RAAMAT
Kuidas mul ei õnnestunud
kirjutada spordilugu Peatükk Anti Saare kevadel ilmuvast raamatust „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“.
määrdunud prillide ja sirutas rusika läbi purunenud köögiakna. Ning üle Anti Saar on kirjanik ja tõlkija, spordihoovi, kus samuti oli maad võtnud mehena keskpärane, aga väga innuvaikus, kõlas tema sajatus: ...“ kas. Jalkat mängida eriti ei oska, aga Siin jäin ma toppama. Siia oli vaja kõksimise rekord on neljakohaline. midagi eriti mahlakat, midagi vänJärgmine lugu pärineb tema sel keget, aga samas mitte väga roppu. vadel ilmuvast lasteraamatust „Kuiulle meeldivad spordijutud ja Midagi loomulikku. Kuidas need das minust ei saanud kirjanikku“. ma ise olen ka kõva sporditäiskasvanud sellistes olukordamees. Niipea kui lumi sulas des vannuvadki? Vajusin mõttesse, ja maapind tahenes, hakkasime minu pliiatsiots hambus. maja naaberkrundil jalkat taguma. Iidvana naaKorraga peatus minu ees Robi. bermaja lükati kokku, aga enne kui uus asemele „Mis sa sitsid siin? Ajame kamba kokku ja teeehitatakse, on seal meie palliplats. Meie, see täme jalkat! Noh, aja kark alla!“ hendab minu ja Robi ja Eero ja Dima ja veel mõne „Jah, muidugi,“ ärkasin ma oma mõtetest. Ja lähedal elava poisi. Meil on koguni oma klubi, milme hakkasime koos kodu poole kõndima. Muidule nimetasime tänava järgi: Trepimäe Tormajad. gi lugesin ma Robile oma loo alguse kohe käigu Ning ma mõtlesin, et ägeda spordiloo jaoks pealt ette. Robil on vahel päris teraseid ideid. Ja saan meie õhtustest mängudest hindamatu maigasugu vandesõnu teab ta vist ka minust paremiterjali: vaesed agulipoisid Trepimäe tänavast ni. Äkki oskab midagi soovitada? treenivad terve suve nagu hullud. Nad tahavad „Vinge,“ kiitis Robi, kui ma olin ettelugemisega osaleda ka Eesti meistrivõistlustel, aga jalgpalliisa sajatuseni jõudnud. „Ainult et kanasupi asemel liit ei võta neid jutule: selleks on vaja ikkagi korlas söövad hernesuppi. Kanasupp ainult pritsib, ralikku väljakut, sponsoreid, bussi ja nii edasi. aga hernesupp jätab korralikud lärakad.“ Aga Trepimäe poisid ei heida meelt. Nad tree„Hea mõte,“ naersin ma kaasa, „aga see pole nivad edasi ja esitavad sügisel väljakutse meistpõhiline. Põhiline on see, mida isa aknast hõikab.“ rikate võitjameeskonnale endale. Mitteametlik „Tjaa, mida paganat ta võiks hõigata...“ jäi ka sõpruskohtumine peetakse Tallinnas Lilleküla Robi mõttesse. „Äkki... „mida paganat!“?“ staadionil. Meie poisid jäävad kaotusseisu, aga „Nalja teed!“ ütlesin mina, „see on kaugelt liiga võitlevad edasi – ja võidavad lisaminutitel löölahja. Mõtle ise: sul on just aken sisse löödud, kildud väravast, 3 : 2. Tribüünid hulluvad. Kõikjalt lud kööki mööda laiali ja kanasupp prillidel...“ hüütakse „elagu Trepimäe Tormajad!“. Ja isegi „Hernesupp,“ parandas Robi. jalkaliidu president oma karvase vestiga tuleb „Õigus, hernesupp – seda enam! Siia on ikka pärast mängu poistel kätt suruma: „Tubli töö, korralikku sajatust vaja!“ poisid, poleks uskunud...“ „Ma tean,“ hüüdis nüüd Robi. „Meil tuleb see Mul oli kõik hoolega läbi mõeldud. Puudus olukord lihtsalt läbi mängida. Millal teil harilikult ainult algus. Aga algus on väga tähtis! Hea algus suppi tehakse?“ võtab lugeja nagu tangidega kinni ega lase teda „Sa mõtled...?“ enam loo küljest lahti. Nii et, jah, minu lugu pidi „Just nimelt!“ Robi silmis süttis kuratlik tuluke. algama korraliku mürtsuga. Just nimelt, turgatas Pidin teda taltsutama. mul äkki, kui olin parajasti teel koolist koju. Ma is„Mees, sa oled segi peast! Isa lööb mu maha, kui tusin ühele majatrepile maha, võtsin kotist kausma meelega palli aknasse löön. Ja pealegi, supipotiku ja kirjutasin: „Pihlakate perekond istus õhtile pihta saada... see nõuaks ikka erilist täpsust. tusöögilauas: ema isa ja väike Mai. Puudus ainult Kust me sihukese Messi välja võtame?“ Mõrult Juhan, aga sellega hakati juba harjuma. Enne kolmuiates lisasin: „See on ikka veits keerulisem kui mandat kutset ei saadud teda kunagi palliplatsilt pennalt lüües väravavahti tabada.“ (Olime eelmisel tuppa. „Lähen rõdule ja hõikan teda veel,“ tõusis õhtul mängu Robi vea tõttu penaltiseerias kaotaema ohates lauast. Samal hetkel kostis kõrvulunud.) kustav klirin: miski lendas läbi aknaklaasi otse Niimoodi vaieldes olime jõudnud mu kodu välaual auravasse kanasupi kastrulisse. See oli jalgravasse. Ja palun väga, keda me kohtasime? Eks pall. Korraks oli köögis vaikus. Siis tõusis isa õhku ikka minu isa. ahmides püsti, tõmbas särgikäisega üle supist
M
52
JALKA MÄRTS 2021
