TELEÜLEKANDED
Ajastu lõpp:
Eesti koondis kaob ETV ekraanilt Märtsikuised kohtumised Küprosega lõpetasid Eesti jalgpallikoondise puhul vähemalt mõneks ajaks ühe ajastu. Alates taasiseseisvumisest on peaaegu kõik otseülekandena näidatud Eesti koondise mängud olnud eetris just ETV kanalitel. Edaspidi see enam nii ei ole, sest uuest hooajast näitab EMja MM-valikmänge, Rahvuste liigat ja maavõistluskohtumisi netiplatvorm Viaplay.
Muidugi on ka stuudios lõbu laialt, kui koondis hästi mängib! Eesti–Hollandi 2 : 2 viigimängu järel muljetavad Marko Kaljuveeriga Konstantin Vassiljev ja Ragnar Klavan. Foto: Lembit Peegel
Tekst: Raul Ojassaar
Ü
he ajastu lõppemise puhul käis Jalka ERRi telenägudel külas. Mida muud, kui vanu häid aegu meenutamas!
Eesti koondis või suurturniir? ERRi inimesed kinnitavad kui ühest suust, et kuigi ühe ropsuga haarati neil käest nii EM-finaalturniirid kui Eesti koondise kohtumised ning suurturniiride vaadatavus on palju suurem kui Eesti mängudel, on rohkem kahju just sellest, et loobuda tuleb Eesti koondise ülekannetest. „Koondis on ikka südameasi,“ tõdeb Aet Süvari. „Kui keegi oleks andnud valida, et ühest peate loobuma ja teise saate jätta, siis poleks minu jaoks küsimust ka olnud. Koondisemängudel käime muidugi edasi ja selle kajastamist ei võta meilt keegi ära, aga üks asi on seal lihtsalt ajakirjanikuna olla, teine ise ülekannet, stuudiot ja muud teha.“ Tarmo Tiisler sekundeerib. „See on ikka oma asi. Tiitlivõistlused on küll toredad, ägedad ja glamuursed, toimuvad suvel ja mida kõike veel, aga eelistan iga kell olla novembrikuise ilmaga A. Le Coq Arenal Eesti koondise mängul kui teha stuudios keset suve poolfinaali, kus, olgem ausad, on kümme korda rohkem pealtvaatajaid.“
14
JALKA APRILL 2022
Cesare Prandelli ja ekraanigraafika Kui varem oli alaliitudel võimalus iga kohtumise teleõigusi eraldi müüa, siis eelmisel kümnendil mängureeglid muutusid – valikmängude, Rahvuste liiga ja viimasel ajal isegi maavõistluste teleõigusi haldab UEFA tsentraalselt. See tähendab ühtlasi seda, et korralduslikult on igas Euroopa otsas asjad suures plaanis ühtmoodi ning „käsitööd“, mida reporteritel ja kommentaatoritel varem iga kord erinevat moodi teha tuli, enam sellisel kujul tegema ei pea. „Kommentaatori ülesandeks oli saada ülekande ekraanigraafika jaoks kuidagi kätte mõlema tiimi mängijate taktikaline asetus,“ meenutab Kristjan Kalkun. „Sisuliselt tähendas see ju seda, et kui sain 11 nime mängu eel teada, tuli need mul kuidagi paberile sättida, et pilt edastada telebussi, kus sellest ekraanigraafika moodustati. Eesti puhul oli asi muidugi lihtsam, sest üldiselt olid asjad teada. Kui Tarmo Rüütli oli peatreener, oli asi veel lihtsam – ta lubas mängueelseid treeninguid lõpuni vaadata ning alati oli teada, et trenni lõpus saab sealt algkoosseisu välja lugeda. Ühes trennis siis külmetasime väljaku ääres hästi kehva ilmaga – ühel hetkel tuli Rüütli meie juurde ja ütles: „Poisid, näen, et teil on külm – teeme nii, et ma ütlen teile koosseisu ära.“ Ja ütleski! 2010. aastal, kui Itaalia siin käis, juhtus aga näiteks niimoodi, et Itaalia algkoosseis tuli välja. Teadsin mängijaid ja panin nende asetuse oma silma järgi paberile kirja, aga polnud kellegi käest üle kontrollida. Jalutasin A. Le Coq Arena fuajees ringi ja vaatasin: ohoo, peatreener Cesare Prandelli! Läksin tema juurde, näitasin paberit ja küsisin: correct? Oli correct!“ Aet Süvari mäletab hästi ka seika, kus Eesti koondise kohtumist kommenteerinud Priit Kuusk sattus täbarasse olukorda, kui mängu alguses selgus, et talle edastatud vastaste koosseisus ei läinud ükski nimi õige numbriga kokku. „Ta tõmbas paberid otse-eetris kärinal puruks ja ütles, et nendest mõttetutest paberitest ei ole küll mingit kasu!“
