





Teate ju kĂŒll seda vana ja kulunud kliĆĄeed?
TĂ€navune september tulebki aga jalgpalli mĂ”ttes hoopis teistmoodi ja erinevalt, kui oleme harjunud. Juba mitu aasta kĂŒmmet oleme harjunud rĂŒtmiga, kus kooliaasta algus toob meile kaasa meestekoondise esimesed sĂŒgisesed valikmĂ€n gud, kuu keskel alustatakse uue Meistrite liiga hooajaga ja uus koondisepaus ootab meid ees juba oktoobris. Aasta lĂ”ppu nihutatud tĂ€navune MM-finaalturniir on selles plaanis teinud aga omad korrektiivid: kuna aasta lĂ”pus haukavad koondised klubijalgpallilt niikuinii kuus nĂ€dalat endale, on septembrikui ne koondisepaus sel sĂŒgisel ainus â ning septembri alguse asemel toimub see hoopis septembri teises pooles. Nii tuleb ka Eesti meestekoondise mĂ€nge oodata tavapĂ€rasest natuke kauem â Rahvuste liiga mĂ€ngud Maltaga (kodus) ja San Mari noga (vÔÔrsil) toimuvad 23. ja 26. septembril.
KĂŒll aga saab septembri alguses oma koondisevuti isu tĂ€is sĂŒĂŒa Eesti naistekoondist jĂ€lgides: juba 2. septembril lĂ€hevad meie naised vastamisi Ă€sja EM-finaalturniiril poolfinaali purjeta nud Prantsusmaaga ning see kohtumine annab sinisĂ€rkidele vĂ€ga hea vĂ”imaluse oma vĂ”imeid maailma absoluutse tipuga vĂ”rrelda. Nende kohtumiste tulemused ei ole Eesti poolt vaadatuna sageli just vĂ€ga ilusad, kuid need kohtumised nĂ€itavad meie mĂ€ngijatele vĂ€ga selgelt Ă€ra, mida tĂ€hendab maailma tipp ja millistes elemen tides oleks sinnapoole pĂŒrgides tarvis juurde panna.
Meistrite liiga suured lahingud algavad seekord samuti ta vapÀrasest varem ja toimuvad tiheda graafikuga: esimesed
kaks mĂ€nguvooru peetakse alagrupiturniiril juba 6.â7. ja 13.â14. septembril, nii et kĂ”rgetasemelist vutti nĂ€eme septembris mĂ”nusalt ohtrasti.
KĂ€esolev Jalka number toob teieni lehekĂŒlgede kaupa pĂ”nevaid inimesi ja huvitavat lugemist. Oma 25 aasta tagust aega FC Floras meenutab Soome koondises ĂŒle saja mĂ€ngu mĂ€nginud rĂŒndaja Jonatan Johansson, kellel on mĂ”ned de tailid meeles lausa piinliku tĂ€psusega. Seda, et OlĂŒmpia ho tell asub Liivalaia tĂ€naval, mĂ€letas Johansson nĂ€iteks une pealt, olles Flora aja jĂ€rel Tallinnasse sattunud vĂ€ga harva!
VĂ€ga pĂ”hjaliku ja huvitava intervjuu andis Jalkale ka tipp kokk Peeter Pihel, kes tegeleb pĂ”hitöö kĂ”rvalt Eesti koondise toitmisega. Milline on Piheli jalgpallitaust ja milliseid pĂ”hi mĂ”tteid ta jalgpalluritele sĂŒĂŒa tehes jĂ€rgib? Söögitegemise ja restoranipidamisega on seotud ka persoonilugu, kus jalg palli mĂ€ngimise ja eduka Ă€ri pidamise tasakaalust kĂ”neleb JK Welco legend Mikk Valtna.
Hoopis teise nurga alt vaatame seekord otsa kahele tun tud jalgpallitegelasele: Mihkel Uibolehele ja Toomas Varale. Kas teadsid, et mĂ”lemad on ĂŒhel vĂ”i teisel moel pĂ€ris tuge valt seotud ka vĂ”rkpalliga?
Loomulikult jĂ€tkub meie MM-finaalturniiride ajaloo sari, mis on sedapuhku jĂ”udnud juba 2010. aasta turniiri juurde. TĂ€napĂ€evani jĂ”udmiseni ei ole enam palju jÀÀnud ja see tĂ€ hendab vaid ĂŒht: kaugel ei ole ka tĂ€navune MM!
Head lugemist ja ilusat sĂŒgist!
VĂ€hesed teavad, et Eesti koondisele pakutava söögi eest vastutab tippkokk âvĂ€rskelt Michelini rohelise tĂ€rniga pĂ€rjatud Fotografiska restorani chef Peeter Pihel. Jalka istus Piheliga sealsamas Fotografiskas maha, et rÀÀkida Piheli tugevast jalgpallitaustast ning sellest, kuidas koondise koka töö vĂ€lja nĂ€eb ja mida Pihel selle juures silmas peab.
Augustis toimunud Eesti ja Soome legendide lahingul vĂ€isas kunagise koduklubi staadionit ka Soome koondises ĂŒle saja mĂ€ngu pidanud rĂŒndaja Jonatan Johansson, kes on ilmselt kĂ”ige kĂ”rgemalt lennanud Eestis mĂ€nginud vĂ€lismaa jalgpallur â karjÀÀr viis ta Florast otse Ć oti suurklubisse Rangersisse ning hiljem kĂ€is Johansson platsil ka Inglismaa Premier Leagueâis.
Kuidas soomlane ise ĂŒĂŒrikest aega Floras (kĂ”igest pool aastat!) meenutab ja kuidas nii perspektiivikas talent ĂŒldse Eestisse mĂ€ngima sattus?
2-kĂ”ne lk 14â18
Oleme sageli kuulnud ĂŒtlust: kĂ”va töö viib alati sihile. Kas see peab ikka iga kord paika?
14 2-kÔne: Jonatan Johansson
20 Koondis: Peeter Pihel
40 MĂ€ngija luubi all: Andreas Vaher
46 Persoon: Mikk Valtna Eduka restoraniÀri kÔrvalt jÀtkab kunagine kÔrgliigatasemel jalg- ja korvpallur Mikk Valtna JK Welco treeningutel kÀimist ja on pÀrast jalaoperatsiooni pÀÀsenud ka vÀljakule. 36aastase Valtna ellu kuulub ka kitarrimÀng ansamblis Forest KÀmp, reisimine ja palju muud.
LÔpulugu: Mihkel Uiboleht ja Toomas Vara Kuidas ometi on sattunud nii, et jalgpalliliidus kÔrgel kohal töötav Mihkel Uiboleht aitab vedada vÔrkpallist rÀÀkivat taskuhÀÀlingut, volleliidu juhtkonda kuuluv Toomas Vara on aga tuttav hÀÀl eelkÔige just jalgpallifÀnnidele?
FOTO:
TROSKA NR 9 (177) 2022
PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee
TOIMETAJA: ERKO LITVJAKOV
FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL
MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG
KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP
REKLAAM: MADIS PERLI +372 5303 8296 madis@jalgpall.ee
KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SĂĂRITS MIHKEL UIBOLEHT
VĂLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE
TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960
EESTI JALGPALLI
AJAKIRI
Valitsevale Eesti meistrile
FCI Levadiale osutus tĂ€navuse hooaja eurosari suureks pettumuseks. Meistrite liiga eel-eelringis vĂ”eti Islandi tĆĄempionilt ReykjavĂki VĂkingurilt vastu hĂ€vitav 1 : 6 kaotus ning kuigi seejĂ€rel saadi teekonda jĂ€tkata Konverentsiliigas, kus vastaseks sattus Malta meister Hibernians, ei kĂ€inud Eesti meistri jaks ka neist ĂŒle: pöörase lĂ”puga avamĂ€ngu 3 : 2 vĂ”itnud maltalased tegid seejĂ€rel Tallinnas 1 : 1 viigi ja sammusid edasi jĂ€rgmisesse ringi. Sealjuures jĂ€i seesama Hibernians mullu FC Florale kahe mĂ€ngu kokkuvĂ”ttes alla 0 : 5. Kohtumise jĂ€rel otsustas Levadia oma ridades teha muudatusi ja suuremat rĂ”hku panna noorematele mĂ€ngijatele. Muu hulgas tĂ€hendas see tiimist lahkumist mitmele kogenud leegionĂ€rile, kelle asemele tĂ”i klubi vĂ€lismaalt juba uued nooremad mehed. Lembit Peegel kĂ€is pildistamas Levadia kodumĂ€ngu Hiberniansiga, kus eurosarjast vĂ€ljalangemine Levadiale selgeks sai.
Brasiilia rĂŒndajast Liliust ootas Levadia sel hooajal kindlasti enamat â eu vĂ€ljalangemise jĂ€rel otsustas klubi tema teenetest sisuliselt loobuda, mis tĂ€hendab, et mĂ€ng Hiberniansiga jĂ€i Liliule Levadia sĂ€rgis kĂ”igi eelduste kohaselt Premium liigas sai 32aastane rĂŒndaja sel hooajal kirja 17 mĂ€ngu ja kuus vĂ€ravat â aastatel 2017â19 lĂ”i sama mees NĂ”mme Kalju ridades 67 mĂ€nguga lausa 56 kolli. Fotod: Lembit PeegelRannajalgpalli LÀÀnemere liiga esimeseks tĆĄempioniks krooniti LĂ€ti klubi Vides Tehnika Erawadee, kes alistas PĂ€rnus toimunud finaalturniiri otsustavas mĂ€ngus eest laste BSC Thunder Arvutitarga 9 : 6. Esimest korda peetud turniiril tuli kolmandaks Kopenhaagen, neljas koht lĂ€ks Stockholmi Bemanniale.
TĂ€navusel meeste Balti turniiril osaleb kĂŒlalisvĂ”istkonnana Islandi koondis. Loosi tahtel kohtub Eesti koondis poolfinaalis 16. novembril Riias LĂ€tiga, Eesti teine kohtumine (kas finaal vĂ”i kolmanda koha mĂ€ng) toimub kolm pĂ€eva hiljem Tallinnas. Balti turniiril on varem kĂŒlalisvĂ”istkonnana osalenud Soome, kes sai 2012. aastal teise ja 2014. aastal kolmanda koha.
2022. aasta Katari MM-finaalturniir, mis erineb niigi oma toimumise aja poolest kĂ”igist eelneva test oluliselt, oleks pidanud olema veel ĂŒhe asja poolest teistsugune: alagruppide loosimise jĂ€rel paika pandud mĂ€ngugraafik nĂ€gi ette, et turniiri avamĂ€ngus ei olekski osalenud ei tiitlikaitsja ega korraldajamaa â esimest korda ajaloos. Vaid kolm kuud enne turniiri algust tehtud otsuse jĂ€rgi tĂ”steti aga Katari koondise avamĂ€ng pĂ€eva vĂ”rra varasemaks ning seega jĂ€tkatakse alates 2006. aastast kehtivat traditsiooni, et turniiri avatsere moonia jĂ€rel mĂ€ngib esimese mĂ€ngu korraldaja maa.
Esialgu ei olnud Katari kohtumist avamÀnguks pandud proosalisel pÔhjusel: kuna turniir on Kata ri vÀiksuse tÔttu kompaktne, hakati mÀngugraa fikut ja mÀngude jÀrjekorda paika panema alles pÀrast alagruppide loosi, vÔttes sealjuures arves se eri ajavööndeid. Just seetÔttu oli esialgu 21. novembril kÔige varasemaks mÀnguks pandud Senegali ja Hollandi kohtumine, et Katari kohtumi ne Ecuadoriga toimuks ajal, mil ka Ecuadoris on juba pÀevane aeg ja telepublikut seelÀbi rohkem.
Kuigi selline kava kehtis mitu kuud, otsustas FIFA tĂ”sta KatariâEcuadori kohtumise pĂ€eva vĂ”rra varasemaks, et turniiri avalöögi saaksid siiski teha vÔÔrustajad. Sellega anti sealjuures Katari mees konnale juhuslikult omapĂ€rane eelis!
Nimelt leidsid sporditeadlased Alex Krumer ja Michael Lechner 2017. aastal avaldatud artiklis, et jalgpalli suurturniiridel on oluline eelis meeskon dadel, kes mĂ€ngivad alagrupiturniiril esimese ja teise vooru kohtumised (kolmanda vooru mĂ€ngud toimuvad niikuinii ĂŒhe alagrupi sees ĂŒhel ajal) esimesena. Nende uurimus tĂ”i vĂ€lja, et vĂ”istkon dadel, kes saavad esimesena mĂ€ngida nii esimese kui teise vooru alagrupimĂ€ngu, vĂ”ib olla lausa 23% suurem tĂ”enĂ€osus grupist edasi pÀÀseda kui
7506
pealtvaatajat meelitas A. Le Coq Arenale Paide Linnameeskonna ja BrĂŒsseli Ander lechti mĂ€ng Konverentsiliigas. Eesti klubide euromĂ€ngudel on Eesti pinnal olnud suurem publikuarv varem vaid kahel korral â 2019. aastal jĂ€lgis FC Flora ja Frankfurdi Eintrachti matĆĄi 8537, 2006. aastal Levadia ja Newcast le Unitedi kohtumist 7917 silmapaari.
TÀnavuse MMi ametlik mÀngupall Al Rihla. Foto: FIFA
neil, kel tuleb esimeses ja teises voorus mÀngida olukorras, kus nad teavad alagrupi sama vooru teise mÀngu tulemust. Uurimistöö vÔttis sealjuures arvesse vÔistkondade tasemeerinevust, asetusi, graafikust tulenevaid erinevusi tiimide puhkeajas ja reisitud distantsis.
Katar kuulub MMil ĂŒhte alagruppi peale Ecuadori Hollandi ja Senegaliga. Kihlveokontorid peavad vÔÔrustajameeskonda hoolimata soodsast graafi kust autsaideriks.
linnas pidas Paide Linnameeskond juuli lÔpus ja augusti alguses kolm jÀrjesti kust kodumÀngu: Konverentsiliiga teise eelringi mÀngus vÔÔrustati Jerevani Ararat-Armeniat PÀrnus, seejÀrel Pre mium liiga kohtumises Tartu Tammekat Paides, viis pÀeva hiljem Anderlechti aga juba Tallinnas.
vĂ€ravat lĂ”i Joonas Tamm juuli lĂ”pus ja augusti algu ses uue koduklubi Bukaresti FCSB eest vaid nelja mĂ€ngu ga. Kaks kolli sai Tamm kirja Rumeenia kĂ”rgliigas, ĂŒhe Konverentsiliigas. Pole ĂŒldse paha, eriti keskkaitsja kohta!
âJalka on olnud suur osa mu elust âolen kĂ€inud nii FC Pirita jalkatrennis kui ka Tallinna Jalgpallikoolis. Seal mĂ€ngis kĂ”vemas grupis Tarmo Kink âkui sattusin nendega trenni tegema, siis oli selge, et on juba veidi hilja ja minust jalgpallurit ei saa. Ent kui ma praegu muusikaga ei tegele, kĂ€in ikka rulaga sĂ”itmas ja taon ka veidi jalkat.â Muusik Robert Linna
âKolasime lĂ€bi igasugused trennid, sulgpallist-kergejĂ”ustikust jalgpallini. Viimase juurde jĂ€in pikemaks, sest see köitis kĂ”ige rohkem.â
NÀitleja Rasmus KaljujÀrv poisipÔl vest vennaga
âValimiste-eelsed teledebatid, kus Martin on esinenud, löövad adrenaliini maksimaalselt ĂŒles. Isegi jalgpall pole sageli nii pĂ”nev.â
Eeva Helme poliitikust abikaasast Martin Helmest
âOtt JĂ€rvela on vĂ€ravas! Temale lööme vist alla nurka? See vĂ€rav lĂ€heb tĂ€is! Ta hakkab seal rahulikult (palle âtoim.) vĂ€lja noppima.â
Juutuuberid Andrei Zevakin ja Robin Valting ennustasid oma tĂ€htede vĂ”ist konnale spordiajakirjanike vastu 12 : 1 vĂ”itu, kuid said suuresti Ott JĂ€rvela hiilgemĂ€ngu tĂ”ttu hoopis 0 : 2 lĂŒĂŒa âĂkskĂ”ik kui ebapopulaarselt see ka ei kĂ”laks, kuid me ei saa MMile jĂ”udmise nimel jĂ€tta seljataha kĂŒmneid tuhandeid fĂŒĂŒsiliselt vĂ”i vaimselt purunenud lapsi.â Ott Meerits noorte jalgpallurite aren damisest
âMa ei ole elu jooksul ilmselt vĂ€ga palju kĂŒbaratrikke löönud, aga see oli kindlas ti ĂŒks kĂ”ige lihtsamaid. Ăks lĂ€hemalt kui teine, ĂŒks lihtsam kui teine, aga samas on vĂ€ravalöömine ikkagi niivĂ”rd raske asi, et see ei ole kunagi sada protsenti kindel, isegi kui pall on sul kandikul ees. See tuleb ikkagi sisse panna.â
Ats Purje lÔi Tallinna Kalevi 5 : 2 vÔidumÀngus Narva Transi vastu kolm vÀravat
âVĂ”ibolla kĂŒll mitte kĂ”iki alagrupimĂ€n ge, kus tasemevahe vĂ”ib olla suurem, aga kui vastamisi on tippkoondised, siis vĂ€hemalt mina vaatan kĂŒll. Ja julgen soovitada ka, vĂ”in selles suhtes kasvĂ”i oma pea pakule panna.â
Tarmo Kink naiste suurturniiridest
âMinusugustele valgetele heteromees tele tuleb seda veel ikka pikalt mĂŒĂŒa, et ma sellele nii kaasa elama hakkaks.â
Toomas Vara naiste suurturniiridest
Suvine periood on tippjalgpallis aeg, kus mĂ€ngijatel on ĂŒldiselt vĂ”imalik pikast klubihooajast puhata. See aga ei tĂ€henda, et klubides endis töö peatuks. Suvine ĂŒleminekuaken avaneb 10. juunil ja sulgub 1. septembri sĂŒdaööl. See pakub klubidele suurepĂ€rase vĂ”imaluse leida asendusi vĂ”i pakkuda konkurentsi tiimi liikmetele, et proovida parandada vĂ”istkonna tulemusi jĂ€rgnevatel hooaegadel. Millised tiimid on seni ĂŒleminekuturul kĂ”ige rohkem kulutanud? Jalka toob vĂ€lja viis suurimat kulutajat 2022. aasta suvisel ĂŒleminekuturul.
Alustame tagantpoolt â viiendal kohal on Saksa jalgpallihiid MĂŒncheni Bayern, kes on magama pannud 137,5 miljonit eurot. Bayern on sel suvel toonud oma ridadesse eri positsioonide mĂ€ngijaid, kĂ”ige nimekamad neist on keskkaits ja Matthijs de Ligt (67 miljonit) ja ÀÀrerĂŒndaja Sadio ManĂ© (32 miljonit).
Neljandale kohale platseerub Inglismaa jalgpalli kĂ”rgliigaklubi Manchester United. Inglise jalgpalliajaloos kĂ”ige rohkem trofeesid vĂ”itnud Unitedis pole ĂŒkski peatreener suutnud veel tĂ€ita ĂŒlieduka Sir Alex Fergusoni kohta, kuid Erik ten Hagist loodetakse seda. Ten Hagi selle suve kulutamine lisab sellele kindlasti potentsiaali. United on sel suvel kulutanud 143 miljonit eurot. Selle eest on endale muretsetud endine Real Madridi kaitsev poolkaitsja Casemiro (70 mil jonit), argentiinlasest keskkaitsja Lisandro MartĂnez (57 miljonit), noor Hollandi vasakkaitsja Tyrell Malacia (15 miljonit) ja keskvĂ€ljamaestro Christian Eriksen (tasuta ĂŒleminek).
Kolmas koht on kindlasti paljudele ĂŒllatus, kuid tervelt 148 miljonit eurot on kulutanud uueks hooajaks Inglise kĂ”rgliigasse tĂ”usnud Nottingham Forest. Ăkski Foresti ost ei ĂŒleta eraldi vĂ”etuna 30 miljonit, kuid nende arv (25) pa neb mĂ”tlema, kas Forest soovib kokku panna tĂ€iesti uut tiimi. PĂ”hiliselt toodi mehi sisse Inglismaa klubidest (Jesse Lingard ja Dean Henderson Manchester Unitedist, Neco Williams Liverpoolist ja Morgan Gibbs-White Wolvesist), kuid ostlemas kĂ€idi jĂ”uliselt ka Mandri-Euroopas. Oma ridadesse meelitati nĂ€iteks Atalanta kapten Remo Freuler, MĂŒncheni Bayerni vasakkaitsja Omar Richards ja Berliini Unioni rĂŒndaja Taiwo Awoniyi, kes lĂ”i möödunud hooajal Bundesligas 31 mĂ€nguga 15 vĂ€ravat.
Teisel kohal on âfinantsraskustesâ FC Barcelona, kes on sel suvel kulutanud 153 miljonit eurot. Paljud jalgpallisĂ”brad ei mĂ”ista, kuidas on Barcelonal prae guses seisus vĂ”imalik nii palju kulutada, kuid kavalate tehingute toel on oma ridadesse suudetud tuua mitu talenti ja ka kogenud veterani. RĂŒndeliini toodi tugevdama Robert Lewandowski (45 miljonit) ja Raphinha (58 miljonit) ning kaitset betoneerima Jules KoundĂ© (50 miljonit) ja Andreas Christensen (tasuta ĂŒleminek).
Esikohal on pika puuga Chelsea FC, kes on uute omanike abiga sel suvel kulutanud 201,5 miljonit eurot. Chelsea kÔige kallim ost on olnud liigarivaalilt Brightonilt soetatud vasakkaitsja Marc Cucurella, keda jahtis ka Manchester City (65,3 miljonit). Samuti osteti Raheem Sterling (56,2 miljonit) ja Kalidou Koulibaly (38 miljonit).
*Artikli jaoks on andmed transfermarkt.com-i lehelt vÔetud 23. augusti seisuga
Tallinna Ironmani triatlonil sai nĂ€ha tavatut vaatepilti: keset jalgpallihooaega osales poolpikal distantsil (1,9 km ujumist, 90 km rattasĂ”itu, 21,1 km jooksu) Premium liiga jalgpallur! Karmi katsumuse tegi lĂ€bi Tallinna Kalevi rĂŒndaja Hannes Anier, kes lĂ€bis distantsi ajaga 5.33.17 (ujumine 41.56, rattasĂ”it 2.49.56, jooks 1.54.45) ja sai ĂŒldarvestuses 401. koha.
Triatlonirajale jĂ”udis Anier isa Teedu mĂ”jutusel. Kuna Teet Anier sai hiljuti 60aas taseks ja Hannes tĂ€histab uue aasta algul 30. sĂŒnnipĂ€eva, leiti, et ĂŒhiselt triatloni lĂ€bitegemine oleks lahe mĂ€lestus. âIsa oli kunagi vĂ€ga ammu teinud, aga mitte viimasel ajal â mina aga polnud varem kordagi triatloni teinud. MĂ”lemad lĂ€ksime lihtsalt kogemust saama ja nautima. Kunagi aasta alguses rÀÀkisime, et vĂ”iks teha, aga mĂ”te jĂ€i kuidagi soiku. Umbes kuu aega enne vĂ”istlust isa uuesti Ă€rkas, et tema ikkagi teeb â ja mĂ”tlesin, et teen siis ikkagi ka!â meenutab Anier
Kuna kindel plaan sai paika umbes kuu enne starti, ei olnudki vĂ”imalik vĂ€ga pĂ”h jalikku spetsiifilist ettevalmistust teha â nii isa kui poeg toetusid peamiselt sellele, et on mĂ”lemad kogu elu sporti teinud ja heas fĂŒĂŒsilises vormis. âNii vĂ€ikese etteval mistuse pealt ei ole kindlasti soovitatav starti minna ja kellelegi teisele ma seda ei soovitaks, aga tean ise hĂ€sti, kuidas tuleks raskes olukorras oma keha kuulata. Isa on mul vĂ€ga sportlik â jookseb, sĂ”idab rattaga ja ujub hommikuti iseenda jaoks, aga spetsiifilist triatlonitrenni ei jĂ”udnud ka tema vĂ€ga teha. Ma ise tegin enne kaks 50kilomeetrist rattatrenni ja kĂ€isin MĂ€nniku karjÀÀris kaks korda kalipsoga ujumist proovimas, lisaks veel ĂŒhe korra ujumistreeneriga poide vaatamist Ă”ppimas.â
Alade vahetust harjutas Anier ĂŒhel liigamĂ€nguvabal nĂ€dalavahetusel, kui tegi lĂ€bi triatloni olĂŒmpiadistantsi (1,5 km ujumist, 40 km rattasĂ”itu ja 10 km jooksu). Ironmani vĂ”istlus sattus aga pĂŒhapĂ€evale, millele eelnes Tallinna Kalevi kohtumi ne NĂ”mme Kaljuga, kust lubati Anieril puududa. Ilmselt aitas kaasa see, et ta ei ole Kalevis tĂ€isprofimĂ€ngija ja kĂ€ib paralleelselt jalgpallile tĂ€iskohaga igapĂ€eva tööl. Suure ettevĂ”tmise tĂ”ttu puudus ta vaid paarist ĂŒksikust trennist.
âKohe kui isaga minna otsustasime, rÀÀkisin meeskonna peatreeneritega ja nad tulid mulle vastu â selgitasin, et see on perekondlik asi ja sooviksin ĂŒhelt mĂ€ngult puududa. Olen neile vĂ€ga tĂ€nulik! NeljapĂ€evasest trennist puudusin töökohustuste tĂ”ttu, reedeses mĂ€ngueelses trennis rÀÀkisin treeneritega lĂ€bi, et ma seal ĂŒle ei pingutaks â mĂ€nguosa ma kaasa ei teinud. EsmaspĂ€eval tegin taastava trenni, teisipĂ€eval vĂ”tsin puhkepĂ€eva, aga kolmapĂ€evast alates tegin juba meeskonnaga kĂ”ike kaasa. Peamine eesmĂ€rk oli terveks jÀÀda, teha targalt ja nautida protsessi â leppisime isaga kokku, et me ei pane isegi pulsivööd peale, vaid kĂ€itume tĂ€pselt nii, nagu keha ĂŒtleb ja lubab. VĂ€ga kihvt kogemus!â
Kui pikkadel triatlonidel on sportlastel tavaliselt mitu surnud punkti, siis Anier nautis enda sĂ”nul pingutust algusest lĂ”puni. âMulle Ă”udselt meeldis! Jooksuaja ga ei jÀÀnud ma kĂŒll pĂ€ris rahule â jooksin kĂŒll okei aja, aga tundsin, et tegelikult jĂ€i veel kĂ”vasti sisse. Esimene selline kogemus oli minu jaoks aga rattasĂ”it, sest 90 kilomeetrit jĂ€rjest polnud ma varem sĂ”itnud ja see vĂ”ttis reied pĂ€ris tĂ€is. Kui pĂ€rast seda jooksurajale lĂ€ksin, siis esimene kilomeeter oli kĂŒll tunne, et opadii, jalad on nĂŒĂŒd sellised. Sellest sain Ă”nneks kiirelt vĂ€lja ja oma tempo kĂ€tte.â
LĂ€bitud katsumus sĂŒstis Anieri kĂ”va doo si triatlonipisikut ja mĂ”tted hakkasid vaikselt liikuma ka tĂ€ispika distantsi poole. IseĂ€ranis vĂ”lus teda rattasĂ”it. âHakkasin seda tĂ”eliselt nautima! Keset pĂ”lde sĂ”idad ĂŒksi, oled oma mĂ”tetega ja naudid loodust⊠Kujutan ette, et trennid vĂ”ivad olla vĂ€ga kihvtid. Mulle hakkas vĂ€ga meeldima! Kujutan ette, et teen ka tĂ€ispika triatloni ĂŒhel hetkel Ă€ra, aga see oleks juba tĂ”sine valmistumine, mida jalgpalli kĂ”rvalt enam niimoodi teha ei saaks. Ideaalis mĂ€ngiksin veel jalgpalli, aga eks aeg nĂ€itab!â
Muide, Teet Anier, kes aitas ĂŒheksakĂŒm nendatel ĂŒles ehitada FC Florat, sai oma va nuseklassis (M60â64) eestlaste seas ajaga 5.57.54 poliitik JĂŒrgen Ligi jĂ€rel teise koha! Poolpika distantsi lĂ€bis ka Eesti jalkakoondi se abitreener ja FC Flora spordidirektor Nor bert Hurt, kes lĂ”petas selle ajaga 5.56.12.
