AJALUGU
MM 1994: turniir, mis
algas ja lõppes eksitud penaltiga
Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 1994. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse! Tekst: Raul Ojassaar
1
994. aasta MM-finaalturniiri korraldajaks pürgis kolm riiki: USA, Brasiilia ja Maroko. 1988. aastal Zürichis peetud hääletusel ei läinud mitut hääletusvooru vaja: USA kandidatuur osutus väga populaarseks ning sai juba avavoorus üle poole häältest. FIFA lootis, et MMi korraldusõigus loob ka Põhja-Ameerikas lõpuks jalgpallibuumi – üheks eelduseks seati näiteks, et riigis luuakse taas profiliiga. Aastatel 1967–1984 tegutsenud NASL oli pillid huvipuudusel kotti pannud, 1993. aastal asutatigi Major League Soccer (MLS), kus võistlustega alustati 1996. aastal ja mis tegutseb tõusujoones senimaani. Hoolimata edusammudest oli Euroopa jalgpall ameeriklastele veel turniiri eel suhteliselt tundmatu suurus. Rahvaküsitlus kolm nädalat enne turniiri algust paljastas, et 71 protsenti USA elanikest ei olnud turniiri kodumaal toimumisega üldse kursis, 62 protsenti ei teadnud aga sisuliselt üldse, mis on jalgpalli MM. Turniiri ajastus kukkus välja pisut õnnetult – vaid mõni päev enne selle algust puhkes suur skandaal endise Ameerika jalgpalluri O. J. Simpsoni ümber, keda süüdistati oma eksnaise ja tema sõbra mõrvas. Simpsoni kuulus Los Angelese tänavatel tagaajamine, mida näidati otsepildis kõikides suuremates telekanalites, toimus MMi avamise päeval ning seda jälgis lausa 95 miljonit televaatajat. Pisut võõral jalgpallimängul oli raske vastu saada. Turniiri avatseremoonia mälestusväärseima hetke eest hoolitses poplaulja Diana Ross, kes pidi koreograafia järgi penalti muusika rütmis
50
JALKA MAI 2022
Brasiilia MM-tiitlit tähistamas – karikat hoiab Romário, tema ümber on veel Ronaldão (nr 14), Mauro Silva (5) ja Dunga (Romário vasakul käel).
Foto: Imago sportfotodienst / Scanpix
sümboolselt sisse lööma. Hoolimata sellest, et värav oli toodud vaid nelja meetri kaugusele, oskas Ross palli väravast mööda saata! Sellest hoolimata murdus värav efektselt keskelt pooleks, nagu pidi, ning tants ja trall läksid edasi.
Sambia katastroof 27. aprill 1993 läks jalgpalliajalukku suurte mustade tähtedega. Gaboni pealinnast Libreville’ist tankimispeatuselt startinud lennukil, mis pidi Sambia jalgpallikoondise tähtsaks MM-valikmänguks Senegali viima, süttis vaid paar minutit pärast õhkutõusmist vasakpoolne mootor. Piloot lülitas seejärel aga ekslikult välja parempoolse mootori, mistõttu kukkus lennuk 500 meetri kaugusel rannikust Atlandi ookeani. Kõik 30 lennukis viibinut, sealhulgas meeskonna treenerid-taustajõud ja 18 mängijat, hukkusid sündmuspaigal. Koondislastest pääsesid eluga vaid üksikud pallurid, kes pidid mängule sõitma Euroopast ja surmasõidul ei osalenud. Selgel tõusuteel olnud Sambia koondisele oli juhtunu mõistagi laastav, kuid sellest hoolimata suudeti kiirelt uus koondis moodustada, kes mängis edasi lükatud kohtumise Senegaliga vaid kolm kuud hiljem viiki ning seejärel neid kodus lausa 4 : 0 võitis. Muinasjutulisest edasipääsust jäi sambialasi lahutama viimane voor, kui Marokole võõrsil enam kui 100 000 pealtvaataja ees 0 : 1 alla jäädi. 1994. aastal jõudis ümbersündinud Sambia Aafrika rahvuste karikaturniiri finaali, kuid tõeliselt suurt võitu pidid sambialased ootama 2012. aastani, kui Aafrika meistritiitel lõpuks endale võideti. Saatuse tahtel jõudis Sambia oma suure triumfini just nimelt Libreville’i staadionil, vaid paari kilomeetri kaugusel 19 aastat varem juhtunud tragöödia sündmuspaigast.
