Urmet Lee - Koos loome parema statistika｜Teataja 4/2021

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 4 / 2021

URMET LEE: koos loome parema statistika 10 OLULIST MUUDATUST ÄRIÕIGUSES

MARLEN PISKUNOV: VABA EESTI ON ME ÜHINE VASTUTUS

TERVISEKONTROLL VÕIB TÖÖANDJALE KALLINEDA

EESTI EKSPORT UUTES KÕRGUSTES

NOOR E T T E VÕ TJA 2 0 21 O T S IME N O O R T, E D U K AT J A V I S I O O NI G A E E S T I E T T E V Õ TJ AT, K E D A P R E ME E R ID A 5 0 0 0 E U R O J A K U U L S U S EG A .

K ANDIDEERI W W W. K O D A . E E / E T/ M E I S T/ N O O R E T T E V O TJ A

JUHTKIRI

Sisukord

MUUDATUSTE OOTUSES

4 Urmet Lee: küsige küsimusi, mida keegi pole veel küsinud

9 Lühidalt 10 Äriõiguse kümme olulist muudatust 14 Uue töötaja virtuaalne sisseelamine 15 Küsime ettevõtjalt 16 Marlen Piskunov: vaba Eesti on me ühine vastutus 19 Kandideeri Tourbani kiirendiprogrammi!

20 Uus liige: Miltton Events 22 Tervisekontroll võib tööandjale kallimaks muutuda 26 Galerii: 30 aastat vaba ettevõtlust 28 Äridelegatsioon peagi Serbias ja Põhja-Makedoonias 29 Koda kutsub osalema!

30 Kuidas jääda ellu kübermaailmas?

32 Tehnoloogia viib elukestva õppe kogu ettevõtteni 34 Ettevõtlusõpe, kasulik mitmel moel 38 Kuidas lasta lahti oma ettevõttest?

40 Koroona tekitas tarneahelas püsivad tõrked 42 Eesti eksport uutes kõrgustes 44 „Fit for 55“ 46 Palju õnne!

47 Ligi sada miljardit eurot ootab taotlejaid 48 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 4 / 2021

URMET LEE:

koos loome parema statistika 10 OLULIST MUUDATUST ÄRIÕIGUSES

MARLEN PISKUNOV: VABA EESTI ON ME ÜHINE VASTUTUS

TERVISEKONTROLL VÕIB TÖÖANDJALE KALLINEDA

EESTI EKSPORT UUTES KÕRGUSTES

KAANEFOTO Kristiin Kõosalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

Oleme kojas korduvalt rõhutanud vajadust pidada ka kuludebatti, seni küll tulutult.

U

us ärihooaeg algab alati teatava ärevusega.

Kui tavaliselt on see seotud uute võimaluste ja lootustega, siis sel aastal peame jätkuvalt rinda pistma tervisekriisiga. Viirus ei kao kuhugi, kuid vaktsineeritute arvu kasvades ja mõistlikult tegutsedes saame hoida majanduse toimivana, oma inimesed tervena ning koolid ja lasteaiad avatud. Õige pea toimuvad ka kohalike omavalitsuste valimised ja see võiks anda võimaluse arutada teemade üle, mille lahendamiseks tavaolukorras ei jätku poliitilist tahet. Üks selline teema on kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni suurendamine.

Nimelt ei ole kohalikel omavalitsustel praegu tihti tahet töökohtade loomisele kaasa aidata, sest sellest ei saada piisavalt kasu või siis ei nähta seda. Olukorda ei tee paremaks seegi, et ei julgeta vastu võtta ratsionaalseid otsuseid, sest need ei ühti emotsioonidega, mis võivad tulla kohalikelt huvirühmadelt või aktivistidelt. Järelikult – kui antakse võimalus, siis tasub kindlasti poliitikult küsida, kuidas peetakse ettevõtjaid meeles pärast valimisi, sest just ettevõtjad loovad töökohti, kust omakorda tuleb maksuraha.

Teema, mis poliitikutele alati meeldib, on maksudebatt.

Intrigeerivamat ja samas laialivalguvamat teemat, mis palju huvilisi köidab, on raske leida. Oleme kojas korduvalt rõhutanud vajadust pidada ka kuludebatti, seni küll tulutult.

Tuleb aga aru saada, et kõike toredat ja tasuta on kena lubada, kuid kes maksab arve, jääb enamasti välja ütlemata.

Maksudebatt on vältimatu, sest riigieelarve on miinuses ja jääb selliseks veel aastateks. Tasakaalu saavutamiseks napib lihtsaid lahendusi ja peame mõistma, et kui ühele valdkonnale antakse, siis tuleb teiselt ära võtta. Igal juhul seisab koda selle eest, et meie praegune mõistlik, ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiv maksukeskkond säiliks, seda ka rahvusvahelise surve all.

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

PERSOON

Küsige küsimusi, mille peale veel keegi pole tulnud

Urmet Lee nendib, et praegu alles tekib arusaam, et andmed on uus must kuld.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

PERSOON

Augusti alguses statistikaameti juhi ametisse asunud Urmet Lee näeb statistikas suuri võimalusi. Samas tunneb ta muret, et andmeteadlastel ei ole Eestis veel tekkinud ühist stabiilset võrgustikku, kuid on valmis panustama selle tekkesse. Lisaks näeb Urmet Lee statistikaametis ka potentsiaali pakkuda ainest teadlastele ja ettevõtjatele, et Eesti saaks andmemaailmas laineid lüüa, sest oleme e-riigi ja andmekorrastusega esirinnas.

Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Stiil: KELLY KIPPER

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kuidas on läinud esimesed nädalad statistikaameti juhina?

Mul on tunne, et olen siin töötanud juba palju kauem kui ainult kaks nädalat (intervjuu Leega toimus 17. augustil – toim). Loodan, et ka minu meeskonnal on sama tunne. Suur osa tööst on kulgenud kahe teema ümber. Esimene on sügisel toimuv rahvaloendus, mis vajab korralikku eeltööd.

Teine on ressursside kasutus eesootavate kärbete valguses, mis paratamatult sunnib leidma kokkuhoiukohti meie töökorralduses.

Milline on teie meelest tuleviku statistikaamet?

Ma näen, et statistikaamet saaks olla midagi enamat kui ainult riiklikku statistikat pakkuv organisatsioon. Meil on harukordne võimalus viia kokku riigiandmete haldus ja andmeteadus.

See tähendab, et saaksime pakkuda teadlastele, ettevõtetele ja teistele huvitatutele võimalust luua mudeleid ja teha andmeteadust just meie suurandmete abil ning seda turvaliselt statistikaameti „liivakastis“. See omakorda võimaldaks meil, aga ka tervel andmeteaduse kogukonnal küsida tulevikus paremaid küsimusi ja püstitada hüpoteese, mille jaoks praegu ei ole veel piisavalt teadmisi.

See omakorda parandab andmete põhjal tehtavate otsuste kvaliteeti ja võimaldab näha seoseid, mis muidu ei pruugi olla lihtsasti leitavad.

Selle visiooniga seoses on ka murekohti, näiteks õiguslikud küsimused, konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse, kuid need ei ole ületamatud. Suurem probleem, mida praegu näen, on andmeteadlaste puudus ning nende kogemuste ja teadmiste vähene jagamine kogukonnas. Ka siin võiks tulevikus olla statistikaametil oma roll, et arendada valdkonda ja luua võimalus võrgustiku tekkimiseks.

Milline on kõrvaltvaatajate kõige suurem eksiarvamus statistika kohta?

Et statistika on lihtsalt asjade kokkulugemine ja seejärel liitmine-lahutamine. Statistikakonveier on palju keerulisem ja asju, mis ka näiliselt lihtsate andmete juures saab valesti minna, on palju ning

n-ö ülelugemist on päriselt võimalik rakendada väga harva.

Kas riik mõistab praegu andmete väärtust?

Praegu alles tekib arusaam, et andmed on uus must kuld, ja ka sellega seonduvad strateegiad on algusjärgus. E-riik astub aga samme selles suunas, et saaksime eri registrid ja andmekogud ühetaoliseks, nii et neist oleks võimalik saada analüüside tegemiseks kvaliteetsed andmed lihtsasti kätte, et teha kiireid ja paremaid otsuseid. See on esimene suur samm, et saaksime e-riigist veel suuremat lisandväärtust.

Kui hästi oskab riik kasutada andmetest tulenevaid teadmisi?

Mõõdetav on see, et üldiselt on igas dokumendis, mis jõuab valitsuse ja avaliku sektori otsustajateni, meie tabelid või näitajad sees. Samuti muutub andmete kasutamine ja nende mõistmine iga aastaga aina paremaks, seda nii riigivalitsemises kui ka teistes sektorites. Kui palju täpselt meie tehtud analüüsid ja andmed tegelikke otsuseid mõjutavad, on raske hinnata, kuid alati tuleb mõista, et tähtis osa eri struktuuride juhtimisel on ka tunnetusel, teisisõnu tuleb lisaks andmetele vaadata teisigi mõjutegureid.

Kas erasektor kasutab andmeid rohkem?

Ettevõtjatel on andmekasutus ja sellest saadava info kasutamine mõnevõrra paremas seisus. Siiski ei ole ka erasektoris ettevõtjad sageli valmis otsuseid tegema andmete ja analüüside põhjal ning tuginevad pigem tunnetusele. See ei ole tingimata halb, sest arvude taha ongi aeg-ajalt raske näha, kuid seda saame parandada, küsides õigeid küsimusi ning luues rohkem selgeid ja loogilisi seoseid andmete vahel.

Andmete kasutamine sõltub väga palju ka organisatsiooni tegevusalast ja selle suurusest.

Väiksematel organisatsioonidel on tihti lihtsam kasutada oma andmeid ning riiklikule statistikale pannakse vähem rõhku. Suuremad organisatsioonid kasutavad aga mitmekesisemaid andmeid, et

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

5

PERSOON

Kas teadsid?

Statistikaametis on 378 ametnikku ja töötajat, sh h Tallinna kontoris 263 (sh 17 lapsehoolduspuhkusel) h Tartu kontoris 29 (sh 1 lapsehoolduspuhkusel) h Viljandi kontoris 30 h küsitlejaid ja registraatoreid üle Eesti 56 Statistikaameti aastaring: h üle 150 statistikatöö h 90 000 andmeesitajat h 420 000 kogutud aruannet h 65 000 korda vastab klienditugi kõnedele ja kirjade h 132 000 aruannetega kogutud muutujat h 1,3 miljonit veebikülastust h ligi 2 miljonit andmebaasi vaatamist h üle 3500 statistikapäringu

saada ette n-ö suur pilt, olla efektiivsem ja luua klientidele lisandväärtust.

Mida saab ettevõtja teha, et suurendada koostööd statistikaametiga?

Tagasisidel on suur roll, see võimaldab meil arendada andmete kogumise viise ja vähendada halduskoormust.

Samuti on väga tähtis, et ettevõtjad küsiksid meilt analüüse ja andmeid, see võimaldab meil luua ka omatooteid, kui sarnaste andmete järele on selge vajadus. Näiteks juhtimislaudade puhul oleme teinud rätsepatööd – hea näide on turismi juhtimislaud, mida sektor ka ise soovis. Juhtimislaudu on praeguseks muidugi palju rohkem.

Koostöövõimalus tekib ka siis, kui ettevõtja arendab või korrastab oma teabehaldust ning tal tekib selle käigus küsimusi – meilt võib nõu küsida.

Me anname hea meelega infot oma metaandmete kohta: milliseid ühikuid kasutame ja kuidas on ettevõtjal mugavam andmeid esitada. See võimaldab eos ära hoida olukordi, kus ettevõte kogub andmeid, kuid kui meie neid küsime, siis tuleb teha lisatööd nende teisendamiseks või kogumiseks.

Hindame kõrgelt ka seda, kui küsitakse, miks teatud andmeid kogutakse.

See võimaldab meil kriitiliselt oma tööle otsa vaadata, seletada teatud andmete tähtsust ja rolli, mis omakorda aitab tuua läbipaistvust statistika kogumise vajadusse.

Kuidas on plaanis vähendada ettevõtjate halduskoormust?

Meil on veel lõpuni lahendamata ettevõtlus 3.0, mis tähendab, et kui ettevõtja sisestab andmed raamatupidamisse, siis statistika tegemiseks vajalikud andmed tulevad ilma ettevõtja lisatööta ka meie majja. Samuti töötame aktiivselt

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

selle nimel, et andmeid tuleks esitada ainult ühe korra ning statistika loomiseks tõmmatakse need eri andmebaasidest automaatselt kokku.

Igal aastal on eesmärk vähendada halduskoormust kõigi ettevõtjate peale 10 000 tunni võrra. Selle saavutamiseks oleme näiteks vähendanud valimite suurust, et osa ettevõtteid ei peaks esitama teatud andmeid.

Mida öelda ettevõtjale, kes panustab andmete esitamisele aega, kuid otsest kasu selles ei näe?

Arvan, et selle vastusega on amet maadelnud 30 aastat, sest vahetut kasu on teatud olukordades raske näha ja tajuda.

Kõige otsesem seos on see, et esitatud andmed ning statistikaameti loodav statistika annab ettevõtjale võimaluse vaadata ja võrrelda tema sektoris toimuvat nii riigisiseselt kui ka välisriikide võrdluses.

Väga suur otsene mõju on andmetel ka toetusmeetmete väljatöötamisele ja poliitikakujundamisele. Kui andmeid ei ole või need on valed ning nende põhjal kujundatakse või rakendatakse poliitikat, siis suureneb oluliselt tõenäosus, et otsused võivad ka majanduskeskkonda kahjustada.

Need on ettevõtjale tõenäoliselt kõige otsesemad mõjud, kuid tuleb arvestada, et andmete alusel planeeritakse ka kogu ühiskonna toimimist, mis tähendab, et esitatud andmete mõju ulatub eri mudelite ja analüüside kaudu ka transpordi- ja koolivõrgu või ka haiglate planeerimiseni.

Statistikaametil on eksperimentaalstatistika osakond. Millega seal tegeletakse?

Riiklikku statistikat teeme kindlate reeglite järgi, et tagada võrreldavus,

andmete kõrge kvaliteet ja teiste aspektide täitmine. Eksperimentaalstatistika eesmärk on aga otsida statistika tegemise uusi võimalusi ja väljundeid, milleni riiklik statistika veel jõudnud ei ole. See tähendab, et vaatame justkui tulevikku ning loome ja avastame asju, mis võivad kunagi riiklikuks statistikaks muutuda. Samuti võimaldab see pakkuda kasutajale huvitavat ja vajalikku infot kiiresti ning konkreetse kasutaja vajadustest lähtuvalt.

Eksperimentaalstatistikas kasutame näiteks andmete linkimist ja kombineerimist, uudseid andmeallikaid, nagu näiteks mobiilioperaatorite andmeid, Eleringi elektritarbimisandmeid, aga ka masinõpet ja mitmesuguseid visualiseerimisvõimalusi, mida riiklikus statistikas tavaolukorras ei kasutata.

PERSOON Urmet Lee sõnul annab eksperimentaalstatistika võimaluse vaadata tulevikku ning luua ja avastada asju, mis võivad kunagi riiklikuks statistikaks muutuda.

Mis on lähiaja uuendused, mida kasutajad oodata võivad?

Andmete kogumiseks tuleb uus rakendus ja seal paneme suurt rõhku just kasutusmugavusele. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame juba rahvaloenduse käigus uut keskkonda kasutada.

Põnevaid ideid on praegu paberil kirjas 150, mis mingil moel kindlasti aja jooksul ellu viiakse.

Rahvaloendus on tulemas. Tavaliselt oleme harjunud nägema ukselt uksele käivat inimest, aga kuidas sel korral rahvaloendus välja nägema hakkab?

Jah, rahvaloendus toimub suures osas registrite andmetele toetudes ja seetõttu ei ole vajadust ukselt uksele käia. Kuna tegemist on üleminekuga registripõhisele loendusele ja kõiki andmeid praegu veel registritest kätte ei saa, siis palume inimestel täita loenduse küsimustik

internetis. Hinnanguliselt kuni 61 000 inimest loetakse sealjuures kindlasti üle, vajaduse korral ka n-ö üle ukse. Eesseisvat ja järgmisi rahvaloendusi silmas pidades tagab võimalikult väikese administratiivse koormuse see, kui inimesed oma andmed rahvastikuregistris korda teevad. Siit ka palve, et võimaluse korral võiks igaüks meist rahvastikuregistris, aga ka ehitisregistris oma andmete õigsust kontrollida, ning kui tuleb üleskutse täita digitaalne rahvaloenduse ankeet, siis täitke see ära, sest nii saame rahvaloenduse tehtud kiiresti ja efektiivselt.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis avaneb meile tulevikus võimalus teha rahvaloendusi tihedamini kui seni ja veel väiksema sekkumisega inimeste igapäevaellu. Vajaduse korral isegi kord aastas, et pakkuda näiteks kooli- ja transpordivõrkude jm valdkondade arenguks vajalikke andmeid.

Kes on Urmet Lee? Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis 1997. aastal avaliku halduse eriala ja saanud samal erialal magistrikraadi Berliinis asuvast Hertie School of Governance’ist 2013. aastal.

Urmet Leel on ligi 20-aastane juhtimis- ja töökogemus avaliku sektori asutustes. Ta on töötanud riigikontrollis nii auditijuhi kui ka riigikontrolöri nõunikuna ning viimati arendus- ja haldusteenistuse direktorina. Varem on ta töötanud poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimehena, sotsiaalministeeriumis arendusnõunikuna ning kodakondsus- ja migratsiooniametis peadirektori asetäitja kohusetäitjana. Aastatel 2014–2018 oli Urmet Lee statistikanõukogu liige.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

7

Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid • •• •• •• •• •• •

SieviAir R4 Roller FLEX ENERGY SieviAir R4– element Roller suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu AIR tald – liigne niiskus juhitakse välistalla õhuavadest järgmisse välja FLEX ENERGY – element suunab 55% kõndimisenergiat sammu BOAtald rullik – fikseerib jalatsi kiireltvälistalla ja mugavalt jala järgivälja AIR – liigne niiskus juhitakse õhuavadest DUALrullik COMFORT sisetald – vähendab põrutusi jala järgi BOA – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt EN ISOCOMFORT 20345; S1P SRC; ESD DUAL sisetald – vähendab põrutusi SUURUSED 35 –S1P 48 SRC; ESD EN ISO 20345; SUURUSED 35 – 48

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest

LÜHIDALT

Majandusaasta aruannetega kord majja

Foto: Shutterstock

Kas vaktsineerimata töötajat saab nüüd lihtsamini vallandada?

17. augustil hakkas kehtima muudatus valitsuse määruses, mis ütleb, et töötajate nakkusohutuse tagamiseks tuleb tööandjal töötajad eelkõige kas vaktsineerida, testida või küsida neilt COVID-19 nakkusohutuse tõendit.

Ka enne muudatust kehtis kord, et kui ettevõtte töötajad puutusid töö käigus kokku COVID-19-ga, siis pidi tööandja riskianalüüsis hindama, millised riskid tema töötaja tervisele viiruse levikuga kaasnevad ning milliste abinõudega tuleb neid riske maandada. Nüüd lisandus õigusakti täpsustus selle kohta, millised on eelistatud abinõud töötajate terviseriski maandamiseks siis, kui terviserisk on seotud COVID-19-ga ja töötaja puutub töökeskkonnas kokku teiste inimestega, näiteks teiste töötajate või klientidega. Sellisel juhul loetakse tõhusateks abinõudeks eelkõige vaktsineerimist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist.

Samas ei tähenda see, et tööandja peab tingimata need abinõud kasutusele võtma.

Tegelikult peab tööandja kaaluma, millised meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise.

Kaubanduskoda tegi juuli alguses justiitsministeeriumile ettepaneku tuua tulevikus äriregistris paremini esile see, et organisatsioon ei ole esitanud majandusaasta aruannet õigeaegselt. Ministeerium andis kojale teada, et vastavat muudatust hakatakse rakendama uues e-äriregistri portaalis augusti lõpust. Seega hakkab majandusaasta aruannete esitamata jätmine rohkem silma torkama.

Suurenes ettevõtjaid puudutava õigusloome maht Kaubanduskoda avaldas 2021. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamust 59 eelnõu, väljatöötamiskavatsuse või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kahe kvartaliga kokku on koda esitanud 101 arvamust. Eelmisel aastal esitas koda kokku 185 kirjalikku arvamust.

