13 minute read
Vilorika Laursoo
Advertisement
Tiina Kukkes, Terje Markus, Lidia Kolessova, Vilorika Laursoo
Abstract
Th e purpose of the fi nal thesis was to identify artifacts that can be caused by the patient or by the radiographer and possible ways to reduce them when performing magnetic resonance imaging (MRI) of the head. Nowadays, MRI is often used to do examinations of the head. In diagnosis the visibility of good distinctive characters and pathological tissue or injury is important. Th e radiographer’s role is to perform high quality image because correct diagnosis depends on it. Th e images may be corrupt by any kind of artifacts that may aff ect the fi nal diagnosis. Th e artifacts may be caused by the patient and by the radiographer. Diff erent materials are used in modern medicine which may contain ferromagnetic particles, which corrupt image quality. Th e world of cosmetics is evolving, and studies show that most of them contain metal particles that can cause artifacts. Involuntary patient movements and bad immobilization by the radiographer before examination corrupt images by motion artifacts. Image quality may be corrupted also by the radio waves leaking to the MRI room. Th e radiographer must monitor the necessary patient parameters before and during the examination to avoid disturbing artifacts. Th ere are diff erent strategies and technical options to avoid or reduce a variety of artifacts while the continuous evolution in the beauty. Due to the continuous evolution of the beauty and medicine world it is necessary to renew the opportunities to reduce or avoid artifacts.
Keywords: artifact, magnetic resonance imaging, head MRI, reduction opportunities
Sissejuhatus
Magnetresonantstomograafi at (MRT) kasutatakse meditsiinis laialdaselt peaajuhaiguste uurimiseks, diagnoosimiseks, raviprotseduurideks ja operatsioonideks. Uuringud annavad olulist teavet vastava anatoomilise piirkonna struktuuridest, kuid erinevad tegurid võivad kujutistel tekitada soovimatuid moonutusi ehk artefakte (Kalavathi ja Somasundaram 2012). MRT-uuritngut tegevad radioloogiatehnikud peavad tundma tüüpilisi artefakte ja nende vähendamise või kõrvaldamise meetmeid. Mõned artefaktid on ilmsed ja rikuvad ainult pildi kvaliteeti, teised on aga keerulisemad ning võivad viia vale diagnoosini, eriti kui nad sarnanevad patoloogilise seisundiga. Vaatamata sellele, et radioloogiatehnikud on tuttavad sageli esinevate artefaktidega, võib peaaju uuringu jooksul tekkida ka niisuguseid artefakte, mida esineb harva või on sootuks tundmatud. Artefaktide tekkepõhjuste, väljanägemise ja muude omaduste hea tundmine võimaldab kergemini leida lahendusi nendega seotud probleemidele.
Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada patsiendi ja radioloogiatehniku tegevusest tingitud artefaktide tekkepõhjusi ning uurida, kuidas saab radioloogiatehnik neid magnetresonantstomograafi lisel uuringul vähendada.
Uurimisülesanded
1. Kirjeldada võimalikke patsiendist tingitud artefakte pea magnetresonantstomograafi lisel uuringul. 2. Kirjeldada võimalikke radioloogiatehniku tegevusest tingituid artefakte pea magnetresonantstomograafi lisel uuringul. 3. Selgitada välja radioloogiatehniku osa artefaktide vähendamisel.
Võtmesõnad: artefakt, magnetresonantstomograafi a, pea MRT, artefaktide vähendamine
Kirjandusülevaate koostamisel kasutati viimase seitsme aasta jooksul avaldatud teemakohaseid teadusallikaid, sh kahtteist originaaluurimusartiklit,
ühtteist ülevaateartiklit, kaht käsiraamatut, kaht juhendit ja üht juhtumiuuringut.