âJĂ€rgin pĂ”himĂ”tet, et pere ja töö ei tohi treeningute tĂ”ttu kannatada. Proovin enamiku trenne Ă€ra teha enne, kui pere Ă€rkab, aga kui beebi Ă€rkab liiga vara, siis jÀÀb hommikune trenn lihtsalt Ă€ra. Kui Ă”nnestuks teha nĂ€dalas kĂŒmme tundi trenni, oleks vĂ€ga hĂ€sti. Aga ei Ă”nnestu, pigem jÀÀb kuue-seitsme tunni kanti. TĂ€navu oli isegi vĂ€hem.â Norbert Hurt lĂ€bis Tallinna Ironmanil poolpika triatloni hoolimata tavapĂ€ra sest vĂ€hesemast ettevalmistusest âSeisult 0 : 23 sai huumorivĂ”tmes lauldud âFlora on pasa ja vĂ”it on meie omaâ ning âPole hullu midagi, lööme 24 ja tuleme kaotusseisust vĂ€ljaâ. Sellelt seisult sai Flora penalti, millest (Tristan Toomas â toim.) TeevĂ€li lĂ”i lĂ”ppskooriks 24 : 0, ja skoorimise jĂ€rel tuli noormees seitsme fĂ€nniga Ă€rplema. Ma olen sellest saadik kindel, et mĂ€ngijast, kes paneb 23 : 0 eduseisult vastase fĂ€nne tĂ€hele ja on neist hĂ€iritud, ei saa tulla tippmĂ€ngijat. Kui sind hĂ€irivad sellises seisus seitse fĂ€nni, siis mida sa veel suurema publiku ees teed?â
Delfi ajakirjanik Eigo Kaljurand kĂŒlastas eelmisel suvel karikamĂ€ngu rahvaliiga tiimi JK Karskluse ja FC Flora duubeltiimi vahel
âEMil olid videokohtunikuna tegutsenud mehed natuke ĂŒllatunud, et naised kukuvad vaid pĂ€ris vea puhul.â
Naiste EM-finaalturniiril tegutsenud abikohtunik Karolin Kaivoja
âTĂ€na tĂ€histasin ka vĂ€ravat, enne ei ole tĂ€histanud, aga tĂ€na unustasin lihtsalt Ă€ra.â
NÔmme Kalju ÀÀremÀngija Maksim Gussev skooris kasvatajaklubi Legioni vastu
Eelmisel korral avaldatud tsitaadi alla sattus vale nimi. Parandatud variant: âMis on ĂŒldse eesti kultuur? Kultuur on kĂ”ik! Meie keel, rannamĂ€nnid, Kihnu naised, Kalevipoeg, korvpall, Juhan Liiv, mulgipuder, pÀÀsukesed, meri, lau lupidu, Tartu Ălikool, Baer, PĂ€rnu rand, Hando Runnel, KĂ€smu kivid, setud, Puuluup, EmajĂ”gi, hundid, triibulised kassid, Elva jĂ€rv, Kreutzwald, Ultima Thule, suitsurÀÀbis, Enn PĂ”ldroos, Viljandi pĂ€rimusmuusikafestival, Kons tantin Vassiljev, Haapsalu raudtee jaam, Erki Nool, Hiiumaa, Lennart Meri, Aarne ĂkskĂŒla, verivorst, Arvo PĂ€rt ja muidugi Ivo Linna.â
Kirjanik Mart Kivastik
Olen alati olnud seisukohal, et tippsportlasel on kĂ”ige suurem anne vĂ”ime teha roppu moodi tööd. Kobe Bryanti suure austaja na ĂŒles kasvades lugesin pidevalt sellest, kuidas ta meeletut moodi trenni tehes konkurentide ees ee liseid sai: tema trennid vĂ”isid alata sĂŒgaval öösel ja kesta kuus-seitse tundi, ja seda kĂ”ike lisaks mees kondlikele treeningutele. Maniakaalne pĂŒhendumus korvpallile ja paremaks saamisele viiski Bryanti maailma absoluutsesse tippu ja kĂ”igi aegade parimate sekka.
Bryanti eduloo juures on ikka ja jĂ€lle toonita tud seda, kuidas ta end ise ĂŒles töötas ning oma töövĂ”ime, haruldase suhtumise ja men taliteediga viie NBA meistrisĂ”rmuseni jĂ”udis. Hoo pis vĂ€hem mainitakse aga tema 195sentimeetrist pikkust ja tĂ”siasja, et ka tema isa oli NBA mĂ€ngija. Ehk hoobilt kaht asja, mis annavad talle enam kui 99 protsendi eakaaslaste ees kĂ”va eelise. VĂ”ib ar vata, et maailmas on olnud mitu Bryanti tööeetika ja töövĂ”imega korvpallurit, kuid suur osa neist on sĂŒndinud mĂ”nes vaeses piirkonnas, kus puuduvad vajalik taristu vĂ”i olud profisportlaseks saami seks. Suur osa ĂŒlejÀÀnutest ei ole piisa valt pikad vĂ”i atleetliku kehaga, et tipus lĂ€bi lĂŒĂŒa. Ainult kord mĂ”nekĂŒmne aasta jooksul tilgub lĂ€bi mĂ”ni Michael Jordan vĂ”i LeBron James, kelles kogu kompott jookseb piisavalt hĂ€sti paika. MĂ”elge kasvĂ”i sellele: kui paljude inimeste keha kannataks nĂ€dalast nĂ€dalasse ja aastast aastas se seda, et intensiivseid treeningutunde koguneb pĂ€evas viis-kuus, vahel rohkemgi?
Tekst: Raul Ojassaarmeetri kaugusel Chuncheonis asuv keskus erineb kardinaalselt tavalistest jalgpalliakadeemiatest vÔi noorte vutiklubidest: Woong-jung keelab oma Ôpilastel mÔne vÔistkonna eest mÀngimise kuni selle ajani, kui nad on umbes 15aastased. Samu ti on neil senikaua keelatud tÀie jÔuga pealelöö mine, sest ta leiab, et noore inimese liigesed ja kÔÔlused ei ole selleks veel valmis.
âSa ei saada last, kes on Ă€sja kĂ”ndima Ă”ppinud, kergejĂ”ustikuvĂ”istlusele,â selgitas Woong-jung The Athleticule antud intervjuus. âJalgpallimĂ€ngu ajal pead esimese asjana suutma vastast kontrol lida. Kui sa ei suuda ĂŒksi palligi kontrollida, rÀÀ kimata vastase surve all palli kontrollimisest, mis mĂ”te on sellisel ajal vĂ”istlusmĂ€nge pidada? Teiseks kipuvad koolid, klubid ja lastevanemad rohkem hoolima mĂ€ngude ja turniiride vĂ”itmisest, selle asemel et keskenduda baasoskuste arendamisele.â
Samadel pĂ”hjustel ei pooldanud Woong-jung ka seda, et tema poeg noores eas vĂ”istlusmĂ€nge mĂ€ngiks. Ja uskuge vĂ”i mitte, tĂ€pselt samasugu se pealelöögipiiranguga kasvas ĂŒles ka praegune Tottenhami tĂ€ht â alles 18aastaselt hakkas ta isa nĂ€punĂ€idete jĂ€rgi pealelöökidele keskenduma, lĂŒĂŒes ĂŒhe seansi jooksul 500 korda peale nii va saku kui parema jalaga. MĂ”lemajalgsus ja univer saalne osavus palliga on siiani Woong-jungi Ă”pe tuste alustala â ja eelmisel hooajal, kui Heung-min tuli Premier Leagueâi parimaks vĂ€ravalööjaks, lĂ”i ta oma ânĂ”rgemaâ ehk vasaku jalaga 12 vĂ€ravat, parema jalaga 11. RĂŒnnakute lĂ”petami se oskuse poolest on Son maailma jalg palli teravaimas tipus.
Isegi pĂ€rast seda, kui Heung-min vĂ”itis Inglismaa kĂ”rgliiga kuldse saapa, ei tunnista papa Son, et on poja ĂŒle uhke.
Lugesin hiljuti ĂŒlevaadet Tottenham Hotspuri korealasest tĂ€he Heung-min Soni isa Woong-jun gi juhitavast jalgpalliakadeemiast, kuhu Spursi su perstaar on aastate jooksul investeerinud tublisti ĂŒle kĂŒmne miljoni euro. Soulist sadakonna kilo
KĂ”ik stereotĂŒĂŒbid, mis viitavad sellele, kui karmid on Aasia lapseva nemad oma vĂ”sukeste vastu, peavad Woong-jungi puhul paika. Noorena oli ta kĂ€skinud Heung-minil neli tundi (!!) jĂ€rjest palli seda maha kukutamata kĂ”k sida. Isegi pĂ€rast seda, kui Heung-min vĂ”itis Inglismaa kĂ”rgliiga kuldse saa pa, ei tunnista papa Son, et on poja ĂŒle uhke. Samuti ei arva ta, et poeg oleks maailmaklas si tasemel mĂ€ngija. âOlen rohkem ettevaatlik, ma ei taha, et ta muutuks ĂŒlbeks. Mitte midagi ei kesta igavesti â alati vĂ”ib ta hea hoo kaotada.â
Sarnase mentaliteediga tegutseb ta akadee mias LĂ”una-Korea noorte jalgpalluritega, kellelt nĂ”utakse tohutut pĂŒhendumist, maksimaalset keskendumist ja laitmatut suhtumist. MĂ€ngija
Heung-min Son kasvas tippjalgpalluriks isa maniakaalsete meetodite abil. Tulevane vutitÀht suutis karmid ajad Àra kannatada, kuid isa ei lase 30aastasel pojal senimaani loorberitele puhkama jÀÀda.
te peale röökimine ja neilt enama nÔudmine on tema puhul tavaline.
VĂ”ib tunduda, et Heung-min Soni eduloo taustal sirgub Soni jalgpalliakadeemias karmi de ja ebatavaliste meetodite abil parasjagu ports tulevasi tipptegijaid. TĂ”enĂ€oliselt see aga nii ei ole. VĂ”ib mĂŒrki vĂ”tta, et Heung-mini puhul töö tas tema isa karm ja lausa julm kĂ€si suurepĂ€raselt ning ilma sellise kasvatuseta poleks ta jĂ”udnud sinna, kus ta praegu on. AgaâŠ
TĂ€pselt samasuguses keskkonnas kasvas ĂŒles ka tema kolm aastat vanem vend Heung-yun, kes samamoodi nagu noorem vend ĂŒhel hetkel Saksa maale mĂ€ngima siirdus. Heung-yun pidi noorena tĂ€pselt samamoodi neli tundi jĂ€rjest palli kĂ”ksima, pealelöökidest kindla vanuseni hoiduma ja isa hir muvalitsuse all trenni tegema. Profijalgpalluriks saamisest jĂ€i ta aga vĂ€ga kaugele, mĂ€ngides vaid mĂ”ne hooaja Saksamaa tugevuselt viiendal liiga tasemel. Heung-yun on ise tunnistanud, et ta ei suutnud isa meetodeid vastu vĂ”tta, samal ajal kui noorem vend ahmis kĂ”ik endasse. Ometi olid eel dused â tegu on ju vendadega! â vĂ”rdsed. âTal pol nud lihtsalt talenti,â pĂ”rutas isa Heung-yuni kohta otsekoheselt. See on hea nĂ€ide selle kohta, et peale ainult kĂ”vasti töötamise on niivĂ”rd konkurentsiti hedal alal nagu jalgpall tarvis veel midagi â annet.
Sel hooajal tavatult vara, juba 6. septembril algav Meistrite liiga pĂ”hiturniir kasutab alates tĂ€navusest uut tehnoloogilist vĂ”luvit sa ehk poolautomaatset suluseisurobotit (loe sellest tĂ€psemalt 2021. aasta aprillikuu Jalkast), mis plaanitakse kasutusele vĂ”tta ka tĂ€navusel MM-finaalturniiril. LĂŒhidalt öeldes antakse kĂ”rgteh noloogilise sĂŒsteemi abil abikohtunikele mĂ€rku, kui vĂ€ljakul antak se sööt suluseisus olevale mĂ€ngijale, ja see muudab suluseisude mÀÀramise varasemast kiiremaks ja sujuvamaks ja elimineerib need olukorrad, kus mĂ€ngijad on löödud vĂ€ravat juba tĂ€histanud, aga VARi abiga leitakse olukorrast suluseis ja vĂ€rav lĂ€heb tĂŒhista misele.
Erinevalt nii mĂ”nestki teisest jalgpallisĂ”brast olen mina algu sest peale olnud tehnoloogiliste uuenduste jalgpalli toomise poolt â vĂ€ravajoonetehnoloogiad, videokohtunikud, andke ainult minna! Kui VAR tekitab endiselt palju vastakaid arvamusi, siis vĂ€ravajoo netehnoloogia vastu olevaid fĂ€nne pole mina vist veel kohanud. Ilmselt saab suluseisurobotist selles mĂ”ttes jĂ€rgmine vĂ€ravajoo netehnoloogia â mĂ€ngu vaikselt ja silmapaistmatult parandav asi ei saa ju ometi olla kellelegi vastumeelne?
Kui robotid suudavad kaamerate abil tuvastada juba suluseise, vĂ”iks jĂ€rgmiseks sinna kĂŒlge pookida ka audiroboti, mis suudaks jooksvalt ja tĂ€pselt kindlaks teha, milline mĂ€ngija palli viimasena puudutas, enne kui see otsa- vĂ”i kĂŒljejoone ĂŒletas (ja kas ĂŒldse ĂŒletas). Tipptasemel ei ole neid olukordi, kus kohtunikud sellega eksivad, kĂŒll palju, kuid tegu vĂ”iks olla piisavalt sĂŒĂŒtu abilisega, mis aitab kohtunikel ĂŒha suureneva mĂ€ngutempo juures jĂ€lgida mustvalgeid olukordi.
Foto: Julian Finney, UEFA via Getty ImagesVĂ€he on selliseid mĂ€ngijaid, kes mĂ€ngivad mĂ”nes klubis vĂ€ga pĂ”gusalt, aga suudavad sinna jĂ€tta kustumatu jĂ€lje. Tartu Tammeka fĂ€nnid meenutavad senimaani hea sĂ”naga 2012. aastal nende eest vaid kuus kohtumist kaasa teinud, aga neli vĂ€ravat löönud jĂ”ujuurikat Patot, samamoodi nagu 2019. aastal vaid kolme mĂ€nguga Premium liiga ukse jalaga lahti löönud Markus Soometsa. Paide Linnameeskond elab siiani kaasa Alassana Jattale, kes jĂ”udis 2019. aastal nende eest poole hooajaga 13 vĂ€ravat lĂŒĂŒa.
SĂŒndinud 16.08.1975 Stockholmis MĂ€ngijakarjÀÀr 1994 Pargas IF 1995-97 Turun Palloseura 1997 FC Flora 1997â2000 Rangers 2000â2006 Charlton Athletic 2006 Norwich City (laen) 2006â2008 Malmö FF 2009 Hibernian 2009â2010 St Johnstone 2010â2011 Turun Palloseura
Soome koondis (1996â2010): 106/22
TreenerikarjÀÀr 2012 Greenock Morton U20 2012â2015 Motherwell U20 2016â2017 Soome koondis (abitreener) 2017â2018 Rangers (abitreener) 2018â2019 Greenock Morton 2020â Turun Palloseura
FC Flora fĂ€nnid saavad sarnastes meenutus tes minna ajas tagasi aga 25 aastat. 1997. aasta talvel astus Helsingis laevale toona juba Soome koondiseski esimesed mĂ€ngud tei nud rĂŒndaja Jonatan Johansson. Ăheksa mĂ€ngu ja ĂŒheksa vĂ€ravat hiljem mĂŒĂŒs Flora ta 350 000 naela eest Ć oti tippklubisse Rangersisse. Seda vĂ”rd kĂ”va tasemega ĂŒleminekuid on Eesti liigast ka hiljem tehtud haruharva! Johanssoni ootas ees sĂ€rav karjÀÀr, mille jooksul jĂ”udis ta peale Ranger si pallida veel Charlton Athleticus, Norwich Citys, Hibernianis, Malmös ja St Johnstoneâis, enne kui 2010. aastal TPSis profivutiga hĂŒvasti jĂ€ttis. Eesti ja Soome legendide lahingu eel Ă”nnes tus Jalkal enam kui sada korda Soome koondist esindanud Johanssoniga maha istuda ja tema ĂŒĂŒrikest, aga meeldejÀÀvat Eestis veedetud aega meenutada.
***
ĂheksakĂŒmnendate keskel mĂ€ngisid Veikkausliigas Turun Palloseura eest ja olid juba teinud debĂŒĂŒdi Soome koondises. Olid 21aastane ja Soome jalgpalliĂŒldsus ootas sinult palju. Kuidas sattusid sellisel hetkel Eestisse mĂ€ngima? Ta gasi vaadates tundub see otsus nĂ”rgemasse liigasse siirduda ju peaaegu jabur, ometi lĂ€ks sinu puhul lĂ”puks kĂ”ik hĂ€sti. See pani toona pĂ€ris paljude inimeste kulmud kerkima! Mul oli TPSiga kĂŒll leping, kuid klubil oli toona rahalises mĂ”ttes keeruline olukord. Ăks mu sĂ”ber oli Aivar Pohlakuga koostööd teinud ja tema abil vĂ€lismaale siirdunud ning Aivar tahtis ka minuga tööd teha, kuid TPS polnud sellise va riandiga nĂ”us. Aivar sai siis teada, et minu lepin gus on vĂ€ljaostuklausel, ta maksis raha Ă€ra ning
Tekst: Raul Ojassaarme leppisime kokku, et kui tal ei Ă”nnestu mind maha mĂŒĂŒa, siis vĂ”in alati Soome tagasi minna. Tahtsin sel hetkel esiteks midagi uut proovi da ja edasi liikuda. Teiseks teadsin, et Flora stan dardid on kĂ”rged, kuna see oli Eesti koondise baastiim, ning teadsin, et Teitur Thordarson on vĂ€ga nĂ”udlik peatreener, teadsin teda juba sellest ajast, kui ta Rootsis mĂ€ngis. Paljud asjad tundu sid Ă”iged â nĂ€iteks olime talvel kuu aega KĂŒprosel laagris, kus oli vĂ€ga hea treenida. Olin noor, mul le meeldis uusi asju ja uusi seiklusi proovida. Ja mulle meeldis Aivar! Uskusin, et ta suudab mulle midagi leida.
Ătlesid, et sinu Eestisse siirdumine pani Soo mes nii mĂ”nedki kulmud kerkima. Kuidas sel lesse ĂŒleminekusse suhtuti?
Ma arvan, et nad mĂ”tlesid lihtsalt, et olen peast natuke segane. Ilmselt arvati, et annan oma koha koondises Ă€ra, aga tundsin ennast enesekind lalt â tulen Eestisse, teen need kĂŒmme mĂ€ngu hooaja lĂ”pus Ă€ra (Eesti meistriliigat peeti toona veel sĂŒgise-kevade formaadis â toim.), ajan en nast heasse vormi ja liigun suvel edasi. SeepĂ€ rast leidsin, et minu risk ei olnud tegelikult eriti suur. Ajakirjanduses rÀÀgiti minu sammust kĂŒll palju, kuid suutsin jÀÀda tagasihoidlikuks ja kĂ” vasti tööd teha.
Lisaks olin Tallinnas varem korra kÀinud ja mulle see linn vÀga meeldis.
Soome meedia hinnang Johanssoni Eestisse siirdumise kohta:
âMa arvan, et nad mĂ”tlesid lihtsalt, et olen peast natuke segane.â
Kas suhtlesid ka toonase Soome koondise peatreeneriga? Mida tema arvas? Soome koondise treener oli toona taanlane Ric hard MĂžller Nielsen, kelle poeg Tommy oli Ran gersis abitreener. Ătleme nii, et ta polnud minu Florasse siirdumisest ĂŒleliia vaimustuses! Eesti liiga tase tegi talle natuke muret, aga saime hĂ€sti lĂ€bi ja tundsin, et kuna leping pole pikaaegne, siis ei ole sellest hullu. Temale luges aga peamiselt see, mida suutsin mĂ€ngudes nĂ€idata. Pealegi ai tas ta mul samamoodi uut vĂ€lisklubi leida, nii et kĂ”ik osapooled, ka mina ja Aivar, olid sama ees mĂ€rgiga.
ïĄJohanssoni kasvatajaklubi Pargas IF tĂ”usis esimest korda pĂ€rast 1994. aastat tĂ€navuseks Soome esiliigasse. Esimeses omavahelises mĂ€ngus suutis vĂ€ike Par gas Johanssoni juhendatavat TPSi 2 : 0 vĂ”ita! Sellest hoolimata liigub TPS hetkel kĂ”rgliigakursil, samal ajal kui Pargas on Ykkönenis viimasel kohal.
Foto: Liisi Troska
TĂ€napĂ€eval ei ole ehk Tallinna ja Helsingi vahe enam nii suur, aga 1997. aastal oli Eesti iseseisev olnud napilt viis aastat, FC Flora polnud veel tĂ€ histanud kĂŒmnendat sĂŒnnipĂ€evagi. Meistriliiga taset ei saanud ilmselt Veikkausliiga omaga vĂ”r relda. Oli Eestis elamine sinu jaoks ka kultuuriĆĄokk?
Mitte eriti. Nagu ĂŒtlesin, olin varem Tallinnas kĂ€i nud ja teadsin, mida oodata. Meie perel on Got landi saarel maakodu ja seal asuv Visby on samuti hansalinn â mul le sellised ajalooga seotud teemad vĂ€ga meeldivad. Olen alati olnud vĂ€ga avatud mĂ”tlemisega ja libe raalne, nii et vĂ”tsin seda kĂ”ike ĂŒhe suure seikluse ja vÀÀrt kogemusena. MĂ”nel vÔÔrsilmĂ€ngul ei olnud tol ajal vĂ€ljakute ĂŒmber erilist infrastruktuuri, nii et see pool oli kind lasti Soomega vĂ”rreldes vĂ€ga erinev, aga praeguseks on see ilmselt pisut muutunud. MĂ”nes mĂ”ttes oli see kultuuriĆĄokk, aga Eestisse siirdu mine on ĂŒks neist asjadest, millega olen tagasi vaadates vĂ€ga rahul.
ja (Janne Oinas ja Pal Christian Alsaker â toim.) ja mul oli ka ĂŒks sĂ”ber, kes laeval töötas. Samuti oli meie meeskond vĂ€ga sotsiaalne â mĂ€ngijad olid noored ja kĂ€isid ka platsilt eemal omavahel lĂ€bi. Ametlikult ei olnud see kĂŒll lubatud, aga muidugi kĂ€isime ka pidudel! Vahel mĂ€ngisime tennist, aga peamiselt kĂ€idi niisama teiste korterites istumas ja tĆĄillimas. Mina elasin OlĂŒmpia hotellis, mis oli vĂ€ga uhke. Minu eest kanti seal hĂ€sti hoolt!
Praegu saab Flora kasutada suurt A. Le Coq Are nat ja selle juures olevaid treeninguvÀljakuid, kuid millised olid olmetingimused siis, kui sina klubis mÀngisid?
KĂ”ik oli tegelikult vĂ€ga professionaalne â Teitur oli ise peatreenerina selline ja nĂ”udis seda ka kĂ”i gilt teistelt. Ma ei mĂ€leta, mis selle koha nimi oli, aga treenisime vĂ€ljakul, mis oli kesklinnast pisut vĂ€ljas, aga ilusas kohas, ning seal oli meil ka vĂ€ike klubihoone, kus meile fĂŒĂŒsilisi teste tehti. (Johans son mĂ”tleb siinkohal MaarjamĂ€e staadioni â toim.). Enne mĂ€nge ööbisime hotellis ja asju tehti Ă”igesti. Suurem osa vĂ€ljakutest oli siinsamas Tallinnas, ai nus pisut pikem reis oli Narva. See oli vĂ€ga mugav!
MĂ€ngisid Flora sĂ€rgis meistriliigas ĂŒheksa mĂ€ngu ja lĂ”id ĂŒheksa vĂ€ravat. Kas tundsid, et oled teistest siinsetest mĂ€ngijatest peajagu ĂŒle? PĂ€ris nii ei olnud. Tundsin, et oleksime pidanud toona tiitli vĂ”itma, kuid jĂ€ime lĂ”puks Lantana jĂ€ rel teiseks â mĂ€ngisime viimase mĂ€ngu nendega 0 : 0 viiki, kuigi oleksime pidanud vĂ”itma. Tundsin end toonases tiimis vĂ€ga hĂ€sti â mĂ€ngisime head jalgpalli, meil olid head mĂ€ngijad nagu Marko Kristal ja Martin Reim keskvĂ€ljal ja Indrek Zelinski rĂŒnnakul. Nad lĂ”id mulle lihtsalt palju vĂ”imalusi, nii et mul oli rĂŒndajana lausa lust mĂ€ngida!
Aivar Pohlak kirjeldas sind kui mÀngijat, kes lÔi mÀrkimisvÀÀrselt palju nÀiliselt Ônnelikke ja juhuslikke vÀravaid. Kas oli nii, et vahel ei pidanud sa peale löömagi, vaid pall vÔis ise sinu pÔrkest vÀravasse kukkuda?
Flora seltskondlikust meeskonnast:
âMĂ€ngijad olid noored ja kĂ€isid ka platsilt eemal omavahel lĂ€bi. Ametlikult ei olnud see kĂŒll lubatud, aga muidugi kĂ€isime ka pidudel! Vahel mĂ€ngisime tennist, aga peamiselt kĂ€idi niisama teiste korterites istumas ja tĆĄillimas.â
Olin seni elanud Turus oma pere lĂ€hedal ja Tallinnasse minek oli ĂŒks asju, mis aitas mul tĂ€iskasvanumaks saada â samas oli vajadusel vĂ€ga lihtne laevaga Soome ja tagasi sĂ”ita. Eestis mĂ€ngis toona veel ĂŒks Soome ja ĂŒks Norra mĂ€ngi
See on kĂŒll tĂ”si, et lĂ”in vĂ€ga suu re osa vĂ€ravatest karistusala seest. Igasugused lahtised pallid ja tagasi pĂ”rkunud löögid sobisid mulle vĂ€ga. Olin vĂ€ga heas vormis ja lisaks kĂ”i gele olin just ka Soome kaitsevĂ€est tulnud, nii et mĂ€ngunĂ€lg oli suur ja soovisin kĂ”igile nĂ€idata, et soovin kiiresti suuremasse klubisse edasi liikuda.
Millal kuulsid esimest korda, et Rangers on sinu palkamisest huvitatud? Esimest korda kuulsin sellest tegelikult juba enam-vÀhem samal ajal, kui Florasse siirdusin. Nad pidid paari minu koondisemÀngu vaatama
Ăhus oli ka ĂŒleminek Chelseasse:
MĂ”lemad klubid olid teatud mÀÀral minust huvitatud, aga teadsin, et Rangersi vĂ”imalus on suurem, kuna seal oli juba mitu Skandinaavia mĂ€ngijat ees ning Aivaril olid seal head kontaktid.â
tulema ja kuna nad hankisid samal ajal ka minu koondisekaaslase vÀravavaht Antti Niemi, siis palusid nad ka minul testimisele tulla. SÔitsingi Florast otse Rangersi juurde, kusjuures kÀisin Flo ras olles enne seda testimisel ka Chelseas. MÔ lemad klubid olid teatud mÀÀral minust huvita tud, aga teadsin, et Rangersi vÔimalus on suurem, kuna seal oli juba mitu Skandinaavia mÀngijat ees ning Aivaril olid seal head kontaktid.