Pakendiseaduse plaanitavate muudatuste hulgas on ebamõistlikke kohustusi Keskkonnaministeerium on koostanud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on vähendada ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside kasutamist ning edendada korduskasutuspakendite kasutamist. Kaubanduskoda toetab eelnõu peamist eesmärki, kuid samas on plaanitavates muudatustes mitu probleemset kohta. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette, et ühekordselt kasutatavale toidupakendile, millesse pakendatav toit on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, peab pakendiettevõtja alates 2022. aasta 3. juulist kehtestama müügikohas müügihinna, mis ei ole väiksem kui 50 senti. Tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku jätta eelnõust välja nõue, et ettevõtja peab küsima toidupakendi eest vähemalt 50-sendist tasu. Lisaks tegime alternatiivse ettepaneku, mille kohaselt tuleks kitsendada toidupakendi mõistet ja vähendada toidupakendi miinimumhinda vähemalt kümme korda.

Eelnõu kohaselt peab pakendiettevõtja alates 2024. aasta 1. jaanuarist pakkuma müügikohas lõppkasutajale või tarbijale võimalust osta toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, müüja pakutavas korduskasutuspakendis. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist peab pakendiettevõtja eelnevalt kirjeldatud toitu müüma korduskasutuspakendis. Kuna korduskasutuspakendi nõude kehtestamisega kaasneb riske, siis palusime selle nõude eelnõust välja jätta.

50

senti on kavas kehtestada ühekordse pakendi hinnaks toidu kaasamüümisel.

Pakendite valdkonnas on eesmärk edendada korduvalt kasutatavate pakendite tarvitamist. Foto: Shutterstock

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

9

FOOKUSES

Justiitsministeerium on välja töötanud mahuka eelnõu, mis kehtestab eraldi seadusena äriregistri seaduse ning teeb üle saja muudatuse äriseadustikus.

Muu hulgas hakkab eelnõu kohaselt osanike nimekirja pidama äriregister, muutub osaühingute ja aktsiaseltside netovara nõue ning äriregister hakkab avalikustama rohkem infot. Teen ülevaate kümnest kõige olulisemast muudatusest.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

10 olulist muudatust äriõiguses

FOOKUSES

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

1. Äriregister hakkab pidama osanike nimekirja

Eelnõu kohaselt hakkab osanike nimekirja pidama äriregister. Praegu on see kohustus üldjuhul juhatusel. Kui osanike nimekirjas toimub muudatus, siis tuleb sellest teavitada äriregistrit. Vastava avalduse võib äriregistrile esitada juhatus või osanik, keda muudatus puudutab.

Muudatuse kohaselt tuleb osa võõrandamise tulemusena toimunud osanike nimekirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisada Eesti notari tõestatud osa omandamise tunnistus.

Sellist tunnistust praegu ei eksisteeri. Selle toimingu raames kontrollib notar, et osaühingu osa kuulub tunnistuses nimetatud isikule.

Selline tunnistus on nõutav kahel põhjusel. Esiteks on edaspidi lubatud osa võõrandamise käsutustehingut sõlmida lisaks notariaalse tõestamise vormile ka notariaalse kinnitamise vormis (allkirja tõestamine) ja elektroonilises vormis (digitaalne allkirjastamine). Teiseks on tunnistus nõutav, et osanike andmed muutuksid usaldusväärseks.

Osaühingu juhatus jääb edaspidi osanike nimekirja pidajaks üksnes olukorras, kus osaühing loobub põhikirjas osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest. Kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris, siis on osanike nimekirja pidaja jätkuvalt Eesti väärtpaberite registri pidaja.

2. Osanike andmed muutuvad usaldusväärseks

Eelnõu muudab osaühingu osanike andmed äriregistri kande andmeteks. See tähendab, et edaspidi on osanike andmetel äriregistris üldjuhul õiguslik tähendus ja neil on avalik usaldatavus. Seega tekib muudatuste jõustumisel kontrollitud andmetega nimekiri osaühingu osanikest ja neile kuuluvatest osadest. Praegu on osanike andmed äriregistrist avalikult kättesaadavad, kuid

tegemist on üksnes informatiivsete andmetega, millel ei ole õiguslikku tähendust.

Kui osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse, siis kaasneb sellega ka üks negatiivne mõju. Nimelt jääb edaspidi teatud aeg võõrandamislepingu sõlmimise ja kande tegemise vahel. Seega ei ole edaspidi osa omandi ülemineku aeg täpselt teada ja tekib topeltmüümise risk. Probleemi lahendamiseks tegime ministeeriumile ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et notaril oleks võimalus muuta osanike andmeid äriregistris ilma äriregistri või mistahes muu registri sekkumise vajaduseta.

Osanike andmed ei muutu äriregistri kanneteks, kui osaühing kaldub põhikirjaga kõrvale osa võõrandamise vorminõudest või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Nimetatud juhtudel jääb kehtima praegune kord ning eelnõu ei näe nendeks juhtudeks ette muudatusi.

3. Uue seadusena tekib äriregistri seadus

Eelnõu üks peamisi muudatusi on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registritega seotud regulatsiooni ühtlustamine.

Eelnõu järgi kohalduvad edaspidi kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele äriregistri reeglid ning kaovad põhjendamatud erinevused eraõiguslike juriidiliste isikute registrimenetluses. Ühtsed reeglid hakkavad sisalduma äriregistri seaduses.

4. Kaob netovara nõue

Eelnõu jätab äriseadustikust välja nõude, et osaühingu netovara (omakapital) peab olema vähemalt sama suur, kui on seaduses sätestatud minimaalne osaühingu osakapitali suurus. Eelnõu teeb sama muudatuse ka aktsiaseltsi netovara suhtes.

Osaühingute puhul on muudatus tingitud sellest, et eelnõu kaotab minimaalse osakapitali nõude. Aktsiaseltside puhul on tehtud see muudatus, et vältida praegust olukorda, kus 25 000-eurose aktsiakapitaliga aktsiaselts peab netovara nõude täitmiseks tegutsema juba esimesel aastal kasumiga, mis ei ole alati realistlik. Endiselt jääb aga kehtima nõue, et netovara peab olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

11

FOOKUSES

5. Juhatuse liikme vastutus võib laieneda

Eelnõu näeb ette, et kui juriidilise isiku võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel, siis võib võlausaldaja nõuda endale kahju hüvitamist juriidilise isiku juhatuse liikmelt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule. Praegu saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist üksnes juriidilisele isikule, mitte aga endale.

Eelnõus väljapakutud lahendus muudaks oluliselt praegu kehtivat piiratud vastutuste põhimõtet osaühingute ja aktsiaseltside puhul. Muudatuse tulemusena võib olulisel määral laieneda juhatuse liikmete vastutus. Plaanitav muudatus võib tekitada ka võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.

See võib juhtuda, kui juhatuse liikmel on vara ainult ühe võlausaldaja nõude rahuldamiseks, kuid mitte kõigi jaoks.

Kaubanduskoda on sellele muudatusele kategooriliselt vastu ja toetab jätkuvalt kehtivat regulatsiooni, kus võlausaldajal on õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, kuid juhatuse liige peab hüvitise maksma juriidilisele isikule, mitte otse võlausaldajale.

6. Majandusaasta aruande esitamise muudatused

Eelnõu sisaldab nelja meedet, mis on seotud majandusaasta aruande esitamisega. Esiteks kehtestab äriregistri seaduse eelnõu põhimõtte, et kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamise tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud, võib registripidaja juriidilise isiku registrist kustutada, kui täidetud on kolm eeldust. Esiteks ei tohi juriidilisel isikul olla kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust ega äriregistrist nähtuvalt vara. Teiseks ei tohi juriidiline isik osaleda hageja või kostjana üheski käimasolevas kohtumenetluses ega täitemenetluses. Kolmandaks peavad registrist kustutamiseks andma nõusoleku maksu- ja tolliamet, töövaidluskomisjon ja tarbijavaidluskomisjon.

Kaubanduskoda üldiselt toetab plaanitavat muudatust, kuid esitasime ministeeriumile mitu ettepanekut muudatusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks. Näiteks võib muudatus teatud olukordades ebamõist-

likult kahjustada võlausaldajate huvisid. See võib tekkida olukorras, kus juriidiline isik jätab majandusaasta aruande teadlikult esitamata, et registripidaja kustutaks isiku registrist, ning see info ei jõua juriidilise isiku võlausaldajateni ja võlausaldajate nõuded jäävad enne registrist kustutamist rahuldamata.

Seetõttu tegime ettepaneku lisada äriregistri seadusesse põhimõte, et võlausaldajal peab olema võimalus saada teada, et võlgnik võidakse lähiajal registrist kustutada. See võiks toimuda näiteks äriregistri teavituse või Ametlike Teadaannete kaudu. Lisaks tegime ettepaneku pikendada perioodi, mis võib minimaalselt jääda majandusaasta aruande esitamise tähtaja ja registrist kustutamise vahele. Eelnõus sisalduv kolm kuud on liiga lühike tähtaeg ja selle asemel võiks olla 12 kuud.

Teise meetmena lisab eelnõu äriseadustikku põhimõtte, et kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, on majandusaasta aruande esitamise kohustus nõukogu puudumisel enamus- või ainuosanikuga osaühingu osanikel. Näiteks kui ühele osanikule kuulub kolm neljandikku osaühingust ja viiele osanikule üks neljandik, siis oleks aruande esitamise kohustus üksnes enamusosanikul, mitte väikeosanikel. Praegu on majandusaasta aruande esitamise kohustus üksnes osaühingu juhatusel.

Kolmanda meetmena näeb eelnõu ette, et kui osanikud või aktsionärid ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, peab juhatus esitama äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Kui osanikud või aktsionärid kinnitavad aruande, siis tuleb juhatusel kinnitatud aruanne kordusaruandena äriregistrile esitada.

Neljanda meetmena annab eelnõu Tartu maakohtu registriosakonnale õiguse määrata majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmisel trahv ka osaühingu osanikele, kui neil oli kohustus aruanne ühingu nimel esitada, kuid nad on jätnud selle tähtaegselt tegemata.

7. Osaühingu asutamiseks võib piisata ühest sendist

Eelnõu kaotab nõude, et osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kuna äriseadustiku kohaselt on osa minimaalne nimiväärtus üks sent, saab osaühingu minimaalne osakapital edaspidi olla minimaalselt üks sent.

3 kuu möödumisel tähtpäevast, mil oli majandusaasta

aruande esitamise aeg, võib äriregister juriidilise isiku registrist kustutada. Selline muudatus sisaldub äriregistri seaduse eelnõus.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

FOOKUSES

Kaubanduskoda ei näe sellise muudatuse järele vajadust. Esiteks ei takista 2500-eurone miinimumkapitali nõue ettevõtlusega alustamist. Praegugi on võimalik osaühingut asutada sissemakset tegemata.

Lisaks ei too see kaasa sisulist muudatust, sest eelnõu täiendab pankrotiseadust sättega, mille kohaselt on osaühingu osaniku vastutus endiselt 2500 eurot.

Kaubanduskoda on viimasel ajal saanud ettevõtjatelt hoopis tagasisidet, et taastada võiks regulatsiooni, mille kohaselt tuleb osakapital osaühingu asutamisel reaalselt tasuda.

seotud füüsilisele isikule tehtud trahvimääruste info, kui ühe füüsilise isiku, näiteks juhatuse liikme suhtes on korraga kümme kehtivat trahvimäärust.

Kaubanduskoja hinnangul võiks trahvimääruste info avalikustada ka siis, kui füüsilise isiku suhtes on viis kehtivat trahvimäärust. See lahendus võimaldab avalikustada infot rohkemate isikute kohta, kuid ei too avalikuks juhtumeid, kus isiku suhtes on tehtud mõni üksik trahvimäärus.

8. Juriidilist isikut saab registrist kustutada lihtsustatud korras

Ühe positiivse muudatusena annab eelnõu juriidilistele isikutele võimaluse mõjuval põhjusel taotleda registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval. Muudatus jõustub eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. märtsil.

Eelnõu näeb ette, et kui kande soovitud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, siis tehakse kanne sellele järgneval tööpäeval. Teatud juhtudel on aga vajalik, et kanne jõustuks näiteks 1. jaanuaril või muul päeval, mis langeb puhkepäevale või riigipühale. Seetõttu tegi kaubanduskoda ministeeriumile ettepaneku muuta sätet selliselt, et registripidaja ei peaks käsitsi õigel kuupäeval kannet tegema, vaid vastavat infot võiks olla võimalik varem süsteemi sisestada ja kande tegemine toimuks puhkepäeval või riigipühal automaatselt.

Äriregistri seaduse eelnõu võimaldab lihtsustatult ehk ilma tavapärase lõpetamise ja likvideerimise protseduurita registrist kustutada need juriidilised isikud, kelle puhul on täidetud neli eeldust. Esiteks ei tohi juriidilisel isikul olla kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust ega äriregistrist nähtuvalt vara. Teiseks ei tohi juriidiline isik olla tegutsenud ja seda peavad kinnitama nii juhatus kui ka osaühingu puhul osanikud.

Kolmandaks ei tohi juriidiline isik osaleda poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses ega täitemenetluses. Neljanda eeldusena peab registrist kustutamisele andma nõusoleku maksu- ja tolliamet, töövaidluskomisjon ja tarbijavaidluskomisjon.

Kaubanduskoda üldiselt toetab plaanitavat muudatust. Samas näeme probleemina, et pahatahtlikud isikud võivad hakata seda võimalust ära kasutama, mille tulemusena võib väheneda võlausaldajate kaitse.

Sellise riski maandamiseks tegime ettepaneku, et kui isik taotleb registrist kustutamist lihtsustatud korras, siis peab see info olema nähtav ka e-äriregistrist ning teave tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. E-äriregister hakkab avaldama rohkem teavet

Äriregistri seaduse eelnõu annab registripidajale võimaluse teha juriidilise isiku kohta e-äriregistrisse märge raskuste kohta juriidilise isikuga kontakteerumisel, kui registripidajal ei õnnestu juriidilise isiku esitatud kontaktandmeid kasutades temaga kontakteeruda. Kaubanduskoja hinnangul on tegemist positiivse muudatusega, sest see teave on teistele heaks hoiatuseks, et ühinguga kontakteerumine võib osutuda problemaatiliseks. Samas motiveerib see muudatus ka ühinguid hoidma oma kontaktandmeid äriregistris ajakohasena.

Lisaks saab registripidaja õiguse e-äriregistris juriidilise isiku juures avalikustada juriidilise isikuga

10. Äriregistri kannet saab teha kindlal kuupäeval

Kas teadsid?

Eelkirjeldatud muudatused on üks osa äriõiguse uuendamisest, mida justiitsministeerium on juba aastaid ette valmistanud. Praegu on need muudatused eelnõu staadiumis ning seega võib eelnõu sisu veel muutuda. Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused peamiselt 2023. aasta 1. jaanuaril. Osanike nimekirja pidamisega seonduvad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. septembril.

Aasta teises pooles on oodata uut äriseadustiku muutmise eelnõud, milles võivad sisalduda muu hulgas väikeosanike ja -aktsionäride kaitsega seotud muudatused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

13

5

KOGEMUS

ELLE MUUGA personalikonsultant

sammu uue töötaja virtuaalseks sisseelamiseks Oleme harjunud inimest tööle võtma ja kollektiivi sulandama (onboarding) ettevõttes kohapeal kohtudes, sest otsekontakt on vahetum ja nii on lihtsam kõike korraldada. Kuidas aga korraldada uue töötaja sisseelamist virtuaalselt, kui ettevõte soovib töötajaid hajutada ja suunata pigem kodukontoritesse?

1. samm. Onboarding algab juba viimase vooru

töövestlusel, kus tööandja tutvustab oma visiooni ja missiooni ning jagab infot ettevõtte struktuuri ja töökultuuri kohta. Samuti räägib täpsemalt vastava ametikoha tööülesannetest ning infovahetusest töötaja ja üksuste/osakondade/kolleegide vahel.

2. samm.

Kui tulevast töötajat on teavitatud tema sobivusest kas telefoni või e-posti teel, tuleb kindlasti ära oodata vastus.

3. samm. Kui tööpakkumisele vastatakse jaatavalt, siis

peab kohe saatma: a) töölepingu allkirjastamiseks, b) töövahendite ja tööplatvormide (arvutid, programmid jm) üleandmise info (kui inimene hakkab töötama kodukontoris), c) töökorralduse info, d) ettevõtte juhi tervitus, milleks sobib nii kirjalik kui ka virtuaalne videotervitus. Tunnustust leiavad juhid, kes on tutvustuse videosse võtnud või on valmis uue töötajaga kohtuma ka virtuaalselt. See annab uuele töötajale tunde, et ka juhtkond on temast kui kolleegist ja töötajast huvitatud. Tervitus peaks üle kordama nii missiooni kui ka visiooni, struktuuri ja töökultuuri ning ettevõtte konkreetsed eesmärgid. Juht tutvustab ennast ja teisi kolleege üldsõnaliselt, et anda ülevaade tulevastest kolleegidest. Mida selgem sõnum ja suurem pilt ettevõttest, seda kergem on uuel töötajal ennast ettevõttega samastada ning mõista ettevõtte olemust ja üldisi tegevussuundi.

4. samm. Virtuaalne kokkusaamine otsese juhiga esimesel tööpäeval (kindlasti live- kohtumine).

Töötaja tutvub otsese juhiga, saab tööks täpsed instruktsioonid ja kui ettevõttes on mentor või vanema kolleegi programm,

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

siis tutvustatakse ka mentorit või vanemat kolleegi. Kui tegemist on keerukamate tööülesannetega, siis peaks ülesanded üle andma inimene, kes sel ametikohal varem töötas. Live-kohtumine on oluline, et töötaja saaks otse küsimusi esitada. Samuti saab selles etapis rääkida läbi otsese juhi ja töötaja ootused, kuidas tööd sujuvamalt korraldada nii, et ei tekiks arusaamatusi. Vahetu suhtlemine kogu katseaja jooksul on ülioluline.

5. samm.

Tutvumine kolleegidega. Selleks sobib nii live-tutvustus kui ka videosalvestus. Miks eelistada live’i? Vahetu inimestega kohtumine annab mõlemale poolele võimaluse esitada küsimusi, samuti jagada tööandjal infot, mis hoiab meeskonda koos (näiteks ühisüritused, reedesed võileivahommikud või väljasõidud). Sel kohtumisel tutvustab iga kolleeg oma vastutusvaldkondi ja paari sõnaga ka ennast kui isiksust.

Hea, kui iga üksus või osakond saaks oma inimesed kokku koguda ja teha tutvumise korraga, siis on uuel töötajal võimalik tunnetada meeskonna ühtsust. Samas hoiab see kokku ka aega, sest iga kolleegiga ei pea ükshaaval kohtuma.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

KAS PROGNOOSITE II SAMBAST LAHKUJATELE SEPTEMBRIS VÄLJA MAKSTAVA RAHA TÕTTU OMA ETTEVÕTTES KÄIBEKASVU?

REMO HOLSMER Cramo Estonia tegevjuht

W

OW Elamuskeskus, nagu ka enamik Eesti ettevõtteid, kes tegelevad meelelahutuse, toitlustuse, kaubanduse või muude taoliste teenuste pakkumisega, prognoosib sügisesse tõuget tarbimise taastumise suunal. Vastavalt ERR-i 2019. aasta uuringule planeeris 52% Saare maakonna vastanutest võtta oma pensioniraha välja ja omakorda 50% pensioniraha väljavõtjatest plaanis seda kasutada n-ö praeguse finantsstressi vähendamiseks.

Inimesed kasutavad neid vahendeid oma rahaliste kohustuste, näiteks laenude-liisingute katmiseks.

See omakorda tähendab, et neile jääb rohkem raha kätte ning see annab võimaluse enesele ja oma perele midagi ekstra lubada.

WoW elamuskeskus

V

alikuvõimaluste avardumine oma pensioniraha investeerimiseks on iseenesest positiivne, aga siin peab igaüks enda jaoks valmis mõtlema strateegia ning otsustama, kui palju oma põhitöö kõrvalt turgude ja majanduskonjunktuuri arengusuundumustega jõutakse tegeleda.

Pensioni teisest sambast raha välja võtnud inimesed mõtlevad loodetavasti esimesena oma pensionipõlve, mitte ühekordsete kulutuste peale. Seetõttu pole me ka Cramos sellele rahale n-ö äriplaani teinud. Ühekordselt võib tõesti raha sektorisse juurde tulla, aga see pole pikas perspektiivis väga jätkusuutlik ning tekitab niigi kuumenenud turul lisamullistust.

Me näeme niigi alates kevadest nõudluse suurenemist.

