Sinu kodu mai 2021

Sinu kodu.

KINNISVARA SISUSTUS AED MAI 2021

Tallinna müügisalong, Pärnu mnt 186, tel 650 0720 Tartu müügisalong, Sõbra 54, tel 731 2444

Mai 2021

Plaadipunkt on Mapei toodete ametlik maaletooja aastast 1995.

1

)㜹CSJJEJ LBTVLT PUTVTUBEB PO O㜹㜹E W㚩HB MJIUOF 6VT ,JB 4PSFOUP

Uus 7-kohaline Kia Sorento armastab karme teeolusid, kuid pakub ka mugavat kulgemist pikkadel maanteesõitudel ning linnamaastikul. Täiendatud paljude uudsete ja innovaatiliste tehnoloogiatega, pakub uus Sorento ruumikust nii pagasi vedamiseks kui ka reisijatele. Uus Kia Sorento saadaval ka hübriid- ja pistikhübriidina.

5"--*// 7JLJOH .PUPST 㚅MFNJTUF 㚅MFNJTUF UFF 7JLJOH .PUPST 5BNNTBBSF 5BNNTBBSF UFF 5"356 "VUPTQJSJU 5BSUV 3JOHUFF 1㗬3/6 3FWBM "VUP &TJOEVTFE 5BMMJOOB NOU & )""14"-6 5SBEJMP 5BMMJOOB NOU 3",7&3& 3BLWFSF "VUPUFIOJLB 3㚩HBWFSF UFF 7*-+"/%* 3BFM "VUPLFTLVT 5BMMJOOB UO ,63&44""3& ,VSFTTBBSF "VUPUFFOJOEVT ,BMFWJ Q㜘JL

Mai 2021

+㙦)7* "VUPFTJOEVT -㚩㚩OF # /"37" 4JSUBLJ 1 ,FSFTF 7"-(" 4BMPNF 7BMHB 1JIMBLB 7㙦36 "VUPNBBJMN 3㚩QJOB NOU B

-JTBLT SJLLBMJLVMF WBSVTUVTFMF BOOBC ,JB LBBTB LJOEMVTUBUVE LWBMJUFFEJ BVUPU㜋㜋TUVTF KVIUJWB BBTUBTF HBSBOUJJ NJT PO W㚩MKB UFFOJUVE LBSNJMF LPOUSPMMJMF BMMVWBUF VTBMEVTW㚩㚩STVTF KB WBTUVQJEBWVTF UFTUJEF UVMFNVTFOB "VUP #JME L㜹TJUMVTUF K㚩SHJ PO NJUNFM BBTUBM K㚩SKFTU ,JB PMOVE OJJ LMJFOEJSBIVMPMV VTBMEVTW㚩㚩STVTF LVJ QJLBBKBMJTF LWBMJUFFEJUBTFNF PTBT L㜘SHFJNBJM QPTJUTJPPOJM &VSPPQB UVSV KVIUJWB BVUPUPPUKB TFBT BBTUBOF UFIBTFHBSBOUJJ IPJBC IJOEB KB BOOBC LJOEMB LPOLVSFOUTJFFMJTF LB K㚩SFMUVSVM ,JB BBTUBOF LN HBSBOUJJ LFIUJC L㜘JLJEFT &-J SJJLJEFT MJTBLT /PSSBT 㙱WFJUTJT *TMBOEJM KB (JCSBMUBSJM 7BTUBC LPIBMJLFMF O㜘VFUFMF KB UJOHJNVTUFMF Kombineeritud kütusekulu 1,583 kuni 6,831 l/100km, CO2 emissioon 38,7 kuni 179 g/km. Kulu määratud WLTP testiga ja oleneb hübriidaku mahutavusest.

2

KINDLUSTATUD KVALITEET

SISUKORD

JUHTKIRI

Sinu kodu.

PERSOON

4

Noore pere unistuste kodu: Tartu kesklinna piiril paiknev hubane vana maja

KINNISVARA

6

Minu esimene kodu: kuidas leida õige kinnisvara ja mis vigu vältida?

10 Uusarendused vs. järelturg – kellele mida?

14 Kuidas saab haldur koduomanikku aidata?

16 Tahaks korteri kiiresti maha müüa! Mis nippidega?

Kui hea on oma kodus askeldada

18 Sisekujunduses löövad laineid julged toonid ja omanäolisus 20 Köögi kujundamine – kuidas saavutada parim tulemus?

22 Mudilase tuba: jäta üldpilt neutraalseks, mängulisust lisa detailidega FOTOD: ENVATO ELEMENTS, GRETE ELISABETH LAURI

AED

24 Ilu peitub selles, mis on loodusega kooskõlas 26 Aiapidaja ABC: mida on vaja, et aed oleks nii esinduslik kui ka funktsionaalne?

30 Suveks valmis: pesemine ja õlitamine tagab terrassi pika ea

Ilusat suve LIINA METSKÜLA

Toimetaja: Liina Metsküla Reklaam: Kaspar Kaljuste Keeletoimetaja: Mari Kõverik Kujundus: Risto Mandre Trükikoda: Kroonpress Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

.

Sk

Mai 2021

SISUSTUS

Mäletan, et lapsena tundus kõik ehituse, kinnisvara ja aiandusega seotu üle mõistuse igav. Miks keegi üldse peaks viitsima tegeleda elamise sisustamisega ning veetma tunde sisustusja ehituspoodides?

Praegu ma enam nii ei mõtle – hoopis vastupidi, minule on see maailm pööraselt põnev ja paneb silmad särama. Oma kodus ja aias askeldada on ju nii tore.

Samad positiivsed emotsioonid valdasid mind ka ajakirja Sinu Kodu kokkupanekul. Sain neid artikleid kirjutades rohkelt uusi teadmisi sisustus- ja aiatrendide kohta, kuidas peaks kööki kujundama, milliste nippidega efektiivselt kinnisvara müüa, mida panna tähele oma esimese kodu ostmisel ja palju muudki!

Hea lugeja, loodan, et selle ajakirja kaante vahel peituv on ka sinule ühelt poolt huvitav, teisalt kasulik lugemine.

3

PERSOON

NOORE PERE UNISTUSTE KOD Tartu kesklinna piiril paiknev h „Uue kodu nullist ehitamine olnuks ilmselt lihtsam, aga tahtsime siiski panustada vana maja renoveerimisse. Kuna abikaasa lapsepõlv möödus siin, pealegi on see peaaegu Tartu kesklinnas ja suure privaatse aiaga, paistis otsus igati mõistlik,“ tunnistab Mari-Liis Kukke.

Mari-Liisi kodu on selles majas olnud kümme viimast aastat, enne elas abikaasa Karl siin üksinda. „Ega majal midagi viga olnud – lihtsalt oli vaja rohkem naisekätt,“ ütleb MariLiis. Kuna pangalaenudega noored end siduda ei soovinud, otsustasid nad väärika maja renoveerimist alustada tasapisi.

Mari-Liis ja Karl on võtnud 1933. aastal ehitatud maja sama hästi kui nulli – aga jupikaupa, rahulikult ja aastate jooksul. „Oleme ladunud uue vundamendi, soojustanud seest ja väljast, remontinud ülemise ja hiljem alumise korruse. Ainsana pole katust vahetanud,“ loetleb Mari-Liis. Ülemise korruse valmides elati mõnda aega just seal. „Kui saime lapsevanemateks, teadsime, et ka all on vaja remont ette võtta. Arvestades, et just seal paikneb köök, olime kursis, et tuleb suurem väljaminek.“ Usinad noored on püüdnud maja võimalikult palju oma kätega ehitada. „Viiel esimesel aastal oli tihti abis ka minu isa. Kui alumisel korrusel jäi renoveerida viimane osa, palkasime mõne remondimehe. Kuna meil oli selleks ajaks kaks last, tundus mõistlik ehitus võimalikult kiirelt lõpule viia,“ selgitab Mari-Liis. „Kindlasti olnuks palju lihtsam elada eemal ja käia siin vaid ehitamas. Meie pidime aga suures segaduses ja tolmus hakkama saama. Mingil ajal oli küll tunne, et teeme hambad ristis lõpuni ja loodetavasti on tulemus seda väärt.“ Samal ajal kui Karl ehitusega möllas, oli Mari-Liisi põhiülesanne poegadega tegeleda. „On ju loomulik, et lapsed tahavad emme ja issiga aega viita, mitte lasta neil kogu aeg ehitada,“ nendib ta. Praegu on vanem poeg Gregor viieaastane ja noorem, Brennet, kolmene.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ERAKOGU

Mai 2021

Hall, valge ja puitdetailid

4

Kui väljaspool maja teeb ehitust puudutavaid otsuseid peamiselt Karl, siis Mari-Liisi rida on sisekujundus ja mööbel. „Kuna meil on vanem renoveeritud maja, siis ei saanud me luua loftistiili või mõnda nišiga kujundust. Mingid siia sobituvad jooned olid ees, mida tahtsin järgida. Püüdsime hoida puitmajale omast atmosfääri, näiteks on maja lagi tehtud laudisest,“ seletab Mari-Liis. Kukkede kodul on tugevad Skandinaavia stiili mõjutused, mille märksõnad on avarus, hubasus ja heledus. „Otsustasin, et kodus võiks olla läbiv joon – mingi toon või materjal. Meil on põhivärvideks hall ja valge ning sisse jookseb ka puitu.“ Peale valge ja halli saab nende kodus ka mündirohelist näha. Sellist värvi on diivan, köögitarvikud (näiteks röster) ja Brenneti tuba. „Mis puutub mündirohelisse diivanisse, siis mõtlesin poes tükk aega, kas valida hall või münt. Võtsime nõuks riskida ja teha midagi teistsugust. See oli hea valik ning oleme rahul!“ tunnistab Mari-Liis.

Oluline detail, mis loob Kukkede kodus hubase olemise, on elav tuli. Kamin pole ainult iluasi, vaid ka põhiline küttekolle.

Köök on kodu süda

Kukkede pere tegemisi kodus ja aias saab uudistada nende Instagrami kontol @kukkekodu

Kui tube sisustades on Mari-Liis ja Karl agaralt diskuteerinud ja mõtteid vahetanud, siis ühes olid nad kohe päri – selles, milline saab köök. „Teadsime täpselt, millist kööki tahame.

Mõistsime, et see ei pruugi tulla kõige soodsam, kuid tegu on siiski pikaajalise investeeringuga,“ räägib Mari-Liis. Köögi muutis kulukamaks näiteks kvaliteetne kivitasapind. „Töötasapind sobitub siia imehästi ja usun, et see meeldib mulle ka kümne aasta pärast,“ kinnitab noor naine.

Muuseas, köögikappide uksed on läbipaistvast klaasist. Mari-Liis toob siinkohal põhjuseks sel-

le, et ta armastab ilusaid nõusid ega soovi neid peitu panna.

Enne remonti olid köök ja elutuba eraldi, kuid Mari-Liis teadis algusest peale, et need peavad üheks saama. „Ma ei taha süüa valmistades olla perest eraldi,“ toonitab ta. Kuigi pereema ei pea end superkokaks, siis armastab ta väga köögis askeldada. „Pühapäeviti on meil ühised pikad pannkoogihommikud, naudin neid väga,“ rõõmustab ta.

Seepärast peab Mari-Liis kööki üheks oma kodu lemmikkohaks.

Taaskasutus on au sees Mari-Liisi ja Karli kodus pole liiga palju asju ja igale esemele leidub oma koht. „Ma olen see, kes ostab vähem, aga eelkõige seda, mis väga meeldib,“ avaldab naine. „Kui midagi tahan,

U: ubane vana maja. ei peagi – eesmärk on elada kodus, mis sulle meeldib ja kus ümbritsevad asjad tekitavad hea enesetunde,“ arutleb ta.

Seega ei muuda ta oma kodu sisekujundust väga tihti, peamiselt teeb seda enne jõule.

Muul ajal … väike lillekimp lauale ja toas ongi hoopis värskem hingamine!

Sisustamine kui väike hasart Suurem huvi sisekujunduse vastu sai Mari-Liisil alguse köögi ja elutoa kujundamise ajal. „Ma ei mõelnud enne, millised peaksid toad olema. Nähes aga sujuvat protsessi, hakkas aina uusi mõtted tekkima kuni väikese hasardini välja,“ muigab ta.

Mäletatavasti alustati maja remonti ülakorruselt ja siis polnud perel veel kindlat visiooni, milline saab olema tervik. Seega on plaanis teisel korrusel lähiajal veidi muudatusi teha, näiteks seinu värvida, leida koht ühele aknale ja luua kodukontorinurk. „Ajaga maitsemeel muutub ja tahaks midagi uut. Küll aga on mul hea meel, et tegin ruumi heledates toonides,“ rõõmustab MariLiis. „Teisel korrusel muudatusi tegema hakates läheb käima justkui teine ring. Aga mulle tun-

dub, et majaga ongi vist nii, et see ei saa kunagi täiesti valmis.“ Ilusate ilmadega veedab Kukkede pere aega peamiselt õues – lapsed mängivad, vanemad grillivad või naudivad terrassil mõnusat päeva.

Mari-Liis on hakanud ka aianduses kätt proovima. „Ma olen alles algaja. Olen püüdnud teha asju nii, et haldaksin neid kõiki. Minu eesmärk on see, et ei pea terve nädalavahetuse rohima, riisuma või õunu korjama,“ kõneleb ta.

Praegu on neil aias vaarikapeenar ja kasvuhoone tomatitele ja kurkidele.

Karli ülesanne on sel suvel saunamaja ehitus, seda on aastaid plaanitud. „Me ei võtnud seda enne ette, sest ei tahtnud üle jala teha. Kui ehitada saun, siis olgu juba korralik ja nii, et ei pea üle oma võimete elama,“ ütleb Mari-Liis.

Muide ka Gregoril ja Brennetil on aias omad väikesed kohustused – enda järelt mänguasjade koristamine ning okste või õunte korjamine. „Kasvatame lapsi nii, et igaühel on mingi ülesanne. Tahaksin loota, et juba viie aasta pärast aitavad nemad meil muru niita,“ ütleb pereema.

Sk.

MIDA TÄHENDAB KODU?

„Kodust peab saama energiat, mitte tundma, et seda võetakse ära. Ümbrus peab rahustama. Minu kodu on kindlasti seal, kus on mu lapsed ja mees,“ mõtiskleb MariLiis. „Olen üles kasvanud Annelinna korteris ega mõelnud kunagi majas elamise peale.

Ma ei teadnud, kui lahe on otse terrassilt õue astuda.

Nüüd ei kujuta enam ettegi, et peaks korterisse kolima – mul on hea meel, et Gregor ja Brennet saavad oma lapsepõlve sellises kodus veeta!“ kinnitab ta.

Mai 2021

siis olen valmis kauem koguma. Loomulikult tulevad siingi piirid ette, sest ma ei raatsiks osta 3000 eurot maksvat diivanit – kodus on väikesed lapsed ja ma ei taha, et nemad ei saa oma kodus istuda ega astuda.“ Mari-Liis on olnud kaua Iittala ja Villeroy Bochi toodete austaja ja igal aastal mõne eseme soetanud. Nüüdseks on neid üsna palju kogunenud. Peale selle on ta andunud taaskasutuse fänn. „Ma olen leidnud sealt üliägedaid asju, mis võivad olla üsna väärtuslikud,“ kiidab naine. Sealjuures ei haara ta taaskasutusest kõike, mis vähegi silma jääb. „Ostan kümne vaasi asemel ühe või kaks ja hoian aastaid oma kodus.“ Nii ongi Mari-Liisil mõni lemmik, millest ta enam loobuda ei taha. „Näiteks on diivanil üks väga minulik beež H & Mi dekoratiivpadi.

