KOGEMUS Tahmanäoga Tuhkatriinust säravaks printsessiks, inetust pardipojast kauniks luigeks või mustast lambast valgeks ratsuks – kõik see sobib kirjeldama Ida-Virumaa turismi edulugu. Siinne turismi kasvutempo teeb teistele maakondadele ammu silmad ette.
Tuhkatriinust on
SIRGUNUD SÄRAV PRINTSESS SIRLE SOMMER-KALDA Ajalehe Põhjarannik ajakirjanik
I
da-Virumaa on aastaid näidanud pidevat turistide arvu kasvu ning hingab kuklasse Tartu- ja Pärnumaale, lootes needki peagi alistada. Ambitsioonikas plaan on jõuda aastaks 2030 Tallinna järel kõige külastatumaks turismisihtkohaks Eestis. See plaan ei ole õhku täis, vaid täiesti realistlik, usuvad siinsed turismiinimesed, aga ka eksperdid mujalt Eestist. „Tallinna järel on Ida-Virumaa turismipotentsiaal täiesti selgelt teisel kohal,“ kõneles kommunikatsiooniekspert Raul Rebane juba kümne aasta eest.
Vaatamist leidub rohkem kui mujal
Tema kinnitusel on viie tärni vaatamisväärsusi Ida-Virumaal välja panna rohkem kui teistel maakondadel. „Tuhamäed, Ontika pankrannik, imeline Toila, ainulaadne kindluskompleks Narvas, Pühtitsa klooster Kuremäel, kaevanduspark Kohtla-Nõmmel... Ida-Virumaa on ka ainus koht, kus Eesti inimene saab näha, mida kujutab endast rasketööstus, ja seda ei tasu teatud sihtgruppide, näiteks koolilaste puhul alahinnata,“ arvas Raul Rebane. Veel 1990. aastatel suhtuti Ida-Virumaal võimalustesse arendada siinkandis turismi ilmselge irooniaga. Aastaid pidurdas piirkonna kehv maine nii investorite kui ka turistide tulekut. 2000. aastad näitasid, et selle majandusharuga on võimalik ka Ida-Virumaal
raha teenida ja inimestele tööd pakkuda. Viimane kümnend on paistnud silma sihipärase koostöö poolest maakonna kui terviku turundamisel ja maine positiivseks kallutamisel. Aga ka suurte investeeringutega nii uutesse turismiatraktsioonidesse kui ka voodikohtadesse. Kui 2012. aastal ööbis Ida-Viru hotellides ligi 150 000 külastajat, siis 2018. aastal üle 100 000 rohkem. Kasvutempo on Ida-Virumaal olnud viimastel aastatel vaieldamatult kiireim, kinnitas Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, tuues esile, et 2018. ja 2019. aastal kasvas siinne turism ligemale 90 000 veedetud öö võrra ja kokku 22% (teistel suurtel maakondadel oli kasv 6–7%).
Kirglikud ja nutikad eestvedajad
Veel mõni aasta tagasi oli Ida-Virumaa meedias pildil kui Eestimaa must lammas. 2016. aastal tõi Kanal 2 ekraanile erisaate Ida-Virumaast kui katastroofipiirkonnast, mille peale sai turismirahval mõõt täis. Teisalt lisas see indu, et IdaVirumaa eest veelgi kirglikumalt seista. Kivistunud eelarvamuste vastu astuti esimest korda ühiselt 2008. aastal, kui ettevõtted ja omavalitsused panid pead kokku ning otsustasid hakata ise häid uudiseid jagama. Nad lõid Facebooki grupi Ida-Virumaa Sõbrad ning läksid koos välja turismimessile Tourest. „Ida-Virumaa fenomen on, et meil on turismi arendamiseks suurepärane
ressurss (pikimad liivarannad, kõrgeim pankrannik, erandlikud tööstusmaastikud, piir ja piirikindlustused jpm), aga veelgi olulisem on see, et meil on ka kirglikud ja nutikad missioonitundega eestvedajad,“ ütles Kadri Jalonen, kes 2019. aastal võttis Tourestil vastu Eesti turismi-Oscari, riigi parima turismitegija tiitli. „Õiglus on jalule seatud: inetu pardipoja asemel nähakse meis nüüd lõpuks seda, mida me ise näeme − kaunist, silmatorkavat ja erakordset luike. Võime olla uhked selle üle, mis on tehtud,“ ütles Kadri Jalonen Ida-Viru turismirahva ees kummardust tehes. Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus ütles tunnustust üle andes, et Kadri Jalonen on teinud väsimatult tööd ning pannud kohalikud ettevõtjad ja turismipakkujad ühiselt pingutama, et kujundada maakonnast väärtuslik turismipiirkond. „Kui kümme aastat tagasi tuli IdaVirumaa turismipärleid käia spetsiaalselt otsimas ning puhkajad eelistasid pigem saari või Lõuna-Eestit, siis praeguseks on Ida-Virumaast kujunenud Eesti mõistes väärtuslik sihtkoht,“ ütles Mariann Lugus. „Ekstreemspordivõimalused, spaad, loodusturism, aga ka kontserdid ja etendused on hästi turundatud ning köidavad aina rohkem sise- ja välisturiste.“ Artikkel valmis EL-i regionaalarengu fondi toel.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021
17
