läbipaistvamaks oma igapäevaseid tegevusi ja teenuseid ning luua juurde väärtust oma klientidele. Eesootav muudatus on suur väljakutse meie kõigi jaoks, kuid olen veendunud, et pärast uue süsteemi kasutuselevõttu muutub meie töö efektiivsemaks, avanevad uued võimalused ja me suudame klientidele veel rohkem väärtust luua.

Mul on hea meel, et G4S on Eestis turvatehnika äris jätkuvalt turuliider ja suunanäitaja turvasüsteemide ning nendega seotud teenuste osas. Kindlasti tuleb meie poolt uudiseid sel aastal ka uute süsteemide, teenuste ja innovatsiooni vallas. Palju jõudu meile kõigile aastaks 2020!“

„Möödunud aasta oli meile omamoodi vastuoluline ja kindlasti mitte tavaline. Kuigi kokkuvõttes suutsime soovitud tulemused saavutada, siis valdkonniti ei olnud pilt ühesugune ja mitmeski kohas olid muutused märkimisväärsed. Oli nii erakordseid õnnestumisi kui ka altminekuid. Aga vaatame sisse!

Turvatehnika valdkond oli pigem selline „tavaline“ ja kuna turgu iseloomustas suurte väljakutsete puudumine, siis domineerisid väiksemad tööd. Õnneks projektide puuduse üle kurta ei saanud. Kuigi tükiliselt müüsime veidi vähem kui aasta varem, siis rahaliselt oli maht suurem. Suurte projektide puudus tundub turul jätkuvat ka käesoleval aastal. See on hea võimalus keskenduda olemasolevatele klientidele ning ajakohastada kasutusel olevaid süsteeme.

Suurepärast tulemust näitas jätkuvalt videovalveteenuste müük, mis kasvas poole võrra.

Kui mäletate, siis aastatetagune algus oli vaevaline. Viimasel ajal me enam nii konservatiivsed pole olnud ja tuleb tunnistada, et õigustatult.

Inimtööjõu pidevat kallinemist arvestades

Parandame töötingimusi Andres Pastarus, haldusosakonna juhataja „Eelmine aasta oli haldusosakonnale väga tegus. Lisaks silmaga nähtamatutele olulistele projektidele, nagu näiteks energiaauditi läbiviimine, kolisime kaks esindust täiesti uude kohta.

Alguses kolisime ringi Narva esinduse, kus meil jätkuvad tööd sisustusega veel ka aasta alguses.

Lähtume Narva kontori puhul suuresti mobiilsuse põhimõttest, et kõigil sealsetel töötajatel oleks end mugav neile vajalikul hetkel sisse

on tehnilistele valvelahendustele üleminek paratamatu ja ilmselt ka pöördumatu. Nii et videovalve on ja jääb meie müügi fookuses olulisele kohale.

Sularahateenuste turul oli tavateenuste osas nii-öelda tavaline aasta, kuid ka viimane selline, sest meile on tulemas konkurente. Seega, klientide hoidmine saab olema teravalt fookuses. Kui oled ainus tegija turul, siis ole sa nii hea, kui tahad, ikkagi ihkavad kliendid konkurentsi teket.

Vaadake meie sularahavaldkonna soovitusindeksit.

Kosmos! Me pakume suurepärast teenust ja peame olema ise tasemel, et seda konkurentide juurde minna soovijatele selgeks teha.

Mehitatud valves suutsime edukalt läbi viia hinnatõusu, hoida alles suuri kliente ning tuua uusi. Ereda näitena jääb oma erakordsuses meelde kindlasti Hollywoodi filmi „Tenet“ võtete turvamine. Ka meie väiksemad valdkonnad esmaabi ja tuleohutus tegid väga korraliku tulemuse.

Ja loomulikult meie mastaapne uus teenus Nublu! Kaua tehtud, kaunikene. Kümme tuhat klienti aastaga! Suurimad tänud kõigile, kes Nublu müügi juures tegevad on. See panus ja probleemide lahendamiseks kulunud närvirakkude hulk on hoomamatu! Vaadake turvaturul ringi – kes veel sellise tulemusega hoobelda saab? Te olete erakordsed! Huvitav, kas sel aastal lööme tulemuse üle, mis?

Suur tänu! Edu ja kordaminekuid kõigile meile!“ seada. Meie töötajad on järjest liikuvamad ning püsitöökohtade vajadus väiksemates esindustes väheneb pidevalt.

Detsembris sai lõpuks valmis ehitatud vastavalt meie soovidele Ida piirkonna esindus Jõhvis Pargi Keskuses. Kontor on kujundatud sarnastel põhimõtetel nagu peakontor Tallinnas ja Lõuna piirkonna esindus Tartus. Töötingimused on mugavad ja kaasaegsed. Väiksematest töödest märgiks ära Otepää baseerumispunkti remondi. Ettevõtte seisukohast oli oluline samm leida uus rentnik eelmisel aastal peamaja vabanenud kahele korrusele, kus mais seadiski end sisse Sotsiaalkindlustusamet. Edukaks saab pidada Teeme Ära talgute raames korraldatud kontoritalguid. Kontorid said liigsetest asjadest märkimisväärselt puhtamaks.

Nii suuri projekte nagu Ida piirkonnas sai tehtud, tänavu ette ei näe, aga sarnaselt Narva esindusega plaanime Rakvere esinduse kolimist ja Lääne piirkonnas ühe esinduse ümberkujundamist ja sisustamist vastavalt muutunud vajadustele. Seoses sellega, et sularahateenuseid pakkuv üksus hakkab tegutsema eraldiseiseva ettevõttena, plaanime peamajas lähiajal ehitusja ümberkorraldustöid.“

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|7|

PERSONAL

Laulupidu.

TEKST JA INFO: ESME KASSAK, AUNE MARTMAA, INDREK SARJAS, MAARJA KIKKAS, SERGEI KARELIN

Kes me oleme aastal 2020?

G4Sis töötab aasta alguse seisuga 2307 töötajat (sh Alarmtec). Töötajate keskmine vanus tasapisi kasvab, nagu ka töötajate staaž. Kuigi kõige enam on meil ametis kuni 5 aasta staažiga töötajaid, on jõudsalt kasvanud nii üle 10 kui ka isegi üle 15 aasta G4Sile pühendunud inimeste arv.

G

4S Eesti kuulub rahvusvahelisse kontserni, mis tegutseb rohkem kui 90 riigis kokku 546 000 töötajaga. Nende riikide arv on aastatega mõnevõrra vähenenud, nii et Põhjamaadest tegutseb G4S vaid Taanis ning lähiriikidest Lätis, Leedus ja Ukrainas.

Kõige enam töötajaid üleilmselt on G4Sil Aasias (32%; 2018 www.g4s.com).

