Relika Jaansoo, Kirkke Reisberg

MADALSAGEDUSLIKU PULSEERIVA TERAPEUTILISE ELEKTROMAGNETVÄLJA MEETODIL TEHTAVA RAVI TOIME ALASELJAVALUGA PATSIENTIDE VALULE JA FÜÜSILISELE SOORITUSVÕIMELE

Eff ects of low-frequency pulsed electro-magnetic fi eld on patients with chronic low back pain on physical performance and pain

Relika Jaansoo, Kirkke Reisberg

Abstract

Th e aim of the current study was to evaluate the immediate and long-term post-therapy eff ects of low-frequency pulsed electromagnetic fi eld therapy (lfPEMF) on pain intensity and physical performance in patients with chronic low back pain. Th e study involved 4 participants with chronic low back pain, aged 21-40 years. One patient discontinued the participation in the study, the reasons were not related to the study. Th e study was conducted in the facilities of Tartu Health Care College. 9 lfPEMF procedures were carried out during 3 weeks. Frequency of 15 Hz and magnetic induction of 144 gauss were used and each procedure lasted for 20 minutes. lfPEMF therapy was applied to the lower back region by a specifi c device (Easy Terza Serie, ASA, Italy). Physical performance was measured with performance-specifi c tests: 30-Second Chair-Rise Test; 30-Second Up & Go Test; 30-Second Stair Climbing Test; Five-Minute Walking Test. Th e intensity of low back pain was measured using the Borg Scale. Patients were also evaluated 4 weeks after the end of therapy to assess the post-therapy eff ects. It was concluded that lfPEMF therapy was eff ective for reducing low back pain and improving physical performance, the eff ects were sustained for one month after the therapy.

Keywords: low-back pain, low-frequency pulsed electromagnetic fi eld therapy, physical performance, pain.

Sissejuhatus

Alaseljavalu on levinud haigusseisund, mida vähemalt korra elu jooksul on kogenud 65–80% elanikkonnast ning 5–15%-l alaseljavaluga inimestest kujuneb välja püsiv vaegurlus (Liebenson 1996). Madalsageduslike pulseerivate elektromagnetväljade (lfPEMF) mõju on vähe uuritud ja tõendid selle efektiivsusest on vastuolulised. Seetõttu oli uuringu eesmärk selgitada 3-nädalase lfPEMF-ravi mõju kroonilise alaseljavalu diagnoosiga uuritavatele. Ülesanneteks seati selgitada kohest lfPEMF-ravi mõju alaseljavalule ja füüsilisele sooritusvõimele ning hinnata uuritavate seisundis toimunud muutusi kuu pärast ravi.

Märksõnad: alaseljavalu, madalsageduslik pulseeriv elektromagnetväli (lfPEMF), füüsiline sooritusvõime, valu.

Metoodika

Uuring on valminud rakendusuuringu „Madalsagedusliku pulseeriva terapeutilise elektromagnetvälja toime gonartroosi ja lumbalgiaga haigetele“ raames. Uuringu valimisse kvalifi tseerus neli uuritavat vanuses 21–40 aastat, üks langes uuringust välja põhjustel, mis ei olnud uuringuga seotud. Kolme nädala vältel kolm korda nädalas said uuritavad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ravi lfPEMF-iga (Easy Terza Serie, ASA, Itaalia) (joonis 1 A; B). Kasutati sagedust 15 Hz, magnetvoo induktsioon oli 144 Gs ja seanss kestis 20 minutit. Sellele järgnes neljanädalane ravi mõju püsivuse hindamise periood. Uuritavate füüsilise sooritusvõime hindamiseks kasutati 30 sekundi istumast püstitõusmise testi, 30 sekundi tõusmise ja kõndimise testi, 30 sekundi trepil kõndimise testi ning 5 minuti kõndimise testi. Alaseljavalu tugevust hinnati Borgi 10 palli skaalal. Uuringu korraldamiseks saadi nõusolek TÜ inimuuringute eetika komiteelt (lubade numbrid 190T-3, 193/M-9, 200M-29).

A B

Joonis 1. lfPEMF-i aparaat aplikaatoritega (A) ja aplikaatori asetus alaselja piirkonda (B).