Ma lihtsalt ei raatsi seda välja vahetada. Samas

Mari-Liis kinnitab, et tunneb end praegu väga hästi.

Tal on armas kodu ja tal on seal mõnus olla.

5

KINNISVARA

MINU ESIMENE KODU: kuidas leida õige kinnisvara ja mis vigu vältida?

Esimese kodu soetamine on suur ja tähtis samm. Kuidas vältida emotsionaalset ostu ja mitte eksida?

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kinnisvarabüroo Uus Maa Centrali maakler Nataly Koppel peab kõige tähtsamaks, et ostuelevuses ei tehtaks spontaanseid otsuseid. „Käi valitud kinnisvaraga mitu korda tutvumas ja võta vajadusel kaasa kas ehitusspetsialist, sõber või vanemad. Konsulteeri mõne tuttava maakleri või -hindajaga,“ rõhutab ta.

Mai 2021

Ole tähelepanelik ja küsi palju

6

Kuna kinnisvara hinna määrab suures plaanis selle asukoht, uuri piirkonna ja taristu kohta – näiteks kus asub lähim ühissõidukipeatus, lasteaed, kool ja toidupood. „Hea ja kohusetundlik maakler räägib kõigest sellest muidugi ka kohapeal, kuid soovitan valitud piirkonnas jalutada ja ise ringi vaadata,“ lausub Koppel.

Kindlaks tasub teha, kas piirkonda plaanitakse uusarendusi või muud ehitust, mis võib tulevikus häirima hakata.

Kui tegu on kortermajaga, siis suhtle korteriühistu juhatuse ja majahalduriga või palu seda teha maakleril. „Uurida tuleb hoone seisukorra kohta, kas korteriühistu on toimiv, mis töid on majas tehtud, mis on plaanis ja kui kulukaks võib renoveerimine minna. Kas majal on laenu või mitte. Ära pea kummaliseks küsida ka seda, mis rahvas majas elab ja kes on tulevased naabrid,“ loetleb asjatundja. Midagi halba pole selleski, kui saad mõne majaelanikuga jutu peale.

Loomulikult on vaja tutvuda kommunaalarvetega, et hiljem ei peaks ehmatama, kui need on liiga suured.

Kui korteris või majas on õhksoojuspump, siis peaks uurima, kas see on paigaldatud nõuete kohaselt ja kas ehitusprojekt on olemas. „Kui seda pole ja inimene tahab osta kodu pangalaenuga, ei pruugi paljud pangad ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba tõttu jaatavat vastust anda. Kui elamises on kamin või ahi, siis küsi korstnapühkija akti. Juhul kui müüjal seda pole, siis palu see tellida ning dokument lisada ka notariaalsesse lepingusse,“ ütleb Koppel.

Nutikas on kontrollida, kas kinnisvara ruutmeetrid ja ruumide arv vastavad ehitusregistri andmetele. „Kui näiteks korteris on kaks tuba ja köök, kuid registris hoopis kolm tuba, siis tekib aus küsimus, millest see vahe tuleb ja kas see võib takistada pangalaenu taotlemist,“ lisab maakler.

Mõtle, kas valitud kinnisvara on hea investeering Kuna ostukuulutuse pildid võivad olla petlikud, tasub vaatamas käia võimalikult erinevaid variante. Teinekord võib ka kehvade fotodega kuulutuse taga peituda pärl.

Kõige lihtsam viis unelmate kodu üles leida, on pidevalt lapata kinnisvaraportaale. Abi saab ka Facebooki või Instagrami kinnisvaralehekülgede jälgimisest (näiteks New Tallinn). „Miks mitte leida endale ka ihumaakler, kes otsib kliendile sobivaid objekte ja leiab häid pakkumisi veel enne, kui need on avalikkuse ette jõudnud,“ sõnab Koppel. Ta toob näite: „Mul oli kolleegiga kahasse üks arendusprojekt Kalama>>> jas Linda ja Kalevi tänava ristumiskohas.

ParcelSea nutipostkast muudab pakkide kättesaamise lihtsaks ja mugavaks Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud ParcelSea OÜ.

Nüüdismaailm on jõudsalt võtnud suuna e-kaubandusele – veebipoest tellimine on mugav, ohutu ja kiire.

Alati ei saa sama öelda aga kauba kättesaamise kohta.

Kaupade tarne võib venida – sa ei saa õigel ajal pakiautomaadi juurde sõita, sind pole kodus, kui kuller saabub, sul on sel ajal tähtis veebikoosolek, postkontori väljastuspunktis kipub aga eriti pikk järjekord olema … Need on vaid mõned levinumad mured pakkide kättesaamisel.

Ka toidupoest tellimine ei pruugi kiire elutempoga inimesele kõige mugavam olla. Seal saad ajavahemikku tellida, kuid ka kahe tunni pikkune ajaaken võib tekitada aeg-ajalt ebameeldivusi.

Siinkohal tuleb appi Eestis välja töötatud uus teenus, mis on üha enam kasutajate südameid võitnud – nutipostkast.

ParcelSea nutipostkastis on kolm erineva suurusega lahtrit: XS, M ja L. Kõige suuremasse, L-lahtrisse mahub kuni viis toidukotti. L-lahtri põhjas asub ka termokast (tulevikus töötab kasti üks lahter juba külmutusfunktsiooniga), kuhu saab jätta külma vajavad kaubad. Termokast kaitseb toitu välistemperatuuri mõju eest kaks kuni neli tundi.

Arvestades kolme lahtrit, saab kaupa nutipostkasti tarnida mitu korda päevas ja seda ei pea pärast iga kättetoimetamist tühjendama. See on eriti mugav lahendus puhuks, kui olete ära või pikemal puhkusel.

Veel üks märkimisväärne eelis on see, et kõik tellimused saate kätte kontaktivabalt. Teisisõnu, te ei pea kullerilt pakki vastu võttes allkirja andma ega puhast näomaski otsima hakkama.

Oluline on aga meeles pidada, et nutipostkast ei ole näiteks Omniva ega DPD pakiautomaat – ParcelSea kasutamise eelduseks on kojuveoteenus.

Nutikas ei pea tähendama keerulist Pakkide ohutuse pärast ei ole põhjust muretseda, sest ParcelSea postkastid on valmistatud terasest ja komplektis olevate poltide abil kindlalt maa külge kinnitatud. Unikaalse koodiga saate pakid kätte vaid teie ja kulleril on ligipääs ainult tühjadele lahtritele.

Kui nutipostkastis on juba pakke, saab selle avada ainult siis, kui omanik on selle lukust lahti teinud.

Eesti heitlikus kliimas paneb pakkide pärast muretsema ka vihmane ilm. Ka siinkohal ei ole pabistamiseks põhjust, sest ParcelSea nutipostkastide tihen-

did takistavad vee ja tolmu sissepääsu ka kõige vihmasematel päevadel. Postkaste on testitud eri tingimustes ja tehtud kindlaks, et selle töötemperatuur on –25 kuni +60 kraadi.

Kuigi nutipostkasti nimi võib viidata, et selle kasutamine on keeruline, pole asi nii. Kasutajaliides on spetsiaalselt loodud nii, et kasutus oleks kõikidele osapooltele kiire ja hõlbus. Näiteks pole kulleril vaja spetsiaalset rakendust ega pääsukoodi. Kuller avab lihtsalt sobiva lahtri, paneb saadetise sisse ja sulgeb kaane.

Kasutusele võetud lahter lukustub pärast saadetise sisestamist.

Samuti on lihtne isikliku pakiautomaadi kodu juurde paigalda-

mine, vajadusel tullakse appi. Kui teil on lukustatud aed või hoovis koer, siis peaks postkast jääma aiast väljapoole.

Kuna kliendid on ParcelSea nutipostkastid hästi vastu võtnud, tehakse suuri tulevikuplaane: juba praegu saab nende kaudu pakke ära saata ja tulevikus võib nutipostkast auto lähenedes kas Y}L YlUDYD MD JDUDDåLXNVH LVH avada.

ParcelSea nutipostkasti saab rentida hinnaga 9.99 eurot kuus või osta välja 999 euro eest.

Vaata lisainfot kodulehel parcelsea.com

ParcelSea nutipostkast on uudse ning pilkupüüdva disainiga isiklik pakiautomaat, mis võtab koju tellitud asjad sinu asemel vastu. Nutipostkasti saavad pakke jätta kõik kullerettevõtted, koju tarnivad toidupoed ning eraisikud – seega võib kas või naaber laenatud tööriista sulle tagastada.

Loomulikult toimib ParcelSea ka tavalise postkastina, mis tähendab, et postiljon jätab sinna nii kirjad kui ka ajalehed.

Kohe, kui pakk on kohale jõudnud, saad selle kohta teavituse.

Kui sa ei saa ise saadetisele järele minna, võid avamisinfo edastada mõnele pereliikmele. Nutipostkasti saab avada PIN-koodiga või sellele SMSi saates.

Mai 2021

Korraga saab nutipostkasti panna mitu erinevas suuruses pakki

7

Kahte majja tuleb kokku 11 korterit ja enamik on juba broneeritud, ehkki me ei ole kuulutusi ühessegi portaali üles pannud. Oleme pakkunud neid klientidele oma andmebaasist ning postitanud infot sotsiaalmeedias. Seega ei pruugigi alati soovitud kinnisvara vaid portaale jälgides leida.“ Tõsiasi on, et esimese kodu ostmisel kipuvad inimesed olema emotsionaalsemad. Hiljem korteris elades ja asjasse süvenedes hakkavad aga vead välja ujuma. „Minu kindel nõuanne on see, et mõtle ostmisel alati seda, kas korter on hea investeerimisobjekt, sest pole välistatud, et tulevikus soovid seda välja üürida või müüa,“ toonitab ta.

Just seetõttu leiab maakler, et esimese koduna võiks eelistada uuemat maja – siis ei pea kohe sukelduma vana maja renoveerimisplaanidesse, ehitusse ning pikkadesse aruteludesse korteriühistuga. „Samas, kui asukoht, maja ja korter on seda väärt ning kinnisvaral on potentsiaali, siis miks mitte vaadata ka vanemaid maju,“ tõdeb ta.

<<<

Mai 2021

Milliste kulutustega arvestada?

8

Üks asi on objekti hind kinnisvaraportaalis, kuid hoopis teine lisatasud ja -kulutused, mis hakkavad juurde tiksuma. Seega tasub enne ostu pärida, mis korterisse jäetakse. „Tavaliselt on see köögimööbel ja -tehnika ning sisseehitatud garderoobid. Küsi kindlasti, kas alles jäävad valgustus ja kardinad, et pärast poleks ehmatust, et ostetud korter on liiga lage. Juhul, kui vana omaniku mööbel ei sobi, siis on mõistlik teema üles võtta ning selle võrra madalamat hinda küsida,“ räägib Koppel.

Soetades uusarenduse või möbleerimata korteri, ei tohi unustada ka sisustusele kuluvat hinda. „Kui inimene ostab kodu esimest korda, siis ta ei pruugi mõista, et sisustus on üsna kallis. Arvatakse, et mööbli soetamine pole midagi erilist ning reaalsus jõuab kohale alles siis, kui hakatakse mööda sisustuspoode käima,“ märgib spetsialist.

Nii annab maakler nõu kalkuleerida, kas pärast kinnisvara ostu jääb raha mööbli jaoks või mitte. „Arvesta kindlasti sellega, et eriti kallis on köögimööbel- ja tehnika. Kui inimesel pole kohe vajalikku rahasummat, siis tasub kaaluda lisalaenu võtmist – mõeldes muidugi realistlikult, ega laenud ei hakka liialt koormama,“ osutab Koppel.

Peale sisustuskulutuste tuleb arvestada notaritasu ja riigilõivuga. „Kui kodu soetatakse panga abil, siis peab arvesse võtma, et maksta tuleb ka panga laenulepingu ja hindamisakti eest.

Suurusjärgud olenevad kinnisvara hinnast ning hindamisakt ruutmeetrite arvust,“ loetleb ta.

Mida teha aga juhul, kui korter pakub huvi, aga hind tundub veidralt kallis? „Kui kahtled hinnas, siis soovitan pöörduda erapooletu kinnisvarahindaja poole, kes aitab korterit hinnastada. Esmane eksperdihinnang on palju odavam, kui see, mida tellitakse juba panga jaoks,“ lausub Koppel.

Kui küsimusi tekitab ehituskvaliteet, siis võta spetsialist endaga kaasa – tema oskab pöörata tähelepanu detailidele, millest ostjal endal pole aimugi. „Näiteks minu klient tuli ühte Kalamaja korterit vaatama ehitajast sõbraga, kellel oli kaasas väike pall. See pandi maha ning vaadati, kas pall hakkab põrandal veerema ehk kontrolliti, kas see on sirge,“ toob maakler välja.

Pealegi oskab ehitusspetsialist vaadata, kuidas on maja ehitatud, mis materjale kasutatud, hinnata sisemist ehituskvaliteeti, kontrollida ventilatsiooni ja uurida, ega majas pole hallitust. Juhul kui objektil tundub olevat puudusi, võib julgelt müüjale sellest märku anda ja hinna läbirääkimisel teha oma pakkumine.

Kui inimene soovib ostul kasutada panga abi, siis on vaja tellida hindamisakt. „Pank saab

langetada otsuse, kas anda valitud laenu või mitte, lähtudes hindamisaktist ning mis summale kinnisvara hinnatud on. Panka huvitab, kas objekt on küsitud hinda väärt ja kui likviidne see on,“ selgitab Koppel. Hindamisakti teevad ainult kutselised hindajad.

Mis on pangale tähtis?

Kui kodu soetatakse panga abil, siis peab arvesse võtma, et maksta tuleb ka panga laenulepingu ja hindamisakti eest. Suurusjärgud olenevad kinnisvara hinnast ning hindamisakt ruutmeetrite arvust.

Nagu mainitud, siis peab pank laenu andmiseks veenduma, et küsitud hind on seda väärt. Pangale on väga oluline ka kasutusluba. „Kui seda pole, on laenu saada raskem. Kasutusloa taotlemine on aga aeganõudev ja keeruline. Ka kaasomandis olev kinnisvara pole pangale hea objekt. Juhul, kui korter või maja on kaasomandis, kuid on tehtud ka notariaalne kasutuskord, siis see muudab võimalusi ning pangaga saab asju läbi rääkida. Näiteks Nõmmel on palju selliseid kodusid,“ seletab Koppel.

Panga silmis on sobiv laenusaaja inimene, kellel on kindel sissetulek ega ole liiga palju teisi laenukohustusi. „Juhul, kui inimene on võtnud kiirlaene ja jäänud nende maksmisel jänni, siis on see pangale ohusignaal ning suure tõenäosusega ta kodulaenu ei anna. Samuti tekitab küsimusi, kui inimene on kasiinode pidev klient,“ kõneleb asjatundja.

Esmase aimduse, mis võimalusi ja summasid on võimalik taotleda, saab panga kodulehel laenukalkulaatorit kasutades. „Laenukalkulaator näitab ligikaudset kuumakset ja üldjuhul see ei erine drastiliselt, mida hiljem pank pakub.

