FiLmiarvUStUS
vahva FiLmiSÕDUr On aasta 1920. Ühel tšehhi kirjanikul tuleb pähe mõte kirjutada enam-vähem äsja lõppenud ilmasõja kohta satiirilises vormis romaan. Paarkümmend aastat hiljem otsustavad tema kaasmaalased sellest filmi teha. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
K
uid tagasi algusesse. Kirjamees asub usinalt tööle ja kahe aasta jooksul valmib plaanitud kuueosalisest teosest neli osa. Siis siirdub ta paraku teise ilma. Raamat ilmubki poolikuna ja saab maailmakuulsaks. Möödub mõni aastakümme ning tšehhidele tuleb mõte raamatu populaarsusele vunki juurde anda. Kuidas? Filmiga muidugi! Kääritakse käised üles ning paari aasta jooksul paisatakse ekraanile kaks filmi. Mõistagi
80
2/2021
on kõnesolevaks raamatuks „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“, millest valmisid 1957 ja 1958 filmid „Dobry vojak Švejk“ ning „Poslusne hlasim“. Kirjandusteoste ekraniseeringute puhul on esimene põnev asi jälgida, kuidas režissöör näppusattunud materjaliga on ümber käinud. Kas vormib filmi võimalikult täpselt raamatu järgi või teeb mõne sügavama edasiarenduse või valgustab teemat hoopistükkis ootamatust küljest. Vahest
ehk paiskab kinolinale koguni täiesti isikliku nägemuse? Viimasel juhul on muidugi hea, kui tõsise edasiarendamise ja kunstilise taotluse juures säilib viide algautorile, kuigi tulemus ise ei pruugi miskit pidi algmaterjaliga seotud olla. Eelmise sajandi viiekümnendate Tšehhoslovakkias oli, nagu siinmailgi, valitsevaks kunstivormiks ikkagi sotsrealism, mis välistas juba eos eriti ränga edasiarenduse. Režissöör Karel Stekly on filmi vorminud üsnagi täp-