Tulemused ja arutelu Patsiendist tingitud artefaktid
MRT-uuringul kasutatakse peaajust kujutise saamisel magnetvälja ja raadiolainete energiat. Paljudel juhtudel annab MRT-uuring niisugust teavet, mida ei ole võimalik saada tavaradiograafi lisel, ultraheli- või kompuutertomograafi lisel uuringul. MRT-uuringul peab patsient lamama uuringulaual spetsiaalse masina (skanneri) sees tugevas magnetväljas. Uuring võimaldab tuvastada erinevaid koekahjustusi ja haigusi. Mõnikord kasutatakse uuringul kontrastainet, et selgemalt eristada ja kuvada aju struktuure. Pea MRT-uuringut kasutatakse peavalu põhjuste, meningiidi, entsefaliidi või trombide tuvastamisel. Samuti saab pea MRT-uuringu abil diagnoosida niisuguseid haigusi nagu Huntingtoni, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, tuvastada insulti ning veresoontega seotud probleeme peaajus (Th ompson jt 2015).
Artefaktiks nimetatakse kujutisel esinevat moonutust, mida originaalobjektis ei ole (Kalavathi ja Somasundaram 2012). Mõned artefaktid mõjutavad diagnostika kvaliteeti, samas kui teised võivad viia vale diagnoosini (Erasmus 2004; ref. Kalavathi ja Somasundaram 2012 järgi). Näiteks muudab patsiendi liigutamine skaneerimise ajal kujutise häguseks, samas kui tõmblused või väikesed liigutused tekitavad kujutisele triipe, mis võivad patoloogia varjutada ja viia vale diagnoosini. Liigutamine on kõige sagedam MRT kujutise artefaktide allikas (Ruan 2003, Graves jt 2006). See on tõsine probleem kõikides kliinilistes ja teaduslikes MRT rakendustes (Dale jt 2010). Liigutusartefaktid on põhjustatud uuritava objekti või selle osa nihkumisest sekventsi jooksul (Ruan 2003, Kalavathi ja Somasundaram 2012). See võib olla tingitud näiteks patsiendi füsioloogilistest protsessidest või tema tahtmatust liigutusest (Graves jt 2006). Kujutise standardne rekonstruktsioon eeldab patsiendi või objekti täielikku liikumatust andmete kogumise ajal. Seda on patsiendi tahtliku
või tahtmatu liigutuse ja füsioloogilistest protsessidest põhjustatud liikumiste tõttu keeruline saavutada (Smith ja Nayak 2010). Liigutus halvendab kujutise kvaliteeti mitmel viisil (Ruan 2003, Smith ja Nayak 2010) sõltuvalt sellest, millisel skaneerimise hetkel see toimub. Näiteks põhjustavad perioodilised füsioloogilised liigutused, nagu südametöö, hingamine ning veresoonte ja ajuvedeliku pulseerimine, liikuvate kudede täieliku või osalise kloonimise kujutisel, mis avaldub triibulise artefaktina (ghosting atrifact) (Ruan 2003). Artefakte põhjustavad ka patsiendi silmaliigutused, neelamine, tõmblemine ja värisemine (Kalavathi ja Somasundaram 2012) või suutmatus neelamist või köhimist maha suruda (Block jt 2013). Kujutise ulatuses raadiosagedusliku (RF) ergastusaja ja kaja registreerimise vahel esinev liigutus põhjustab ühtse faasi puudumist kaja kujunemise ajal. See seosetus avaldub hägusa kujutise ja suurenenud mürana (Ruan 2003, Kalavathi ja Somasundaram 2012, Graves jt 2006). Ühe kujutisega piirnev mõju on enamasti seotud patsiendi juhusliku liigutamisega (Ruan 2003). Protseduuri ajal esinevad liigutused tekitavad ebakõlasid, sest enne ja pärast liikumist kogutud andmed ei vasta samale ruumilisele paiknemisele. Mõlemal juhul väheneb signaali ühtlus, mis tekitab hägusust, lahutusvõime halvenemist ja väiksemat kujutise signaali-müra suhet (SNR) (Smith ja Nayak 2010).