Mis tingimustel ja protsentidega laenu saad, selgub alles siis, kui oled pangakonsultandiga ühendust võtnud,“ täheldab maakler.

Tihti jääb oma kodu ost selle taha, et esimeseks sissemakseks (tavaliselt 15–20% kinnisvara hinnast) ei ole piisavalt raha. Abiks võib olla Kredexi käendus, mille puhul on sissemakse 10%. Kredexi käendust saavad kasutada näiteks noored pered ja spetsialistid ning kui soovitakse osta energiatõhusat eluaset.

Päästa võib ka lisatagatise kasutamine. „Tagatiseks sobib korter, maja ja suvila. Pluss on see, et ei ole vaja koguda raha esimeseks makseks. Miinus on, et niisuguste tehingute puhul on olemas risk tagatiseks antud kinnisvarast ilma jääda,“ nendib Koppel.

Paistab, et eestimaalased eelistavad üürimise asemel üha enam oma kodu osta. „Paljudes riikides pole kodu soetamine nii populaarne kui meil, sest maksud on kõrged ning kinnisvara haldamine ja hooldus nõuavad liiga palju aega ja raha. Kuid meil eelistavad inimesed osta, eestlased on kinnisvarausku. Kinnisvara on meile miskit turvalist ja jäävat. Oma kodu on tore sisustada ja maali üles riputamiseks ei pea küsima luba, kas auku võib seina sisse puurida.

Oma kodu saab pärandada lastele,“ mõtiskleb maakler. Muuseas, tihti võib olla nii, et kodulaenu igakuine makse on palju väiksem kui kuuüür.

Kodu ostmisel võib saada aga takistuseks hirm end pikaajalise laenuga siduda. Koppel tunnistab, et ka temal oli kunagi seesugune kartus. „Mul aitas hirmust üle saada see, et valisin korteri, mida saaks keerulisel ajal lihtsalt välja üürida. Soovitan ka teistel, kes valivad esimest kodu, kaaluda, kas valitud korter või eramu oleks üüriturul nõutav ja mõelda selle asukohale,“ avaldab ta. Hea nipp murest üle saamiseks on kodu ja oma tervise kindlustamine. Nii püsib turvatunne, Sk et saad hakkama ka rasketel aegadel.

.

Foto: erakogu

Ristkiht-naelpuidust majad parandavad elanike heaolu ja elukvaliteeti Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud EstHus OÜ.

Inimesed on oma elust üha teadlikumaks saanud – jälgivad, mida söövad, mis tooteid tarbivad, kus liiguvad ja kuidas need asjad ümbritsevat maailma muudavad. Teadlikkus kasvab iga päevaga ja muidugi mõjutab see meie heaolu positiivselt.

Kuigi tänapäeval veedetakse keskmiselt 80–90% päevast suletud ruumides, pööratakse kahjuks liiga vähe tähelepanu oma eluasemele. Haruharva küsitakse, kuidas ja millest meie kodu ehitatud on. Pole kahtlust, et sisekliima ja siseõhk peavad olema kvaliteetseimad, seetõttu on majaehituses võtmetähtsus õigetel materjalidel.

Tavaliselt on majade puhul põhiprobleem selles, et need on liiga hermeetilised.

Elu- ja tööruumides kasutatakse ehitusmaterjale, mis takistavad loodusliku keskkonna tekkimist. Inimene pole aga loodud elama kinnises, umbses ja hermeetilises ruumis – kõige paremini tunneb ta end kindla niiskustaseme, temperatuuri ja õhu keskel.

Foto: erakogu

Vanad tarkused nüüdisvõtmes Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv ehitusmaterjal, millest on aastatuhandeid maju ehitatud. Puitmaja aitab inimesel hoida vaimu värske ja püsida füüsiliselt terve.

Ideaalne on ka see, kui maja ehitatakse ainult naturaalsetest materjalidest ja siin tulebki mängu EstHusi ristkiht-naelpuit.

Saab öelda, et ristkiht-naelpuit ehk MHM® kätkeb endas vanu tarkusi tänapäevases võtmes. See on massiivne täispuidust seinaelement, mis ühtlasi ei sisalda kilet, liimi ega keemiat. Ristkiht-naelpuidust ehitatud maja pakub inimesele loomulikku elukeskkonda, naturaalsed materjalid reguleerivad hoone sisekliima meile sobivaks.

Ristkiht-naelpuidust paneelidest ehitatud majas pole ka allergeene ega muid ärritajaid, nii-öelda hingavad konstruktsioonid välistavad hallituse tekke. Seega ei ole ohtu, et niiskus kondenseerub konstruktsiooni. Mis tahes liigse niiskuse, mis võib seina tungida näiteks veeavarii korral, saab konstruktsioonist kiiresti välja ja see kuivab kiiresti.

MHM®-paneelid valmistatakse soonilistest puidukihtidest, mille eesmärk on tekitada õhupadjakesed ning nendes oleva õhu abil saavutada konstruktsiooni parem sooja- ja helipidavus.

Hoone reguleerib ka maja sisetemperatuuri – talvel on soe ja suvel jahe. Puidul ja puidupõhistel materjalidel on suurepärane võime kaitsta hoonet ülekuumenemise eest.

Katsed on näidanud, et maja on tavapärasest tunduvalt mürakindlam.

Ristkiht-naelpuit on tugev nagu kivi, kuid samas kuiv, soe ja tervislik. Alumiiniumnaeltega kokku löödud seinaelemendid loovad neist ehitatud majja samasuguse elukeskkonna, nagu seda on käsitöö-palkmajades, mida peetakse oma looduslikkuselt ja loomulikkuselt parimaks võimalikuks alternatiiviks.

Ristkiht-puitpaneeli konstruktsiooni ühtlane ja stabiilne struktuur loob väga palju kasutusvõimalusi. Elemendid püstitatakse ja pannakse kokku ülikiirelt – see tähendab, et majakarp on ilmastiku eest kaitstud kõigest mõne päevaga.

Tervislik kodu mitmele põlvkonnale Ristkiht-naelpuidust maja on parim neile, kes mõtlevad põhjalikult enda ja oma laste heaolule. Loomulikult tuleks parima tulemuse saavutamiseks kasutada ka siseviimistluses rohkem looduslikke ja naturaalseid tooteid. Kui materjalid ja tehnosüsteemid valitakse õigesti, siis saab luua tervisliku kodu mitmele põlvkonnale.

On aeg hakata mõtlema, milline on iga ehitise ökoloogiline jalajälg, mitte ainult seda, kui palju see maksma läheb. Kui viimasel ajal on eelkõige rõhku pandud hoone energiatarbimisele, siis tasuks tähelepanu pöörata ka sellele, kui palju on kulunud energiat ehitusmaterjalide tootmisele, mis aineid need materjalid sisaldavad ja mida meie elukeskkonda eraldavad.

Aja jooksul on EstHusi meeskond saanud tagasisidet rahulolevatelt klientidelt, kelle sõnul on lastel kadunud EstHusi täislahenduse põhiselt ehitatud majja elama asudes igapäevased astmahood või allergiad. Muidugi ei taganud seda ainult MHM® paneelid, vaid õige retsept, kus kõikidel materjalidel on oma tähtis ülesanne.

Niisiis võiks EstHusi paneelidest ehitamist nimetada teataval määral elustiiliks. Selleks, et need paneelid toimiksid nii, nagu see on mõeldud, peavad ka välissoojustus- ja siseviimistlusmaterjalid olema täielikult looduslikud – savi, lubi, puitkiudsoojustus jms. Tõsi, see seab nii maja väis- kui ka siseilmele omad piirid, kuid kui arvestada kõiki kasutegureid, siis on see väike ohverdus.

EstHus on esimene ja siiani ka ainus Põhjamaade ettevõte, kes toodab 2004. aastal Saksamaal välja töötatud ristkiht-naelpuitpaneele MHM®. Tehnoloogia on seal laialdaselt kasutuses hea sisekliimaga keskkonnasõbralike hoonete rajamisel. Põhiliselt ehitatakse era-, rida-, paarismaju ja suvilaid, aga ka saunu, restorane, hotelle ja kirikuid.

EstHusi tegevuse nurgakiviks on koostöös kliendiga leida tema soovidele vastav tervislik, keskkonnasõbralik, ajas kestev, kuid kiire ja kvaliteetne ehitis ideest paigalduseni.

Tutvu täpsemalt kodulehel esthus.eu

Foto: erakogu

Mai 2021

Sisuturundus

9

Uusarendused vs. järelturg – KELLELE MIDA?

KINNISVARA

Uusarenduste hindu vaadates „Klientide hulgas on praegusel ajal tuleb arvestada, et korteri maksumukõige kuumem kaup korter kuni sele lisanduvad alati panipaik, parkikümne aasta vanuses majas. Seal on miskoht ja sisustus. „Kuigi köögi ja energiatõhusus hea, planeeringud garderoobikapid saab panna laenumaksesse, siis ülejäänud sisustus on kaasaegsemad ning toad ilusasti sieraldi maksta. Asi läheb viimaks sustatud. Korter ei ole veel nii amorti- vaja nii kalliks, et tihti ei ole inimesel piiseerunud, et peaksid esimese asjana savalt raha – hoolimata sellest, et sispõhjaliku remondi ette võtma,“ räägib setulek võimaldaks kenasti korteri laenumakset tasuda,“ seletab Sooman.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja kinnisvaraekspert Peep Sooman.

Uus korter on TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kinnisvaraturgu saab laias laastus jagada uusarendusteks ja järelturuks.

Uusarendused, nagu nimigi ütleb, on uued korterid, mille alla lähevad panga silmis ka kuni kümme aastat vanad majad (st finantseerimistingimused on sarnased). Järelturu mõiste on märksa laiem – alates mõni kuu vanast korterist (mille omanik mingil põhjusel maha müüb) kuni mitusada aastat vana hooneni.

vaja sisustada

Ekspert juhib tähelepanu, et ka väiksemad asjad võivad maksta üsna palju ning kui neid koguneb rohkem, on väljaminek suur. „Võtame näiteks tualeti. Algul mõeldakse, et mis sinna ikka vaja läheb, aga kui hakata sisustama, siis on vaja osta paberihoidja, hari, vaip, riiulike. Kõik need asjad maksavad! Rääkimata sellest, milline ajakulu on sobivaid esemeid leida,“ lisab ta.

SOODNEGARDEROOB OÜ GARDEROOBID

LIUGUKSED

RAAMATURIIULID

ERITELLIMUSMÖÖBEL

Iseenesest on võimalus võtta enamik asju eelmisest kodust kaasa, kuid Sooman viskab õhku küsimuse, kas see on mõistlik. „Tasub ikka lagunema hakkavat riiulit või pooleldi kopitavat vaipa oma uusarendusse kaasa võtta?“ küsib ta retooriliselt.

Uusarenduste plussidest Kas uusarenduste ehituskvaliteet on parem kui vanemate järelturu korterite oma? Sooman nendib, et päris nii üheselt ei saa öelda. „Pigem sõltub see arendajast ja projektist ning milliseid materjale ja tehnolahendusi on kasutatud,“ ütleb ta. Üldiselt on aga nii, et pangad annavad laenu ennast tõestanud arendajatele, kes ei saagi lubada halba toodet. „Samas, sellist inimest vist polegi, kes paneks kogu oma raha korterisse ning väidaks, et sai midagi täiuslikku. Kliendil on alati midagi öelda,“ muigab ta.

Nüüd liuguksed ja garderoobid - 20% SOODNEGARDEROOB - KVALITEET MÕISTLIKU HINNAGA! www.soodnegarderoob.ee

Mai 2021

SALONG TALLINNAS Tel: + 372 55 39 263 / + 372 52 74 009 Kadaka tee 70 c III korrusel E–R 10.30–18.30, L 11–16 kadaka@soodnegarderoob.ee

10

PROJEKTIMÜÜK Tel: + 372 53 836 700 andrus@soodnegarderoob.ee

Tel: + 372 56 466 602 tiina@soodnegarderoob.ee

Elu on näidanud, et mida odavama asja ostad, seda suuremad on hilisemad kulud.

Kui kohati on levinud arvamus, et uusarenduste läheduses pole nii head infrastruktuuri kui vanade kortermajade juures, siis Soomani sõnul on see probleemiks pigem täiesti uute elurajoonide puhul. „Kui korterid ehitatakse vanade majade lähedusse, siis on kõik vajalik juba olemas. Ehitades kusagile Tallinna piirile uue küla, tuleks alles hakata infrastruktuuri looma,“ toob ta välja.

Sooman võtab näiteks Peetri aleviku,

kus kunagi polnud peale majade eriti midagi, kuid nüüd on olemas kool, lasteaiad, bussipeatused ja poed.

Uusarenduste tähtsaks plussiks on seegi, et panga silmis on need tagatisena atraktiivsemad ning laenu antakse lihtsamini. Samas tõdeb Sooman, et asi taandub siiski sellele, kes soovib laenu. „Hea profiiliga laenuvõtja saab järelturu korteriga paremad tingimused kui kehva profiiliga uusarenduse ostja,“ märgib ta.

Kuna järelturu korterid on enamasti soodsamad, on see paljudele kodu ostmisel ainus võimalus.

Järelturu korterit ostes uuri selle tausta Siiski soovitab Sooman enne järelturu korteri ostmist arutleda tulevaste kulude üle. „Elu on näidanud, et mida odavama asja ostad, seda suuremad on hilisemad kulud. Puudutagu see siis maja renoveerimist, püsikulusid või kommunaalmakseid.

Ostes aga korteri hoonesse, kus on kõik küttesüsteemid vahetatud ja remont tehtud, maksab see muidugi rohkem, kuid tulevased kulutused on väiksemad,“ selgitab spetsialist.

Samuti annab ta nõu enne järelturu korteri ostmist suhelda ühistu esimehega. „Elanikud võivad ju rääkida igasuguseid asju ning kinnitada, et kõik on plaanis. Ühistu esimees vastab aga nii, nagu asi on, sest tema ei tohi varjata ning tal pole selleks põhjust,“ lausub Sooman. Kui inimene ostab korteri ning pool aastat hiljem algab üllatuslikult maja kapitaalremont, tunneb uus omanik, et on petta saa-

nud. Üks osa on rahaline kulu, kuid teine ebamugavus. „Näiteks väikese lapsega kodus olles võib päris hulluks ajada, kui hommikust õhtuni käib kopsimine ja puurimine. Lisaks on maja kile sisse mässitud ja õhk ei käi normaalselt läbi,“ osutab Sooman.

Miks võib järelturu korter olla uusarendusest kallim?

peeti vahetada ja seinu värvida võiks ikka. Aga see on pigem sõpradega tegemise ja elukaaslasega ajaveetmise või tüllimineku projekt,“ arvab ta.

Mida keskmine eestimaalane eelistab?

Peep Sooman leiab, et kuigi eestlased armastavad kinnisvara omada, on needki suundumused ajas veidi muutunud. „1996. aastal lõppenud omandireformiga sai suur osa Eesti inimesi mingil määral kinnisvara omanikeks. Selle mõju annab siiani tunda, sest levinud on arvamus, et üüri makstakse võõrale ja laenu endale. Niisiis võib öelda, et eestlane on erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest omandiusku. See on aga ajas veidi muutunud, sest paljud inimesed lähevad välismaale tööle ja on liikuvamad,“ mõtiskleb Sooman.