Sinu Rangersisse siirdumine sattus meditsiini lise testi ajal ohtu â sinu seljas avastati mingi sugune vĂ€ike mure? Jah, tegu on kaasasĂŒndinud defektiga, mis on tegelikult umbes kĂŒmnel protsendil inimestest. Rangersis saadi sellele jĂ€lile ning jĂ€rgnev nĂ€dal oli ka mulle pĂ€ris Ă€rev, sest see tuli mulle tĂ€ieliku
Marko Kristal: eriliselt on meelde jÀÀnud Johanssoni distantsikiirus
âKindlasti lĂ€bi aegade ĂŒks kĂ”vemaid vendi, kes Eesti liigas on mĂ€nginud! Selle poole aastaga, mis ta siin oli, tuli see vĂ€lja kĂ”i kidest tegevustest, mida ta vĂ€ljakul tegi. VĂ€ga kĂ”va tĂŒĂŒp! VĂ€ga avatud ja selline mees, kes sulandus vĂ€ga kiiresti sisse. Kes rÀÀ kis soome keelt, rÀÀkis temaga soome keeles, kes mitte, suhtles temaga inglise keeles.â
Johanssoni mĂ€ngijaomadustest meenub Kristalile kĂ”ige tera vamalt tema kiirus. âKui ta jooksma pÀÀses, siis oli tema distant sikiirus pĂ€ris teisel tasemel. Eks tal oli ka tehnika vĂ€ga hea, ega ta muidu poleks sellist karjÀÀri hiljem teinud â aga just distantsikii rus on see, mis mulle esimesena meelde tuleb.â
See, et Johansson tegi Eestist suure sammu Ć oti tippklubisse, ei olnud Kristali sĂ”nul toona nii suur ĂŒllatus, kui see vĂ”iks olla tĂ€napĂ€eval. âKĂ”ik oli Eestis nii algusjĂ€rgus ja eks me mĂ”tlesime kĂ”ik, et peaksime siit kuhugi kĂ”rgele ja kaugele pÀÀsema. Austria kolmandast liigast vĂ”i millestki sellisest ju ei mĂ”eldud! Rangersis se minek oli aga loomulikult nĂ€itaja.â
Enne legendide lahingut meenutas Kristal, et viimati kohtus ja suhtles ta Johanssoniga 2001. aastal, kui Eesti koondis Saare maal Soomega kohtus. âSiis enne mĂ€ngu natuke rÀÀkisime. Aga telekas olen teda ikka vahepeal nĂ€inud!â muheleb Kristal.
ĆĄokina. Ănneks organiseeris Aivar mulle Rootsis ĂŒhe sealse arsti juurde vastuvĂ”tu ja kĂŒsisime ar vamust ka ĂŒhelt Inglismaa arstilt, misjĂ€rel asi kor da sai.
ïHoolimata sellest, et Johansson pidas FC Flora eest lĂ” puks vaid ĂŒheksa ametlikku mĂ€n gu, ilutseb tema foto aukohal FC Flora ruumides.
Foto: FC Flora
Sina lĂ€ksid kĂŒll 1997. aasta suvel Eestist Ă€ra, aga sinu noorem vend Jesper saabus pool aastat hiljem Eestisse ja veetis Floras kolm aastat. Kas sina soovitasid Jesperile Florat vĂ”i Florale Jesperit?
Mu vend oli toona veel pĂ€ris noor ja Aivar kĂŒsis minu kĂ€est, kas ta tahaks Eestisse mĂ€ngima tulla. Tal ei Ă”nnestunud siin korralikult Flora esindus
âSĂ”itsingi Florast otse Rangersi juurde, kusjuures kĂ€isin Floras olles enne seda testimisel ka Chelseas.ïĄEestisse legendide mĂ€ngule aitas Turun Palloseura peatreeneri Johanssoni Ă”nnelik asjade kokkulangemine: kuna TPSi liigamĂ€ng Soome esiliigas sattus neljapĂ€evale ehk pĂ€evale enne Tallinnas toimunud matĆĄi, sai Johansson reedel ehk meeskonna vabal pĂ€eval Tallinnas kĂ€ia. Foto: Liisi Troska
meeskonda murda, kuid talle meeldis siin vÀga mÀn gida ning ta sai endale palju sÔpru. Hiljem mÀngis ta veel Rootsis DjurgÄrdenis esiliigas, kuid suurt lÀbi lööki paraku ei tulnud.
Sinu toonaste tiimikaaslastega rÀÀkides kinnitavad kÔik, et sulandusid meeskonda vÀga hÀsti ja said kÔigiga hÀsti lÀbi. Kas jÀid kellegagi Eestist ka hil jem suhtlema?
Jalgpall on juba selline, et kui meeskonnast edasi liigud, kipub kontakt kaduma, aga kui oleme hil jem kellegagi platsil vastamisi sattunud, oleme alati sÔnumeid vahetanud vÔi edu soovinud. NÀi teks Mart Poomiga, kui ta oli Arsenalis vÀravavah tide treener.
Nagu ĂŒtlesin, nautisin oma aega Eestis tĂ€iega! KĂŒprose laager aitas meeskonnasisesele sĂ”prusele kĂ”vasti kaasa â elasime kuu aega ĂŒheskoos, mĂ”ned olid isegi pere kaasa vĂ”tnud. Nii mina kui Janne Oinas olime vabad ja head suhtlejad, seepĂ€rast sobisimegi tiimi vĂ€ga hĂ€sti.
Hoolimata sellest, et Jonatani peeti tollal tĂ”epoolest ĂŒheks Soome suuremaks talendiks ja ta siirdus nĂ”rgemasse liigas se, oli ĂŒleminek erinevate asjaolude kokkulangemise pĂ€rast lihtne. Jonatani lepingus Turu Palloseuraga oli sees vĂ€ga madala summaga vĂ€ljaostuklausel, FC Flora maine Soo mes oli juba tollal hea, Flora taustajĂ”ud olid aidanud teisigi Soome koondislasi vĂ€lismaale testimisele ning meie tollase peatreeneri Teitur Thordarsoni maine oli Skandinaavias hea. Kokkulepete hulka kuulus ka lubadus, et Eestis tal ĂŒle poole hooaja viibida ei tule. Peale selle ei olnud Jonatan Johansson fĂŒĂŒsiliselt kĂ”ige paremate eeldustega mĂ€ngija â sellegi nurga alt sobis Teitur tema juhendajaks ideaalselt. Nagu alati keeru lisemate olukordade puhul olid ka siin olulised ĂŒhised sĂ”brad ja usaldusisikud.
Jonatan oli jalgpallurina sĂŒndinud, kuldlusikas suus, sest tema nii-öelda Ă”nnelike ja nĂ€iliselt juhuslike vĂ€ravate hulk oli mĂ€rkimisvÀÀrne. Legend ĂŒtles tema kohta nii, et kui kellelegi kukub pall vĂ€rava ees pĂ€he ja sealt ristnurka, siis on see Jo natan Johansson. Selliseid vĂ€ravaid lĂ”i ta ka Eestis, aga eriti eredalt on mulle meelde jÀÀnud Jonatani viimane FC Flora mĂ€ng, mis toimus Gotlandi saarel Visby Gute vastu. Jonatan, kelle pere suvekodu asus justnimelt Gotlandil, lĂ”i lisaminu titel 3 : 3 viigivĂ€rava, tabades otsajoonel paar-kolm meetrit vĂ€ravapostist nurgalipu pool olevat palli nii, et see igasuguste loogikareeglite vastaselt otse vĂ€ravasse lendas. Istusin selle mĂ€ngu ajal tribĂŒĂŒnil ja mĂ”tlesin juba tol hetkel, kui nĂ€gin, et Jonatan ĂŒle otsajoone mineva lootusetu palli kĂ€tte saab, et tĂ”enĂ€oliselt tuleb siit vĂ€rav. SedavĂ”rd korduv oli too olukord oma ebaloogilises loogikas.
KĂ”nelemist vÀÀrt on ka Jonatani FC Florast edasi siirdumisega seotud lood. Alanud hooajaks Inglise Premier Leagueâi tĂ”usnud Nottingham Forest langes sealsest kĂ”rg liigast just tol kevadel, kui Johansson Florasse tuli, ja enne tollal mĂ€rtsi lĂ”pul olnud ĂŒleminekuakna sulgumist tahtsid nad viimase mĂ€ngijana tuua meeskonda Jonatani. Sain esimese kĂ”ne inglastelt hommikul Tallinnas olles ja kuigi ĂŒtlesin kindla ei, tuldi minuga kohtuma Ă”htul Kopenhaageni lennujaama â lendasin sealtkaudu Torinosse Meistrite liiga sĂ”elmĂ€ngule Juventuse ja Rosenborgi vahel ning viimase
kĂ”ne sain kohe peale Itaalias maandumist. Ei ĂŒtlemiseks oli kaks pĂ”hjust: tehingu vahendaja vĂ€itel soovisid klubis as jaga seotud inimesed osa ĂŒleminekusummast endale ning FC Flora tahtis Johanssoni klubi sĂ€rgis kindlasti ka vĂ€ljakul nĂ€ha â Eesti meistriliiga mĂ€ngud algasid tollal aprillikuus. Ăleminekusumma, mida Nottingham pakkus, oli vĂ€ga suur ja viimase saadud kĂ”ne sisuks oli altkĂ€emaksuks mineva protsendi vĂ€hendamine. Olin algusest peale öelnud, et meie selliste asjadega ei tegele, aga mĂ”istagi teadsin, et tollases briti jalgpallikultuuris asju sageli just selliselt aetigi. Igaks juhuks lisan, et rÀÀgin seda lihtsalt kui huvitavat lugu ja ei soovi kellegi peale nĂ€puga nĂ€idata.
Soome jalgpallis tekitas Johanssoni Eestisse tulek pisu kese tormi. Meie pĂ”hjanaabrite koondise tollane peatree ner oli taanlased 1992. aastal Euroopa meistriks tĂŒĂŒrinud Richard MĂžller Nielsen, kelle poeg Tommy oli Glasgow Rangersi abitreener. Just Rangers oli see, kes kĂ”nealusel suvel Jonatani ĂŒleminekust kĂ”ige rohkem huvitatud oli, ning ka nendega algselt kokku lepitud ĂŒleminekusumma oli vĂ€ga soliidne â miljon naela. Istusime Rangersi tegevjuhiga tema kabinetis ja ootasime mĂ€ngija meditsiiniliste testide tulemusi, et klubidevahelisele lepingule allkirjad anda, kui sisse tuli Ć oti klubi mureliku nĂ€oga arst ja ĂŒtles, et Jonatanil on seljaga mingi krooniline probleem, mis vĂ”ib seada tema edasise jalgpallurikarjÀÀri ohtu. Ć otlased ei varjanud, et vihje selle kohta tuli neile Soomest. LĂ€ksin hotelli ja korraldasin kiiresti mĂ€ngija tĂ€iendava lĂ€bivaatamise ĂŒhes Rootsis asuvas jalgpallurite vigastustega tegelevas tunnustatud kliinikus ning kui Jonatan kaks pĂ€eva hiljem sealt olukorda tĂ€pselt kirjeldava tĂ”endiga tagasi tuli, saime ka lepingud allkirjastatud.
Tolle seljatrauma saaga kĂ€igus langes ĂŒleminekusum ma ĂŒhelt miljonilt 350 000 naela peale. Enne Jonatani mĂ€ngijaĂ”iguste Charlton Athleticusse mĂŒĂŒmist ostis Rangers 200 000 naela eest vĂ€lja FC Flora osa edasimĂŒĂŒ gist, seega teenis Eesti klubi Jonatan Johanssoni mĂ€ngi jaĂ”iguste mĂŒĂŒgi pealt kokku 550 000 naela, mis oli isegi ebaĂ”iglaselt palju, kui arvestada, et maksime soomlastele ise 175 000 Soome marka.
Kui Hollandi koondis 2001. aastal veel valmimata A. Le Coq Arena ametlikuks avamĂ€nguks Eesti koondisega madistama saabus, tassisid nad Radissoni hotelli kööki kastide viisi oma toorainet, millest meeskonnale sĂŒĂŒa valmistada. 21aastane Peeter Pihel, kes parasjagu sealsamas hotellis töötas, vaatas hollandlaste tegutsemist ammuli sui. TĂ€pselt pool elu hiljem on Pihel see, kes jalgpallikoondisega mööda ilma reisib ja vĂ€lismaa hotellides vutimeestele sĂŒĂŒa vaaritab. Ainult et erinevalt hollandlastest vĂ”tab tema piiri taha kaasa ainult paar pĂ€tsi Muhu leiba.
kĂ”iki neid eri liiki mĂ€ngijaid-kokkasid vaja, kĂ”igil on oma roll.â
Kas tipprestoranis peakokana tegutsemine on rohkem peatreeneri vĂ”i mĂ€ngujuhi töö? âTahaks öelda, et mĂ”lemad, aga mine vĂ”ta kinni! Peako kana paned paika kontseptsiooni ja menĂŒĂŒ, mida restoran jĂ€rgib. Peatreener paneb paika mĂ€ngu joonise, mida meeskond jĂ€rgib. Ăhenduskohti on mĂ”nusalt palju! Nii peatreener kui mĂ€ngujuht on muidugi olulised, suuri asju tehakse ĂŒheskoos. Kui oleme enda tiimiga kokanduses midagi saa vutanud, meeldib mulle rĂ”hutada, et see kĂ”ik on tiimitöö, mingi one man show see ei ole. Elu ja tehtud valikud on niimoodi lĂ€inud, et vĂ”ibolla olid mul mingid köögi toimimise pĂ”hitĂ”ed jalgpalli kaudu juba vĂ€ga ammu selged.â
JalgpallivĂ”rdlustega jĂ€tkates â kĂ”va vĂ€lisleping saabus Pihelile Rootsis FĂ€vikenis. âMa julgeks kĂŒll öelda, et see oli nagu Meistrite liigas osalemine. Maailma tipp! See oli hindamatu kogemus, mida ei vahetaks mitte millegi vastu,â meenutab Pihel. Mil lisesse vĂ”istlussarja kuulub aga Eesti tipp Fotogra fiska?
Kui vĂ€ljakul nĂ€itavad tulemused, et Eesti koondis kuulub maailmas taseme poolest teise saja algusesse, siis vĂ€hemalt ĂŒhes osas vĂ”ib sinisĂ€rgid julgelt maailma absoluutsesse tip pu paigutada. Vaevalt et leidub palju vutikoondi seid, kes saavad söögilauas nautida nii kĂ”rgetase melise koka valmistatud hĂ”rgutisi!
Pihel kuulub liialdamata Eesti tippkokkade elii ti. Eestis on ta juhtinud PĂ€daste mĂ”isas asuvat Alexandrit, mis valiti korduvalt Eesti parimaks res toraniks. Eelmise kĂŒmnendi teises pooles töötas ta aga kolm ja pool aastat sous-chefâi ehk peakoka parema kĂ€ena karges PĂ”hja-Rootsis restoranis ni mega FĂ€viken Magasinet, mida peeti toona maail ma 50 parema restorani sekka kuuluvaks. RÀÀgime mineviku vormis, sest 2019. aasta lĂ”pus pani kahe Michelini tĂ€rniga pĂ€rjatud FĂ€viken peakoka lahku mise tĂ”ttu uksed kinni.
Praeguseks on Pihel tagasi Eestis ja veab pea kokana Fotografiska restorani. Kui maailmakuu lus Michelini restoranigiid tÀnavu kevadel Eestis se jÔudis, pÀlvis Fotografiska Michelini rohelise tÀrni, millega tunnustatakse keskkonnasÔbralik ku ja jÀtkusuutlikku gastronoomiat. Just sedavÔrd kÔrgetasemelise igapÀevatöö kÔrvalt leiab Pihel aega, et Eesti jalgpallikoondist aidata.
Kuigi pealtnĂ€ha on tegu kahe totaalselt erineva asjaga, leiab Pihel, et jalgpallitaust aitas tal kokana lĂ€bi lĂŒĂŒa. âMulle meeldib ikka kokanduse ja jalg palli vahele paralleele tĂ”mmata. Jalka mĂ€ngimine on sĂ”na otseses mĂ”ttes tiimitööd ilmselt kĂ”vasti Ă”petanud. Köögis on samamoodi nagu jalgpal liplatsil: on loovamad mĂ€ngijad ja on heas mĂ”ttes musta töö tegijad. Ja nagu ka platsil, on köögis
âNagu teame, siis Eesti liiga tipud on paremal pĂ€eval Konverentsiliigas ja halvemal pĂ€eval ei saa eelringist edasi. Tahaksin öelda, et meie tase nii palju ei kĂ”igu, aga ma arvan, et maailma mĂ”istes oleme Konverentsiliigas julgelt sees. Michelini ro heline tĂ€rn oli meie jaoks suur kordaminek, lĂ€ksi megi selle jĂ€rele. Iseenesest ei pidanud me selleks midagi muutma, tegime kĂ”ike samamoodi, aga natuke paremini ja natuke hoolsamini. Aega jalga vĂ€ristama hakata sisuliselt ei olnudki, sest uudis, et Michelini tĂ€rnide vĂ€ljakuulutamine Eestisse jĂ”uab, tuli vaid poolteist-kaks kuud varem. KĂ”ik lĂ”ppes hĂ€sti, aga nĂŒĂŒd on vastutust veel rohkem ja eks ole ka tunda, et inimesed tulevad rohkem kriitilise meelega ja suuremate ootustega, sama moodi nagu fĂ€nnid nĂ”uavad oma tiimilt pĂ€rast head hooaega ĂŒha enam. SĂŒĂŒes kasvab isu!â Kuna Michelini tĂ€rnid vaadatakse ĂŒle igal aastal, ei saa gi restoranid latti allapoole lasta.
Kuressaare taust tĂ”i koondise juurde Eesti koondise juurde jĂ”udis Pihel osalt tĂ€nu Saa remaa juurtele ja FC Kuressaare taustale â kutsuja oli teine saarlane, koondise mĂ€nedĆŸer Miko Pu part. âMiko oli toona meie number ĂŒks fĂ€nn! Ta kĂ€is tribĂŒĂŒnil trummi tagumas, kusjuures trumm oli suurem kui Miko ise. Tema edulugu on ka ĂŒdi ni positiivne â kes oleks arvanud, et vĂ€ikesest poisist, kes oli oma kodusaare klubi fĂ€nn, saab ĂŒhel pĂ€eval Eesti koondise mĂ€nedĆŸer!â
Jah-sĂ”na andis Pihel juba mullu jaanuaris, kuid esimest korda Ă”nnestus tal koondise juures töötada eelmisel suvel, kui 83 aasta pikkune oo tus lĂ€bi sai ja Balti turniiri vĂ”it taas Eestisse tuli. âKoroonaviiruse tĂ”ttu lĂ€ksid nĂ”uded karmimaks, UEFA hakkas nĂ”udma, et mĂ€ngijate ja hotelliper
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi TroskaEesti koondise kehalise ettevalmis tuse treener Michael MĂŒller ei soovi oma rolli koondise menĂŒĂŒ juures ĂŒle tĂ€htsustada. âMa olen lihtsalt teine silmapaar, kes selle ĂŒle vaatab ja vahel harva mĂ”ne muudatuse vĂ€lja pakub,â sĂ”nab ĆĄveitslane. âPeamiselt on need seotud sellega, kuidas jalgpalli seisu kohast mingid eined meie graafikus se sobivad. Aga Peeter on see, kes peamise suure töö Ă€ra teeb!â
Enda tehtud muudatustest rÀÀki des meenutab MĂŒller, et mĂ”nel korral on ta menĂŒĂŒst eemaldanud mĂ€n gueelsel pĂ€eval kavas olnud suĆĄi ja mĂ€ngu jĂ€rel kirjas olnud austrid, kuna on tundnud, et tegu vĂ”ib olla liiga riskantse valikuga. âKui midagi on toiduga valesti, kaotame toidu mĂŒrgistusele ju kogu meeskonna.â
Ăldiselt peab MĂŒller end toidu suh tes aga pigem liberaalseks. âIgal asjal on oma aeg ja koht. Me vĂ”ime sĂŒĂŒa isegi burgerit ja pitsat ja juua peale Coca-Colat, aga mÔÔdukas koguses ja mitte igal ajahetkel. Leian, et peaksi me oma keha treenima selliseks, et suudaksime seedida vĂ”imalikult laia spektrit toiduaineid. Mida rohkem on meie soolestikus eri baktereid, mis toi tu lagundavad, seda rohkem suudab meie keha söögist toitaineid omanda da ja enda heaks Ă€ra kasutada, ilma et tekiks puhitus, kĂ”huvalu vĂ”i problee mid pissimisel-kakamisel.â
Samamoodi nagu Pihel rĂ”hutab ka MĂŒller hea toiduga kaasnevat emot sionaalset laengut. âToit on midagi, mis annab energiat ja turvatunnet â see peaks olema midagi, mida mĂ€ngijad ootavad, kui nad trennist vĂ”i mĂ€ngult koju tulevad. See on vĂ€ga oluline osa sportlase elust! Toit peab olema maitsev, vaheldusrikas ja sellise kvaliteediga, et mĂ€ngija tunneb, et seda sĂŒĂŒes teeb ta endale head, selle asemel et lihtsalt rĂ€mpstoitu vohmida.â
Koondise menĂŒĂŒ pĂ”himĂ”tetest rÀÀkides toob MĂŒller vĂ€lja, et mĂ€ngija tel peab olema alati vĂ”imalus valida. âSoovime, et valikus oleks alati kaks sĂŒsivesikuallikat, liha ja kala, piisavalt juurvilju, looduslikke kiudaineid, erine vaid jooke ja smuutisid, erinevaid val guallikaid. Kogu laagri peale menĂŒĂŒd kokku pannes on mĂ”tteainet pĂ€ris pal ju. See, et meil on olemas Peeter, kes nende asjade peale mĂ”tleb ja nendega tegeleb, on meile vĂ€ga kasulik.â
Michelini roheline tĂ€rn anti Eestis vaid kahele restoranile â peale Fotografiska pĂ€lvis selle ka PĂ”hjaka mĂ”is.Michael MĂŒller: igal söögil on oma aeg ja koht. Isegi burgeril ja pitsal!
sonali vahel oleks vĂ€hem kokkupuuteid, ja taheti, et seal oleks vahel ĂŒks lĂŒli, kes puutuks meeskon naga kokku, selle asemel et kogu köögimeeskond vĂ”istkonna juures saaliks.â
Kui Eestis ei ole Pihel pidevalt meeskonna juu res, sest peab tegelema ka pĂ€evatööga, siis vĂ€lis lĂ€hetuste puhul on asi teisiti. Suures plaanis on aga nii siin- kui sealpool piiri tema vastutada, mis koondise toidulauale jĂ”uab, samuti tuleb teha kvaliteedikontrolli selles osas, kuidas toitu val mistatakse. âVĂ€lisreiside puhul saadan alati me nĂŒĂŒ ja meie nĂ”udmised ette Ă€ra ja helistan sealse te kokkadega lĂ€bi, et vĂ”imalikud kitsaskohad vĂ”i arusaamatused ĂŒle rÀÀkida. Selline helistamine loob ka hea kontakti, kui ĂŒhel hetkel ise kohale jĂ”uan, siis on juba natuke teada, kes on tulemas ja milline kĂ”ik vĂ€lja peaks nĂ€gema. Oleme Miko ga arutanud, et tegelikult peaksin ideaalis kohale sĂ”itma natuke enne meeskonda. Praegu on nii, et reisin koos koondisega ja esimese eine ĂŒle, mille lennujaamast tulles vĂ”tame, mul kontrolli pole.â
Kuigi koondise menĂŒĂŒ on Piheli koostatud, vaatab selle terava pilguga ĂŒle ka tiimi kehalise ettevalmistuse treener Michael MĂŒller, kes vaja dusel kohendused vĂ€lja pakub. âMina ĂŒritan lĂ€h tuda sellest, et toit oleks maitsev ja hĂ€sti tehtud. EesmĂ€rk on see, et tiim saaks vĂ”imalikult palju maitsvat ja tervislikku ja toit vastaks nende va jadustele â sellele, kas mĂ€ngijatel on parasjagu laadimis- vĂ”i taastumisperiood. Toidu kaudu on vĂ€ga lihtne head emotsiooni luua.â
Kuigi meeskonna kokk peaks juhendi jĂ€rgi ole ma vĂ€lismaal pelgalt kohalike kokkade juhen daja, kes ise toidutegemisel kĂ€si kĂŒlge ei pane, siis Piheli sĂ”nul talle selline stiil ei sobi â kui
Jalgpallikokaks sobib Pihel eriti hĂ€sti, sest on ka ise vĂ€ga korraliku jalgpallitaustaga. Saaremaalt pĂ€rit 42aastane endine keskvĂ€l jamees esindas ĂŒle 15 aasta FC Kuressaa ret, Sörve JK-d ja Saaremaa JK-d, saades Kuressaare ridades aastatel 2000â2005 kokku 28 mĂ€ngu kirja ka Eesti meistriliigas. 1998. aastal tegi Pihel aga FC Kuressaare ajalugu â ta oli klubi esimene mĂ€ngija, kes mĂ€ngis Eesti noortekoondises, osaledes U18 koondise ridades Balti turniiril.
âOlid ajad! Minu taust on aga puhtalt Ă”ues jalgpalli tagumine. VĂ”ibolla olin teistest tiba kiirem, aga pealinnast tulnud haritud mĂ€ngijatel oli tehnika kindlasti teisel tasemel kui meil Ă”uejalgpalli pealt,â mee nutab Pihel. âĂnneks on jalgpall mĂ€ng, kus kĂ”va tahte ja tööga on vĂ”imalik siiski ĂŒhtteist Ă€ra teha â kuna Aivar Pohlak tuli just Saaremaad avastama ja jalgpalli organisee rima, siis jooksid asjad kokku ja lĂ€ksid oma loogilist rada pidi. Olen olnud FC Kuressaare
Kui Peeter Pihel mainis, et ĂŒks mees, kes kana söömisest Ă€ra tĂŒdineb, on Konstantin Vassiljev, siis koondise keskvĂ€ljalegend ise soovib seda vĂ€idet pisut pehmendada. âMul ei ole midagi kana vastu, aga kui oleme koondisega viis pĂ€eva vĂ”i rohkem laagris, siis iga pĂ€ev kaks korda kana sĂŒĂŒa vĂ€sitab mingil hetkel Ă€ra, eriti teades, et meil on olemas kvaliteetne kokk, kes suudab kindlasti vĂ€lja mĂ”elda midagi, mis oleks sama maitsev ja kasulik.â
Vassiljev alustas koondises mĂ€ngimist juba ĂŒle-eelmise kĂŒm nendi keskel ning meenutab, et praegusega vĂ”rreldes oli koondise toitu puudutav kĂŒll pisut teistsugune, kuid mitte kategooriliselt. âKindlasti on vahepealse ajaga koondise vĂ”imalused muutunud. Toona tegelesid söögiga koondise arstid, algul Gunnar MĂ€nnik, hiljem Kaspar RĂ”ivassepp. Alles koroonaajal tuli koondisele eraldi kokk juurde. Muidugi on söögi kvaliteet ajaga muutunud, aga usun, et see on sĂ”ltunud ka jalgpalliliidu rahalisest vĂ”imekusest. Aga ĂŒldine fookus sellele, et söök oleks maksimaalselt kasulik ja energiat tĂ€is, oli varem ja on ka praegu. TĂ€na on meil lihtsalt ehk söögilauas pisut suurem valik.â
Pika karjÀÀri jooksul on 38aastane Vassiljev enda sĂ”nul pisut ka söömisharjumusi muutnud â samas on mingid elemendid ajas pĂŒsinud. âOlen hakanud vanemaks saades söögi mahtu rohkem reguleerima â praegu on kogused kindlasti vĂ€iksemad. Noorema na vĂ”isin sĂŒĂŒa nii palju, kui tahtsin, ja see ei peegeldunud keha kaalus, vanemaks saades on tulnud aga koguseid jĂ€lgima hakata. Ăldiselt aga söön enam-vĂ€hem kĂ”ike, kui selleks on sobiv aeg.â
MĂ€ngueelse eine tugisambad on Vassiljevil olnud aga aastaid ĂŒhesugused: pasta, kana, salat. Selle abil on ta suutnud vĂ€ltida ka olukordi, kui kĂ”ht mĂ€ngu jooksul ĂŒhtĂ€kki âĂŒllatabâ. âPaljudes klubides, kus olen mĂ€nginud, on mĂ€ngueelne söök paigas olnud, selles suhtes on mul vedanud.â
vĂ”imalik, nĂ€itab ta alati ise ette, mida kohaliku hotelli kokkadelt ootab. âNii on kĂ”igile lihtsam, kui olen ise köögis ja teeme koos toidu valmis. Mina tean, mis maitseid meeskond eelistab, kui vĂŒrtsine vĂ”ib toit olla, ja see kĂ”ik on minu kont rollida.â
sĂŒnni juures! Seda suurem rÔÔm on praegu nĂ€ha, mis hooaega poisid teevad â tĂ€iesti ulme!â
Saaremaa ajaleht Meie Maa kirjutas juba toona, kui Pihel noortekoondisesse pÀÀses, et âkahjuks ei tee Peeter Pihel jalgpalliga seoses kaugeleulatuvaid plaane. Esialgu!â. Tulevane chef Ă”ppis nimelt parasjagu Kures saare ametikoolis kokaks ja sidus oma tule viku just gastronoomiaga. âIga jĂ”udis sinna, kus tuli teha lihtne talupojavalik â kas jalka vĂ”i mĂ”ni muu töö, mis toidab ja leiva lauale toob. Kokandus on sĂ”na otseses mĂ”ttes selline amet! Ehk oleks pidanud jalgpallurina suuremalt unistama ja mĂ”tlema, aga kokan dus tundus toona kindlam ja glamuursem valik. Sel ajal ju keegi veel vĂ€ga piiri taga ei mĂ€nginud, kui Mart Poom vĂ€lja arvata. KĂ”ik oli veel natuke lapsekingades, nii nagu meie vabariik ĂŒldse toona oli. Ăhel hetkel tuli otsus teha ja valisin kokanduse. Ei ole seda kahetsenud!â
ïĄMĂ€ngijana FC Kuressaare pĂ€evil. Foto: Irina MĂ€giĂldiselt suhtuvad köögitiimid vĂ€lismaa hotelli des Pihelisse hĂ€sti â jalgpallitiimide puhul on sel line lahendus juba tavapĂ€rane praktika ja paljud on seda ka varem kohanud. Inglise keelega saab ĂŒldiselt asjad aetud, sest köögi peale kellegi ikka leiab, kes seda rÀÀgib ja vajaduse korral teistele juttu tĂ”lgib.