Pärast ühiskonna avamist märtsis-aprillis algas ühelt poolt ehitushooaeg, aga teiselt poolt pandi töösse ka palju koroonapandeemia tõttu ootel olnud projekte. See tendents on jätkunud ka aasta teises pooles ja on näha, et tööd on kõigil – nii pea- kui ka alltöövõtjatel. Eraisikud on suvekuudel tavapäraselt aktiivsemad oma kodude või suvilate korrastamisel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

15

KOOSTÖÖ

Marlen Piskunov: vaba Eesti on meie ühine vastutus Riigi kaitsmine eeldab panust kõigilt, nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt.

Seda teab väga hästi kaitseressursside ameti peadirektor Marlen Piskunov, kes vastutab nii ajateenistusse kutsumise, tegevteenistusse värbamise kui ka mobilisatsioonivarudest ülevaate tagamise eest.

M

illine roll on riigikaitseliste sundkoormiste valdkonnas riigil ja milline ettevõtjatel, küsis Kaur Orgusaar.

Mis on riigikaitselised koormised?

Nendega määratakse, millist tsiviilvara või teenuseid võib kaitsevägi kriisiolukorras Eesti kaitsmiseks kasutada. Otsused tehakse rahuajal vabariigi valitsuse kehtestatud riigikaitseliste sundkoormiste koondkava alusel, kuid täitmisele kuuluvad need üksnes kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra või demobilisatsiooni ajal, kui kõik teised vahendid on ammendunud.

Ka kriisiolukorras tagatakse vajaminev esmalt ikkagi ettevõtetega sõlmitud lepingutega ja jagatakse ümber riigivara.

Mobilisatsiooniressursside valdkonnas tegelesime seni ennekõike sõidukitega. Üle Eesti on umbes 2700 bussi, maasturit või haagist, mis tagavad vajaduse korral meie kõigi turvalisust.

Nüüd liigume edasi riigile sõjalises kriisis vajalike teenuste väljaselgitamisega ja kindlasti pöördume ka paljude nende ettevõtjate poole, kes on kaubandus-tööstuskoja liikmed. Nii tagame riigile ülevaate, kelle käsutuses on millised ressursid ning kui palju ja millistel tingimustel saab neid riigikaitseliste ülesannete täitmiseks rakendada.

Seega on valitsuse määruses selge loetelu vajaminevatest teenustest ning koostöös kaitseväega oleme määratlenud ka konkreetsed tingimused, millele peab vastama teenuse pakkuja ja pakutav teenus. Tänu sellele saame üsna täpselt selekteerida neid ettevõtteid, kes meile huvi pakuvad.

Kuidas luua kontakti ettevõtete ja riigi vahel? Mida teeme praegu hästi ja mida peaks arendama? Üks parimaid viise kontakti loomiseks on otsesuhtlus. Kui oleme selgeks tei-

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Marlen Piskunov on tänulik ettevõtjaile, kes säilitavad töötajatele reservõppe kogunemise ajaks senise palga. Foto: Arno Mikkor nud, millised ettevõtted pakuvad meile vajalikku teenust või vara, ning oleme meile oluliste näitajate alusel ettevõtte välja selekteerinud, siis võtame äriühingu omanike või tegevjuhtkonnaga telefoni teel ühendust. Esmakontaktina püüame vältida ametlikke kirju, sest need ühelt poolt ei loo riigi ja ettevõtte vahel mõistmist ning teiselt poolt ei anna kummalegi piisavalt informatsiooni. Kui esmane kontakt on loodud, oleme selgitanud ameti eesmärke ja laiapindse riigikaitse olemust, siis soovime kindlasti ettevõtte esindajaga ka füüsiliselt kohtuda, et näha teenust ja tootmisruume. Kui on selge, et ettevõtte tegevuse ja kaitseväe vajaduse vahel on ühisosa, siis talletame teenuse andmed ja kasutamise tingimused tsiviiltoetuste registris ning teavitame sellest toimingust ametliku kirjaga ka ettevõtjat.

Kuidas saab tsiviilsektor praegu, rahuajal, riigikaitsele kaasa aidata?

Kõige lihtsam on kaitseressursside ametisse helistada või kirjutada. Meie teame kaitseväe vajadusi ja saame neid võrrelda ettevõtte pakutavaga. Seni on vabatahtlikult meiega ühendust võtnud peamiselt need ettevõtjad, kes on juba varem riigikaitse teemadega kokku puutunud. Näiteks on ettevõtte juhtkonnas mõni endine kaitseväelane või aktiivne kaitseliitlane. Sellised koostööalgatused on väga tulemuslikud – üksteist mõistetakse ja ühisosa leitakse kiiresti.

Kui aga sundkoormiste temaatika hetkeks kõrvale jätta, siis üks võimalus on osaleda kaitsevaldkonna riigihangetes – see on väga oluline rahuaja koostöövorm riigi ja erasektori vahel.

Kaitsevaldkonna keskne hankija on

KOOSTÖÖ kaitseinvesteeringute keskus ning nende hangetel tasub silm peal hoida, tellitavate teenuste ja asjade spekter on lai.

Väga suure panuse annavad ettevõtjad, kes säilitavad töötajale reservõppekogunemise ajaks tema senise palga. See on ettevõtjalt selge ja kaalukas sõnum, et riigikaitse ja töötaja on talle väga olulised.

Rahuaeg vs. sõjaaeg: kas võib ka öelda, et kaitsevägi aitab rahuajal tsiviilkriise lahendada ja sõjaajal on omakorda suur abi tsiviilsektorist?

Laiapindse riigikaitse olemus on lihtne: see tähendab, et riigi kaitsmine ei ole ainult kutselise kaitseväe ülesanne.

Sõjaajal moodustab kaitseväe põhijõu reservarmee, mis juba iseenesest tähendab paljude meie lähedaste otsest kaasatust sõjategevusse. Sõjaline kaitse on ainult üks kuuest laiapindse riigikaitse tegevussuunast. Ülejäänud viis katavad riigi ja ühiskonna toimepidevuse, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku, strateegilise kommunikatsiooni ja tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele.

Viimati nimetatu hõlmab ka sundkoormiste valdkonda.

On selge, et kui puhkeb sõda, siis oleme kõik sellest suuremal või vähemal määral puudutatud, olgu siis rindel, tagalas või ka paguluses. Sõda muudab meie kõigi elu ja kõrvale jääda ei ole võimalik. Veel kaks aastat tagasi oleks enamik meist pidanud praegust koroonaviirusest põhjustatud kriisi ulmevald-

konda kuuluvaks, aga see on hea näide kõiki hõlmavast kogemusest – tervisekriis ei puuduta ainult tervishoiutöötajaid, vaid kogu ühiskonda laiemalt.

Selleks, et olukord taas normaliseeruks, peavad lisaks arstidele ja õdedele panustama ka kõik teised ühiskonna liikmed. Ühine panus seisneb nii maskikandmise kohustuse aktsepteerimises, mõistmises, et vaktsineerimine on vajalik, kui ka ühises pingutuses stabiliseerida taas majandus selle eri valdkondades. Sõjalises kriisis on ühine panustamine veelgi enam vältimatu.

Kaitsevaldkond ei ole jäänud tsiviilkriiside lahendamisel kõrvalseisjaks.

Näiteks koroonakriisis on kaitsevägi toetanud nii meedikute kui ka meditsiiniseadmetega ja kaitseliit vabatahtlike tegevusega. Varasemast ajast saame

Esmakontaktina püüame vältida ametlikke kirju, sest need ühelt poolt ei loo riigi ja ettevõtte vahel mõistmist ning teiselt poolt ei anna kummalegi piisavalt informatsiooni.

meenutada kaitseväe panust näiteks Padaoru lumevangistuse või Ülemistele maandunud Poola kaubalennuki intsidendi lahendamisel.

Sõjalise kriisi korral on kaitseväel olukorra lahendamisel juhtroll – just seal on olemas vastav väljaõpe ja pädevus, kuid selleks, et väljaõppinud kaitseväelased saaksid keskenduda oma põhitegevusele, on vaja tsiviilsektori tuge. See võib seisneda nii selles, et antakse oma sõidukid kaitseväe kasutusse, toodetakse vajaminevaid tooteid või pakutakse teenust, aga ka selles, et võimaldatakse kaitseväel kasutada mõnda maa-ala.

Millised valdkonnad lähevad sundkoormise alla?

Vabariigi valitsus on määratlenud 51 valdkonda. Sisuliselt on tegemist läbilõikega kogu ühiskonna toimepidevusest.

Sõjalise kriisi ajal on kaitseväel ja meie liitlastel vaja ehitada, vedada kaupa nii maismaal kui ka merel, parandada sõidukeid või sidetehnikat, käia pesemas ja panna selga puhtad riided, saada hommikul ja õhtul süüa. Samuti peame planeerima tegevusi langenutega, saatma võitlejad väärikalt viimsele teekonnale.

Laias laastus saab teenusevaldkonnad jagada kolmeks: elutähtsad teenused, nagu joogivee ja kanalisatsiooni käitlus ning sideteenused, samuti muud teenused, nagu pesupesemine, kaevetööd, ladustamine, logistika ja sõidukite

Kaitsevaldkond ei jää tsiviilkriiside lahendamisel kõrvalseisjaks: mullu märtsis viidi Kuressaarde kuuks ajaks kaitseväe välihaigla, et aidata kohalikul haiglal koroonapatsientide ravimisega toime tulla. Foto: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

17

KOOSTÖÖ tsemendi toodame Eestis kohapeal või peab selle sisse ostma – see tuleb eelneva suhtluse käigus välja selgitada ja kokku leppida.

Üksused teel tänavusele Kevadtormile.

Foto: Eesti Kaitsevägi remont. Lõpetuseks tootmine, näiteks varustuse õmblemine ja laskemoona valmistamine.

Kui palju on Eestis hinnanguliselt ettevõtteid, kes lähevad sundkoormise alla?

Teenuste puhul on meie peamine eesmärk välja selgitada, milline on vajaminevate teenuste turg Eestis ning millised teenusepakkujad võiksid olla meie partnerid sõjalise kriisi korral. Me ei sea praegu eesmärgiks sundkoormise ehk riigikaitse ülesande määramist, vaid alustame dialoogi ettevõtjaga.

Ettevõtete hulka, kelle teenuseid võib ühel hetkel vaja minna, on praegu veel keeruline öelda, kuid arvestades meid huvitavaid valdkondi, siis saab neid ettevõtteid olema kindlasti üle saja. Ka juba sundkoormatud sõidukid kuuluvad üldjuhul ettevõtetele, kuid mõnel juhul võib ühest ettevõttest olla koormatud ka mitu sõidukit.

Mis hetkel muutub ettevõte sundkoormamise n-ö sihtmärgiks? Kas peab olema tooteid mingis kindlas suuruses, pakkuma kindlat teenust, omama kindlate omadustega tootmist/masinaid?

Jah, kõik nimetatu võib olla sundkoormamise aluseks. Dialoogi käigus peame saavutama kindlustunde, et ettevõtte omanikud saavad riigi vajadustest aru ning tahavad ja suudavad oma teenust ümber kujundada just sõjaajal tekkivateks vajadusteks. Kui ettevõte õmbles siiani padjapüüre ja voodilinu ning tema seadmed võimaldavad hakata õmblema magamiskotte ja välitelke, siis on koostöövõimalus kindlasti olemas.

Kuidas riik strateegiliselt tähtsad ettevõtted ja vahendid üles leiab?

Kasutame eelkõige riiklikke andme-

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

3000 sundkoormise

menetlust on alustanud kaitseressursside amet. baase. Jälgime ka meediat ja osaleme valdkonnapõhistel messidel, et olla kursis ärimaastikul toimuvaga. Vahetame infot ka riigihangete eest vastutava riigi kaitseinvesteeringute keskuse inimestega.

Milline on sundkoormamise protsess, kas ja kuidas võetakse rahuajal ühendust? Milline on sõjaaja protsess?

Rahuajal võtame ettevõttega ühendust ja selgitame välja teenuse vastavuse meie vajadustele ning talletame andmed meie andmebaasis. Valitsuse haldusakti riigikaitselise ülesande määramiseks rahuajal ei tehta. Sõjaajal teeme oma toiminguid kindlasti kiiremas tempos ja suuremate jõududega ning ettevõtja ja meie suhtlus päädib riigikaitse ülesande määramisega vabariigi valitsuse poolt. Ametlikult vormistatud riigikaitse ülesandes on siis juba täpsemalt kirjutatud, millist teenust ja millal me ootame.

Kui näiteks määrame riigikaitse ülesande ettevõttele, kel on betooni tootmise võimekus, ning oleme selgitanud välja tootmisvõimsuse ja logistilise olukorra, siis saame püstitada konkreetsed eesmärgid. Kindlasti peame arvestama nii tootmisvõimsuse kui ka töötajate olemasoluga. Kõik peab toimuma koostöös ja arvestama selle hetke majanduslikku olukorda. Kas betooni jaoks vajaliku

Mis vahe on sundvõõrandamisel, sundkasutusel, sundvaldusel ja veokohustusel?

Sundvõõrandamine on äratarvitatava vara äravõtmine. Näiteks võin tuua killustiku, toiduained, ravimid, kütuse.

Sundkasutus on ajutine kasutamine.

Kõige lihtsam näide on sõiduki kasutamine sõjaajal. Siia kuulub ka ettevõtte sundkasutus ehk riigikaitseülesande andmine. Sundvaldus on olukord, kus vabariigi valitsus või kaitseväe juhataja võtavad ettevõtte ajutiselt oma kontrolli alla. Näiteks selline olukord, kui ettevõtte omanik on emigreerunud ning ettevõtte tegutsemisvaldkond on oluline riigikaitse seisukohast. Siis riik sekkub administratiivsete meetoditega, et ettevõtte teenus oleks jätkusuutlik.

Veokohustuse puhul tuleb koormatud sõidukile tagada juht. Veoks tohib juhti kohustada siiski ainult 24 tunniks. Seda aega võib pikendada ühekordselt 24 tunni võrra.

Millised õigused ja kohustused on sundkoormatul?

Rahuajal ei too sundkoormis kaasa ühtegi täiendavat kohustust. Kohustused tekivad sõjalise kriisi korral, kui sundkoormise täitmisele pööramisel peab ettevõtja alustama otsuses ette nähtud tegevustega. Sõidukite puhul peab tagama nende korrasoleku ja tooma sõidukid täis kütusepaagiga määratud aadressile. Samuti ei tohi sõidukit pärast täitmisele pööramist võõrandada.

Tootmise puhul on olukord sarnane: tuleb alustada kokkulepitud tegevustega vastavalt Kaitseväe tellitule.

Alati on õigus vaidlustada meie otsuseid vastavalt haldusmenetluse regulatsioonidele. Praeguseks oleme alustanud üle 3000 sundkoormise menetluse ja kohtusse on neist jõudnud ainult üks. Arvan, et see näitab ühelt poolt töö kvaliteeti, kuid teisalt ka ühiskonna suhtumist meie tegevusse.

Kuidas koormatakse vara, kuidas töötajaid?

Vara koormamise puhul tehakse sundkoormamise otsus, mis oma olemuselt on haldusakt. Töötajate puhul määratakse asutuse või ettevõtte riigikaitselised ameti- ja töökohad ning need märgitakse töötamise registrisse. Riigikaitselisel ametikohal töötavat inimest ei mobiliseerita, vaid ta jätkab kriisi ajal oma tööülesannete täitmist. Riigikaitselised ameti- ja töökohad võivad olla nii riigiasutustes kui ka eraettevõtetes.

Kandideeri Tourbani projekti kiirendiprogrammi!

Euroopa Liidu rahastatava Tourbani projekti eesmärk on aidata linnaturismiettevõtetel parandada oma jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Tourbani projektis osaleb seitse olulist Euroopa turismilinna: Barcelona, Amsterdam, Budapest, Kopenhaagen, Dubrovnik, Kiel ja Tallinn. Nende linnade turismiettevõtetele pakutaksegi võimalust osaleda Tourbani rahvusvahelises kiirendiprogrammis.

Seitse Euroopa turismilinna osaleb Tourbani projektis, et arendada jätkusuutlikku linnaturismi. Tallinn on üks projektis osalevatest linnadest. Illustratsioon: Shutterstock

Mis on kiirendiprogramm? h Kandideerimine avati augustis 2021 ja kandideerida saab kuni 20. oktoobrini.

h Euroopast kaasatakse 60 turismisektori ettevõtet.

Eestist oodatakse liituma kaheksa ettevõtet.

h Programm algab jaanuaris 2022 ja kestab 12 kuud. h Osalejatele antakse tegevusteks stipendium: 10 000 eurot ettevõtte kohta.

h Rahastuse eesmärk on algatada oma ettevõttes jätkusuutlikkusele suunatud projekt.

h Stipendium sisaldab kahel rahvusvahelisel üritusel osalemist. Valikus on Design Thinking Lab, mis toimub B.Traveli turismimessil Barcelonas (märtsis-aprillis 2022), või Investor Pitch, mis toimub Creative Business Cup Globali raames Kopenhaagenis (juunis 2022). Teine üritus on projekti lõpukonverents Dubrovnikus (2022. aasta lõpus).

Mida pakume kiirendiprogrammis osalejatele? h h h h h

Mentorlust ja tehnilist tuge kogu projekti vältel.

Oma teadmiste ja oskuste parandamist koolituse ja toetuse abil.

Ligipääsu rahvusvahelisele võrgustikule, sh üritustele.

Abikõlblike kulude täielikku hüvitamist kuni 10 000 euro eest.

Abikõlblikud kulud: sertifikaadid, mentoritasud, konsultatsioonid, digitaalsed lahendused, reisid jne.

Uuri lähemalt!

Lisainfot jagab kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator Kaie Tropp: kaie@koda.ee, telefon 604 0093.

Tourbani projekti veebileht: www.tourban.eu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

19

UUS LIIGE Global Virtual Solutionsi lahendus on aidanud hoida riigipiirid virtuaalselt avatuna – lahendust kasutati näiteks mullu detsembris üle 3000 osalejaga European Space Weeki korraldamisel.

Foto: Miltton Events

Kriisist sündis globaalne edulugu Koja uus liige on Miltton Events, kes eelmisel aastal aitas eriolukorra alguses luua virtuaal- ja hübriidsündmuste lahenduse, mis võimaldab asukohast sõltumata korraga kokku tulla sadadel tuhandetel inimestel.

G

lobal Virtual Solutionsi kaubamärki kasutav lahendus saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse – tänu sellele on praeguseks toimunud juba üle 300 globaalse ürituse, sh seitse ÜRO julgeolekunõukogu istungit, NATO Cyber Defence Pledge’i konverents ja European Space Week.

Eestvedaja Lehari Kausteli sõnul sündis lahendus kriisi survel. „Meie lugu on hea näide sellest, kuidas kõikide võimaluste käest võtmisel võib sündida midagi täiesti uut. Oleme 25 aastat olnud tubli kohalik tegija, kes on korraldanud galasid, avamisüritusi, suve- ja talvepäevi. Piirangute jõustumisel jäid ära kõik sündmused ning ürituste korraldajatena olime väga raskes seisus,“ meenutab Lehari Kaustel.

Oma kontaktivõrgustikku kasutades kutsus firma 2020. aasta märtsis kokku 15 kohalikust eraettevõttest koosneva

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Meie korraldatud virtuaalürituste kaudu on praeguseks Eestisse „reisinud“ üle 100 miljoni virtuaalturisti.

Lehari Kaustel, Miltton Events konsortsiumi, kes tõid ühise laua taha parimad teadmised ja oskused võrguinseneeriast, küberturvalisusest, lava- ja helitehnikast ning video- ja ülekandetehnoloogiatest. „Global Virtual Solutions ei ole täiesti uus tehnoloogia või leiutis, vaid selle on teinud edukaks mitmekesised kompetentsid, mis on

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

esimest korda sellisel viisil koos tööle pandud,“ räägib Kaustel.

Asi sai alguse koduõppelahendusest

Ettevõtte koostööpartneril, Eesti haridustehnoloogide liidul, tekkis esimese eriolukorra ajal ootamatu probleem: kiiresti oli vaja leida turvaline digitaalne keskkond, mis võimaldaks juhendada korraga rohkem kui 30 000 lapsevanemat koduõppele jäämise asjus. Tollal Royal Experience’i nime all töötanud üritusturundusfirma koondas vähem kui 24 tunniga ekspertide tiimi, kelle abiga pandi kokku esmane tehniline lahendus dialoogi pidamiseks kümnete tuhandete lapsevanematega.

Info suure publikuni jõudnud virtuaalkoosolekust levis aga kiiresti ja kaugele. „Väga kiiresti hakkasime tegema demosid eri ajavöötmetes paiknevatele suurtele välismaa turgu-

UUED LIIKMED dele. Paralleelselt arendasime oma lahendust üha edasi,“ selgitab Lehari Kaustel.