Rääkides keskmise eestimaalase korteriostu eelistustest, avaldab

Sooman arvamust: mida vanem on inimene, seda leplikum ta on. „Vanem inimene mõtleb tulevikule, võimalike õnnetuste, jamade, tervisehädade peale. Nad võtavad rahulikult ning ostavad selle, mille saavad,“ ütleb Sooman. „Kui näiteks 40aastane hakkab soetama korterit, siis temal ei ole vaja edevuse laata – näidata oma kodu kõigile, olla naabrist parem ning käia ühelt soolaleivapeolt teisele.“ Nooremad inimesed on aga idealistlikumad ning vaatavad – kui rahakott vähegi lubab – uusarenduste poole. „Nooruses julgetakse unistada ning selleks on ka parim aeg.

25aastane kannatab hambad ristis laenumakse välja, aga ostab uue korteri,“ lausub Sooman ning toob lõpetuseks tabava näite: „Noore inimese jaoks kipub nõukaaegne korter olema nagu vanaisa VAZ 2103 – sellega on lahe kruusateel paarutada, aga Sk päriselt endale ei tahaks.“

.

Leiame ja paigaldame teile sobivaima päikeseelektrilahenduse, akusalvestussüsteemi ning elektriautolaadija.

Oleme teie pikaajaline partner! täpsed 3D toodangu- ja tasuvusanalüüsid projekteerimine päikeseelektriseadmete maaletoomine ja müük päikeseelektrijaamade rajamine võtmed-kätte kujul päikeseelektrijaamade hooldus salvestuslahendused akudesse kodu-, avalikud ja kiirlaadijad elektriautodele

Läbimõeldud energialahendused:

Mai 2021

Kinnisvaraportaale sirvides ning uusarenduste ja järelturu korterite hindu võrreldes jääb silma, et kohati on kümmekond aastat vana korter tunduvalt kallim kui täiesti uus eluase.

Soomani sõnul võib siinkohal mängida rolli see, et korterisse on paigaldatud kallis mööbel. „Kindlasti on kvaliteetne sisustus see, mis kerib hinda üles. Kui inimene on pannud korteri sisustamise alla 30 000–40 000 eurot ja võib-olla ka sisearhitekti abi kasutanud, siis hakkabki hinnavahe tekkima. Teisalt ei pruugi igaüks korterile peale vaadates kvaliteeti ära tunda,“ kõneleb ta. Teisalt kinnitab ekspert, et veidralt kallitesse pakkumistesse tuleks suhtuda skepsisega – alati pole küsitud hind seda väärt. Ükskõik kui korras ja hoitud järelturu korter on, sisse kolinud inimene tahab alati väikese kosmeetilise remondi teha. Kui endist elanikku seinale tekkinud näpujäljed ei seganud – sest see oli ju tema kodu –, siis äsja korteri ostnut see ilmselt häirib. „Ükski järelturu korter pole ideaalses seisukorras, et midagi pole vaja teha. Ta-

11

12

Mai 2021

13

Mai 2021

Kui omanikke on rohkem, läheb haldamine keerulisemaks

KINNISVARA

Oma korteris, majas või suvilas saab puhastustöid ja lihtsamat remonti ise teha. Korraldamine läheb mõnevõrra keerulisemaks, kui omanikke on mitu. Sellisel juhul tuleb otsustada, kes hakkab asja haldama. „Korteriühistutes valib üldkoosolek juhatuse, kes ühistut juhib. On hea, kui juhatusse saavad entusiastlikud ja kompetentsed inimesed, kellel on aega ja tahtmist tegeleda hoone korrashoiuga, kas siis tasuta või tasu eest,“ räägib Reinsalu. Kui aga juhatuse liikmetel ei ole aega ega tahtmist korteriühistu asju ajada, oleks mõistlik pöörduda haldusteenust pakkuva ettevõtte poole.

Muide, üsna levinud on haldusteenuse tellimine ka ärikinnisvara omanike poolt – ettevõtte juhil ei ole mõistlik kõigega tegeleda ning haldusjuhi ametikoha loomine ei pruugi väiksemate mahtude juures samuti hea lahendus olla.

Kuidas valida sobivat haldurit?

Kuidas saab haldur koduomanikku aidata?

Kuna ehitistele on õigusaktidega kehtestatud palju nõudeid, peab kinnisvaraomanik nende järgimise eest vastutama.

Kui tal pole aega ega võimalust seda teha, tulevad appi haldusteenuse pakkujad.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTO: ENVATO ELEMENTS

Haldusfirma R Haldus kinnisvarahaldur Remo Reinsalu toob välja terve hulga kohustusi, mida kinnisvaraomanik peab täitma. „Näiteks peab olema tagatud ehitise ohutus nii otsestele

kasutajatele kui ka kõigile teistele (konstruktsioonide püsimine, tuleohutus), kuid silma on vaja peal hoida ka remonditöödel, tehnosüsteemide hooldusel, turvasüsteemide korrasolekul, korrektsel jäätmekäitlusel, õigeaegsel libedusetõrjel ja lumekoristusel. Mõistlik kinnisvaraomanik ei jää ettekirjutust või halvemal juhul õnnetusjuhtumit ootama, et siis tagantjärele tark olla, vaid tagab vajalikud korrashoiutööd,“ kõneleb ta.

Haldusfirmad pakuvad enamasti korrashoiuteenuseid: haldusteenust, raamatupidamist, heakorra- ja tehnohooldusteenust, remonti jms. „Teisisõnu, kliendile pakutakse terviklahendust ehk enamik vajalikke töid tehakse oma tööjõudu kasutades,“ märgib Reinsalu.

Samas on turul ka vaid haldusteenust pakkuvad ettevõtted. „Kinnisvarahaldur korraldab vajalike teenuste tellimiseks hanked ning nii leitakse parimad teenuseosutajad – sest alati ei paku hea hooldustehnikuga ettevõte ka korrektset raamatupidamisteenust. Halduri abiga leitakse kõige sobivamad lahendused,“ lausub spetsialist.

Kuna haldusteenuse pakkujaid on turul üsna palju, soovitab Remo Reinsalu tutvuda oma tulevase halduri kompetentsi ja hõivatusega. „Kui halduril on juba näiteks 30 haldusobjekti, siis võib eeldada, et väga palju aega ta teie kinnisvaraobjekti panustada ei saa. Teisalt on see muidugi suhteline, sest üks probleemne objekt võib vajada rohkem aega, kui mitu teist,“ sõnab ta. Niisiis tasub enne kellegi kasuks otsustamist temaga kohtuda.

Ettevaatlik võiks olla ka teenuste tellimisel ning jälgida pakutavat kvaliteeti. „Kõige odavam ei pruugi parim olla,“ hoiatab ReinSk salu.

.

Mai 2021

Vaheloosid iga kuu 3. kuupäeval.

Peaauhind loositakse välja 8.06.2021.

14

Lisaks laseme kahel tootel hinna alla 27.04 - 31.05.

TumePremium 170,- 150.Pellet Premium 200,- 180.-

PUHASTUSED KPE Akende pesu

... ET SINU KODU JA KONTOR LÄIGIKS

Katuste pesu ja värvimine

Koristusteenused

Fassaadide pesu ja värvimine

• Hoolduskoristus • Ehitus- ja remondijärgne koristus • Aknapesu • Vaipkatete keemiline puhastus • Koduvaipade keemiline puhastus • Pehme mööbli keemiline puhastus • Kontoritoolide keemiline puhastus • Kivipõranda masinpesu • PVC-põranda pesu ja kaitsevahatamine

Aedade pesu ja värvimine Remonttööd Rennide puhastus Lume ja jäätõrje katustelt

Küsi kindlasti ka personaalset hinnapakkumist!

MEIEGA SAAB ÜHENDUST kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •

KONTAKT Aadli Puhastusteenused OÜ | Tel: +372 53 427 007, info@aadli.ee

K.P.E OÜ

MIKS VALIDA NUTIKAS PRIVAATSUS ENDA KOJU VÕI KONTORISSE PRIVAATSUS ÜHE KLIKIGA RUUMIS SÄILIB ÜHTLANE NATURAALNE VALGUS

NUTIKILE BLOKEERIB PÄIKESEKUUMUST

RUUMIS ON VÄHEM TOLMU JA ROHKEM VABA PINDA

MODERNNE LAHENDUS PRIVAATSUSMURELE

Esita päring juba täna kodulehelt www.nutiklaas.ee ja saa vastus 1 tööpäeva jooksul!

Tehtud tööd ja rohkem infot leiate meie kodulehelt www.nutiklaas.ee Küsimuste korral kirjutage info@nutiklaas.ee või helistage tel 5671 0524

Mai 2021

Nutikile tagab privaatsuse näiteks dr Mõttuse hambapolikliinikus ja Nordea pangas

15

Tahaks korteri kiiresti maha müüa!

Mis nippidega?

KINNISVARA

„Müügikuulutus peab kindlasti olema professionaalsete piltidega, mis aitavad sihtrühma kohale kutsuda. Tekst peab olema konkreetne, asjakohane ja mitte liiga pikk,“ toob Uus Maa Centrali maakler Eveli Lindell välja kinnisvara müügikuulutuste tähtsaimad nõuded.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTO: ENVATO ELEMENTS

Lindell nendib, et tema praktika on näidanud, et kui müügikuulutus on liiga pikk, lasevad inimesed sellest vaid silmadega üle. „Näiteks on juhtunud, et kuigi kuulutuses on kirjas, et korteril pole kasutusluba, on kohale tulnud inimesed üllatunud. Seega, kui mina vestlen kliendiga telefoni teel, siis kordan olulised nüansid enne kokkusaamist üle,“ ütleb ta.

Müügikuulutuses ole aus Nii mõnelgi tekib ilmselt küsimus, kas korterit ja selle seisu võiks näidata natuke paremas valguses. Asjatundja toonitab, et valetada ei tohi. „Kõige eest, mis on kuulutuses kirjas, müüja ja maakler ka vastutavad. Näiteks kui on

väidetud, et elamus on toimiv korteriühistu, aga tegelikult see nii ei ole, siis saab ostja esitada müüja vastu nõude, et talle on antud valeinfot.

Kui sa pole kuulutust koostades milleski kindel, siis parem mitte seda kirja panna,“ seletab ta.

Maakleri sõnul satub müügikuulutustesse valeandmeid ka kogemata. „Olen märganud, et mõni inimene paneb rõdu pindala üldpinna sisse. Sel moel muutub automaatselt ruutmeetrite hind ning ostuhuviline pettub,“ toob ta näite.

Samuti juhtub, et omanik ümardab pindala. „Kui ehitusregistris on kirjas, et korteri suurus on 84,3 ruutmeetrit, kuid inimene on kirjutanud 85, siis see pole tegelikult ju korrektne. Hiljem tuleb see välja notari juures,“ ütleb Lindell.

Küll aga võib kuulutust koostada ka huumorivõtmes. Siinkohal paneb ekspert südamele: mitte minna liiale ja tajuda piiri.

Kuigi kodu ostmisel on võtmetähtsus asukohal, planeeringul ja ka subjektiivsetel vajadustel, kipuvad inimesed otsustades olema emotsionaalsed. „Loomulikult on tunne ja emotsioon hästi olulised. Ja seda saab tegelikult kliendile luua,“ lausub Lindell. Ta soovitab panna end ostuhuvilise kingadesse ja mõelda, mis viimasele tähtis on.

Kliendipäeval valmistame saiakesi, mis üle toa lõhnavad – nende aroom tekitab koduse tunde.

Müüd kodu? Kasutusluba teeb asja palju lihtsamaks!

Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud Vanamaja.

Iga omanik tahab, et tema korteri või maja müük läheks võimalikult sujuvalt. Üks asi, mis teeb selle kindlasti kiireks ja mugavaks, on kasutusluba.

Mai 2021

Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse ametlik kinnitus selle kohta, et kinnistul paiknev ehitis, olgu see kortermaja, ridaelamuboks, eramu või abihoone, on valminud projekti järgi ning seda võib kasutada ettenähtud otstarbel. Kasutusluba pole lihtsalt paber, vaid seda omades on ehitise omanikul mitu plussi:

16

• Kõige tähtsam on see, et kasutusluba pakub hoone omanikule kindlustunnet, et ehitis ja selle tehnosüsteemid on kasutajale ohutud ja vastavad kasutusotstarbele.

• Kasutusluba annab vabaduse kodu kiiremini müüa – nimelt saab suurem hulk huvilisi seda osta, sest pangad ¿QDQWVHHULYDG NDVXWXVORDJD kinnisvara soetamist soodsamatel tingimustel.

• Kolmandaks tõstab kasutusluba kinnisvara väärtust.

Nii kinnisvarahindajad kui ka ostjad hindavad kõrgemalt kinnisvara, millel on kasutusluba, sest varjatud puuduste risk on väiksem. Seega pole ostjal vaja arvestada kasutusloa taotlemisega kaasneda võivate ebamääraste lisakuludega.

Kasutusluba ei ole – mis edasi?

Kui selgub, et ehitisel pole kasutusluba või on andmed ehitisregistris hilisemate juurde- või ümberehituste tõttu vananenud, tuleb koguda vajalikke dokumente ja esitada registrile. Kahjuks on see tavainimesele keeruline ja ehitisregistergi pole kuigi kasutajasõbralik keskkond. Niisiis on mõistlik abi otsida valdkonnaga iga päev kokku puutuvalt spetsialistilt, kes:

• tutvub ehitise dokumentide ja registriandmetega; • suhtleb kohaliku omavalitsusega; • koostab vajalikud dokumendid (muudatus- või mõõdistusprojekti, ehitise-, tuleohutuse- ja elektriauditi, küttesüsteemi ekspertiisi jne);

• esitab kasutusteatise või -loataotluse ehitisregistrisse ja jälgib menetluse kulgu.

Sõltuvalt asjaoludest võib kasutusloa saamiseni kuluda kuni pool aastat.

Seega tasub jätta kasutusloaga kaasnev ebamugav

paberitöö spetsialistidele ning keskenduda tähtsamatele asjadele. Vaata täpsemat infot kodulehel www.vanamaja.ee.

Esmane konsultatsioon on tasuta ja öeldes parooli „Sinu kodu“, on tellimus 10% soodsam!

Puhasta korter korralikult

Näiteks on nutikas idee kasutada sisustuselemente, mis annavad maitseka ja modernse tunnetuse. „Vannitoas võiks rätikud stiilselt sättida, samamoodi asetada diivanile

Kui inimene tuleb korterit vaatama, siis peab see olema puhas ja korras. „Kui köögis on rasvapritsmeid ja müüja praad on parasjagu ahjus, siis võib-olla pole parim aeg müüa,“ leiab Lindell. Enne potentsiaalse ostja tulekut võiks tellida kas või professionaalse puhastusteenuse. „Koolitatud inimene peseks ahju, külmkapi ja kõik tarvikud puhtaks, see annab kokkuvõttes köögile värskust juurde. Pealegi, kui sa ise tahaksid korterit osta, siis sooviksid ju samuti, et elupind oleks võimalikult puhas,“ räägib Lindell. Juhul kui suurpuhastuseks ei jää aega, siis võib leppida kokku, et müüja tellib selle pärast väljakolimist.

Ostjad tahavad väga mööda korterit ringi käia, vaadata köögilahendusi ning uudistada kapisisu. Selleks tuleb valmis olla. Küll aga on

märgata, et kui omanik seisab kõrval, siis ei julge ostuhuviline uurida kõike, mida tahaks. See võib hiljem aga positiivset otsust pärssida. „Maakleri võlu ongi see, et ostuhuviline on tunduvalt julgem. Ta vaatab hoolikalt ringi, küsib küsimusi ega saa enese teadmata omanikku kuidagi solvata,“ ütleb Lindell.

