SOOMEPOISTE PÄRIMUSÜHING
ajaLUgU
Teel Norrasse peatusid Eesti vabatahtlikud laplaste juures
norraPoiSiD –
eeSti vaBatahtLiKUD norraS narviKi LahingUteS 1940 9. aprillil 1940 tungisid Natsi-Saksamaa väed Norrasse, kus paljud suuremad linnad langesid juba samal päeval. Üheks erandiks oli kaugel põhjas asuv Narvik, mida kaitsma saabusid appi mitme välisriigi sõdurid. Nende hulgas oli ka käputäis eestlasi.
T
Tekst: PEEP PILLAK, ajaloolane
alvesõja puhkedes 30. novembril 1939 elati üle maailma kaasa soomlastele, kes asusid visalt võitlema neid ülekaalukate jõududega rünnanud Nõukogude Liiduga. Soomele tõttasid appi vabatahtlikud eri riikidest. Paljudel puudus aga sõjaline ettevalmistus ja nende väljaõppeks moodustati 8. jaanuaril 1940 Lapuas paarikümne rahvuse esindajatest koosnev Sisu väeüksus (osasto Sisu), mille ülemaks määrati mitut keelt valdav kapten Bertil Nordlund.
EESTI VABATAHTLIKUD TALVESÕJA AJAL SOOMES
Eesti Vabariik kuulutas end Soome - Nõukogude Liidu sõjas erapooletuks ja Eesti Vabariigi kodanikud ei
tohtinud sõjas osaleda. Siiski leidus neid, kes otsustasid suguvendadele appi tõtata. Üle jäätunud Soome lahe mindi jalgsi, suuskadel või Soome kelguga. Minna tuli salaja ja elugi oli ohus, sest lahejääl oli lahvandusi, patrullisid Nõukogude lennukid ja mootorsaanid. Talvesõja ajal võis Soome sõjaväes olla sadakond eestlast. Enamik neist osales väljaõppes Lapuas, kuid osa võitles ka rindel. Johannes Valtonen (s 28.08.1916 Ingerimaal Kullakülas) oli rahvuselt ingerlane, kuid Eesti Vabariigi kodanik. Ta võitles koos teiste Eesti ingerlastega sissipataljonis nr 5, langes 19. veebruaril 1940 Kesselis ja on maetud Malmi kangelaskalmistule Helsingis. Teadaolevalt on ta esimene II maailmasõjas langenud Eesti Vabariigi kodanik. 2/2021
51