Juba 2020. aasta mais, kõigest kaks kuud pärast eriolukorra algust, korraldas ettevõte esimese virtuaalse ÜRO julgeolekunõukogu istungi. „Selle sündmusega kirjutas Eesti end ÜRO ajalukku, sest kunagi varem ei ole sellisel tasemel üritust virtuaalselt korraldatud. Istungi eel kontrolliti põhjalikult lahenduse küberturvalisust, sest oli vaja veenduda, et see on kõrgel tasemel, et tuua kokku riigiesindajad üle maailma. Läbisime kõik katsed,“ meenutab Kaustel.

HARJUMAA

Riigipiirid jäävad virtuaalselt avatuks

CELEBRATE OÜ

Tänu uue virtuaalsündmuste formaadi loomisele kasvas üritusturundusfirma aastaga kolme töötajaga ettevõttest 40 lepingulise töötajaga agentuuriks ja kasvatas oma ekspordimahtu 406%.

Kasvavale rahvusvahelisele nõudlusele vastamiseks avati püsistuudiod Tallinnas, Helsingis, Stockholmis ja Philadelphias. Lisaks ehitas ettevõte üles rahvusvahelise koostöövõrgustiku 87 arenduspartneriga Euroopas, USA-s, Lähis-Idas ja Aasias. „Uus, virtuaalne formaat aitas ka kohalikel ettevõtetel oma tööd edasi teha,” lisab Kaustel. „Julgen öelda, et lahendusel on veelgi olulisem ja laiem mõju, mis ulatub meie ettevõttest ja koostööpartneritest kaugemale. Näiteks on meie korraldatud virtuaalürituste kaudu praeguseks Eestisse „reisinud“ üle 100 miljoni virtuaalturisti. Nad ei ole tutvunud vaid ürituse programmiga, vaid ka Eestiga, meie kultuuri, ettevõtete ja tehnoloogiatega,” selgitab Kaustel.

Ta lisab, et ei oleks oma 25-aastase üritusturunduskogemuse juures osanud ennustada, et maailm muutub nii palju, aga et see avab ka uusi võimalusi: koduturu peatudes avaneb hoopis globaalne turg. „Kuigi riigipiirid küll sulguvad, saab Eestist rahvusvaheliste tippsündmuste toimumispaik,” rõõmustab Lehari Kaustel.

ABB POWER GRIDS ESTONIA AS Elektri- ja sidevõrkude ehitus.

ALLPRINT HM OÜ

Reklaami- ja trükitööstuslik tootmine.

ANKA’S EHITUSE GRUPP OÜ Ehitus.

ARTONELLA OÜ

Disainvoodipesu tootmine.

BASCO BALTIC OÜ

Plastist toormaterjalide ja lisandite import ja hulgimüük.

BAUMARKET OÜ

Ehitusmaterjalide, tööriistade, aiaja sisustuskaupade müük. Ürituste korraldamine nii Eestis kui ka välisriikides.

CHAMPIONGROUP OÜ

Metalluste ja -akende tootmine.

COURTIERS BOIS REUNIS OÜ

Ehitusmaterjalide hulgimüük, dekoratiivpuitpaneelid, põletatud puit.

DOT IT OÜ

Global Virtual Solutions võimaldab teha korraga mitmes asukohas toimuvaid üritusi, tuues virtuaalselt ja interaktiivselt kokku kuni sadadesse tuhandetesse ulatuva publiku ning piiramatul hulgal esinejaid. Lahenduses on võimalik kasutada 87 eri digitaalset rakendust.

Küberturbelahendused.

UP NORTH OÜ Maanteevedude korraldamine/ekspedeerimine.

WOOD INFINITY OÜ

Puupalkide eksport Euroopast (Eesti, Poola, Saksamaa) Hiinasse.

VÄLEK OÜ

Tõlke- ja lokaliseerimisteenused.

IDA-VIRUMAA INVESTMENT COMPANY SYNERGY OÜ

Elektriliste valgusseadmete tootmine.

NPM SILMET OÜ

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine.

ÖKOMEETER OÜ

Põllumajandustehnika müük.

LÄÄNE-VIRUMAA OTTSEPAD OÜ

Üldehitus, katusetööd, siseviimistlus.

Täisteenust pakkuv digiturunduse agentuur.

PÄRNUMAA

EMI EWT IDA-LÄÄNE KOOLITUSE AS

Metsamasinate osade müük.

Koolitusettevõte.

EUROBALT ENGINEERING OÜ

Tööstustehnika ning metallosade ja -seadmete tootmine allhankena.

FORWEX ESTONIA OÜ

Veoste ekspedeerimine.

LS MANAGEMENT GROUP OÜ Test- ja mõõteseadmete müük.

MAAL TRADING OÜ

Eritellimusel valmistatud pakendite müük.

MARKEN FINANCIAL SERVICES OÜ Raamatupidamine ja maksuteenus.

MASTERBASE OÜ

Andmetöötlus, veebihosting.

MULTICITYTV OÜ

Virtuaalmesside, -konverentside ja -näituste korraldamise platvorm.

MULTIPACK OÜ

Pakkematerjalide ja koormakinnitusvahendite hulgimüük.

OK EHITUSTEENUS OÜ Eriehitustööd.

Kas teadsid?

TALGEN CYBERSECURITY OÜ

PEGAS BALTIC OÜ

Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine.

SALONSHOP BALTIC AS Ilu- ja

SKOVEX OÜ

SAAREMAA ROVAL OÜ

Elektrimaterjalide, -tarvikute ja -seadmete hulgimüük.

TULIK INVEST OÜ

Lõbustusparkide tegevus.

TARTUMAA ABM KINNISTUD OÜ

Metsa- ja põllumaatehingutele spetsialiseerunud kinnisvarabüroo.

ALONAFISH OÜ

Kalade ja kalatoodete hulgimüük.

MAREPLEKS OÜ

Klaaspaketi jm klaasist ehitusmaterjali tootmine.

SPORDIAREENID OÜ

Spordiväljakute ehitus.

Spordiinventari müük ja paigaldus.

TARTU MÖÖBLIKODA OÜ

Eritellimusmööbli tootmine.

VILJANDIMAA DAG REKLAAM OÜ

Valgusreklaamide tootmine.

juuksehooldustoodete müük salongidele ja edasimüüjatele.

HETIKA OÜ

SPINNAKER OÜ

GOOGLE IRELAND LIMITED

Veetranspordivahendite rent.

Trükikoda.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

SUNOREK AS

Kardinate, liuguste ja garderoobide tootmine ja müük.

SV TRADING OÜ

Mööbli ja valgustite jaemüük.

Täielikku loetelu suve jooksul lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

21

KASULIKKU

Töötaja tervisekontrollis kontrollitakse nägemist kindlasti neil, kes töötavad vähemalt 50% tööajast kuvariga.

Illustratsioonid: Shutterstock

Tervisekontroll võib tööandjale kallimaks muutuda Tööandjal on kohustus korraldada ettevõttes töötervishoiuteenuste osutamist. Muu hulgas peab tööandja tegema riskianalüüsi ja saatma töötaja tervisekontrolli.

Tervisekontrollis hindab töötervishoiuarst, milline on töötaja terviseseisund, kas töökeskkond ja -korraldus on talle sobivad ning ega töötajal pole tööst põhjustatud haigestumist või kutsehaigust.

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

S

otsiaalministeeriumi tellitud uuringust selgus, et töötervishoiuteenuse puhul on hulk muresid, mis vajavad lahendamist. Näiteks ei ole tööandja ja töötervishoiuarsti koostöö piisav ning tervisekontrolle ostetakse sageli pakettidena, st need ei lähtu konkreetsest töökeskkonnast. Tagajärjeks on see, et tervisekontrolli tulemustega pole midagi peale hakata – need ei ole suunatud konkreetsele töökeskkon-

nale, mistõttu ei oska tööandja nende põhjal ka tööl midagi parandada.

Soovida jätab ka teenuse regionaalne kättesaadavus ning üht-teist muudki.

Sotsiaalministeerium koostas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuse, kus pakub välja lahendusi tekkinud muredele. Muudatuste

2022. aasta teises pooles

peaksid jõustuma töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused.

KASULIKKU planeeritav jõustumisaeg on 2022. aasta teises pooles. Osa kavatsuses toodud ettepanekuid on positiivsed, osa suurendaksid aga tööandja kulusid. h Tervisekontrolli otsused muutuvad digitaalseks ja ka otsuste vorm muutub selgemaks. See projekt on juba töös ja tulevikus jõuavad tervisekontrolli otsused tööandjani tööelu infosüsteemi kaudu. See tähendab, et jääb ära paberdokumentide edastamine ja säilitamine. Positiivne on ka see, et kavatsuse järgi saavad erinevad arstid võimaluse omavahel e-konsulteerida, mis tähendab, et tiheneb koostöö. h Püütakse lahendada teenuse kättesaadavusega seotud probleemi.

Näiteks saavad väljatöötamiskavatsuse kohaselt teatud uuringuid edaspidi teha ka töötervishoiuõed.

Parandamaks teenuse kättesaadavust üle Eesti, pakub ministeerium lahendusena välja, et töötervishoiuarstil tekib võimalus minna teenust osutama teiste arstide ruumidesse, kus tal endal tegutsemiskohta ei ole. Mingit kohustust tal sinna minna või teisel arstil teda sinna lubada siiski ei tekiks.

Muudatusel on kindlasti teatud positiivne mõju, kuid see ei ole siiski piisav. Koda saatis ministeeriumile ametlikud seisukohad ja tegi ettepaneku kaaluda ka seda, et piirkondades, kus töötervishoiuteenus ei ole mõistlikult kättesaadav ja töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad, võiks tervisekontrolli teha ka perearst, konsulteerides vajaduse korral töötervishoiuarstiga. Juhul kui selgub, et on vaja põhjalikumat kontrolli, saab töötaja suunata töötervishoiuarsti juurde. h Laieneb tervisekontrolliga seotud teenuse sisu. Selleks, et töötervishoiuarst ja tööandja teeksid rohkem koostööd ja et tervisekontrollid lähtuksid konkreetsest töökeskkonnast, võiks ministeeriumi hinnangul tekkida tööandjal edaspidi kohustus lisaks tervisekontrollile tellida töötervishoiuarstilt ka ettevõtte tervikuna analüüsimist, töökeskkonna külastust ning konsultatsiooni.

Koda seda muudatust ei toetanud.

Töötaja tervisesse panustamine ja kvaliteetne tervisekontroll on kahtlemata tähtsad, aga siin tuleks keskenduda eelkõige probleemi algsetele põhjustele. Kuna probleemi põhjus on üldplaanis selles, et tööandjate riskianalüüsid ei kajasta töökeskkonna tegelikku olukorda ning tervise-

h Kutsehaiguste loetellu soovitakse

Tulevikus jõuavad tervisekontrolli otsused tööandjani tööelu infosüsteemi kaudu. kontrolli otsused ei aita praktikas töökeskkonda paranda, siis olekski asjakohasem keskenduda kõigepealt just riskianalüüside üle järelevalve tõhustamisele ning tervisekontrolli otsuste selgemaks ja põhjalikumaks tegemisele.

Põhjalikumad otsused võimaldavad tööandjal paremini aru saada, kuidas töötaja jaoks töökeskkonda parandada.

lisada psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigus. Selline muudatus tähendaks sisuliselt seda, et edaspidi, kui töötervishoiuarst diagnoosib töötajal haiguse, mille põhjustas näiteks ebavõrdne kohtlemine või monotoonne töö, ja selgub, et tööandja ei võtnud terviseriski vähendamiseks tarvidusele piisavalt abinõusid, saab töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist.

Koda juhtis ministeeriumi tähelepanu sellele, et praktikas on äärmiselt keeruline leida põhjuslikku seost psühhosotsiaalsete ohutegurite ja kutsehaiguse kujunemise vahel. Tööalased ja isiklikud vaimse tervisega seotud probleemid võivad omavahel tihedalt seotud olla. Seega on oluline, et koos selle muudatusega saaksid kirja ka konkreetsed mõõdikud.

Koja ettepanek: tervisekontrolli võiks teha ka perearst Koda tegi ministeeriumile täiendava ettepaneku, et tööandjal võiks olla võimalus saata teatud juhtudel oma töötaja tervisekontrolli läbima töötaja perearsti juurde tavapärase külastuse raames. Selline võimalus võiks olla siis, kui tegemist on kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väiksemad ning ettenähtavad või siis, kui on vaja teha esmane kontroll enne tööle asumist (nt öötöötaja või kemikaalidega kokkupuutuva töötaja puhul).

Sellise võimaluse olemasolu oleks mõistlik mitte ainult tööandja, vaid ka töötaja vaatenurgast. Perearstid on töötervishoiuarstidega võrreldes kättesaadavamad ning perearsti ja töötaja vahel on ilmselt välja kujunenud pikaaegsem usalduslik suhe, mistõttu võiks eeldada, et perearst teab töötaja terviseolukorda paremini.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

23

PAY RND OÜ

OVVO digitaalne pangandusplatvorm: uuenduslik digitaalne lahendus finantstehnoloogiate turul

Me usume digitaalsesse tulevikku, mis suhtub hoolivalt meie planeeti ja elukeskkonda.

Oleme pühendunud planeet Maa looduse säilitamisele, seetõttu oleme loonud uue digitaalse panga, mis töötab täielikult online’is...“

PAY RND OÜ

Kasutajakäitumise muutus, tehnoloogiline revolutsioon ja kasvav konkurents sunnivad panku ja finantsettevõtteid muutuma veelgi tõhusamaks, mõtestama ümber oma äriprotsesse ja klienditeenindust. Koos tehnoloogiauuendustega on turule tulnud ka uued väljakutsed, tänu millele kellegi areng jätkub või on turu vajadustest isegi ees, samas kui mõni teine ei ole hoolimata valdkonna väljavaadetest suutnud oma äri muuta ja uute tingimustega kohaneda.

Eesti ettevõtte Pay RND meeskond on välja töötanud lahendused ja tööriistad kõige keerukamate äriprobleemide tarbeks, neid rakendatakse edukalt koostöös panga- ja finantsasutustega. Finantsturul pakub ettevõte OVVO kaubamärgi all juurdepääsu sellistele teenustele nagu e-Wallet Platform, Microfinance Management Platform, Payment Solution Platform, samuti Digital Banking Platform – ainulaadne pangalahendus, mis koondab samale pilveplatvormile kõik ettevõttele vajalikud finantstööriistad.

Digital Banking Platform muudab kõik pangatoimingud interneti kaudu kättesaadavaks, hõlbustades veebis klientidega suhtlemist ja võimaldades meie partneritel esitada oma finantstooteid täiesti teistsugusel, uuenduslikul moel.

Luues tingimused uute teenuste kiireks turule toomiseks, pakub OVVO üleminekut tavapäraselt klassikaliselt formaadilt digitaalsele.

Selle mitmekanalilise süsteemi abil omandavad kõik finantsasutused mugava vahendi oma finantstegevuse jälgimiseks ning kontrolliks, nende kliendid saavad omakorda oma rahale juurdepääsu olenemata ajast või kohast: poes, veebis või pangaautomaadis ükskõik millises maailma paigas. Samuti tagab süsteem soodsa valuutavahetuskursi välismaal viibides.

• • • • • • • •

•

Mugav makseviisi valik – deebetkaart kontaktivabas terminalis või isegi nutitelefon ja nutikell.

Virtuaalsete pangakaartide loomine maksimaalse mugavuse ja turvalisuse tagamiseks veebipoodides.

Eraldi kontod pereliikmetele või sõpradega ühiskasutamiseks – teenus Joint account.

Kommunaalteenuste eest tasumine, trahvid ja maksud, samuti regulaarsed maksed.

Aruanded kõikide kulude ning raha liikumise kohta koos üksikasjaliku analüüsiga.

Ligipääs kõigile kliendikaartidele otse rakendusest.

Võimalus maksta QR-koodi ja NFC-märgendit kasutades, samuti rakenduste vahelised maksed ettevõtjatele.

Ostud platvormiga integreeritud müügikohtades, näiteks piletimüügi- ja kindlustusteenused, samuti muude kaupade ja teenuste müügiteenused. Ööpäevaringne tehniline tugi.

Nüüd lähemalt OVVO ja Pay RND digitaalse pangandusplatvormi tugevatest külgedest. Alustame uskumatult mugava teenusega Joint account – see on lihtsaim ja arukam viis kulutada, säästa, jagada kulusid oma pereliikmete, partnerite ja sõpradega. Konto loomisel võite kutsuda teisi oma kontot teie omaga ühendama, ühendkontolt saate teha igat tüüpi makseid, sealhulgas rahvusvahelisi. Teil on juurdepääs ka kogu ühendkonto statistikale ja analüütikale.

Maksete lihtsustamiseks saate teha füüsilise kontaktivaba deebetkaardi või siis virtuaalse kaardi internetimakseteks.

Võite ise luua oma kontoga seotud eri tüüpi pangakaarte,

valida kas ühekordse või ajutise kaarditüübi (kuni 90 päeva) turvaliste veebimaksete jaoks, samuti saate luua ühiselt kasutatava kaardi oma perekonnale või ettevõttele jagatud kasutamiseks.

Kiireid makseid kaupade ja teenuste eest saab teha ka QR-koode kasutades. Selleks peate avama oma nutitelefonis meie rakenduse, seejärel skannima saaja QR-koodi, sisestama maksesumma ning vajutama makse kinnitamiseks nuppu.

Uudne ja mugav tehnoloogia on NFC-märgendiga maksmine, see annab klientidele juurdepääsu restoranide ja kohvikute veebimenüüdele, võimaldab kontrollida vabade parkimiskohtade olemasolu, broneerida kohti veebijärjekorras, maksta teenuste eest ja isegi teha annetusi heategevusorganisatsioonidele. Piisab, kui viia telefon spetsiaalse maksekiibi juurde ja teha makse või valida avanevas rakenduses soovitud toiming.

Kaupluseomanike seas on hinnatud teenus App-to-App payments, mis asendab POS-terminali. Selle abil laekub tasu teie kaupade ja teenuste eest kohe teie nutitelefoni, säästes seega aega ning hoides kokku seadmete rendi raha.

Lisaks multifunktsionaalsele Digital Banking Platformile pakub Pay RND finantslahenduste turul veel ühte seotud toodet – e-Wallet Platform, mis sobib ideaalselt kitsamalt spetsialiseerunud ettevõtetele. Selle abiga loote oma klientidele mugavad tingimused rahaülekannete saatmiseks ja vastuvõtmiseks, kaupade ja teenuste eest tasumiseks, krediitkaartide lisamiseks, eri valuutades tehingute tegemiseks, projektidele eelarvete loomiseks ja kulude kontrolliks.

E-Wallet Platformi saab integreerida mitmesuguste kliendilojaalsusprogrammidega. Allahindlused, boonused, cashback – tänapäeval kasutavad selliseid turundusvõtteid kõik kaupluseketid ja pole oluline, kas seda kliendikaarti kasutatakse netipoes või tavapoes. Kliendilojaalsusprogrammide väljatöötamine on lisatud ka ettevõtte Pay RND toodete nimekirja.

Aastal 2021 pole vaja kaasas kanda rahakotti ja sularaha. Pay RND finantslahenduste abil saate makseid teha ja vastu võtta oma nutitelefoni abil kiiresti, turvaliselt ja lihtsalt. Samuti aitab Pay RND teil kohaneda kiirete muutustega tehnoloogiamaailmas, et saaksite oma klientidega veelgi mugavamalt suhelda. „Me usume digitaalsesse tulevikku, mis suhtub hoolivalt meie planeeti ja elukeskkonda. Oleme pühendunud planeet Maa looduse säilitamisele, seetõttu oleme loonud uue digitaalse panga, mis töötab täielikult online’is,“ ütleb Pay RND kaasasutaja ja tegevjuht Igor Grabovitš. „Meie kliendid, pangad ja finantsasutused kasutavad oma partnerite ja vastaspooltega tehingute tegemiseks digitaalallkirja, kõik arveldused toimuvad veebis, andmed salvestatakse pilve.

Tänu meie tehnoloogiatele saate loobuda tavakontorite avamisest ning leida alternatiivi paberi ja plasti kasutamisele. Usume, et varsti hakkavad inimesed tegema ainult elektroonilisi makseid ning sularaha lakkab olemast.