Suure tõenäosusega päris iga kappi ostuhuviline lahti ei tee. Pigem eelistab ta strateegilisi kohti. „Näiteks tahetakse sageli näha integreeritud kappide sisu – et mõista, mis seal on, kui palju ruumi jagub ning kuidas tehnilised lahendused toimivad. Vaevalt tavalisi kappe nii väga lahti tahetakse teha, sest me ju teame, mis seal sees on,“ jutustab ekspert.

Remondiga ära kiirusta Kas väike värskendusremont enne korteri müüki panekut teeks head? Eveli Lindell arvab, et müüja ei peaks tormama remontima. „Kui korter on keskmises seisukorras, siis ma kardan, et remont ei anna olulist hinnalisa.

Pealegi võib ostja tulla sooviga muuta seda omanäolisemaks ning tehtu läheb aia taha,“ selgitab ta.

Samas, kui ostuhuvilistelt hakkab tulema tagasisidet, et korter vajab restaureerimist ja värvimist, siis tasub pigem seda kuulda võtta. „Sel juhul on ilmselt kinnisvara kergem müüa ning saab ka väärtust juurde,“ nendib ta.

Tavaliselt postitatakse ostukuulutus kinnisvaraportaalidesse ja sotsiaalmeediasse. Kui sel viisil ei leia pikka aega ostjat, siis tasub maakleri poole pöörduda. „Maakleritel on omad grupid, kus jagatakse objektide ja klientide kohta infot ning tehakse koostööd – nii satuvad müüja ja ostja suurema tõenäosusega kokku.

Peale selle teeme tasulist sihitud turundust, et Sk jõuda huviliseni,“ ütleb Lindell.

.

Mai 2021

pleedi ja padjad, lauale küünlad ja lilled. Ka puuviljavaagen laual tekitab koduse tunde.

Kasutades lõhnapulkasid, võtab ruumis võimust mõnus aroom. Eesmärk on teha nii, nagu kodu oleks sisustusajakirjast välja astunud,“ selgitab Lindell.

Nii ostukuulutuse fotode pildistamiseks kui ka potentsiaalse ostja küllatulekuks tasub isiklikud esemed kokku korjata. „Mida vähem asju, seda parem! Inimene tahab juba vaikselt ette kujutada, kuidas oleks tuba sisustatud siis, kui tema seal elab,“ sõnab maakler. Kindlasti tekitavad efektsed fotod tunde, et tahaks korterit näha. „Kui sa teed köögist pildi ning tasapinnal pole midagi peale puuviljakorvi või kauni lõikelaua, mõjub see kindlasti paremini kui tööpind täis maitseainetopsikuid,“ tõdeb ta.

Lindell avaldab ka ühe maaklerite nipi: „Kliendipäeval valmistame saiakesi, mis üle toa lõhnavad – nende aroom tekitab koduse tunde.“

17

SISUSTUS

Sisekujunduses löövad laineid julged toonid ja omanäolisus. „Sisekujunduse hetketrendid on enamasti mõjutatud suurematest globaalsetest sündmustest.

Seetõttu need ka väga kiiresti ei vahetu, ühe trendi keskmine eluiga on kolm kuni viis aastat,“ lausub sisekujundaja Kristiina Luts.

Kuna koroonapandeemia on rahva kodudesse surunud, annab see tunda ka sisekujunduses. „Inimestel ei ole enam võimalik nii palju väljas käia – seega on südameid võitmas neoontuled ja loungelikud kujundused, millega tuua koju väljas istumise mõnusat hõngu,“ ütleb Luts.

Veel teine ülemaailmne tendents on see, et üha enam kolitakse maalt ja äärelinnadest suurematesse keskustesse. „Kuna inimesi on palju, siis elatakse väiksemates korterites. See tekitab vajaduse võimalikult funktsionaalsete mööblilahenduste järele,“ toob sisekujundaja teisegi näite.

Mai 2021

Minimalismi asemel maksimalism

18

Aastaid on olnud moes Skandinaavia stiil – hele, helge ja minimalistlik. Nüüd paistab aga troonile tõusvat just selle vastand, maksimalism. „Vaadates välismaiseid sisustusväljaandeid ning poodide mööblivalikut, siis jah, mindud on

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ENVATO ELEMENTS

sumedama sisekujunduse poole. Kõik ei pea alati nii helge olema, seinad võivad olla julgemat värvi ja rohkemates toonides,“ jutustab Luts.

Tundub, et nüüdisajal soetatakse vähem mööblit, kuid see-eest efektseid detaile ja tekstiile.

Mööblivalikud on läinud väga omanäoliseks ning palju on näha ümaraid vorme. „Kui vahepeal eelistati kandilisemaid tugitoole ja diivaneid, siis nüüd on need ümmargused. Sama lugu on ka näiteks vaipadega – ilmunud on rohkelt ebasümmeetrilise kujuga põrandakatteid, mis on paljud kandilised välja vahetanud. Kaubandusest võib leida ka erinevate esemete kujulisi vaipu – puulehed, õhupallid, lilleõied,“ räägib sisekujundaja.

Värve võib julgelt kokku segada 90ndatel olid väga populaarsed kaared, mis paiknesid tubade vahel ja koridoris. Just need on saamas taas rahva lemmikuks. „Kui veel mõni aasta tagasi kirtsutati kaarte peale nina, et oi kui mage, siis nüüd on need moes,“ nendib asjatundja.

Esile on tõusnud luksuslikuma välimusega mööbel. „Värvidest on kuld väga aktuaalne. Peale selle on mulle silma jäänud terrakota, vanaroosa, rohelised toonid, ploomililla. Muuseas,

neid võib julgelt koos kasutada – praegu on tõesti värvikirevad sisekujundused moes. Roheline ja lilla kokku? Miks mitte!“ seletab Luts.

Veel toob sisekujundaja välja, et hästi palju kasutatakse klaasist detaile ning rotangmööblit.

Kui varem eelistati stiilipuhtamaid lähenemisi, siis nüüd soovitatakse suundi kombineerida. „Ei ole vaja jälgida kindlat stiili, kombineerida võiks vana ja uut. Praegusel ajal antakse nõu kujundus teha omanäolisemaks ja isegi eklektilisemaks. See kindlustab, et mõne aasta pärast ei meenuta kodu nii väga mõnda vana trendi, mis on ammu moest läinud,“ lausub ta. „Ruulib omanäolisus ja see, et kodu eristuks. Et ta oleks omaniku nägu!“ Sisekujunduses ei saa ämbrisse astuda naturaalsusega – kasutades täispuitu, klaasi ja metalli. Alati toimib ka vintage ja taaskasutus. „Kui ühelt poolt mõjub tulemus unikaalsena, siis teisalt oled teinud keskkonnale heateo,“ lisab ta.

Kodu kujundama hakates soovitab Luts vaadata seda tervikuna. „Oma tööski väldin elamisele tubade kaupa lähenemist. Üks kodu on siiski tervik. Pigem valida kindel suund, mida rakendad igas toas,“ mõtiskleb asjatundja. „Ma ei teeks nii, et üks tuba on oranž ja teine lilla.

Pigem võiks valida mingi materjali või värvide kombinatsiooni ning kasutada seda läbivalt igas toas, mõnes rohkem ja teises vähem. Siis on tulemus ka tunduvalt parem.“ Luts tõdeb, et näiteks USAs on moes teha lastetuppa justkui teemapark, mis on rangelt kindlas stiilis. „Samas muu kodu võib selle kõrval olla klassikaline või siis ühes toas on antiikmööbel ja teises ultramodernne kujundus. See tulemus jätab elamisest kahjuks ebatervikliku mulje,“ leiab ta.

Nutikas idee on kodu sisustamisel mõelda majale, milles korter asub. „Igasse majja ei sobi iga kujundus. Näiteks kaasaegsesse uusarendusse ma antiikmööblit ei tooks. Maja sisemine ja välimine külg võiks olla kooskõlas,“ rõhutab ta.

Vali hetketrendidest vaid mõningaid nüansse Üldises mõistes soovitab sisekujundaja võtta hetketrendidest väikeseid nüansse, kuid mitte joosta sada protsenti nendega kaasa. „Minnes kõige uuemate moeröögatustega kaasa, võib paari aasta pärast tekkida tunne, et vahetaks kogu kupatuse välja. Kellelegi ei meeldiks ju, et sõbrad tulevad külla ja vaatavad, et küll see kodu on ajale jalgu jäänud,“ märgib Luts.

Samas on sisustuse väljavahetamine võrdlemisi kallis ning pole ka kuigi keskkonnasäästlik. „Olen tähele pannud, et inimesed mõtlevad sageli, et kui praegu pole kõige ägedama sisustuselemendi jaoks raha, siis võib ajutiselt ka midagi odavamat osta. Hiljem asendatakse odavam toode kallimaga. Mina ei poolda seda kiiret asjade väljavahetamist, sest praeguses maailmas tuleks jätkusuutlikumalt mõelda. Pigem tasub investeerida kvaliteetsematesse mööbliesemetesse, mis kestavad kaua ja mille disain ei aegu. Paljud ikoonilise disainiga sisustusesemed on saanud lausa disainiklassika staatuse. See aga ei tähenda, et terve kodu peaks sisustama ainult kallite disainesemetega – nende kõrval võib vabalt kasutada ka masstoodangut – peaasi, et see on kvaliteetselt tehtud ja kestab kaua,“ annab Luts nõu. Tema hinnangul on sobiv aeg asjad välja vahetada alles siis, kui nad on minetanud oma funktsionaalsuse või esteetilise väljanägemise.

Kui tahta siiski oma koju kuumimaid trende tuua, võiks sisustusse sättida väiksemaid nüansse, näiteks katta popi värvitooniga mõni sein või soetada moekaid sisustusaksessuaare ja tekstiile. „Praegu on eriti populaarsed ümaravormilised vaasid ja küünlahoidjad, samuti erksavärvilised kardinad ja padjad,“ sõnab ta. Sk

.

Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud Saunum Group OÜ.

„Nüüdisajal eelistab

eestimaalane eelkõige sauna, mis on kvaliteetne ja efektne – sellist, kuhu astud sisse ja ütled kõigepealt vau. Selles saunas on kindlasti põnevad ja hästi töötavad värvilahendused, laudise suunda on ehk muudetud ning valgustus on eriline, mitte kõigest väike lambike lava all,“ kõneleb Sauna Teami spetsialist Erko Lank.

Loomulikult on väga tähtis roll õigel kerisel ning Sauna Team eelistab siinkohal just kodumaise tootja Saunumi saunaseadmeid.

Saunumi juurde jõuti aga tänu ühele kliendile. „Poolteist aastat tagasi võttis ühendust klient, kes saatis Saunumi kohta käiva artikli lingi ning uuris, kas seda ka pakume. Vastasin, et ikka. Otsisin üles Saunumi juhatuse liikme telefoninumbri, võtsin ühendust ning kuna ka tema oli koostööst huvitatud, lõime käed,“ selgitab Lank.

Saunas viibimine saab olema nauditav Suitsusaunast inspireeritud Saunumi ainulaadne tehnoloogia ühtlustab kuuma ja külma õhuvoolu ning pakub seeläbi nauditavamat ning tervislikumat saunaelamust. Nüüd saab saunas korralikult higistada, ilma et kuumus hinge kinni võtaks.

Saunumi seade tõstab leiliruumi niiskustaset, ühtlustades samal ajal temperatuuri õhukihtides. Justnimelt temperatuuride kihistumine on põhiprobleem nüüdissaunades, kus temperatuur kõigub 30–40 kraadi vahel põrandal kuni 90–120 kraadini lae all. Selline erinevus pole aga meeldiv ega ka kasulik liigestele ja vereringele. Saunumi terviklahendus pakub ühtlasema temperatuuriga keskkonda, milles keha hakkab ka kiiremini higistama.

Saunumi patenditud tehnoloogia rikastab leiliruumi õhku soolaioonidega, mis puhastavad õhku, vähendavad füüsilisi vaevusi, tervendavad nahka ja parandavad und.

Sellest kõigest lähtudes nimetab Erko Lank Saunumi tehnoloogiat lausa geniaalseks. „See on revolutsioon saunamaailmas, sest Saunum teeb saunas viibimise nauditavaks,“ kiidab Lank. „Kui varem oli pea kuumas ja varbad külmas ning inimene väsis saunatamise ajal ära, siis nüüd on niiskust mõnusalt, õhk liigub ringi ning temperatuur on ühtlane.“

Hästi läbi mõeldud kontseptsioon Saunum Primary

Saunum Base

Saunum Premium

Lank peab end tõeliseks saunaentusiastiks ja leiab, et ka

Tutvu Sauna Teami tegemistega aadressil www.saunateam.ee ja Saunumi toodetega www.saunum.com

Mai 2021

Revolutsioon saunamaailmas – Saunumi seadmed pakuvad kõrvetava leili asemel lõõgastavat kogemust!

kliendile on tähtis müüa emotsiooni – ning seda on parim teha Saunumi saunaseadmetega. „Loomulikult on häid tootjaid veel, kuid Saunumi keristel on hästi läbi mõeldud kontseptsioon,“ toonitab ta. Märkimata ei saa jätta ka saunaseadmete välimust, sest need on ideaalseteks disainielementideks – kui ühelt poolt tunduvalt kerised massiivsed, siis teisalt meeldivalt õhulised.

Saunumi seadmeid soovitab ta eelkõige inimestele, kes armastavad sauna kui tegevust. „Kerised sobivad neile, kes tahavad saada head ja niisket leili ning kes ei soovi ihunuhtlemist.

Näiteks mina – mulle meeldib saunas sotsialiseeruda ning et ei peaks leili viskamise ajal küüru selga tõmbama,“ kirjeldab ta.

Asjatundja kogemuse järgi on klientide hulgas kõige populaarsem Saunumi toode Primary. „Tänu heale hinnale on ost jõukohane enamikule inimestele.

Võrreldes tavakeristega, pakub see aga kindlasti klass kõrgemat kvaliteeti,“ lausub Lank. Pealegi on eraklientide saunad pigem väiksemad, tänu sellele passib Primary neile hästi.

Kõige kallim Saunumi keristest on Professional, mida on paigaldatud peamiselt äriklientidele, aga ka eraisikutele. Lank tunnistab, et temalgi on plaanis oma sauna Saunumi Professionali saunaseade paigaldada. „See on suurepärane, kui tahad nautida head pikka leili ja suitsusauna efekti,“ kinnitab ta.

19

SISUSTUS

Köögi kujundamine – kuidas saavutada parim tulemus?

Iga köök on väga personaalne ning sõltub selle kasutaja soovidest ja harjumustest. Kujundades ei saa ära unustada mitut nii-öelda kirjutamata reeglit. „Kirjutamata reegel on näiteks see, et külmkapi kõrval olgu vaba tööpind, kuhu panna kapist võetud asjad; mõlemal pool valamut olgu samuti vaba pind, sest seal käib toidu ettevalmistamine ja hilisem nõudepesu. Ka pliidi kõrval peaks ruumi olema – kas või selleks, et potis midagi segades oleks küünarnukil ruumi ega lööks seda vastu kappi või seina ära,“ loetleb köögikujundaja Hiie Härm.