Vooluartefakt on liigutusartefakti tüüp, mis on põhjustatud kehavedelike voolamisest inimese kehas, peaajus on nendeks veri või tserebrospinaalvedelik (Kalavathi ja Somasundaram 2012). Veresoonte pulseerimise artefakte tuvastatakse nende joondumisel vastava veresoonega mööda faaskodeerimise suunda (Ruan 2003), kusjuures vere liikumise suund ei muuda artefakti suunda. Triibud ilmuvad mööda faaskodeerimise suunda. Vere väljanägemine sõltub mitte ainult sekventsi tüübist, vaid ka TE-st (Time to Echo) või TR-ist, vere liikumiskiirusest ning lõigu paksusest (Graves jt 2006).
Kosmeetikatooted
Peaaju MRT-uuringul kuvatakse anatoomilisi piirkondi, millel kasutatakse kosmeetikatooteid ja kosmeetilisi tätoveeringuid, mis võivad põhjustada artefakte (Acker ja Jackson 1987, Carr 1995, Gomey 1995, Lund jt 1986, Shellock 2001, Weiss jt 1989; ref. Shellock ja Tope 2002 järgi) ning erinevaid nahareaktsioone (Carr 1995, Gomey 1995, Kreidstein jt 1997, Kanal ja Shellock 1998, Shellock 2001, Smith ja Wagle 2000, Vahlensieck 2000, van Buren 1994; ref. Shellock ja Tope 2002 järgi). Silmameigitooted, eriti need, mis sisaldavad raudoksiidi või raskmetalli osakesi, võivad põhjustada artefakte 1,5T MRT kujutisel (Crosher ja Smith 1985, Sacco jt 1987, Weiss jt 1989, Wright 1985; ref. Escher ja Shellock). Paljude kosmeetikatoodete koostisosad võivad põhjustada artefakte, aga oluline on meeles pidada, et artefaktid on suuremad 3T MRT süsteemidel. Näiteks selgus Escheri ja Shellocki (2013: 781–782) uuringust, et nende kasutatud 22 kosmeetikatootest, mis sisaldasid sädelevaid osakesi, põhjustasid artefakte ainult kolm. Kõik silmalainerid (5/5), kõik ripsmetušid (3/3) ja kolm kümnest lauvärvitootest tekitasid artefakte 3T masinas. Artefaktide suurus varieerus, mis võib mõjutada silmakoobaste piirkonna uuringut, kuid peaaju rutiinse uuringu puhul oli signaalikadu ainult nendes kohtades, kuhu kanti kosmeetikat. Weiss jt (1989; ref. Escher ja Shellock 2012: 782) leidsid, et mõnel juhul võivad silmade jumestusest põhjustatud artefaktid imiteerida selliseid silmahaigusi nagu melanoom või tsüst. Ülejäänud kosmeetikatoodetest tekitas artefakte ainult juuste väljalangemise peitepuuder.
Juhuleiuna on tuvastatud, et artefakte võivad põhjustada ka mustanahaliste kogukonnas laialdaselt kasutatavad juuste viimistlusained (nt geel või meevaha), sest nendes leidub raudoksiidi sisaldavaid pigmente. Sarnaseid artefakte tekitavad ka teised kosmeetikatooted, mis sisaldavad raua või koobalti pigmente (McKinstry ja Jarrett 2004: 532). Ka kosmeetiliste kontaktläätsede kandmine MRT-uuringul võib olla ohtlik, sest läätsed sisaldavad raudoksiidi või muid metalle. Näiteks tuvastasid TaketomiTakahashi jt (2013: 11) kaelapiirkonna MRT-uuringul, et patsient koges
ebamugavustunnet, kuumust ja valu silmades. MRT kujutisel esinesid artefaktid silmamunade piirkonnas.
Artefaktid võivad tekitada probleeme siis, kui uuritaval kehapiirkonnal on kasutatud kosmeetikatoodet, aga radioloog ei tea seda ja võib seetõttu käsitleda artefakti patoloogiana (Hargreaves jt 2011 ja Shellock 2012; ref. Escher ja Shellock).