Nõustugem, et on lihtsalt naeruväärne kulutada nii palju ressursse paber- ja metallraha valmistamiseks. Seetõttu ongi meie missioon luua veelgi lihtsamaid ja funktsionaalsemaid lahendusi maksete ja rahahalduse täielikuks digitaliseerimiseks kõigile – alates tavalisest inimesest kuni suurettevõtteni.“

GALERII Õmblusettevõte Sangar, kelle ajalugu ulatub 1956. aastasse, astus kaubanduskoja liikmeks 1991. aastal ning lööb koja tegevustes senini aktiivselt kaasa. Koja juhatusse kuulub ka Sangari nõukogu esimees Gunnar Kraft. Foto: Meelis Lokk / Postimees

Palju õnne, Eesti!

30 aastat taasiseseisvust

E

i ole eriti palju ettevõtteid, kelle ajalugu oleks sama pikk nagu taasiseseisvunud Eestil.

Veel vähem on ettevõtteid, kes sellel ajal on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaudu andnud aktiivselt oma panuse ettevõtluskeskkonna arengusse ja jätkusuutlikkusesse.

Seetõttu on eriti tähtis märgata ettevõtteid, kes on tegutsenud alates 30 aasta tagusest taasiseseisvumisest, aga ka neid, kelle asutamine jääb sellele eelnevasse aega.

Kaubanduskoja praegustest liikmetest on 307 ettevõtet asutatud taasiseseisvumise aastal või enne seda ning täpselt 30 aastat liikmeks olnud ettevõtteid on 12. Enne Eesti taasiseseisvumist liikmeks tulnud ettevõtteid on 46.

Endine Silberauto omanik ja praegune kaubanduskoja juhatuse liige Väino Kaldoja 1990. aastate alguses Tallinnas Mercedes-Benzi esinduse avamisel. Foto: Erich Norman /ETA / Filmiarhiiv

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

GALERII

1991. aasta 1. juunil avas EestiSoome-Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon (EMT) Eesti esimese mobiilsidevõrgu, mis põhines NMT 450 tehnoloogial. EMT õigusjärglane Telia on kaubanduskoja liige.

Foto: Aivar Aotäht / Sakala / Scanpix

Alar Tamming asutas 1991. aastal valuutavahetusega tegeleva AS-i Tavid, mille esimene esindus oli Tallinnas Aia tänaval. Tavid on ka kaubanduskoja liige.

Foto: Erik Prozes / Scanpix

Kaubanduskoja liige on Tallinna Kaubamaja, kes alustas tegevust 1960. aastal.

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tallinna siluett on aastatega tundmatuseni muutunud, juurde on tekkinud kõrghooneid ning ka ettevõtteid, mis otseselt seostuvad nende hoonetega. Nagu näiteks SEB pangahoone, LVH või ka Radisson SAS hotell. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tartu, 12.05.1991. Tartu muusikapäevade emadepäevakontsert Tartu Raekoja platsil. Foto: Ain Protsin / Postimees

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

27

Äridelegatsioon sõidab Serbiasse ja Põhja-Makedooniasse Kaubandus-tööstuskoda korraldab sügisel koostöös välisministeeriumiga kõrgetasemelise visiidi Serbiasse ja Põhja-Makedooniasse. Eesti ettevõtjatel võivad olla nii Serbias kui ka Põhja-Makedoonias head võimalused oma äri laiendamiseks ja uute kontaktide leidmiseks.

KAIE TROPP kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Põhja-Makedoonia

Seal on viimase kümnendi jooksul tehtud majanduse reformimisel suuri edusamme ja riigi vastu on näha suurt investeerimishuvi. Positiivse tõuke on andnud nii NATO-ga liitumine 2019. aastal kui ka jõupingutused Euroopa Liiduga liitumiseks.

Põhja-Makedoonias on tugevaimad sektorid IT, metalli- ja tekstiilitööstus ning põllumajandus. Suur pluss on soodsa ja heade tehniliste oskustega tööjõu kättesaadavus. Tööjõukulud on keskmiselt kolmandiku võrra madalam kui Eestis.

Põhja-Makedooniasse laienenud ettevõtted kiidavad riigi head ärikeskkonda ja valitsuste soosivat suhtumist. Näiteks toetab valitsus tugevalt IT-sektorit, mh maksusoodustustega, ja tahab teha riigist uute tehnoloogiate testground’i. IT-ettevõtete maksukoormust alandati 10%-lt 3%-le. Tänu poliitilise olukorra stabiliseerumisele on kasvanud välispartnerite usaldus ning järgmistel aastatel oodatakse riiki välismaiste investeeringute tugevat sissevoolu.

Serbia

Riigi majanduse tugevaimad sektorid on energeetika, IT, autotööstus, töötlev tööstus, keemia- ja farmaatsiatööstus ning põllumajandus. Riigi IT-sektor areneb kiiresti. Serbia infotehnoloogiateenuste eksport on viie aasta jooksul tõusnud 20% ja ulatus 2019. aastal 1,4 miljardi euroni. Praegu tegutseb Serbias üle 2500 aktiivse tarkvaraettevõtte, andes tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Nendest ettevõtetest omakorda kaks kolmandikku teevad välismaistele ettevõtetele tarkvaraalast allhanget.

Riigi pealinna Belgradi võib pidada Lääne-Balkani infotehnoloogiakeskuseks. Paljud tuntud IT-ettevõtted on asutanud linna regionaalse või koguni Euroopa peakontori, nende seas Asus, Intel, Dell, Huawei, NCR jt.

Lisaks on riigi Vojvodina piirkonnas arvestatav puidutööstus, mis on Eesti ettevõtetele samuti üks võimalik koostöövaldkond. Vojvodinas on tugevad puidutööstusettevõtted, aga puudu on toorainest. Eesti ettevõtted, kes Serbias juba tegutsevad, tunnustavad riigi head ärikeskkonda ja hästi kvalifitseeritud soodsat tööjõudu. Serbias asub 14 erimajanduspiirkonda, kuhu investeerides võiksid Eesti ettevõtted saada kasu ettevõtlust soosivast maksusüsteemist ja valitsuse pakutavatest toetustest.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Hea teada h Visiit toimub 27. septembrist kuni 3. oktoobrini 2021. h Äridelegatsiooni programmi kuuluvad koostöös kohalike kaubanduskodadega korraldatud ärifoorumid, B2B-kohtumised ettevõtetega, ettevõtete ja kohalike organisatsioonide külastused. Täpsem programm sõltub ettevõtjate huvidest ja on ettevalmistamisel koostöös välisministeeriumiga. h Lisainfo kas e-posti aadressilt kaie@koda.ee või telefonil 604 0093. h Loe IT-sektori võimalustest Serbias ja Põhja-Makedoonias kaubanduskoja kodulehelt: www.koda.ee/et/uudised/serbia-ja-pohja-makedooniapaljutootav-turg-eesti-it-ettevotetele.

KODA KUTSUB OSALEMA Päikesepargid toovad kasu – kellele ja kuidas?

14. september 2021 Millised on Eestisse päikeseparkide rajamise võimalused ja tulevik, sellest räägime infopäeval. Samuti vaatame rahastamisvõimalusi ja tutvustame ettevõtja kogemust päikesepargi rajamisel.

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 10 € + km, mitteliikmele 20 € + km Info: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, 604 0076

Interaktiivne töötuba: veebikohtumiste nipid, praktika ja analüüs 17. september 2021 Veebikohtumised on tulnud selleks, et jääda. Kui tegu on oma kollektiivi või teiste tuttavate inimestega, on nii veebikoosolekul osalemine kui ka seal sõnavõtmine lihtsam ja pingevabam.

Tule oskusi lihvima Anu Tähemaa praktilisse töötuppa!

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee 604 0092

Kuidas luua edukalt toimiv B2B e-äri?

16. september 2021 Seminaril osaledes saad ülevaate, kuidas ja milliste vahenditega luua edukalt toimiv B2B e-äri lahendus.

Räägime sellest, kuidas kasvatada ja turundada B2B e-äri, mis on automaatturundus ja milliseid B2B-funktsionaalsusi pakub Magento. Seminari lõpetab demo Magento B2B-lahendustest.

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Vaata kõiki järgmisi sündmusi www.koda.ee/sundmused.

Kas sinu ettevõte on veel müüdav?

Viimastel aastatel on järjest tulnud uudiseid suuremahulistest tehingutest Eesti omanikega seotud ettevõtetega: Wise, Fortum Balti, Graanul Invest jne. Mis on tehingute turul pikemas perspektiivis toimumas ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtet? Milline on uute tehnoloogiate mõju ettevõtete ärimudelitele? Kuidas hinnata ja võrrelda nn traditsiooniliste ettevõtete ning kasvuettevõtete väärtust? Nendel ja teistel teemadel arutleme 30. septembril 2021 toimuval seminaril, mille korraldajad on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Prudentia Advisory OÜ ja advokaadibüroo TRINITI.

Kava 9.30 hommikukohv 10.00 Neljanda tööstusrevolutsiooni mõju ettevõtte ärimudelile:

Illar Kaasik, Prudentia Advisory OÜ Eesti start-up investeeringute trendid, proovikivid ja võimalused:

Rando Rannus, Siena Secondary Fund

Tehnoloogiasektori investeeringute õiguslikud aspektid:

Peeter Mõtsküla, advokaadibüroo TRINITI 11.30 energiapaus 12.00 Tehnoloogiasektori ettevõtetesse investeerimise strateegia

kogemus: Siim Teller, Lemonade Stand

Tehnoloogiasektori ettevõtete ja traditsiooniliste ettevõtete

väärtuse hindamine: Tiina Sõber, Prudentia Advisory OÜ 13.00 seminari lõpetamine Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konverentsisaal Hind: koja liikmele ja Prudentia Advisory OÜ klientidele 90 € + km,

mitteliikmele 150 € + km Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

29

KASULIKKU

Tänavu mais toimus küberrünnak USA energiaettevõtte Colonial Pipeline’i vastu. Rünnak mõjutas torujuhet, mille kaudu liigub ligi pool kogu riigi idarannikul kasutatavast kütusest. Torujuhtme töö oli tõkestatud pea nädalaks, mistõttu tekkis mitmes osariigis kütusepuudus. Foto: Shutterstock

Kuidas jääda ellu kübermaailmas?

Meid ümbritsev maailm on muutunud. Päris korralikult.

Pea iga päev ilmuvad teated selle kohta, kuidas üks või teine ettevõte on langenud küberrünnaku ohvriks. Küll on kas lunavaraga pihta saamise tõttu tegevus halvatud või on andmed ära varastatud. Või mõlemat. Või midagi muud. Võimalusi piirab vaid fantaasia.

E

ri stsenaariumitest võiks pikalt heietada ja tuua näiteid viimase aja suurematest intsidentidest Colonial Pipeline’i, Iirimaa tervishoiusüsteemi või MS Exchange’iga, aga iga huviline leiab ise nende ja teiste juhtumite kohta infot. Pigem vaatame lähemalt, mis on muutunud, et sellised juhtumid saavad võimalikuks.

Infotehnoloogia areng on viimaste aastakümnete jooksul olnud pidev. Me oleme sellega üsna ära harjunud ega pane tähelegi, kuidas see meid ümbritsevat keskkonda muudab. Viimastel aastatel on areng olnud eriti tormiline.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Me ei räägi enam sellest, et ettevõttes on üks-kaks arvutit, millega kirju toksitakse, vaid sellest, et iga väiksemgi asi on ettevõtetes seotud mõne arvuti või arvuti abil juhitud süsteemiga. Kui see nii ei ole, ollakse juba ette kaotanud.

Lõviosa seadmetest on ka ühenduses välismaailmaga – on see siis raamatupidaja arvuti, mis kasutab pilves olevat kassaprogrammi, või heitvee puhastusseadmete juhtimise süsteem, millele on hoolduseks ja seadistuseks tehtud ühendus tootjaga. Lühidalt öeldes on kogu elu kolinud arvutitesse ja internetti juba sel määral, et tegemist on eksistentsiaalse sõltuvusega.

ILMAR TOOM Riigi infosüsteemi ameti standardija järelevalveosakonna juhataja

Küll aga ei ole eriti muutunud inimeste teadlikkus arvutistamise ja internetistamisega kaasnevatest mõjudest, eeskätt just turvalisuse mõttes. Ohjeldamatult räägitakse sellest, kuidas innovatsioon ja tehnoloogia aitavad meid haljale oksale lähemale ja milliseid võimalusi oma teenuste veebi kolimine selleks annab, kuid tagaplaanile on jäänud jutt ohtudest, mis meid sel teel varitsevad.

Neist ollakse kuulnud üldiselt ja abstraktselt ning arvatakse, et kui arvutil on viirustõrje peal, siis on kõik hästi ja midagi juhtuda ei saa. Palun vabandust, kui see ülekohtuselt kõlab, aga üldiselt on selline suhtumine valdav. Mõtteviis,

KASULIKKU et „minuga ei juhtu“, kehtib täpselt senikaua, kuni ollakse sunnitud tõdema „ups, minuga siiski juhtus“.

Teine levinud mõtteviis, mis pole väga visa muutuma: see va kompuutrivärk on puhtalt IT-meeste rida. Ühest küljest on see muidugi õige, sest IT-inimesed on need, kes taristut käigus hoiavad. Teisalt aga ei ole IT ammu enam sekundaarne tugiteenus, vaid läbi kõikide tasandite ja sisuliselt kõikidesse äriprotsessidesse nii sügavalt põimunud, et ilma enam ei saa, mis muu hulgas tähendab, et ka IT-d puudutavad otsused tulevad äripoolelt ja juhtkonnast. Samast peaksid tulema ka infoturbe valdkonna otsused ja vahendid.

On ju arusaadav, et ükskõik kui vingest teenusest ei ole grammigi kasu, kui see on katkenud või kui selles teenuses töödeldavad andmed lekivad ja/või on krüpteeritud. Seega peaksid tootejuhid, äriomanikud ja juhtkonnad veel kord läbi mõtlema ja lahti mõtestama, milles seisneb nende panus teenuse toimimisse just infoturbe seisukohast.

5 soovitust ITturvalisuse heaks h Tootejuhid, äriomanikud

h

h

h

Teenuseosutaja vastutagu kliendi eest?

Tänapäeval kasutavad nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioonid üha enam teenuste väljast tellimise võimalust. See on hea ja mugav ning võimaldab organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele. Tihti aga kipub olema kahjuks nii, et teenus ostetakse sisse ja arvatakse, et teenuseosutaja võtab endale ka vastutuse teenuse tellija eest. Nii see siiski ei ole. Teenuseosutaja vastutab küll tellija ees, aga n-ö riigi ja rahva ees vastutab ikkagi tellija ise. Seda vastutust ei saa sisse osta. Miks sellest siin juttu teen? Sest väga paljudes IT-valdkonna teenuslepingutes ei ole neid asjaolusid käsitletud ja nii juhtubki, et kummalgi poolel on oma seisukohad ja ootused teisele, aga kuna leping sellest midagi ei räägi, siis jäävadki need teemad õhku ja kukuvad lõpuks kahe laua vahele. Seega üks olulisi viise, kuidas küberõnnetusi ära hoida, on see, et teenuslepingud peavad olema vettpidavad, tegevused, rollid ja vastutused selgelt määratletud ning peab olema kirjeldatud, millistele turvaomadustele osutatav teenus peab vastama.

Sama kehtib vahendite soetamise kohta, sõltumata sellest, kas hangitakse omale tööjaamu, servereid, tarkvara või muud sarnast. Teekond tootjast tarbijani on pikk ning sellel teel võib ette tulla igasugu tõrkeid ja vahejuhtumeid, mille tulemusena toode ei jõua sihtkohta või ei jõua see sinna selliselt, nagu peaks.

Nii seadmed kui ka tarkvarva võivad sisaldada pahavara, mis lisatakse sinna juba kas tehases või tarnimisel. Tarneahelaga seotud riskid (ja kahjuks ka

h

ja juhtkonnad peaksid läbi mõtlema ja lahti mõtestama, milles seisneb nende panus teenuse toimimisse just infoturbe seisukohast.

Sisseostetud teenuste lepingud peavad olema vettpidavad, tegevused, rollid ja vastutused selgelt määratletud ning peab olema kirjeldatud, millistele turvaomadustele peab osutatav teenus vastama.

Valima peaks koostööpartnerid, teenuseosutajad ja allhankijad, kes toimetavad turvaliselt ja vastutustundlikult.

Selleks, et teada saada, millised riskid ettevõtte või asutuse tegevust mõjutavad, on tingimata vaja teha riskianalüüs. NB! Sahtlisse kirjutatud riskianalüüs, millel puutumus päriseluga puudub, on mahavisatud raha.

Riskianalüüsi ei ole vaja teha riskianalüüsi tegemise pärast.

Riigi infosüsteemi amet sai tänavu valmis uue Eesti infoturbe standardi, mille põhimõtete rakendamine aitab luua süsteemset lähenemist, et protsesse, tooteid ja teenuseid ohustavad riskid võimalikult edukalt miinimumini viia.

Standard on tasuta kättesaadav aadressil eits.ria.ee.

intsidendid) on kasvav trend nii toodete kui ka teenuste puhul. See on oluline kahtlemata ka kübermaailmaga seotud toodete ja teenuste puhul. Järelikult tuleb püüelda selle poole, et mitte ainult enda organisatsioonis ei oleks asjad korras ja turvalised, vaid valima peaks ka sellised koostööpartnerid, teenuseosutajad ja allhankijad, kes toimetavad turvaliselt ja vastutustundlikult. Seda on muidugi kergem öelda kui teha ning neid riske nulli viia igal pool ei õnnestu, kuid sellegipoolest peaks iga organisatsioon tõsiselt pingutama.

Selleks, et teada saada, millised riskid ettevõtte või asutuse tegevust mõjutavad, on tingimata vaja teha riskianalüüs.

Küberturbe valdkond ei ole erand. Ka siin on tähtis tuvastada riskid, vastavalt

toodetele ja teenustele valida välja need, mille risk on suur, ning tegeleda nendega esmajärjekorras. Riskipõhise mõtteviisi üks oluline nurgakivi on põhimõte, et sahtlisse kirjutatud riskianalüüs, millel puutumus päriseluga puudub, on mahavisatud raha. Riskianalüüsi ei ole vaja teha riskianalüüsi tegemise pärast, vaid see on üks osa riskihaldusest. See tähendab, et riskianalüüsis tuvastatud riskidega tuleb ka midagi ette võtta, et neid vähendada.

Nende otsuste tegemine on üldjuhul äriomaniku ja/või juhtkonna ülesanne ja vastutus.

Valmis uus Eesti infoturbe standard

Selle eeldus, et kõik eelkirjeldatud moel ka toimiks, on tähtis efektiivse süsteemi olemasolu. Riigi infosüsteemi amet on koos partneritega tänavu valmis saanud uue Eesti infoturbe standardi, mille põhimõtete rakendamine aitab luua just sellist süsteemset lähenemist, et oma protsesse, tooteid ja teenuseid ohustavad riskid võimalikult edukalt miinimumini viia. Standardi põhisisu kirjeldab organisatsiooni infoturbe haldussüsteemi ülesehitust ja toimemehhanisme ning meetmete kataloogis on lai valik organisatoorseid ja tehnilisi meetmeid.

Kõik turvameetmed ei olegi mõeldud rakendamiseks. Iga organisatsioon rakendab ikka just selle osa meetmetest, mis neile kohaldub. Tavalise organisatsiooni jaoks piisab üldjuhul standardis olemas olevatest etalonturbe meetmetest ning suurema kaitsetarbega organisatsioonidel on võimalus täiendava riskianalüüsi tulemusel rakendada täiendavaid meetmeid.

Ehkki vähemalt esialgu on standardi esmane sihtrühm avaliku sektori asutused, on see koostatud selliselt, et sobib edukalt kasutada ka erasektori ettevõtetes. Standard on vastavuses tuntud rahvusvahelise infoturbestandardiga ISO 27001. Standardit on kavas hakata igal aastal uuendama, et see oleks ajakohane ning võimaldaks kiiresti muutuval kübermaastikul ellu jääda. Üks nõuanne veel, mis võib aidata kübermaailma ja selle ohte paremini mõista: laias laastus ei ole digitaalne maailm meie füüsilisest maailmast sugugi nii erinev. Üldiselt kehtivad üsna samad reeglid ja põhimõtted, mis tähendab, et saab kasutada analoogiaid ja tuua paralleele nii pahalaste kui ka nende eest kaitsmise kohta. Lihtne näide: kui me kodust või kontorist lahkume, on elementaarne, et paneme ukse lukku. Aga arvuti(ekraani) lukustamata jätmise peale kehitatakse tihti vaid õlgu. Miks küll?

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

31

KOGEMUS

Klassiruumikoolitus on surnud, elagu e-õpe Täpselt nagu tehnoloogia ning moe- ja ilustandardid, muutuvad aja jooksul ka viisid, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada.