âPigem oodataksegi, et tuled ja paned kĂ€ed kĂŒlge. Minu jaoks on ka oluline luua kokkade seas hea fiiling â kui nad on positiivselt meelestatud, teevad nad ka paremat asja ja toit tuleb paremini vĂ€lja, vĂ”rreldes sellega, kui nende peale karjuksin, nĂ”uaksin kĂ”ike kiiremini ja staaritseksin. See on puhas tiimitöö. Hea söök sĂŒnnib positiivse emot siooni kaudu. Muidugi pean jĂ€lgima, et hĂŒgiee nireeglid oleksid paigas, et mĂ€ngijatega midagi juhtuda ei saaks, sest hea söök sĂŒnnib puhtast köögist.â
VĂ€ga suuri erinĂ”udmisi meie praegusel koon disel söögi suhtes ei ole. Ăks mĂ€ngija ei talu laktoosi ning delegatsioonis on paar taime toitlast, kuid suuri murekohti see Pihelile ei tekita. âĂhtegi veganit meil praegu ei ole, kĂŒll on aga peatreener Thomas HĂ€berli ja abitree ner Norbert Hurt taimetoitlased, nii et pean alati vaatama, et ka neil oleks midagi sĂŒĂŒa.
Sel sĂŒgisel toimub juba kĂŒmnendat korda heategevuslik jalgpal liturniir Chefâs Cup, kus omavahel vĂ”istlevad restoranid. TĂ€navu 16. oktoobril EJLi sisehallis toimuva vĂ”istluse ellukutsumises ja korraldamises on oluline roll ka Peeter Pihelil, kes sai innustust, kui kunagi PĂ€daste satsiga Taanis sarnasel rahvusvahelisel turnii ril osales.
â16 satsi ja neli alagruppi ja mĂŒĂŒme kohapeal loteriipileteid. Ma ei tea veel tĂ€pselt, millised restoranid selles tĂ€navu osalevad, aga viie euro eest on vĂ”imalik endale vĂ”ita vĂ€ga maitsev Ă”htusöök Eesti tipprestoranis!â rÀÀgib Pihel.
Kogutud summa on alati suunatud Tallinnast vĂ€lja mĂ”nda vĂ€iksemasse kohta. âEelmisel korral olid meil fookuses nĂ€ gemispuuetega inimesed ning saadud raha eest ostis Tartu EmajĂ”e kool endale Ă”ppeklassi toidunĂ”usid. Koolisööklatele oleme ostnud lisatarvikuid, et koolilĂ”unad oleksid suurema varieeruvusega. Kihnu kool sai nĂ”udepesumasina. MĂ”ni kool on ise projekti raames raha juurde kirjutanud ja endale ahju saanud. See on tore koht, kus restorahvas saab kokku, mĂ€ngib palli, tunneb sporditegemise ĂŒle rÔÔmu ja teeb seelĂ€bi ka palju head, nii et kĂ”ik vĂ”idavad.â
MĂ€ngutase on kokkade turniiril mĂ”istagi seinast seina. âVĂ”in öelda, et turniiril nĂ€eb vĂ€ga erineva tasemega pallivĂ”lureid! Me ei ole kunagi keskendunud sellele, kas kĂ”ik need tĂŒĂŒbid, kes vĂ€ljaku le jooksevad, ka reaalselt nende restoranidega seotud on, las see jÀÀb iga resto enda sĂŒdametunnistusele. Ăks nĂ”ue on aga see, et igas tiimis peab kogu aeg platsil olema ĂŒks naisterahvas. See ettevĂ”tmine on alati suur-suur rÔÔm ja sellega kaasneb vĂ€ga-vĂ€ga tore emotsioon.â
Karikatuur: Margus KontusPeeter Pihel saadab koondise vĂ€lisreisi eel kohaliku hotelli kokkadele iga kord pĂ”hjaliku juhendi koos ĂŒksikasjaliku iga söögikorra menĂŒĂŒ ga. Toome vĂ€lja mĂ”ned nopped nĂ”udmistest ja standarditest, mille jĂ€rgi Eesti koondisele sĂŒĂŒa tegevad köögid lĂ€htuma peavad.
Soola ja kiudaineid tuleb söögitegemisel kasutada mÔÔdukalt KÔik kalad peaksid olema fileeritud ja ilma luudeta
KĂ”ik menĂŒĂŒs sisalduvad road peavad olema valmis 15â20 minutit enne eine mĂ€rgitud algusaega
Praetud rasvaseid toite tuleb vĂ€ltida. Keetmine, aurutamine, kĂŒpsetamine ja grillimine on ainsad lubatud kuumutamismee todid
KÔik road peavad olema otsast lÔpuni kohapealses köögis valmistatud
VĂ”i ja vĂ”ilaadsete toodete asemel tuleb kĂŒpsetamisel kasutada oliiviĂ”li
KÔik supid peavad olema vÀhese rasvasisaldusega
Liha peab olema vÀherasvane ja nÀhtavad rasvased kohad tuleb Àra lÔigata
Iga menĂŒĂŒs tehtav muudatus tuleb kooskĂ”lastada meeskonna toitumisspetsialisti vĂ”i peakokaga esimesel vĂ”imalusel
See paneb ka mind rohkem pingutama ja avar dab meeskonna taimetoiduvalikuid, sest ma ei hakka neile kahele kunagi midagi eraldi te gema, vaid loon nende kaudu ka ĂŒlejÀÀnutele rohkem taimset valikut. MĂ€ngijad on selle ĂŒle pigem rÔÔmu tundnud.â
Nagu kĂ”igil inimestel, on ka koondise jalg palluritel lemmiksöögid ja eelistused. âZenjov ei suuda nĂ€iteks ĂŒldse vĂŒrtsist toitu sĂŒĂŒa. Vassil jev kĂŒsib, miks me nii palju kana peame sööma. Noored poisid kĂŒsivad, kas pudru peale kaneeli suhkruga saab. Ega me magustoitudele ĂŒldiselt vĂ€ga ei panusta, aga suur lemmik on vanilliko hupiim, seda pastat kĂŒsitakse alati juurde,â toob Pihel vĂ€lja.
âMihkel Aksalu on selle peale nĂ€iteks vĂ€ga maias! Aksaluga me kunagi mĂ€ngisime Kuressaa res isegi koos. Koondise mĂ”ttes on ta juba vaat et dinosaurus, aga endiselt vĂ€ga tegus. Naljaga pooleks vĂ”ib öelda, et kĂ”ige suuremad kriitikud on hoopis staffâis â neil on tavaliselt kĂ”ige rohkem kommentaare ja kĂŒsimusi. Aga see kĂ”ik on posi tiivne ja tore!â
ïĄSuuri probleeme vĂ”i se keldusi pole Pihelil koondise kokana veel vĂ€lismaal tekki nud, kuid mĂ”nel korral on ta kohalike toidutavadega siiski kokku pĂ”rganud. âMeil on tihti kergeks suhkruampsuks vĂ€ike Ă”unastruudel, mille kĂ”rvale teeme vanillikastme. KĂŒprosel nĂ€gin esimest korda oma 40 eluaasta jooksul, et seda tehti ĆŸelatiiniga! Ănneks sain sellele Ă”igel ajal jaole. KĂ”ikides asjades peab ikka kaasas olema ja nĂ€ge ma-maitsma, nii on lihtsam hilisemaid ĂŒllatusi vĂ€ltida.â
97
mĂ€ngu ja ĂŒheksa vĂ€ravat on Pihel eri liigades FC Kuressaare eest kirja saanud.
Avaldame Eesti koondise mĂ€ngueelse eine menĂŒĂŒ koos köögile antud lisajuhistega, mida kasutati 2021. aasta novembris
BrĂŒsselis enne mĂ€ngu Belgiaga. 11.â14. novembril BrĂŒsselis viibides tellis koondis hotellis kokku 11 einet, mida oli kĂ”iki kirjel datud samasuguse tĂ€psusastmega.
Supp Minestroone (palun tehke kindlaks, et supp oleks sobiv taimetoitlastele)
KÔrvale krutoonid ja pesto
Viilutatud leib ja röstsaiad (vaja on kaht röstrit)
Soojade saiade valik, sealhulgas tÀistera ja seemnetega
Kolm moosi
Viilutatud kalkunisink
Kaht tĂŒĂŒpi vĂ€hese rasvasisaldusega pehmet juustu (ĂŒks laktoosivaba)
Viilutatud gouda
Salatilehed
Tomat
Kurk Marineeritud kurk
Puuviljavalik (5â6 erinevat)
Ăunastruudel (vĂ€ikesed tĂŒkid) Ć okolaadikĂŒpsised
Grillitud kanafilee (mitte liiga kuiv, ĂŒks filee lĂ”igatud pooleks)
Spagetid oliiviÔli ja spinatilehtedega Vegan nuudliroog
Penned tuunikala, porrulaugu ja spi natilehtedega (pasta carbonara stiilis kreemine pasta)
Aurutatud tatar
Tomatikaste
KÔrvale: riivitud parmesan, pesto
Ăunastruudel vanillikastmega
Tomatikaste vÔi salsa, sinep, palsamiÀÀ dikas, oliiviÔli, vÔi, margariin, tomatiket ƥup, BBQ-kaste, magus tƥillikaste
Apelsinimahl, Ôunamahl, gaasita vesi, kohv, tee
vahetusmĂ€ngijana tegi Pihel U18 koondises debĂŒĂŒdi. Anniste oli toona juba ka A-koondises platsile pÀÀsenud.
Tulevikus soovib Pihel koos MĂŒlleriga viia mĂ€ngijatele veel tĂ€psemini kohale seda, millises vahekorras peaksid eri tĂŒĂŒpi toi dud palluri taldrikul kindlal ajal olema.
âLaadimisperioodil ei ole nĂ€iteks mĂ”tet vĂ”tta pool taldrikut marineeritud kurki tĂ€is vĂ”i alustada puuviljasalati söömisega. Ăldiselt on kutid aga professionaalsed ja on nĂ€ha, et teadlikkus kasvab, aga seal on kindlasti ruumi, kus jĂ€rgmised sammud teha.â
Samas tuleb hoida tasakaalu, sest kui mĂ€ngijatele liiga palju ette kirjutada, mida ja kui palju sĂŒĂŒa, vĂ”ib see anda vastupidi se efekti. âKoondiselaagri ajal kĂ€ivad niigi kĂ”ik nööri mööda ja kui toidu osas ka veel karmid piirangud juurde tulevad, siis on see ohukoht. Tuleb leida hea balanss, kui das kellelegi midagi öelda â et see jĂ”uaks mĂ€ngijale selliselt kohale, et ta suudaks seda ka teoks teha. Söömine peab olema tore ja positiivne, et keha saaks kĂ”ik vajali ku toidust kĂ€tte. Sel hetkel ei taha mĂ€ngi jale ajudele kĂ€ia.â
Just sel pĂ”hjusel ĂŒritab Pihel sageli lei da menĂŒĂŒsse pisut raamidest vĂ€ljas ole vaid roogasid. âKui oled poolteist vĂ”i kaks nĂ€dalat jĂ€rjest kellegagi koos olnud ja ĂŒhes stiilis toitu söönud, siis oleks hea vahepeal ka midagi erinevat saada. Kui veel vĂ”it on ka tulnud, siis on emotsioon söögilauas hoopis teine.â
Kokkade kĂ€ed on vabamad mĂ€ngu jĂ€rgsel Ă”htusöögil â taastumisperioodil saavad mĂ€ngijad rihma pisut lĂ”dvemaks lasta. Just see on ka aeg, kus Pihel saab vĂ€lismaal olles pakkuda mĂ€ngijatele jul gelt ka roogasid kohalikust köögist. âPit sat me söönud ei ole, kĂŒll aga nĂ€iteks suĆĄit ja burgerit.â
On siiski mĂ”ned asjad, mis koondi se toidulauale mitte mingil juhul ei jĂ”ua. âToores liha ja toores kala â need on selli sed asjad, mis vĂ”ivad olla pisut riskantsed. VĂ€ga magusat ja rammusat magustoitu me ka ei paku, kuigi tiramisut oleme kĂŒll söönud. Kvaliteetse toitumise taust ongi see, et kĂ”ike tuleb mĂ”istuse piires tarbi da. ĂĂ€rmused on tavaliselt need, mis kĂ€tte maksavad.â
said Eesti koondislased BrĂŒsselis nautida mĂ€ngujĂ€rgsel Ă”htusöögil. Belgia köögi maitseid pakuti ka soolase toidukorra ajal, kui proovida sai moules-fritesâi ehk rannakarpe friikartulitega.
SĂ€rkide lae alla tĂ”mbamise asemel on TĂ€htede Klubis Ă€ra kaunistatud ruumi vĂ€lisaknad â esi messe valikusse mahtusid sĂŒmboolselt 11 kĂ”ige olulisemat mĂ€ngijat Eesti jalgpalliajaloost.
Valiku aluseks vĂ”eti Indrek Schwede 2009. aastal Eesti jalgpalli 100. sĂŒnnipĂ€evaks koostatud Eesti lĂ€bi aegade parimate mĂ€ngijate edetabel, mida vahepeal vĂ€rskendati. âSchwede konsultee ris valikut tehes ka spordiajaloolase Tiit LÀÀnega ja nemad kaks on ilmselt kĂ”ige rohkem Eesti jalg palliajalugu lĂ€bi töötanud inimesed.â
â
Meil ei ole seda, nagu on mĂ”nes sise hallis, kus legendide sĂ€rgid tĂ”mma takse lae alla, seega oli loogiline, et toome selle TĂ€htede Klubisse, millest saab nĂŒĂŒd veel rohkem Eesti jalgpallitĂ€htede klubi,â selgi tab Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht. âCoolbet TĂ€htede Klubis kĂ€ivad tihti ka endised koondise mĂ€ngijad â 100 mĂ€ngu kirja saanud mĂ€ngijad saavad sinna alati kutse, nagu ka meie toetajad. Koondisel hakkavad seal olema ka mĂ€ngujĂ€rgsed koosviibimised koos peredega. LĂ€htepunkt oli see, et ajalugu kĂ”neleks meiega.â
Plaani kohaselt hakkab esimesele 11 nimele igal aastal lisanduma vaid ĂŒks kujundatud aken, mis tĂ€ hendab, et klubi sĂ€ilitab eksklusiivsuse. âPraeguse seisuga on seal veel kĂŒmmekond vaba akent ehk jĂ€rgmised kĂŒmmekond aastat saame sinna nimesid lisada. PĂ€rast seda on vĂ”imalik laieneda juba mĂ”le male poole koridori, kus on veel kĂŒmmekond akent. Seega on jĂ€rgmised paarkĂŒmmend aastat vĂ”imalik sinna samas formaadis mĂ€ngijaid lisada. VĂ€ga pi kas perspektiivis on muidugi vĂ”imalik ka ĂŒlejÀÀnud staadionit mööda edasi minna,â sĂ”nab Uiboleht.
Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana PiparCoolbet TĂ€htede Klubi pi letiga saab Eesti koondi se kodumĂ€ngul A. Le Coq Arenal nautida mĂ€ngu kĂ”rvale mugavaid iste kohti rĂ”dul, tasuta jooke (vein, Ă”lu, karastusjoogid, kuumad joogid) ja sooja bufeeĂ”htusööki (kĂŒlmad eelroad, soojad pĂ”hiroad, magustoidu valik) ning vĂ”imalust jĂ€lgida mĂ€ngu soovi korral siseruumist. TĂ€htede Klubi pilet tagab kiire sissepÀÀsu staadio nile, samuti jagatakse tasuta mĂ€ngukava ja koosseisude lehte. Pileti TĂ€htede Klubisse saab osta igaĂŒks, selle hind on 95 eurot.
ïąï€ï Igale mĂ€ngijale on pĂŒhenda tud ilusa kujundusega aken, kus on lĂŒhidalt vĂ€lja toodud tema saavutu sed ja tĂ€htsus Eesti jalgpallis.
Mart Poom
Ragnar Klavan
Evald Tipner
Andres Oper
Arnold Pihlak
Richard Kuremaa
Konstantin Vassiljev
Leonhard Kass
Ott MÔtsnik
Raio Piiroja
Eugen Einmann
Sealjuures ei pea valitute seltskond piirduma vaid meeste ega vaid mĂ€ngijatega. âKujutan ette, et ĂŒhel hetkel leiame seal kindlasti koha nĂ€iteks Anastassia Morkovkinale, samuti Tarmo RĂŒĂŒtlile. Kindlasti ka mĂ”nele muule legendaarsele Eesti jalgpallitegelasele,â lubab Uiboleht. âAlustasime meestekoondise mĂ€ngijate keskselt, muu hul gas seepĂ€rast, et tĂ€histada meestekoondise 100. sĂŒnnipĂ€eva, mis 2020. aasta novembris oli. Sa muti sai vahepeal saja aasta vanuseks jalgpalliliit.
Coolbet tuli partnerina sinna juurde ja aitas asja finantseerida.â
TĂ€htede Klubist saab nĂŒĂŒd ka hea koht, kus staa dionil tehtavaid ekskursioone lĂ€bi viia, ning Uibo leht lubab, et ajapikku tekitatakse sinna ajaloolist vÀÀrtust veelgi juurde. âĂhelt poolt on see kultuuri talletamine, teisalt annab see ka mĂ€nguelamuse le juurde, kui lĂ€hed VIPi-kĂŒlalisena Eesti koondise mĂ€ngule, saad selle kĂ”rval nautida head sĂŒĂŒa-juua ning lisaks hakkab ajalugu sinuga rÀÀkima.â
Selge viga karistusala lĂ€hedal â mĂ”lemad mĂ€ngijad kukuvad pikali ja vajavad arstiabi. Kohtunik tuvastab sĂŒĂŒdlase kohe, vilistab karistuslöögi mĂ€rgiks ja vĂ”tab taskust ka kollase kaardi vĂ€lja, kuid seisab viga saanud mĂ€ngijate kĂ”rvale ja tĂ”stab kaardi pea kohale alles mitukĂŒmmend sekundit hiljem, kui vea teinud mĂ€ngija pĂŒsti tĂ”useb. Tuleb tuttav ette?
Vahel vĂ”ib jÀÀda mulje, et kui vea teinud mĂ€ngija ka ise haiget saab, ĂŒritab ta kui dagi kohtuniku empaatiavĂ”imele rĂ”huda ja loodab, et kui ise piisavalt nĂ€rust nĂ€gu teeb, pÀÀ seb ta ka distsiplinaarkaristusest. VĂ”i siis ĂŒritab vea teinud mĂ€ngija olukorrast vĂ”imalikult kiiresti vĂ”imalikult kaugele joosta, nagu oleks sellega vĂ”i malik kaardist pÀÀseda.
Paraku on tĂ€pselt nii nagu 1993. aastal vĂ€lja tul nud kĂ”igi aegade esimeses âFIFAâ videomĂ€ngus âvea tegemise jĂ€rel vĂ”id kĂŒll kohtuniku eest mine ma joosta, aga mĂ€ng ei jĂ€tku enne, kui vilemees on su kĂ€tte saanud ja kaarti nĂ€idanud.
Kas nii on aga vÔimalik kaardist pÀÀseda, kui ise jÀÀdagi vea tegemise jÀrel maha lamama?
Niisiis â miks ootavad kohtunikud, et mĂ€ngija pĂŒsti tĂ”useks, kui soovivad talle kollast vĂ”i pu nast kaarti nĂ€idata?
Vastavad Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osa konna liikmed ning endised kohtunikud ja prae gused rahvusvahelisel tasemel kohtunike vaatle jad Hannes Kaasik ja Uno Tutk:
âSellel on laias laastus kaks pĂ”hjust. Esimene neist on austus â nii nagu sa ei rÀÀgi maas lamava inimesega ja suhtled temaga samalt tasapinnalt, on sama ka kaartide nĂ€itamisega. RÀÀkimisega on muidugi teine teema siis, kui kohtunik kĂŒsib mĂ€ngijalt, kas ta vajab arstiabi.
Teine pĂ”hjus peitub selles, et pikali olev mĂ€n gija ei pruugi aru saada, et talle on kaarti nĂ€ida tud. Selleks et info jĂ”uaks inimesele kohale ja ta teaks, et talle kaarti nĂ€idati, on kĂ”ige parem, kui ta oleks pĂŒsti ja nĂ€oga kohtuniku poole. Lisaks
ïĄKaks mĂ€ngijat on kokku pĂ”rganud ja haiget saanud. Kohtunik Grigori OĆĄomkovil tuleb nĂŒĂŒd otsustada, kumb oli sĂŒĂŒdi ja kas tegu vÀÀrib ka kaardi nĂ€itamist.
Foto: Jana Pipar
ei pruugi ka teised mÀngijad ja pealtvaatajad aru saada, kellele kaarti nÀidati, kui kohtunik seda pi kali olevale mÀngijale nÀitab.
Vahel nĂ€itavad kohtunikud kaarti ka selja ga olevale mĂ€ngijale, aga seda ainult juhul, kui mĂ€ngija ise ei soostu ĂŒmber pöörama. Siis on see mĂ€ngija enda risk, kui ta sellest infost ilma jÀÀb. Pikali olevale mĂ€ngijale vĂ”ib kaarti nĂ€idata ainult juhul, kui ta tĂ”esti kanderaamil platsilt minema viiakse ning midagi muud ĂŒle ei jÀÀ.
Kui kohtunik mĂ”ne selle pĂ”himĂ”tte vastu ek sib, ei mĂ”juta see otseselt tema hinnet, mille ta kohtunike vaatlejalt saab, vaid see on rohkem stiili ja kohtunikutarkuse kĂŒsimus. Samasse kate gooriasse kuuluvad ka sellised asjad, et inimesega rÀÀkides tuleb talle silma vaadata ning mĂ€ngijal ei tohi lasta enda juurest Ă€ra minna, kui jutt on pooleli â kohtunik on mĂ€ngu juht! Samuti ei tohi mĂ€ngija peale nĂ€puga nĂ€idata â ka Eestis on see ebaviisakas, aga mĂ”nes kultuuris tĂ€hendab see lausa: ma lasen su maha!â
Jalka vĂ”tab rubriigis âMiks?â luubi alla kĂŒsimu sed, mille on lugejad meile saatnud vĂ”i mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.
Kui ka sul on mĂ”ni jalgpalliteemaline kĂŒsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!
Tekst: Raul OjassaarKlasen: Ajastus on vÀga hea. Itaalias veede tud aja jooksul on jÔu poolest kÔvasti juurde pannud ja see osa ÔhuvÔitlusesse minekust on selgelt paranenud.
Koogas: Kaitseduelle saab kindlasti tuua vĂ€lja tugevusena. Standardolukordades vĂ”iks rĂŒnnakul olla otsustavam ja seelĂ€bi ka resulta tiivsem.
Klasen: Noorena oli sellega keeruline â viskas kiiresti kasvu, aga jĂ€i kleenukeseks. Itaalias on ta hea söögi peal olnud ja kosunud, nĂŒĂŒd on juba tĂ€itsa noormehe moodi.
Koogas: On ajas lÀinud paremaks.
Klasen: Tema vĂ€ga-vĂ€ga suur trump. NĂ”mme Unitedisse tulles oli algul tehni liselt ja fĂŒĂŒsiliselt vajakajÀÀmisi, aga nii hingestatud ja sisemiselt motiveeritud noort kohtab harva.
Koogas: VÀga kohusetundlik ja sisemiselt motiveeritud mÀngija, kes on enda tööeetikaga heaks eeskujuks ka teistele.
Klasen: Sööt on see, mis teda keskkaitsjana teistest eristab â sööduoskused on keskvĂ€l jamĂ€ngijale omased. Kindlasti ĂŒks suurtest trumpidest. Löögile ta liiga tihti ei satu ja seda on seetĂ”ttu keeruline hinnata.
Koogas: Söödu kvaliteet on heal tasemel ja seda mÔlema jalaga. Löök vajaks kindlasti tÀhelepanu, aga tema positsioonist lÀhtuvalt ei kuulu see prioriteetide hulka.
Klasen: Paraku ĂŒks suurimaid nĂ”rkuseid, ent ka siin on tĂ€nu fĂŒĂŒsiliste vĂ”imete paranemisele toimunud selge edasiminek.
Koogas: Esimesed sammud vĂ”iksid olla terava mad, aga ĂŒldine kiirus on kaitsja kohta korralik.
Klasen: VÀga hea. Nagu söötude puhul, sarnaneb ka vÀljakunÀgemine keskvÀl jamÀngija omaga.
Koogas: Suudab leida vĂ€ga hĂ€id lahen dusi, et algatada rĂŒnnakuid. TĂ€psed söödud lĂ€bi vastaste liinide paistavad tema mĂ€ngus selgelt silma.
Klasen: Element, mis noorena ei olnud tulenevalt fĂŒĂŒsilisest vĂ€iksemast vĂ”i mekusest kĂ”ige parem. Oli ka pĂ”hju seks, miks ta nooremana eriti keskpool kaitses ei mĂ€nginud. Aja möödudes ja fĂŒĂŒsiliste vĂ”imete paranedes on tulnud teistele jĂ€rele.
Koogas: Tema positsioonist lÀhtuvalt ei ole tÀheldanud, et selles vallas problee me oleks.
Klasen: Pigem mÀletan seda tema nÔr kusena. Kuna ta on selle kallal tohutult iseseisvalt vaeva nÀinud, on see lÀinud mÀrgatavalt paremaks.
Koogas: Tema pikkust arvestades vÔiks eeldada, et sellega on kohati ras kusi, aga tal on vÔimekus mÀngu hÀsti lugeda ja olukordi ennetada.
Klasen: Keskkaitsja kohta tehniliselt vÀga hea, meeldib palliga tegutseda. Koos sööduoskuse ja vÀljakunÀgemi sega muutis see ta ka Itaalia turul vÀga atraktiivseks mÀngijaks.
Koogas: Tunneb end palliga olles vÀga mugavalt. Esimese puute kvaliteet on kaitsemÀngija kohta silmapaistev. On vÔimeline surve alt vÀlja tulema ka lÀbi individuaalse meisterlikkuse.
SPALi noortemeeskonna ridades Itaalia omavanuste meistriks kroonitud noortekoondise keskkaitsjat iseloomustavad teda Eestis treeninud Martin Klasen ja Andres Koogas.Kui sa ei oleks jalgpallur, siis millise spordialaga tegeleksid? KĂ”ige lihtsam vastus oleks korvpall â olen ĂŒsna pikka kasvu inimene ja see on miski, mille tegemist ma naudin. Algklas sides kĂ€isin paar korda isegi trennis, aga kuna ma mĂ€ngisin siis juba ka jalgpalli, tuli valik langetada, sest mĂ”lemat ei oleks jĂ”udnud.
Millist laulu enne tĂ€htsat mĂ€ngu kindlasti kuulama pead? Viimasel ajal olen enne mĂ€nge tihti kuulanud Post Maloneâi laulu âMotley Crewâ. Mulle meeldib muusikaga endale tekitada sellist tĂ”sist ja keskendunud meeleolu ja see laul sobib selleks.
Oled sa alati keskkaitses mĂ€nginud? Kuidas sai sinust keskkaitsja? Alustasin tegelikult ĂŒldse vĂ€ravavahina, aga ei jĂ€tkanud, sest konkurents oli vĂ€ga suur. VĂ€ljakul alustasingi mĂ€ngimist keskkaitses. Vahepeal prooviti mind ka alumise poolkaits jana, sest minus nĂ€hti vajalikku tehnilist vĂ”imekust, aga keskkaitsja koht on mulle alati tundunud kĂ”ige Ă”igem.