Mugavaks teeb köögi see, kui igal asjal on oma koht. „Mõistlik on paigutada nõudesahtlid või -kapp nõudepesumasina kõrvale või kohale.

Nii on mugav masinast nõusid võtta ja kappi panna. Samamoodi sätitakse kõik pliidi juures toimetamiseks vajalikud asjad lähedale – maitseained pliidi kohale riiulisse või sinna kõrvale väljatõmmatavasse kargokappi, pannilabidad, kulbid ja pajalapid pliidi alla sahtlisse,“ räägib Härm. Üleüldiselt soovitab ta igal perel läbi mõelda, mis tegevusi millises köögi osas tehakse ja selle järgi asju sättida.

Mai 2021

Kappidest ja töötasapinnast

20

Köök võiks sobida maja tervikstiiliga. Praegu ehitatavad majad saavad modernsema lahenduse, renoveeritavad talumajad klassikalise või hubase maakoduköögi. Värvi valimisel tasub Härmi sõnul lähtuda mõnest põhitõest: „Väikestes ruumides kasuta heledaid värve, põhjapoolses köögis sooje toone ning kui köök ja elutuba on koos, siis võiksid mõlemas olla sarnased toonid.“ Populaarsed värvid on valge, hall ja puidutoon, viimasel ajal ka must ja roheline.

Köögikappide valik on üsna lai, kuid enamasti meeldivad eestimaalastele klassikalised kandilise raamiga kapiuksed või modernsed ehk siledad uksed. „Oluline on kapis kasutatav furnituur – see peab olema kvaliteetne, sest uksed käivad ju pidevalt kinni-lahti,“ rõhutab ta.

Töötasapinnaks valitakse tavaliselt kõrgsurvelaminaat. Seda on ühevärvilist, paljudes puiduimitatsioonides ja toonides ning kiviimitatsioone. „Teine sage materjal on kivi: kvarts või üha enam kasutust leidev keraamika. See on tugev ning vee- ja kuumakindel,“ toob Härm välja. Puiduusku inimesed armastavad ka täispuidust töötasapinda.

Kõrgsurvelaminaat on hinnalt soodsaim, kuid sellega koos ei saa kasutada altmonteeritavat valamut. Samuti pole materjal vee- ja kuumakindel. „Kivist tööpinnad on hinnalised, kuid valamu saab paigaldada tööpinna alla, mis on hügieeniline ja teeb puhastamise kergeks. Puru saab kiirelt pühkida üle serva valamusse,“ seletab Härm.

Töötasapinna värv võiks kappide kõrval olla kontrastne – kas või vähesel määral. „Kui teha näiteks valged köögikapid ja tööpind, siis on tulemus ühtlaselt plass. Sageli tehakse tööpind ja põrand sarnased, olgu siis sooja puusüü mustriga või halli kivimustriga,“ ütleb asjatundja.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ENVATO ELEMENTS, ERAKOGU

Head lahendused kööki

Kuidas raha kokku hoida?

Kõige vajalikumad asjad köögis on külmkapp, valamu, segisti, pliit (võib ka kahe keeduplaadiga), ahi ja õhupuhasti, nende vahele mõni sahtel ja kapp.

Kuna nüüdisajal on köök ja elutuba tihti koos, eelistatakse integreeritud külmkappi ja mikrolaineahju. „Integreeritava külmkapi eelis on, et ta sobitub ilusti köögimööbliga ning üldmulje on ilusam. Tavaline külmkapp aga mahutab rohkem. Eraldiseisev mikrolaineahi asetatakse töötasapinnale, kus see võtab ruumi, või pannakse seinakappide alla lahtisele riiulile,“ räägib Hiie Härm (pildil). Ülimalt oluline on õhupuhasti, selleta ei kujuta tänapäevakööki ettegi. „Pliidilt kerkib auru, mis on segunenud toidulõhnade ja praadimise puhul ka rasvaga.

Kui õhupuhastit ei ole, siis liigub lõhn kogu ruumi ja imbub riietesse. Veelgi hullem lugu on rasvaaurudega, mis ladestuvad pliidi lähedal kappidele,“ selgitab ta.

Muide, üha enam tuleb turule ka pliite, millesse õhupuhasti on integreeritud. „See tähendab, et pliidi keskel on ava, mis tõmbab aurud sisse. Niisugused pliidid sobivad hästi köögisaarele, mida tänapäeval väga soovitakse,“ osutab Härm. Tehnika osas toob ta esile Hobto-Hood pliidi ja õhupuhasti, mis suhtlevad omavahel. „Kui pliidilt tuleb rohkem auru, siis õhupuhasti valib ise suurema tõmbekiiruse,“ lisab ta.

Köögimööbel koos tehnikaga on üks suuremaid väljaminekuid kodu ostmisel või renoveerimisel. Sellepärast soovitab Hiie Härm võtta aega ja võimalusi vaagida. „Läbimõeldud planeering, töövood, käiguteed, oma pere toimingud, asjade maht ja nende kasutamine – sellele kõigele tuleks mõelda kas ise või spetsialisti abiga,“ märgib ta.

Lootes köögi pealt raha säästa, võib kasutada lihtsamaid lahendusi, standardsete laiustekõrgustega kappe ning osta väiksemate lisavõimalustega tehnikat. „Kokku hoida ei tohiks sahtlisiinide arvelt, need olgu korralikud. Samuti prügisüsteem, sest seda kasutatakse sageli.

Pole vaja lahendust, et tõmbad käega kapi lahti ja avad prügiämbri kaane. Eelista korralikku süsteemi, mis kannatab tuhandeid kordi kinnilahti tõmbamist,“ toonitab ta.

Härmi hinnangul tehakse tihti see viga, et ei küsita professionaalide nõu. „Inimesed ei oska ise planeerida nurgalahendusi. Valamu ja nõudepesumasin peaksid asuma kõrvuti, aga kindlasti mitte nurga all. Ruumi planeeringu osas võib hiljem tekkida kahetsus, et oleks pidanud selle siia või tolle sinna panema. Ei arvestata töövooge ega valguse langemist. Inimene näeb kitsalt üht-kaht lahendust, aga köögikujundaja nelja-viit,“ kinnitab Härm. www.köögikujundaja.ee

Sk.

21

Mai 2021

SISUSTUS

Siinkohal viitab Hanson tunnustatud Montessori pedagoogikale, mida saab lastetoas väga oskuslikult rakendada. Tegu on kasvatus- ja õppemeetodiga, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina. „Kujundasin hiljuti Montessori põhimõttel lastetuba, mille siht oli stimuleerida lapse enesekasvatust ja iseõppimist. Montessori järgi saab seda teha 12. eluaastani. Minult toa tellija eesmärk ja soov oli, et laps saaks omas toas kõigega hakkama ja ema ega isa ei peaks teda pidevalt aitama – näiteks et asjad oleksid tema kõrgusel, ta toimetaks ise oma riietega, paneks ebavajalikud esemed ise ära ning voodi oleks mõnus pesa,“ selgitab spetsialist. Oma asju iseseisvalt sahtlisse ja nagisse pannes õpib laps elutähtsaid oskusi.

Vanema rahakotile on aga nagide ja sahtlite eelistamine hea valik, sest need on tunduvalt soodsamad kui suur riidekapp.

Milliseid valgusteid valida?

MUDILASE TUBA: jäta üldpilt neutraalseks, mängulisust lisa detailidega. „Lastetoa disainimisega ei tasuks liiale minna ja seda ülearusega koormata. Taustsüsteem olgu rahulik, sest tuppa tekib nagunii asju, näiteks lapse enda joonistusi,“ ütleb sisekujundaja Annika Hanson.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTO: ENVATO

Mai 2021

ELEMENTS

22

Lastetoa seinte värvi valides võiks hoiduda intensiivsetest põhivärvidest (punane, kollane sinine), eelistada tasub pastelsemaid toone. „Kui ikkagi tahta midagi julgemat, värvige üks sein silmatorkavamalt.

Samamoodi on tapeediga – kui see on mustriline ja loomapiltidega, siis võiks seda kasutada ainult ühel-kahel seinal ning ülejäänud jätta neutraalseks,“ räägib ta. Just see kindlustab, et üldpilt saab piisavalt rahulik ja lapsel toas mõnus olla. „Kui toa valmides tundub, et joonistusi ja kaunistusi on siiski vähe, saab laps üheskoos vanematega

pilte juurde riputada,“ ütleb sisekujundaja.

Kui seinad on värvitud ja tapeeditud, on aeg mööblit ja aksessuaare valida. „Loomulikult oleneb kujundamine paljuski ruumist ja selle suurusest, kuid alustada võiks voodi paigutamisest. Tõenäoliselt on sellele vaja kõige suuremat nurka,“ osutab Hanson. Võimalusel sättige nii, et voodi ei jääks liialt akna alla – see annab lapsele rohkem privaatsust.

Nüüdisajal leiab mööblipoodidest igasuguseid magamisasemeid. „Hästi moodsad on maja- ja telgikujulised voodid. Ruumisäästvad lahendused on kahekorruselised narid – alumisel tasandil on mängunurk ning ülemisel voodi, kuhu laps redelit mööda ronib,“ seletab sisekujundaja.

Saadaval on ka kokkukäivaid voodeid, mis pakitakse päevaseks ajaks seinale kokku. Seesugune va-

riant on kaalumist väärt, kui tuba on väga kitsas ja asjad ei mahu muidu ära.

Lasteaialapsele kirjutuslauda vaja pole, kuid mingi lauake võiks toas siiski olla – soovitatavalt ümmargune, et ta endale kogemata haiget ei teeks. „Kuna põhitegevus käib akna all, kus on rohkem valgust, võiks laua sinna asetada. Kui lauda pole, pange põrandale pehme vaip, kus laps mängida saaks,“ seletab Hanson.

Asjad olgu hästi kättesaadavad Suure riidekapi asemel võiks mudilase toas eelistada riiuleid, sahtleid, nagisid ja stangesid. „Eelkooliealise lapse puhul väldiksin ma kinnist kappi ja ustega toimetamist.

Põnni jaoks on hoopis lihtsamad sahtlid, kuhu panna oma pisikesed pluusid, aluspesu ja sokid,“ leiab asjatundja.

Nagu teisteski ruumides, võiks lastetoas olla mitu valgustit. „Laes rippuv üldvalgusti sobib enamikuks tegevusteks, kuid lapsel on vahepeal rohkem valgust vaja. Hea oleks, kui laual seisaks veel üks lamp,“ ütleb Hanson. Kui ruumis on ainult üks valgusallikas, võiks see olla dimmerdatav ehk reguleeritava valgusvooga.

Voodi kõrvale sobivad kohtvalgustid, mida kasutada lugemisel või pildiraamatute sirvimisel. „Laste suureks lemmikuks on kujunenud aga kettvalgustid, igasugused valguspallikesed ja -tähekesed. Neid saab mitut moodi kasutada, näiteks riputada mööda kardinapuud alla või voodi kohale,“ õpetab sisekujundaja.

Kui ruumis pole piisavalt pistikupesasid, siis saab kasutada laetavaid valgusteid – need on ideaalsed ka öölambiks. Peale põneva väljanägemise on need lastetuppa kõige turvalisem variant.

Konkreetse temaatikaga ei ole lastetoas mõtet liialdada – muidu on kiiresti tüdinenud nii ema, isa ja ka võsukesed. Just sel põhjusel peakski toa üldpilt olema tagasihoidlikum ja mängulisust looma esemetega, mille vahetamine ei maksa palju. „Mängulised ja põneva kujundusega võivad olla näiteks riidenagid ja sahtlinupud, lambid, voodipesu või vaip. Olemas on ka igasuguseid seinakleebiseid, mida saab seinale sättida ja hiljem ära võtta, ilma et need jälgi jätaks,“ loetleb Hanson.

Nüüdisajal on hästi populaarsed ka igasugused tahveltapeedid ja tahvelseinad, millele laps saab kriidiga joonistada ja hiljem maha kustutada. Ruumi muudavad põnevaks ja funktsionaalsemaks magnetseinad, kuhu saab magnetiga näiteks joonistusi kinnitada. „Olen viimasel ajal üsna palju rippuvaid kujukesi kasutanud – kui toas liigub õhk ning valgus paistab eri külgede pealt, tekivad seintele lahedad varjud. Lapsed armastavad seSk da!“ kinnitab asjatundja.

.

23

Mai 2021

„On märgata, et inimesed ei oota maja ümbruselt enam ühekülgset vaadet, vaid soovivad, et aed pakuks rohkem elukeskkonda,“ lausub maastikuarhitekt Edgar Kaare.

AED

Maastikuarhitekti hinnangul on viimasel aastal aiapidajate hulk suurenenud. „Ilmselt on sel väike seos koroonaviiruse levikuga. Kui varem veedeti meeleldi aega näiteks fitnessiklubides või muudes meelelahutuskohtades, siis nüüd ollakse kodusemad. Ja kodus püütakse aina rohkem ümbrust korrastada ja mõelda, mis võimalusi väliskeskkond pakub,“ ütleb ta. „Kuna usutakse, et aednikud on ühed maailma kõige õnnelikumad inimesed, siis on see tendents väga tervitatav,“ rõõmustab Kaare.

Looduse enda kunsti austamine Edgar Kaare toob huvitava näite: aiatrende saab võrrelda kiirmoega. „Alati leidub neid, kes tahavad uute kiirete vooludega kaasa joosta. Samas nähakse aiakujundust hoopis ajatuma lähenemisena, kus põhiasjad võiksid olla püsivalt välja ehitatud.

Neid pole iga natukese aja tagant mõtet muuta,“ kinnitab ta.

Aeda kujundades on tähtis jälgida, et maja arhitektuur ja aed omavahel sobivad. „Tähtis on hoone poole vaadata – et aed oleks selle arhitektuurikeelega kooskõlas,“ rõhutab Kaare.

Aiamaa kujundamisel on aina enam hakatud ilu nägema just ökoloogilisuses. Kui paljudes vanemates Euroopa riikides on elurikkaid aedu juba mõnda aega, siis Eestisse on need jõudnud alles viimasel ajal. „Seda trendi on näha ka kliendi eelistusi vaadates – inimesed näevad ilu selles, mis on loodusega kooskõlas,“ sõnab maastikuarhitekt.

Aia ökoloogilisus eeldab loodusmaastiku maksimaalselt säilitamist, selle potentsiaali kasutamist ning looduse enda kunsti austamist. „Mida mitmekesisem on haljastus, seda rikkalikum on ka sealne elustik.

Aiakujundus võiks anda loodusele – elustikule, lindudele ja putukatele – midagi juurde,“ selgitab Kaare.

Ilu peitub on loodus

Mai 2021

Mida mitmekesisem on keskkond, seda tervemad oleme

24

Sageli soovitakse oma aias näha veeelementi. „Kui varem eelistati nii-öelda elutut veekogu ehk basseini, mida hoiti kemikaalide ja komplekssete filtersüsteemidega pidevalt puhtana, siis nüüd on uus suund. Aiapidajad tahavadki, et nende lombikesse või tiigikesse tekiks elu – milline rõõm, kui sinna satuvad konnad, linnukesed või muud väikeloomad! Kuna linnakeskkonnas on vesi enamasti torude kaudu ära juhitud ja linnaelustikul veesilma keerulisem leida, on iga selline lahendus tervitatav,“ räägib Kaare. Pealegi saab loodusliku veekogu põhise lähenemisega vastata vägagi erineva ilumeelega aiaomanike ootustele.