Tulemused ja arutelu

Alaseljavalu on üks suuremaid probleeme meditsiinivaldkonnas (Furlan jt 2009). Kuna paljudel ravimitel esineb kahjulikke kõrvalmõjusid (Furst ja Hillson 2001), on ravi lfPEMFiga ravimite manustamise alternatiiv (Markov 2007). Kuivõrd lisaks valule võivad ka kehalist pingutust nõudvad tegevused olla kroonilise alaseljavalu korral raskendatud (Simmonds jt 1998), siis huvitas meid, kas lfPEMF-i abil on võimalik füüsilist sooritusvõimet parandada. 30 sekundi istumast püstitõusmise testi tulemus oli 1. ja 3. uuritaval enne ravi 14 ning 2. uuritaval 15. Testi tulemus paranes raviperioodi lõpuks kõigil uuritavatel – 1. uuritaval ühe ning 2. ja 3. uuritaval vastavalt kolme ja kahe püstitõusmise võrra. Neli nädalat pärast ravi lõppu positiivsed tulemused püsisid (2. uuritaval) või olid veelgi paranenud (1. ja 3. uuritaval). Tulemusi võib seostada valu vähenemisega – kui enne ravi hindasid 1., 2. ja 3. uuritav seljavalu Borgi 10 palli skaalal vastavalt 4, 3 ja 3 palliga, siis raviperioodi lõpus olid näitajad vastavalt 3, 0 ja 0 palli. Neli nädalat pärast ravi valu puudus. Valu ja füüsilise sooritusvõime tulemuste paranemise seost võis märgata samuti 30 sekundi püstitõusmise ja kõndimise testi puhul. Enne ravi oli 1., 2. ja 3. uuritava testi tulemus vastavalt 27 m, 30 m ja 33 m, ravi lõpuks paranes 2. ja 3. uuritava testi tulemus 9 m võrra, 1. uuritava tulemus ei muutunud. See võis olla tingitud sellest, et diagnoosist tulenevalt oli valu seotud liigeste kulumisega (osteoartroos) ja paranemisprotsessi toimumine võttis

kauem aega. Neli nädalat pärast ravi oli kõigi uuritavate 30 sekundi püstitõusmise ja kõndimise testi tulemus parem kui enne ravi. 1. uuritav suutis läbida 3 m, 2. ja 3. uuritav vastavalt 5 m ning 10 m võrra pikema distantsi. Siiski oli 1. uuritava sooritusvõime endiselt teistega võrreldes halvem. Kui uuritav 2009. a alaseljavaluga füsioterapeudi poole pöördus, leiti struktuurne skolioos lumbaarpiirkonnas, uuritav kurtis ka aastaid kestnud selja kiiret väsimist ja oli väheliikuva eluviisiga. lfPEMF võis küll valu vähendada, kuid skolioosist ja nõrkadest lihastest tingitud probleemi ravi ei mõjutanud. 30 sekundi trepil kõndimise test kinnitas uuritavate sooritusvõime paranemist. Kõige intensiivsem tulemuste paranemine toimus nelja nädala jooksul pärast raviperioodi. Ka 5 minuti kõndimise testi vältel läbitud distants oli kõigil uuritavatel ravi lõpuks pikenenud (1., 2. ja 3. uuritaval vastavalt 25 m, 53 m, 105 m võrra), mis võis olla seotud valu vähenemisega. Seda toetab Simmondsi jt (1998) uuring, mille käigus leiti tugev seos valu ja enesehinnangulise füüsilise sooritusvõime vahel.

Seega selgus individuaalanalüüsist, et füüsilise sooritusvõime spetsiifi liste testide (30 sekundi istumast püstitõusmise test, 30 sekundi tõusmise ja kõndimise test, 30 sekundi trepil kõndimise test ning 5 minuti kõndimise test) tulemused paranesid enamikul juhtudel kolm nädalat väldanud lfPEMF-i mõjul. Kuu möödumisel ravi lõpust oli kõigi uuritavate füüsiline sooritusvõime parem kui enne ravi. Samuti vähenes ravi järel uuritavate alaseljavalu ja kuu aega pärast ravi lõppu puudus valu kõigil uuritavatel.

Järeldused

Kolmenädalane ravi lfPEMF-iga vähendas kroonilise alaseljavaluga uuritavatel alaseljavalu ja parandas füüsilist sooritusvõimet. Tulemused püsisid ka kuu aega pärast ravi.

Allikaloend

Furlan, A. D, Tulder, M., Cherkin, D., Tsukayama, H., Lao, L., Koes, B., Berman, B. (2005). Acupuncture and dry-needling for low back pain: an updated systematic review within the framework of the Cochrane Collaboration. Spine; 30(8): 944–963. Furst, D. E., Hillson, J. Aspirin and other nonsteroidal antiinfl amatory drugs. (2001). 14th ed., Lippincott Williams & Wilkins, Philadelphia. Liebenson, C. Rehabilitation of the Spine. (1996). Williams & Wilkins, Baltimore. Markov, M. S. (2007). Pulsed electromagnetic fi eld therapy history, state of the art and future. Th e Environmentalist; 27(4): 465–475. Simmonds, M. J., Olson, S. L., Jones, S., Hussein, T., Lee, C. E., Novy, D., Radwan, H. (1998). Psychometric characteristics and clinical usefulness of physical performance tests in patients with low back pain. Spine; 23(22): 2412–2421.