Mida sa selle positsiooni juures enim naudid? Naudin seda, kui saan olla mĂ€ngujuht, ja mulle meeldib, et saan olla rohkem palliga kui ilma. Ma ei ole mĂ€ngijana eriti jooksja tĂŒĂŒpi â pigem dikteerin mĂ€ngu söötudega.
On sul jalgpallis ajapikku tekkinud ka mĂ”ni eeskuju, kellele eriti kaasa elad ja kellel silma peal hoiad? VĂ€iksena oli selleks minu esimene treener Andres Koogas. Ma ei tea, kas ta oli mu iidol, aga ma jĂ€lgisin teda sel ajal tihti, sest ta mĂ€ngis ka ise jalgpalli ja just keskkaitses. Mulle vĂ€ga meeldis, kuidas ta mĂ€ngis, ja treenerina oli ta mulle tĂ€htis inimene. NĂŒĂŒd on mulle ajaga meeldima hakanud Virgil van Dijk â ta on liider ja minu silmis complete player Veel meeldib mulle Alessandro Bastoni, kelle jalaga mĂ€ng ja oskus mĂ€ngu ĂŒles ehitada on tipptasemel.
Mida Itaalias veedetud aja jooksul enim Ă”ppinud oled? Jalgpallis on arenenud taktikaline pool. Kui jalaga mĂ€ng oli mul juba enne Itaaliasse minekut okeil tasemel, siis kĂ”ikides kaitseelementides â kuidas liikuda ja millal mida teha â olen kĂ”vasti juurde pannud. Olen Ă”ppinud ka seda, et vigu tuleb kĂ”igil ette ja see ei tee sinust halvemat mĂ€ngijat.
Kuidas sinu Ă”ppetöö vĂ€lja nĂ€eb? Alustan hetkel Arte gĂŒmnaasiumis 12. klassi ja olen alates Itaaliasse tulekust olnud distantsĂ”ppel. EesmĂ€rk on gĂŒm naasium Ă€ra lĂ”petada ja vaadata, kas jĂ”uab jalgpalli kĂ”rvalt ka ĂŒlikooli minna.
Kuidas vaba aega sisustad? Vaba aega vĂ€ga ei teki, aga kui seda on, on erinevaid vĂ”i malusi. NĂ€iteks on meil siinses elamus mĂ€ngude tuba, kus saab mĂ€ngida nĂ€iteks piljardit, pinksi ja lauajalkat. Kuna linn on lĂ€hedal, kĂ€ime vahel sĂ”pradega söömas ja niisama jalutamas. Kui olen vĂ€sinud, vaatan oma toas Netflixi. Elu on siin ĂŒsna rutiinne, aga see kĂ€ib jalgpalli juurde.
Mida sa Eestist igatsed? Peret ja sÔpru.
SĂŒnniaeg: 15.04.2004
Positsioon: keskkaitsja
Klubi: SPAL U19 (Itaalia) Endised klubid: NÔmme Kalju FC, FC NÔmme United, Tallinna FC Flora
Treenerid: Andres Koogas, Sergei Terehhov, Alex Sander Sepp, Martin Klasen, Ats Sillaste, Jan Harend, Marko PÀrnpuu, Alo BÀrengrub, Cristian Serpini, Fabrizio Piccareta, Paolo Mandelli, Massimo Pedriali, Vito Grieco KoondisekarjÀÀr: U16 2/0, U17 1/0, U18 1/1, U19 1/0
Itaalia U18 meistriks tulemine. PÀrast otsustava mÀngu lÔpuvilet oli tÀpselt selline tunne, et tegingi selle Àra! VÀga kergendatud tunne oli pÀrast seda pikka ja rasket aastat. Ma usun, et meistriks tulemine vÔttis vÀga hÀsti kokku terve hooaja, mis oli minu jaoks vÀga edukas.
FOTOD: erakoguSoome legendid vĂ”itsid kohtumise lĂ”puks Mika VĂ€yryneni imeilusast ka ristuslöögist 1 : 0. Aga see ei olnud ĂŒldse pĂ”hiline!
Eesti koondises on JÀÀger, Dmitrijev ja Kruglov kĂŒmneid kordi koos platsil kĂ€inud. Dmitrijevil ja Kruglovil kogunes nĂ€iteks ĂŒhiseid koon disemĂ€nge (kohtumisi, kus mĂ”lemad on korraga platsil olnud) 75, Kruglovil-JÀÀgeril 72 ja Dmitrijevil-JÀÀgeril 71. JÀÀger on neist kahest enam teinud koondisemĂ€nge kaasa vaid koos Ragnar Klavaniga (93), Kruglovi puhul on aga Dmitrijev ja JÀÀger selles edetabelis just esime sed kaks. Aleksandr Dmitrijevil on Kruglov esimene ja JÀÀger kolmas, nende vahele mahub vaid Klavan (73). Martin Reimi ja Marko Kristali nimel oleva Eesti rekordini (118!) ei kĂŒĂŒndinud neist aga ĂŒkski duoâŠ
Kui varem on Eesti koondises olnud tavaks, et 100 mÀnguni jÔudnud meestekoondislased saavad karjÀÀri lÔpetades lahkumismÀngu teha mÔnes ametlikus koondise maavÔistlusmatƥis, siis tihenenud rahvusvahelise kalendri tÔttu ei olnud see Enar JÀÀgeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi puhul sobival moel vÔimalik. Selle asemel korraldati 19. augustil A. Le Coq Arenal uhke legendide lahing Eesti ja Soome endiste* koondislaste vahel.
Legendide lahingul ei lĂ€inud Eesti tii mis rebimiseks selle nimel, millise sĂ€r ginumbri keegi saab â kehtis hoopis reegel, et iga mees saab sĂ€rginumbriks oma koondisemĂ€ngude arvu. Pildil ole val Eesti algrivistusel oli koondisekoge must kokku ei rohkem ega vĂ€hem kui 1017 kohtumise jagu!
Eesti naiste A-koondis vÔÔrustab 2. septembril A. Le Coq Arenal MM-valikmÀngus Prantsusmaa koondist. Prantsusmaa kuulub naistejalgpalli absoluutsesse tippu, mida iseloomustab hÀsti asjaolu, et juulis vÀldanud EM-finaalturniiril oli Prantsusmaa nelja parema seas ja palju ei jÀÀnud puudu ka finaali jÔudmisest, kui poolfinaalis tuli tunnistada Saksamaa 2 : 1 paremust. FIFA edetabelis hoiavad prantslased kÔrget viiendat kohta. Jalka uuris naistejalgpalli asjatundjalt Anders NÔmmelt Prantsusmaa koondise kohta ja seda, millist mÀngu vÔivad Eesti naised oodata.
NĂ”mme sĂ”nul on kogu Prantsusmaa koon dis vĂ€ga ohtlik, kuid erilise tĂ€helepanuga on vaja jĂ€lgida Prantsusmaa rĂŒndeliini te gevust. âKui EM oleks lĂ€inud ideaalselt, siis oleks Tallinnas ilmselt kohal ka Marite-Antoinette Ka toto, kuid EMi teises alagrupimĂ€ngus Belgia vas tu saadud ristatisideme vigastuse tĂ”ttu jÀÀb tema Eesti vastu eemale. See aga ei vĂ€henda Prantsus maa sĂŒgavust ja nende ÀÀrerĂŒndajate Kadidiatou Diani ja Delphine Cascarino ohtlikkust,â seletab NĂ”mm. Katoto on 23aastane Paris Saint-Germai ni rĂŒndaja, kes on suutnud 32 koondisemĂ€nguga lĂŒĂŒa juba 26 vĂ€ravat.
Prantsusmaale on iseloomulik tempokas ja agressiivne rĂŒndemĂ€ng, millega ĂŒritatakse vas tast esimese paarikĂŒmne minutiga Ă€ra vĂ€sitada ja kiired juhtvĂ€ravad kĂ€tte saada. âSeniste MM-va likturniiri mĂ€ngude pĂ”hjal on seda hĂ€sti nĂ€ha ol nud. Valiksarja esimeses mĂ€ngus Kreekaga lĂ€ksid
prantslannad 25. minutiks 4 : 0 juhtima ja Eesti naiste vÔÔrsilkohtumises Prantsusmaaga oldi esi mese pooltunni jĂ€rel samuti 4 : 0 eduseisus,â mee nutab NĂ”mm.
NĂ”mme arvates on Prantsusmaa mĂ€ngus kee ruline leida suuri nĂ”rkusi, kuid suvise EM-finaal turniiri veerandfinaalmĂ€ng Hollandi vastu paljas tas puudujÀÀgid prantslannade mĂ€ngujoonises. âNii Prantsusmaa meeste- kui ka naistekoondis te puhul rÀÀgitakse tavaliselt enne suurturniire nende sisekliimast. Neil on kĂŒll tohutult kvalitee ti, kuid vahepeal ei saada loogiliselt enda mĂ€ngu tööle. EMi veerandfinaal Hollandi vastu tĂ”endas just seda fakti ja kui Prantsusmaa ei suutnud kii resti vĂ€ravaid Ă€ra lĂŒĂŒa, siis muututi kĂ€rsituks ja mĂ€ngust kadus voolavus Ă€ra,â rÀÀgib NĂ”mm.
Ăldjoontes vĂ”ib aga NĂ”mme arust Prantsus maa naiste EMi-sooritusega rahule jÀÀda. âKind lasti jĂ€ttis suure pitseri nende turniirile Katoto vi
gastus â poolfinaalis Saksamaaga jĂ€i neil edurivis Alexandra Poppi taolisest puhtast rĂŒndajast puu du. KĂŒll aga suudeti ĂŒle mitme suurturniiri enda tase vĂ€lja mĂ€ngida,â seletab ERRi spordiuudiste osakonna toimetaja.
Prantsusmaa naistekoondist on kummitanud aastaid aga omapĂ€rane probleem. Nimelt on neil maailmatasemel keskvĂ€ljamĂ€ngijate puudus, kuna koondise peatreener Corinne Diacre ei saa Prant susmaa meisterklubi Lyoni Olympiqueâi mĂ€ngija tega kĂ”ige paremini lĂ€bi. âPeatreener Diacre ei ole juba aastaid Lyoni keskvĂ€ljamĂ€ngijatega lĂ€bi saanud ja neid koondisesse kutsunud. Nende kva liteedi puudumine jĂ€tab aga Prantsusmaa koon dise mĂ€ngule aeg-ajalt selge jĂ€lje, mistĂ”ttu pole nad oma koondise potentsiaali suutnud tĂ€ielikult Ă€ra kasutada,â arvab NĂ”mm.
Seega lĂ€heb Eesti naistel Prantsusmaa vas tu kĂŒll keeruliseks, kuid mida kauem suudetakse
Prantsusmaa koondisele oli EMil oluline tĂ€his Hollandi ĂŒle saadud vĂ”it veerandfinaalis â eelmisel viiel suurturniiril, millest nad osa vĂ”tsid, langesid nad vĂ€lja just selles faasis.
oma vĂ€rav puutumatuna hoida, seda kĂ€rsitumaks vĂ”ivad vastased muutuda. âEestil on Prantsusmaa vastu palliga keeruline, eeldatavasti tuleb panusta da standarditele,â pakub NĂ”mm. Standardolukor dade kaitsmiseks on aga Prantsusmaal kasutada ĂŒlikogenud Wendie Renard. Kapten Renard on 1,87 meetrit pikk ning 136 koondisemĂ€nguga löönud 33 vĂ€ravat. âOlen ĂŒsna kindel, et nendest 33 vĂ€ravast on Renard vĂ€hemalt 25 löönud just nurgalöökidest â ta on Ă”hus tĂ”esti vĂ”imas ja teda on vĂ€ga keeruli ne takistada,â rÀÀgib NĂ”mm.
EestiâPrantsusmaa MM-valikturniiri kohtumi ses pannakse rahvusstaadionil pall mĂ€ngu kell 18. Tegemist on naistekoondise viimase kodumĂ€n guga valiksarjas, kus kohtumistele tĂ”mmatakse joon alla 6. septembril Kasahstanis. PÀÀsmeid mĂ€ngule saab osta Piletilevist, esimest korda kantakse Eesti naistekoondise valikmĂ€ngu ĂŒle ka televisioonis â otsepilti nĂ€itab ETV2.
Eduka restoraniÀri kÔrvalt jÀtkab kunagine kÔrgliiga tasemel jalg- ja korvpallur Mikk Valtna JK Welco treeningutel kÀimist ja on pÀrast jalaoperatsiooni pÀÀsenud ka vÀljakule. 36aastase Valtna ellu kuulub ka kitarrimÀng ansamblis Forest KÀmp, reisimine ja palju muud.
Tekst: Indrek Schwede | Fotod: erakogu
olla pidanuks keskenduma ĂŒhele alale, et jĂ”uda vĂ€hemalt Eesti koondisse. Tema esimene ala oli korvpall, aga koolieas oli ta lĂŒhike ja see sai otsus tavaks.
âMul polnud kĂ”rval kedagi, kes oleks öelnud, et vĂ”in veel kasvada,â rÀÀgib 188 sentimeetri pik kune Valtna, kes on enda sĂ”nul flirtinud mĂ”ttega, et ĂŒhe ala juurde jÀÀdes oleks vĂ”inud kaugemale jĂ”uda. âEestis vĂ”inuksin oma praeguse kasvuga vabalt tagamĂ€ngija positsioonil hakkama saada.â
a olen noorem kui Cristiano Ronal do!â pĂ”rutab Mikk Valtna vastuseks sageli esitatud kĂŒsimusele, miks ta ei suuda loobuda jalgpalli mĂ€ngimisest. âMul krii bib vĂ€ga hinge, et Eestis peetakse 28â30aastaseid mĂ€ngijaid jalgpalli jaoks liiga vanadeks. Ma pole sellega nĂ”us ja minu jĂ€tkamises on kĂŒllap ka sees vĂ€ike protest sellise suhtumise vastu.â
Valtna on mÀnginud meistriliiga tasemel nii jalg- kui korvpalli ja arutleb tagantjÀrele, et vÔib
Tartus Forseliuse gĂŒmnaasiumi kĂ”rval elanud Mikk tagus Ă”htuti koos poistega nagunii vutti ja kui linna legendaarseim jalgpallitreener Hillar Otto kutsus, lĂ€ks ta rÔÔmuga jalgpallitrenni. Nii sai Valtnast kahe ala mees.
Spordi kaudu avastas iseend âSuures plaanis neil kahel alal erinevusi pole,â rÀÀgib mĂ”lemal alal ka treeneriametit pidanud Valtna. âSar nasus on see, et mĂ”lemad on vĂ”istkonnaalad. Pole vahet, mitu meeskonnakaaslast sul kĂ”rval on, sest vastutus meeskonna ees on sama. Minule on jalgpall raskem olnud, sest vĂ€ljak on suurem ja mĂ€nguaeg pikem. Korvpallis vahepeal aeg seisab â kui on va hetused vĂ”i vabavisked â, mis vĂ”imaldab anaeroob sele pingutusele pausi teha. Jalgpallis on pingutus kestvam. Kui mĂ€ngid tugevama vastu, jooksed terve mĂ€ngu palli jĂ€rel. Taktikalises mĂ”ttes on sarnane see, et on rĂŒnnak ja kaitse. Jalgpallis on nĂŒansse rohkem kasvĂ”i keskvĂ€ljamĂ€ngu nĂ€ol. Korvpallis on asjad liht samad â kui oled ĂŒlitugev ĂŒks-ĂŒks mĂ€ngija, siis suure tĂ”enĂ€osusega vĂ”idad. Jalgpallis on vĂ”imalik tugeva ma vastase vastu rohkem oma puudusi lappida.â
Valtna kĂ€ib tĂ€naseni igas Welco trennis ega oskagi teistmoodi. Paus tuli sisse vaid aasta esi mesel poolel, kui ta sai jaanuaris elu suurima vigastuse: palju vatti saanud hĂŒppeliigest pidi opereerima. Augusti lĂ”pus tegi ta hooaja eduka debĂŒĂŒdi, kui skooris Welco duubelmeeskonna eest Eesti meistrivĂ”istluste II liigas.
âKodus meid vennaga vĂ€ga ei suunatud, meil oli vabakasvatus,â selgitab Valtna. âMind on vĂ€ga palju vorminud sport, mille kaudu olen avasta nud iseend ja kujundanud reeglid. Oma tree neritelt olen saanud kohusetunde, harjumuse mitte kunagi hilineda ja teha kĂ”ike maksimaal selt. Olen lapsest saadik olnud vĂ”istkonnaliige ja
vĂ”in lapsevanematele soovitada, et pange laps kindlasti vĂ”istkonnaala tegema â seal Ă”pitakse ĂŒksteisega arvestama. Olen pidevas liikumises, tegelen kogu aeg millegagi, olgu selleks töö vĂ”i kĂ”rvaltegevused. Proovin teha, mis endale huvi tav tundub ja mis hoiab toonuses. Pulbitsen iga pĂ€ev energiast. Hommikul kella seitsmest lĂ€hen teele...â
Suure osa Mikk Valtna elust moodustavad baar VĂ€ike Kuuba ja restoran Kolm Tilli, mille ĂŒks oma nikest ta on. Jalgpallurist ĂŒliĂ”pilasena sobis Valtna elustiiliga just baarmeni ja ettekandja amet, sest see vĂ”imaldas oma aega paindlikult planeerida.
âMul olid trennid ja mĂ€ngud ja kuna olin ko husetundlik, siis mind hoiti ja mul lubati alati kĂ”ige esimesena töögraafikus ajad paika panna,â meenutab kehakultuurlase kĂ”rgharidusega Valt na. âNagu sellisel puhul ikka â kui töö huvitab, hakkad mĂ”tlema, et teeks ise!â
2015. aastal tegi Valtna koos Karl Astoki ja Joel Ostratiga EmajĂ”e ÀÀrde baari VĂ€ike Kuuba. Sellele jĂ€rgnes kolm aastat hil jem restoran Kolm Tilli, mis on peale Tartu olemas ka Tallinnas. Valtna sĂ”nul on Kolm Tilli Eesti suurim restoran nii töötajate arvu (65) kui ka kĂ€ibe poolest. Restorani loomist alustati kĂ”ige tĂ€ht samast â inimestest.
âKaugelt restorani juhtida pole vĂ”imalik. Mina nĂ€iteks olen igal nĂ€dalal vĂ€hemalt korra teenindaja rollis.â
âKĂ”ige alguses on inimesed, mitte ruumid ega miski muu seesugune,â selgitab Mikk Valtna. âPead teadma, mida tahad, ja valima selleks parimad tegijad. Siirus ja ausus jĂ”uab inimesteni. Kindlasti on oluline omaniku
Trummarist isalt on Mikk Valtna saanud huvi muusika vastu. Isa kĂ”rval Ă”ppis trumme mĂ€ngima ka vend Siim, kel on jalgpalli meist riliigas kirjas Mikust mĂ”nikĂŒmmend mĂ€ngu rohkem. Kolmekesi koos sisustati bĂ€ndi prooviruum, mis sai nimeks Juss, Pane Biiti. âSellest prooviruumist sai meie Welco kogukonna keskus,â rÀÀ gib Mikk Valtna. âSiin on peetud palju Welco ja Tammeka pidusid, vaadatud koos EM- ja MM-finaalturniiri mĂ€nge. Welco algaastatel oli sel prooviruumil klubile tugev tĂ€hendus, see on osa Welco folkloorist ning sidunud erinevaid inimesi ja tegevusi.â
Praegu mĂ€ngib Mikk ansamblis Forest KĂ€mp soolokitarri. Paljude esinemiste kĂ”rval on eestikeelset kantrisugemetega indie-muusikat viljelev bĂ€nd vĂ€lja andnud ka plaadi. Laulmisest Valtna hoidub: âBĂ€ndimehed on öelnud, et kui vĂ”imalik, siis Ă€ra laula! Olen pĂŒĂŒdnud nende soovitusest kinni hoida, aga staadionil jalgpallimĂ€ngule kaasa elades ikka laulan, siis hĂ€bi kaob!â
töötajat on restoranis Kolm Tilli â tĂ€pselt sama palju mĂ€nge on Valtnal kirjas Premium liigas.
kohalolu. Kaugelt restorani juhtida pole vĂ”ima lik. Mina nĂ€iteks olen igal nĂ€dalal vĂ€hemalt korra teenindaja rollis. Tahan teada, kuidas asjad toimivad, tahan anda kĂŒlalistele seda omaniku kohalolu tunnet ja kĂ”i gele lisaks mulle meeldib see töö! Teen jooke, pitsasid ja kannan neid ette! Kui olin aasta Hispaanias vahetusĂŒliĂ”pi lane, proovisin seal ka teenindajana tööd saada, aga LĂ”una-Euroopas on see vĂ€ga prestiiĆŸne töö, mille jaoks puudus mul vajalik kogemus, ja kĂŒllap jĂ€i puudu ka keeleoskusest.â
MÀngimine annab vabaduse tunde Valtna rÔhutab iga tegevuse puhul enesekriitika tÀhtsust. Ilma kriitikata pole arengut. Ilma kriiti kata ei toimi asjad nii, nagu nad peaksid. Alati lei dub vaatenurk, mille jÀrgi saaks asju veel paremini teha. Ei saa leppida, et oled kÔik saavutanud.
âSamas on selge, et liigne enesekriitika pole ka hea,â ĂŒtleb Valtna. âEi tohi endal hoogu maha tĂ”mmata, hĂ€id ideid tuleb ikka julgeda jĂ€rele proovida.â
Jalgpallis ei tee Valtna pikki plaane, vaid pĂŒĂŒab jĂ€lgida, et noorematele jalgu ei hakkaks jÀÀma: âPĂ€ris kĂ”igist enam mööda ei jaksa joosta ja peab rohkem mĂ”tlema, aga samas pakub mulle rahul dust mĂ€ngida ikka vĂ”imalikult kĂ”rgel tasemel. Mida kĂ”rgem tase, seda rohkem pinget. KĂŒll elu selle paika paneb, millal pean liigajalgpalliga lĂ” petama. Seni naudin mĂ€ngu ja seda vaba olemise tunnet, mida mĂ€ng mulle annab.â
aastal mÀngis Valtna viimati Premium liigas, esindades Tartu Tammekat.
vĂ€rava on Mikk Valtna aastate jooksul löönud Welco meeskondade eest kokku. Sellega on ta pika puuga klubi ajaloo parim vĂ€ravakĂŒtt.ï
see siis nĂŒĂŒd jĂ€lle oli?â pĂ€rib Narva Transi vĂ€ravavaht Aleksei Matrossov ĂŒlejÀÀnud tiimilt, kui Transil tuli Kadrioru staadionil vastu vĂ”tta hĂ€bistav 2 : 5 kaotus Tallinna Kalevilt. Eba stabiilsusega silma paistvad narvalased suutsid seejĂ€rel vaid mĂ”ni nĂ€dal hiljem aga FC Floraga viigistada!
Foto: Jana Pipar
ï
nÀed mÀngu ajal vÀljaku ÀÀres kaame rat
tahad lehvitada,
samal ajal vajab pall jÀlgimist⊠PÀrnu Vapruse mÀngija Elizaveta Rutkovskaja stiilinÀide.
Foto: Brit Maria Tael /
Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga: aasta lĂ”pus Kataris toimuva MMfinaalturniiri eel vĂ”tame igas numbris vaatluse alla ĂŒhe vĂ”i kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises jĂ€rjekorras: seekord on luubi all 2010. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jĂ”uame novembris, kui Kataris tĂ€navuse aasta turniiril pall mĂ€ngu pannakse!
PĂ€rast seda, kui LĂ”una-Aafrika vabariik oli vastuolulisel moel jÀÀnud ilma 2006. aasta MMi korraldusĂ”igusest, otsustas FIFA pi sut muuta korraldusĂ”iguse jagamise pĂ”himĂ”tteid ning kehtestas regionaalse rotatsiooni: MMi kor raldamine pidi hakkama kĂ€ima konföderatsioo nide kaupa ning esimesena pandi paika, et 2010. aasta turniiri saab endale mĂ”ni Aafrika riik. Kor raldamise vastu nĂ€itas huvi ĂŒles viis kandidaati: LĂ”una-Aafrika vabariik, Maroko, Egiptus, Tunee sia-LiibĂŒa ĂŒhiselt ja Nigeeria, kes lootis esialgu kandideerida koos naaberriikide Benini, Ghana ja Togoga. Enne hÀÀletust loobusid nii nigeerla sed kui Tuneesia-LiibĂŒa, kuivĂ”rd FIFA kinnitas, et mitme riigi ĂŒhist kandidatuuri rohkem ei kaaluta. Otsustaval hÀÀletusel jĂ€i Egiptus sootuks nullile, LAV sai 14 ja Maroko 10 hÀÀlt.
Nagu tollele ajale kombeks, mÀÀrisid protsessi hiljem karmid korruptsioonisĂŒĂŒdistused. 2015. aas tal tuli vĂ€lja, et LĂ”una-Aafrika vabariigi korraldusko mitee oli FIFA tĂ€itevkomitee liikmetele altkĂ€emaksu andnud kokku kĂŒmne miljoni dollari ulatuses.
Kuigi turniirile eelnenud aja jooksul tunti pide valt muret, kas kĂ”ik staadionid (kĂŒmnest areenist viis ehitati MMi tarbeks tuttuuena) saavad ikka valmis ja kas organiseerimine sujub piisavalt hĂ€s ti, jĂ”uti 2010. aasta suvel lĂ”puks mĂ€ngudeni suu remate sekeldusteta, kuigi 2009. aastal otsustas 70 000 ehitajat korraga streikida.
Eesti koondis loositi Euroopa MM-valiksarjas ĂŒhte alagruppi Hispaania, Bosnia ja Hertsegoviina, TĂŒrgi, Belgia ja Armee niaga. Tugevas seltskonnas kogesid eestlased rÔÔmu, kuid ka musta masendust. AvamĂ€ngus vÔÔrsil Belgiaga lĂ”ime kĂŒll kaks vĂ€ravat (neist esimese 19aastane Sergei Zenjov), ent 2 : 3 kaotusele vajutas lisapitseri ka Andrei Stepanovi raske peavigastus, mille pĂ”hjustas Ă”nnetu kokkupĂ”rge Marouane Fellainiga (loe sellest tĂ€psemalt juulikuu Jalkast!). Sellele jĂ€rg nes kohutav 0 : 7 kolakas Bosnia kĂ€est ning ka vĂ€rske Euroopa tĆĄempioni Hispaania kĂ€est saime kaks kindlat 0 : 3 allajÀÀmist.
Valiksarja lĂ”pus vaatas aga vorminool taas ĂŒlespoole. TĂŒrgiga kodus tehtud vĂ€ravateta viigi jĂ€rel suutsime kahest mĂ€rtsikuisest mĂ€ngust Armeeniaga vĂ”tta neli punkti, kusjuures vÔÔrsilmĂ€ngus lĂ”i oma esimese koondisevĂ€rava Konstantin Vassiljev. Valiksari lĂ”ppes meile aga vĂ€geva tulemusega: Raio Piiroja ja Vassiljevi vĂ€ravatest alistasime 2 : 0 Belgia! Viiendast kohast enamaks valikgrupis sellest aga ei piisanud â Hispaa nia vĂ”itis grupi tĂ€iseduga, teise koha meeskonnana sai playoffâi proovida Bosnia ja Hertsegoviina.
ïĄHispaania kapten Iker Casillas tĂ”stab Kuldse Jumalanna pea kohale âHispaania on maailmameistrite klubis! Uue tiitlivĂ”itja sĂŒnd oli sealjuures selge juba enne finaali, sest ka Holland polnud varem maailmameistriks tulnud. Foto: imago images / Xinhua / Scanpix Tekst: Raul OjassaarEgiptus komistab taas viimasel tĂ”kkel Finaalturniiril jĂ€i kohtade jaotus eelmise korraga vĂ”rreldes samaks, ainult selle vahega, et korral dajamaale mÀÀratud koht lĂ€ks Aafrikale lisaks. Seega sai esimest korda nĂ€ha MM-turniiri, kus Aafrikat esindas kuus riiki. DebĂŒtante jĂ”udis LĂ”u na-Aafrikasse lĂ”puks vaid ĂŒks: Slovakkia koondis, kes oli seda ka vĂ€ikese mööndusega, sest slovakid olid varem finaalturniiril kĂ€inud TĆĄehhoslovakkia koosseisus. Juba teist korda viimase kolme turnii ri jooksul pÀÀses 32 sekka kahe miljoni elanikuga Sloveenia.