Asjatundja muigab, et paljudele on niisugune natuke metsik aiakujundus veel võõras. „Eks paljud on harjunud sellega, et ilusas aias peab olema elupuude rida ja pügatud muru. Aga ilumeel, nagu ka inimeste keskkonnateadlikkus on muutumas,“ kinnitab ta.

Veelgi enam: maastikuarhitekti sõnul näitavad uuringud, et mida mitmekesisem keskkond meid ümbritseb, seda tervemad oleme. „Iga väikese aiakujundusega võiks

midagi looduse hüvanguks teha. Nii võidavad mõlemad osapooled,“ leiab ta. Ökoloogiaga seostub keskkonnasäästlikkus, mis on samamoodi aia kujundamisel väga teemakohane. „Ka meie püüame maastikuehituses valida selliseid materjale, mis peavad pikalt vastu. Eesmärk ei peaks olema iga viie aasta järel aeda kapitaalselt ümber ehitada,“ nendib Kaare.

Aiapaviljon ja trenninurk Trendide valguses võetakse kasutusele üha enam erinevaid materjale – olgu need sünteetilised plastmaterjalid või plasti-puidu komposiitmaterjalid. „Eks iga müügimees kiidab oma toodet ning räägib, et see on sama hästi kui hooldusvaba ja kestab igavesti.

Oleme näinud, et tulemused ei ole sellised nagu lubatud, halvimal juhul on juba teiselkolmandal aastal tükid taga. Pigem eelistada

Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi kui hukkub liikluses!

selles, mis ega kooskõlas.

Mõõtmised on akrediteeritud ISO:17025:2107

Kuigi iga trendiga ei ole mõtet kaasa minna, siis tegelikult võiks aiapidamise juurde ikka väike katsetamine kuuluda.

Siinkohal toonitab Kaare, et eksperimenteerida tasuks haljastusega, mida on hiljem lihtsam ümber vahetada või muuta. „Kulukas osa aiakujundusest ehk püsivad rajatised, nagu sillutis, terrass, varjualune, valgustus elektritoitega, samuti suurema ja aeglasema kasvuga puittaimede istutamine võiks olla trendiülene. Aga uus madalhaljastus või igal aastal erinevate taimede kasvatamine on põnev,“ seletab ta.

Piirdeaedade meistriklass aastast 2000 • Klassikalised puitpiirded • Puit- ja metallpaneelaiad • Pressbetoonist aiaelemendid • Tiib- ja liugväravad

• Värava-ajamid • Metallpiirded • Võrkaiad • Tõkkepuud

aias läbiproovitud materjale, nagu kivi, betoon, kvaliteetse tugeva struktuuriga puit,“ mõtiskleb asjatundja.

Märgata on sedagi, et aia funktsionaalsus hakkab vaikselt mitmekesistuma. „Pikalt on aed olnud lihtsalt midagi, mida vaadata ja imetleda. Täna tundub, et seda nähakse kui eluruumi, mis võiks meile midagi pakkuda,“ ütleb Kaare. Näiteks rajatakse viimasel ajal aiamaale järjest rohkem jooga- ja trenninurkasid või väikeseid korvpalliplatse. „Aiaruum on koht, kus aega veeta – niisiis tahavad inimesed, et neil oleks paik, kuhu tuule või vihma käest varjuda. Ka kehvema ilmaga saab varjualuse all mõnusalt olla, grillida ja päeva nautida,“ jutustab Kaare. Kui paigutada sinna ka mõni soojuslamp ja õdus välisvalgustus, saab meeldivate olemistega õue kolida juba varakevadel ning tagasi tuppa liikuda alles hilissügisel.

Kui pikalt polnud tarbeaiandus kuigi populaarne, siis viimastel aastatel on see järjest enam pead hakanud tõstma. „Kel on suurem maatükk, võiks teha ruumi näiteks viljapuuaiale või peenardele, kus köögivilja kasvatada,“ arvab maastikuarhitekt. Kes asja nii suurelt ette võtta ei taha, tekitagu terrassile või rõdule väike aiakast. „Kas pole mitte mõnus noppida oma terrassil kasvatatud maitsetaimi salati või muu söögi juurde? Plussiks on ka see, et söödavad taimed on väga dekoratiivsed!“ Samamoodi nagu majas on iga tuba ja selle funktsionaalsus läbi mõeldud, võiks talitada ka aias. „Töötades oma aia iga ruutmeetri eelkõige funktsionaalses plaanis läbi, mõistad, mis potentsiaal seal peidus on ja sünSk nib aed kui püsiväärtus,“ ütleb Kaare.

.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ENVATO ELEMENTS, PRIIT PENT, KRISTIAN NIGUL ( OÜ VÄLI )

eritex@eritex.ee +372 6552 713; +372 512 1865 www.eritex.ee Allika tee 20, Alliku, Saue vald 76403

Kui kodu saab alguse piirdeaiast…

Mai 2021

Tarbeaiandus on taas teemas

25

AED

AIAPIDAJA ABC: mida on vaja, et aed oleks nii esinduslik kui ka funktsionaalne?

Aed on nagu väike maailm, kus toimetades aeg kiirelt möödub. Kuid milliseid tarvikuid aiapidaja vajab? Kuidas hoida oma maalappi korras? Milliste nippidega see eriliseks muuta? Mida peaks teadma algaja aednik?

Mai 2021

TEKST: LIINA

26

METSKÜLA FOTOD: ENVATO ELEMENTS

KASVUHOONE Bauhausi aiandusspetsialisti Simone Sagri sõnul on kasvuhoonete valik ülimalt lai – niisiis peaks kõigepealt mõtlema, mida seal plaanitakse kasvatada. On nendeks tomatid ja maitsetaimed?

Või tahaks ka kurki ja paprikat? „Keskmise pere kohta võiks kasvuhoone olla 10–14 ruutmeetri suurune. Arvestada tuleb, et igale taimele on vaja vahe jätta,“ toob ta välja.

Kui vanasti olid peamiselt kasutusel kaarkasvuhooned ja isetehtud kilekasvuhooned, siis nüüd on neid ka näiteks klaasist ja pleksiklaasist. Lisaks leidub väiksemaid variante, mida kasvualuste peale panna. Populaarsed on ka kasvuhooned, mida kasutatakse suvemajana – need on neli- või kuusnurksed korraliku terrassipõrandaga ning ruumi leidub vaid mõnele lillepotile. „Ükskõik millise valid, aga igal juhul võiks aias kasvuhoone olla – see pikendab tunduvalt aega, kui saad väljas askeldada,“ ütleb Sagri.

Kasvuhoone asukoha valimisel püüa sättida see põhja-lõunasuunal – ehk muud hooned jääksid põhja poole ega hakkaks päikest varjutama. Nii saavad taimed maksimaalselt valgust. Kasvuhoo-

nele tuleks leida tuulevaikne koht ning kui võimalik, siis mitte ehitada seda puude ja põõsaste alla või kõrvale. Sel moel hoiad ära kasvuhoone sammaldumise ja sügislehtede kogunemise katusele. Loomulikult jälgi, et kastmisvesi oleks lähedal.

Kasvuhoonete juures kasutatakse nüüdisajal üsna palju automaatikat, näiteks aknaavajat, elektritermostaadiga mullasoojendit ja kastmis-

süsteemi. „Aknaavaja on väga mugav, sest teinekord läheb soojal päeval meelest kasvuhoone uks avada. Kuna nende paigaldamine on üsna keeruline, siis tuleb instruktsiooni hoolikalt lugeda – kõige tähtsam on aknaavajat enne külmkapis kalibreerida,“ toob Sagri välja. Õuekraani külge kinnitatavad kastmiskompuutrid alustavad seadistatud ajal kastmist. Süsteemil on andurid ning need võtavad arvesse, kui niiske on muld ja kas hiljuti on sadanud. Kasutajate hulgas on populaarsed ka imbkastmissüsteem ja tilkkastmisvoolikud (maa sisse paigaldatavad).

Elektrilise termostaadiga mullasoojendi on aga oluline abiline taimede eelkasvatusel.

>>>

27

Mai 2021

<<<

NIIDUKID Sobiva niiduki valimisel lähtu sellest, kui suurt pinda on vaja niita. „Näiteks ridaelamubokside aedades võiks kasutada väikest elektriniidukit, käsiniidukit või akuniidukit. Mina pooldan väga akuniidukeid, sest nende puhul pole vaja juhtmeid vedada, masinad on kerged ja töötavad vaikselt,“ leiab Simone Sagri. Enamasti on akuga niidukid loodud nii, et nende akud ühilduvad teiste sama firma tööriistadega.

Keskmise suurusega koduaia puhul annab ekspert nõu võtta appi bensiinimootoriga niiduk (sest juhtmete vedamine on liiga tüütu) ning suurte aedade puhul tulevad mängu murutraktorid. Ülimugavaks variandiks on robotniidukid, mis toimetavad ise ja hoiavad muru pidevalt hooldatuna. Samblale see pidev liikumine ei meeldi, mistõttu kasvab ta kehvemini.

AIAKUUR

Mai 2021

Kasvuhoones kasutatavaid tööriistu võiks hoida kasvuhoones. Kui seal pole ruumi, siis oleks hea kasutada aiakuuri. Samamoodi on see sobiv paik aiakäru või aiamööbli hoiustamiseks.

Aiakuuride valik on väga lai, kuid ühise nimetajana võib välja tuua, et enamik neist on värvimata.

Niisiis saab inimene ise valida täpselt niisuguse tooni, et see sobiks maja kõrvale.

Saadaval on ka soodsamad plekist aiakuurid, mida kasutatakse pigem ajutise variandina. „Kui aed on majast kaugemal, siis tegelikult sobib sinna ka plekist aiakuur,“ ütleb asjatundja.

28

KASTMISTARVIKUD Igas aias peaksid olema kastekannud, millega taimedele ja lilledele vett viia. Väiksemas aias saab kasta ka rulli peal olevaid voolikuid kasutades.

Kui endal pole mahti kasta, siis tulevad appi kastmiskompuutrid. Olemas on ka maasisesed voolikud, mis kindlal ajal, näiteks kord päevas hommikul, löövad vihmutid välja ja hakkavad kastma.

Enamik kastmissüsteeme töötab tänapäeval Bluetoothi peal ning kõike saab mobiili kaudu seadistada.

Soojust igasse tuppa!

MURUÕHUTID Kui hea on kõndida paljajalu samblikuvabal ja umbrohuta pehmel murul! Selle saavutamisel on üheks abimeheks muruõhuti.

Muruõhuti teeb pinnasesse peeneid sooni ning tõmbab mulda veidi välja, seeläbi pinda kobestades ja õhutades. „Muruõhutid on peamiselt piidega, mis eemaldavad sambla ja eelmise aasta muruvildi. Väga head muruõhutid on sellised, millel on komplektis nii piid kui ka noad – need hakivad muru läbi, mistõttu hakkab see paremini kasvama. Kasutades nugadega muruõhutit, tuleb arvestada, et pärast õhutamist on vaja muru uuesti külvata,“ selgitab Sagri.

Muruõhutit tuleks kasutada nii kevadel kui ka sügisel, enne ja pärast kasvuperioodi. Suve jooksul kasuta aga õhutusreha. „Selle teravad piid kraabivad maapinda ning niiviisi püsib muru rohelisem ja ilusam.“

LINNUPELETID Linnupeletid on vajalikud aeda, kus on maasikapeenrad, kirsipuud või punased ja mustad sõstrad. Klientide lemmikuks on öökulli- ja rongakujulised peletid, sest need on väiksemate lindude jaoks kõige hirmsamad.

Peenardele ja puudele sätitavad peletid on õhulised ja liikuvad, jättes mulje, et lind tiirleb ümber puu.

Palju kasutatakse ka helkivaid linnupiike, kuid Sagri soovitab need aeg-ajalt ära võtta ja siis jälle tagasi panna. „Muidu harjuvad linnud pulkadega ära ega karda neid enam,“ lausub aiandusekspert.

Kui peleteid kasutada ei soovi, siis tõmba maasikatele peale loor ning puudele ja põõsastele võrk.

HEKIKÄÄRID

JÄÄTMEKASTID JA AIAKOMPOSTRID Kompostimine on looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, seened ja vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali. Selle tulemusena tekib biolagunevatest jäätmetest toitainerikas muld. Kuna igal aednikul jääb üle rohkelt orgaanilist materjali, on mõistlik tuua aeda jäätmekast või aiakomposter. „Kõige lihtsamad on metallist võrega kompostikastid, kust õhk käib läbi.

Nende puhul tuleks arvestada, et sinna peaks aeg-ajalt viskama vahele kihi kompostikiirendajat. Valikus on ka kompostikastid, mis on ilma soojenduseta, kuid näevad head välja. Paremad on aga soojenduse ja tuulutussüsteemidega, sest nendes võtab mulla valmimine vähem aega. Kui tavatingimustes läheb kaks-kolm aastat, siis soojendusega kompostikastis õnnestub see umbes ühe aastaga,“ selgitab Sagri.

Kasutades aga lahtist kompostikasti, kindlusta, et see paikneb varjulises kohas. Kui päike paistab peale, kuivab see kiiremini ning võib juhtuda, et kompost pole nii väärtuslik.

Kindlasti soovitab Sagri kasutada kompostiergutit, mis kiirendab majapidamis- ja aiandusjäätmete kõdunemist toitainerikkaks mullaks. „Ma tean, et paljud kasutavad ka kanakakat, kuid spetsiaalne kompostierguti toob sellesse ussikesed, tänu neile saab muld õhulisem ja valmib kiiremini,“ sõnab ta. Unustada ei saa ka hargi või kompostikobestiga õhutamist.

Hekki tuleb pügada erinevatel aegadel. „Näiteks kuusehekki peaks lõikama kevadel ja sügisel, lehtpuudehekki mai lõpus. Kui hekki tahetakse vormi lõigata, siis tuleb sellega tihedamalt tegeleda,“ räägib Sagri.

Heki pügamisel soovitab ta kasutada akutoitel või elektrilisi hekilõikureid. „Eriti mugavad on need, millel on pikendatav käepide. Sel juhul ei pea kõrge heki pügamiseks ronima redeli otsa,“ lausub ta.

MUUD TARVIKUD JA TÖÖRIISTAD

ISTUTUSKASTID Istutuskastid on hea lahendus maitsetaimede, maasikate ning mõningate lillede kasvatamiseks. Need sobivad hästi nii aeda kui ka terrassile.

Istutuskasti eelis tavalise peenra ees on see, et muld ei kuiva kinnisel alal nii kiiresti ära. Pealegi ei pääse umbrohuseemned kuigi kergesti maapinnast kõrgemal asuvasse kasti, seega pole seda vaja nii tihti rohida nagu tavalist peenart. Ka väetamisel ei ole ohtu, et vihm uhuks enamiku kasulikke vitamiine taimest eemale.

Sagri hinnangul saab tänu istutuskastidele aeda erilisemaks muuta. „Neid on võimalik tõsta üksteise peale ning tekitada eri kõrgusi.

Kõrgemalt saab midagi veel rippuma sättida,“ osutab ta.

Aednik vajab toimetamiseks hulka mitmesuguseid tarvikuid. „Alustagem eri tüüpi labidatest: terava otsaga, mis on mõeldud kaevamiseks; sirge servaga istutuskasti kühveldamiseks ning äärelabidas, tänu millele valmib korrektne ja ilus peenraserv,“ seletab Simone Sagri.