Hambaparandusmaterjalidest ja metallimplantaatidest põhjustatud artefaktid
MRT seadmete arendamise algusaastatest saadik on metallobjektidest põhjustatud artefaktid üks levinumaid probleeme, näiteks hambakroonid või -implantaadid ja ortodontilised seadmed pea- ning kaelapiirkonna uuringutel (Shafi ei 2003; ref. Appenzeller jt 2009: 278). Tavaliselt kasutavad hambaarstid parandusmaterjalina väärismetallisulameid (Au, Ag, Pt) ja metallisulameid (Cr, Co, Mo, Ni), samuti kulda, titaani ja titaanisulameid (Hubalkova jt 2002; ref. Appenzeller jt 2009: 278). Metallist hambaimplantaadid, hambaklambrid ja hambakroonid võivad halvendada pildi kvaliteeti näo-lõualuu piirkonna MRT-uuringutel (Eggers jt 2005; ref. Appenzeller jt 2009: 278), põhjustades artefakte ja signaali kadu. Kujutiste moondumine sõltub nende metallesemete kujust, asendist, suunast ning kogusest (Fache jt 1987 ja Kanal ja Shellock 1998; ref. Appenzeller jt 2009: 279).
Amalgaam ja kuld on hambaravis enim kasutatavad materjalid. Amalgaamplommid ei mõjuta MRT tegemisel eriti hammaste uuringut (Hinshaw jt 1988; ref. Appenzeller jt 2009: 281). Amalgaam koosneb mitmest metallist, kuigi kliinilises praktikas kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, mis ei ole ferromagnetiline metall ega tekita seetõttu artefakte. Samas on hambaimplantaadid valmistatud mitteferromagnetilisest materjalist (titaan) ning sisaldavad ferromagnetilise raua osakesi (Eggers jt 2005; ref. Appenzeller jt 2009: 281). Need põhjustavad metallobjekti lähedal signaalikadu (Shafi ei 2003; ref. Appenzeller jt 2009: 281). Titaanimplantaadid
võivad tekitada olulisi artefakte, mille tulemuseks on erinevad probleemid kliinilises praktikas (Appenzeller jt 2009: 281). Artefakte põhjustavad ka mitteferromagnetilised hambaparandusmaterjalid. Näiteks patsiendil, kellel olid paramagnetiliste omadustega breketid, oli uuringu tulemuseks oleval kujutisel suuõõne ümbrus artefaktidest rikutud. Kui breketid eemaldati, artefaktid kadusid. Järelikult võivad artefakte tekitada ka paramagnetilised metallid (Aoki jt 2010: 301-302).
Radioloogiatehniku tegevusest tingitud artefaktid
Tõmbluku artefakti (zipper artifact) tekkimisel on mitu põhjust, paljud neist on seotud riist- või tarkvara probleemidega (Ruan 2003). Raadiosageduslikest (RF) häiretest põhjustatud artefaktid on igapäevatöös sagedad, reeglina on need tingitud väljaspool uuringuruumi asuvast allikast (Hendrix 2004), nt raadiolainete lekkimine uuringuruumi, kui uks on avatud, või siseneb radioloogiatehnik skaneerimisruumi kujutiste tekkimise ajal (Ruan 2003). Artefakti laius ja asend sõltuvad välise signaali sagedusest ning ülekande kiirusest (Ba-Ssalamah jt 2006). Kui segava RF-i signaali ribalaius on väike, ilmub artefakt MRT kujutisel ereda joonena, lairibasignaalid välisallikatest halvendavad kogu kujutist. Üldiselt võivad häirivaid signaale põhjustada halvasti varjestatud seadmed uuringuruumis (anesteesiaseadmed, pulssoksümeeter) (Heiland 2008: 26–27) või staatiline elekter välisest raadiolainete allikast (villane tekk), samuti raadiosageduslik müra uuringuruumi sobimatutest lampidest (Ba-Ssalamah jt 2006).