Aasias jĂ€i pĂ€rast neljal eelmisel turniiril kĂ€i mist kĂ”rvale Saudi Araabia, kelle koha napsas endale PĂ”hja-Korea. Esimest korda pĂ€rast 1982. aastat jĂ”udsid pĂ€rale Honduras ja Uus-Meremaa, puudujatest vĂ”ib vĂ€lja tuua Horvaatia, Tuneesia, Rootsi, Poola, Venemaa, TĂŒrgi ja Ukraina.
Aafrikas jĂ€i ĂŒlinapilt taas MMilt eemale va litsev kontinendi tĆĄempion Egiptus, kes lĂ”pe tas grupi AlĆŸeeriaga vĂ”rdselt ja kaotas eraldi korraldatud omavahelise otsustava kohtumise. Egiptlastel jĂ€tkus seega nukker seeria: hoolima ta sellest, et nad olid vahepeal neli korda Aafrika meistriks tulnud, jĂ€i nende eelmine MMil kĂ€ik aastasse 1990.
Bafana Bafana imeline algus ja prantslaste streik Juba finaalturniiri avamĂ€ng andis rahvusvahelise le publikule aimu, mida ĂŒlejÀÀnud kuu aja jooksul oodata vĂ”ib â mitte mĂ€nguliselt, vaid tribĂŒĂŒnidelt! Vuvuzelaâde kĂ”rvulukustava sumina (vaata lisalu gu) saatel tegi Bafana Bafana hĂŒĂŒdnime kandev vÔÔrustaja turniirile imelise alguse, kui avamĂ€n gus Mehhiko vastu viis Siphiwe Tshabalala imeli ne kauglöök 55. minutil omad juhtima. Teist MMi jĂ€rjest lĂ”i vÔÔrustajameeskond turniiri avavĂ€rava ja teist korda jĂ€rjest oli see tabamus ĂŒks kogu tur niiri ilusamaid! Kolme punkti Bafana Bafana siiski kĂ€tte ei saanud â 79. minutil lĂ”i mehhiklaste lii der Rafael MĂĄrquez viigivĂ€rava, mis osutus hiljem edasipÀÀsu suhtes mÀÀravaks, jĂ€ttes kodumees konna kaheksandikfinaalist eemale. Alagrupi vĂ”i tis kĂŒll Uruguay, kuid suured pealkirjad kirjutati selles grupis hoopis Prantsusmaa kohta.
TĂ€pselt nagu ka kaheksa aastat tagasi, osutus nĂ€iliselt suhteliselt soodsa alagrupiloosi saanud Prantsusmaa turniir meeletuks lĂ€bikukkumiseks. Juba turniirile pÀÀseti ĂŒle noatera (vaata lisalugu) ning vĂ”istluste eel tekitas meeskonnas lahkhe lisid Franck RibĂ©ry ja Karim Benzema kohtuasi, mis puudutas alaealist prostituuti. Tunded keesid totaalselt ĂŒle aga teises alagrupimĂ€ngus Mehhiko vastu, mis 0 : 2 kaotati ja mille vaheajal otsustas rĂŒndaja Nicolas Anelka peatreener Raymond Do menechi solvangutega ĂŒle kallata. Anelka saade ti pikema jututa koju, aga kaasmĂ€ngijad asusid Anelkat toetama ja boikoteerisid viimasele ala grupimĂ€ngule eelnenud avatud treeningut, mille
Kui LĂ”una-Aafrika inimestele oli vuvuzelaâde sumin jalgpallimĂ€n gudel igapĂ€evane ja tavaline, siis ĂŒlejÀÀnud maailm sai esimeste mĂ€ngude otseĂŒlekandeid vaadates vaat et ĆĄoki â miks ometi on iga mĂ€ngu taustaheliks lakkamatu vali sumin? Just 2010. aasta MMi ajal sai maailm tuttavaks LĂ”una-Aafrika jalgpalli âkaubamĂ€r giâ ehk vuvuzelaâga â plastist vĂ€rvilised ja ĂŒlimalt valjud pasunad olid kohalike pealtvaatajate standardvarustuses ning tekitasid staadionil vĂ€ga iseloomulikku mĂŒra, mis oli paljudele mĂ€ngijatele, treeneritele ja pealtvaatajatele hĂ€iriv.
Ăks vuvuzela suudab meetri kauguselt teha 120detsibellist hÀÀlt, mida saab vĂ”rrelda kiirabisireeniga ja mis ohustab inimese kĂ”rvakuulmist. Kujutage nĂŒĂŒd ette, kui staadionil on ĂŒhe vuvuzela asemel koos kĂŒmme tuhat! Tekitatud suminaga olid hĂ€das ka telejaamad, kes ĂŒritasid leiutada mooduseid, kuidas pidev mĂŒra foon koduseid jĂ€lgijaid kĂ”ige vĂ€hem hĂ€iriks.
Kuigi FIFA kaalus juba enne turniiri staadionitel vuvuzelaâde keelamist, leiti, et tegu on LĂ”una-Aafrika jalgpalli lahutamatu osa ga, ning keeldu ei kehtestatud. KĂŒll aga keelasid MM-finaalturniiri jĂ€rel vuvuzelaâd eri vĂ”istlussarjad, staadionid ja organisatsioonid â muu hulgas on need keelatud olnud olĂŒmpiamĂ€ngudel, edasis tel MM-finaalturniiridel ja UEFA vĂ”istlussarjades.
Vuvuzela. Foto: Berndt Meyerasemel luges Domenech kĂŒmnetele kaamerate le-mikrofonidele ette mĂ€ngijate ĂŒhisavalduse. Nagu arvata vĂ”is, ei olnud prantslased viimaseks mĂ€nguks teab mis konditsioonis ning said LĂ”u na-Aafrikalt 1 : 2 kaotuse, mis tĂ€hendas mĂ”lemale tiimile kojusĂ”itu. Prantslaste olukord oli nii tĂ”si ne, et turniiri jĂ€rel kohtus kapten Thierry Hen ry olukorra lahendamiseks suisa riigi presidendi Nicolas Sarkozyga.
B-grupis lÀks suursoosikul tunduvalt hÔlpsa mini: Argentina vÔitis kÔik kolm kohtumist vÀra vate vahega 7 : 1 ja sammus koos LÔuna-Koreaga kaheksandikfinaali. Alles teist korda MMile pÀÀ senud Kreeka jÀi esimesena vÀlja, jagades saatust Nigeeriaga.
Inglased koperdavad 16 parema sekka Alati suurte ootustega turniire alustav Inglismaa tegi seekord seda itaallasest peatreeneri Fabio Capello kĂ€e all, kuid esimesed kaks kohtumist osutusid vaat et katastroofiks. AvamĂ€ngus USA vastu mindi juba neljandal minutil Steven Ger rardi vĂ€ravast ette, kuid veel enne poolajavilet oli seis viigis â karjÀÀri piinlikem hetk oli vĂ€ravava hil Rob Greenil, kes oskas Clint Dempsey ohutu kauglöögi kuidagi keha alt vĂ€ravasse puterdada ja sellega vĂ”idupunktid kĂ€est anda.
Teises mĂ€ngus nĂ”uti Inglismaalt AlĆŸeeria vastu kohustuslikku vĂ”itu, ent tulemuseks oli taas kord pettumus â seekord vedas alt nende rĂŒnnak, mis ei suutnudki 90 minuti jooksul vastase vĂ€rava all midagi erilist korda saata ja leppis vĂ€ravateta vii
giga. Viimases voorus vajasid inglased seega vĂ”idu ja viigiga alustanud Sloveenia vastu kindlasti vĂ”itu, mis Jermain Defoe vĂ€ravast ka saadi ja millega tur niiri sĂ€ravalt alustanud sloveenid eriti valusal moel auti löödi â teises mĂ€ngus pÀÀstis ameeriklastele edasipÀÀsu Landon Donovani koll 90 + 1. minutil! Aafrika vĂ”istkondadest sai esimesena vĂ”i du kirja Ghana, kes alistas D-grupi avamĂ€ngus Serbia 1 : 0 ja viigistas seejĂ€rel Austraaliaga, sa mal ajal kui Saksamaa sai teises voorus Serbialt ootamatu 0 : 1 kaotuse. Sakslastele tĂ€hendas see esimest kaotust MMi alagrupiturniiril ala tes 1986. aastast! Viimases voorus jĂ€id ghana lased kĂŒll Saksamaale 0 : 1 alla, kuid kuna teises mĂ€ngus ei suutnud Serbia samal ajal Austraalia vastu punkti kirja saada, piisas Ghanale sellest napiks edasipÀÀsuks.
Kui E-alagrupi mĂ€ngud möödusid kĂŒllaltki sĂŒnd mustevaeselt â vĂ€ikese ĂŒllatusena suutis Jaapan viimases voorus Taani alistada ja sellega 16 sekka marssida â, siis F-alagrupp pakkus see-eest draa mat tĂ€ie raha eest ja veel pealegi. Valitsev maail mameister Itaalia loositi ĂŒhte alagruppi Paraguay, Slovakkia ja Uus-Meremaaga ning seda nelikut nimetati turniiri eel selgelt kĂ”ige nĂ”rgemaks. Esi mesed mĂ€nguvoorud tekitasid aga vĂ€ga pĂ”neva olukorra: esimesest neljast mĂ€ngust lĂ”ppesid lau sa kolm viigiga, ainsa vĂ”idu suutis Slovakkia ĂŒle kirja saada Paraguay.
Viimase vooru eel oli seni nii Paraguay kui Uus-Meremaaga viigistanud Itaalial vaja Slovak kia vastu vĂ”ita, et edasi pÀÀseda, kuid asjad kisku sid juba varakult viltu: RĂłbert Vitteki tabamused viisid Slovakkia viimase kĂŒmne minuti eel 2 : 0 juhtima ning hoolimata sellest, et itaallased said lĂ”pus pĂŒssi paukuma ja lĂ”id kaks vĂ€ravat, saatis vaid kaks minutit varem vahetusest sekkunud Ka mil KopĂșneki 89. minuti koll tiitlikaitsjad koju juba alagrupiturniiri jĂ€rel.
Itaalia peatreener, neli aastat varem rahvus kangelaseks kerkinud Marcello Lippi vÔttis kogu vastutuse enda peale, lahkus ametist ja naasis treeneritööle alles kaks aastat hiljem Hiinas.
Koos Itaaliaga jĂ€i selles grupis edasipÀÀsuuks suletuks Uus-Meremaa ees, kes leppis kĂ”ik kolm alagrupimĂ€ngu viiki ja lahkus seega turniirilt ain sa koondisena ĂŒhegi kaotuseta. KĂ”lav saavutus ei jÀÀnud kodumaal muidugi tĂ€helepanuta: uusme remaalased vĂ€ntasid oma turniirist dokfilmi peal kirjaga âUndefeatedâ (âLöödamatudâ)!
G-grupis tekitas elevust esimest korda pĂ€rast 1966. aastat MMile jĂ”udnud PĂ”hja-Korea â sule tud paariariik oli 44 aastat varem suutnud ju mĂ€ lestusvÀÀrsel kombel Itaalia alistada ja veerand finaalis Portugalile kolm vĂ€ravat lĂŒĂŒa. Seekord
Kuigi lĂ”unaaafriklased kurtsid, et FIFA oleks vĂ”inud turniiri ametlikku laulu valida esitama mĂ”ne LĂ”una-Aafrika vĂ”i vĂ€hemalt Aafrika artisti, osutus valituks hoopis Kolumbia poptĂ€ht Shakira âja FIFA ei pidanud oma otsust kahetsema, sest tema âWaka Waka (This Time for Africa)â osutus tĂ”eliseks megahitiks, tĂ”ustes eri riikides ĂŒle maailma edetabelite tippu ja olles mitmel pool ka kogu aasta kĂ”ige populaarsem laul. Mitme jalgpallitĂ€hega vĂŒrtsitatud video on senimaani YouTubeâis ĂŒlipopulaarne, kuuludes saidi ajaloo 30 vaadatuima video sekka!
Just muusikavideo filmimisel sĂŒndis ka suur armastus âShakira kohtas seal endast pĂ€evapealt kĂŒmme aastat nooremat Hispaania vutimeest Gerard PiquĂ©d, kellega 11 aastat koos elati ja kaks last saadi.
âWaka Wakaâ polnud aga sugugi ainus MMiga seotud poplaul, mis ĂŒlemaailmse populaarsuse saavutas â ĂŒle maailma mĂ€ngisid raadiod nĂ”rkemiseni ka turniiri ĂŒhe suursponsori Coca-Cola poolt MMi promomiseks valitud lugu âWavinâ Flagâ, mille esitaja oli Somaalia-Kanada laulja Kânaan.
ïĄParaguay rĂŒndaja Roque Santa Cruz saadab Itaalia kaitsjate Riccardo Montolivo ja Giorgio Chiellini vahelt lĂ€bi 2010. aasta MMi ametliku palli Jabulani. Uudse aerodĂŒnaamilise lahendusega mĂ€nguvahend koosnes varasematega vĂ”rreldes vĂ€hematest paneelidest, mis muutis palli lennu vĂ€ravavahtidele sageli ettearvamatuks ja teenis seetĂ”ttu kriitikat. Brasiilia kindamees JĂșlio CĂ©sar vĂ”rdles seda supermarketi suvalise kummipalliga, maailmameistriks tulnud Iker Casillas avaldas aga kahetsust, et ânii oluline vĂ”istlus mĂ€ngitakse nii kohutava palligaâ. Foto: imago/Scanpix
2010. aasta MMil sĂŒndis kaks omapĂ€rast vendadega seotud saavutust, mida pole ei varem ega hiljem finaalturniiridel korratud. Hondurase koondise ridades sĂ”itsid MMile mĂ€ngijana kolm venda â Jerry, Wilson ja Johnny Palacios, alagrupimĂ€ngus Ghana ja Saksamaa vahel olid kaks venda aga platsil omavahel vastamisi. Saksamaa keskkaitsjat JĂ©rĂŽme Boatengi ja Ghana poolkaitsjat Kevin-Prince Boatengi ĂŒhendab ghanalasest isa, sakslannast ema on aga palluritel erinev. MĂ”lemad mehed sĂŒndisid ja kasvasid ĂŒles Saksamaal ja esindasid Saksamaa noortekoondiseid, kuid tĂ€iskasvanuikka jĂ”udes otsustas Kevin-Prince mĂ€ngida isa sĂŒnni riigi eest.
pĂ€ris nii lennukat minekut kĂŒll ei nĂ€idatud, kuid pĂ”hjakorealaste avamĂ€ng Brasiilia vastu jĂ€i palju dele jalgpallisĂ”pradele kauaks meelde.
Hoolimata sellest, et brasiillased tulid mĂ€ngule tohutult suurte soosikutena, osutas PĂ”hja-Korea neile vĂ€ga sĂŒdi vastupanu ja kuulsad brassid jĂ”ud sid avavĂ€ravani alles 55. minutil, kui ÀÀrekaitsja Maicon sisuliselt nullnurga alt vĂ€ravavahti ĂŒlla tas ja palli vĂ”rku vinditas. Elano vĂ€rav 72. minutil kasvatas brasiillaste edu kahevĂ€ravaliseks, kuid pĂ”hjakorealased ei andnud alla ja vĂ”itlesid mĂ€ngu lĂ”pus Ji Yun-nami tabamuse toel vahe taas mini maalseks. MĂ€ng oli kaotusest hoolimata sedavĂ”rd vÀÀrikas, et PĂ”hja-Korea riigitelevisioon nĂ€itas mĂ€ngu (kĂŒll 17tunnise viibega) tĂ€ispikkuses. Igal PĂ”hja-Korea mĂ€ngul oli kohal ka tuhandepealine fĂ€nnisektor, mis koosnes tegelikult hiinlastest, kelle oli PĂ”hja-Korea ostnud oma fĂ€nne mĂ€ngima. Igatahes tekitas laitmatult sĂŒnkroniseeritud, ent kummaliselt robotlik ja mĂ€ngusĂŒndmustest end mitte hĂ€irida lasknud sektor palju elevust.
Kohtumine Brasiiliaga oli olnud sedavĂ”rd loo tustandev, et PĂ”hja-Korea televisioon tegi jĂ€rg misest alagrupimĂ€ngust Portugali vastu otseĂŒle kande â vĂ”imalik, et neil tuli hiljem oma otsust kahetseda, sest avapoolaja 0 : 1 kaotuse jĂ€rel asu sid korealased ennastunustavalt rĂŒnnakule, jĂ€tsid kaitses lahti kĂ”ik aknad-uksed ja hĂ€visid lĂ”puks 0 : 7. Portugallastele olidki need alagrupiturniiri ainsad vĂ€ravad â nii Elevandiluuranniku kui Bra siiliaga mĂ€ngiti vĂ€ravateta viiki ning mindi Brasii lia jĂ€rel grupist edasi.
H-grupis kogusid nii Hispaania kui TĆĄiili kaks vĂ”itu ja sammusid edasi, kusjuures TĆĄiili pÀÀ ses selle juures vĂ”rdlemisi napilt: avamĂ€ngus Hispaania alistanud Ć veitsil oli viimases voorus Hondurase vastu vaja kahevĂ€ravalist vĂ”itu, kuid autsaideriga tehtud vĂ€ravateta viik jĂ€ttis nad ka heksandikfinaali ukse taha. Ć veits oli esimene meeskond pĂ€rast 1994. aasta Norrat, kes alistas avamĂ€ngus grupi vĂ”itja, kuid jĂ€i edasipÀÀsust ilma.
Turniiritabel tegi kaheksandikfinaalid terviku na mĂ”nusalt pingeliseks â kaheksast paarist ehk ĂŒhe-kahe kohta (HollandâSlovakkia ja ehk ka Ar gentinaâMehhiko) sai öelda, et olemas on vĂ€ga selge edasipÀÀsusoosik, teiste puhul vĂ”is oodata mĂ”nusalt vĂ”rdset ja tasavĂ€gist andmist. Suurimad vĂ”idud tulid aga kohtumistes, millest vĂ”inuks esi algu oodata kĂ”ige tulisemaid andmisi.
Saksamaa ja Inglismaa klassikaline vastasseis lĂ”ppes sakslaste 4 : 1 vĂ”iduga, kusjuures skoorist ja 20aastase Thomas MĂŒlleri kahest tabamusest rohkem rÀÀgiti hiljem inglaste lugemata jÀÀnud vĂ€ravast (vaata lisalugu). Legendaarse argentiinla sest peatreeneri Marcelo Bielsa kĂ€e all vastastele tolle aja kohta haruldaselt kĂ”rget survet avalda nud ja energiast pakatavat mĂ€ngustiili harrasta nud TĆĄiili sai aga Brasiilia kĂ€est kindla 0 : 3 kaotu
Valikturniiri suurim skandaal puhkes Euroopa tsooni otsustava playoff-vooru kĂ”ige tulisematel hetkedel. PĂ€rast seda, kui Prant susmaa oli vÔÔrsil Iirimaad 1 : 0 vĂ”itnud ja kodumĂ€ngu normaal aja sama tulemusega kaotanud, lĂ€ks kohtumine edasipÀÀseja selgitamiseks lisaajale. William Gallasi 103. minuti vĂ”iduvĂ€rav sĂŒndis aga patuga pooleks: Gallasile söödu andnud Thierry Henry oli vahetult enne seda palli vastase vĂ€ravaesisel kĂ€ega omaks vĂ”tnud! Rootsi kohtunikebrigaadil jĂ€i Ă”nnetul kombel see aga mĂ€rkamata ning vĂ€rav pĂŒsis hoolimata sellest, et iirlased kui ĂŒks mees kohe pĂ€rast vĂ€rava sĂŒndimist protestima asusid. Iirlased nĂ”udsid esialgu suisa mĂ€ngu kordamist, viidates sellele, et isegi Henry ise tunnistas reeglite rikkumist, kuid FIFA lĂŒkkas selle palve tagasi, nagu ka iirlaste meeleheitliku soovi erandkorras 33. koon disena MMil osaleda.
Teine kohtunike tavatult jĂ€me eksimus sĂŒndis kaheksandikfi naalis Saksamaa ja Inglismaa vahel, kus sakslaste 2 : 1 edusei sus saatis Frank Lampard palli latipĂ”rkest sisuliselt pool meetrit ĂŒle vĂ€ravajoone, kuid abikohtunikul jĂ€i see silmamata. Pettunud inglased jĂ€id lĂ”puks alla 1 : 4, kuid neil oli turniirilt vĂ€lja langedes suurepĂ€rane vabandus: kohtunikud tegid meile liiga!
Henry juhtum tÔi varasemast teravamalt pÀevakorda nii otsa joonetaguste abikohtunike (mida oodati juba finaalturniirile, kuid mis sinna siiski ei jÔudnud) kui videotehnoloogia kasutamise. Lampardi lugemata vÀrav oli aga vÀravajoonetehnoloogia kasu tuselevÔtu kiirendi. VÀravajoonetehnoloogia oli töös juba 2014. aasta MMil, videokohtunikud 2018. aasta turniiril.
se. âJĂ”udsime nii kaugele, sest vÀÀrisime seda â ja tĂ€na kaotasime, sest vÀÀrisime seda,â sĂ”nas Bielsa. âMe suutsime aga turniiri ĂŒhe noorema meeskon nana nĂ€idata, et oleme vĂ”imelised hĂ€sti mĂ€ngima. Kui saame juurde natuke kogemust, vĂ”ime saavuta da juba suuri asju.â Bielsal oli tuline Ă”igus â 2015. ja 2016. aastal krooniti TĆĄiili koondis LĂ”una-Ameerika tĆĄempioniks, siis aga juba teiste treenerite kĂ€e all.
Ei kellegi muu kui Diego Maradona juhendatav Argentina jĂ€tkas samuti vĂ”idulainel, alistades 3 : 1 Mehhiko. Kaks vĂ€ravat lĂ”i Carlos Tevez, kusjuu res esimene neist sĂŒndis meeletust suluseisust â Itaalia kohtunikebrigaadil jĂ€i mĂ€rkamata, et Lionel Messilt söödu saanud Tevez oli poolteise meetri jagu eespool kĂ”ikidest Mehhiko mĂ€ngi
ïĄJust nii selgelt ĂŒletas Frank Lampardi löök vĂ€ravajoone, kuid kohtunikebrigaad seda ei nĂ€inud ja vĂ€rav jĂ€i lugemata. Neli aastat hiljem kasutati MMil juba vĂ€ravajoonetehnoloogiat. Foto: ekraanitĂ”mmis / BBCjatest, sealhulgas vĂ€ravavahist! Holland alistas Slovakkia 2 : 1, kusjuures slovakkide vĂ€ravakĂŒtt RĂłbert Vittek sai neljas mĂ€ngus kirja kokku neli tabamust ja jagas sellega vĂ€ravakĂŒttide edetabelis kĂ”rget viiendat kohta.
Suures naabrite duellis vĂ”ttis Hispaania tĂ€nu David Villa 63. minuti tabamusele (tĂ€psemad vi deokordused nĂ€itasid, et seegi vĂ€rav sĂŒndis ĂŒli napist suluseisust) vĂ”idu Portugali ĂŒle, Paraguay sai Jaapanist 0 : 0 viigi jĂ€rel jagu penaltiseerias. Aafrika au hoidis kĂ”rgel Ghana, kes sai tĂ€nu oma talismani Asamoah Gyani vĂ€ravale lisaajal 2 : 1 jagu USAst, sama skooriga edenes veerandfinaali Uru guay, kes alistas LĂ”una-Korea.
LĂ”una-Ameerika tĂ€hed saadetakse koju KĂ”igis neljas veerandfinaalipaaris oli olemas ĂŒks meeskond LĂ”una-Ameerikast, kellele astusid vas tu kolm Euroopa koondist ja ĂŒks Aafrika koondis. Kontinendi kaks tĂ”eliselt suurt Brasiilia ja Argen tina olid vastamisi Euroopa tippudega ja pidid mĂ”lemad vastase paremust tunnistama. Brasiilla
Ilma igasuguse kahtluseta osutus kĂ”ige mĂ€lestusvÀÀrse maks veerandfinaaliks kohtumine Uruguay ja Ghana vahel. Draamat sai juba avapoolaja lĂ”pus: esmalt pidi Uruguay kapten Diego Lugano vigastuse tĂ”ttu platsilt lahkuma, seejĂ€rel tĂ”rjus uruguaylaste vĂ€ravavaht Fernando Muslera Kevin-Prince Boatengi efektse kÀÀrlöögi. Esimene vĂ€rav tuli vaid 20 sekundit enne avapoolaja lĂ”ppu, kui Ghana vasakÀÀr Sulley Muntari vĂ€ljaku keskel, 30 meetrilt sooritatud madala kauglöögiga Muslerat ĂŒllatas. Sealjuures oli Muntari vaid nĂ€ dal aega varem Ă€hvardanud koondise juurest lahkuda, kuna tal tekkis konflikt serblasest peatreeneri Milovan Rajevaciga!
KĂŒmme minutit pĂ€rast teise poolaja algust jĂ”udis Uruguay viigini, kui nende kaptenipaela oma kĂ€ele saanud rĂŒndaja Diego ForlĂĄn pĂ”rutas otse vĂ€ravasse karistusala nurga juurest teele saadetud karistuslöögi. ĂlejÀÀnud nor maalaja jooksul said pealtvaatajad nautida vĂ€ga tasavĂ€ gist mĂ”lema vĂ”imalustega tempokat mĂ€ngu, kuid vĂ€ravaid rohkem ei löödud ja mĂ€ng lĂ€ks lisaajale.
Lisaajal mĂ€ngu tempo pisut rauges, kuid see-eest sai selle pĂ€ris viimasel minutil nautida kĂ”ige tĂ”upuhtamat jalgpallidraamat. Ghana kauge karistuslöögi jĂ€rel jĂ€i pall Uruguay vĂ€ravaesisel lahtiseks ja Dominic Adiyiah suunas selle vĂ€ravavahi tĂŒhjaks jĂ€etud vĂ€rava poole. VĂ€ravajoonel olid selleks aga valmis Uruguay vĂ€ljakumĂ€ngijad Jorge Fucile ja Luis SuĂĄrez, kes kĂ”rgele pallile meeleheitlikult ette proovisid viskuda. SuĂĄrezel lĂ€kski see Ă”nneks â teades, et mitte midagi kaotada ei ole, pareeris Amsterdami Ajaxi rĂŒn daja palli sihilikult kĂ€ega (Fucile ĂŒritas sama, aga ei saanud pihta). Karistuseks punane kaart, mĂ€ngukeeld potentsiaal seks poolfinaaliks ja penalti vastasele, ent SuĂĄrez vĂ”ttis kĂ”ik karistused protestimata vastu.
Olukorda arvude keelde tĂ”lkides muutis SuĂĄrez oma tembuga Uruguay edasipÀÀsuvĂ”imaluse nullilt protsendilt 15 protsendile â kuna mĂ€nguaeg oli juba tĂ€is saanud, ei oleks uruguaylastel enam tekkinud vĂ”imalust viigivĂ€ravat jahtida. SuĂĄreze âturniiri parima tĂ”rjeâ jĂ€rel tuli Uruguayl loota aga sellele, et Asamoah Gyan eksib penaltil (tippkonkurentsis eksitakse laias laastus 30 protsendil penaltitest) ning seejĂ€rel
sed lĂ€ksid kĂŒll Hollandi vastu Robinho kĂŒmnen da minuti vĂ€ravast juhtima ja neil oli avapoolajal veel hĂ€id ĆĄansse edu kasvatamiseks, kuid Wesley Sneijderi kaks vĂ€ravat teisel poolajal saatsid viie kordse maailmameistri kohvreid pakkima. Brasiil lased lĂ”petasid sealjuures kohtumise vĂ€hemuses, kuna avavĂ€ravale söödu andnud Felipe Melo astus viis minutit pĂ€rast kaotusseisu jÀÀmist Arjen Rob benile peale.