Mullatöödeks on vaja metallist reha ja kobesteid, põõsaste lõikamiseks oksakääre, aiakääre või hoopis pikendusega oksasaagi. Tekkiva sodi äraviimiseks hangi lehekott või käru.

Kahjuritõrje tegemisel abistavad erinevad pritsid. „Väikeste aiapritsidega on mugav pritsida roose või

kasvuhoones tõrjet teha. Teisalt on olemas ka suuremad pritsid, mis käivad traksidega selga ja millele pumpad rõhu alla, et kõrgemaid puid pritsida,“ räägib Sagri.

Unustada ei saa eri tüüpi kindaid. „Kui tegeled rooside või okkaid täis põõsastega, siis sobivad selleks tugevamad ja pikemad kätistega kindad. Sarnased pikema käeosaga kindad on ka tiikide ja basseinide puhastamiseks. Enamikul töökinnastel on PVC täpid, et tööriist püsiks tugevalt käes ega libiseks ära. Kui kindaid on vaja vaid riisumiseks, siis on olemas sellised, kust õhk käib läbi ja mida kandes ei teSk ki ville,“ ütleb spetsialist.

.

REKLAAMTEKST

Igal rohenäpul on unistus oma ideaalsest aiast õite rohked ja lopsakad taimed ning nende kasvu toetav viljakas muld. Tihti aga avastame ennast olukorrast, kus kobeda musta mulla asemel on meie koduõuel väheviljaks paepealne, liivane või savine pinnas. Sellises olukorras on parim lahendus kasvatada seal just neid taimi, mis on antud kasvukohale sobilikud või siis mullaviljakuse suhtes vähenõudlikumad. Sedasi osavalt planeerides võib tulemuseks olla väga kaunis ja eriline aed. Samas seab väheviljaks muld suured piirid võimaliku taimevaliku osas ja kõiki lemmiktaimi ei pruugi olla võimalik istutada, sest nad kasvavad aeglaselt ja jäävad kiduma.

Mullaviljakuse parandamiseks on olemas erinevaid mooduseid: mineraal- või orgaaniliste väetistega väetamine, komposti või muude sidusainete lisamine, mis aitavad parandada mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi.

Istutusalasid kattes tasub eelistada varianti, kus multš laotatakse otse mulla pinnale.

Otsekontaktis mullaga algab multši lagunemine oluliselt kiiremini ja lagunenud osad segunevad paremini mullaga. Kui iga aasta multši kihti 2 - 3 cm paksuses uuendada, võib näha, et 5 - 6 aasta möödudes on multši kihi alla n-ö vana mullakihi peale tekkinud 3 - 5 cm paksune toitaineterikas lagunenud multši kiht. Sügavamale kaevates on näha, et lagunenud multši peenemad osad on

sademete poolt uhutud ka varem peenras olnud mullakihtide vahele. Sedasi saab luua viljaka ja koheva mullakihi, kus enamus taimed kasvavad edukalt.

Tänu multšimisele muutub muld kohevamaks ja õhulisemaks, mis tagab selle, et maapinnal ei ole enam ohtu suvel üle kuumeneda ning talvised külmakerked ohustavad taime juuresrtikku vähem. Muld hoiab paremini optimaalset niiskust, sest rohkelt orgaanilist ainet sisaldav muld on põuakindlam. Kui katta istutusalad piisavalt paksu multšikihiga, milleks on peene männikoore puhul 5 - 8 cm, on umbrohu kasvamine tugevalt pärsitud ja kui juhtubki mõni juurumbrohi multšikihist läbi tulema, siis on nende eemaldamine kohevast mullast tunduvalt lihtsam.

Peen männikoor on saadaval puistes ja pakituna 70 liitrises kotis, 1,8 m³ Big-Bagis või 3,5 m ³ suurpallis.

Mai 2021

Väga tänuväärsed materjalid mulla omanduste parandamiseks on orgaanilised multšid.

Mida peenema struktuuriga on materjal, seda parem. Seda just seetõttu, et peenemad multši osakesed lagunevad mullas elutsevate mikroorganismide toel kiiremini taimede poolt hästi omastatavateks toitaineteks.

Peenikest männikoort osakeste suurusega 0 - 15 mm sobib kasutada istutusalade katmiseks ning lisandina erinevates istutussegudes.

29

AED

Hakates terrassi või rõdu pesema-õlitama, pane kätte kummikindad, jalga korralikud jalatsid ning valmistu põhjalikuks nühkimiseks. „Võrdleksin pesemist sellega, kuidas laevapoisid laevatekki puhastasid – laudis kergelt märjaks, siis pesuvahendiga üle ning seejärel küürimine.

Pind tuleb pidevalt niiske hoida, et mustus tagasi kinni ei kuivaks,“ juhendab spetsialist. Hea nipp on valida pesemiseks päev, kui ei ole palju päikest – siis ei kuiva lauad kiiresti ära.

Hiljem tuleb pesuvahend hoolikalt maha loputada. „Kui vahend jääb laudisele, väheneb õli haakuvus ning see ei saa pooridesse imenduda,“ ütleb asjatundja. Selleks, et pesuvahend täielikult välja saada, soovitab ta kasutada survepesurit. Aga tähelepanu – mitte lähemalt kui 30 sentimeetrit, sest tugev veejuga võib puidu pinda sügavalt kahjustada. Muide, survepesuri või terrassipesumasinaga loputades on veekulu tunduvalt väiksem kui ämbritega möllates.

Kuidas ja millal õlitada?

SUVEKS VALMIS: pesemine ja õlitamine tagab terrassi pika ea. „Terrassi või avatud rõdu tuleb aastas vähemalt korra hooldada, et see püsiks kaua ega hakkaks mädanema,“ toonitab Terrass.ee meister Heikki Kilkson.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ENVATO

Mai 2021

ELEMENTS

30

Kõige suurem terrassi lõhkuja on just ilmastik. „Päike ja vesi rikuvad puidu pinda ning tekitavad pragusid. Hiljem kasvab nendesse sammalseen, mis omakorda muudab terrassilauda kehvemaks ja mädandab seda,“ toob spetsialist välja.

Niisiis on soovitatav hooldada terrassi umbes kord aastas, väga usin inimene teeb seda lausa kaks korda. „Hooldades kevadel, on terrass ilus terve suve. Kui sügisel teine hooldus ette võtta, elab lahtine rõdu jällegi talve paremini üle,“ sõnab Kilkson.

Vahel kipub aeg aga käest kaduma ning hooldustöö jääb tegemata. Tegelikult ei pea liigselt muretsema, sest aastakese vahele jäädes ei juhtu midagi hullu. „Erinevus on lihtsalt terrassi välimuses, sest see on rohkem tuhmunud,“ osutab asjatundja.

Pärast veranda ehitust võiks seda hooldada juba samal hooajal, enne tee aga lauatüüp kindlaks. „Olemas on nii õlitatud kui ka tavalisi immutatud terrassilaudu. Õlitatud laua puhul tuleks kohe pärast paigaldust ühtlustav õli peale kanda.

Immutatud variandi puhul peaks see paar-kolm kuud vihma ja päikese käes olema ning alles siis õlikihi peale saama,“ seletab meister.

Märkamaks, et väliala vajab õlitamist, pole tegelikult isegi kogenud pilku vaja. „Silmaga on näha, et terrass muutub tuhmimaks – varasema pruuni asemel on värv pigem hallikas kerge rohelise kumaga,“ lausub Kilkson. Lisaks on see vihmaga libe. „Kui puidupragudes kasvavad seened ja samblik, jääb väikestesse vahedesse jääkniiskus ning pealmine pind muutub libedaks.

Samas korralikult õlitatud pind ei ole jala all kunagi libe,“ kinnitab spetsialist.

Enne õlitamist tee süvapesu Eestis on peamiselt kasutusel rihveldatud terrassilauad, millel on sooned sees. Kuna sooned jäetakse enamasti ülespoole (et vihmase ilmaga libedust vältida), hakkavad sinna kogunema liiv, mustus ning vetikad ja hallitus. Niisiis on enne õlitamist tähtis terrass kõigest sellest korralikult puhtaks saada.

Selle tarbeks müüvad ehituspoed (enamasti seebikivi baasil) puhastusvahendeid. „Puit on poorne materjal ning need poorid täituvad aja jooksul mustuse ja sinna kasvava ollusega. Tavaliste vahenditega ei saa seda välja – vaja on süvapesu, mis nii-öelda keedaks selle kõik välja,“ nendib Kilkson.

Õlitama saab hakata alles siis, kui lauad on täiesti kuivad. Kes tahab ühe päevaga nii pesta kui ka õlitada, peaks alustama juba varavalges. „Hommikul ei paista päike veel nii eredalt, seega püsib laud pesu ajal piisavalt märg.

Päeva peale kuivab terrass ära ning õhtul, päikesekiirte vähenedes, saab õlitama hakata,“ kõneleb terrassimeister. Kui võtta õlitamise jaoks eraldi päev, siis olgu taevas võimalikult pilvine.

See on oluline, vältimaks laudade kuivamist enne õli korralikku imendumist. Õlitamiseks kasutatav pintsel võiks olla keskmisest natuke suurem. „Sobiv pintsel on umbes terrassilaua laiune. Kanna õli laua või paari haaval algusest lõpuni, et ei jääks ülemineku kohti,“ selgitab meister. „Pintseldamise tehnoloogia on selline, et ühe tõmbega kannad õli peale ja järgmisega korjad üleliigse ära. Kui aluspind kuivab nii kiiresti, et järgmist pintslitõmmet ei jõua peale kanda, võib tulemus triibuline jääda. Pealegi kipub ülearune õli hiljem kooruma ning üldpilt jääb inetu,“ räägib ta.

Liigse õli saab eemaldada ka käsnaga.

Ehituspoodide riiulitel on terve hulk terrassi puhastusvahendeid ja -õlisid – mida võtta, mida jätta? Terrass.ee meistri sõnul erinevad need peamiselt firmade poolest, kuid osa on ka lahusepõhised, teised vesialuselised. „Vesialuselised õlid on tunduvalt keskkonnasäästlikumad, samas on nende imenduvus natuke nõrgem. Mina soovitaksin aga valida just neid õlisid, millesse on lisatud imendumist soodustavad aineid, näiteks tungaõli. Kindlasti oskavad ehituspoodide töötajad soovitada täpselt sobivat toodet,“ seletab Heikki Kilkson.

Küll aga rõhutab asjatundja, et terrassipõranda jaoks tuleb soetada just vastav terrassiõli, mitte näiteks lasuur- ega katvaid värve.

Ka puidust aiamööbel vajab hoolt Kui terrass on hooldatud, tuleks sama teha ka puidust õuemööbliga. „Kui mööbel on vihma ja UV-kiirguse käes, siis loomulikult vajab ta hooldamist. Samas on aiamööbli puit reeglina natuke teist tüüpi, tihtilugu kasutatakse väärtuslikumat puitu,“ toob Kilkson välja.

Aiamööbli saab tõhusalt puhtaks, kui kasutada tavalist universaalset pesulahust ja lappi. Kindlasti väldi terasnuustikuid, sest need võivad takerduda puidu kiududesse ning seda rikkuda.

Laua ja toolide õlitamise võiks ette võtta keskpäeval, kui õhuniiskus on väiksem. Õlitamise tarbeks on ehituspoodides spetsiaalsed õlid, aga ka mugavalt kasutatavad pihused. Kui tunni jooksul on mõnes kohas näha paksemat õlikihti, siis pühi see puuvillase lapiga maha.

Juba nelja-viie tunni pärast saab mööblit Sk kasutada.

.

REKLAAMTEKST

Maja vajub ja seintes praod?

Pole hullu, tõstame tagasi!

Fotod: Uretek Baltic OÜ

„Olen täiesti kindel, et suudame oma tehnoloogiaga ka Pisa torni sirgu ajada,“ väidab Ureteki juht Roman Reiner-Latõšev täie rahuga.

Kuue esimese korruse korteri seinad olid pragunenud, ühes lausa nii suurelt, et magamistoast sai elutuppa vaadata. Korterelamu pinnasestabiliseerimise tööd kestsid kolm tööpäeva ja inimesed ei pidanud selleks ajaks korterist välja kolima.

„Prismas pidime põrandakalde taastamisel ühe suure väljakutsena arvestama ka kliendi töö eripära. Kaubanduspindadel kehtib rusikareegel, et kui pood on üle kahe nädala kinni, kulub hiljem kliendivoo taastumiseks ligi kuus kuud. Traditsioonilisel viisil põrandate korrigeerimine oleks aga Prisma ligi kaheks kuuks sulgenud – see oli mõeldamatu,“ meenutab ReinerLatõšev. Koos eeltöödega võttis 500-ruutmeetrise põrandapinna loodimine ja stabiliseerimine kokku neli õhtut ja ööd ilma kaubanduskeskuse tavarutiini häirimata.

Kliendi elukorraldus ja töörutiin ei muutu

„Näiteks Tartus stabiliseerisime ja tõstsime kuue korteri ja kahe koridori põrandad ning välistrepid, kokku 560 ruutmeetrit, mis oli kohati vajunud juba neli sentimeetrit,“ kirjeldab Reiner-Latõšev.

Ureteki tehnoloogia teeb tööprotsessi kliendile väga mugavaks, sest aluspindu tihendatakse põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu sisustus jääb oma kohale. Parima tulemuse saavutamiseks on põrandate koormamine koguni vajalik.

Tänapäeval stabiliseeritakse ehitisi geopolümeervaikudega, mida süstitakse pinnasesse, vundamenti või ehitise alla.

Sellisel moel vajumise peatamine ja maja paikatõstmine on ilmselt kõige kiirem viis, kuidas hoone esialgsesse seisu tagasi viia. „Eramajade puhul võtab see tavaliselt paar päeva, vundamentide puhul võib minna ka 4-5 päeva, see sõltub maja suurusest,“ selgitab Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.

Abi saavad ka suured taristuobjektid Tänu tehnoloogiale saab uuesti loodida ka raud- ja maanteid. „Teede vajumine põhjustab mitmeid hädasid – esiteks aeglustab see liiklust ja tekitab ummikuid.

Teiseks hakkab vajunud kohtades teekattesse kogunema sademevesi, mis jäätudes hakkab teed lõhkuma,“ loetleb Reiner-Latõšev. „Kuid peamine – maantee vajumine paneb ohtu kõik liiklejad, sest ootamatust lohust või muhust sobimatul kiirusel üle sõites võib sõiduk kaotada juhitavuse.“

Eestis on tehtud suuri töid, mida igaüks teab – näiteks täideti Tallinna ringteel pinnase vajumise tõttu tekkinud ootamatud tühimikud.

Ka paljud Lasnamäele sõitvad autojuhid mäletavad lauluväljaku tõusutee ebatasasusi, sest pinnas valgus tee alt pidevalt ära.

URETEK annab garantii Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele kaheaastase garantii, pinnasesse süstitava materjali garantii on kümme aastat.

Kogemus aga näitab, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni.

Mai 2021

Ettevõtte senistesse töödesse hoolikamalt süvenedes selgub, et Reiner-Latõševi enesekindlus pole teps mitte alusetu – näiteks tõstsid nad 500 ruutmeetri suuruse äravajunud kauplusepõranda loodi tagasi vaid mõne õhtuga ja sel viisil, et kliendi töö ei katkenud hetkekski!

31

32

Mai 2021