MITU PÕLVKONDA G4SIKAID

G4S Eesti töötajate keskmine vanus kogu ettevõtte peale on 45,9 aastat. Tegemist on küpse eaga, mis tuleneb sellest, et kõrvuti töötavad 18- ja 82-aastane. Nende vanusenumbrite vahele jääb mitu üksteist täiendavat eri põlvkonda, mis aastakümnete lõikes samas väga ühtlaselt jaotuvad – igas aastakümnes keskeltläbi 400 inimest.

Eelmisel aastal esimese Sensori trükki minnes oli meil tööl 2327 inimest, samas jaanuari alguses 2384, sest siis kuulus G4S kontserni veel ka Ühisteenused, millel on nüüdsest uus omanik.

Kui see muutus kõrvale jätta, siis on töötajate arv jäänud võrdlemisi samaks – 2307.

|8| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

PERSONAL

Suurem osa G4Si töötajaist tegeleb otseselt teenuse osutamisega, olles ametis tehniku, turvatöötaja, klienditeenindaja, lennundusjulgestaja, rahavedaja või näiteks rahatöötlejana.

Kokku on eesliini töötajaid jaanuari alguse seisuga 2031 (88%), neist omakorda turvatöötajaid 1707.

raha teenida justnimelt õpingute kõrvalt.

Kõige enam õppureid on meil lennundusosakonnas, üheks popimaks erialaks IT. Samas on meil ametis ka töötaja, kes õpib möödunud sügisest piloodiks. Üllatuslikult õpib kolm lennundusosakonna töötajat aga hoopis laevajuhtimist!

Töötajad hoiavad end vormis, tegeledes erinevate spordi­aladega jäähokist discgolfini. G4S omalt poolt toetab töötajate sportimist G4S SpordiTöövarjukuu. klubi kaudu.

2019. aasta lõpuks oli meil spordiklubi liikmeid rekordiline arv – 607 (aasta alguses 548).

Spordiklubiga saab liituda aasta ringi ning spordiklubi hüvesid saab asuda kasutama järgmisest kuust. Spordiklubi liikmete arv on kolme aastaga (2016–2019) lausa üle kahe korra kasvanud. Spordiklubi võimalustega saad tutvuda siseveebis või g4s.ee/spordiklubi.

NAISI LIGI KOLMANDIK

ATRAKTIIVNE TÖÖANDJA

Kui naiste osakaal on meil aastaid püsinud 30% juures, siis selle aasta alguseks on naisterahvaid pisut vähemaks jäänud – 28,6% töötajaskonnast (2019. aastal 30%). Võrdluseks, üleilmselt on G4Sis naisi tööl vaid 15% (2018), ent seda numbrit mõjutavad teatud riikide kultuurilised erinevused. Naistel on turvavaldkonnas omad eelised, näiteks parem suhtlus ja suurem empaatiavõime, mis aitavad olukordi kiiremini kontrolli alla saada.

Seda muidugi saavad kõik treenida, sõltumata soost ja vanusest.

G4Sis töötab naisi peaaegu igal alal – IT-s ja äriarenduses, patrullis, kaubandusobjektidel, juhtimiskeskuses, müügis ja klienditeeninduses, raamatupidamises, rahatöötluses. Varasematel aastatel on meil olnud ka vähemalt üks naisterahvas tehnikuna ametis, kuid praegu ootame uuesti ridade täiendust. Samas on vähemalt pooled tehnilise toe spetsialistid naisterahvad, kes distantsilt kõik klientide mured kannatlikult ära lahendavad.

PILOODIST IT-SPETSIALISTIDENI

Nii nagu töötab G4Sis kõrvuti väga erineva vanusega töötajaid, on ka meie haridustase mitmekesine. Kuna ettevõte soosib enesearendamist ja ka pooleli jäänud õpitee jätkamist, siis on meil tööl väga erinevate erialateadmistega inimesi. Eriti puudutab see noori, kelle jaoks on G4S üks esimesi töökohti, kus saab

Meie 689 tööpakkumisele kandideeris eelmisel aastal 4984 inimest. Tööd oli pakkuda nii tehnikutele, turvatöötajatele kui ka näiteks IT-spetsialistidele. See number teeb meile suurt rõõmu, sest järelikult tuntakse töö vastu G4Sis huvi. Seda tõestab ka hiljutine tunnustus, kus G4S Eesti valiti teenindussektoris ihaldusväärseimaks tööandjaks.

Kõik uued töötajad koolitame põhjalikult välja (lk 18) ning olemasolevatele töötajatele pakume täiendkoolitusi, mille plaaniga saab lähemalt tutvuda siseveebis. Tublisid turvatöötajaid tunnustame iga kvartal, aasta alguses tunnustame aasta parimaid töötajaid ning täname kõiki staažikaid töötajaid. Sel aastal täitus 5 aastat staaži 140, 10 aastat 34, 15 aastat 70, 20 aastat 49 ja 25 aastat 37 töötajal.

G4Si staažikate töötajate arv on viimastel aastatel kasvanud ja sellest võib järeldada, et vanuse kasvades jäädakse üha pikemaks ajaks paigale, loomulikult peab ka töö ise sobima ja ettevõtte pakutav meeldima. Võime rahule jääda ka voolavuse näitajaga, milleks on 23% (2019. aastal 26% ja 2018. aastal 22%). Eelmisel aastal tuli meile tööle 602 ja lahkus 625 töötajat. Oma töötaja soovitusel tuli tööle 135 inimest. Suur tänu kõikidele soovitajatele!

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|9|

PARIMAD

Aasta tublimad tiimid ja vingeimad saavutused

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: HARRY TIITS

10. jaanuari õhtul kuulutati G4Si aasta parimate töötajate tänuüritusel välja aasta tublimad töötajad ja vingeimad teod. Olime eelmisel aastal erakordselt tublid – tänu vapratele G4Sikatele sai päästetud elusid nii tulest kui veest. Aasta ägedaimaid saavutusi iseloomustab koostöö, seda ka aasta teo puhul, milleks kuulutati G4Si taskuhääling.

G

4S on iga aasta valinud aasta tegijaid ja aasta tegu.

Aasta tegija tiitli on koju viinud enamasti keegi, kes on elu päästnud. Mõnevõrra keerukam on olnud tegijat valida aastal, kui selliseid juhtumeid pole. Millega paista silma? Möödunud aastal sellega muret ei olnud, sest paraku tuli G4Sikate töös ette mitu juhtumit, kus kaalul kellegi elud või kodud. Seepärast lisasime juba valimise etappi sellise kategooria nagu Aasta elupäästja. Ühelt poolt oleme väga uhked, et meil on sellised sangarid, teisalt teeb meele kurvaks, et täiskasvanud inimesed seavad oma elu ohtu. Lähevad purjuspäi ujuma või jätavad toidu tulele, ise tukkuma jäädes. Just selliste juhtumitega puutusid kokku vastavalt rannavalvur Marge Tamm ja patrulli turvatöötaja Dmitri Tšernõhh. Ainult kolmas elupäästja Triinu Sarv sai olla abiks rõõmustaval sündmusel – uue elu alguse juures.

