PEEGELDUSED
Fotod: Lembit Peegel
Öeldakse, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Nii on mõnes mõttes ka jalgpallis – paljud olukorrad või mängud on juba kunagi varem aset leidnud! Lembit Peegel meenutab seekord märtsis meid ootavate sündmuste puhul kaht mängu: 2004. aasta sõpruskohtumist Tšehhiga ja 2012. aastal toimunud lumelahingut Walesiga. Teadupoolest kohtub Eesti koondis märtsi lõpus uue MM-valiksarja avamängus just Tšehhiga, lumejalgpalli tasub meenutada aga tänavuse külma ja lumise talve puhul, mis ähvardab ka Premium liiga hooaja algust mõjutada.
6
JALKA MÄRTS 2021
Kõik kordub taas
Viimati madistasime Tšehhiga 2004. aastal, kui tšehhid pidasid meie vastu oma viimase sõpruskohtumise enne Portugalis toimunud EM-finaalturniiri, kus nende esimeseks vastaseks oli meie lõunanaaber Läti. Eesti koondis ja väravavaht Martin Kaalma said selles Teplices peetud kohtumises väikestviisi eelvaate sellest, mida kogu Euroopa pisut hiljem näha sai: Tšehhi võitis kohtumise 2 : 0, kusjuures mõlemad väravad lõi Milan Baroš, kes tuli ka EMi parimaks väravakütiks. Taavi Rähn pidi kaitses hakkama saama 202sentimeetrise ründaja Jan Kolleriga, keda tema pikkuse tõttu kutsuti suisa inimmajakaks. EMil tegi Koller skoori kahel korral ning aitas Tšehhi koondise poolfinaali, kus jäädi Traïanós Déllase 105 + 1. minuti väravast alla hilisemale suurüllatajast Euroopa meistrile Kreekale. Teadupoolest oli see ainus mäng suurturniiride ajaloos, mis otsustati hõbedase värava reegli abil: varasema kuldse värava asemel, kus lisaajal löödud värav oli automaatselt võiduvärav, seisnes hõbedase värava reegel selles, et kui üks meeskond lööb värava lisaaja esimesel poolajal, osutub see võiduväravaks, kui vastased ei suuda poolaja lõpuks seisu viigistada. Kuna Déllase värav sündis poolaja viimastel sekunditel, osutus hõbedane värav aga sisuliselt kuldseks.