Argentina kĂ€si kĂ€is kohtumises Saksamaaga veelgi kehvemini: juba kolmandal minutil Thomas MĂŒlleri vĂ€ravast kaotusseisu jÀÀnud argentiinlas tele tĂ€histas see alles turniiri esimest kaotussei su. MĂ€ngu edenedes hakati rĂŒnnakul rohkem ris kima ja viigivĂ€ravale oldi korduvalt lĂ€hedal, kuid murdepunkt saabus 68. minutil, kui Miroslav Klose vasturĂŒnnakul skoori tegi ja vĂ”idu oma dele sisuliselt kindlustas. 89. minutil lĂ”ppskoo ri vormistanud Klose lĂ”i sellega oma 14. vĂ€rava MM-finaalturniiridel, mis tĂ€hendas, et ta oli nĂŒĂŒd vaid ĂŒhe tabamuse kaugusel Ronaldo kĂ”igi aegade rekordist.
vĂ”idetakse ise penaltiseeria (50%). Nende ĂŒhine tĂ”enĂ€osus oli seega 15 protsenti, aga tĂ€pselt nii lĂ€ks â Gyan pĂ”rutas penalti latti ja realiseeris seejĂ€rel kĂŒlmavereliselt penaltisee rias kĂŒll ise Ghana esimese löögi, kuid Muslera kaks tĂ”rjet ja SebastiĂĄn Abreu ĂŒlimalt kĂŒlmavereline Panenka-penalti viisid poolfinaali Uruguay.
Ghanalaste ahastusel polnud piire â lisaaja lĂ”pus penal til eksinud Gyani pidid turgutama kolm kaaslast korraga, mitu mĂ€ngijat olid samuti pisaratesse uppumas. Aafrika jalgpalliajalugu ei oleks saanud lĂ€hemal olla, kuid esimest Musta Mandri poolfinalisti Ghanast 2010. aastal siiski ei saanud.
SuĂĄreze tĂ”rje ajas aga jalgpallifĂ€nnid kahte leeri: osa leidis, et tegu oli reeglite julma Ă€rakasutamisega, millel ausa mĂ€ngu pĂ”himĂ”tete kohaselt jalgpallis kohta olla ei tohiks â mĂ”nel pool leiti suisa, et sellistel puhkudel vĂ”iks olla koh tunikul Ă”igus mÀÀrata penalti asemel karistusvĂ€rav. Teised aga leidsid, et SuĂĄrez on Uruguay kangelane, mitte petis â ta maksis rikkumise eest reeglite kohaselt punase kaardi ja penaltiga ning Ghanal olid kĂ”ik vĂ”imalused nii Gyani penaltil kui penaltiseerias edasipÀÀs endale kindlustada.
ïĄJust see hetk jĂ€ttis Aafrika kodusel MMil ilma ajaloo esimesest poolfinalistist â Luis SuĂĄrez tĂ”rjub palli vĂ€ravajoonelt kĂ€ega. Foto: Brian Snyder, Reuters/ScanpixA-grupp
Uruguay 7 Mehhiko 4 LÔuna-Aafrika vabariik 4 Prantsusmaa 1
B-grupp Argentina 9 LÔuna-Korea 4 Kreeka 3 Nigeeria 1
C-grupp USA 5 Inglismaa 5 Sloveenia 4 AlĆŸeeria 1
D-grupp Saksamaa 6 Ghana 4 Austraalia 4 Serbia 3
Kaheksandikfinaalid
Uruguay â LĂ”una-Korea 2 : 1 USAâGhana 1 : 2 (l.a)
HollandâSlovakkia 2 : 1
BrasiiliaâTĆĄiili 3 : 0
ArgentinaâMehhiko 3 : 1 SaksamaaâInglismaa 4 : 1
E-grupp Holland 9 Jaapan 6 Taani 3 Kamerun 0
F-grupp
Paraguay 5 Slovakkia 4 Uus-Meremaa 3 Itaalia 2
G-grupp
Brasiilia 7 Portugal 5 Elevandiluurannik 4 PÔhja-Korea 0
H-grupp
Hispaania 6 TĆĄiili 6 Ć veits 4 Honduras 1
ParaguayâJaapan 0 : 0, pen 5 : 3 HispaaniaâPortugal 1 : 0
Veerandfinaalid
UruguayâGhana 1 : 1, pen 4 : 2 HollandâBrasiilia 2 : 1
ArgentinaâSaksamaa 0 : 4 ParaguayâHispaania 0 : 1
Poolfinaalid
UruguayâHolland 2 : 3 SaksamaaâHispaania 0 : 1
Kolmanda koha mÀng
UruguayâSaksamaa 2 : 3
Finaal
HollandâHispaania 0 : 1 (l.a)
Nii ParaguayâHispaania kui UruguayâGhana (vaata lisalugu) kohtumised jĂ€id erineval moel eelkĂ”ige meelde penaltite pĂ€rast. Paraguay ja Hispaania mĂ€ngus löödi kolme minuti jooksul kolm penaltit, aga pöörase sĂŒndmuste jada jĂ€rel jĂ€i seis ikka 0 : 0! 57. minutil andis kohtunik esmalt nurgalöögiolukorras penalti Paraguay kasuks, kui Gerard PiquĂ© vastaste rĂŒndaja Ăscar Cardozo kĂ€e kĂŒljes rippus. Hispaania vĂ€ravavaht Iker Casillas suutis aga Cardozo 11 meetri trahvilöögi tĂ”rjuda, misjĂ€rel jooksid hispaanlased palliga vĂ€ljaku tei
se otsa, kus David Villa omakorda neile penalti teenis. Xabi Alonso saatis esimese löögi kĂŒll sis se, kuid kohtunik lasi lööki korrata, kuna teised Hispaania mĂ€ngijad olid karistusalasse liiga vara sisenenud. Alonso korduslöögi suutis aga Justo Villar tĂ”rjuda!
Hispaanlaste vĂ”iduvĂ€rava lĂ”i 83. minutil taas David Villa, kes saatis Pedro postist tagasi pĂ”r ganud palli mĂ”lema posti pĂ”rkest (!) vĂ€ravasse. Hispaania peatreener Vicente del Bosque kiitis vastast ning möönis, et tema meeskond ei mĂ€n ginud oma vĂ”imete tipul. Paraguay koondise lĂ€bi aegade parima tulemusena veerandfinaali tĂŒĂŒ rinud argentiinlasest peatreener Tata Martino juhtis koondise jĂ€rgmisel aastal Copa AmĂ©rica finaali ning töötas hiljem nii FC Barcelona kui Argentina koondise lootsina. TĂ€navusele MMile sĂ”idab ta aga hoopis Mehhiko peatreenerina.
Giovanni van Bronckhorsti tĂ€hetund Kaks poolfinaali osutusid olemuselt vĂ€ga erine vaks, kuigi mĂ”lemas tĂ”usid kangelaseks vete ranmĂ€ngijad. Kahe aasta taguse EM-finaali kor duslahing Saksamaa ja Hispaania vahel lĂ”ppes tĂ€pselt sama skooriga â Hispaania vĂ”itis 1 : 0, mĂ€ngu ainsa vĂ€rava lĂ”i 73. minutil peaga 32aas tane keskkaitsja Carles Puyol. Hispaania finaali vastaseks sai aga Holland, kes alistas lahtises ja vaatemĂ€ngulises kohtumises Uruguay 3 : 2. Hollandlaste tĂ€heks tĂ”usis karjÀÀri viimaseid mĂ€nge pidanud 35aastane vasakkaitsja ja kapten Giovanni van Bronckhorst, kes avas 18. minutil skoori fenomenaalse kauglöögiga â oma ÀÀrelt ĂŒlespoole tĂ”ustes nĂ€gi van Bronckhorst pisut ruumi, tegi ĂŒhe puute ette ja virutas seejĂ€rel se davĂ”rd pĂŒĂŒdmatu raketi ristnurka, nii et sellest tĂ€psemalt ei oleks olnud vĂ”imalik palli lĂŒĂŒa! Aas ta lĂ”pus valiti tema koll PuskĂĄse auhinna hÀÀle tusel kolmandale kohale ehk kogu aasta jooksul löödi kogu maailmas sellest vaid kaks ilusamat vĂ€ravat. Kuigi Diego ForlĂĄn suutis avapoolaja lĂ” pus veel seisu viigistada, lĂ€ks Holland teise poolaja keskel Wesley Sneijderi ja Arjen Robbeni vĂ€ ravatest oma teed ning Maxi Pereira ĂŒleminutite tabamus oli vaid lohutusvĂ€rav.
Kolmanda koha mĂ€ngus oskas Uruguay samuti 2 : 3 skooriga kaotada â seekord aga teise poolaja alguses saavutatud 2 : 1 eduseisust. Kaotus kol manda koha mĂ€ngus ei olnud aga uruguaylaste le suur pettumus â juba poolfinaali jĂ”udmine oli nende jaoks suur Ă”nnestumine. Saksamaa sai aga teist MMi jĂ€rjest kaela pronksmedali. Kolmanda koha mĂ€ngus tegid skoori nii Diego ForlĂĄn kui Thomas MĂŒller â esimene valiti turniiri parimaks mĂ€ngijaks, teine tuli aga viie tabamusega kuldse saapa arvestuse vĂ”itjaks. Viis kolli said peale MĂŒl leri kirja veel ForlĂĄn, Wesley Sneijder ja David Vil la, kuid MĂŒllerile tĂ”i nende ees edu lisaks antud kolm vĂ€ravasöötu.
MM-finaal osutus kĂ”igi aegade tuliseimaks â ing lasest kohtunik Howard Webb mÀÀras 120 minuti jooksul kokku lausa 46 viga (Holland 28, Hispaa nia 18) ja lausa 14 kollast kaarti, millest kaks tulid Hollandi keskkaitsjale John Heitingale. Punaseid kaarte oleks vĂ”inud tulla veel, kuid mitu olukorda jĂ€i kohtunikel tĂ€pselt fikseerimata.
Paremad vĂ€ravavĂ”imalused olid esialgu Hol landil â iseĂ€ranis suure kahetsusega vaatab mĂ€ngule tagasi Arjen Robben, kes jĂ€ttis kasu tamata kaks supervĂ”imalust. 62. minutil pÀÀses ta Wesley Sneijderi suurepĂ€rase söödu jĂ€rel Iker Casillasega silmitsi, kuid Casillas suutis varbaot saga tema löögi vĂ€ravast eemale suunata. 20 mi nutit hiljem pÀÀses ta samuti kaitseliinist möö da, kuid hakkas siis Casillasest mööda triblama ja kaotas palli.
Lisaajal jĂ€tkus pĂ”nev ja tasavĂ€gine kohtumi ne, kuid tĂ€pselt nii, nagu oli lĂ€inud Hispaanial eelmises kolmes vĂ€ljalangemismĂ€ngus, lĂ€ks ka seekord â nad vĂ”tsid 1 : 0 vĂ”idu. Rahvuskangela seks tĂ”usis 116. minutil FC Barcelona poolkaitsja Iniesta, kes vĂ”ttis poolkiire rĂŒnnaku lĂ”petuseks karistusalas omaks Cesc FĂ bregase söödu ja kĂ”mmutas selle vĂ”rku. Fiesta vĂ”is alata â kahe aasta tagusele triumfile EMil olid hispaanlased lisanud ka MM-tiitli!
Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut âThe Official History of the FIFA World Cupâ.
ïĄFinaal oli tavatult jĂ”hker â iseĂ€ranis meeldejÀÀv oli
Nigel de Jongi karatelöök Xabi Alonso pihta, mida kehva nurga alt nÀinud Howard Webb karistas pelgalt kollase kaardiga.
Foto: imago images / Colorsport / Scanpix
Hispaania koondisele nii omane mĂ€ngustiil, mida saab iseloomustada vĂ€ga kiirete lĂŒhi keste söötude, tekkiva ruumi Ă€rakasutamise, kannatlikkuse ja vĂ€ga suure pallivaldamis protsendiga, oli Hispaania eelmise pea treeneri Luis AragonĂ©se ja MM-tiitlile viinud Vicente del Bosque kohandus mĂ€ngustiilist, mida klubijalgpallis harrastas Pep Guardiola juhendatud Barcelona. Sarnast mĂ€ngustiili oli Barcelona paarkĂŒmmend aastat varem kasutanud ka Johan Cruyffi kĂ€e all ning vahepeal olid seda arendanud Louis van Gaal ja Frank Rijkaard, kuid kulminatsioonini jĂ”udis see just Guardiola Barcelonaga ja del Bosque Hispaania koondisega.
^ Itaaliast sai neljas tiitlikaitsja, kes ei suutnud MMil esimesest rin gist edasi jÔuda. Varem oli sama saatus tabanud itaallasi 1950. aastal, samuti Brasiiliat 1966. ja Prantsusmaad 2002. aastal.
^ 2010. aasta turniir on seni kĂ”ige vĂ€ravavaesem MM â 64 mĂ€nguga löödi kokku vaid 145 vĂ€ravat ehk keskmiselt 2,27 tabamust mĂ€ngu kohta.
^ LÔuna-Aafrika vabariigi koondisest sai esimene koondis, kes on MMi vÔÔrustades jÀÀnud pidama alagrupiturniirile.
^ LĂ”una-Aafrika vabariigi koondise peatreener Carlos Alber to Parreira oli treenerina oma kuuendal MMil, mis on kĂ”igi aegade rekord: 1982. aastal juhendas ta Kuveiti, 1990. aastal Araabia ĂŒhendemiraate, 1994. ja 2006. aastal Brasiiliat, 1998. aastal Saudi Araabiat ja 2010. aastal LAVi. Brasiiliaga krooniti Parreira 1994. aastal ka maailmameistriks.
^ Hollandi koondise arvel on enim finaale (3), enim esikolmikukohti (4) ja enim esinelikukohti (5) MMidel ilma kunagi tiitlit vÔitmata.
miljardit dollarit kulutas LÔuna-Aafrika vabariik turniiri eel staadionite ehituse ja taristu korrastamise peale.
2006. aastal olid Hispaania jalgpalliju hid otsustanud, et ei suuda ĂŒha kiiremaid ja tugevamaid mĂ€ngijaid nĂ”udnud koon disejalgpalliga kohaneda, ning nad tegid strateegilise valiku keskenduda palliga mĂ€ngu maksimaalsele kasutamisele. Juba neli aastat hiljem tĂ”i see lĂ€henemine neile suurima vĂ”imaliku triumfi.
Tiki-takal olid omad kriitikud, kuid on vĂ”i matu vĂ€ita, et see ei olnud tulemuslik â 2007. aasta algusest 2010. aasta MM-finaalini pidas Hispaania 55 mĂ€ngu, millest vĂ”itis 50, viigistas kolm ja kaotas kaks. Kaks aastat pĂ€ rast maailmameistritiitlit kaitsti teadupoolest ka EM-tiitlit, kinnistades end koondisejalgpalli ajaloo ĂŒhe domineerivama meeskonnana.
kraadi mÔÔdeti vĂ€ljakutemperatuuriks Johannesburgis toimunud alagrupimĂ€ngus Brasiilia ja PĂ”hja-Korea vahel. Tegu on lĂ€bi aegade kĂ”ige kĂŒlmema kohtumisega MM-finaalturniiril. LĂ”unapoolkeral oli parasjagu ju talv!
kollast kaarti teenis turniiri jooksul Hollandi koondis, korrates sellega Argentina 1990. aastal pĂŒstitatud MMide rekordit.
49.
kohal asus Eesti koondis FIFA edetabelis.
vÀravat oli Eesti koondis pÀrast kohtumist Poolaga löönud vÔrdselt nii kodu- kui vÔÔrsilmÀngudes.
vÀlispassiga mÀngijat 21 riigist mÀngis Eesti madalamates liigades jalgpalli.
Jalka 2012. aasta septembri number keskendus eelkĂ”ige Eesti meeste A-koondisele 2014. aasta maailmameistrivĂ”ist luste valiktsĂŒkli eel. Teadupoolest pÀÀses Eesti 2012. aasta EM-va likturniiril playoffâi, kui suudeti alagrupis teiseks tulla.
Eelmise paljulubava valiktsĂŒkli pinnalt uuris Jalka jalgpal li vĂ”i spordiga seotud inimestelt, millised vĂ”iksid Eesti vĂ”imalused tulevikku vaadates olla. Endised koondislased Sergei Terehhov ja Argo Arbeiter arvasid, et Eesti koondis on ĂŒllatusvĂ”imeline. Te rehhovi sĂ”nul pidime kodus vĂ”i dule mĂ€ngima ja vÔÔrsil rahulikult kannatama ja kindlasti andis tema arvates tulevikuks pingetaluvu se osas juurde ka juba valiktsĂŒklis saadud kogemus. Arbeiter lisas, et mehed peavad pĂŒsima terved ja neile peab jaguma koduklubides mĂ€nguaega. OlĂŒmpiavĂ”itja Erki Nool arvas, et Eesti koondis on en nast heast kĂŒljest tĂ”endanud, kuid ĂŒle oma varju ei saa keegi hĂŒpata.
Peegli peegelduste kĂŒljel meenutati 20. augustil toimunud Tallinna FC Le vadia ja Tallinna FC Flora legendaarset derbimĂ€ngu, kus Levadia oskas maha mĂ€ngida 4 : 1 eduseisu, kuid vĂ”ttis siiski 90 + 6. minutil antud vaieldavast penal tist 5 : 4 vĂ”idu. Kokku sai Levadia tolles mĂ€ngus kolm penaltit ning praegune Eesti koondise kait setugitala Karol Mets (pildil) teenis mĂ€ngu lĂ”pus ka punase kaardi.
Sellessamas LevadiaâFlora mĂ€ngus kolm pe naltit realiseerinud Igor Morozoviga tegi Alver Kivi kaaneloos pikema intervjuu, millest ilmnes, et Morozovile meeldis tehniline jalgpall rohkem kui jĂ”uline, ning seetĂ”ttu uskus tollane Levadia kapten, et talle sobiks kĂ”ige paremini LĂ”una-Eu roopa jalgpallistiil. KĂŒll aga oli mehele kĂ”ige tĂ€ht sam, et ta saaks mĂ€ngida ja leida koha, kus tal on vĂ”imalik areneda, parandada mĂ€nguoskusi ja saa da kogemusi. Morozovi kĂ€est uuriti ka koondise
algava valiktsĂŒkli kohta â millist rolli ta endal seal nĂ€eb? Morozo vi sĂ”nul oli kĂ”ige tĂ€htsam olla koondise jaoks olemas ja kuna tegu oli pika valiktsĂŒkliga, siis pakkuda head konkurentsi kait seliinis, et koondise ĂŒleĂŒldine mĂ€ng sujuks.
KÀbi ja kÀnnu rubriigis rÀÀki sid oma jalgpalliseostest spordi ajakirjanik Ivar Jurtƥenko ja tema kaheksa-aastane poeg Karl Gus tav. Toona Levadias vutitrennis kÀinud ja vÀravavahina tegutse nud pikka kasvu Kusti leidis hil jem endale hoopis korvpalli, kus on praeguseks kahemeetrine noormees vÀlja jÔudnud noor tekoondisesse.
Indrek Schwede kirjutas loo Viljandi Tulevikust, mille asu tamisest tĂ€itus 2012. aasta 23. septembril 100 aastat. Kui gi lĂ€bi Eesti wabariigi aastate (1918â1940) ei mĂ€nginud Tu levik kunagi meistrisarjas, oli tege mist tunnustatud klubiga. NĂ€iteks spordiseltsi 20. aastapĂ€eva puhul 1932. aastal saatsid klubile tervitus telegrammi toonane riigipea Karl Einbund, siseminister Ado Ander kopp ja legendaarne linnapea August Maramaa.
Endine Inglismaa naistekoondise vĂ€ravavaht Pauline Boanas avaldas arvamust, et Eesti naistel on korralikud mĂ€nguoskused, kuid kahjuks kipub neil kasvu vĂ€heks jÀÀma. Boanas on esindanud Inglismaa koondist 60 korral ja kantud ka National Football Museum Hall of Fameâi. Endi se tippvĂ€ravavahi sĂ”nul oli vĂ€ravavahtide kasv aga probleem ka mujal maailmas, see puudujÀÀk tuli muu tegevusega kompenseerida. Inglane avaldas kiitust Eesti noortele vĂ€ravavahtidele, rÀÀkides, et positiivne oli see, et kĂ”ik tĂŒdrukud olid Ă”pihi mulised ja tahtsid treenida.
Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!
Jalka uus rubriik pakub lugejatele igakuiselt pisut nuputamist â nii viktoriinikĂŒsimuste vormis kui kĂŒsimustega reeglite tundmise kohta. Loe kokku, mitut Ă”iget vastust tead, ning vĂ”rdle tulemust sĂ”bra omaga!
1. Millega lÀks tÀnavu 1. mÀrtsil Premium liiga ajalukku Tallinna Kalevi mÀngija Alexander Kapitan Bergman?
2. KĂŒmmekond aastat tagasi nĂ”udsid Paler mo linna ĂŒĂŒrileandjad kohaliku jalgpalli klubi peatreenerilt ette kuue kuu ĂŒĂŒriraha. Miks?
3. Milline mĂ€ngija on tulnud kĂ”ige enam kordi Prantsusmaa meistriks? KĂ”ik kaheksa tiitlit on kĂŒsitav vĂ”itnud sel sajandil.
4. Meistrite liiga finaalide ajaloos on parim vĂ€ravakĂŒtt Cristiano Ronaldo, kes on finaa lides löönud neli vĂ€ravat. Milline aktiivne mĂ€ngija on tema jĂ€rel kolme tabamusega teisel kohal? KĂŒsitav lĂ”i esimese finaali vĂ€rava 2014. aastal, ĂŒlejÀÀnud kaks neli aastat hiljem.
5. Milline mĂ€ngija on ainsana olnud parim vĂ€ravakĂŒtt vĂ”i parim vĂ€ravasöötude andja nii Inglismaa, Hispaania kui Saksamaa kĂ”rgliigas, Euroopa liigas, Meistrite liigas, EM-finaalturniiril ja MM-finaalturniiril?
1. Karikafinaali viimastel minutitel saab ĂŒhevĂ€ravalises kaotusseisus olev vĂ”istkond penalti. VĂ€ravavaht aimab löögi suuna Ă€ra ja pĂŒĂŒab palli kinni, kindlustades sellega oma tiimile sisuliselt karikavĂ”idu. RÔÔmust pöörased vĂ€ljakumĂ€ngijad tormavad vĂ€ravavahi juurde teda Ă”nnitlema, kusjuures ĂŒks neist hakkab vĂ€ravavahi sĂŒles olevat palli kĂ€ega patsutama, silitama ja suudlema. VastasmĂ€ngijad nĂ”uavad kĂ€ega mĂ€ngu eest uut penaltit. Kuidas kohtunikuna kĂ€itud?
a) mÀÀrad kÀega mÀngu eest uue penalti ja annad kÀega palli puudu tanud vÀljakumÀngijale kollase kaardi b) mÀÀrad kÀega mÀngu eest penalti, kollast kaarti ei anna c) mÀÀrad vastasmeeskonnale vabalöögi karistusala seest d) lased mÀngul jÀtkuda
2. Kohtunik vilistab penalti ja annab kaitsjale kollase kaardi, sest kaitse mĂ€ngija pani karistusalas rĂŒndajale jala taha ja peatas sellega lubava rĂŒnnaku. Videokohtunikuna nĂ€ed aga kordusest, et jalg jala vastu kontakti tegelikult ei olnudki â kaitsemĂ€ngija putsakork sattus hoopis rĂŒndaja putsapaelast tekkinud suure aasa sisse, mistĂ”ttu rĂŒndaja kukkus. Kuidas videokohtunikuna kĂ€itud?
a) jĂ€tad sekkumata â mĂ€ng jĂ€tkub penaltiga b) sekkud â soovitad penalti ja kollase kaardi tĂŒhistada c) sekkud â soovitad tĂŒhistada kollase kaardi, aga penalti alles jĂ€tta d) sekkud â soovitad penalti tĂŒhistada ja rĂŒndajale simuleerimise eest kollase kaardi anda
3. Kaotusseisus oleva vĂ”istkonna mĂ€ngija sekkub viimaseks kĂŒmneks minutiks vahetusest ja vĂ”tab endaga platsile kaasa vĂ€ikese sedeli, kuhu on treener kirjutanud juhised. MĂ€ngija annab sedeli tiimikaasla sele, kes soovib seda omakorda edasi anda, kuid vastasmĂ€ngija nĂ€eb seda, haarab sedeli ja rebib selle puruks. Sellest tekib emotsionaal ne sĂ”navahetus, mis kakluseks siiski ei arene. Kuidas kohtunikuna kĂ€itud?
a) annad kollase kaardi sedeli puruks rebinud mÀngijale
b) annad kollase kaardi sedeli vÀljakule toonud mÀngijale
c) annad kollase kaardi nii sedeli vÀljakule toonud mÀngijale kui selle puruks rebinud mÀngijale
d) teed kindlaks, et olukord on rahunenud, hoiad kaardid taskus ja lased mÀngul jÀtkuda
tuseosa,kuidseeeiolekamÀngijateleohtlikningsellevÀljakuleoominetpoleotseseltohtlik
segajaprovokatsiooniga,midatulekskaristadakollasekaardiga.PabersedeleiolekĂŒllvarus
3.Ăigeonvarianta)âkaristustesthoiduminevĂ”ikskĂ”neallatullaseljuhul,kuisedelipuruks rebimineeitookaasakonfrontatsiooni,agapraeguseljuhulontegemistebasportlikukĂ€itumi
2.Ăigeonvariantb)ârĂŒndajavarustuseiolekorrektnejakaitsemĂ€ngijaeiteemidagivalesti
1.Ăigeonvariantd)âsiintulebkohtunikulkasutadatervetmĂ”istust.KunapallonkindlaltvĂ€ ravavahikĂ€es,eiolevastasvĂ”istkonnalniikuiniivĂ”imalustsedamĂ€ngida,ningmĂ”istlikotsus olekslastamĂ€nguljĂ€tkuda
Vastusedjaselgitused SelgitusijagabEJLipeakohtunikHannesKaasik
Kui pĂ”hitöö tehtud, lĂ€heb vĂ”rkpalliliidu tu rundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Vara (54) telesse kommenteerima jalgpalli ning analĂŒĂŒsib vutti koos Kalev Kruusi ja teistega saates âBetsafe Liveâ.
Jalgpalliliidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht (35) vĂ”ttis samal ajal jalge alla vastupidise tee: kui töökohtumised peetud ja kohustused tĂ€idetud, lĂ€ks ta vĂ”rkpalli-podcastâi âKuldne geimâ lindistusele.
Uurisime meestelt, mis kÀÀnulisi teid pidi sel line omapĂ€rane ânaistevahetusâ tekkis, milline on nende taust ja kummale alale sĂŒda siis roh kem lööb. Viskasime pilgu ka nii-öelda naabri mehe kapsaaeda â mis on Eesti jalgpallis ja vĂ”rk pallis hĂ€sti, mis jĂ€tab soovida.
TĂ”mbame kohe sissejuhatuseks sae kĂ€ima âkumb ala on siis Ă€gedam? Toomas Vara: Ossa raisk! Arvestades, kust suu
rem osa mu sissetulekuid tuleb, siis tean, kuidas peaksin vastama. Tegelikult olen ikkagi peast sel gelt rohkem jalgpallur kui vĂ”rkpallur. Ehkki noo rena ma pĂ€riselt jalgpallitrennis kĂ€inud pole, kĂŒll aga mĂ€nginud madalamaid liigasid.
VĂ”rkpallis olen pool aastat suisa trennis kĂ€i nud. Siis ĂŒtles too Saaremaa treener, vaadates mu isa ja ema pikkust: Toomas, Ă€kki leiad endale mingi teise spordiala? Emast ja isast kasvasin mĂ” lemast peaaegu pea jagu pikemaks. Olengi oma suguvĂ”sas mingi geenimutatsiooniga. ĂhesĂ”na ga, siis loobusingi, ma polnud ka vĂ€ga osav. Kuna mulle meeldis vĂ€ga purjetamine, siis pikalt vĂ”rk palli taga pillima ei jÀÀnud. Ehk taust on segane, aga jalgpallist saan pigem natuke rohkem aru kui vĂ”rkpallist.
Mihkel Uiboleht: Jalgpall on kaasahaaravam, sest territoorium on suurem. VĂ”rkpallivĂ€ljak ma hub jalgpalli karistusalasse ja ruumi jÀÀb ĂŒlegi. Jalgpall on palju ettearvamatum ja loominguli sem, kuna kindlad asjad on vaid avavile, vaheviled ja lĂ”puvile.
Tekst: MĂ€rt Roosnalahkab jĂ€llegi jalgpalliïĄToomas Vara on hĂ€sti tuntud nii jalgpalli- kui vĂ”rkpalliinimestele ning on töötanud ka mĂ”lemas alaliidus. Foto: Rauno Volmar, Ekspress Meedia ïĄMihkel Uiboleht 2018. aastal Tallinnas toimunud UEFA superkarika finaali eel. Foto: Joosep Martinson, UEFA via Getty Images
VĂ”rkpallis peab aga juba pĂ€rast kolme puudet midagi juhtuma, pall minema vastase poolele. Teatud mĂ”ttes on tehnilisi nĂŒansse rohkem ja seetĂ”ttu pole alati nii kergesti hoomatav. Loo mingulisus ja mastaap rÀÀgivad jalka kasuks.