Tuleb tõdeda, et üht elupäästmist seada teisest kõrgemale on väga keerukas, sest mismoodi hinnata üht elu teisest kallimaks? Tublid olid kõik kolm töötajat.

Kuna tegemist oli aga rahvahääletusega, siis olgu välja toodud, et kõige enam hääli pälvis parimate valimisel elupäästja kategoorias Marge Tamm. Järgnevalt tuletame meelde, millised olid need elupäästmise lood.

MARGE TAMM PÄÄSTIS PIDULISED VEEST

Viimastel aastatel peetakse Pühajärvel jaanipäeva ajal suurt pidu, mis toob

|10| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

Marge Tamm.

kokku rahvast üle Eesti. Kahepäevane üritus mõjutab alati ka G4Si rannavalvurite tööd, kuna peolised kipuvad rannaalale ja vette. Nii ka möödunud suvel.

Marge aitas 22.06 jõuda ohutult randa Pühajärvele madratsitel läinud mehed.

Kaks oli madratsitel ja kolmas ujus kõrval kaasa. Ühel hetkel kukkus üks noormeestest madratsilt vette, aga ujumisega hakkama ei saanud. Juhtumid sellega ei piirdunud, ka järgmisel päeval, 23.06 tuli vägijookidega liialdanud meesterahvaid vetel abistada. Kuus meest olid ujumas telkimisalast randa. Kolm said sellega kenasti hakkama, aga ülejäänutel sai jaks poolel teel otsa. Marge aitas mehed paadiga ohutult randa ja luges sõnad ka peale.

“Marge on eeskujulik rannavalvur, kes aitas selle aasta suvel Pühajärve ääres rannaliste ohutust ja turvalisust hoida. Uppumisohust tuli tal päästa purjuspäi madratsiga järvele läinud noormehed, kes sealt vette kukkusid ja ei jaksanud enam kaldale ujuda.”

“Selle aasta jaaniõhtu Pühajärvel jääb kolmele noormehele kindlasti kauaks meelde. Alkoholist julgust kogunud,

otsustasid nad peole tulla ujudes. Paraku lõppes keset järve neil jaks. Sel õhtul tööl olnud rannavalvur Marge märkas hädasolijaid ja tõttas neile appi. Ühe noormehe paati sikutanud, käskis ta teistel paadi äärtest kinni hoida ja toimetas nad niimoodi kaldale. Ehmunud pidulised tunnistasid ka ise, et kaldani poleks nad iseseisvalt jõudnud.”

TRIINU SARV OLI ABIKS UUE ELU JUURES

Turvatöötaja Triinu Sarv oli möödunud aasta märtsis Solarise kaubanduskeskuses tööl, kui tuli abi anda naisele, kel algas sünnitus keskuse tualetis. Naist abistasid keskuse töötajad, sealhulgas G4Si turvatöötaja Triinu. Laps tuli ilmale umbes kümne minutiga. Kohale tuli kiirabi ja sünnitanud naine ja tema laps viidi haiglasse kontrolli. Tegemist on väga erakordse juhtumiga ja kõiki üksikasju ei saa ega tohigi avaldada, austades inimeste privaatsust. Küll aga olime me abiks seal, kus võimalik ja tarvis.

Triinu Sarv.

PARIMAD “Elu on täis ootamatusi! Tõepoolest selline vahejuhtum leidis 06.03.2019 aset, kui sünnitas üks naisterahvas Solarise keskuse 0-korrusel asuvas tualetis tütre. Õnneks oli turvatöötaja Triinu Sarv samal ajal lähedal ja tõttas kohe naisele appi ning peale kiirabibrigaadi saabumist aitas vastse ema ja vastsündinud tüdruku viia kiirabiautosse.”

DMITRI TŠERNÕHH PÄÄSTIS ELUSID JA SÄÄSTIS KODUSID

Dmitri Tšernõhh aitas aasta teises pooles päästa kahe mehe elu. Mõlemal oli toit jäänud pliidile ilma valveta valmima, peremehed ise jäid tukkuma. Õnneks oli mõlemas kodus vastavalt kas tuleandur või nutikas suitsu- ja vinguandur Nublu.

Dmitri päästis elud ja hoidis ära suuremad kahjud ka nende inimeste kodudele. Ühel juhul oli tegemist kortermajaga, seega hoiti hullem ära ka teistele. Dmitri tegusid märkasid väga paljud kolleegid, kes kirjutasid neist juhtumitest põhjalikult.

Dmitri Tšernõhh.

kes lugeda ei viitsi, need saavad nüüd kuulata uut podcasti.“ „G4Si podcast on kõva sõna. Kannatab vabalt võrdluse nii sisu kui teostuse osas välja ka popimate raadiokanalite kuulsaimate saadetega.“

AASTA TARKUSETÄHT – LENNUNDUSJULGESTAJATE KOOLITAJAD Reimo Raja.

castid on nii pankadel kui ka meediavälja­ annetel. Seda ikka selleks, et võimalikult paljude klientide, töötajate ja lugejateni jõuda. Inimeste infotarbimise harjumused on erinevad ja nii otsustasime ka meie enda taskuhäälinguga alustada.

Aasta lõpus viisime juba läbi ka esimese tagasisideküsitluse ning saime palju asist tagasisidet ja ka ideid, mis teemadel rääkida ja kellega intervjuusid teha.

G4Si siseraadio saateid saab kuulata alates septembrist. Igas saates on ports uudiseid-teateid ning mõni asjakohane intervjuu. Saateid saab ka järele kuulata.

Otsi podcasti link üles siseveebist või uudiskirjast ning salvesta see endale sobivasse seadmesse. Nii ei pea Sa kuhugi sisse logima, vaid lihtsalt ootad järgmist saatelõiku. Iga nädal uus saade! Kuula! „Reimo teeb kõik selleks, et siseveebi uudised jõuaksid töötajateni. Need,

Aasta tarkusetähe valimine oli väga tasavägine, kuni lõpuks lennujulgestajate koolitajate tiim end tippu rebis. On vaid rõõmustav, et meil on nii palju tublisid inimesi, kes heal meelel oma teadmisi teistega jagavad ning vajadusel appi tõttavad. Selleks, et nii suures ettevõttes kõik töötajad vajalikud tarkused omandaksid ja oleksid kursis kõige värskemate nõuetega, on vaja pühendunud koolitajaid.

G4Si aasta tarkusetäheks valisid kolleegid lennundusjulgestajate koolitajad. „Lennundusjulgestajate koolitajad Kristjan Saarik, Heigo Stamm, Ivar Nikopenzius, Egle Hiius, Jelena Nüüd ja Jaak Kerstna jagavad oma igapäevaste tööülesannete täitmise kõrvalt tarkusi ja oskusi, et õpetada välja inimesi nii tähtsale ametikohale nagu lennundusjulgestaja. Koolituste mahud on väga suured ja inimesi, keda koolitada, väga palju. Samal ajal peavad nad ise olema kursis pidevalt muutuvate reeglitega.“

Lennundusjulgestajate koolitajad.