MRT sekventsi ja sekventsi õigete parameetrite valimine ning kasutamine on kvaliteetsete kujutiste saamiseks väga tähtis. On mitmeid võimalikke artefaktide allikaid, mis on seotud vale sekventsi või sekventsi parameetrite valimisega: mõned nendest artefaktidest on kergesti märgatavad, kuid mõned võivad varjata patoloogilisi seisundeid (Heiland 2008: 27).
Peegelartefakt (wrap around artifact) on väljaspool vaatevälja (fi eld of view, FOV) asetsevate anatoomiliste struktuuride esinemine FOV-i sees,
peegeldudes kujutise vastaspoolel ja kattes huvipiirkonna. See artefakt on põhjustatud sellest, et valitud FOV on väiksem kui uuritava ala (Ruan 2003). Sagedused peegelduvad kujutise vastaspoolele, maskeerides madalama sagedusega signaali. See võib olla põhjustatud mittelineaarsusest magnetvälja gradientides (kalletes) või sageduse aladiskreetimisest (Acho jt 2004: 15).
Artefaktide vältimise ja vähendamise võimalused
Kõige suurem piirang konventsionaalse MRT-uuringu tegemisel on tundlikkus liigutuste suhtes, mis nõuab andmete kogumise ajal patsiendi ranget liikumatust. Radioloogiatehnikud saavad erinevate liigutusartefaktide vähendamiseks kasutada erinevaid meetodeid: 1) patsiendi immobiliseerimine (Burdette ja Elster 2001; ref Acho jt 2004: 13); 2) patsiendi südametegevuse ja hingamise jälgimine monitoril (Huda ja Slone 1995; ref. Acho jt 2004: 13); 3) artefakte põhjustava koe signaali mahasurumine (rasvkude) (Burdette ja Elster 2001; ref Acho jt 2004: 13); 4) valida andmehõive maatriksi lühem dimensioon faaskodeerimise suunaks (Nguyen jt 2001; ref. Acho jt 2004: 13); 5) faas- ja sageduskodeerimise suuna vahetamine artefakti viimiseks huvipiirkonnast eemale (Burdette ja Elster 2001; ref Acho jt 2004: 13).
Kõige sagedamini on tahtlikud liigutused põhjustatud sellest, et patsient on uuringulaual ebamugavas asendis või tal on valu. Radioloogiatehnik peab positsioneerimisel tagama patsiendile mugava asendi, kasutades erinevaid immobiliseerimise vahendeid. Enne uuringu alustamist on väga tähtis seletada patsiendile, mida ta skaneerimise ajal kuuleb ja tunneb, samuti seda, et liigutamine võib artefaktide tõttu rikkuda pildi kvaliteedi (Graves jt 2006). MRT skanneri sees tuleb tagada sobiv temperatuur, et ülemäärane sooja- või külmatunne ei põhjustaks patsiendi liigutamist (MRISafety 2015). Patsiendid võivad liigutada tahtmatult, kui
nad kannatavad liikumishäirete all või neil on raskusi juhiste mõistmise ja meelespidamisega. Nendel juhtudel võib olla vajalik patsiendile rahusteid anda või isegi kasutada üldnarkoosi, et saada diagnostiliselt sobivat kujutist (Graves jt 2006). Patsiendi füsioloogiliste parameetrite jälgimiseks MRT-uuringul ei saa kasutada magneetuvaid tarvikuid, selleks tuleb kasutada spetsiaalselt MRT-uuringule sobivaid vahendeid (MRISafety 2015).
Kosmeetikatoodetest põhjustatud artefaktide vältimiseks, peab radioloogiatehnik enne uuringut patsiendile selgitama meigi ja muude kosmeetikavahendite eemaldamise vajalikkust. Alternatiiviks võib olla ka vastavate eemaldusvahendite olemasolu kabinetis. Juhuks, kui tegemist on juuste väljalangemise peitepuudriga, tuleb patsiendil pesta šampooniga kogu seda piirkonda, kuhu puuder oli kantud (Escher ja Shellock 2013: 782). Artefaktide ning patsiendi ebamugavuste ja kahjustuste vältimiseks, peab radioloogiatehnik teavitama patsiente kontaktläätsede eemaldamise vajadusest enne MRT-uuringut (Taketomi-Takahashi jt 2013).