Aga kuna ma olen osanud vĂ”rkpalli mĂ€ngida tunduvalt paremini kui jalgpalli, siis alati on nii, et see, mida ise oskad â sel hetkel, kui oled heas vormis â, tundub eriti kaasahaarav.
Kummal vÀljakul ise praegu osavam oled?
TV: TĂ€na enam ei teagi. Oma peas ja mĂ”tetes olen jalgpalliplatsil endiselt vĂ€ga osav. Vanus on aga juba selline, et sinna enam ei satu. KĂŒll aga satun suve jooksul mĂ”ned korrad liival vĂ”i mu rul vĂ”rkpalli mĂ€ngima ja seal tundub, et vĂ€hemalt omasugustega vĂ”rreldes olen ikka vĂ€ga osav (naerab â toim.).
Viis-kuus aastat pole putsasid reaal selt jalgagi pannud. Siiski, ĂŒhel Paide Linnameeskonna promoĂŒritusel osa lesin, aga kuna see video Ă”nneks vĂ€ga viraalseks ei lĂ€inud, saan endiselt vĂ€ita, et olen osav ka murul.
Toomas Vara:
kontori peale: Janno Kivisild, tema ma vÔtan kohe kinni, viie minutiga on tuju lÀinud... Sealt ei tule midagi!
Kuidas sattusid tööle jalgpalliliitu/vĂ”rkpalliliitu? MU: Mulle on eluaeg pakkunud huvi spordiajakir jandus. Kui lapsena kĂŒsiti, kelleks saada tahan, ĂŒt lesin, et Toomas Ubaks. Juba algklassis tegin klas si ajalehte, hiljem kooli ajalehte. Aastal 2002 sattusin Eesti jalgpallikoondise ja Moldova mĂ€ngule. PĂ€rast hakkasin ot sima, kust infot saada jĂ€rgmiste mĂ€n gude kohta. Leidsin Soccerneti portaali. Vaatasin, et mingi info oli seal olemas, mingit aga polnud. Pakkusin end vaba tahtlikuna appi kirjutama. 2002â2004 kirjutasin Soccernetile ja hakkasin ka Eesti Spordilehele kirjutama.
âViis-kuus aastat pole putsasid reaalselt jalgagi pannud. Siiski, ĂŒhel Paide Linnameeskonna promoĂŒritusel osalesin, aga kuna see video Ă”nneks vĂ€ga viraalseks ei lĂ€inud, saan endiselt vĂ€ita, et olen osav ka murul.â
MU: Jalgpalli olen mĂ€nginud ainult hoovijalg palli mĂ”istes, Tartus Tammelinnas ĂŒhe pĂ”llu peal, kuhu tĂ€naseks on jĂ”udnud kinnisvaraarendused. Ei olnud harv juhus, kui saime paarkĂŒmmend poissi-tĂŒdrukut kokku, mĂ€ngisime hiliste Ă”htu tundideni ja nautisime seda vĂ€ga.
Teisest klassist alates kuni peaae gu gĂŒmnaasiumi lĂ”puni olen kĂ€inud vĂ”rkpallitrennis. Esimesed kaheksa aastat pĂ€ris usinalt, omavanuste seas olin tĂ€itsa adekvaatne, oma vĂ”istkon na kapten Tartus. Treener oli meil Alar Kaljuvee ja vĂ”istkonna nimi VĂ”rkpalli klubi Panter. Ăks mu trennikaaslastest oli Tartu Bigbanki praegune mĂ€nedĆŸer Hendrik Rikand. Eesti meistrivĂ”istlus tel jĂ€i meil laeks tavaliselt neljas koht, PĂ€rnu, Rakvere ja Viljandi jĂ€rel.
Aga kes vÔidaks, kui jalgpalliliit ja vÔrkpalliliit kohtuksid omavahel korvpallis?
MU: Jalgpalliliit vÔidaks, juba lihtsalt selle pÀrast, et meil on kontoris palju rohkem valikut. Skoor oleks 110 : 75.
TV: Oi, ma olen ĂŒpris kindel, et vĂ”rk pallurid vĂ”idaksid, skooriks pakuksin umbes 120 : 40. Mina, kes ma olen selline tavaline kiire ÀÀr, paneksin ĂŒksinda nelikĂŒmmend punkti. Siis on meil ju veel Rando Soome sugused mehed. Ja kui Mariel Gregor (endine Eesti korvpallikoon dislane â toim.) pole oma lohega (lohesurf â toim.) kusagil Hiiumaal, siis sealt tuleb ju veel 60 punkti! Ei, siin pole varianti. MĂ”tlen kiirelt jalgpalliliidu
Mihkel Uiboleht:
2004. aasta suvel kutsus Aivar Poh lak mind töövestlusele ja pakkus vĂ”i malust tulla jalgpalliliitu toonase ni mega infojuhiks. Sama aasta sĂŒgisel lĂ€ksin 11. klassi, see töö oli kooli kĂ”r valt. Tehti leping ja sain omale Tartus se koju faksiaparaadi, kustkaudu toona liikus infot. Mulle tulid igasugu UEFA ja FIFA kirjad, vĂ”tsin need vastu ja koolist tulles tegin pressiteateid ja panin kodulehele uudiseid.
TV: VĂ”rkpalliliitu kutsus mind 2014. aasta lĂ”pus eelmine peasekretĂ€r Tarvi PĂŒrn. Nad olid jĂ”udnud jĂ€reldusele, et sportlikult oli tase Eestis hea, kuid jĂ€lg meedias vĂ€iksem, kui asi vÀÀrt on. Neile tun dus, et vĂ”iksin olla abiks, seda natuke parandada ja töötada vĂ”rkpalli ĂŒldise kuvandiga ja turundusega. Alguses oli juttu, et vaatame pool aastat, kas min git tolku on.
â2004. aasta suvel kutsus Aivar Pohlak mind töövestlusele ja pakkus vĂ”imalust tulla jalgpalliliitu toonase nimega infojuhiks. Sama aasta sĂŒgisel lĂ€ksin 11. klassi, see töö oli kooli kĂ”rvalt. Tehti leping ja sain omale Tartusse koju faksiaparaadi, kustkaudu toona liikus infot.â
VĂ”rkpallil oli minu jaoks seletamatul pĂ”hjusel kuvand, et see on positiivne mĂ€ng, mida mĂ€ngivad toredad inime sed. Olen sellele saanud vaid kinni tust. 99 protsenti mĂ€ngijatest ja alaga seotud inimestest pole peast sellised rajud sportlased, kes on kinni mingis oma asjas, vaid ongi toredad inimesed. Tahtmata korvpalluritele liiga teha âaga kui kossumehed oleksid sama jutu ga tulnud, siis poleks elu sees julgenud seda tööd vastu vĂ”tta, sest kossumehi ja -skeenet ma ei tea ja ala kuvand on agressiivsem. Mina olen selline rahulik keskealine valge heteromees.
Aga kuidas sattusid jalgpalli kommenteerima / vÔrkpallisaadet tegema?
TV: Olin pea kĂŒmme aastat TV3-s direktor, tol ajal algaja spordireporteri ja -kommentaatori Ka lev Kruusi suur ĂŒlemus. Ăhel hetkel spordijuttu ajades sai öeldud, et jalgpalli vĂ”iksin isegi kom menteerida. Oleks pĂ”nev ja tahaks proovida. Olla
samal ajal âsuur direktorâ ja Ă”htuti kommenteeri da, see hĂ€sti ei sobinud.
Aastal 2009, kui töö seal direktorina otsa sai, tuletas Kalev seda meelde: nĂŒĂŒd on see hetk kĂ€es. Sama aasta augustis peetud inglaste Community Shield ehk superkarikas oli mu debĂŒĂŒt. Podcast tuli ĂŒle kĂŒmne aasta hiljem, mitu aastat enne seda te gime ka eri formaadis videosaateid. Bet safe, siis veel Triobet, arvas, et Kruus ja Vara tandemi vĂ”i kaubamĂ€rgina vĂ”iks nende Ă€ri toetada.
MU: VĂ”rkpallisaadet âKuldne geimâ sattusin tegema nii, et olime saatejuhi Karl Rinaldoga seda lÔÔpimise kĂ€igus öelnud, et kuule, peaksid millalgi saa tesse tulema. KĂ€isin Saku suurhallis vaatamas kodust vĂ”rgu EMi, seal nĂ€gi me ja tuli uuesti meelde. Tol hetkel ei saanud minna, aga nĂ€gime hiljem uues ti Kalevi/Cramo korvpalli Meistrite lii ga mĂ€ngul ja ta kutsus taas. Alguses oli juttu ĂŒhest korrast, aga kui korra olin Ă€ra kĂ€inud, kutsus jĂ€rgmiseks korraks ka ja jĂ€ingi, nagu DJ-de maailmas öeldakse, residendiks ehk pĂŒsikĂŒlaliseks. Eks Karl otsis endale pĂŒsivat tuge kĂ”rvale, ĂŒksinda on raskem mĂ”elda ja ideid pĂ”rgatada. Ătlesin, et tulen, kui aega on. Olemegi sĂ€ttinud lindistusi nii, et mulle ka sobiks, sest mul on ikkagi pĂ”hitöö ja see on puhtalt vabatahtlik tegevus vĂ”i hobi.
Toomas Vara:
sime kusagil reageerima. Nende podcastâide for maadi puhul on ikka nii, et inimesi kĂ”netab roh kem see, kui kuskil saab kriitikat ja Ă€rapanemist teha. Arvan, et mul endal seal jalka-podcastâis on sama asi, me kiidame harvem, kui laidame, tihti jĂ€tame headest asjadest rÀÀkimata, kuna eeldame, et publik ootab kogu aeg maailma parandamist.
MU: Ăritan olla enam-vĂ€hem kursis sellega, mida eri saadetes rÀÀgitakse. Aga kuna see maht on nii suur, jalgpal li-podcastâe on Eestis ĂŒheksa, ei jĂ”ua kĂ”iki saateid pĂ€ris Ă€ra kuulata.
âEesti jalgpalli kĂ”ige suurem tugevus on see, et neil on palju bioloogilist massi kĂ€es ehk palju lapsi, kellega vĂ”iks tööd teha, tingivas kĂ”neviisis.â
âBetsafe Liveâ on kindla ĂŒlesehitu sega saade, kus on rĂ”hku pandud pĂ€e vakajalisusele ja meelelahutuslikku sele ka kindlasti. See pole klassikaline akadeemiline podcast, seal on igaĂŒhel rollid ja otsitakse kindlasti sedagi, et teatud kĂŒsimustes oleksid saatekĂŒla lised eri seisukohtadel. Kruus ja Vara legendaarse jalgpallikommentaatorite duona toimib ka selliselt, et nad kĂŒsivad neid kĂŒ simusi. Arvan, et saade on hĂ€sti ette valmistatud, kontseptsioon on selline, et intrigeerida, inimeste meelt lahutada ja pakkuda teatud hulgal arvamusi ja informatsiooni. Kuulamise ja vaatamise numb rid, arvan, on jalgpallivaldkonnas ĂŒhed suuremad.
Mu isiklik maitse on selline, et olen pigem iga vam vÔi kuivem. Pööran vÀhem tÀhelepanu mee lelahutuslikule osale ja rohkem otsin uut infot.
Mis pilguga vaatab sellele alaliidu juht, kui lÀ hed lahkama teise spordiala rÔÔme ja muresid?
MU: Ei tea. Me pole sellest eraldi rÀÀki nud. Kas Aivar Pohlak ĂŒldse teab? Kind lasti. Möödaminnes mingites jutuaja mistes olen maininud ja toonud nĂ€iteid, et nĂ€e, vĂ”rkpallis on niimoodi. Eks ikka on head lÔÔpimist. Aivariga pole rÀÀki nud, aga jalgpallirahvas laiemalt on ikka öelnud, et kas oled nĂŒĂŒd vĂ”rkpalliga seotud. On kĂŒsitud, siis olen selgitanud. Osaliselt inimesed teadsid mu vĂ”rkpalli tausta, ka Aivar. Kuna tema poja Pelle naine (Marie Aasorg) on vĂ”rkpallur pik ka aega olnud, siis kuidagi sealtkaudu on ka vĂ”rkpall jutuks tulnud.
TV: Volleliidu kontori poole pealt pole mitte ĂŒhtegi mĂ€rkust ega kom mentaari tulnud. Kahtlustan, et ei meie president (Hanno Pevkur) ega peasek retĂ€r (Helen VeermĂ€e) ei ole neid saa teid eriti vaadanud.
Kas jĂ€lgid saadet âKuldne geimâ / âBetsafe Liveâ ja mida sellest arvad?
TV: Olen kuulanud, aga mitte kĂ”iki. Mul pole kuskile pandud kellukest, mis annaks teada, kui uus osa on vĂ€lja tulnud. Kindlasti kuulan ĂŒle, kui antakse mĂ€rku, et seal rÀÀgiti midagi ja Ă€kki peak
ïĄToomas Vara
ĂŒks tipphetki jalgpallikommen taatorina saabus 2018. aastal Tallinnas peetud UEFA superkari kafinaalil.
Foto: erakogu
LÀheme naabrimehe pÔllu juurde. Mis on Eesti jalgpalli/vÔrkpalli suurim tugevus?
TV: Oh, Eesti jalgpalli kĂ”ige suurem tugevus on see, et neil on palju bio loogilist massi kĂ€es ehk palju lapsi, kellega vĂ”iks tööd teha, tingivas kĂ”ne viisis. Seal kĂ”rval tiksub kogu aeg see noortetöö teema, ei ole niisama palju korralikke noortetreenereid, kui selle massiga tegelemiseks vaja lĂ€heks. Jalg pall suudab vĂ”tta kĂ”ik vĂ€ikesed lapsed ja alles siis hakkavad teised alad sealt servast noppima neid, kes mingil pĂ”h jusel ĂŒle jÀÀvad vĂ”i otsustavad teise spordiala kasuks.
MU: Mulle tundub, et vĂ”rkpalli tu gevuseks on kogukond. VĂ”rkpalliini mesi pole jalgpalli omadega vĂ”rreldes ĂŒlipalju, ja kuna see on hoomatavam suurus, siis suhtlus kĂ€ib rohkem isik likul tasandil. Ei tea, kas sĂ”na âkokku hoidevâ on Ă”ige. Aga ĂŒtleme, et vĂ”ibolla on kohati lihtsam asju ajada. Osa teeb seda vabatahtlikku se korras, osa poole ajaga ja need, kes teevad ka tĂ€isajaga, on ikkagi oma ala fanatid. Paljud tree nerid, klubijuhid on teinud seda tööd aastakĂŒm neid, Raivo Jeenasest alustades, kes on 50 aastat treener olnud, kuni Uku Rummini, kes oli 15 aas
tat TTĂ mĂ€nedĆŸer. VĂ”i Mehis Merilaine, kes on nii kaua kui mĂ€letan, olnud PĂ€rnus kohtunik ja ran navolle asja ajanud. Selliste tĂŒĂŒpide olemasolu ja ka mĂ”ju vĂ”ib olla pĂ€ris-pĂ€ris suur.
Mis on vÔrkpalli/jalgpalli suurim probleem?
MU: VĂ”ibolla teatud mĂ”ttes projektipĂ”hine mĂ”t lemine kohati. On mĂ”ned eredad nĂ€ited vastu pidisest, nagu Tartu klubi, aga ĂŒldiselt mĂ”tlevad klubid, kes tegelevad tĂ€iskasvanutega, pigem ĂŒhe hooaja perspektiivis. Et komplekteerin vĂ”istkon na jĂ€rgmiseks hooajaks, kust selle raha kokku saan ja mitu vĂ”istkonda mul ĂŒldse osaleb. Ei ole ka liigade vahel tĂ”usmise ja langemise sĂŒsteemi, seegi on natuke projektipĂ”hisus. Panen kokku liiga ĂŒheks hooajaks ja vaatan, mis tuleb. Saan aru, et ĂŒhelt poolt on see kinni ressurssides, aga lĂ”puks mÀÀrab spordiala jĂ€tkusuutlikkuse pikas perspektiivis see, kas suudad ĂŒles ehitada sĂŒs teemi, mis iseennast taastoodab. Mulle tundub, et kohati on vĂ”rkpallis sellega problee me, kuskil vĂ”ib tekkida katkestus, kui ĂŒks projekt saab otsa. NĂ€iteks projekt nimega âSaaremaaâ.
TV: Valdava osa Eesti pallurite, ka tippjalgpallurite esimene puude on nagu pealelöök, tsiteerides minu sĂ”p ra Tarmo Kinki. Kuskil on meie poiste tehnika jÀÀnud nĂ”rgemaks, kui oleme harjunud seda maailma tippjalgpal lis nĂ€gema. Aeg-ajalt on fĂŒĂŒsis ja kĂ”ik okei, kuid tehnika on valdavalt kehvem kui kĂ”vemates vutiriikides.
ï Mihkel Uiboleht Eesti koondise pressiĆĄefina enne valikmĂ€ngu Saksamaaga Mainzis.
Foto: Jana Pipar
Uibolehe kĂŒsimus Varale: kes on sinu arvates Eesti parim spordi- vĂ”i jalgpallikommentaator ja miks?
Mihkel Uiboleht: âMulle tundub, et vĂ”rkpalli tugevuseks on kogukond.
VĂ”rkpalliinimesi pole jalgpalliga vĂ”rreldes ĂŒlipalju, ja kuna see on hoomatavam suurus, siis suhtlus kĂ€ib rohkem isiklikul tasandil.â
Vara kĂŒsimus Uibolehele: oletame, et Mihklil on poeg, kes on noor jalgpal lur, mĂ€nginud isegi Eesti U18 koon dise eest. Ăsja gĂŒmnaasiumi lĂ”petanud pojale pakutakse Eesti Premium liiga klubist profi lepingut ja samal ajal pakutakse stipendiumi Ă”ppimaks korralikus Euroopa ĂŒlikoolis. Kumba Mihkel pojale soovitaks?
PĂ”himĂ”tteliselt olen vabaduse pooldaja, sellises vanuses noormees peaks saama ise otsustada. Ei tahaks sekkuda. Selles olukorras peab Ă€ra tund ma, mis on hingelĂ€hedasem. Halvem, kui pĂ€rast jÀÀb kripeldama. PĂ€ris sellises olukorras ma pole olnud, kuigi minimaalsed paralleelid olid. Ma ei mĂ”elnudki niivĂ”rd sellele, kui kaugele vĂ”rkpalli ga jĂ”uan, aga leidsin, et keskendun nĂŒĂŒd rohkem spordiajakirjandusele, mis tol hetkel jĂ€relikult rohkem meeldis.
Lihtne oleks öelda, et Ă”ppida vĂ”ib alati ka hil jem. Ise lĂ”petasin sel aastal nii-öelda teisel katsel ajakirjanduse bakalaureuseĂ”pingud. Euroopa ĂŒli kooli saab samuti minna hiljem, aga ennast proo vida profijalgpallurina realiseerida hiljem tĂ”enĂ€oli selt ei saa, jÀÀd rongist maha ja pĂ€rast enam keha ei vĂ”imalda. Esitaksin sellele noorukile sellise mĂ”t tekĂ€igu, aga rĂ”hutaksin, et peab ise tunnetama.
No kurat, see on kĂŒll lihtne: Kalevist paremat kommentaatorit ei ole. Siin pole asi selles, et oleme temaga suured semud vĂ”i mi dagi. Mida me nĂ€eme tĂ€na hĂ€sti palju, isegi ERRis, kus on vĂ€ga head mehed, no Tiislerid ja teised, et tekib kombi natsioon, kus on kaks kommentaato rit, ja tihti nĂ€en, et mitte keegi pole neile rÀÀkinud vĂ”i pole nad ise otsus tada suutnud, mida need kaks kom mentaatorit tegema peavad. Ja siis on meil Kalev Kruus, kes suudab ĂŒksi vĂ”i kahekesi Ă€ra teha kĂ”ik maailma palli mĂ€ngualad. Tempo mĂ”ttes teab, millal rÀÀkida, teab, et ei pea kogu aeg rÀÀ kima, vĂ”ib vabalt olla ka 30 sekundit vait. Teab, kuidas mĂ€ngida emotsioo niga, tal on ka vĂ€ga hea huumorimeel (vĂ”ibolla mĂ”ne jaoks natuke onuhei nolik, aga see-eest heatahtlik). Kui need kom binatsioonid kokku panna, siis on ta ikka pika puuga parim.
Podcastâi âKuldne geimâ osa ilmus interneti avarustesse viimati aprillis. Miks? Ja kas saade jĂ€tkub?
âKarl Rinaldol ja mul samuti on soov see millalgi taas kĂ€ima panna,â annab Rinaldo kĂ”rval teise saatejuhi rollis ĂŒles astunud Mihkel Uiboleht vollefĂ€nnidele lootust. âKarlil tuli vahele JĂ”ekÀÀru rannavĂ”rkpalli keskuse arendamine. See pani pĂ”ntsu, pluss rahas tus, VĂ”rkpall24 portaalil olid pikaaegsed toetajad, kelle lepingud lĂ”ppesid, kes ei uuendanud lepinguid, ja tal ei Ă”nnestunud leida uusi toetajaid. Kuna tema jaoks on see töö, siis ta peab leidma en dale ka mingi leiva lauale. VĂ”rkpallikogukonnas oli see hinnatud ja kuulatud saade, minagi sain pĂ€ris palju tagasisidet. Mu jaoks oli see vabatahtlik töö, ma ei vĂ”taks selle eest raha ka siis, kui pakutakse. Karlile on see aga siiski pĂ”hitöö ja jĂ€tkumiseks peaks ta leidma mingid finantsid. Ehk see podcast on kehana olemas, aga kas see kĂŒlmunud olekust ĂŒles sulatatakse, sĂ”ltub eelkĂ”ige Karlist.â
01.09 Mari Liis LillemÀe 22
02.09 Alan Ventsel 34
02.09 Martin Kase 29
03.09 Joonas LjaĆĄ 32
03.09 Robert Kirss 28
04.09 Mati Pari 48
04.09 Liina Kuusk 45
04.09 Miko Pupart 31
04.09 KĂ€rt HĂŒdsi 19
05.09 Andres Koogas 35
05.09 Markus Allast 22
07.09 JĂŒri Saar 68
08.09 Mattias MĂ€nnilaan 21
09.09 Lars Hopp 46
09.09 Markus JĂŒrgenson 35
09.09 Artjom Komlov 20
10.09 Kaido MĂ€gi 45
10.09 Sander Post 38
10.09 Mark Anders Lepik 22
12.09 Kaupo Ăismaa 58
12.09 JĂŒris Sahkur 32
12.09 Kristiina Tullus 24
13.09 Raul Kaivoja 50
13.09 Bi Sehi Elysee Irie 33
14.09 Igor KĂŒbarsepp 40
16.09 Helvis TrÀÀder 41
18.09 Antti Rosenberg 51
18.09 Liisi Vink-Lainas 26
20.09 Michael MĂŒller 40
20.09 Kaarel Torop 30
21.09 Kristjan Tamme 27
21.09 Matthew Lukas Varav 21
22.09 Toomas KrÔm 51
22.09 Veiko Soo 38
22.09 Nikita Andrejev 34
23.09 Dmitri Kulikov 45
23.09 Jagnar Jakobson 30
24.09 Vahur VahtramÀe 46
24.09 Ivan StojkoviÄ 33
24.09 Rasmus Maalinn 23
25.09 Ilmar PÔhjala 43
25.09 Anett Vilipuu 26
25.09 Anett Kadastu 25
25.09 Martin Miller 25
25.09 Vladislav Kreida 23
26.09 Berle Brant 33
26.09 Sander Laht 31
27.09 Anete Paulus 31
29.09 Rein Jauk 80
30.09 Mikk Laas 32
Jalka on ikka ja jĂ€lle silma peal hoidnud omapĂ€rasel Twitteri kontol â80s Footballers Ageing Badlyâ (@80sAging), mis hakkas esialgu koguma pilte kaheksa kĂŒmnendate jalgpalluritest, kes nĂ€gid oma tegeliku vanuse kohta ĂŒllatavalt vanad vĂ€lja. Ăhel het kel, kui pilte kogunes omajagu, hakati mĂ€ngijate vahel korralda ma ka olĂŒmpiasĂŒsteemis turniire, kus Twitteri kasutajad said iga vĂ”istluspaari kohta hÀÀletada seda, kumb mĂ€ngija nĂ€eb oma ea kohta vanem vĂ€lja. Esimese turniiri eelmise aasta alguses vĂ”itis 29aastane brasiillane Nivaldo (vaata tema pilti 2021. aasta jaanuarikuu Jalkast), teisel turniiril triumfeeris aga 32aastane waleslane Peter Rodrigues (pilt 2021. aasta oktoob rikuu Jalkas).
Pilte kortsude, vuntsidega vĂ”i ootamatult kiilakate vutimeeste kohta kogunes vahe peal nii palju, et kokku sai panna jĂ€rjekordse turniiri 64 palluri vahel. Finaali jĂ”udis seda puhku ĆĄotlane Jimmy Leadbetter, kes mĂ€ngis aastatel 1949â1970 muu hulgas Chelsea, Brightoni ja Ipswich Towni eest, tema vastane oli aga rootslane Birger Stenman, kes esindas aastatel 1947â1955 DjurgĂ„rdenit ja kĂ€is viiel korral platsil ka Rootsi koondise sĂ€rgis. VĂ”rdlemisi selgeks vĂ”itjaks osutus lĂ”puks Leadbetter, kes kogus finaalis enam kui 18 000 hÀÀlest 63,9 protsenti. Elagu uus karikavĂ”itja!
Eelmisel korral vana foto rubriigis avaldatud pildil ei olnud Uno Piiri kĂ”rval mitte toonane Ć veitsi loots Roy Hodgson, vaid hoopis Ć otimaa koondise peatreener Andy Roxburgh. Palume vabandust! Siin on Ă”ige pilt Ć veitsi koondise peatreenerina Eestit luuramas kĂ€inud
2002. aasta septembris nĂ€hti A. Le Coq Arena vutiplat sil tĂ”elist staaride paraadi â sealjuures ei olnud tegu Eesti koondise mĂ€nguga mĂ”ne maailma tipptiimi vastu, vaid heategevusliku mĂ€ngu raames mĂ€ngis Eesti sport lastest koostatud vĂ”istkonna vastu Monaco tĂ€htede meeskond eesotsas toonase prints Albertiga, kellest on praeguseks saanud Monaco vĂŒrst. Printsi juhtimisel jooksis Monaco tiimis platsile mitu maailma tippsport last eesotsas teivashĂŒppaja Sergei Bubka, sprinter Frankie Fredericksi ja vormelisĂ”itja Riccardo Patresega. Eesti pani vastu oma spordisangaritest koosneva tiimi, kuhu kuulusid nĂ€iteks Erki Nool, Martin MĂŒĂŒrsepp, Jaan Kirsipuu, Tiit Sokk, JĂŒri Tamm ja paljud teised.
6000 pealtvaataja ees (rohkem pileteid turvakaalutlus tel ei mĂŒĂŒdud) vĂ”tsid Mart Poomi juhendatud Eesti tĂ€hed meeleoluka 6 : 4 vĂ”idu. Eesti poolelt sĂ€ras nelja tabamu sega kapten Nool, jala said valgeks veel judoka Aleksei BudĂ”lin ja veepalli olĂŒmpiavĂ”itja Mait Riismann. VĂ€rava suul suutis penalti tĂ”rjuda vehkleja Kaido Kaaberma.
Pildil ĂŒritab sel ajal veel teivashĂŒppe maailmarekor dit enda kĂ€es hoidev Sergei Bubka vabaneda judoka Indrek Pertelsoni ja rattur Martin Auni haardest.
Juulikuu esikakskĂŒmmend tehingute summa pĂ”hiselt (sulgudes koht eelmise kuu edeta belis)
kaardiga toetad
Augustikuu ristsĂ”na Ă”ige vastus oli âKus randa, seal jalkatâ Ăige vastuse eest vĂ”itis kaks piletit 23. septembril toimuvale EestiâMalta Rahvuste liiga mĂ€ngule Anneli Joandi. VĂ”itjaga vĂ”tame ĂŒhendust.
Septembrikuu ristsÔna Ôigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. septembriks.
Ăigesti vastanute vahel loosime vĂ€lja Eesti koondise sĂ€rgi.
NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.