“Dmitri on korduvalt päästnud üht ja sama meesterahvast, kes kahjuks ei mõista, et toiduvalmistamist ei tohi järelevalveta jätta. Dmitrist on saanud küll selle mehe kaitseingel! Teine lugu on sellest, kuidas Dmitri on vapralt suitsu täis ruumist päästnud inimese, kes uinus.

Dmitri julge tegutsemine päästis selle meesterahva igavesest unest! Dmitriga koos töötada on uhke küll!”

AASTA TEGU – G4SI PODCAST

Tänuürituse üheks tipphetkeks on olnud aasta teo väljakuulutamine. Tänavu arutati võimalikku aasta tegu väiksemas ringis, seega üllatusmomenti pakkus ainuüksi see, et aasta tegu valiti. Aasta teo auväärse tiitliga pärjati sügisel alguse saanud G4Si podcast ehk töötajate taskuhääling, mille käivitas ja mida igapäevaselt toimetab G4Si kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Just viimastel aastatel on hoogustunud taskuhäälingu kasutamine, oma pod­ G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|11|

SPORT PERSOON TEKST: HENRY SEEMEL, MERENDUSOSAKONNA JUHT FOTOD: ESME KASSAK, REIMO RAJA

HOKI

kütab G4Sikate kirgi

Öeldakse ikka, et terves kehas terve vaim, aga mismoodi sportimisharjumust teki­ tada? Tuleb leida lihtsalt ala, mis tõeliselt meeldib. Hoki on spordiala, mis G4Sikad iga aasta alguses pöördesse ajab ja nii juba kolmandat aastat. Millest idee alguse sai, kirjutab merendusosakonna juht ja hokientusiast Henry Seemel.

K

olm aastat tagasi sattusin vaatama Tondiraba jäähallis esimest KHL (kontinentaalne ehk eesti keeli mandri hokiliiga, milles mängib 24 võistkonda Venemaalt, Soomest, Sloveeniast ja Hiinast) mängu, kus vastamisi olid Riia Dünamo ja Tšeljabinski meeskond nimega Traktor. Oli täissaal, tohutu melu ja emotsioon.

PÄRIS MÄNG KUI ÜLEELUSUURUSES FILM

Paar kuud hiljem, külastades Riiat – seal on head raamatupoed ja hea vaimsusega vanalinn –, ostsin juba teadlikult piletid hokivõistlusele. Riia Dünamo võõrustab kõiki liiga meeskondasid ja Riia jäähalli

|12| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

hokimängude kalender on sügisest kevadeni lahti kirjutatud. Jäähall, mis mahutab kümme tuhat pealtvaatajat, on koduvõistkonna mängudel puupüsti täis.

Näha sellist kõrgel tasemel proffide mängu vahetult, mitte telekapildi vahendusel, on kui teisest dimensioonist elamus. Esimene emotsioon on, nagu näeksid kõiki näitlejaid lemmikfilmist enda ees otse käeulatuses ja kinoekraanil toimuv oleks kolinud pärisellu. Kui ajutegevus välja lülitada, siis saab paaritunnise emotsionaalse laengu. Omavahel tervitavad üksteist ja löövad käed kokku võhivõõrad inimesed, kes ei pruugi sama kõnekeeltki kasutada. Iga kodumeeskonna löödud värav avab põrguväravad.

Pärast esimest kogemust kannan

kaasas kõrvatroppe. Jäähalli helimüra ja kaja on niivõrd intensiivsed, et vahel on valus toimuvat kõrvade läbi tajuda. Huvitaval kombel ei puuduta see väikelapsi, kes satuvad vanematega hokivõistlust vaatama ja lärmist häirida laskmata rahumeeli magavad kaks tundi.

UISUSAMMUDEKS POLE IIAL HILJA

Sedasi hokipisik mind tabaski. Läksin poodi, ostsin esimesed uisud ja tegin esimesed uisusammud juba tublis keskeas. Ütlen ausalt, et oli väga hirmus. Hoida täiesti võimatuna tunduvat tasakaalu kahel metalltükil sigalibedal jääl seistes, samal ajal kätega vehkides.

Tehes kehaliigutusi nagu pooletoobiline

SPORT PERSOON

Bollywoodi tantsija ja pööritades silmi, mis pealuust juba poolenisti väljas. See on absurdilähedane kogemus, aga kui juba ette võetud sai …

Esimesed liud tehtud, tekkis mul mõte jagada seda meeletut energiat ja ägedat emotsiooni kolleegidega. Nii saigi 2018. aasta veebruaris korraldatud G4S Spordiklubi juhi Sergei Karelini toetusel ajaloo esimene G4Sikate hoki sõpruskohtumine. Mängust võttis osa kakskümmend entusiasti, nende seas kolm julget naist.

ALGUSES AITAS HOKIKEPP TASAKAALU HOIDA

Suurem osa hokivõhikuid kasutas jääl hokikeppi kolmanda pidepunktina ja eemalt vaadatuna võis mäng tunduda vägagi kentsakas. Emotsionaalne laeng oli aga sedavõrd võimas, et juba järgmisel aastal sai korraldatud sellele kohtumisele järg. Sel aastal, mil tulekul järjekorras kolmas mäng, saab väita, et tegemist on juba traditsiooniga. Seda peegeldab

ühtlasi asjaolu, et juba nädalaga pärast üleskutset oli mängijate nimekiri (2x15 mängijat ja 2 väravavahti) lukus.

Võrreldes esimese mänguga võib rääkida juba teatavast korrapärasusest ja isegi strateegiast jäätandril. Enam ei meenuta võistkonnad jääl hullunud mesilasi, kes litri otsekui emamesilase järel tihedas parves hokikeppide kui vikatitega vehkides platsi ühest otsast teise ja tagasi kimavad. Tekkinud on viisikud ja traditsiooniliselt on esimesed viisikud need, kes tahavad võidelda esimese vereni, samas kui kolmandad viisikud mängivad mängurõõmu pärast.

AINA PROFESSIONAALSEM SELTSKOND

Kahe aastaga on väravasse tekkinud tõelised väravavahid. Kui eelmisel aastal olid puurivahtideks turvatehnikadivisjoni paigaldusjuhid Raigo Rebane ja Aleksandr Jegorov, siis sel aastal on vastutusrikka ülesande peal tehniline spetsialist Juri Rõbnikov ja hooldus-

juht Veljo Jakovets. Lisaks aitab meie mängu professionaalsemaks muuta suvel rannavalves alustanud ja täna lennunduses leiba teeniv ning äsja rahvusvahelise kategooria hokikohtuniku passi kaitsnud Daniel Savtšenko.

Võib julgelt öelda, et ka üldiselt on liulaskjate tase märgatavalt kasvanud ja hokikepile toetumine on asendunud hea tehnilise taseme ja võitlusvaimuga. G4Si hokientusiastide hulgas leiab erinevate ametite esindajaid turvatöötajast kuni juhatuse liikmeni. Toreda üllatusena on kahekordistunud naiste arv. Kokku võtab 20.02 mängust osa 33 G4Sikat, kõiki teisi ootame kaasa elama!