Artefaktide tekke põhjuseks võivad olla ka puudused radioloogiatehniku töös. Isegi kui radioloogiatehnikul on piisavalt teadmisi erinevat tüüpi artefaktide eristamiseks, ei pruugi ta alati teada nende tekkepõhjuseid ning vältimise ja vähendamise võimalusi. Näiteks võivad tõmbluku artefakte põhjustada keerukad riist- või tarkvara probleemid, samas on tõmbluku artefaktidel ka niisuguseid põhjusi, mida radioloogiatehnik saab kontrollida – avatud uks skaneerimise ajal või sisenemine skaneerimisruumi kujutise tekkimise ajal (Ruan 2003). Radioloogiatehniku kohustus on veenduda, et uuringuruumi uks oleks korralikult suletud (Hendrix 2004). Kui uks jääb märkamatult avatuks, siis võib artefakt tekkida väljaspool uuringuruumi asuvatest elektrilistest seadmetest. Peegelartefaktide vältimiseks peab radioloogiatehnik jälgima, et ta ei valiks uuritavast alast väiksemat FOV-i. Peegelartefakti ilmumisel kujutisele peab radioloogiatehnik selle tuvastama ja tegema vajaduse korral uue kujutise (Heiland 2008: 27).
Järeldused
Peaaju MRT-uuringul põhjustavad kõige rohkem artefakte patsiendi liigutused ja tema füsioloogilistest protsessidest (nt südametegevus, hingamine, veresoonte ja ajuvedeliku pulseerimine) tingitud liikumine. Samuti võivad artefakte põhjustada patsiendi kasutatud kosmeetikatooted ja -vahendid (nt tätoveeringud, jumestustooted, juuste viimistlusained, kontaktläätsed), hambaparandusmaterjalid ja metallimplantaadid.
Mõned artefaktid on põhjustatud puudustest radioloogiatehniku tegevuses, nt tõmbluku artefakt, mis tekib, kui uuringuruumi uks on avatud või radioloogiatehnik siseneb uuringuruumi andmete kogumise ajal. Patsiendi ebapiisav ettevalmistus uuringuks ja patsiendi ebamugavustunne uuringu ajal võivad põhjustada patsiendi liigutamist ning seeläbi artefakte kujutisel. Artefakte võivad põhjustada ka vale sekventsi või sekventsi parameetrite kasutamine, uuritavast alast väiksem FOV, varjestamata elektroonilised seadmed MRT süsteemi lähenduses.
Artefaktide vähendamiseks ja parandamiseks on olemas mitmeid tehnikaid, sekventse ja meetodeid (nt artefakti põhjustava koe signaali mahasurumine, artefakti liigutamine huvipiirkonnast eemale, saturatsiooni ribade kasutamine). Lisaks tehnilistele võimalustele kasutatakse patsiendi liigutuste vähendamiseks immobiliseerimisvahendeid, rahustite manustamist või üldnarkoosi. Enne uuringu tegemist tuleb kindlustada meigi ja kontaktläätsede eemaldamine. Ferromagnetiliste objektide avastamise seade võimaldab kontrollida patsiendi varjatud objekte, näiteks implantaate ja võõrkehi.
Allikaloend
Acho, S., Erasmus, L. J., Hurter, D., Kritzinger, H. G., Naudé, M. (2004). A short overview of MRI artef acts. South African Journal of Radiology, 8(2): 13−17. Aoki, M., Etoh, T., Sohmura, T., Sugiyama, E., Takahashi, J., Taniyama, T. (2010).
Metal artifacts in MRI from non-magnetic dental alloy and its FEM analysis. Dental
Materials Journal, 29(3): 297–302.
