PERSOON
NOORE PERE UNISTUSTE KOD Tartu kesklinna piiril paiknev h „Uue kodu nullist ehitamine olnuks ilmselt lihtsam, aga tahtsime siiski panustada vana maja renoveerimisse. Kuna abikaasa lapsepõlv möödus siin, pealegi on see peaaegu Tartu kesklinnas ja suure privaatse aiaga, paistis otsus igati mõistlik,“ tunnistab Mari-Liis Kukke. Mari-Liisi kodu on selles majas olnud kümme viimast aastat, enne elas abikaasa Karl siin üksinda. „Ega majal midagi viga olnud – lihtsalt oli vaja rohkem naisekätt,“ ütleb MariLiis. Kuna pangalaenudega noored end siduda ei soovinud, otsustasid nad väärika maja renoveerimist alustada tasapisi. Mari-Liis ja Karl on võtnud 1933. aastal ehitatud maja sama hästi kui nulli – aga jupikaupa, rahulikult ja aastate jooksul. „Oleme ladunud uue vundamendi, soojustanud seest ja väljast, remontinud ülemise ja hiljem alumise korruse. Ainsana pole katust vahetanud,“ loetleb Mari-Liis. Ülemise korruse valmides elati mõnda aega just seal. „Kui saime lapsevanemateks, teadsime, et ka all on vaja remont ette võtta. Arvestades, et just seal paikneb köök, olime kursis, et tuleb suurem väljaminek.“ Usinad noored on püüdnud maja võimalikult palju oma kätega ehitada. „Viiel esimesel aastal oli tihti abis ka minu isa. Kui alumisel korrusel jäi renoveerida viimane osa, palkasime mõne remondimehe. Kuna meil oli selleks ajaks kaks last, tundus mõistlik ehitus võimalikult kiirelt lõpule viia,“ selgitab Mari-Liis. „Kindlasti olnuks palju lihtsam elada eemal ja käia siin vaid ehitamas. Meie pidime aga suures segaduses ja tolmus hakkama saama. Mingil ajal oli küll tunne, et teeme hambad ristis lõpuni ja loodetavasti on tulemus seda väärt.“ Samal ajal kui Karl ehitusega möllas, oli Mari-Liisi põhiülesanne poegadega tegeleda. „On ju loomulik, et lapsed tahavad emme ja issiga aega viita, mitte lasta neil kogu aeg ehitada,“ nendib ta. Praegu on vanem poeg Gregor viieaastane ja noorem, Brennet, kolmene.
TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ERAKOGU
Mai 2021
Hall, valge ja puitdetailid
4
Kui väljaspool maja teeb ehitust puudutavaid otsuseid peamiselt Karl, siis Mari-Liisi rida on sisekujundus ja mööbel. „Kuna meil on vanem renoveeritud maja, siis ei saanud me luua loftistiili või mõnda nišiga kujundust. Mingid siia sobituvad jooned olid ees, mida tahtsin järgida. Püüdsime hoida puitmajale omast atmosfääri, näiteks on maja lagi tehtud laudisest,“ seletab Mari-Liis. Kukkede kodul on tugevad Skandinaavia stiili mõjutused, mille märksõnad on avarus, hubasus ja heledus. „Otsustasin, et kodus võiks olla läbiv joon – mingi toon või materjal. Meil on põhivärvideks hall ja valge ning sisse jookseb ka puitu.“ Peale valge ja halli saab nende kodus ka mündirohelist näha. Sellist värvi on diivan, köögitarvikud (näiteks röster) ja Brenneti tuba. „Mis puutub mündirohelisse diivanisse, siis mõtlesin poes tükk aega, kas valida hall või münt. Võtsime nõuks riskida ja teha midagi teistsugust. See oli hea valik ning oleme rahul!“ tunnistab Mari-Liis.
Oluline detail, mis loob Kukkede kodus hubase olemise, on elav tuli. Kamin pole ainult iluasi, vaid ka põhiline küttekolle.
Köök on kodu süda
Kukkede pere tegemisi kodus ja aias saab uudistada nende Instagrami kontol @kukkekodu
Kui tube sisustades on Mari-Liis ja Karl agaralt diskuteerinud ja mõtteid vahetanud, siis ühes olid nad kohe päri – selles, milline saab köök. „Teadsime täpselt, millist kööki tahame. Mõistsime, et see ei pruugi tulla kõige soodsam, kuid tegu on siiski pikaajalise investeeringuga,“ räägib Mari-Liis. Köögi muutis kulukamaks näiteks kvaliteetne kivitasapind. „Töötasapind sobitub siia imehästi ja usun, et see meeldib mulle ka kümne aasta pärast,“ kinnitab noor naine. Muuseas, köögikappide uksed on läbipaistvast klaasist. Mari-Liis toob siinkohal põhjuseks sel-
le, et ta armastab ilusaid nõusid ega soovi neid peitu panna. Enne remonti olid köök ja elutuba eraldi, kuid Mari-Liis teadis algusest peale, et need peavad üheks saama. „Ma ei taha süüa valmistades olla perest eraldi,“ toonitab ta. Kuigi pereema ei pea end superkokaks, siis armastab ta väga köögis askeldada. „Pühapäeviti on meil ühised pikad pannkoogihommikud, naudin neid väga,“ rõõmustab ta. Seepärast peab Mari-Liis kööki üheks oma kodu lemmikkohaks.
Taaskasutus on au sees Mari-Liisi ja Karli kodus pole liiga palju asju ja igale esemele leidub oma koht. „Ma olen see, kes ostab vähem, aga eelkõige seda, mis väga meeldib,“ avaldab naine. „Kui midagi tahan,