Vaimusilmas näen, et meie entusiastide tuumik kasvab võistkonnaks.

Võiksime alustada regulaarsete treeningutega treeneri käel all ja liituda alustuseks harrastajate liigaga, et kasvada Eesti hokimeistrivõistluste vääriliseks tiimiks ja ristata hokikepid Eesti karika nimel.

Hockey Club G4S kõlab kaalukalt uhkelt.

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|13|

SPORT

„Varustuse selga panek eraldi ettevõtmine.“ Sergei Karelin, G4S Spordiklubi juhataja Olen lõpetanud Kalevi spordikooli purjetamise erialal. Talviti sai omal käel jääd tehtud ja poistega hokit mängitud.

Sestap hokikogemus on kaugest lapsepõlvest täitsa olemas. Sõpruskohtumine meeldib oma fun-formaadi poolest, on väga emotsionaalne ja kokkuvõttes lõbus mäng. Tunded keevad tükk aega pärast mängu.

Pärast esimest mängu pean tõdema, et olin endast tunduvalt paremal arvamusel.

Kahekümne aasta taguses mälusopis

„Adrenaliin kestis kogu mängu aja.“ Elise Käit, G4S Staff projektijuht Lapsepõlves mängisime lastega hokit järvejääl. See on kogu mu varasem kokkupuude hokiga. Eelmisel aastal otsustasin osaleda, sest oli oodata head emotsiooni ja adrenaliini.

Samuti oli see võimalus osa võtta millestki, mida ma ei olnud varem

„Hokimäng liidab erinevaid inimesi.“ Meelis Kalda, turvajuht Lapsena uisutasin järvejääl. Siis ei olnud neid tänapäevaseid halle ja liuvälju. G4Si iga-aastasest hokimängust võta osa, sest see liidab ja lähendab ettevõtte siseselt inimesi. Kokku satuvad kolleegid, kes ei ole ametialaselt varem kohtunud, kuigi pikki aastaid on samas ettevõttes töötatud. Võistlus on hea võimalus päris hoki tunde saamiseks, sest emotsioon ja pingutused on samaväärsed, mis proffide liigamängudes.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

mängisin ägedalt, kuid tänane reaalsus ei läinud selle pildiga kokku. Põnev tunne oli varustuse selga saamine. Esiteks on varustuse tükke palju, need jagunevad parema ja vasaku poole vahel, selga käivad vaid õiget pidi ja konkreetses järjekorras. Osa asju peaks lihtsalt endale külge teipima. Kui midagi vahelt ununeb, siis tuleb tagasi riidest lahti võtta ja mälukaotuse hetkest uuesti alustada.

Kui aga varustus lõpuks seljas, kiiver peas, kindad käes ja esimene higinire jookseb mööda selga, siis on võimas tunne täisvarustuses jääl olla ja uisutada.

Tunned end vähemalt NHL-i tipptegijana!

Kuigi eemalt võid paista veidrikuna. Hokimängus on piisav kogus mängurõõmu, emotsiooni ja füüsilist pingutust, mis kokkuvõttes annabki selle õige hokimehe tunde 

teinud, ainult teleka ekraanilt näinud.

Et ma ei olnudki selle mängu ainus kobakäpp, andis julgust juurde.

Kõige eredamalt meenub sellest esimesest kogemusest, et kui mina läksin garderoobi, oli enamikul juba varustus seljas. Mind õpetati mis-kuidas-millises järjekorras selga panna, üllatusena tuli mingid asjad suisa enda külge teipida! Mängust meenub adrenaliin, mis kestis lõpuni. Võibolla ka sellepärast, et sellist võistlust korraldatakse vaid kord aastas, ongi see nii emotsioonide rohke.

Esimene kohtumine kaks aastat tagasi oli kõige muljeterohkem. Nägin, kuidas litter liikus mööda jääd ja mehi langes nagu loogu – enamik meist ei osanud uisutada ega hokikeppigi õigesti kasutada, rääkimata litrile pihta saamisest. Kaigastega vehiti raidurite moodi. Kolleeg Ramon Kaju hokikepp vilises mu kiivrist paari millimeetri kauguselt kohutava hooga mööda. Kõik me olime kobad ja meenutasime uiskudega rohutirtse. See tegi mängu ühest küljest koomiliseks, aga teisalt olime kõik võrdselt kasulikud koomikud. Selline emotsionaalne palagan jääl. Hiljaaegu käisin Tondiraba jäähallis KHL liigamänge vaatamas. Meie sõpruskohtumistest oli nii palju kasu, et mõistsin profimängu ilu näha.

PERSOON

A

rtur Rinne töötab G4Sis juba 15 aastat, neist viimased kolm koolituse projektijuhina. Enne G4Si tulekut pühendas Artur ajateenistuse lõppedes mõned aastad riigikaitsele, kui talle hakkas silma Falcki töökuulutus, milles otsiti turvajuhti. „See oli üsna erakorraline juhus, et turvajuhti otsiti ettevõttest väljast. Mingil põhjusel otsustati tookord võtta kaubandusobjektide turvajuht tööle mujalt. Mul ei olnud isegi turvatöötaja kvalifikatsiooni,“ muheleb Artur. Täna jällegi on just Artur see mees, kes paljud töötajad välja koolitab ja hoolitseb ka täiendõppe eest. Lisaks kuulub Arturi vastutusalasse G4S Login – tark mees taskus, mis on teinud mugavamaks signaalide kontrollid, tööaja aruandluse ja juhiste jagamise.

TUUNIB KOOLITUSI

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: EVELIN VIRNAS, EGERT KAMENIK, TUULI SAARNIIT

Artur Rinne –

E-KURSUSEL VÕIB KAS VÕI LAULMA ÕPPIDA

G4Si aasta parimate töötajate valimisel esitati tarkuse­ tähe auväärsele tiitlile enim koolituse projekti­juhti Artur Rinnet, keda tõsteti esile kui väga head koolitajat.

Küsisime Arturilt, kuidas ta ise koolitajana end kõikide tarkustega kursis hoiab ning mismoodi avastas ta enda jaoks kuulsa nimekaimu eeskujul laulmise.