AGU REMMELG Coursy tegevjuht

Coursy töötas Elisale välja virtuaalse koolituskeskkonna, mis pälvis tänavu Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tunnustuse „Parim personaliprojekt 2021“. Fotomontaaž: Elisa

Ü

ks parimatest viimase aja näidetest olukorraga kohanemisest ja uute oskuste kiiresti omandamisest on 2020. aasta, mil kogu maailm pidi pea hetkega harjuma täiesti uue reaalsusega, kus füüsilised kohtumised ja kokkusaamised tuli asendada virtuaalsete koosolekute ja kaugtööga.

Kaugtöö oli juba enne pandeemia algust paljude inimeste jaoks igapäevane asi, kuid viiruseoht andis

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

pea kõigile, kel see võimalik oli, ajendi uuendused kiiremini sisse viia. Tõdemaks, et muutus ei olnud tingitud ainult koroonakriisist ja oleks niikuinii toimunud, tuleb heita pilk aega, mil maailm jälle avati – üllatus-üllatus, inimesed eelistavadki tööd teha just sealt, kust see on neile kõige mugavam.

Personali koolitamine aina enam virtuaalne

Kuigi kriis pani osa arvates pealt-

näha tavalise elu pausile, siis tegelikult läks elu edasi, lihtsalt teistmoodi. Teistmoodi tuli ja tuleb ka nüüd läheneda personali koolitamisele – see on teema, mille tähtsus 2020. aastal oluliselt suurenes. Kui varem hõlmasid koolitused tihti poole või terve tööpäeva ulatuses füüsilises ruumis viibimist, siis praeguseks on aru saadud, et ka koolitamiseks on olemas palju efektiivsemaid meetodeid, mis ei tähenda tingimata tundide kaupa kellegi kuulamist.

KOGEMUS Öeldakse, et just muutuste aeg on parim millegi uue ja innovaatilisega alustamiseks ning just seda pidid ettevõtted mitte ainult oma töökorralduses, aga ka personalijuhtimises tegema. Varasemast enam tuli hakata tähelepanu pöörama omavahelisele suhtlemisele ja töötajate vaimsele tervisele. Samuti tõi kaugtöö ja veelgi suurem rõhk tehnoloogia ja interneti kasutamisele välja selged puudujäägid ettevõtete ja inimeste IT-teadmistes ja -võimekuses.

Nüüdisaegsed ettevõtted olid juba aastate eest lisaks kaugtöö rakendamisele võtnud koolitamises appi tehnoloogia ja pakkusid töötajatele uudseid lahendusi uute teadmiste omandamiseks. Milleks korraldada regulaarselt loenguid või koolitusi sama teema kohta, kui kõik selle võib pakendada virtuaalkeskkonda ning teha kättesaadavaks neile, kes seda vajavad (näiteks uute töötajate sisseelamisprogrammid)? Pea igaüks on ju iseseisvaks õppimiseks võimeline ja paljud just sellist lähenemist eelistavadki – olla ise oma aja

Kui varem hõlmasid koolitused tihti poole või terve tööpäeva ulatuses füüsilises ruumis viibimist, siis praeguseks on aru saadud, et ka koolitamiseks on olemas palju efektiivsemaid meetodeid. peremees ning õppida endale sobiva kiirusega.

Põhimõte „Alati saab paremini!“ aitab areneda

Koolituste ja personalijuhtimise valdkonnas laiemalt ringi vaadates saab tõdeda, et just sellises suunas need valdkonnad ka tulevikus liiguvad. Ent konkreetsest koolitusprogrammist ehk isegi veel olulisem on ettevõttesisene meelestatus ja inimeste vastuvõtlikkus uute asjade proovimisele. Kui õpetada inimene kala püüdma, siis oskab ta kala püüda, kuid kui õpetada talle selgeks, miks inimesed kala on püüdnud ja miks seda praegu just nii tehakse, siis ehk leiutab ta hoopis uut liiki

õnge või püüdmismeetodi?

Tipptegijad lähtuvadki pidevalt põhimõttest, et alati saab paremini. Kuigi mõnes valdkonnas võib (näiteks tehisintellekti abil) vähemalt teatud tööprotsessides maksimaalse efektiivsuse saavutamine tõesti võimalik olla, siis inimesi ja nende vajadusi silmas pidades tuleb tõdeda, et koolitusmaailmas pole praegu isegi jäämäe keskele jõutud.

Elisa kasutab virtuaalset koolituskeskkonda

Fotol Coursy.io tootejuht Janne Laanmets ja Elisa personalispetsialist Diana Ossipova. Foto: Elisa

Elisa hakkas vahetult enne koroonakriisi koolitustele märksa rohkem rõhku panema ning uusi meetodeid välja töötama ja katsetama. Suure ettevõttena värbab Elisa aktiivselt ning mõistagi on töötajate järjepidev arendamine ja väljakoolitamine üliolulisel kohal. Kuna kõik teemad ei vaja otseselt silmast silma kohtumist, vaid võimalikult kiiresti vajaliku info omandamist, hakati otsima lahendust, mis seda võimaldaks.

Sihiks võeti kõikehõlmava virtuaalse

koolituskeskkonna loomine, mille abil saab iga töötaja, olgu äsja tööle tulnud klienditoe spetsialist või kogenud tehnik, vajalikud teadmised võimalikult mugavalt ja lihtsasti endale ise selgeks teha.

Virtuaalse keskkonna väljatöötamiseks võeti appi koolitustarkvara ettevõte Coursy.io ja projekt pälvis tänavu ka MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE poolt tunnustuse „Parim personaliprojekt 2021“.

Kuna möödunud aasta ei olnud just

tavapärane, siis otsustas Elisa võtta lahenduse kohe kasutusele kogu ettevõttes.

Mõistagi on sellistel puhkudel olemas risk, et asi ei toimi, kuid ettevõtlus ja riskid on omavahel vanad tuttavad. Riski aitas vähendada ka asjaolu, et Coursy.io pakub lahendusele pidevat kasutajatuge, mistõttu arendatakse koolitusi nii tehnilisest küljest kui ka sisu poolelt pidevalt vastavalt tagasisidele, et kõike võimalikult nüüdisaegsena hoida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

33

HARIDUS

Mis kasu on ettevõtlusõppest?

Ettevõtlusõppe eesmärk on kujundada noori, kes tahavad ja oskavad oma ideid teoks teha igal alal.

Kõigist muidugi ei pea saama ettevõtjat, kuid teadmine, kuidas ettevõtted toimivad ja milline on ettevõtliku inimese mõtteviis, on tähtis hoolimata valdkonnast. Kuidas õpetada noori ettevõtlikuks ning kuidas kool ja ettevõtjad võiksid ühise eesmärgi nimel koostööd teha, rääkisime kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsiga.

Kaubanduskoda kutsus aastaid tagasi ellu ettevõtlusõppe mõttekoja ja oli ka eestvedaja ettevõtlusõppe kava „Olen ettevõtlik!“ koostamisel. Miks seda tehti?

Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“ võib pidada üheks teerajajaks praegustele programmidele ja tegevustele, mis ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega süsteemselt tegelevad. Kava ettevalmistused algasid juba 2006. aastal, kui kaubanduskoja eestvõttel tuli kokku laiapõhjaline töörühm, et mõelda läbi, mida ettevõtlikkus täpselt tähendab ja mida tuleks teha, et meie noored oleksid ettevõtlikumad.

Kõigist ei pea saama ettevõtjat, kuid ettevõtlikkus on isikuomadusena vajalik kindlasti kõikjal ja alati. Seda võib pidada ka eduka riigi alustalaks ning seetõttu on ettevõtlikku mõtteviisi ja ettevõtlikkust toetava haridussüsteemi arendamine kaubanduskoja jaoks olnud alati väga tähtis. Ilma ettevõtlike inimesteta arenevat ja edukat riiki ei ehita.

Viie aastaga on ettevõtlusõpe levinud kolmveerandisse koolidesse – täpsemalt 342 kooli ehk 78% koolidest.

Kuidas võiks julgustada koole, kes veel võrgustikus ei ole, ettevõtlusõpet rakendama?

Kooli eesmärk on valmistada ette tulevikus iseseisvalt hakkamasaavad elluastujad. Ettevõtlusõpe ei tähenda seda, et kõik peaksid ettevõtjaks hakkama, kuid see aitab noortel paremini aru saada, mida tähendab töö, vastutus, iseseisvus ja ka koostöö. Seega on suures osas kooli vastutada, milliseks sealt ühel hetkel lahkuvad noored kujunevad – kas ja kui hästi nad endaga hakkama saavad.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

LIINA PISSAREV Edu & Tegu programmi kommunikatsioonijuht

Silberauto õppepäev Silberauto Järve esinduses. Foto: erakogu

Omniva laste joonistusvõistlus loomaaias.

Foto: erakogu

HARIDUS Kas ja kuidas tugev ettevõtlus- ja karjääriõpe töötajat aitab?

Kindlasti tõstab tööandja jaoks tulevase töötaja väärtust mistahes kogemus, millest saab lugeda välja ettevõtlikkust ja vastutusvõimet. Ka vabatahtlik töö või kogukonnapraktika annavad väärtusliku kogemuse ning tööandjad väärtustavad seda üha sagedamini.

Laagri kooli õpilased Tallinna Sadamas matemaatikaülesandeid lahendamas.

Foto: Terje Koll Loomulikult ei saa kogu vastutust vaid koolile panna, kuid vaieldamatult on seal toimuval väga suur mõju noore arengule.

Mina koolijuhina püüaksin kasutada kõiki võimalusi, et lastele tuleviku jaoks parimat teadmist ja kogemust pakkuda, sest see on koolijuhi vastutada, ning ettevõtlusõpe ja õpilasfirmad või muud ettevõtliku kooli programmid aitavad seda saavutada. Tulemus, 78% koolidest, on kindlasti väga suure töö tulemus ning kõik koolijuhid ja ettevõtlusõpetajad, kes seda on aidanud saavutada, väärivad tunnustamist.

Tabasalu gümnaasiumi direktor on öelnud, et koolijuht peab lähenema koolile kui ärile, et olla edukas. Kas koolidel on ettevõtlusest midagi õppida?

Nii kool, raamatukogu, arstikeskus kui ka ettevõte on organisatsioonid ning teatud tegevus- ja toimimispõhimõtted on alati sarnased. Igal edukal ja areneval organisatsioonil on eesmärgid, mida juht peab püüdma saavutada. Nii on see ettevõtetes ja ka koolis.

Erinevus võib välja paista vaid selles, et kui keskpärane ettevõte tõenäoliselt pikalt ei püsi ja omanikud asuvad varem või hiljem juhti välja vahetama, siis koolipidamine on keerukam, edukuse mõõdikuid on rohkem ja sageli on need ka keerukamad. Eks kohati jõuab kohalik poliitikagi kooli, mis muidugi ei peaks nii olema. Kui midagi õppida, siis võikski ka koolide juhtimises püüda senisest rohkem kasutada juhtimis- ja tulemusmõõdikuid. Elus on ikka nii, et mida mõõdad, seda ka saad. Juba mõõdikute

Usun, et koolijuhi üks roll võiks olla piirkonna ettevõtjatega suhtlemine ja kontakti hoidmine. ja eesmärkide väljatöötamine on alati arendav protsess.

Kuidas on majandus ja tööturg muutunud, et ettevõtlusteadmised on nüüd igale inimesele vajalikud?

Ega aluspõhimõtted palju muutunud ei olegi. Avatud, turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas on oluline, et inimesed saaksid aru, kuidas protsessid toimuvad ning mida on vaja teha, et endaga hakkama saada ja olla edukam.

Igaüks vastutab enamasti ikka ise selle eest, kui hästi või halvasti ta hakkama saab. Oma nõudmised on seadnud töö iseloomu muutumine. Üksluist liinitööd, kus inimene teeb ühte kindlat operatsiooni päevast päeva, jääb järjest vähemaks ning asemele tulevad tööd, kus on oluline igaühe initsiatiivikus, loovus ja laiema pildi nägemine. Vähemaks jääb ka traditsioonilist tööandja ja töötaja alluvussuhet. Edukas töötaja on alati ka omamoodi tööandja ja ettevõtja. Üha rohkem on hinnatud need töötajad, kes ise enda arengu eest seisavad ja aitavad aktiivselt kaasa mõelda, kuidas nad saaksid ettevõtte arengule kaasa aidata.

Mida loodate, et kriis õpetas õppeasutustele ja seeläbi ka noortele?

Kindlasti seda, et vajaduse korral peame olema võimelised õppetööd kiiresti ümber korraldama ning kasutama kõiki tänapäevaseid suhtlus- ja õppevõimalusi.

Dünaamilisus on selliste olukordadega hakkamasaamiseks võtmetähtsusega.

Kindlasti on koolide jaoks olnud suur proovikivi leida üles ka need õpilased, kes nii hästi uue olukorraga kohaneda ei suutnud, ning pakkuda neile individuaalselt lähenemist. See on aga midagi, mis on oluline ka normaaloludes, et kool ei ühtlustaks, vaid arendaks noori maksimaalselt ning vastavalt igaühe võimetele ja potentsiaalile.

Ettevõtlus- ja karjääriõpe peaks osaliselt olema praktiline. Siiski leidub ikka ettevõtjaid, kes ei näe ettevõttel rolli haridussüsteemi panustamisel, samas aga oodatakse koolidelt eluliste teadmiste ja oskustega noori. Millised on peamised soovitused, et koostöö oleks järjepidev, mõjus ja mõlemale poolele kasulik?

Esmalt on vaja arusaama, et koostööks on vaja alati vähemalt kahte sellest huvitatud poolt, kuid nende kokkusaamiseks peab keegi tegema esimese sammu ja võtma initsiatiivi. Paljud ettevõtjad on võtnud ise kooliga ühendust ja pakkunud abi. Siiski võiks sellist koostööd olla alati rohkem.

Olen veendunud, et enamik ettevõtjaid leiavad aja ja võimaluse, et noortele oma kogemusi edasi anda, kui keegi nendega ühendust võtab ja selgitab, mida neilt oodatakse, ning aitab vajaduse korral kogu protsessi läbi mõelda. Ettevõtja ei ole pedagoog ning kõik ei ole sündinud loengut pidama ja esinema. Sageli saab just sellest koostöös esmane takistus, sest koolis justkui eeldatakse, et ettevõtja saab etteantud kuupäeval ja kellaajal alati tulla ja särava esitluse teha. Ja kui sellise kutse peale ütleb ettevõtja, et kahjuks ei saa, siis öeldaksegi, et näe, ei taha koostööd teha. Väikese selgituse, toetamise või esitluseks vajalike suunavate küsimuste abil saaks selle tõrke enamasti eemaldada ja küllap leiab ka mõlemale sobiva aja, kui piisavalt ette planeerida. Usun, et koolijuhi üks roll võiks olla piirkonna ettevõtjatega suhtlemine ja kontakti hoidmine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

35

UUS LIIGE: FORKLIFT

KUIDAS ÜHE TÕSTUKI OSTUST

sündis üleriigiline tõsteja laotehnikaga varustaja Liis Niitra I Forklift OÜ turundusjuht

Nagu ikka, oli ka selle firma algus keeruline. Nii tõdeb juhatuse liige Simo Teesalu,

osutades kaasomanik Andrus Tiiriku peale, kes algul oma tarbeks esimese tõstuki ostis ja selle varsti maha müüs.

Kuna huvi taolise kauba vastu tundus olevat suur, ostis Tiirik peagi veel kaks ja siis juba järgmised neli, mis kõik kärmelt kaubaks läksid.

Aasta oli siis 2003, kui loodi veebileht forklift.ee ja toodete fotod koos hindadega välja pandi. „Konkurendid mängisid toona peitust ja oma hindu ei avalikustanud,“ meenutab juhatuse liige Simo Teesalu. Eks see andis uustulnukale ka väikese eelise.

Kunagine julgus tasus ära

Praegu esindab firma Eestis kümmet tootemarki ja poole aasta käive ulatub üle viie miljoni euro. Kunagine julgus

alustada Hiina tõstukite Eestisse toomisega on ära tasunud.

Kõige suuremad proovikivid firma arengus on seotud kasvuga.

Firma areneb kiiresti ja nõnda tuleb olla pidevalt valmis muutusteks. Klientide teenindamisel ollakse hästi paindlikud ja kiired, olgu sooviks masina ümberehitamine või selle konkreetse töö jaoks seadistamine. Vajadusel aidatakse klienti talle sobiva tehnika valimisel uute või kasutatud masinate seast, samuti ollakse abiks rahastuse leidmisel Euroopast.

Juba 18-aastaseks saanud Forklift OÜ tarnib masinaid ka teistesse riikidesse, millest kõige eksootilisem on Egiptus, kuid kliente leidub ka Kanadas, Gruusias, Slovakkias, Hollandis ja loomulikult meie naaberriikides. Lisaks on Forklift valmis täitma sortimendiväliselt ka erilisemaid tõstetehnikasoove, näiteks invalifti leidmine või lennukile laadimistrapi tarnimine.

Seda kinnitab ka ettevõtte missioon: pakkuda tõstetehnika kasutajatele alternatiivseid ja uuenduslikke lahendusi.

UUS LIIGE: FORKLIFT

Uus esindus pealinna külje all Järelteenindust saab kogu Eestis

Teistest eristumiseks on Forklift välja ehitanud kogu Eestit katva teenindusvõrgu, mis võimaldab pakkuda kiiret ja kvaliteetset järelteenindust. Vajadusel antakse kliendile laost ka asendusmasin, et töö saaks jätkuda. Ettevõttel on suutlikkus hooldada ja remontida enamikku marke, aga ka võimekus osaleda suurtes eriprojektides, nagu näiteks Rail Baltic, kus ollakse partner tehnika tarnimisel, ümberehitusel ja hooldamisel. „Meilt on tellitud ja suudame pakkuda keerulisi erilahendusi, näiteks pöörava kerega teleskooplaaduri raudteel sõitmiseks kohandamine,” räägib tegevjuht Margus Taada.

Aasta tagasi tähistas Forklift piduliku lindilõikamisega uue Jüri esinduse avamist. Tegelikult oli tegu kolimisega, sest vana Tallinna esindus Kadaka teel jäi kitsaks ega rahuldanud enam üha kasvavaid vajadusi. Uue esinduse puhul on tegu neljast esindusest suurimaga, kus asub remonditöökoda, värvitöökoda, pesula, näidistesaal ja kontoriruumid. Kokku on pinda 2800 ruutmeetrit. Uus ja suurem esindus võimaldab luua juurde uusi töökohti ning kasvatada käivet vähemalt poole võrra.

Forklifti tooted (müük/rent): » tõstukid » teleskooplaadurid » virnastajad » kahvelkärud » pinnasetihendajad » lisaseadmed » varuosad » tööruumide sisustus, laoriiulid

Forklifti teenused: » hooldus » remont » rehvivahetus » komisjonimüük » oksjonite vahendus

KOGEMUS

Oma ettevõttest lahti laskmine: miks see nii raske on?

Paljudel juhtudel sarnaneb ettevõtte omamine lapse kasvatamisega.

Ettevõtte elu jooksul olete seda arendanud, katse-eksituse meetodil õppinud, riske võtnud ning teinud majanduskasvuga seotud otsuseid ettevõtte heaolu ja edu saavutamiseks.

GILL MCKAY MyBrain Internationali direktor

V

õib-olla olete palganud juurde inimesi, pakkudes neile turvalist ja kodust keskkonda ning vastutasuks on nad olnud teile lojaalsed. Teil on positiivsed suhted nii töötajate kui ka rahulolevate klientidega, mille üle olete õigustatult uhke.

Kätte on jõudnud aeg ettevõttest lahti lasta.

Aeg anda ohjad üle teisele omanikule, et äri tulevikus edasi arendada. Te teate, et kätte on jõudnud hüvastijätmise aeg ja teie aju loogiline pool nõustub selle otsusega.

Ometi hoiab teie aju emotsionaalne pool ettevõttest kinni. Tundub, et teie mõistuse ja südame vahel käib võitlus.

Otsige vastuseid oma mõtteviisist ja õppige positiivse lähenemise strateegiaid.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

KOGEMUS

Miks see nii on?

Ettevõtete omanikud ütlevad sageli, et nende identiteet on seotud ettevõttega ning aastatepikkune raske töö, visioon, areng, keerulised ülesanded ja edu on võimaldanud nii neil endil kui ka ettevõttel kasvada. Seetõttu ei ole üllatav, et ettevõtte üleandmine teisele juhile on emotsionaalne ja võib olla keeruline. Lihtsamalt öeldes võib see tunduda ohuna teie identiteedile.

Kui olete olukorras, mida tajute ähvardavana, annab teie keha teile rohkem energiat, hoiab teid erksana ja häälestab teid hädaolukorras reageerimise režiimile.

