1 maja
Lilleküla topeldatud pritsimaja
A 82
2/2020
jalehes Kaja sedastatakse 1928. aastal: „Tallinna tuletõrje ühingud on nõudnud mitme uue pritsimaja ehitamist, sest praegune pritsimajade võrk pole küllaldane. Linnavalitsus leidis, et kõige esmalt tuleb pritsimaja asutada Pelgulinna, mujale pole esialgu võimalik.“ Uus tuletõrjemaja valmiski Pelgulinna ja Lilleküla piiril 1932. aastal ning selle projekteeris tolle aja üks mainekamaid arhitekte Herbert Johanson (sünd. Haljalas 1884 – surn. Göteborgis 1964). Algselt Pelgulinna jaoskonnaks tituleeritud hoone on ehe näide funktsionalistlikust stiilist ehk rõhk on asetatud võimalikult otstarbekatele lahendustele. Maja toimib otsekui hästi õlitatud masin, kus nii asukoht kui ka efektiivne põhiplaan loob võimalused kiireks väljasõiduks, operatiivinfo jälgimiseks ja kiireks infoedastuseks. Tuletõrjeautode garaaži kohal paiknevad päästjate olmeruumid, esimesel korrusel on praegugi omaette sissepääsuga komandopealiku kabinet (ning algselt ka eluruumid). Juba 1930. aastatel oli hoone varustatud ka toona veel mitte ülearu levinud, aga pärast tulekahju nii vajalike korralike pesemisvõimalustega. Hoone ehteks on voolikute
kuivatamiseks ja piirkonna vaatlemiseks mõeldud sihvakas torn, mis on varustatud rõdudega. Oma aja hõngu on hoones praegugi – säilinud on suuresti algupärased proportsioonid ja autentseid detaile. Tänapäeval üheks vabariigi tippkomandoks kujunenud kompleks on läbinud suuremat sorti ümberehituse – õues olnud kehvemad abiehitised lammutati, vana hoone on põhjalikult restaureeritud ja selle kõrvale on ehitatud ka täiesti uus garaaž. PAIK Arhitektide poolt 2015. aastal kavandatud mahulise eskiisi alusel tegi lõpliku projekti Conarte. Uues majas on ka õppeklassid ja koht ennetajatele. Kõik see on väga mõistlik – nii saavad suured autod ilma pikema manööverdamiseta märksa kärmemini välja sõita. Ehitis haakub kenasti vana pritsimaja funktsionalistlikku vaimuga, rõhutades nõndasama asist ja tehnitsistlikku vormiilu. Ekraaniliku akendelindiga teine korrus eendub julgelt garaažiuste kohal, mõjudes hoogsalt ja moodsalt. Koos moodustavad kaks hoonet atsaka ja väga vajaliku terviku, kuhu on maitsekalt majutatud meie linnale nii vajalik abivägi.
Tekst: Karin Paulus Fotod: Rahvusarhiiv
Tallinnas on uue kuue ja sisugi saanud kaks ajaloolist tuletõrjehoonet: üks Nõmmel ja teine, eriti uhke Lillekülas. Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatlebki viimast – funktsionalistlikku tuletõrjemaja, mis ajakohastamise kõrval sai lisaks veel uue hoone-kaasvõitleja!