Üheks töövõiduks nimetab Artur patrullteenistuse turvajuhtide instruktori koolitust, mis on teinud igapäevase patrulli turvatöötajate koolitamise paindlikumaks. „Meil endil on parim oskusteave ja tänu instruktori koolitusele saavad turvajuhid ise operatiivselt vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi oma töötajatele edasi anda,“ selgitab Artur. Selle projekti loogilise osana on alustatud ka patrullide regulaarsete enesekaitse treeningutega, mis Arturit kohe eriti rõõmustab. „Üle pika aja üks asjalik koolitaja patrullide enesekaitse koolitusel. Mees, kes kuulab ja arutab kaasa. Me keegi ei ole kõiketeadjad ning kui on midagi, mida tema ei tea, ei hakka ta oma arvamust peale suruma.“ „Pikka aega piirnes praktiline koolitus vaid väljaõppega kvalifikatsioonikursusel ja paremal juhul üksikute täiendkoolitustega. Nüüd teeme regulaarselt selliseid matitrenne, alustuseks Harjumaal. Kui on vaja käeraudu peale panna töös, siis tuleb ka seda harjutada. Tulevikus tahame anda võimaluse nende treeningutega igal nädal liituda mehitatud valve töötajatel,” rääkis Artur.

Koolituste taktikalisele poolele pühendumine meeldib Arturile ka isiklikult, sest tema ise tegeleb vabal ajal Kreeka-Rooma maadlusega. Maadlustrenn meeldib talle nii seltskonna kui tehniliste oskuste omandamise poolest, samas annab hea vorm ka enesekindlust. „Ainuüksi teadmine, et saad hakkama, aitab rahulikuks jääda. Ma ei ole pidanud tänaval kellegagi maadlema, olen alati sõnadega hakkama saanud.“

TÖÖ NAGU FILMITEGIJAL

Tosinkond aastat kaubandusobjektide turvajuhina on andnud Arturile muljetavaldava kogemuste pagasi, mida koolitajana

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|15|

PERSOON edasi anda. Seda nii majas sees kui ka väljas. Ja kui vaja, siis kehastub ta kas või operaator Kõpsuks, et sisukas koolitusmaterjal valada moodsasse vormi ehk õppevideoks e-keskkonnas. Sellised klipid aitavad lühikese ajaga suurele hulgale inimestele erinevaid situatsioone sammu võrra lähemale tuua.

Kõik teadmised videote tegemise kohta on Artur omandanud töö käigus ja iseõppimise teel. „Stsenaariumi kirjutamist olen õppinud käigu pealt, aga sisu ise on tuttav. Kõiki neid toiminguid, juhiseid ja protseduure oleme me varem ka ju selgitanud. Lihtsalt see vorm on natuke teine – film. See on olnud väga huvitav teekond,“ tunnistab ta. „Artur panustab hingega inimeste koolitamisse nii ettevõttesiseselt kui ka välisklientidele. Tal on alati ideid, kuidas koolitusi huvitavamaks muuta ja õppijaid rohkem kaasata.“ G4S Eesti on turvapartneriks mitmele kaubanduskeskusele ning pakub abi ka keskuse töötajate väljakoolitamisel. Ikka selleks, et pahatahtlike ostlejate õnn jääks üürikeseks. “Me oleme koolitused kokku pannud spetsiaalselt kliendi vajadustest lähtuvalt. Valmistame teenindajad ette erinevateks olukordadeks, õpetades kõike vajalikku alates tuleohutuse ja turvaprotseduuridest kuni äkkrünnakute puhul käitumiseni,” räägib Artur.

Oma roll esmasel tähelepanul on olnud Arturi tuntud nimekaimul, keda noorem põlvkond ehk ei teagi. Tänu sellele kutsuti teda pärast esimese loo valmimist nii raadiosse kui ka riigitelevisiooni. „Nimi tekitas huvi. Seal see ka lõppes, aga andis mulle hea tõuke. Sain kõvasti jälgijaid juurde ja see on tore.“

ISEÕPPINUD MOOSEKANT

Kuidas aga muusika Arturini jõudis?

Ta ütleb, et muusika on kogu aeg tema ellu kuulunud ja 15. eluaastast hakkas ta kitarri tinistama koos sõpradega. „Vahepeal oli lihtsalt paarikümne aasta pikkune paus. Laulmine seevastu on võrdlemisi

VÕI HOOPIS MUUSIKAVIDEOD?

Selja taga mitu nullist valmis meisterdatud õppevideot, tunneb Artur liikuva pildi kunsti juba sedavõrd hästi, et teeb videoid ka enda aasta aega tegutsenud muusikalisele projektile Esivanemate Kaja. Kui muidu on Artur keskendunud ennekõike regivärsilistele lauludele, siis viimatine laul „Ajarändur“ sai spetsiaalselt treitud Eesti Laulu konkursi jaoks. Eesti Laulul ei tohi esitada varem kõlanud materjale ja nii kirjutas loole sõnad Arturi Tallinna Reaalkooli aegne klassivend Jürgen Rooste. Laulule tehti otseloomulikult ka väärikas video. „Stsenarist olin ise, projektijuht olin ise, bändikaaslane Asko-Romé Altsoo filmis. Ainuüksi koha leidmine oli paras ettevõtmine! Otsisime loomadega lauta, lõpuks aga väga palju loomi videosse ei jäänudki. Sobiva lauda leidsime Sangaste külje alt, see oli head leid! Sõpru tuli kohale Tallinnast ja Harjumaalt, Tartust ja Viljandist. Tuleb öelda, et eelnev kogemus töö juures, kus olen pidanud filme tegema, tuli igati kasuks ja andis eelise.“ Eesti Laulule sedapuhku ei jõutud, aga eesmärgid peavadki olema kõrged. Seeeest fänne on terve ports juurde saadud.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

Artur Rinne pälvis 2016. aastal tubli töö eest G4S Logini juurutamisel Aasta Tegija tiitli.

uus asi ja seda olen pidanud teadlikult harjutama. Suureks abiks on siinkohal e-kursused. Internet ja tark mees taskus!“ Mõte muusikat tegema hakata tekkis Arturil mõni aasta tagasi, mil ta pärast üht ETV-s nähtud mardipäeva kommete saadet läks ja kaevus pea aastaks Eesti Rahvaluule Arhiivi. „Läksin kohale ja ei pidanud pettuma. Leidsin kümneid ja kümneid tuhandeid vanu tekste. Viisi ei osanud siis ju keegi kirja panna. See tuleb ise mõelda,“ räägib Artur, kes ongi ise need regivärsid helisema pannud.

Mis sinna arhiivi ikkagi viis? „Võib-olla see tunne, nagu laulusalm ütleb, et „oma laulu ei leia ma üles“. Nüüd mul seda

PERSOON

Töö koolitajana viib Arturit tihtipeale Eesti Turvaettevõtete Liitu, kuna ta kuulub turvateenistuse valdkonna eksamikomisjoni.

tunnet enam ei ole. Ma tean, et olen oma laulud üles leidnud.“ Bänditegemine on võtnud Arturi vabast ajast oma suure tüki, nii et ise polegi ta viimasel ajal kellegi kontserdil käinud. Muusikat kuulab ta aga seinast seina, ilma seda kindla stiiliga piiritlemata. „Mulle meeldivad väga paljud Eesti bändid, Dagöst kuni Sõpruse puiestee ja Allan Vainola teiste projektideni välja.“

E-ÕPE AVAB UKSED

Iseõppinud lauljana on Artur ehe näide, kuidas tänapäeval on kõigile teadmiste­ huvilistele teed valla. Tuleb vaid teada, mis oskusi või tarkusi omandada soovitakse. E-õpe annab ühelt poolt vabaduse valida ise aeg ja koht, ent teisalt nõuab suuremat distsipliini. „Pea tuleb teistest asjadest tühjaks teha ja püüda keskenduda õpitavale. Kõige olulisem on, et toimuks teadmiste ülekanne.