Seda nimetatakse stressireaktsiooniks ja kui see käivitub, suunatakse energia ajju ja lihastesse, mis võimaldab teil ohule reageerida. Seda nimetatakse sageli võitle-või-põgene-reaktsiooniks: see on olukord, kus võitlete ellujäämise eest, või olukord, mille eest pagete nii kiiresti kui võimalik või mille puhul väldite igasugust tegutsemist.

Seega pole ime, et võite tunda kaotusest tingitud segadust.

Mida teha?

1) Pidage meeles, et teie reaktsioon on loomulik.

Stressireaktsioon on nutikas ellujäämissüsteem, mis on meie liiki evolutsiooni käigus elus hoidnud.

Ettevõtte omandiõiguse üleandmine võib põhjustada kaotustunde ja tühjaks jäänud pesa tunde, mis sarnaneb olukorraga, kui lapsed kodust välja kolivad, ning see toob kaasa muutusi ja stressi.

2) Liikuge kaotusekesksest keelekasutusest võidupõhisele keelekasutusele. Koostage nimekiri tajutud võitudest ja kaotustest. Seejärel esitage väljakutse igale kaotusele ja pöörake need võitudeks. Meie mõistus keskendub sageli negatiivsele.

Uurige, milliseid samme saate astuda võidukeskse keelekasutuse suunas. Kaotustunne ütleb meie mõistusele, et midagi on vähe, mistõttu meie alateadvus tahab sellest tundest kinni hoida.

3) Analüüsige, mida teile konkreetselt oma töö puhul meeldib teha detailsel, mikroskoopilisel tasemel.

Mis teid täpselt motiveerib, teile energiat annab ja teid edasi viib? Mõelge, kuidas saate nende tegevustega jätkata oma uue tuleviku kontekstis, mis on praegusest erinev. Küsige endalt, mida saate teha, et olla oma uuest elust vaimustuses. Suunake oma energia uue elu algusele, mitte vana lõpule.

Kokkuvõttes, nagu öeldakse: kui üks uks sulgub, avaneb teine. Kas võtad aega ja energiat see üles leida?

Kes on Gill McKay? Gill McKay on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega õppe- ja arendustegevuse spetsialist. Ta töötab ärijuhtide, koolitajate ja personalitöötajatega, et nende tulemusi neuroteaduse, psühholoogia ja mõtteviisi vahendite abil võimendada.

Gilli sisend aitab suurendada eneseteadlikkust, emotsionaalset kaasatust ja ärgitab kaasa mõtlema, et aidata saavutada oma eesmärke, seda tihti põhjaliku ümberkujundamise ja muutuse kaudu.

MyBrain Internationali ja neuromeetrilise profileerimisvahendi MiND kaasasutajana pakub Gill rahvusvahelise treenerite föderatsiooni akrediteeritud vahendeid ja ressursse neuroteaduse rakendamise jaoks. Ta on raamatu „STUCK: Brain Smart Insights for Coaches“ autor. Raamatus jagab ta oma juhendamislugusid ja räägib, kuidas kliendid saavad muutusi luua, mõistes nende väljakutsete taga peituvat neuroteadust.

Gill on kogenud nõustaja ja koolitaja ning on hinnatud esineja mitmesugustel neuroteaduse, inimarengu, ümberkujunemise ja muutustega seotud teemadel.

Veebileht: www.mybrain.co.uk.

INBETS+ projekt Projekti eesmärk on aidata kaasa ettevõtete üleandmise ja -võtmise protsessidele, suurendada ettevõtjate teadlikkust ning jagada tööriistu, mis protsessi lihtsustaks. INBETS+ projekti rahastab Interreg Baltic Sea Region programm.

Tule ja osale!

Suunake oma energia uue elu algusele, mitte vana lõpule.

27. oktoobril kell 14 teeb Gill McKay veebiseminari, kus keskendub neuroteaduse perspektiivile ettevõtte üleandmisel.

Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Lisainfo www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

39

UURING

Kolmveerand tööstusja ehitusfirmadest

KURDAB SISENDITE NAPPUST Ettevõtetele oli juunis suurim probleem tõrked tarneahelas: tootmissisendite kallinemine ja probleemid nende hankimisel. Kuna vaktsineerimine on kulgenud oodatust halvemini, siis rakendub sügisel pandeemia kahest ohjamise võimalusest – vaktsineerimine või ühiskonna piirangutega sulgemine – jälle piirangute stsenaarium.

E

esti konjunktuuriinstituut (EKI) küsitles juunis ettevõtjaid, et uurida COVID-19 mõju nende majandustegevusele. Sarnased küsitlused on toimunud igas kvartalis kogu pandeemia jooksul. Küsitluse valimiks oli EKI äribaromeetrite kvootvalim, vastas 536 ettevõtet. Küsitluse tulemustest selgus, millised on ettevõtjate ees seisvad probleemid, kuidas need viimaste kuudega on muutunud ja mis ootab ees kuue kuu pärast.

Ettevõtete jaoks oli 2021. aasta juunis suurim probleem pandeemia tõttu globaalsetes tarneahelates tekkinud tõrked. 55% ettevõtetest nimetas tootmissisendite olulist kallinemist ja 32% ettevõtetel oli raskusi nende hankimisega. Osa majandusharude ettevõtete tööd häiris ikka veel tavapärasest väiksem nõudlus (seda nimetas 29% ettevõtetest). Samas on nõudlusega hädas olevate ettevõtete osakaal võrreldes märtsiga märkimisväärselt vähenenud, nõudluse probleem on tõsisem vaid turismisektoris (hotellid, restoranid, turismibürood).

Endiselt häirib ettevõtete tööd vajalike komandeeringute ärajäämine (nimetas 33% ettevõtetest, märtsis 38%) ja koroonaennetuse tõttu lisanduvad kulud (nimetas 32% ettevõtetest, märtsis 41%).

Juunis oli koroonaviirusesse haigestumine suures languses ja toimus massiline vaktsineerimine.

Juuni lõpuks oli vaktsineeritud üle 40% täiskasvanud elanikest. Nii näebki ettevõtete kuue kuu prognoos ette probleemide jätkuvat leevenemist.

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Nüüd on aga selge, et rahvarohkete ja ilma piiranguteta ürituste ja lonkava vaktsineerimise tõttu oleme liikumas koroona kolmandasse lainesse.

Ettevõtjad juunis seda väga reaalseks ohuks ei pidanud, kuid ilmselt ootavad sügisel jälle ees ettevõtlust piiravad meetmed.

Tööstus

Tööstusettevõtete jaoks oli juunis suurim probleem kallinenud sisendid (nimetas 73% ettevõtetest) ja raskused sisendite hankimisel (nimetas 58% ettevõtetest). Oluliste tööd takistavate teguritena mainiti veel vajalike komandeeringute ärajäämist (nimetas 54% vastanutest, märtsis 60%), töötajate osalist puudumist (nimetas 44% vastanutest, märtsis 61%), lisanduvaid kulusid puhastamisele või töö ümberkorraldamisele (nimetas 32%, märtsis 51%) ja vähenenud nõudlust toodangu järele (nimetas 24%, märtsis 45%).

Võrreldes eelmise aasta juuni küsitlusega on kasvanud globaalse tarneahela probleemidest (sisendite kättesaadavus ja kallinemine) tulenevad tootmistakistused. Oluliselt on aastaga vähenenud nappiva nõudlusega

Igal kolmandal tööstusettevõttel on nüüd probleeme hoopis suurenenud nõudluse rahuldamisega.

MARJE JOSING Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

55% ettevõtetest nimetas tootmissisendite olulist kallinemist.

UURING ettevõtete osakaal (2020. juunis 71%, 2021. juunis 24%) ja igal kolmandal ettevõttel on nüüd probleeme hoopis suurenenud nõudluse rahuldamisega.

Oluliselt on vähenenud personalimured (vajadus töötajaid koondada ja palka vähendada) ning likviidsusprobleemid.

Endiselt on mureks komandeeringute ärajäämine.

Ehitus

Ehitusettevõtete jaoks olid juunis suurimateks probleemideks kallinenud sisendid (nimetas 73% ettevõtetest, märtsis 42%, aasta tagasi juunis 4%), sisendite kättesaadavus (nimetas 53% ettevõtetest, märtsis 31%, aasta tagasi juunis 25%) ja raskused kasvanud

nõudluse rahuldamisel (36%, märtsis 5%, aasta tagasi 4%).

Võrreldes eelmise aasta juuni küsitlusega on enamiku probleemide teravus vähenenud, kuid tarneahela toimimise probleemid on suurenenud. Nüüd häirib tööd enim sisendite kallinemine ja raskemaks on muutunud materjalide hankimine. Väike nõudlus piirab ehitamist vähem (nüüd nimetas seda 13% ja aasta tagasi 60% ettevõtjatest). Puudub vajadus töötajaid koondada või nende palka vähendada.

Kaubandus

Kaubandusettevõtete jaoks olid juunis suurimateks probleemideks kallinenud sisendid (nimetas 56%, märtsis 34%

ettevõtetest), lisanduvad kulud puhastamisele ja töö ümberkorraldamisele (nimetas 45% ettevõtetest, märtsis 59%), töötajate osaline puudumine (34%, märtsis 57%) ning vajalike komandeeringute ärajäämine (31%, märtsis 39%).

Võrreldes eelmise aasta juuniga on probleemid suuresti muutunud.

Probleemiks ei ole enam vähenenud nõudlus, vaid suurenenud nõudluse rahuldamine. Nüüd ei pea ettevõtted töötajaid sundpuhkusele saatma, koondama või töötasu vähendama, vaid vajatakse rohkem töötajaid. Niisiis häirivad tarneahela probleemid ka kaubanduse tööd.

45%

73%

kaubandusettevõtete jaoks oli juunis üks olulistest probleemidest vajadus töö ümber korraldada.

tööstusettevõtete jaoks oli juunis suurim probleem kallinenud sisendid.

53% ehitusettevõtete jaoks oli juunis suurim probleem sisendite kättesaadavus.

Foto: Shutterstock EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

41

EKSPORT

Esimesel poolaastal oli ekspordi väärtus aegade kõrgeim Tänavu esimesel poolaastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis oli 26% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Kogu ekspordist moodustas 72% Eestis toodetud kaupade väljavedu 6 miljardi euro eest.

Ekspordi väärtus oli läbi aegade kõrgeim ning kasvu mõjutas nii mahtude suurenemine kui ka tooraine ja transporditeenuste hinnatõus.

177 riiki eksporditi Eestist kaupu tänavu I kvartalis.

EVELIN PUURA statistikaameti juhtivanalüütik

S

elle aasta esimeses pooles oli eksportivaid ettevõtteid 41 550 ja Eestist eksporditi kaupa 177 riiki. Olulisemad partnerid olid Soome, Rootsi, Läti ja Ameerika Ühendriigid.

Kõige enam eksporditi elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmed, trafod), mineraalkütuseid (töödeldud kütused, lennukibensiin) ning puitu ja puittooteid (okaspuidust saelauad, puidugraanulid, puidust aknad ja uksed).

Võrreldes 2020. aasta esimese poolega suurenes vahetarbekaupade

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

(pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine) väljavedu, seda just töödeldud pooltoodete hulgas, mis kasvas ligi miljardi euro võrra. Kapitalikaupade (masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks, ning tööstuslikud transpordivahendid) eksport suurenes ligi 400 miljoni euro võrra, mootoribensiini väljavedu vähenes samas ligi 100 miljoni euro võrra.

Kõige enam panustavad Harjumaa ettevõtted

Läbi aegade on kõige suurema ekspor-

dikäibega maakond olnud Harjumaa.

Esimesel poolaastal veeti Harjumaalt kaupu välja ligi 5 miljardi euro eest ja selle maakonna ettevõtted andsid 59% kogu Eesti ekspordist. Kokku tegeleb kaupade väljaveoga 24 685 Harju maakonna ettevõtet. Eksportivaid ettevõtteid lisandus samuti kõige rohkem Harjumaale – 951, neist 528 Tallinna.

Tartu maakonna ettevõtete panus moodustas kogu ekspordist 8% ehk kaupu veeti välja 703 miljoni euro eest.

Tartumaal oli 3724 eksportivat ettevõtet. Kogu maakonna ekspordi väärtus

EKSPORT Suurema ekspordikäibega tegevusalad 1 400 000 000 1 200 000 000 1 000 000 000 800 000 000 600 000 000 400 000 000 200 000 000 0 eurot

Toiduainete tootmine

Puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel

Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmine

 2020 I poolaasta

Elektriseadmete tootmine

MootorHulgisõidukite ja kaubandus, mootorrataste v.a mootorhulgi- ja sõidukid ja jaemüük ning mootorrattad remont

 2020 II poolaasta

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

 2021 I poolaasta

Suurim ekspordikäive on hulgikaubanduses

kasvas aasta esimeses pooles ligi 113 miljoni euro võrra.

Kolmandal kohal oli Ida-Viru maakond, mis moodustas kogu ekspordist 4% ehk sealt eksporditi 351 miljoni euro eest. Ida-Virumaal vähenes eksport võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga enim, seda eelkõige Sillamäel toimunud kaubavahetuse muutuse tõttu.

Sillamäe ekspordikäive vähenes 102 miljoni euro võrra, mis mõjutas kogu maakonna käibe vähenemist 57 miljoni euro võrra. Ida-Viru maakonnas

oli kokku 1205 eksportivat ettevõtet ja nende arv vähenes 11 võrra.

Eesti väikseima ekspordikäibega maakonnas Hiiumaal vähenes nii ettevõtete arv kui ka käive. Eksportivaid ettevõtteid oli aasta esimeses pooles 168. Hiiumaalt veeti kaupu välja 30 miljoni euro väärtuses, ekspordikäive kahanes ligi 2,3 miljoni euro võrra.

Teistes maakondades eksportivate ettevõtete arv mõningal määral kasvas, samuti suurenes ekspordikäive.

Tavapäraselt olid ka aasta esimeses kahes kvartalis suurima ekspordikäibega tegevusalad hulgikaubandus, puidutöötlemine ning laondus ja veondus.

Hulgikaubanduses eksporditi kaupu ligi 1,2 miljardi euro eest, mis suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 70 miljoni euro võrra. Suur hüpe toimus sel tegevusalal juba eelmise aasta teises pooles, kui väljavedu suurenes ligi 213 miljoni euro võrra.

Puidutöötlemise ekspordikäive oli 860 miljonit eurot ja võrreldes aastataguse ajaga kasvas väljavedu oluliselt, ligi 217 miljoni euro võrra.

Laonduses ja veonduses eksporditi kaupu ligi 811 miljoni euro eest.

Seda on üle 331 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Samas vähenes sel tegevusalal möödunud aasta teises pooles kaupade eksport ligi 100 miljoni euro võrra, mis oli osaliselt tingitud konteinerite puudusest.

Poolaastate võrdluses oli suurem muutus ka mootorsõidukite hulgi- ja jaemüügi tegevusalal, kus võrreldes möödunud aastaga eksporditi kaupu ligi 132 miljoni euro eest rohkem.

Kaupade väljavedu Eestist taastus möödunud aasta esimese poolaasta madalseisust ja sellele eelnevast majanduse väikesest jahtumisest kiiresti. Ekspordi seis hakkas paranema eelmise aasta teises pooles ning 2021. aasta on edasist kasvu vaid toetanud.

Kindlust edasiseks arenguks tugevdab ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kaubavahetuse elavnemine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

43

EUROOPA UUDIS

Fit for 55 Euroopa Komisjon (EK) on sel aastal silma paistnud lausa erakordse produktiivsusega. Algatusi ja õigusaktide ettepanekuid tuleb juba mitte kui Vändrast saelaudu, vaid kui Graanul Investist pelleteid.

S

uures hulgas pakettides sisaldub samuti palju. Üks selline pakett, millega EK on asunud tõsiselt muutma Euroopa Liidu (EL) kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitikat, kannab nimetust „Fit for 55.“ 14. juulil välja käidud ettepanekutega (kokku üle 3500 lehekülje ja paarikümne õigusakti) tutvustabki EK seadusandlikke vahendeid, mille abil EK plaanib saavutada Euroopa roheleppe eesmärgid ning kujundada põhjalikult ümber EL-i riikide majanduse ja ühiskonna. Aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne maailmajagu – teisisõnu peaksime aastaks 2055 olema täiesti fit.

Komisjoni ettepanekud puudutavad meid kõiki.

EK ütleb, et järgmise kümne aasta jooksul tuleb kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada ja need ettepanekud võimaldavad seda teha. Järgnevalt tutvustan EK kodulehel avaldatule tuginedes mõningaid EK ettepanekuid.

taristu ja kütuste kiirem kasutuselevõtt“ all. Sisuliselt tähendab see otsust teha lõpp sisepõlemismootoritele transpordis.

Nagu ütleb EK, on maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks vaja sõiduautodele ja kaubikutele rangemaid CO2 heite norme. Nõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55% ja 2035. aastaks 100% võrreldes 2021. aasta tasemega.

Selle tulemusena peavad olema kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod CO2 heiteta. Sellistele sõidukitele kogu Euroopas usaldusväärse laadimis- ja tankimisvõrgustiku tagamiseks peavad liikmesriigid suurendama laadimisvõimalusi vastavalt heiteta autode müüginäitajatele ning paigaldama suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid: iga 60 km järel elektrisõidukite laadimiseks ja iga 150 km järel vesiniku tankimiseks.

Transpordis kaovad sisepõlemismootorid

Osa plaanist on laiendada praegust heitkogustega kauplemise süsteemi, haarates ka laevanduse, ning karmistada nõudeid lennundusele. Lisaks on välja käidud

Tõenäoliselt üks laiema mõjuga ettepanekutest on formaalse liigituse „vähese heitega transpordiliikide ning neid toetava

44

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Muutub heitkogustega kauplemine

EUROOPA UUDIS

2035 on aasta, millest alates peavad

kõik EL-is registreeritavad uued autod olema CO2 heiteta. saadavatest vahenditest, et aidata inimestel fondi kaudu osta heitgaasita sõidukeid või majaomanikel oma kodu soojustada.

Maksupoliitikat ootavad muudatused

Kliimaneutraalsuse saavutamisel on roll ka EL-i metsastrateegial. Selle kohaselt on plaanis arendada välja maksesüsteemid, et tasuda metsaomanikele ja -majandajatele selle eest, et nad hoiaksid osa oma metsast puutumata. Foto: Shutterstock

Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ ettepanekud hõlmavad järgmist:

h heitkogustega kauplemise kohaldamine uutes h h h h h h

sektorites ja praeguse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi karmistamine; taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutus; energiatõhususe suurendamine; vähese heitega transpordiliikide ning neid toetava taristu ja kütuste kiirem kasutuselevõtt; maksupoliitika kooskõlastamine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; meetmed kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks; vahendid looduslike kasvuhoonegaaside sidujate säilitamiseks ja suurendamiseks.

ettepanek luua teine heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmab maanteetranspordis ja hoonete kütmiseks kasutatavaid kütuseid. See mõjutaks aga otseselt tarbija rahakotti. Selle hoobi leevendamiseks kavandab EK nn kliima sotsiaalfondi loomist, kuhu suunatakse 25% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ja EL-i eelarvest

EK on välja hõiganud, et energiatoodete maksustamine tuleb viia kooskõlla EL-i energia- ja kliimapoliitikaga. Selleks vaadatakse läbi energia maksustamise direktiiv. Eesmärk on edendada puhtaid tehnoloogiaid ning kaotada aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist. Uute eeskirjade eesmärk on vähendada energiaga seotud maksukonkurentsi kahjustavat mõju ning aidata kindlustada liikmesriikidele tulu keskkonnamaksudest, mis on majanduskasvu seisukohast vähem kahjulikud kui tööjõumaksud.

Lisaks kehtestatakse uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, et Euroopa kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Teisisõnu soovib EK tagada, et heite vähendamine Euroopas aitaks kaasa ka üleilmsele heite vähenemisele ning et EL-i tegevus heite vähendamiseks ei hoogustaks CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat.

EK tahab maksustada raua, terase, tsemendi, alumiiniumi, väetiste ja elektri impordi, määrates neile tariifid, mis on samaväärsed sellega, mida EL-i tootjad kodumaise süsinikuturu raames maksavad. Riikide ettevõtetele, kus on EL-iga sarnased meetmed, tariife ei kohaldataks. Seda maksu hakataks järkjärgult kehtestama alates 2026. aastast. Aastateks 2023–2025 on ette nähtud nn prooviperiood.

Metsad heitkoguste vähendamise teenistuses

EK soovib kasutada EL-i metsi ja turbaalasid, et neelata umbes 7% praegusest aastasest heitkogusest, seda põllumajandus- ja metsandussektori tegevuse kaudu. EL-i üldine eesmärk on kõrvaldada 2030. aastaks 310 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti looduslike sidujate abil. Selleks kehtestatakse maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse määruse (LULUCF) läbivaatamisel siduvad riiklikud eesmärgid süsinikdioksiidi eemaldamiseks.

Riiklikud eesmärgid kohustavad liikmesriike hoolitsema oma süsinikusidujate eest ja neid laiendama, et saavutada EL-i eesmärk: 2035. aastaks muutub maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektor kliimaneutraalseks. Liikmesriikidel on ka ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist. Põllumajanduses hõlmab see näiteks väetiste kasutamisest ja loomakasvatusest tulenevat heidet.

EL-i metsastrateegia eesmärk on parandada EL-i metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel, säilitades elurikkust. Samuti esitatakse kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Olgu öeldud, et see ja palju muudki on EK esitatud kava.

Arutelud nii liikmesriikidega kui ka Euroopa Parlamendis seisavad alles ees. See tähendab, et EK väljapakutu võib muutuda nii ühes kui ka teises suunas. Kindel on aga see, et nende teemadega tegelemine on päevakorras.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

45

PALJU ÕNNE! 70

PREMIA TALLINNA KÜLMHOONE AS Premia ajalugu on kui seiklusfilm, kus nauditud on Nõukogude Liidu nõutuima jäätisetootja elu, valmistatud aastas 6000 tonni jäätist käsitööna, loodud Moskva olümpiamängudeks erijäätist ja vallutatud ka Aasia.

Premia edulugu algas juba 1951. aastal, kui valmis Tallinna Külmhoone, mida algselt kasutati riigi liha-, kala- ja või kaubavarude ladustamiseks. Viis aastat hiljem käivitati seal jäätisetootmise liin, kust esimese jäätisena valmistati rammusat plombiirijäätist.

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

50 40 30

PRINTALL AS

HAAPSALU VEEVÄRK AS

KRISTENI KÜTUSED AS LINDE GAS AS MEPICO OÜ MERKTRANS AS SFINKS KN OÜ SIMAR OÜ SVARMIL AS

25

AIRPROXY AS ANTSLA-INNO AS BLRT GRUPP AS EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU TUÜ HYDRO EXTRUSION BALTICS AS INDOOR GROUP AS INTERPAP AS KAMEL AS KAWE AS LANCOSTER OÜ MAADLEX OÜ MELKERSON OÜ OFFICE SYSTEM OÜ OLDER SEEDS OÜ PLAAT DETAIL OÜ SUJA EHITUS OÜ SVS-L AS VOGLERS EESTI OÜ

95,5 miljardit eurot ootab taotlejaid Tänavu aasta alguses avati Euroopa Liidu uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (Horizon Europe Accelerator – tootearendus ja turule mineku toetus innovaatilisele ettevõttele). See on järjekorras üheksas raamprogramm, mis jätkab suuresti „Horisont 2020“ (Horizon 2020) raames välja töötatud rahastusmeetmeid.

E

uroopa horisont on senistest suurim raamprogramm, mille kavandatav eelarve on 95,5 miljardit eurot. Suurem osa sellest on suunatud teadustaristu ja tööstustehnoloogiate arendamiseks ning ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks. Kindel koht on ka innovatiivsete ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) toetamisel.

Selleks on välja töötatud meede EIC Accelerator, mis on järg varasemale meetmele SME Instrument. Hoolimata rahvusvahelisest konkurentsist olid meetmest raha taotlemisel edukad mitu Eesti ettevõtet. Kokku sai rahastuse 16 Eesti ettevõtet kogusummas üle 23,3 miljoni euro, neist tuntumad näiteks Lingvist, Monese, Skeleton Technologies, Cybernetica, 1OT ja Icosagen Cell Factory.

EIC Acceleratori projektis rahastatakse hilise faasi tootearendusprojekte, mille eesmärk on välja arendada turukõlbulik toode või teenus. See eeldab prototüübi edasiarendust, testimist, katsetamist ja tootmisprotsesside skaleerimist. Tootearenduseks on võimalik saada toetust kuni 2,5 miljonit eurot.

Uudse võimalusena pakutakse EIC Acceleratori projektide raames ka omakapitalipõhist rahastust, mis

2,5 mln eurot on

maksimaalne toetussumma, mida võib tootearenduseks saada. on mõeldud toote turuleviimise ja turundusega seotud kulude katmiseks.

Lisaks võimaldab see teha täiendavaid investeeringuid ettevõtte äriarendustegevusteks. Kokku on investeeringuna võimalik saada kuni 15 miljonit eurot.

Kaaludes taotluse esitamist, tasub kindlasti meeles pidada tihedat konkurentsi. Nimelt kandideerivad kõik Euroopa ettevõtted ühiselt ja võrdsetel alustel. Sellest tulenevalt oli keskmine edukusmäär rahataotlejate hulgas ligi 2%.

Toetuse taotlemine käib kahes etapis. Esimese etapi lühiprojekte võetakse vastu kogu aasta jooksul. Teise etappi jõudnud projektidele avaneb võimalus esitada täistaotlus enda valitud tähtajaks. 2021. aastal on avatud kaks teise etapi tähtaega, neist järgmine on 6. oktoobril 2021. Järgmisel aastal on

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

SILVER TOOMLA Invent Baltics OÜ

avatud juba neli teise etapi tähtaega, mille kuupäevad on täpsustamisel.

Enterprise Europe’i võrgustiku partner on Invent Baltics. Me oleme sellest meetmest aidanud toetust saada 38 ettevõttel üle Euroopa. Projekti idee hindamine ja esmased konsultatsioonid meetmesse sobivuse suhtes on Enterprise Europe’i võrgustiku raames tasuta.

Kas sobid toetust taotlema?

Enne taotluse koostamist soovitan tõsiselt kaaluda nelja aspekti, et olla kindel oma ettevõtte sobivuses meetmest raha taotlema.

1. Teil on uuenduslik toode või tehnoloogia, millel on turul oluline konkurentsieelis.

2. Teil on testitud prototüüp, mis tõestab selle tehnoloogia teostatavust.

3. Lahendate olulist probleemi Euroopa tasandil.

4. Suudate tõestada turunõudlust ja olete saanud esimesed (katse)kliendid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

47

RIIGIHANKED

Foto: Shutterstock

h Soomes hangitakse küberseirevõimekus ehk SOC teeninduskeskus. Tähtaeg 06.09.2021. Kood 419189 h Taanis hangitakse veetöötluskemikaale (polümeer) eel- ja lõppdrenaažiks. Tähtaeg 13.09.2021. Kood 419111 h Leedus hangitakse maaeluministeeriumi infosüsteemi hooldus- ja arendusteenust. Tähtaeg 21.09.2021.

Kood 418460 h Lätis hangitakse kontoritoole ja nende varuosi haiglasse.

Tähtaeg 20.09.2021. Kood 417841 h Soome maamõõtja ostab piirimärke (malmtooted).

Tähtaeg 12.11.2021. Kood 417572 h Taanis hangitakse kohtuekspertiisi tarkvara Maci ja Windowsi arvutitele. Tähtaeg 20.09.2021. Kood 417727 h Leedus hangitakse tehnilisi tugiteenuseid spordivõistluste telesaadete edastamiseks. Tähtaeg 13.09.2021.

Kood 413326 h Leedus hangitakse kolme regionaalpargi kvaliteetsed ja õigeaegsed planeerimisskeemid (piiri- ja kaitsekavad).

Hange on jagatud kolmeks. Tähtaeg 14.09.2021.

Kood 413048

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

h Lätis hangitakse pidulikke suviseid sõjaväevorme (naistele ja meestele). Tähtaeg 20.09.2021. Kood 411795 h Lätis hangitakse ravimeid. Tähtaeg 13.09.2021.

Kood 411794 h Rootsis hangitakse fotogalvaanilisi päikesemooduleid ja seonduvaid tooteid. Tähtaeg 13.09.2021. Kood 411718 h Soomes hangitakse koolile käsitööõpetuses kasutatavad seadmeid ja tööriistu (tööpingid, höövelpingid, plaatvankrid, tööriistad, tööriistakapid jms).

Tähtaeg 27.09.2021. Kood 411663 h Rootsis hangitakse vastvalminud raamatukogu jaoks mööblit ja sisustust. Tähtaeg 16.09.2021. Kood 411482 h Leedus hangitakse kiirgusmõõtmise aparatuur.

Tähtaeg 13.09.2021. Kood 406398

MESSID FASTENER POLAND 2021: KINNITUSVAHENDITE MESS

RIIA TOIDUMESS 2021 8.–10. septembril 2021 veebis

5.–18. oktoobril 2021 Krakowis

Registreerimine: https://fastener-poland-2021.b2match.io.

Olete oodatud külastama Balti riikide suurimat rahvusvahelist toidumessi Riga Food, et tutvuda toiduainetööstuse arengusuundadega ja uudistega, samuti looma uusi kontakte. Möödunud aastal esitles messil toitu, jooke, toiduainete töötlemist, tehnoloogiat, pakendeid, toitlustust, hotellide ja kaupluste seadmeid ja teenuseid enam kui 700 ettevõtet 35 riigist. Osales üle 37 500 külastaja 40 riigist.

Peamised teemad: h biotõrjevahendid h joogitehnoloogia h toidu lisaained ja koostisosad ning funktsionaalne toit h toidu pakendamine ja käitlemine h toiduainete töötlemine h toidutehnoloogia h avastamis- ja analüüsimeetodid h toidu mikrobioloogia, toksikoloogia ja kvaliteedikontroll h ohutud tootmismeetodid h toidu jälgitavus

GAME WAVE FESTIVAL 2021: MÄNGUTÖÖSTUSE TÖÖTOAD

Registreerimine: kuni 10. septembrini 2021 aadressil https://riga-food-2021-virtual-business.b2match.io.

Osalemine on tasuta.

Olete oodatud osalema ja uusi kasumlikke kontakte looma!

Messil on esindatud masina-, lennundus-, auto-, energeetika-, laevaehitus-, tisleri-, mööbli- ja kodumasinate tööstuse valdkonna tootjad ja edasimüüjad. Toimuvad ettekanded, seminarid, töötoad ja konverents.

Lisaks toimub kaks üritust: pulber- ja puisteainete tehnoloogiate rahvusvaheline mess SYMAS® ning hooldustoodete ja -teenuste rahvusvaheline mess. B2B-kohtumised toimuvad paralleelselt nii kohapeal messil kui ka veebis.

Peamised teemad: h tööstuslikud kinnitusdetailid h konstruktsioonikinnitused h montaaži- ja paigaldussüsteemid h kinnitusdetailide valmistamise tehnoloogia h ladustamine, turustamine, tehaseseadmed

24.–30. septembril 2021 Jurmalas Jurmalas toimub mängutööstuse konverents, näitus ja B2B-kohtumised. Mängutööstuse festivalil on spetsiaalsed mängurajad XR-is, samuti mobiili- ja lauamängud. Algajatele pakutakse teadmiste täiendamist konverentsil, tutvumist uute tehnoloogiate ja mängudega, sh 48-tunnise mängumulli ajal reaalajas tehtud mängudega.

Valdkonnas tegutsejatele annab üritus võimaluse osaleda näitusel, tööturul ja kohtumisüritustel, et leida uusi partnereid ja töötajaid ning tutvuda uute tehnoloogiate, lahenduste ja suundumustega.

Peamised teemad: h arvutimängud h arvuti riistvara h tõsised mängud h visualiseerimine, virtuaalreaalsus h mänguasjad ja elektroonilised mängud Registreerimine: kuni 29. oktoobrini 2021 aadressil https://www.gamewave.eu.

Osalemine on tasuta.

TULEVIKU TÖÖRÕIVAD: ARUTELUD, TÖÖTOAD JA KONTAKTKOHTUMISED 1. oktoobrist kuni 30. novembrini 2021 kohtumised veebis 25.–29. oktoobril 2021 töötoad ja arutelud Fookuses on tööohutus, tekstiiliuuendused, rõivad, tarnijad ja logistika.

Osalema oodatakse tootmisettevõtteid, jaemüüjaid ja turustajaid, sh e-kaubanduse esindajaid, tekstiilitarnijaid, logistikaettevõtteid, ülikoole ning teadus- ja arendusasutusi.

Peamised teemad: h hankimine ja tootmine h säästev tekstiilitootmine h meditsiiniline tekstiil h 3D-printimine h toitega Exoskeleton

Foto: Shutterstock

Registreerimine: kuni 29. oktoobrini 2021 aadressil https://future-workwear.b2match.io.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

49

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS

IT JA ELEKTROONIKA

PUIDUTÖÖSTUS

h Leedu tervisepood otsib tervislike ja gurmeetoiduainete tarnijaid turustuslepingu alusel.

KOOD: BRLT20210616001 h Hiina ettevõte otsib Euroopa turult emulgeeritud kalaõli ja vetikaõlitooteid turustuslepingu alusel.

KOOD: BRCN20210618001 h Kosovo ettevõte pakub müügi-, pakkimis- ja jaotusteenust ning otsib tootjaid toidusektoris turustuslepingu alusel.

KOOD: BRXK20210702001 h Rumeenia ettevõte on spetsialiseerunud looduslike toodete edasimüügile ning otsib gluteeni-, suhkru- ja laktoosivabade toiduainete tarnijaid.

KOOD: BRRO20210510001 h Ühendkuningriigi ettevõte otsib pagaritöökoda, kes teeks allhankelepingu alusel nende retseptide põhjal orgaanilist gluteenivaba leiba.

KOOD: BRUK20210713002 h Singapuri ettevõte otsib uusi toiduja joogitarnijaid või hulgimüüjaid Euroopa riikidest.

KOOD: BRSG20210506001

h Portugali ettevõte otsib oma põllukultuuride seireplatvormile droonide operaatoreid teenuslepingu alusel.

KOOD: BRPT20210609001 h Belgia inseneri- ja projekteerimisfirma otsib täisteenust pakkuvat tootmispartnerit mitmesuguste elektroonikaseadmete ja väikeste elektromehaaniliste masinate tarnimiseks.

KOOD: BRBE20210505001 h Saksamaa arhitektuuribüroo soovib teha koostööd idufirmadega, et töötada välja tarkvaralahendus ärihoonete projekteerimise valdkonnas võimalike uute ehitusprojektide prognoosimiseks.

KOOD: TRDE20210528001 h Lätist pärit ettevõte tegeleb paintball’i-mängude ja varustusega ning otsib tehnilist koostöölepet, et uuendada praegust mängude juhtimissüsteemi tehnoloogiat ning lisada laiendatud funktsionaalsused.

Pakutakse tootmislepingut.

KOOD: TRLV20200831001

h Itaalia ettevõte, mis toodab puidust pooltooteid, otsib vineeritarnijaid tarnijalepingu alusel.

KOOD: BRIT20210721001 h Hollandi mänguasjadisainer otsib pikaajalist koostööd tootjaga, kes suudaks toota neile mürgivabu, CE-märgistusega puidust mänguasju 6–10-aastastele lastele.

KOOD: BRNL20210618001 h Prantsuse VKE otsib tootmislepingu alusel puitkiudplaatide ja lehtpuukastide tootjat.

KOOD: BRFR20210617001 h Prantsuse ettevõte arendab lastele mõeldud puidust mänguasju (autosid, lennukeid, mootorrattaid) ja otsib pikaajalist tööstuspartnerit mänguasjade rataste tootmiseks.

KOOD: BRFR20210615001 h Venemaa puidutööstusettevõte toodab okaspuust hööveldatud ja servatud saematerjali ning otsib turustajaid ja tootmislepingu partnereid.

KOOD: BORU20210726002

RÕIVAD JA TEKSTIIL h Prantsuse ettevõte otsib erilahenduse tootjat patjadele, mis hoiavad ära magamisega tekkivad kortsud. Samuti pakub turustamise teenuseid.

KOOD: BRFR20210622002 h Poola ettevõte soovib leida oma uude sporditarvete poodi jooksuriiete ja -tarvikute (T-särgid, erinevad püksid, vestid, veepudelid jne) tootjat tootmislepingu alusel.

KOOD: BRPL20210611001 h Ühendkuningriigi kudumistoodete e-pood otsib villa ja lõnga tarnijaid.

KOOD: BRUK20210721001

PLASTITÖÖSTUS h Venemaa ettevõte toodab kokkutõmbumisvastast PVC-kilet ning turustab kodukeemiat. Ettevõte otsib hügieenija puhastusvahendite tootjaid turustuslepingu sõlmimiseks.

KOOD: BRRU20210521001

METALLI- JA MASINATÖÖSTUS h Rootsi auto- ja lennukitööstusele mitmesuguste osade tootmisega tegelev ettevõte otsib CNC-ga töödeldud osade alltöövõtjat.

KOOD: BRSE20200117001 h Austria VKE toodab elektrilisi kaherattalisi ja otsib tarnijaid, kes tarniksid tooteosi, nagu amortisaatorid, rehvid/ veljed, jalatoed, käepidemed, lukud, porilauad jm.

KOOD: BRAT20210514001 h Saksa VKE otsib tootmis- või allhankepartnerit teraspaatide kere tootmiseks või tarnimiseks. Partneri peamine ülesanne on terase hankimine ning tootmisetapid on lõikamine, painutamine ja keevitamine.

KOOD: BRDE20210713001 h Prantsuse ettevõte toodab tööstussõidukite seadmeid ja otsib ettevõtet, kes disainiks masinatele tööstussõidukite alumiiniumist poritiibu nende valmistamiseks tootmislepingu alusel.

KOOD: TRFR20210701001

MUU h Ungari põllumajandus-, aiandustoodete ja aiatööriistade turustaja otsib kaubandusesindaja lepingu alusel tootjaid ja tarnijaid.

KOOD: BRHU20210422001 h Malta lainepapptoodete tootja pakub pikaajalist tarnijalepingut kartongitoorpaberi tarnijatega.

KOOD: BRMT20210602001 h Kosovo farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete edasimüüja otsib oma tooteportfelli lisamiseks toodete tarnijaid (ravimid, farmatseutilised tooted, meditsiiniseadmed, koroonatestid jne).

KOOD: BRXK20210527002 h Saksa ettevõte otsib meditsiinilise kanepi tarnijaid, uusi partnereid tootmis- või tarnijalepingu alusel.

KOOD: BRDE20210706001 h Prantsuse VKE valmistab matustel kasutatavaid tooteid ja otsib ettevõtet, kes suudaks toota materjali, mis on tehniliselt samaväärne praegu kasutatava graniitplaadiga. Otsitakse pikaajalist tarnepartnerit.

KOOD: BRFR20210617002

Täiendavaid koostööpakkumisi saab otsida aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid.

Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, tel 604 0066, e-post merit.fimberg-espuch@koda.ee

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021

Keskmine kütusekulu 4,9–7,9 l/100 km ja CO2-emissioon 130–180 g/km.

Mugavustsooni uus tähendus.

Uus C-klass.

Istu autosse. Tunneta. See ongi mugavuse sisu, nägu ja hääl. Uus C-klass on tulevikukindel mugavustsoon, millest väljuda ei olegi vaja. Sest see mugavus inspireerib ja viib edasi.

Uus C-klass on läbivalt digitaalne ja intelligentne. Ühendades Sind maailmaga intuitiivselt läbi järgmise generatsiooni MBUX-liidese. Näidates teed, mida valgustab LED-tulede revolutsiooniline DIGITAL LIGHT valgustehnoloogia. Igal hetkel aktiivselt kohal, et oma rikkalike juhiabisüsteemidega seista Sinu turvalisuse ja sõidumugavuse eest.

Sa ei pea mugavustsoonist väljuma. Aga vaid juhul, kui see on C-klassi mugavustsoon.

Uus Mercedes-Benz C-klass tervitab Sind ja elu mugavamat poolt Veho esindustes.

Kandevõime kuni 120 kg

Varustatud takistusanduriga

Seisulaud Modulus al. 440.Ilma km-ta

Kvaliteetne tööaeg Mõnikord on tööd tõepoolest palju. Kuid ka kõige aeganõudvamad väljakutsed laabuvad ladusamalt kvaliteetsete toodetega. AJ Grupp on aidanud luua esmaklassilisi töökohti üle 45 aasta, kasutades seejuures sageli oma disaini- ja tootmisüksustes valmistatud sisustustooteid. Meie teame, kui olulist rolli mängib kvaliteet inimeste igapäevases elus, mistõttu kannab AJ hoolt, et Sinu tööaeg oleks kvaliteetne. Õigete lahenduste leidmisel on abiks AJ klienditeenindus tel 6000 270.

Lihtne kõrguse reguleerimine