Appenzeller, S., Cendes, F., Costa, A. L. F., Pereira, F. R., Yasuda, C-L., Zanardi, V. (2009).
Artifacts in brain magnetic resonance imaging due to metallic dental objects.
Medicina Oral Patologia Oral y Cirugia Bucal, 14(6): E278−282. Ba-Ssalamah, A., Eisenhuber, E., Kettenbach, J., Schima, W., Stadler, A. (2007). Artifacts in body MR imaging: their appearance and how to eliminate them. European
Journal of Radiology, 17: 1242–1255. Block, T. B., Bruno, M., Chandarana, H., Fatterpekar, G., Geppert, C., Hagiwara, M.,
Milla, S., Mulholland, T., Sodickson, K. D. (2013). Improving the Robustness of
Clinical T1-Weighted MRI Using Radial VIBE. Magnetom Flash, 5: 6−11. Dale, A., Han, E., Kuperman, J., Rettmann, D., Roddey, C., Santos, J., Shankaranarayanan, White, N. A. (2010). PROMO – Real-time Prospective Motion Correction in
MRI using Image-based Tracking. Magnetic Resonance in Medicine, 63(1): 91–105. Escher, K., Shellock, F. G. (2013). Evaluation of MRI artifacts at 3 Tesla for 38 commonly used cosmetics. Journal Of Magnetic Resonance Imaging, 31(2013): 778–782. Graves, M. J., McRobbie, D. W., Moore, E. A., Prince, M. R. (2006). MRI from Picture to Proton. UK: Cambridge University Press. http://ucrfi sicamedica.fi les.wordpress. com/2010/10/mri.pdf Heiland, S. (2008). From A as in Aliasing to Z as in Zipper: Artifacts in MRI. Clinical
Neuroradiology, 18: 25–36. Hendrix, A. (2004). Magnets, Flows, and Artifacts. Siemens AG Medical Solutions. http://www.healthcare.siemens.com/siemens_hwem-hwem_ssxa_websites-context-root/wcm/idc/groups/public/@global/@imaging/@mri/documents/download/ mdaw/mtqx/~edisp/magnets_fl ows_and_artifacts-00016930.pdf Kalavathi, P., Somasundaram, K. (2012). Analysis of Imaging Artifacts in MR Brain
Images. Oriental Journal of Computer Science & Technology, 5(1): 135−141. McKinstry, R. C., Jarrett, D. Y. (2004). Magnetic Susceptibility Artifacts on MRI: A
Hairy Situation. American Journal of Roentgenology, 182(2): 532−532. MRISafety. (2015). Monitoring Patients in the MR Environment. http://www.mrisafety.com/SafetyInfov.asp?SafetyInfoID=186 Ruan, C. (2003). MRI Artifacts: Mechanism and Control. ric.uthscsa.edu/personalpages/lancaster/DI2_Projects_2003/MRI_Artifacts.pdf Shellock, F. G. (2013). Hair Loss Concealer: Unusual MRI Artifacts and Positive Alarm on Ferromagnetic Detection System. International Society for Magnetic Resonance
in Medicine: Signals E-News, 2(4). www.ismrm.org/smrt/E-Signals/2013OCTOBER/ mri_safety.htm Shellock F. G., Tope, D. W. (2002). Magnetic Resonance Imaging and Permanent Cosmetics (Tattoos): Survey of Complications and Adverse Events. Journal Of Magnetic
Resonance Imaging, 15: 180–184. Smith, T. B., Nayak, K. S. (2010). MRI artifacts and correction strategies. Imaging in
Medicine, 2(4): 445–457. Taketomi-Takahashi, A., Tokue, A., Tokue, H., Tsushima, Y. (2013). Incidental discovery of circle contact lens by MRI: you can`t scan my poker face, circle contact lens as a potential MRI hazard. BMC Medical Imaging, 13: 11. Th ompson, E. G., Romito, K., Schaff , H. (2015). Magnetic Resonance Imaging (MRI) of the Head. Healthwise. http://www.uofmhealth.org/health-library/tu2233