Kas ma suudan asju selle uue info valguses näha? Meie teeme G4Sis e-kursuseid selleks, et oleksime töötaja jaoks paremini nähtavad ja info jõuaks rohkemate inimesteni. Minuni oleksid ka paljud asjad jäänud jõudmata ilma selle e-asjata ja selles mõttes on e-õppel oma hea idee sees. Olen ise neid materjale koostanud ja väidan, et iga sõna lauses on oluline.“ E-ga või ilma, siis enesearendamist peab Artur koolitajana otseloomulikult

väga oluliseks. Temal endal on mõttes uuesti üles noppida ülikooliõpingute viimane ots. Nimelt võttis Artur G4Sis töötades ette halduse ja ärikorralduse õpingud Tallinna Ülikoolis, kus veel mõned üksikud ained tegemata ning ka lõputöö. Nüüd, mil lapsed ka suuremad, plaanib ta uuesti lõputöö ette võtta.

Hoiame pöialt!

TÖÖ INIMESTEGA JA INIMESTE EEST

Veebruari alguses on Artur üks neist tublidest staažikatest töötajatest, kes tänutäheks enda pühendatud aastate eest saab rinda staažimärgi. Mis hoiab nii pikalt ühes ettevõttes? „Peamine on ikka inimesed. Kas või kõik need valvedivisjoni ja personalidivisjoni juhid ja töötajad, kellega mina vahetult kokku puutun – kõik jumala lahedad! Me oleme küll väga suur ettevõte, kus on palju erinevaid inimesi, emotsioone, võimalusi ja ohte, aga me oleme ühes suures paadis. Meeskonnatunnet on ettevõttes võrdlemisi palju ja see mulle hullult meeldib. Mulle meeldib ka mu töö sisu: töö inimestega, inimeste jaoks, inimeste eest… ja ka vastu.“ Artur on väga rahul, et ümberkorraldus ettevõttes viis ta neli aastat tagasi nii-öelda rindejoonelt koolitaja, projektijuhi ja konsultandi rolli. Tosinkond aastat

turvajuhina tähendas tööd nii suuremates kui ka väiksemates kaubanduskeskustes, lisaks poodides. Tipphetkel oli Arturi hallata 25 objekti 125 töötajaga. „Kuigi võib tunduda, et turvatöö kaubanduskeskuses või kaupluses on sama asi, siis tööspetsiifiliselt oli tegemist väga erinevate objektidega. Eriti pingeline on vahetu kassa valve, milleks igaüks ei sobigi. Tänase päevani jälgin huviga turvatöötaja käitumist kõrvalise pilguga.

Siin kehtib ju visuaalne kommunikatsioon. Kõik näevad, kuidas turvatöötaja probleemi lahendab ja kui ta teeb seda kuidagimoodi mitte ootuspäraselt, mitte vastavalt oma rollile, siis paistab see kaugele silma ja tal ei ole kerge teha halva mängu juures head nägu. See on hea sisend koolitusteks.“ Pärast sellist töökogemust tundub kõik ülejäänu ergutava väljakutsena. „Kätt südamele pannes mulle meeldib mu töö ja mulle meeldib hommikul tööle tulla.

Raske on alati see, kui oled kellelegi juba midagi öelnud korra või kaks ja sind ikka ei kuulata. See ongi tänane väljakutse.

Siis mõtlen, kuidas vajalikku infot paremini teisteni viia. Ma töötan ikka samas valdkonnas, aga mul on teised ülesanded.

Saan teha uusi asju, käia uutes kohtades, tutvuda uute inimestega, näha, kuidas mujal tehakse. Minu töö pakub mulle vaheldust.“

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|17|

KOOLITUS

Kuidas arendada olulisi oskusi ja pädevusi?

TEKST: EERIKA ÕUN, KOOLITUSSPETSIALIST

Igaühel meist on vaja järjepidevalt arendada oma teadmisi ja oskuseid, et muutuvas ajas tööülesanne­ tega toime tulla. Me õpime pidevalt igapäevase töö käigus, kuid mõnikord on hea teha seda ka teadlikult koolituse vormis. Oskused on kui pilet tööturule.

G

4Si koolitused keskenduvad eelkõige tööalaste kompetentside arendamisele, et pakkuda parimat teenust ja olla valmis erinevateks situatsioonideks. Kui näed koolitusplaanis just endale sobivat koolitust, siis võta julgesti ühendust oma juhiga.

KOOSTÖÖ- JA MEESKONNATÖÖ

Põhja piirkonnas jätkame hea tava dilemmadega turvatöötajatele, kes sellele koolitusele pole veel jõudnud. Koolituse põhifookus on suunatud aktiivsele arutelule, kus mängib rolli ka meeskonnatöö ja otsustusvõime. Koolitus on põnev ja eluliste situatsioonidega, mida gruppides arutatakse.

SUHTLEMINE

Täiesti uue koolitusena on Põhja piirkonnas käimas inglise keele kursus esindusobjektide turvatöötajatele. Selle kursusega soovime arendada igapäevase suhtluse kvaliteeti võõrkeelse kliendiga ja abistada töötajaid dokumentatsiooni täitmisel.

Tehnikutel on taas võimalus arendada kliendiga suhtlemist, et kliendivajadusi paremini välja selgitada ning toodete

|18| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

ja teenuste infot kliendile parimal viisil edastada.

KOOSTÖÖ- JA PROBLEEMI­LAHENDUS

Ida ja Põhja piirkonna turvatöötajatele on tulemas suhtlemistreeningud probleemilahenduse teemal. Keskendume teeninduskultuurile ning arendame suhtlemisoskusi pingeliste olukordade efektiivsemaks lahendamiseks. Mitmekülgne ja praktiliste näidetega koolitus sisaldab grupiarutelusid, rollimänge ja videotagasisidega harjutust.

TEHNOLOOGIA KASUTAMISE

Endiselt ei saa üle ega ümber tehnoloogia kasutamisest. Kõikide piirkondade patrullteenistused hakkavad arendama häirele reageerimist varguste, röövide ja tuleohuhäirete puhul. Põhja piirkonnas keskendume peamiselt valveseadmetele ja tuleohuhäire teenindamisele. Lõuna piirkonnas lisandub turvatöötajatele varguste ennetamise ja kahtlustatava kinnipidamise koolitus koostöös politseiametnikega.

ENESEKAITSE

Põhja piirkonna patrullteenistusele on

tulemas matisaalis praktilised treeningud, millega saavad liituda mehitatud valve turvatöötajad. Kui tunned, et tahad treeningutel osaleda, anna teada oma juhile. Treeningud toimuvad kord nädalas ja kestavad veebruarist mai lõpuni.

Põhja piirkonnas jätkame ka esmaabi koolitustega, aga sel korral koolitame esmaabi eest vastutavaid isikuid. Koolitus on 2-päevane ja kestab kokku 16 tundi.

Osaleda saavad kõik, kes seda rolli objektil täidavad või kes vajavad ametlikku tunnistust.

JUHTIMINE

Juhid keskenduvad juhtimiskompetentside arendamisele ja jätkavad eelmisel aastal alustanud programmis „Juhi õpiteekond“, milles osaleb 30 juhti üle ettevõtte. Samuti on kaks korda aastas „Targa juhi õpitoad“, kus arutletakse erinevatel juhtimisalastel teemadel laiemas ringis. Kuni kevadeni jätkab „Tuleviku tegija“ 3. lend.

E-ÕPE

Kindlasti tahame sel aastal rohkem arendada iseseisva õppimise oskusi ning selleks on G4Si e-õppe keskkonnas võimalik läbida erinevaid koolitusi. Seal saab täiendada turvataktika alaseid teadmisi, õppida rohkem videovalveteenuse kohta, tuletada meelde tööohutuse olulisust jne.

Täpsemat infot leiad siseveebist rubriigist koolitus, kaustast õppematerjalid.

Ameerika kirjanik Neale Donald Walsch on öelnud, et inimkonna suurim küsimus pole see, millal sa õpid, vaid millal sa käitud õpitule vastavalt? Seega soovin teile head õppimist ning õpitu katsetamist ja rakendamist igapäevatöös!

KOOLITUSKALENDER 2020

Kuupäev

Maht ak Toimumiskoht tundides

Registreerimise info töötajatele

Koolituse nimetus

Sihtgrupp

04.–13.02

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

50

Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn

Personalispetsialist

05.–07.02

Täiendkoolitus läbivalgustus­ seadmega töötajatele

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed Lennundusjulgestus töötajad

25

G4S Eesti koolituskeskus

Egle Hiius

Põhja piirkonna patrullteenistus ja mehitatud valve

2

Korrus 3, Veerenni 29a–11, Tallinn

Turvajuht

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

VEEBRUAR

06.02 12.02 18.02 14.02 14.02

Praktiline enesekaitsetreening Väärtuspõhine käitumine ja motivatsioon Professionaalse suhtlemise mõju teenuse kvaliteedile

19.02

Keerulise kliendiga toimetulek

20.02

Keerulise kliendiga toimetulek

21.–22.02 26.–28.02 28.02

Läbivalgustusaparaadiga keelatud esemete avastamise koolitus­ programm Täiendkoolitus läbivalgustus­ seadmega töötajatele Kaubanduses vargustele ja tule­ ohuhäirele reageerimine

Põhja ja Ida piirkonna tehnikud Ida piirkonna mehitatud valve turvatöötajad Ida piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8 8 8

G4S Eesti peamaja, Paldiski mnt 80, Otsene juht V korrus, Meresaal Rakvere Ametikooli peahoone, Turvajuht Piiri 8, Rakvere Virumaa Hostel, Kalevi 4, Turvajuht Kohtla Järve

Vastavat koolitust tööks vajavad turvatöötajad

16

G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

Lennundusjulgestus töötajad

25

G4S Eesti koolituskeskus

Egle Hiius

Lõuna piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8

Hektor Design Hostel, Riia tänav 26, Tartu

Turvajuht

MÄRTS G4S Eesti koolituskeskus, Personalispetsialist Paldiski mnt 80, II korrus Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Personalispetsialist Tallinn

3.03

Tere tulemast G4S-i

Kõik uued töötajad

6

03.–12.03

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

50

04.–06.03

Täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed Lennundusjulgestus töötajad

25

G4S Eesti koolituskeskus

Egle Hiius

2

Korrus 3, Veerenni 29a – 11, Tallinn

Turvajuht

8

G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

8

G4S Eesti koolituskeskus

Otsene juht

8

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla Järve

Turvajuht

Lennundusjulgestus töötajad

25

G4S Eesti koolituskeskus

Egle Hiius

Ida piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla Järve

Turvajuht

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

Lennundus julgestustöötajad

66

G4S Eesti koolituskeskus ja Tallinna Lennujaam

Egle Hiius

16

G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

8

G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

05.03, 11.03, Praktiline enesekaitsetreening 17.03, 23.03 Käitumine tuleohuhäire korral ja 6.03 valveseadmed Professionaalse suhtlemise mõju 9.03 teenuse kvaliteedile 11.03

Keerulise kliendiga toimetulek

11.–13.03

Täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

12.03

Keerulise kliendiga toimetulek

16.03 17.–27.03

Väärtuspõhine käitumine ja motivatsioon Avsec/ Basic 123 lennundusjulgestustöötajate baaskoolitus

23.–24.03

Esmaabi eest vastutava isiku koolitus

25.03

Efektiivse suhtlemise kunst

26.03 27.03 31.03

Professionaalse suhtlemise mõju teenuse kvaliteedile Professionaalse suhtlemise mõju teenuse kvaliteedile Käitumine tuleohuhäire korral ja valveseadmed

Põhja piirkonna patrull­ teenistus ja mehitatud valve Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad Põhja ja Ida piirkonna tehnikud Ida piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad Lõuna piirkonna tehnikud Põhja ja Ida piirkonna tehnikud Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8 8 8

Ahhaa teaduskeskus, Sadama 1, Otsene juht Tartu G4S Eesti peamaja, Paldiski mnt 80, Otsene juht V korrus, Meresaal G4S Eesti koolituskeskus

Turvajuht

Kui tunned mõne koolituse vastu huvi, siis täpsemat infot saad otseselt juhilt või koolitusspetsialist Eerika Õunalt, eerika.oun@ee.g4s.com. Vaata lisaks: siseveeb.ee/koolitus

G4S EESTI AJAKIRI | | jaanuar-veebruar NR 1 (152)

|19|

GALERII

Turvajuht Meelis Kalda.

G4Si aasta parimad 10. jaanuaril toimus Tallinnas Proto avastustehases G4S Eesti aasta 2019 parimate töötajate tänuüritus. Rohkem pilte ja videoklippe leiad siseveebist!

FOTOD: HARRY TIITS

Müügijuht Jaak Luide.

Juhatuse esimees Priit Sarapuu ja teadusteater.

Pidutuju eest hoolitses Traffic. Õhtujuht Tambet Tuisk lubab enda peal teha teadusteatri katseid.

Müügisekretär Sjuba Salimova ja kliendihaldurid Kaire Ladoga, Anna Korob ja Anna-Liisa Lainemäe.

Personalidirektorit Indrek Sarjast intervjueerib turundusspetsialist Jana Palm.

G4Si kõige lennukamad kolleegid.

Koolitus­ spetsialist Eerika Õun.

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor