Eesti Elu / Estonian Life No. 14 | Apr 9, 2020

This newspaper was mailed on Thursday, April 9, 2020

Rõõmsaid Ülestõusmispühi kõigile lugejatele!

Alates / since 2002 Nr. 14, 2020 Neljapäeval, 9. aprillil — Thursday, April 9

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

ÕNNISTATUD ÜLESTÕUSMISPÜHI! Me oleme päästetud lootuses Sest me oleme päästetud lootu­ ses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?

Roomlaste 8.24 Hea pühadelehe lugeja !

Tahan Sulle soovida saabuvate Pühade rõõmusoojust ja pääst­ vat lootust! Kuid vase kumina ning heliseva kellukese sarnane oleks sõna, kui me koos viivuks mõttes ei peatuks ega mõtleks, millele või kellele on meil loota.

Elame juba pikemat aega eri­ lises olukorras. Tänaseks pole enam maad ega rahvast, keda saladuslik võõrasõnaline tõbi poleks nakatanud. Ja see naka­ tamus pole mitte üksnes hir­ mutekitav, vaid tegelikkuses troostitu. Karm ja lootusetust sisendav näib olevat nende päevade sõnum, kus justkui vana Koguja kombel kuuluta­ takse meile embusest hoidu­mise aega, seni kehtinud avatuse ase­ mel manitsetakse oma kodude turvalisusse sulguma. Ometigi teame, et just selles kutses eral­ datusele peitub ettehooldus, inimliku päästeplaani lunastus täna. Omaette olles hoiame ter­ vena ligimest ja iseendki. Nii talitledes hoiame tegelikult ini­ mestena kokku.

On inimlikult loomulik vai­ bumatu küsimus: „millal see eriline olukord küll lakata võiks, et harjumuspärasesse ellu naasta?“ Aga vastuseks napib maailma targematelgi tarkust.

Ainus lahendus, nagu see ajast aega neil puhkudel, on ootami­ ses. Ometigi ei ole see elu omaette südamesuletuses ega loiduses. Me saame olla armas­ tuses muretsejad, tegusad kaa­ samõtlejad, inimelude päästjate tänajad, kõigile kurbadele kaa­ samõtlejad. Lootva südamega nähtamatule lootes, paludes. Ja kogedes, kuidas selles kannatu­ ses pole mitte keegi lõpuni omaette ega üksi. Vahest üksi­ olemises ja tegevusetuses on meile antud aega eluväärtustele, inimsidemete haprusele mõ­ telda, olemuslikule, püsivale ­keskenduda.

See pole mitte meie aja usk­ matuse tõve vallandumise tun­ demärk, et neil saabuvail püha­ del jäävad kiriku uksed sule­

Illustratsiooni autor EVA OJA

tuks. Tunnistagem, viirus on rahvuste ja uskude ülene. Aga see mõistuslik tõdemus ei pea sulgema inimese südameuksi.

Nii pühendatul kui ka pühendu­ matul lugemishuvilisel on antud võimalus leida lugemisriiulilt üks Vana Raamat, millel Piibel nimeks. On aega, et seda Raa­ matut üksinduses või miks mitte tasasel häälel üksteisele ettegi lugeda. Just seda vana­ emade poolt pühaks peetud Raamatut, mille Sa kui üleliig­ sena kord aukartuses kodukiri­

kule tagasi tõid. Ometigi just selles, esmapilgul elukauges paksus Raamatus on kätketud inimeste aastatuhandete elu­ kogemus ja elamise tarkus. Ka tõbedest ja üleelamistest, kan­ natustest ja nende võitmisest, lootusetusest ja lootusest on seal otsekoheselt kirjutatud. Ja nii Sa võid leida, et meis ja ümbritsevas polegi midagi era­ kordselt uut.

Ei, mitte tundmatu tuleviku lootusetusest ei kõnelda Sinuga seal, vaid ülesehitava usu ja

päästva lootusega, et see ahistus kord möödub. Inimene pole maailmaruumis jumalatult ihuük­ si, vaid koos Lootusega. Jumala Poeg, keda siinne maailm Suure Reede sündmuses on käegalöö­ nult risti löömas, on ka ahistu­ ses ja kannatuses tõotanud olla inimesega, ka selles eraldatuses.

Pühas Raamatus on kinnitanud, et seal, kus pelgalt kaks või kolm inimest Tema nimel koos, on Jumal ikka inimesega, mitte üks kord ja hetkeks, vaid iga­ vesti, selle maailma ajastu ot­

sani. Ka siis, kui meie oma inimsilmaga Teda ei näe. „Kuid kes siis loodab seda, mida ta näeb,“ küsib kuulutaja Paulus kõnekunstiliselt tabavalt ja teravmeelselt. Pauluse sõnad kõlavad tänasesse aega, kuigi kuulutaud aastatuhandete taguse maailmalinna Rooma silmist lootust kaotanud kogukonnale.

Tunnistagem, vaid nähtamatu lootus on see, mis meie seni vastuseta küsimuste kimbatusest tekkinud segaduse korrastaks.

(Järgneb lk. 14)

2

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Nr. 14

Norstati andmetel on populaarseim Reformierakond ja jätkub Keskerakonna tõus 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Sinofoobiast Lõpuks ometi foobia definitsiooni järgi õige sõna rakendus. Foobia on ju ebaratsionaalne hirm, kuid seda väljendust tarvitavad peamiselt vasakpoolsed, enesehuvigrupid vastaseid kirjeldamaks. Parim näide on homofoobia, mis ehk on olemas vaid väheste hulgas, mitte valdavalt, nagu vikerkaarerahvas väidab.

Hiina rahvas pole pandeemias süüdi. Hiina autoritaarne kommunistlik valitsus, juhtkond on. Õnneks on sinofoobia vallutanud vaid käputäie inimesi, neoparempoolseid. Jah, vaesed, mõtleme siin majanduslikult hiina maaviljelejatele, ei jälgi hügeenireegleid, elavad lähestikku mustades, määrdunud, reostatud külades ja linnajagudes. Vaid mõni minut Hiina suurlinnade uhketest klaas-terastornidest on selline vaesus olemas, et Lääs seda ei usuks. Pandeemiat oleks võinud teoreetiliselt vältida, kui puna-Hiina juhid oleks võtnud karme ennetavaid samme.

Mida ei tehtud. Viirus poleks nii kiiresti liikunud.

Itaalia, Hispaania ja Iraani tohutut taudilevikut saab seletada sellega, et kõigis kolmes riigis on arvukalt odavat hiinlastest tööjõudu. Mida täiendati isegi pärast novembris COVID-19 avastamist. Rahvusvahelisi lende võeti ette kauem, kui oleks mõistlikult pidanud. Need – teadagi jõukamad hiinlased, kes Kanadasse on suutnud kodu luua, muidugi reisisid – ja aitasid siin riigis levikule kaasa. Alul Hiina poliitikud ei võtnud samme piire sulgeda, lennundust peatada. Kanada poliitikud omakorda lubasid rahvusvahelist, peamiselt turismi huvides reisimist.

Liighilja suleti piirid. Mis tähendab, et koroonaviirus levib ühiskondliku kontakti, mitte reisimise tõttu. Hämmastav, et tänaseni mõni turakas ei saa aru kahe-meetri-reegli vajadusest, ei käitu mõistlikult, vaid isekalt.

Ei saa aru, kuidas trahvid või isegi vanglakaristus leevendaks olukorda, paneks neid väheseid enesekeskseid teiste, mitte enese huvides tegutsema.

Sinofoobia inetu lõust näitab end läbi Põhja-Ameerika. Peamiselt võikate süüdistustega, seega sõnaliselt, aga on ka olnud raporteid füüsi­listest kallaletungidest hiina päritolu inimestele. Kes ei ole milleski süüdi, isegi kui nad reisisid, kuna alul ei saadud aru viiruse võimust, kiirest levikust. Õnneks on neid juhtumeid vähe.

Häbi on kuuluda homo sapiens perre. Nii tegutsemine pole sugugi inimlik. Jah, äng valitseb, stress ja hirm suunab läbimõtlemata tegudeni. Kuid isiklikul tasandil nö arveid klaarida – sellest pole ju kasu.

Oleme kõik võrdsed, samade õigustega ning põhiväärtus oleks ju teiste inimeste, vaatamata päritolule, hindamine, vähemalt rahule jätmine.

Kuigi tõsine kriis on toonud esile inimkonna heldust, lahkust ning headust, siis on miskipärast must-valge inimloomuses olemas. Viha ja raev on arusaadav. Suunakem aga seda kommunistide, kes vaid võimule tahavad jääda, poole. Mitte mõttetult oma enese hirmus haigusliku pelguse ohvriks langedes.

TÕNU NAELAPEA

Sel nädalal vahendas ERR uuringufirma Norstati uurin­ gutulemusi, mille kohaselt on Keskerakonna toetus tõusnud kuuendat nädalat järjest ja kerkis 27,2 protsendini.

Viimaste uuringutulemuste põhjal on suurim toetajaskond endiselt Reformierakonnal – 30,8 protsenti, järgnevad Kes­k­ era­kond 27,2% ja Eesti Kon­ser­ vatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15,9% toetusega.

Viimase nädalaga on oma toetust kasvatanud Keskera­ kond, kelle reiting on liikunud tõusvas trendis nüüd kuus näda­ lat järjest ning selle ajaga on toetus kasvanud 6,7 protsendi­ punkti võrra.

Esikolmikule järgnes Eesti

200, kelle toetus oli 8,1 prot­ senti. Sotsiaaldemokraatliku Era­ konna (SDE) toetus oli 7,3 prot­ senti ning Isamaal 5,3 protsenti.

SDE ja Isamaa toetus on mada­ laimal tasemel alates eelmise aasta algusest, kui Norstat iga­ nädalase erakondliku eelistuse küsitlusega alustas.

Parlamendivälistest parteidest kogusid Eestimaa Rohelised 2,3, Elurikkuse Erakond 0,7 ja Vabaerakond 0,5 protsenti toe­ tust. Ülaltoodu on küsitlusperioodi 10. märtsist 6. aprillini tule­ mused, mil küsitleti 4002 vali­ misealist Eesti kodanikku. Nors­ tatilt tellis uuringu MTÜ Ühis­ konnauuringute Instituut.

(ERR/EE)

Suurbritannia Virtuaalsed näitusesaalid Tallinna peaminister viidi haiglaravile Kunstihoones Tallinna Kunstihoone avas nii praegused kui ka varasemad näitused publikule kogu ­maailmas virtuaalkeskkonna kaudu. Kolmapäeval, 8. april­ lil avanesid kunstihoone näi­ tus ,,Lõputa lugu“ Paul Kui­ meti ja Mihkel Ilusa töödest ning eelmine näitus ,,Sõna mõjutus: puue, suhtlus, kat­ kestus“. Neile lisanduvad lä­ ­ hiajal kunstihoone teiste gale­ riide näitused. ,,Meie alustasime oma vir­ tuaalkeskkonna loomist juba eelmisel sügisel ja oleme see­ tõttu ligipääsetavuse, kasutaja­ sõbralikkuse, kvaliteedi ning detailsuse poolest enamikust taolistest lahendustest sammu võrra ees,“ rääkis Tallinna Kuns­ tihoone juhataja ja vir­ tuaalplatvormi looja Taaniel Raudsepp. Virtuaalnäitused on ühendatud digigiidiga, mida saab jälgida nii eesti, vene, in­ glise kui ka eesti viipekeeles.

Tallinna Kunstihoone vir­ tuaalplatvormi loojad on Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunsti­ hoone juhataja, formaadi idee autor), arendaja Sven Raju, videorežissöör Elen Lotman, ­ operaator Ivar Taim, videopro­ dutsent Madis Tüür, projekti­ juhid Rahel Aerin Eslas, Sirli Oot, Siim Preiman.

Kunstihoone virtuaalnäitus­ tele pääseb Tallinna Kunsti­ hoone kodulehelt. (ERR/EE)

Läti pikendas erakorralist olukorda kuu võrra Teisipäeval otsustas Läti valit­ sus pikendada erakorralist olukorda kuni 12. maini. Kõik senised piirangud jäävad keh­ tima.

Erakorraline olukord Lätis pidanuks lõppema 14. aprillil.

Eestiga võrreldes on Läti seis parem – ligi 22 600 testist on olnud 548 positiivset, surnud on kaks inimest, haiglaravil olijaid on üle 40, neist raskes seisundis kolm. (ERR/EE)

Briti peaminister Boris John­ son viidi halvenenud koroona­ haiguse tõttu pühapäeval haiglasse. Esmaspäeva õhtul ­ edastas BBC, et Johnson viidi Londoni haigla intensiivravi osakonda.

Peaministrit asendab tema äraolekul välisminister Dominic Raabil, kes on esimene riigi­ sekretär.

Johnson (55) teatas 27. märt­ sil, et tal on mõõdukal kujul COVID-19 sümptomid ning et ta viibib oma Downing Streeti residentsis seitse päeva enesei­ solatsioonis.

Teadaolevalt on Johnson het­ kel kõige kõrgem viiruskandjast maailmaliider. Tema lapseootel elukaaslane Carrie Symonds ütles, et ta ise on viibinud sümp­ tomite tõttu kodus, kuid on paranemas.

Briti tippametnikest on sümp­ tomid avaldunud Briti kõrgei­ mal tervishoiuametnikul Chris Whittyl. (ERR/EE)

Venemaa võidupüha tähistamise lükkub tõenäoliselt edasi Suure Isamaasõja võidu 75. aastapäeva tähistamine Vene­ maal lükkub 9. mailt ilmselt 3. septembri peale, vahendas ERR. Võidupüha korralduskomitee liige ja president Vladimir Putini nõunik Anton Kobjakov on palunud valitsusel mitte saata kutseid üle 65-aastastele ­ inimestele, sest just nemad on koroonaviiruse leviku tõttu ris­ kirühmas, vahendas Meduza.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on RBC andmetel aruta­ nud nii kogu ürituse täitsa ära jätmist, aga ka korraldamist mõnes teises formaadis. RBC andmetel on arutatud ka paraadi läbiviimist ilma pealtvaatajateta.

Väidetavalt on arutatud ka pidustuste edasi lükkamist 7. novembri peale. (ERR/EE)

Jõgevamaal mõõdeti 7. aprilli soojarekord Eesti ilmateenistuse andmetel oli teisipäev läbi aegade kõige soojem 7. aprill Eestis. Uus rekord – 20,6 kraadi – mõõ­ deti Jõgevamaal Mustvee val­ las asuvas Tiirikoja järve­ jaamas.

Eelmine 7. aprilli soojare­ kord pärines 1961. aastast, mil Valga meteoroloogiajaamas oli õhusooja 18,3 kraadi.

Kui paljudes kohtades üle Eesti oli tavapärasest märksa soojem, siis leidus ka kohti, kus õhutemperatuur ei tõusnud üle kümne kraadi. Näiteks Hiiu­ maal Ristnas oli õhutempera­ tuur päeva maksimumina kell 5 õ seisuga 7,6 kraadi.

Teisipäeval said peaaegu kõik mandril asuvad ilmajaa­ mad uued 7. aprilli soojarekor­ did. Ilma rekordita jäid saartel asuvad ilmajaamad ja Virtsu rannikujaam, teatas ilmateenis­ tus.

Eesti aprillikuu soojarekord on 27,6 kraadi, mis on mõõde­ tud Kunda rannikujaamas 24. aprillil 2000. aastal.

Kõige külmem aprillipäev oli aastal 1956, kui 4. aprillil mõõ­ deti Narva-Jõesuus 25,1 külma­ kraadi. (ERR/EE)

Järvamaalt leiti 250-kilogrammine lennukipomm Möödunud nädalal leiti Järvamaalt 250 kilogrammi raskune Saksa päritolu len­ nukipomm. Demineerijad te­ ­ gid pommi kaitseväe kesk­ polügoonil kahjutuks.

Sündmuse tegi demineerijate jaoks erakordseks ja keeruliseks lennukipommi suurus ning sel­ lest tulenev oht.

Leiupaigal olid abiks kaitse­ väe demineerijaid, kes julgesta­ sid lõhkekeha vedu ja aitasid leidu hävitada kaitseväe terri­ tooriumil. (ERR/EE)

Leedu pikendas karantiini Kesknädalal teatati, et Leedu valitsus pikendas koroona­ pandeemia tõttu kehtestatud karantiini kahe nädala võrra kuni 27. aprilli keskööni, kuid leevendas mõningaid selle tingimusi. Samas kehtestas valitsus kaitsemaskide kand­ mise kohustuse.

Valitsus pehmendas välis­ maalaste liikumise tingimusi, neid lubatakse riiki, kui nende pereliikmed, st vanemad, lap­ sed, abikaasad, eestkostjad on Leedu kodanikud. Seni lasti riiki vaid Leedu elamisloaga ­ välismaalasi, diplomaate ja veo­ kijuhte.

Kolmapäevaks oli Leedus koroonanakkus tuvastatud 154 meditsiinitöötajal, rohkem kui 1200 meedikut on karantiinis.

(ERR/EE)

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

3

ERKÜ-EKNi ühine avaldus COVID-19 desinformatsioonist 3. aprill 2020 COVID-19 viirus, tuntud ka kui koroonaviirus, on tekitanud suurt segadust meie kõigi elus. Ettevõtted on suletud, paljud on töökohti kaotanud, suured linnad on vaiksed, samal ajal oleme kodus, et vältida viiruse levikut. Naka­tanud inimeste numbrid ning surmajuhtu­ mite arvud kas­vavad iga päevaga. Surve haiglatele ning meditsiinialal töötajatele ületab seda, mida oleme kunagi varem näinud. Sellel kriitilisel ja ennenägematul ajal võivad kuu­ lujutud ja desinformatsioon kiiresti ilmneda ja olla levitatud.

Sellepärast soovitavad Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Eestlaste Kesknõu­kogu Kanadas (EKN) kõigile eestlastele Põhja-Ameerikas ning kaugemal jälgida riigi tervishoiuamet­ nike ning ekspertide instruktsioone COVID-19 pandeemia kohta.

Desinformatsioon COVID-19 ravide suhtes on laialt levinud, kaasa arvatud võimalikult ka meie eesti ühiskondades, mis võib põhjustada tõsiseid tagajärgi tervisele ning ohustada meie ühiskondi, kui neid võetakse t­õsiselt.

Väiteid alternatiivravidest, imerohtudest või teistest alternatiividest ravida või vältida COVID-19 saamist, välja arvatud need, mis on ametlikult teie valitsuste poolt avaldatud, tuleks vaadata skeptilise pilguga. Vale informatsiooni kasutu­se­levõtt võib olla eluohtlik.

Palume, et teie jälgite oma kohaliku valitsuse instrukt­sioone ning hoiate teineteisest sobivat kaugust. Eriti vältige mittevajalikku väljas liikumist ning püsige kodus nii palju kui võimalik.

Informatsioon muutub pidevalt ning palume tihti üle kontrollida uuenduste saami­seks. Näiteks, USAs Valge Maja on teatanud, et nad soo­vitavad näomaskide kandmist t­ihedalt asustatud rajoo­ nides. Ühendriikides külastage US Center for Disease Control COVID-19 kodulehekülge: https:// www.cdc.gov ja https://www.coronavirus.gov/ ning ka teie osariigi ametlikku kodulehekülge.

Kanadas palun külastage Ka­­nada valitsuse COVID-19 kodulehekülge: https://www.canada.ca/en/ government/publicservice/covid-19/prevention-preparedness.html Vabatahtliku abi andmiseks Kanadas kritiiliste asjade, toidu ning arstirohtude kättetoimetamiseks inimestele, kes on mõjutatud COVID-19 viirusest siin: https://eestielu.com/et/organisatsio­ onid/253-ekn/10381-volunteers-needed-to-support-those-affected-by-covid-19-in-our-community Meie eestlased oleme varem raskeid ja keerulisi aegu läbi elanud ja teeme seda uuesti.

Hoidkem ennast!

Eesti Ameerika Fondi Pressiteade MARJU RINK-ABEL President

KAIRI TAUL HEMINGWAY President

Koroona ja meie ühiskond Epideemia tõttu on määrama­ tuks ajaks uksi sunnitud sul­ gema Tartu College, Toronto Eesti Maja, meie kirikud ning kõik teised kohad, kus eest­ lased kogunevad, kus oleme olnud koos ühiseks tegevu­ seks.

Koroonaviirus on peatanud täienduskoolides õpetamise, lasteaias mängimise, kooride, orkestrite ja rahvatantsjate har­ jutused, skautide/gaidide koon­ dused, maleturniirid, võrkpalli­ võistlused, loengud, kontserdid, pidustused, näitused ja teised ühisettevõtmised – tegevused, mis toimivad ühiskonnana. Ühiskond on reaalne olevus, meie selle liikmed.

Nimetame neid koosolemisi vajalikeks omadusiks, mis määratleb ühiskonda. Ühiskond ongi inimese kooselu vorm, mis on tervik. Iga osa sellest on omavahel seotud ja kõik osad mõjutavad teisi. Osad põimuvad kokku.

Mitmetelt tasanditelt on tul­ nud soovitusi, isegi nõudmisi, et hoiduda teistest eemale. Kahet­ susväärselt on inglise keeles seda nimetatud ,,social dis­ tancing“. Igati vale, sest see annab mõista, et peaksime ­ eralduma sotsiaalklasside kau­ pa. Kuid füüsiline, mitte sot­ siaalne eral­dumine, inimesteva­ heline füüsiline vahemaa, konk­ reetset kaugust on vaja hoida tervishoiu põhjustel.

Tunneme ekspertide väiteid, et enda ja perekonna isoleeri­ mine võib avalda mõju inimese vaimsele tervisele. Samas on

meie väikesel ühiskonnal oma vaimne tervis. Tavaline ühis­ kond koosnebki üksikute ini­ meste ja perekondade korra­ pärastest koosolemistest.

Koosolemisega ja kooste­ ge­ misega saavutakse ühist aru­saa­ mist ja eesmärki. See on tohu­ tult tõhus meie ühiskonna elujõulisuse säilimisele ja are­ ­ nemisele. Omavaheline otsene kontakt loob ka innustava õhk­ konna, et tuua juurde uusi osalejaid, et inspireerida laie­ malt marginaalseid liikmeid taas ühinema tegevusega.

Siinsed eestlased, väikese ühiskonna liikmed on ümbrit­ setud massiivse multikultuurse keskonnaga, kus me ise osaleme ja tegutseme, et oma igapäeva­ seid vajadusi rahuldada. Selles laiemas kogukonnas veedame enam aega kui eesti ühiskonnas.

Normaalses olukorras on ‘ak­ tiivsed’ eestlased saavutanud tasakaalu koos veedetud ajaga ­ eesti kogukonnas ja üksiolemise vahel.

Ent sellises kriisi olukorras on näost-näkku kontakt ja suht­ lemine sõpradega ja tuttavatega võimatu. Nii veider, kui see ka ei tundu, eraldi olles saab tege­ likult ‘koos olla’.

Mitu aastat oleme kurtnud, et inimestevaheline suhtlus on hakanud rohkem toimuma läbi virtuaalsete võrgustike, eriti noorte seas, ning sellist pidevat sidepidamist on peetud ebanor­ maalseks, mis mõjub noorte arenemisele halvasti. Aga prae­ gustes tingimustes, loodetavasti ajutistes, on tõepoolest oluline

anda suuremat rolli infoteh­ noloogia kaudu kontaktide pida­ misel teistega.

Paraku see ei saa täielikult asendada otsekontaktide häid omadusi, kuid virtuaalselt saab nii lähematega olla sidemetes kui ka tuttavatega, nii nagu meie üritustel, kus peamiselt tuttavad, mitte lähemad osale­ vad. Teisiti öeldes, laiendame oma virtuaalset keskkonda ‘Facebook’ ja teiste vahendite kaudu, et oleks meil virtuaalne koosolemine ja virtuaalne ühis­ kond – reaalne olevus. Kasu­ tame rahvusvaheliselt tunnus­ tatud noorte eestlaste loovat innovatiivsust, et realiseerida ­ ühistegevust kübermaailma või­ malustega.

LAAS LEIVAT

Tokyo olümpiamängude uus toimumisaeg teada Tokyo olümpiamängud lükati järgmisesse aastasse, kuid need peetakse need endiselt ,,Tokyo 2020“ nime all. Rah­ vus­va­heline Olümpiakomitee (ROK) teatas, et järgmisesse aastasse lü­­ka­tud Tokyo olüm­ piamängud leidavad aset 23. juulist 8. augustini.

Esialgu pidid olümpiamän­ gud toimuma tänavu 24. juulist 9. augustini, kuid hljuti teatasid ROK, Tokyo olümpia korraldus­ komitee ja Jaapani valitsus, et tingituna üleilmsest koroonavii­ ruse pandeemiast pole võimalik võistlusi sel aastal läbi viia.

Olümpiamängude uus toimu­ misaeg kattus osaliselt järgmise aasta augustisse planeeritud

Tartu Ülikooli kui rahvusü­ likooli 100. a juubeli tähista­ miseks annetas Epp Tsirk $100,000. Annetus oli tema vanaisa Karl Laaguse mäles­ tuseks, kes asus Tartu Ülikooli tööle laekurina 1902. a ja läks puhkepalgale kui Tartu Üli­ kooli majandusjuht 1936. a.

Poole annetusest sai Tartu Ülikooli Muuseum ja teine pool põhikapitaliks Karl Laa­ guse nimelisele stipendiumile.

Eesti Kunstiakadeemia va­ bade kunstide teaduskond ja ­arhitektuuriosakond said sti­pen­ dium programmid tänu dr. Ber­ nard Schneider’ile ja ­Vir­gi­nia Tech Washington-­Alex­andria ar­ hitektuurikeskuse kaauaaegsele juhatajale, emeriitprofessor Jaan Holti’le.

Koostöös Eesti Ameeri­ ka Fondiga on Holt võimaldanud paljudele kuns­ tiakadeemia taustaga arhitekti­ dele õppimist Washington-Alek­ sandria arhitektuurikes­ku­ses alates 1992. aastast. Mõlema programmi jaoks kandidaatide valimiseks moodustas EKA sti­ pendiumikomisjonid.

Dr. Schneideri stipendiumi­ programm on tema abikaasa Helju Rossmann Schneideri nimeline, mis väljastab aastas $4000. Esimesed stipendiumid antakse detsembris 2020.

Jaan Holti stipendiumi eesmärk on toetada igal aastal ühe EKA arhitektuuri- ja linna­ planeerimise eriala viimase kur­ suse eduka üliõpilase õpinguid, loomingulist tegevust ja ene­ searendamist. Stipendiumi suu­ rus on ligikaudu 1000 eurot.

Esimese Jaan Holti stipen­ diumi pälvis EKA arhitektuuri­ tudeng Ann Kristiin Entson.

Stipendiumikomisjoni kuulusid EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Andres Ojari, vanemteadur Renee Puusepp ja arhitekt Maarja Kask Salto ­arhitektuuribüroost. Komisjoni arvates on Ann Kristiin hea ­õppeedukuse kõrval ka aktiivne eriala tutvustaja, kellel jätkub lõputult energiat ja ettevõtlik­ kust õppetööväliste tegevuste jaoks. Tema magistritöö „De­ mok­ raatlik ruumiloome“ uurib, kuidas toimub ruumi planeeri­ mine tänases Eestis ning mil viisil on võimalik praeguseid ­ protsesse muuta ühiskonnale avatumaks, kaasates kohalikku kogukonda. Töö tähelepanu ­keskmes on kahaneva piirilinna Valga keskväljak.

Eesti Muusika-ja Teatriaka­ deemia asutas fondi, et rakenda­ da Epp Tsirk’i toetust professor Tõnu Kaljuste nimelise stipen­ diumi loomiseks. 2020. aasta stipendiumi, $3600, pälvis ma­ gistriüliõpilane Kadri Toomoja.

Stipendiumikomisjonis osalised professorTõnu Kaljuste, kont­ sertmeister Kristiina Kermes, kaunite kunstide kooli direktor Eero Raun ja dirigent Kaspar Mänd. Põhikapitali haldab Eesti Ameerika Fond.

kergejõustiku maailmameistri­ võistlustega, mille toimumisae­ ga ootab nüüd samuti ees korri­ geerimine.

Kergejõustiku MM Ameerika Ühendriikides Oregonis Eu­

gene’is oleks algselt toimunud 6.–15. augustil 2021, kuid pä­ rast ROK-i otsust teatas Rah­ vusvaheline Kergejõustikuliit, et MM lükatakse edasi 2022. aas­ tasse. (ERR/EE)

Uued stipendiumid Eesti Ameerika Fondi vahendusel

4

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Psühholoog Ragne Pajo: „Püüa keskenduda praegusele hetkele“ Mõned nõuanded sel äreval ajal Käesolev ärev aeg pole vast kellelegi kergete killast. Ometi tajuvad inimesed seda raskust ilmselt erinevalt, mis puu­ dutab just toimetuleku-meh­ hanisme. Mida soovitaksid hetkel meeles pidada ja milli­ seid strateegiaid oma mõt­ lemises kasutada, et meel positiivsena hoida?

Praegu on tõepoolest väga keeruline aeg. On tõsi, et see tekitab erinevaid raskusi, olene­ valt tervislikust seisundist, vanusest, majanduslikust sei­ sust, elamistingimustest, tööko­ hast ja erialast ning inimese enda iseloomust ja stressitalu­ vusest. Soovitused sõltuvad üldiselt sellest, millise nurga alt just probleem on kõige suurem, aga siin on mõned ideed: • Ära püüa ette ennustada, kui­ das tulevik olema hakkab. Me lihtsalt ei tea seda. Aga me teame, et negatiivsete piltide ennustamine tekitab hetkega ärevust ja stressi, kuigi meie ennustused ei pruugi täide minna. Eriti tasub märgata, kas on kalduvust katastroofilisele mõtlemisele, kus inimesel on kombeks, ilma ise seda teadma­ ta, alati manada esile kõige hul­ lem stsenaarium. Hea on iseenda mõtteid natuke üle vaadata ja

kui katastroofilised mõttemust­ rid on olemas, siis neid märgata ja sildistada kui katastroofiline mõtlemine. See aitab ärevust vaos hoida sellega, et teadvus­ tab, et näiline oht ei ole mitte keskkonnas, aga meie enda mõttestsenaariumide kujutuspilt.

Kehale on ükskõik, kas oht on päris või kujuteldav, ta reagee­ rib ikka ärevusega. Seega, kui oht on päris, siis on ärevus omal kohal, aga kui oht on kujuteldav ja me ei tea, kas ta ka tegelikult materialiseerub, siis praegu pole vaja sellele emotsionaalset energiat raisata.

• Püüa keskenduda praegusele hetkele. Kui on huvi, siis praegu on just hea aeg õppida ja prakti­ seerida teadlikku keskendumist (mindfulness) ja meditatsiooni.

• Otsusta, mida saad kontrolli­ da ja mida mitte. Oma mõtteid ja igapäevaseid toiminguid saa­ me kontrollida. Näiteks, kui oleme sunnitud kodus olema, siis kuidas oleks kõige targem see aeg veeta? On hea aeg teha kevadine suurpuhastus või lõpe­ tada pooleliolevaid projekte.

See ole­neb ka sellest, kas oled üksi või pead kantseldama lapsi, kes nüüd koolis ei käi.

Mida aga ei saa kontrollida?

Riigijuhtide otsuseid, meditsiini valmisolekut, teisi inimesi ja nende otsuseid, isegi kui me nendega nõus ei ole ja meie soovime, et nad kuidagi teist­ moodi käituksid. Oma kontrolli

selle üle, mis on sinu võimuses ja aktsepteeri seda, mida me muuta ei saa. Praegu peab üsna palju vooluga kaasa minema ja see on alati selline asi, et kui palju on meie teha ja kui palju ei ole.

• Loo endale mingi rutiin või päevakava. Kuna meie igapäe­ vane tegevus on häiritud ja ena­ mustele ajudele meeldib mingi struktuur ja rutiin (mitte küll kõigile), siis praegu oleks olu­ line luua uus rutiin, mis selles olukorras sobib ja on mõistlik.

Sinna peaks kindlasti kuuluma enda eest hoolitsemine, kehaline tegevus ja midagi produktiivset, aga ka meelelahutus.

Hea oleks ka piirata uudiste vaatamist/lugemist/kuulamist viir­use teemadel ja sotsiaalmeeia tarbmist, sest need võivad äre­ vust ja depressiooni suurenda­ da. Tasub seada endale mingid piirangud või kellaajad või tea­ tavad saated, mida kuulad-vaa­ tad ja ülejäänud ajal mõtted ja tähelepanu mujale viia.

Stress ja depressioon on praegu kindlasti paljude jaoks üsna igapäevased kaaslased.

Seda enam, et ka abi saamise võimalused hetkel piiratud.

Eestlane hakkab koroona-olukorraga harjuma Koroonapuhangu Eestisse jõudmisest on saanud pool­ teist kuud. Need, kes alguses viirusehirmu naeruväärista­ sid, on lõplikult vaikinud.

Küüslaugu ja valge viinaga koroona vastu sõtta minekust enam ei räägita. Pead on tõst­ mas teine äärmus – levib järjest rohkem videoid sellest, kuidas kõike desinfitseerida ja end paremini kinni katta.

Usinamad õmblevad kodus maske, sest Eesti apteegid on endiselt maskidest tühjad.

Oleme vist kohanemas.

Hakk­ame koduõppe ja -kontori­ ga ära harjuma. Õhtuti ei teki enam tungi linna peale ürituste­

le, teatrisse ja kinno minna.

Selle asemel võtad klaasi veini ja vaatad, mida uut on võrku üles riputatud – valik muutub seal järjest mitmekesisemaks.

Ka Estonia teater on kolinud Facebooki, iga nädal saab nauti­ da mõnda toredat etendust.

Esimene neist on ooper „Faust“, kus Mefisto osas esineb võrratu Ain Anger. Kiirustage, seda saab netis tasuta vaadata veel viimaseid päevi!

Jah, kunsti, teatri ja muusika­ ga leiba teenivad inimesed on endiselt raskes seisus. Küll on algatatud mitmeid „koroo­ na-projekte“ – Tartus pildistab kultuuripealinna tegevuste raa­

Terviseradade trenniplatsid on suletud, aga mõned kodanikud ei tee sellest keelust välja.

Foto: Lea Kreinin

mes fotograaf inimesi nende ko­ duakendel ning fotole lisaks ilmub nende inimeste kohta ka lugu. See oleks nagu Tartu ko­ roona-aja kroonika. Kuskil on keegi hakanud tegema vii­ rusekujulisi ehteid. See võib praegu tunduda hea äriideena.

Iseasi, kas pärast viiruse möödumist tahame seda aega enam meelde tuletada ning sel­ list kunsti tarbida?

Google’i andmete järgi on koroona eestlaste käitumist päris palju muutnud – tööl käi­ vat eestimaalased nüüd tervelt kolmandiku võrra vähem kui enne viirusepuhangut. Siin­ kirjutaja tähelepanekute koha­ selt on aga kõvasti rohkem ter­ vise- ja metsaradadel liikujaid – kas on ehk väljas liikumas needsamad koduse töö tegijad?

Mänguväljakud ja trenniplatsid peaksid olema endiselt suletud, siiski võib näha keelust mööda­ hiilijaid.

Eriolukord peaks kehtima veel aprillis, aga mis saab edasi, seda keegi ei tea. Eestis olevat (teistele Põhja-Euroopa riikidele sarnaselt) haiguse kõrgpunkt veel tulemata. Pessimistid en­ nustavad, et see kõik ei möödu veel niipea. Kannatlik eestlane istub kodus, sööb igaks juhuks vitamiine, õpib Internetist uusi oskusi ja suhtleb agaralt Facebookis.

LEA KREININ

Küllap teiegi kliinik hetkel kinni? Kas Sul on n-ö kaug­ töö võimalus, tegeledes nüüd oma patsientidega virtuaal­ keskkonnas?

Meie kliinik (Ragne Pajo töötab psühholoogina Torontos Bloor West Therapy’s – EE) toimetab video ja telefoni teel, nagu enamus kliinikuid praegu.

Video jaoks on meil turvaline platvorm nimega Oncall. Oleme klientidele olemas ja vastame hea meelega kõikidele küsi­ mustele, mis võivad tekkida. Ka uued kliendid on teretulnud.

Telefoni ja videoga on see prob­ leem, et igaühel ei ole privaatset ruumi, kus rääkida. Mõned ka­ sutavad selleks autot. Aga see ei ole ideaalne. Kui inimesel ikka­ gi ei ole võimalik virtuaalkesk­ konnas kohtuda, aga vajadus on, siis võimaldame praegu veel ka kontoris kohtumist. See võib muutuda päevapealt. Desinfit­ seerime kõik pinnad regulaar­ selt, hoiame kahemeetrist dis­ tantsi, peseme käsi ja kasutame käte-desinfitseerijat. Kontoris on inimesi vähe ja harva, kes saab, töötab kodust, nii ad­ ministraator kui ka terapeudid.

Inimesed ja nende olud on väga erinevad. Kindlasti kan­ natavad kõrgendatud stressi­ taseme käes nii mõnedki tub­ lid lapsevanemad, kes on järsku sattunud koduõpetaja ­ rolli, ilma et oleks vastavat ettevalmistust, samal ajal töö­ tades ise kodust täisajaliselt oma igapäevatööl, nii et koor­ mus on topeltsuur või enamgi.

Ja teine grupp: üksikud see­ niorid, kelle jaoks praegune isoleeritus on tõesti väga suur, kuna igasugused sotsiaalsed kontaktid on nüüd kadunud, lisaks pidev mure naka­ tumisohu pärast. Kas on Sul mõni mõte ja idee nendele eri­ nevatele inimgruppidele, mis aitaks seda ebakindlat aega võimalikult valulikult üle elada?

Jah, mõlemad mured on mulle hästi teada. Vanematega räägime läbi võimalused, mis erinevad perekonniti ja tööand­ jati. Mis on universaalselt abiks: • Loo mingisugune rutiin en­ ­ dale ja lastele.

• Võid teha erandeid – kui ta­ valiselt piirad laste ekraani­ aega, siis praegu on erandlik olukord ja võib lubada ekraanil olla lapsehoidja. Ühesõnaga, tee endal ja lastel elu lihtsamaks.

• Vahel pole muud teha, kui ainult tunnistada oma tundeid ja öelda, et jah, mul on raske. See väike samm võib olla tegelikult üllatavalt suureks abiks.

• Et kaitsa lapsi stressi eest, räägi lastega eakohaselt, aga ausalt olukorrast ja vasta nende küsimustele. Lapsed ju saavad aru, et midagi on teistmoodi ja võivad muretseda. Kui lapse­ vanem on paanikas, siis tihti kandub ärevus üle ka lastele.

Siin aitab taas ennustamisest hoidu­ mine, keskendumine het­ kele; nõuanded eelmise küsi­ muse all. Osade perede jaoks on praegu ka aeg, kus on positiivne pool see, et saab palju aega koos veeta, mis muidu pole võimalik.

Siin on üks hea harjutus ter­ vele perele: igal õhtul öelge ­üksteisele kolm asja, mille eest

Nr. 14

te täna tänulikud olete või mis läks hästi. See aitab keskenduda positiivsele ja rahulikult uinuda.

Seeniorid on tõesti raskes seisus, sest nende tervis on veel rohkem ohustatud kui enamusel noorematel tervetel inimestel.

Hästi oluline on vältida täie­ likku sotsiaalset isolatsiooni.

Praegu on hea aeg helistada inimestele, nii noorematele kui vanematele, kellega te pole ehk ka tükk aega rääkinud. Telefoni teel nakkusohtu ju pole! Küsige vanematelt, kuidas neil on ja kas on abi vaja. Vajadusel võib ka näiteks poest neile süüa või muud esmatarbekaupa viia ja ukse taha panna, et otsest kon­ takti vähendada. Vanasti me rääkisime ju telefoniga palju, lausa tundide viisi. Ärge oo­ dake, et teile helistataks, helis­ tage ise teistele. Hea on seda traditsiooni taaselustada. Hea on ka rääkida muudest asjadest kui vaid see viirus, sest mõtteid mujale juhtida ei tee halba, vaid võib tuju tõsta.

Praegune sotsiaalne distant­ seerimine ei peaks tähendama sotsiaalset isolatsiooni, vaid vastupidi, peaks üksteisega kon­ takti pidama ja üksteist toetama turvalisel moel!

Kas Sa arvad, et praegune ärev aeg võiks inimestele ka midagi tulevikuks õpetada – kui püüda leida üliraskes olu­ korras üks väikegi rõõmsam kild?

Kindlasti, aga mida täpse­ malt, seda on praegu võib-olla vara veel öelda. Seda küsimust oleks huvitav arutada, kui asjad on stabiliseerunud ja elu veidi rohkem rööpasse läinud. Sest me ei tea ju tegelikult, mis on see uus normaalne, mis meid ees ootab. Me kõik ootame, et elu läheks tagasi normaalseks, aga arvan, et täiesti võimalik on see, et peale millegi nii suure üleelamist midagi muutub jää­ davalt ja eelmist normaalset me enam tagasi ei saagi, vähemalt terves ulatuses. Näiteks lennuki­ ga reisimine muutus pärast 9/11 mingites aspektides jäädavalt.

Kuidas see uus normaalne aga välja hakkab nägema, ei oska täna keegi täpselt öelda, kuigi spekuleeritakse ikka. Ja nagu enne mainisin, siis püüame mitte liiga palju ennustada, sest see paremal juhul on see tõe­ näoliselt aja raiskamine, halve­ mal juhul aga tekitab ärevust ja paanikat. Tulevikku kontrollida me ju ei saa – see on meist nii palju suurem. Mida kaugemale ette ennustame, seda rohkem faktoreid mängib rolli ja seda võimatum on täpset stsenaariu­ mi paika panna. Nii et ikka üks päev korraga praegu.

Siiski, kui vaatame, mis on juba muutunud nüüd ja praegu, siis mulle paistab, et me näeme üksteisest hoolimist – et me ei levitaks viirust ja ohustaks teiste inimeste tervist. Näen palju ini­ mesi õues värskes õhus, mis on tervisele hea, ja võib-olla mõt­ leme veidi vähem materiaalselt ja rohkem suhetele. Suuremas perspektiivis on ehk lootust, et tulevikus panustatakse rohkem raha meditsiinile ja teadusele ning vähem militaarile ja või­ durelvastumisele. See oleks ju kena nihe.

Küsis KAIRE TENSUDA

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Täpsustusi väliseestlaste tegevusele Eesti taasvabanemisel Veebruari lõpp – märtsi algus oli Tallinn konverentside-rikas ning ma osalesin kõigil: „Naised poliitikas+“ Riigi­ kogu konverentsisaalis, „Eesti Naiste Kongress“ Rahvus­ raama­ tukogu suures saalis, „Kodanike Kongressi 30. aas­ tapäeva kontsertaktus“ Esto­ nia kontserdisaalis ja „Naiste õigus olla“ Siseministeeriumi suures saalis. See andis hea ülevaate vabaühenduste tee­ madest ja tegevusest, eriti kuna olen aastaid ise olnud nendega seotud.

Käesolevaga tahan kommen­ teerida Tunne Kelami sõnavõttu Kodanike Kongressi aastapäeva tähistamisel. Kahtlemata oli ko­ danikekomiteede loomine olu­ line osa tervest vabaduseliiku­ misest, mis lõppes edukalt riigi taasiseseisvumisega. Need ini­ mesed, kes registreerisid ennast Eesti kodanikena, näitasid üles julgust ja ka arusaama, et riik koosneb kodanikest ja õigus­ pärasest rahvast ning riigi tege­ vuse eest vastutavad selle ko­

Kanada päevikust

Vaimsest tervisest Inimene on seltskondlik, ühis­ kondlik loom. Paljudele meist on praeguse pandeemiaga toimetulekul tegemist just isoleerimise, omapead oleku­ ga. Aitab, kui on küljeluu kodus – aga mida teevad üksi­ kud, lesed? Lastega ninapidi olla koos hommikust õhtuni on teretulnud suviti küll, kui lapsed saavad mänguparkides hullata, energiat kulutada.

Kuid nüüd on see tabu. Pole vist põlvkonda, mida käsk kodus olla, ainult ülivajalike põhjuste tõttu sealt lahkuda, ei ole oluliselt, muutvalt mõjutanud.

Kui ei ela südalinnas, kor­ teri­ majas, on vähemalt tagaõu olemas. Kui pargid lähedal, saab jalutada, isegi kui mõni isekam abielupaar teistele ei ­ mõtle, kõndides kõrvuti, sun­ dides vastutulijat rajalt murule.

Seal, kus on kõnniteed, on need kitsad, ehitatud nii, et vaid üks inimene ühes suunas, teine vas­ tas liiguks, peab alati mõistlik inimene autoteele astuma. Ei saa aru, miks tõrjutakse head soovitust sulgeda suurematel südalinna peatänavatel kahest rajast üks, et jalakäijad – kõige mõistlikum viis liikuda täna­päe­ val, kuna otsustad ise –, saaks pidada vajalikku vahet.

Majanduslikult pole mitte antud tõsine põnts, vaid asi kõigub kabelimatsu poole. Nii kirjeldavad vanemad spordifän­ nid poksimises nokauti. Annaks vaid ühe näite. Ühistrans­ pordi­ süsteemi, arusaadavalt, kasuta­ vad vähesed. TTC-l reisijate arv on langenud umbes 70% võrra.

Metrooga sõitmine on hullu­ meelsus. Seal valitsevad nar­

Ma pööran sellele sedastu­ sele tähelepanu eesmärgil enne­ tada uute valgete laikude tekki­ mist meie ajaloos. 1989. aastal said Balti riikide vabadusliiku­ mised hoo sisse. Särav üritus oli Molotovi-Ribbentropi leppe 50. aastapäeval toimunud Balti kett, mis leidis maailmas laialdast tähelepanu ja tõi ka toetust Balti rahvaste pürgimusele. Et selleni jõuda, olid kodueestlaste kõrval tõhusat lobitööd teinud ka väliseestlased peamiselt USAs, Kanadas ja Rootsis, kus asusid suuremad kogukonnad.

Näiteks tegutses Eesti diplo­ maat Ernst Jaakson väsimatult Washingtonis, hõlmates sageli oma tegevusse ka mõistmis­

tahtelisi ameeriklasi nagu näi­ teks jurist William J. H. Hough III. Ja ka Paul Goble’i tegevust ei tohiks lasta unarusse vajuda.

Välismaal elavad eestlased panustasid tollal kodumaal toi­ muvasse vabadusliikumisse ka rahaliselt, korraldades korjan­ dusi ja muid sarnaseid üritusi.

Kodanikekomiteede tegevuses osalenud ERSPd, Eesti Muin­ suskaitse Seltsi (EMS) ja Eesti Kristlikku Liitu toetati rahaliselt välismaal asuvate tugiorganisat­ sioonide kaudu, kelle hulgast tasuks mainida Väliseesti Muin­ suskaitse Seltsi, Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu Ühendrii­ kides (ÜEKN) ja kirikukogu­ dusi.

Pärast Teist maailmasõda ei läinud palju aega mööda asuko­ hamaadele jõudmisest, kui eesti põgenikud hakkasid asutama rahvusorganisatsioone. Üks nen­ dest oli ka ÜEKN, mis rajati 1955. aastal USAs. Nii kirjutas Laas Leivat ajalehes „Eesti Elu“ 2007. aastal: ,,Meie strateegia kodurahva eest vaba maailma foorumitel oli: anda teada, et me kunagi ei tagane oma tõo­ tusest kasutada meile antud vabadust võitluse jätkamiseks nende eest, kes ei saa välja as­

tuda endile õiguse ja vabaduse nõudmisega.“ Tean, et ÜEKN saatis taa­ s­ iseseisvumise ühele hoovale, Kodanike Komiteedele 50,000 USD, mis oli väga suur summa tollase Eesti tingimustes, aga arvestatav ka dollari tollase ostujõu mõttes. Tõe huvides ­ tasuks märkida, et annetajad ­ Ameerikas summa tarvitamise kohta mingit tagasisidet ei saanud. ÜEKNi esimees Ülo Anson kirjutas mulle, et Rootsieestlaste organisatsioon ,,oli määratud kohapeal summa ku­ lutusi jälgima, aga ka see üle­ sanne jäi puudulikuks. Ja kui ma kohapeal Eestis pärisin selle raha tarvitamise ja aruande kohta, siis öeldi mulle, et kõik info on Riigiarhiivis, ning ma võivat seda sealt otsida.“ Mäletan ka, et Väliseesti Muin­ suskaitse Selts toetas EMS-i. Kuulduste kohaselt rän­ das osa nendest summadest teadmata aadressil. Eks EMS teab lähemalt rääkida, kuidas tolle rahaga ümber käidi.

Esimese Eesti Kongressi 499 hääleõigusliku liikme hulka kuulus 35 välis-Eestist valitud liiget. Nende hulgas ka pastor Thomas Vaga, kes pidas kong­

ressi lõpupalvuse.

Rõõm on sedastada, et ka­ heksakümnendate aastate vaba­ dusliikumises osalesid eestlased välismaal ja eestlased okupeeri­ tud Eestis üksmeelselt. Tagant­ järele on raske hinnata, kui palju keerulisem või valulisem ­ kogu see protsess oleks olnud ilma taolise koostööta. Välis­ eestlased oma teavitamiste ja valgustustööga asukohamaade võimukandjate hulgas poleks kuhugi välja jõudnud, kui kodu­ eestlased poleks protestima hakanud ajaloolise ülekohtu vastu ning nõudma riigi iseseis­ vuse taastamist. Samal ajal oleks kodueestlaste jõupingutusi võidud hoopis teisiti tõlgen­ dada, kui väliseestlased poleks oma asukohariikide valitsusi kriitilistest asjaoludest teavita­ nud.

Kokkuvõtteks võib sedasta­ da, et välis- ja kodueestlaste koostöö iseseisvuse taastamisel oli edukas ja rahvuslikust seisu­ kohast tähelepanuväärne ning seda ei tohiks unustada ning ajaloo valgeks laiguks värvida.

komaanid, kerjused, asotsiaalid, kes kuidagi on saanud piletiraha kokku ning siis veedavad päeva vagunites. Ning nende isiklik hügieen annab kõvasti soovida, ei tea, millal tänaval elav inimene viimati käsi pesi.

TTC sissetulek oleneb ter­ venisti 68% võrra piletirahadest.

Sellisena olevat Põhja-Ameeri­ kas suurim eelarve osa, mujal toetavad märksa rohkem erine­ vate tasandite valitsused. Juba liiguvad kuuldused et lähistule­ vikus on TTC-l tegemist pal­ kade väljamaksmisega. Mis ime – päeval on märgata, et täitsa tühjad bussid sõidavad. Kuid paljud siiski ei saa bussita, met­ roota tööle. Paljud nö olulised, asendamatud töölised on mada­ lal palgal, ei saa teisiti jõuda oma kohustusi täitma. Nimekiri on pikk – haiglakoristajad, turvamehed, toidupoodide kas­ sapidajad ja riiulite täitjad, kauba mahalaadijad – ei neist ­ keegi korralikku palka saa.

Tunneme ehk rohkem kui kunagi varem oma elu jooksul kaasa neile, kes on sellistes olu­ kordades. Ning neil pole olnud valikut. Peaminister esitas para­ ku mitteõige näite, retoorilise isegi, esitades pandeemiat kui „meie Teist ilmasõda.“ Et olevat iga inimese kohustus ennetavaid samme võtta. Viimases oli tal õigus, esimeses küll mitte. Sõja ajal oli vähemalt võimalus re­ dutada metsas, maale minna rinde eest. Nüüd ei tohi isegi maakodu kaaluda isoleerimi­ seks, isegi kui selle eest makse makstakse. Osalt õige mure – aga teate, kui juba Falklandi saartel on koroonaviirus oma nägu näidanud, siis pole vist maamunal kohta, kuhu põgene­ da.

Niisiis on tähtis olukorras,

milles ainus omaenese otsuse langetamine on kodusolek, väl­ tides teistega kontakti, vaimse tervise eest hoolt kandmine.

Need, kel on võimalik kodunt töökohustusi täita, mõni juba kuu aega nii teinud, teavad seda hästi. Kahjuks teleri ees istu­ mine pole alati tervislik, eriti uudiseid jälgides. Kuna pole midagi rõõmustavat. Siin esi­ taks soovituse, mida üks arst Ontario telesaates andis – väl­ tige ameerika kaabeltelevisioo­ ni! Nende pea et apokalüptilised valedele põhinevad uudiste­­saa­ ted ainult lisavad ängile, stressile.

Päevikupidaja õhtud, mis kunagi varem ei olnud regulaar­ selt selle pilli lahti löömisega seotud, vaid raamatutega, julgeb soovitada, et vaadake Ontarios vaid TVOd – kell 20.00 argi­ päeviti. Saade Agenda Steve Paikini juhendusel on tasakaalu­ kas, intelligentsete külalisspet­ sialistide, enamasti arstidelt häid ja praktilisi soovitusi nõuan­dev uudisteprogramm. Teistel ae­ gadel saab siinsest elust eemal­ duda huvitavaga, peamiselt näiteks Aafrika loomadest, hil­ juti Yellowstone’i pargi biosfää­ rist, ajaloolisi saateid jälgides.

Koolilastele hommikuti sobivaid saateid.

Teistel jõudetundidel – kor­ terirõdudele, õue toolid asetada, silmad kinni, kevadpäikest nau­ tida, nii vitamin D-d saades.

Nüüd ka linnulaulu kuuldes.

Muusika teeb rinna rõõm­ saks. Need, kel on plaadi-CD kogud, teavad, kuidas muusika tuju tõstab. Raadio täidab lünki, jällegi vaid CBC, aga maitse järgi saab ikka head leida džäs­ sist kantrini, ooperist ja klassi­ kast tänapäeva hittideni. Kui ­oskate, laulge ise, kui see kodu­

seid ei häiri. Laulja suu peale ei tohiks lüüa.

Teadagi, lugeda saab ainult nii kaua. Teritage aga aju, suu­ nake tähelepanu ristsõnadele, sudokule, mõttemängudele. Joo­ nistage! Isegi kui ei ole enam lapse-eas, on üllatav, mida ­pliiats, parem veel värvipliiatsid võivad paberile manada. Loov­ tegevus on ajule kasulik, hin­ gele hea.

On neid kordi, kus lihtsalt ei saa vältida suurde, kurja ilma minemast. Mida teevad need vaesed, kellel ei ole autot, kui on karm soovitus vaid kord nädalas toitu osta? Võimatu pereinimesel seda teha. Ka ti­ hemini poes käimine suurendab viirusega kontakti sattumise ­riski.

Palju sõltub muidugi vanu­ sest. Päevikupidaja on nagu Karlsson katuselt, mees oma paremates aastates. leiab ta en­ nast pettes, isegi siis, kui val­ geid habemetüükaid peeglisse vaadates maha kraabib. (Huu­

morimeel, naljaviskamine on antud ajal jube oluline!) Jalad ikka peavad vastu, on võetud ette pikemaid matku, kahetunni­ seidki, et saavutada vajalikku.

Pärast üht sellist oli aga võhm tõesti väljas, Maailma suurima limusiiniga saigi kodu ukse lähedale. Viis kilomeetrit oli minna, bussile astudes oli ainus teine hing pardal bussijuht.

Seda sihini.

Huumorist veel. YouTube’is leidub väga häid vanu komöö­ diaid. Ning ka uusi. Eesti keele teemalise muigamapaneva video leiate siit: https://www.youtube. com/watch?v=ZRup-afZ_5Y Lõpetuseks. Vaimse tervise eest hoolitsemine on oluline.

Teiste peale mõtlemine, tele­ foniga nendega ühenduses ole­ mine on mõlemale poolele tähtis. Pidagem kõik vastu, ­ käitugem nii, nagu meditsiini­ spetsialistid tungivalt soovitavad ja ehk on lootust, et tulevane kevad on normaalsem. Sabad püsti!

TÕNU NAELAPEA

danikud. Oma sõnavõtus läks hr Kelam paraku aga mööda nen­ dest Eesti kodanikest, kes olid sunnikorras põgenenud läände Teise maailma sõja ajal ja kes panustasid välismaal meie riigi taasiseseisvumise püüetesse.

Muuhulgas ta mainis, et taasise­ seisvumise liikumine kannatas rahapuuduse all.

ILVI JÕE-CANNON Politoloog 12. märts, 2020, Tallinnas

Kanadas on COVID-19 juhuseid registreeritud pea kõikides provintsides ja territooriumidel „Kontaktis olemine pole ku­ nagi olnud rohkem tähtis kui nüüd,“ ütles dr. Theresa Tam, Kanada kõrgeim ter­ viseametnik eelmisel nädalal, julgustades kanadalasi hoid­ ma sidet lähedastega telefo­nija videokõnede kaudu. Eriti oluline on see hooldekodude elanike jaoks, keda praegu külastada ei saa. „Sa ei ole üksi, me kuulame, me hoolime,“ lausus ka Ontario

peaminister Doug Ford, kui teatas 2. aprillil $12 miljoni suurusest vaimse tervise alasest investeeringust stressi jm. seis­ undite leevendamiseks. Tema sõnum oli, et kui oled raskes olukorras, siis räägi kellegagi, ja kui tead kedagi, kes vajab abi, siis räägi temaga. Kuigi kokku ei saada, on inimesed leiutanud toredaid viise üksteise nägemiseks ja toetuse avalda­ (Järgneb lk. 16)

6

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Keep calm and carry on

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Disinformation thrives amid the fight against Corona It was China in early April that supplied Estonia with 2.6 million items of personal pro­ tection equipment for the battle against the Covid 19 ­ pandemic.

However the Russian media reported it like this: “Russian plane brought Chinese masks, gowns and gloves to Estonia”, was posted on eadaily.com; “Russian pilots helped the Bal­ tic states in their fight against the Corona virus”, published by Rossiiskaja Gazeta; “Russian plane brings humanitarian aid to Estonia from China”, appeared on anti-maidan.com; then “Rus­ sia brings masks and gloves to Estonia, when the USA brings rockets” on vpk-news.ru.

From a misleading headline to a lie, it was a full transition from Russian planes and pilots helping, to Russia actually ­supplying the aid and the USA supplying arms. Many other news portals and outlets repeat­ ed the slanted and simply false story, with pictures of the Russian transport planes decked out with the Russian flag.

Photos of Estonian foreign minister Urmas Reinsalu and ­ government affairs minister Jaak Aab meeting the plane accompanied the stories. Clas­ ­ sical propaganda but still cre­ dible to many at home and abroad.

The true facts were missing.

Russia did not transport or supply humanitarian aid. The ­ items were purchased by the Estonian government and the Russian plane belong to the Volga-Dnepr transportation com­ pany, willing to move the ­supplies at reasonable cost and fulfilling an extended contract with Estonia’s on-line retailer, Hansapost.

This ‘fake news’ echoes the Kremlin’s similar efforts at dis­ torting and outright fabricating other stories, applauding Rus­ sia’s humanitarian assistance to Iran, Italy and the USA. Tout­ ing the Kremlin’s charitable initiatives is Putin’s way of ­ breaking out of diplomatic iso­ lation.

The Kremlin is also exploit­ ing another event about one week ago, when a shipment of Russian medical supplies ar­ rived by plane in New York.

Trump and Putin had agreed

during a phone conversation that Russia would sell ventila­ tors and masks, apparently sharing the cost 50-50, with ­ half of the bill being covered by Russia’s Direct Investment Fund.

Not surprisingly Trump did not mention that the US in fact paid for part of the batch but stated how magnanimous Putin had been to make such a kind gesture. A substantial propagan­ da coup for the Kremlin’s ‘hu­ manitarian aid’ narrative that it is using with abandon. It was a US State Department official however who mentioned that the deal involved a payment, but at a discount price.

Officials are also reluctant to make commentary about Rus­ sia’s shipment of medical equipment accompanied by Russian military experts in ­nuclear/biological/chemical de­ fense to the northern Italian own of Bergamo. Not only did the Russian specialists have a working relationship with Rus­ sian military intelligence, the supplies provided were 80 percent unusable under the ­ pandemic conditions. But the ­ Kremlin made sure it gained considerable plus points in the process.

Many US officials felt that it would be inappropriate to point out the violation of US trade sanctions still in force against Russia during the pandemic.

You don’t bite the hand that helps you, or at least appears to help. However, critics of the deal have serious concerns about Washington becoming ­dependent on a major adversary who is consistently attempting to undermine the country’s democratic processes.

Using the pandemic as a use­ ful launching pad for its pro­ paganda and disinformation barrage has given the Kremlin substantial international advan­ tage. Russia emerges as a source of charitable largesse and hu­ manitarian compassion, which is acknowledged by Trump himself who stated that the kind deed took only a friendly call to Putin. His victory number one: We’re not such bad guys after all!

The trade sanctions against Russia are based mainly on its illegal takeover and annexation of Crimea and its continuing

This official slogan of the British government was uti­ lized to great positive effect in WW II, especially during the Blitz. It was created to quell panic, allay fear. Both reac­ tions are natural to humans.

But catchphrases such as this, when combined with the famous British stiff upper lip and inspiring political leader­ ship, kept the people, if not grounded, then from danger­ ous overreaction. Alas, in North America we initially saw none of the above, espe­ cially leader­ ship during the present pandemic. Thankfully the ­ situation in Canada is much improved but one won­ ders what if? What if steps were taken earlier?

Steps that have been taken recently are truly necessary.

Now we need individual under­ standing. Mind-boggling to consider that people actually travelled abroad during March break. What were they think­ ing? Closing the border – not only with the USA but not allowing travel to the island ­ provinces – served no purpose as the COVID-19 is now being spread through community con­ tact, not travel. Yet closed they need to remain, in that sense the right call, but too late. Part of the problem was the compla­ cency of our elected leaders.

The Prime Minister being abroad, the Premier telling ­people to enjoy themselves.

The imposition of sensible rules of behaviour such as the initially poorly formed term social distancing, now rightly ­ physical, should have come intuitively, not mandated. And ­ how can it be enforced? The PM and mayor using threaten­ ing words have not been of use when addressing an already concerned, anxious if not out­ right scared populace. As always it is the minority, the nervous Nellies that has an effect on the majority with a snowball effect.

The fear factor results in irratio­ nal behaviour. Social media is a major hindrance.

Did we not learn anything from SARS? Blatantly, the Chinese sure did not and they shoulder the blame for the pan­ demic. They will never be called to task though, which also boggles the mind.

The importance of govern­ ment intervention as with the above catchphrase cannot be overemphasized. The Brits

aggression against Ukraine. By ignoring the enforcement of these sanctions, albeit for an emergency, a decision that few are willing to challenge, the USA has itself signaled Mos­ cow that pragmatism, rather than principle, rule in their rela­ tionship. Putin can easily inter­ pret this as an indirect legitimi­ zation of Russia’s international incursions. Victory number two!

(to be continued) LAAS LEIVAT

Nr. 14

EANC-EKN Joint Statement about COVID-19 Disinformation April 4, 2020 The COVID-19 virus, also known as the corona virus, has caused great disruptions in all of our lives. Businesses have closed, many have lost jobs, major cities are still, while we are staying at home to prevent the spread of the virus. The numbers of people infected, and the rate of deaths are increasing daily. Burdens on hospitals and health care providers exceed anything seen before. During such a critical and unprecedented time, rumors and disin­ formation can quickly arise and be disseminated.

The Estonian American National Council (EANC) and The Estonian Central Council in Canada (EKN) therefore ­advise all Estonians living in North America and beyond, to follow the instructions of ­government health officials and ex­ perts with regards to the COVID-19 pandemic.

Disinformation about treatments for COVID-19 is being widely disseminated, possibly including in our Estonian com­ munities, that could lead to s­erious health consequences and could put our communities at risk should these be thought as credible.

Any claims about alternative treatments, miracle cures or any other methods to cure or ­prevent COVID-19, other than those officially published by your governments, should be viewed skeptically as they could pose a serious risk to your health.

Please follow the instructions of your local government, and practice physical distancing. But most of all, avoid non-­ essential travel and stay home as much as possible. Infor­ mation is changing constantly, so please check frequently for the latest updates. For instance, the White House has just ­announced that it advises the wearing of face masks in high density locations.

In the United States, visit the US Center for Disease Control COVID-19 website: https://www.cdc.gov and https://www. coronavirus.gov/, as well as official websites for the state in which you live.

In Canada, please visit the Government of Canada’s COVID-19 website: https://www.canada.ca/en/government/ publicservice/covid-19/prevention-preparedness.html To volunteer in Canada to help deliver critical items, food and prescriptions to individuals affected by COVID-19 here: https://eestielu.com/et/organisatsioonid/253-ekn/ 10381-volunteers-needed-to-support-those-affected-by-covid19-in-our-community We Estonians have lived through tough and difficult times before, and will do so again. Please keep safe!

MARJU RINK-ABEL President

avoided panic; here hoarding is only one example of a poorly informed populace. Selfish and irrational, this behaviour will only increase pressure on so­ ­ ciety. The Brits actually ate better during the war than ­ ­before. Vegetables were never a big part of the diet, now they needed to be. Rationing was accepted as necessary. Less ­ meat meant healthier meals.

Just look at the Americans, where obesity is a growing, par­ don the pun, concern. Meat in some form is eaten daily.

In Toronto we already have rationing in the form of limits on purchase of certain items. A Brit laughed when we discussed the idiotic toilet paper shortage.

Bathroom tissue was unknown during the war and even after in the countryside. A square of newspaper, such as many of us saw in occupied Estonia on a nail in the loo had to make do.

Unless one was wise enough to have some in one’s pocket.

Hard to believe the theft of

KAIRI TAUL HEMINGWAY President

t­oilet paper from public wash­ rooms. Again, what are people thinking? And now it is a perishable – milk. Turns out ­ people are freezing it, although later it will have icy clumps.

Why not be rational, keep purchases to the weekly usual ­ so that all can have access as was the case before the pan­ demic?

Profiting from crisis has ­always been a human trait. Black markets are the common result.

But when lives are at stake it is utterly offensive to gouge, cor­ ner the market and resell with obscene profit hygienic, sani­ tary and disinfecting products.

As well as face masks, some of which are not effective in pro­ tecting the wearer, only others.

Hoarding and profiting is not only unconscionable but also immoral during a pandemic.

And the final question mark concerns the definition of essential. Businesses that have ­ not been deemed as such have (Continued on page 8)

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

7

Opinion

How China weaponized its supply chain When the coronavirus emergency transitions to a post-COVID-19 economic order, securing the critical needs of Canadians, and the supply chains that meet them, will be an essential and historic undertaking operation that underpins them.

China, for example, has steadily climbed the medical device In homes and hospitals across GVC as a result of their Madethe country, Canadians are in-China 2025 policy. One of now directly encountering the China’s goals is to transition existential threat that authori­ from being on the low-value­tarian forces pose to their added end to the high-value­lives. As leaders navigate pub­ added end of the GVC in 10 lic health and economic crises manufacturing sectors, includ­ caused by COVID-19, our ing medical devices. foreign policy establishment ­ As a result, when faced with has opportunity to dispense such an immediate crisis, with ideological fantasies of Canada’s own supply chain was post-nationalism, and em­ ­ disrupted by China’s shutdown, brace the reality that nations with grave consequences today are comprised of citizens, for our frontline health care ­borders and interests. workers. Damningly, while Pre­ Instead of pursuing genuine sident Xi Jinping tried to sup­ cooperation when confronted by press the pandemic brewing in the virus, authoritarian regimes Wuhan, his senior advisors con­ in Beijing, Tehran and Moscow spired to weaponize China’s facilitated its transmission by medical supply chain by drain­ concealing their failures, pro­ ing high-quality medical sup­ liferating disinformation about plies from Western sources, its source, and expending im­ flooding desperate ones with mense resources exploiting this bad equipment, and controlling crisis for their exclusive a global position in pharma­ economic advantage. They are ceutical manufacturing. This ­ weaponizing medicine to ad­ represents a whole new uni­ vance their standing in the maginable concept for Canadian world order. foreign policy to contend with: The implications of this sub­ weaponized medicine. version of Canadian interests Dependence on China’s are immense, and place two ­ supply chains extend beyond crucial objectives before our medical supply to several pro­ leaders. First, Canada must ducts integral to our survival. ensure that our vital supply With “China and India provid­ ­ chains are not at the mercy of ing an estimated 80 per cent of non-democratic adversaries; and raw ingredients of the world’s second, we must deepen re­ drugs,” a full review is needed silience and cooperation among around the complex risks other democracies.

China’s state-run economy poses, alongside mitigation At the very intersection of ­ the present debate between glo­ measures to reorder these vital balization and nationalism, fea­ economic supply chains. There turing economic dislocation and will be opportunities for eco­ global disruption, are questions nomic self-reliance, in how around the critical supply much Canadians can produce chains that cross sovereign bor­ and manufacture alone. There ders. For decades, dictatorships will also remain the need for in China, Russia and Iran have secure supply chains, and those manipulated uncritical assess­ will need to preference the ments of their true nature, gain­ world’s democracies. ing leverage over nations made Tools are indeed available to vulnerable by the seduction of protect the Canadian market economic supply. Across the economy against those that seek free world, Holland, Spain, to upend it, including the Italy, Australia and others now Investment Canada Act. Matters contend with the threat of junk of critical infrastructure, both supplies masquerading as “aid” physical and digital, are mani­ from China, while public health fest in the national debate over systems are strained or over­ Huawei’s role in Canada’s 5G run. Canadians are contending network because of that Act, with precisely these same chal­ and establish important hurdles lenges. enshrined in law to secure the This pandemic is forcing our interests of Canadians. The leaders to prioritize the medical same needs to be applied when security of Canadians, compet­ it comes to the security of our ing for supplies with even our drugs and medical supplies. closest ally, the United States.

As long as the critical needs When the immediate emergency of Canadians are dependent on transitions to a post-COVID-19 authoritarians, we remain at the economic order, understanding mercy of such regimes’ incom­ and securing the critical needs petence or, worse, malevolence. of Canadians, and the supply Difficult days are ahead as we chains that meet them, will be seek to understand the new an essential and historic under­ ­ economic realities of the posttaking.

COVID-19 world. Canadian national interests demand eco­ The coronavirus has high­ ­ lighted the vulnerability that nomic independence from au­ global value chains (GVCs) thoritarians.

Authoritarians have become present when non-democracies masters at subverting the post­ exploit the rule-of-law co­

Marcus Kolga, Maclean’s, April 2020

war democratic order, while democracies have confused ­ ­pluralism with moral relativism and equivocation. Canada should now take the lead in promoting a democratic national interest that boldly strengthens the bonds between new and estab­ lished democracies, and that builds resilience in vulnerable democracies.

The Chinese government’s failures were aided by uncritical foils in Western media and apologists in international orga­ nizations. Chinese officials con­ tinue to aggressively promote false narratives about its ori­ gins, ridiculously propagating the myth that COVID-19 is an American biological weapon.

Iran’s regime, too, played a role in the growth of the epidemic in Canada. After Supreme Leader Ali Khamenei directed the Iranian regime to cover up the outbreak for domestic political reasons and refused to quaran­ tine the population, COVID-19positive Iranians began to arrive in Canada in late February. And earlier this month, the European Union warned that Russian dis­ information about COVID-19 was putting lives at risk, while accusing Vladimir Putin’s ­regime of “playing with people’s lives.” In addition to sup­ pressing information about the virus’s spread in Russia, state media platform Sputnik also promoted false narratives about the origins of coronavirus, speciously suggesting that it ­ originated in Latvia, where Canada is leading NATO’s En­ hanced Forward Presence.

These regimes reject respon­ sibility for their role in the global spread of the virus, ­unencumbered by domestic ac­ countability and obsessed with repression and lifetime rule.

Rather, they have resorted to ­igniting obvious disinformation and misinformation about the pandemic, contributing to what can only be called an “info­ demic.” And now they seek to capitalize on the global chaos they have principally en­ gendered.

China has been particularly brazen, using this opportunity to deepen its control and ma­ terial influence across UN agen­ cies, including the World Health Organization, the International Civil Aviation Organization, and INTERPOL. The Iranian re­ gime, too, is taking advantage of this international emergency.

Despite refusing medical help from Doctors Without Borders and the United States, it conti­ nues to pressure the international community for sanctions relief in the form of cash. If the past is any indication, it could use that relief to fund terrorist adventures abroad. Russia is ­ e­ ­ xploiting the pandemic and energy price war to further ­ erode EU and NATO cohesion

Workers sort out all the personal protective equipment (PPE) received from China at a warehouse in Valencia, Spain, on Mar. 25 2020. A total of 3,800,000 masks, 5,000 protective suits and 2,000,000 gloves arrived to Valencia region to equip hospitals and elderly homes.

Photo: Juan Carlos Cardenas/EPA/CP

on sanctions levied against Putin regime officials and klep­ tocrats. Russia’s recent “aid” delivery to Italy – of which 80 per cent was discovered to be “useless” according to a recent report – was clearly part of what the EU’s foreign policy chief Josep Borrell identified as a “struggle for influence through spinning and the politics of generosity.”

For all their machinations, these authoritarian regimes have a clear mission: disrupt demo­ cracies and disrupt their co­ operation. It is noteworthy that some of the democracies whose security is most imperilled by neighbouring authoritarianism (Israel, South Korea, and Taiwan) have been especially adept at delivering for their citizens unsentimental safety ­ alongside successful democracy.

Fortunately, established de­ mocracies have significant in­ stitutional resilience in the face of crises, balancing tensions between security and liberty. ­ Even in Canada, this precarious balance demands vigilance.

Where Prime Minister Justin Trudeau failed, Hungary’s Vik­ tor Orban succeeded, both pur­ suing a naked power grab in the midst of this crisis.

This is of course not to say that democracies have acted perfectly in the face of the coro­ navirus pandemic. One need only look at Italy or the United States to realize that is not the case. However, our democratic allies have, in large part, been transparent about their chal­ lenges and have cooperated with Canada to limit the impact.

Conversely, our adversaries have been anything but helpful.

Nearly three quarters of reviewed teachers fail Estonian language exam

Keila and Pärnu and 38 kinder­ garten teachers in Tallinn, Maardu, Kallaste, Tartu, Must­ vee, Valga and Kolkja, it appears from Language Inspectorate data.

ERR, March 2020

The results of the initial re­ view revealed that of the 203 teachers, 143 did not meet the required level of Estonian ­language skills.

Last year, the Language Inspectorate reviewed the Estonian language skills of 203 teachers, 143, or 70 per­ cent, of whom did not have a sufficient command of the Estonian language.

The inspectorate reviewed the language skills of 59 schoolteachers in Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva, Sillamäe, Paldiski, Kiviõli,

The lesson we should draw from this experience is that deepening democratic resilience, and forging stronger bonds with democratic allies, ought to be­ come central goals of our ­foreign policy.

This cannot be accomplished by diminishing Canadian demo­ cratic convictions in pursuit of a seat at the UN Security Council (UNSC), a project which has occupied an outsized obsession of the foreign policy estab­ lishment. Simply put, there can be no consequential Canadian leader­ ship in such a role, es­ pecially in the aftermath of China’s farcical UNSC presi­ dency. For all the investment, expertise and diplomacy that has captivated Canadian leader­ ship around this project, it has distracted the country from guarding against the threat of emboldened authoritarians, and undermined our ability to ad­ vance the national interests of Canadians.

As we rebuild, Canadians will rightly insist that a demo­ cratic and economic logic in­ form our interests in a world order where medicine is now ­ weaponized. They would rightly insist that the supply chain decisions on essential matters ­ provide for an independent Canada. And they would be right to insist that our leaders show resolve in standing with democratic allies against the world’s principal despots whose interests are so clearly in oppo­ sition to our own.

Language inspectors also checked on 605 school and kindergarten teachers who had ­ already been ordered to take an Estonian language exam. Only 21 schoolteachers and 30 kin­ dergarten teachers had fulfilled the inspectorate’s orders.

8

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Nr. 14

KID’S CORNER: ESTONIAN-THEMED ACTIVITIES FOR FAMILIES TO TRY AT HOME

(PART 1)

VINCENT TEETSOV Welcome to the Lastenurk (Kid’s Corner)! We know that there are many households across Canada with children at home at the moment. Your child­ren may be utilizing e-learning tools at home, but what about hands-on cultural education? Here are three fun Estonian-themed activities that you can do with your kids: 1) Famous Landmarks Colou­ring Activity Pikk Herman. St. Olaf’s Church. You can probably think of a few different famous Esto­ nian landmarks off the top of your head. Now, you and your kids can get to know them even better through their design, shape, and colours.

First, find an image online that you want to colour in.

Generally speaking, the simpler and more defined the lines are in the image, the better quality the final product will be.

Once you download the ­image you like to your comput­ er’s desktop, visit scrapcoloring. com and select “Color your photos and drawings” from the top menu (http://scrapcoloring. com/convert-images-to-color­ ing-pages). On this page, click “choose file.” Select the image you downloaded and click “Submit.” The website will up­ load the image and convert it into a black and white drawing.

Once the black and white drawing appears, go ahead and click the icon of the printer in the bottom left corner of the web page. If you want to colour in a way that accurately rep­ resents the original image, you might want to print out the original as a reference. Other­ wise, colour with any wacky colours you like and see who makes the coolest picture.

Some Estonian landmarks you can colour include: • Hermann Castle in Narva • Kõpu Lighthouse in Hiiu­maa • Tartu Raekoda (Tartu Town Hall) This is much better than kids getting bored and drawing on the walls!

2) Make a Tissue Box Kan­nel (Estonian Harp) The kannel is an Estonian stringed instrument with close parallels to the Finnish kantele and other regional variations of

Arvo Pärt receives distinguished honor from Spanish foundation ERR, March 2020 Estonian composer Arvo Pärt has been announced as the winner of the BBVA Foun­ dation Frontiers of Know­ ledge Award in Music and Opera.

Due to the public health cri­ sis caused by the outbreak of the novel coronavirus, the inter­ national committee deciding the BBVA Foundation Frontiers of Knowledge Award in Music and

zithers. While chromatic zithers became more common through­ out the 20th century, the ori­ ginal kannel usually had five strings.

Which is convenient for you, because you can replicate the sound with a tissue box and some rubber bands.

You will need: • An empty tissue box • Five long rubber bands, to fit around the tissue box lengthwise • pencils, erasers, and other small objects, to slide under the rubber bands and create tension • tape, to hold the ob­ jects in place • a digital tuner, piano/key­ board, or other tuned instru­ ment, to find the right notes First, take a tissue box and wrap five long rubber bands across the length of the box.

Make sure that the rubber bands cross over the hole of the box so that sound can reverberate inside.

You can even try to tune the kannel by taking pencils, erasers, and other small objects and se­ curing them with tape under­ neath the rubber bands, either on the front of the box or on the sides. This helps you change the pitch of each string.

There are numerous possible tunings, but you could try the following: D – E – F# - G – A. You can use a piano/keyboard, digital tuner, or an already tuned guitar to find these notes.

Below is a diagram to help you find them on a piano.

Be careful when adjusting the rubber bands, so as not to snap them!

3) Estonian “Mad Libs” Create your own Estonian language word replacement game with these Estonian words: Verbs 1. jooksma = to run 2. ujuma = to swim 3. keetma = to cook/boil

Opera assessed the 31 nominees by remote means, and resolved to bestow the award in this twelfth edition on Pärt “for cul­ tivating an original language, which has led to the creation of a unique sound world; a fresh approach to spiritual music, ­especially in his choral oeuvre, that reduces the musical ma­ terial to the essence.”

On hearing of the award, Pärt – who was nominated by the director of the Pau Casals Foundation, Jordi Pardo – ­declared himself “delighted and grateful.”

The BBVA Foundation Frontiers of Knowledge Awards are an international award pro­

4. kraapima = to scrape/scratch 5. heegeldama = to crochet 6. aevastama = to sneeze 7. põrgatama = to bounce 8. libisema = to slip/slide Adjectives 1. erutatud = excited 2. loid = sluggish/slow 3. soolane = salty 4. terav = sharp/pointy 5. kivine = rocky 6. sügelev = itchy 7. veniv = stretchy/elastic 8. kolmnurkne = triangular Nouns 1. homaar = lobster 2. lõug = chin 3. sõnaraamat = dictionary 4. söögitool = high chair 5. võrkpall = volleyball 6. dirigent = conductor 7. hambaork = toothpick 8. pilvelõhkuja = skyscraper How to play: Write down three to four paragraphs (in either Estonian or English) ­ about what you do when you’re out running errands, when you’re sightseeing, or another interesting activity that involves travelling around and meeting people. Your paragraphs need to include eight verbs, eight adjec­ tives, and eight nouns.

Once the first player writes down their story paragraphs, they have to erase those eight verbs, eight adjectives, and eight nouns from the paragraphs they wrote.

All the other players have to copy down the paragraphs, mi­ nus the erased words, and then use the above list of Estonian words to fill in the blanks.

These words can be conjugated and adjusted to different forms accordingly, and this is a good chance to practice Estonian grammar.

Whoever can put the correct word types into the blank spaces and make the funniest story wins.

Stay tuned for the next installment of family activities here in the Lastenurk!

gramme recognizing significant contributions in the areas of scientific research and cultural ­ creation.

There are eight award cate­ gories: basic science, biology and biomedicine, climate change, ecology and conservation biolo­ gy, information and communi­ cations technologies, econo­ mics, finance and management, music and opera, humanities and social sciences.

Each BBVA Foundation Frontiers of Knowledge laureate receives a commemorative art­ work, a diploma and a cash prize of 400,000 euros per cate­ gory.

The above diagram was edited from the original, created by “Tlogmer”, and is used through a Creative Commons BY-SA 3.0 license. Numbering and indicating dots were added.

Keep calm and…

(Continued from page 6)

been forced to close down – at great personal and financial cost. People are finding loop­ holes and taking advantage of them. Two specific retail outlets being placed in the essential category make one wonder. The provincial alcohol monopoly LCBO remains open because officials are concerned about those who cannot survive without their daily bottle. And ­ many, even working from home welcome the ease that a drink brings during very stressful times. Well, OK, perhaps. But Dollarama? Just because they have a few food items on their shelves? Really?

Churchillian statesmanship

can hardly be expected. Leader­ ship however is. The Brits knew well that the social fabric de­ pends on the individual. Thus it is up to each and every one of us to practice common sense and follow the example of the British. It is a common goal that we have. COVID-19 will be around for some time, no one can say for how long. The likelihood of each and every one of us coming into contact with the virus is almost a cer­ tainty. None of us is immortal, some may have better resis­ tance. Sad to say, Darwin’s sur­ vival of the fittest applies. If we continue in our spoiled First World expectation way, this pandemic will have more vic­ tims in a world that has been changed forever.

TÕNU NAELAPEA

Information Saves Lives: Verifying Online Information Webinar With Canadian foreign disinformation expert Marcus Kolga People in Canada are bombarded with information 24/7, much of which is consumed online. It is vital that the public is able to critically assess and recognize misinformation and disinforma­ tion online, and avoid online manipulation, especially today with the COVID-19 pandemic spreading worldwide. This on­line webinar will cover verifi­ cation tips for individuals to better understand how to deter­

mine what information is real vs. fake and combat the spread of online manipulation.

This is part of a program facilitated by Canadian NGO ­ Journalists for Human Rights to strengthen digital and news literacy skills of people in ­ Canada.

Find more information at jhr.ca Apr 14, 2020 04:00 PM in Eastern Time (US and Canada) Registration mandatory: https://zoom.us/webinar/register/ WN_3470VqeaTUGEi1qJRFiTvQ Email Molly Grove molly. grove@jhr.ca for more informa­ tion.

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

9

A current solution for church-going needs – a personal computer and a personable communicator Andres Raudsepp At the beginning of this time of trial and physical dis­ tancing, I, as a semi-regular churchgoer, did not know how I would fulfill my need for devotional services, since all churches were suddenly closed. Having moved to Trenton (Quinte West) 15 years ago, while retaining my Lutheran church membership in Toronto, I found it conve­ nient to follow my ecumenical bent and often attend services at Trenton United Church or St. George’s Anglican. Now both are closed.

About three weeks ago, I received an e-mail from St ­ George’s, advising me of a somewhat new opportunity. I could join a service provided by a minister I had gotten to know and do it via one of my personal computers. I hoped that this would work for me since I am not drawn to either radio or television religious broadcasts.

My first requirement was that I did need to know the minister. That would create a more personal contact. Se­ condly, he or she had to be able to communicate directly to me, so that I could at least close my eyes and we could recite the Lord’s Prayer together. For­ tunately, I found the right per­ son in the Rev. Lynn Mitchell, the relatively new Anglican minister in Trenton. I also dis­ covered that she was able to exude sincerity and personal ­ warmth even via YouTube, which is for me the most effec­ tive o­ nline visual info provider.

So far, I have “attended” three of her recorded services, and as a result I haven’t missed church three Sundays in a row.

Recently, I developed the urge to share my experience with readers of Eesti Elu, some of whom are personal friends.

Having recently contributed five articles in Estonian for the newspaper, I decided to opt for English and Estonian Life this time. I basically wanted readers to meet this wonderful Anglican pastor, who, in one of her ­services before Christmas, used a Lutheran Eucharist prayer which was clearly indicated in the printed worship folder. And I wanted to ask her about that.

So I invited the Rev. Lynn Mitchell to join me for the fol­ lowing interview which was done online.

I understand that you were ordained as an Anglican Church Minister in 1988, ­having received your Master’s of Divinity from Trinity College, University of Toron­ to. Where have you served prior to coming to Trenton in 2017, I believe?

I was ordained to the transi­ tional Diaconate in 1988 at St. George’s Cathedral, Kingston and to the Priesthood in 1989 at

St. Peter’s in Brockville. My former husband, ordained at the same time, and I were the first clergy couple in the Anglican Church of Canada east and west of the GTA. I served five years in the Diocese of Ontario and then 25 years in the Diocese of Huron, my last position being at St. James in Stratford.

You have a strong and beautiful singing voice plus being proficient as a pianist.

As a graduate of the Faculty of Music at U. of T., who were your music and voice teachers?

I have a Mus. Bac. Degree in Music History and Literature with a minor in languages – French, Italian and German – and was a flute major. I studied piano up to RCM grade 10 be­ fore University. My teacher was Anne Gray, who was blind. I’ve never studied voice but have had the good fortune of singing in several excellent choirs.

You mentioned prior to your recent Palm Sunday ser­ mon on youtube that your favourite church hymn was “All Glory, Laud and Honour” which you sang for your listeners in full voice.

You said that you first sang it when you were 8 years of age.

Is there a connection between church hymns and your later decision to become a minister in the Anglican Church?

I have always loved church music. My formative years were spent at St. Peter’s Church in Brockville. When I was growing up we had a world-class or­ ganist and an amazing men’s and boys’ choir. It was a musi­ cal feast every Sunday. At the time, it didn’t bother me that I couldn’t be part of it… officially.

I just sang along with every­ thing.

Many parts of the service were sung and with so much of the core of Anglican theology being present in the liturgy, the music certainly had an impact on me and was a foundation stone of my experience of call to the Anglican Priesthood.

What was the main in­ spi­ ration which led you to becoming a member of the Christian clergy?

I grew up in a family that was very active in the Church.

My mother, a teacher by profes­ sion, did Christian education for children and adults at the Parish, Diocesan and National Church levels; in those days she was often the only woman and the only lay person in a room full of clergy.

My father was Church War­ den for several terms over the years and was involved in and Chair of many Diocesan com­ mittees and boards. We were at church every Sunday from about 8 am until 1 pm. It’s just the way it was. I continued this participation in Church as a young adult in Toronto when I

was at university and then in Florence, Italy (American Epis­ copal Church), where I lived for two years before returning to study theology.

My “decision” was some­ thing which seemed to evolve slowly and naturally out of my lived experience; there was no one “moment”. At the time I was ordained, women had been ordained to the Priesthood in the Diocese of Ontario for only two years, although women had been ordained elsewhere in the Anglican Church of Canada for over a decade.

I see you as an excellent communicator. Are there any contributing factors in the development of that skill?

I’m an extrovert and a talker, so some of it comes naturally.

Most of it comes from 32 years of experience in a wide variety of settings.

I marvel at the direct way that you are communicating with your congregation on­ ­ line. Who provides you with the technical support that makes your presentation so natural but effective?

No tech suppport… just a music stand and a new iPhone.

What helps me is a strongly developed sense of liturgical ­ movement and what works and how to move from one element of liturgy to another. And I play around with things. But right now, I am choosing to do this on my own, following the “stay home” directive.

So you’re your own techni­ cian and totally in control of your iPhone. And you’re also able to choose the location of your service on YouTube. But besides being the pastor and priest for the congregation at St. George’s Anglican Church in Trenton, what are your connections to Holy Trinity Anglican Church in Frank­ ford, which is nearby and Christ Church Anglican in Glen Miller, which is even closer. You recorded your first two YouTube services from those locations.

I am pastor and priest for all three congregations; my re­ lationship with each congrega­ tion is the same.

Being a Lutheran and aware of the full communion partnership between our churches, I was nevertheless taken by surprise by some­ thing in your printed worship folder at a service before Christmas. And it really warmed my heart. I noticed a reference to Evangelical Lutheran Worship in connec­ tion to the Eucharistic Prayer in your folder. How common is that reference? Was it your decision to insert it in the folder? Was this part of your being a progressive Christian?

I lived in Kitchener Waterloo (Lutheran central!) for 11 years

Rev. Lynn Mitchell, Incumbent, Priest and Pastor of the Anglican Churches of Quinte West, holding palm leaves in her hand, is seen addressing viewers from St. George’s Anglican Church in Trenton for the Palm Sunday service. Two previous services were recorded from Holy Trinity in Frankford and Christ Church in Glen Miller. As a result, she has recently performed three complete services on YouTube.

These have included hymns rendered by her beautiful singing voice, for which she has provided her own accompaniment on organ and piano.

Photo taken directly from computer screen by Andres Raudsepp

and was very involved in Anglican-Lutheran dialogue. At that time I also did graduate work in homiletics (the art of preaching or writing sermons – AR) at Waterloo Lutheran Seminary (now Luther College).

I am on the executive for a liturgical organization called ­ Liturgy Canada which includes Anglicans and Evangelical Lutherans.

I own all the ELCIC (Evangelical Lutheran Church in Canada/AR) worship books and make frequent use of their resources, as do many of my colleagues. I am always looking for new/different liturgical re­ sources – Evangelical Lutheran, Celtic (Iona), Anglican tra­

ditions from around the International communion, etc.

I think that this is part of ­being a progressive and current Christian and helps us to con­ nect with and experience people and liturgy in new and exciting ways.

I’m truly impressed with your descriptions regarding the connection between our churches, Anglican and Lu­ ­ theran. This has been a learn­ ing experience for me. And I’ll certainly keep looking for­ ward to your services on YouTube. I’m finally becom­ ing a regular churchgoer.

May God give you strength to carry on. I thank you, Lynn, for the interview.

1,000 defense volunteers aiding authorities in emergency situation BNS, April 2020 Around a thousand Defense League (Kaitseliit) and Women’s Voluntary Defense Organization (Naiskodu­kait­ se) volunteers have already put in around 15,000 working hours in the coronavirus pan­ demic emergency situation, Baltic News Service reports.

The two organizations have been working with the Health Board (Terviseamet), the emer­ gency call center and the Police and Border Guard Board (PPA) in the two-and-a-half weeks since the emergency situation was declared, with 40 Defense League volunteers recently join­ ing PPA patrols on Saaremaa, the worst-hit region of Estonia in the pandemic so far.

“The state and communities continue to need our help in ­implementing measures that the government and public authori­ ties have established for curbing the outbreak, and stopping the spread, of the virus,” said De­ fense League commander Brig.Gen. Riho Ühtegi said.

“It is our duty to provide this help also when others are be­ ginning to tire.” he continued.

The Women’s Voluntary De­

fense Organization has a varied mandate, participating at border inspection points and on Estonia’s southeastern border, answering coronavirus hotline (1247) calls, and attending COVID-19 carside testing sta­ tions. The Health Board’s crisis headquarters and hospitals have also seen Naistekodukaitse in­ volvement, as has distributing information leaflets to the public.

The women’s defense league have also launched a free smart­ phone app called “Be prepared” (Estonian: “Ole valmis”). The app contains information on the emergency situation in Esto­ nian, Russian and English.

The 40 Defense League volun­ teers involved in activies on Saaremaa come from the Defense League’s Saaremaa district itself. President Kersti Kaljulaid signed off on their deployment at the weekend; ­ they will be aiding the PPA in checking compliance with the restrictions, stricter on Saare­ maa than on the mainland.

The Defense League is back­ ing up the PPA with 150 volun­ teers, performing border con­ trol.

10

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

märkmik

Nr. 14

Riina Kindlam

Lihavõttejänes on hetkel „hädavajalik töötaja“ Uus-Meremaa peaminister oli esimene, kes teatas, et liha­ võttejänk, nagu ka samas heategevusvaldkonnas töötav hambahaldas, kuuluvad prae­ guse pandeemia ajal oluliste ehk hädavajalike töötajate hulka ja võivad vabalt oma eriala tavade kohaselt tegutse­ da. Ontario provintsi pea­ minister ja ilmselt nüüdseks juba riigijuhid ülemaailmselt, on sama teavet lastele märgi­ lise tähendusega tegelaskuju­ dele edastanud. Kas ja kui­ võrd loomad võivad põdeda või edasi anda koroonaviirust, hetkel edasi arutama siiski ei hakatud.

Huvitaval kombel oleme oma Toronto aias viimase seitsme kuu jooksul, kui siin viibinud oleme, tihedamini trehvanud pikk-kõrva kui rõngassabaga maskeeritud pesukaru või laste

(aluseta) hirmu, mustvalget skunki. Munadekuhilaid on too tuttsaba juba ammu meile muru peale visiitkaardina jätnud, küll mitte maiustatavaid. Üks selline „linnajänes“ sattus mulle ööpi­ meduses aasta esimesel päeval nii lähedale nagu ei iialgi va­ rem. Tänavatulede valguses oleks ta peaaegu üle mu var­ vaste hüpanud ja mõtlesin tol ajal, mida selline kummaliselt lähedane teede ristumine võiks küll tähendada? Lepus timidus on küll Euroopa valgejänese ladinakeelne nimi, aga timidus ­ (arglikkus) on tõepoolest nüüd kõikjale karanud ja igas urus varitsev.

Kikk-kõrvade seas ei ole kõik arad ega ela urus ega kanna sama nimetust. Nad on ­ küll kõik jäneseliste perre kuu­ luvad, kuid selgus, et mitte ainult kodujänesed ei ole küüli­

Kui inimkonna jaoks siin planeedil on tänavune kevad täiesti teistsugune, siis loomariigis tegeldakse ikka oma igapäevaste asjadega ning elu kulgeb looduse rütmis edasi.

Foto: EE

Kui liblikas esmakordselt näeb oma varju, siis mida see ennustab? Loodetavasti tervenemist.

Selle kevade esimene liblikas, nähtud lõppeval vaiksel nädal Lõuna-Soomes, Kirkkonummi vallas, ridaelamu tagaaias. Eu­­ raasia liik väike-koerliblikas, small tortoiseshell, puhkab sini­ liiliate (scilla) perre kuuluvatel kirgaslilledel. Foto: Elo Põlendik

kud. Kodujänesed arenesid ju kuskilt loodusest ja nende sugu­ lased on kohati veel vabad poisid, k.a. need, kes meie aias ja teiegi hekkide all vast tegut­ sevad. Looduses elav rabbit (Sylvilagus) on ka küülik, täp­ sustuseks siis ulukküülik. Uluk laiemalt on game, jälitatavad või jahitavad, spordi või toidu jaoks kütitud metsloomad. Ja hare (Lepus) on jänes.

Uluk-küülikud (ja ka kodu­küülikud) sünnivad karvadeta ja pimedatena, jänesed aga kar­ vastena ja nägemisvõimega.

Jänesed on üldiselt küülikutest suuremad, pikemate tagumiste jalgadega ja tihti pikemate kõr­ vadega. Jäneste karv muudab talve saabudes värvi, küülikutel mitte. Küülikud eelistavad me­ nüüs pehmemaid rohtusid ja juurvilju, jänesed aga sitkemaid oksi ja koort. Küülikud elavad urgudes ja ka varjuvad sinna – jänesed ei kipu maa alla ja an­ navad jalgadele tuld ohu puhul.

Jänesed armastavad üksildust, otsides seltsi vaid kevadisel jooksuajal, küülikud aga moo­ dustavad kohe seltse ja ühin­ guid, protokollides koosolekutel toimunut piinliku täpsusega ja kirjutades kohalikesse ajaleh­ tedesse oma tegevusest lõbusaid kokkuvõtteid.

Kes lastele siis mune ja ­maiustusi toovad, kas küülikud, ulukküülikud või jänesed? Esi­ mesed teated pikk-kõrvadest, kes lihavõtte aegu inimlastele kingiks majapidamisse mune peitsid, pärinevad XVI sajandi Saksamaalt. Kuidas jänesed mune edasi toimetavad, pole teadlastele just päris selge, sest esikäppade vahele ei saa need loomad küll midagi võtta: neil puudub selliseks manöövriks vajalik rangluu (clavicle).

Rõõmsaid ülestõusmispühi ja kevadet!

RIINA KINDLAM

Vastupidavusjooksu võitja sai auhinnaks kuldse tualettpaberirulli Vastupidavusspordialadega tegelev ühendus Personal Peak korraldas neli päeva kestnud suurürituse Qua­ ran­ tine Backyard Ultra, kus eri­ nevad ultrajooksjad võist­lesid virtuaalselt põhimõttel ,,vii­ masena püstijäänu või­dab“.

Vastavalt reeglitele tuli jooksjatel läbida tunniga 6,7 ki­ lomeetrit ja esikohale tuli 45-aastane ameeriklane Michael Wardian, kes läbis 63 tunniga 422 km.

Viimased 15 tundi oli võitja ainuke konkurent tšehh Radek Brunner. Wardian jooksis väli­ tingimustes, Brunner aga tre­ nažööril.Auhinnaks oli praegu­ sele ajastule vastav kuldne tualettpaberirull.

Kokku startis üle maailma enam kui 2500 jooksjat 50 rii­ gist.

Linnaaedades elutseva jänese, täpsemini ULUK-KÜÜLIKU (eastern cottontail, sooküülik, pildil) karv talvel valge vastu ei vahetu, nagu tema põhjapoolsemates metsades elaval sugulasel (snowshoe hare), „lumeräätsa“, õigupoolest ameerika jänesel, kellel on sihtotstarbekalt laiad tagumised käpad. Mõnedel liikidel nagu valgejänesel, kes ka Eestis elab, oleneb karvavahetus sellest, millal isendi elupaigaks valitud kohas lumi maha tuleb (või ei tule).

Foto: Riina Kindlam

Urbadel on oma päev Urbeaeg on seotud urbadega – paljudest väikestest õitest koosnevate õisikutega (catkin).

Urbadel on tegelikult ka oma kuu, sest üks teine rahva­ pärane nimetus märtsikuu jaoks on urbekuu. Urbepäev (ka urvapäev, urvepüha, urv­ sipüha, paksupudrupäev) aga liigub – see on pühapäev enne lihavõttepühi ehk laiemalt tuntud kui palmipuudepüha.

Kui palmilehti pole, mida leh­ vitada ja imetleda, meenuta­ des, kuidas Kristus tuli eesli seljas Jeruusalemma ja rahvas pani tema ette palmi-, aga ka muid olemasolevaid oksi maha, siis igasugune tärkav oks võib olla samasuguse või ükskõik missuguse ärkamise-tärka­ mise ja seega võidu ning jõu sümbol laiemalt.

Palmipuudepüha olevatki ni­ metatud nt ka Yew Sunday ju­ gapuu pühapäev või lihtsalt Branch Sunday – oksapühapäev.

Meil on urbeaeg ja -päev seotud just pajude/ remmelgatega (wil­ low), mida on Eestis üle 20 liigi.

Paju perekonda kuulvate suure­ mate puude kohta kasutatakse tavaliselt sõna remmelgas ja põõsaste kohta sõna paju.

Eestlane mõtleb: ,,Mis ma niisama lehvitan? Annan jõudu juurde – löön magajad paju­ tibudes okstega üles, tegudele!“ Ja nõnda siis päevakohane va­ narahvatarkus urbepäeva vara­ hommikul enne päiksetõusu URBIDA või urvitada uinujaid (nii omakseid kui koduloomi), soovides neile tervist või näi­ teks „Virgaks, viksiks!“ Kui är­ kaja saab siis ruttu maast lahti, on too virk ja tubli kogu suve!

See on tegelikult rahvusvaheline komme, mille tekkeaeg ulatub eelkristlikku perioodi.

Pealegi usutakse, et kõik puud ja põõsad on sel päeval „pühad ja puutumatud nagu hiies“. Puutuma peab ometi ettevaatlikult nii palju, et kimbu koju tood, aga tasuks ka meeles pidada, et esivanemate tarkuse kohaselt ärkavad puud urbe­ päeval elule ja algab sügiseni kestev raierahu. Puud on ju li­ saks elusolenditele pesitsuspai­ gaks, kuigi me piiratud silma­ vaade sinnani alati ei küündi ehk ulatu.

N.B. Sõna urb käändub nagu sõna kurb, kuigi need kaks sõna on tähenduslikult põhimõtte­ liselt vastandid! Millal muutub sõnas V täht B täheks?...

Nimetav (kes, mis?) urb, ur­ vad; omastav (kelle, mille?) urva, urbade; osastav (keda, mida?) urba, urbi/urbasid.

Kumavad pajuurvad ehk -tibud, -kiisud, -uted, (-utud, -utid), mõnele isegi pajutudud ja -tupsud! Siinsed kasvavad-kumavad Lääne-Virumaal Varangul, Varangu siniallikate lähedal.

Foto: Jaak Kikas

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

11

HÄLL Kui oled hiljuti abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laialipillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo e-posti aadres­ sil riina@eestielu.ca • Hälliteateid kogus ja koostas RIINA KINDLAM

Pere tutvumas esmakordselt pesamuna Henrikuga haiglas. Ema Tiiu ja Henrik, ees Mailiis ja Maksim, taga isa Tim ja Raia. Ülestõusmispühal saab Henrik 1-aastaseks – PALJU ÕNNE!

Henrik Gunnar Ararat Kes sündis? Henrik Gunnar Ararat.

Millal ja kus sündis? 12. april­ lil 2019 Torontos.

Kellele sündis? Tiiu Mai Hess ja Tim Ararat (Mamma ja Dada) Vanavanemad: Riina ja Allan Hess (Mummu ja Vanaisa), kes elavad Torontos ja isa poolt Karin Ararat (Oma), kes elab Mississaugas ja Yalcin Ararat (Opa), kes elab Montrealis.

Vana-vanavanemad: Pille (Kalm) Hess, kes elab Breslaus ja isa poolt Erina Dubrovolny, kes elab Viinis. Laste emapool­ sed vana-vanavanemad olid ka kadunud Adeele (Tulk) ja Martin Reitav ning Gerhard Hess.

Vanemad õed ja vend: Mak­ sim Allan (5 a), Mailiis Sanna

Julius Roos Kes sündis? Julius Roos.

Millal ja kus sündis? Julius sündis 8. märtsil (naistepäeval) 2018 Torontos, Sunnybrooki haiglas.

Kellele sündis? Isa – Richard Jaan Roos (Rick) ja ema – Katrin Roos (neiupõlvenimi Koort).

Vanavanemad: Vanaisa Jaan

(3,5 a.) ja Raia Viivi (2 a.).

Kuidas laps endale nime sai?

Vastab ema Tiiu: „Meile lihtsalt väga meeldisid mõlemad nimed Henrik ja Gunnar!“ Tiiu jätkab: „Henrik on rõõmsalt ühinenud vanema ven­ na Maksimi ja kahe õe Mailiisi ja Raiaga, eriti viimaste kuude jooksul, kuna ta on õppinud mänguasju varastama ja kiiruga ära roomama. Talle meeldib ka väga süüa, naerda ja kõvasid kallisid anda.“ • 2020. aasta 1. jaanuari seisu­ ga on eesnimi Henrik 288 poisil ja mehel Eestis. Kõige popu­ laarsem on nimi Henrik hetkel vanuserühmas 20–24. Kirjapilt Hendrik on Eestis 1108 mehe nimeks. Gunnari nimelisi isasid ja poegi on 898.

Roos (Pada) elab koos vanaema Merike Kalmiga (Vanaema) Torontos ja vanaema Mare Koort (Mamma) elab Pärnus, Eestis.

Kuidas laps endale nime sai?

Vastab ema Katrin: „Julius sai oma nime kadunud vana-vanai­ sa Julius Karu järgi, kes immig­ reerus Torontosse 1950ndatel ja ehitas muuhulgas maja, milles pisike Julius nüüd elab (ja oma vanemaid traumeerib).“ Ema lisab: „Julius sai Air Canada liikmeks 4-kuuselt.

Kuusteist lendu hiljem on tal null (0) Aeroplan’i punkti ja täpselt sama palju mälestusi.“ • 2020. aasta 1. jaanuari seisu­ ga oli Eestis eesnimi Julius 104 noor- ja vanamehel. Kõige populaarsem on eesnimi Julius ­ hetkel vanuserühmas 0–4 ja 80+, mõnda mehist ka vahepeal (stat.ee/public/apps/nimed/). Sel aastal on ülestõusmispühal, 12. aprillil, ka Juliuse nimepäev – 4. sajandi paavsti, pühakuks nimetatud Julius I mälestuspäev.

Luule Raymi Carrascal-Nõmmik Kes sündis? Luule Raymi Carrascal-Nõmmik.

Kus ja millal sündis? 28. veeb­ ruaril 2018 Mississaugas, Ontarios Kellele sündis? Mami: Ana Isabel (Anisa) Carrascal An­ ­ tunez de Mayolo de Nõmmik ja Papi: Hendrik Toomas Nõmmik Vanavanemad: Abuelo ja Abuela: Jose Tulio Carrascal Leon ja Isabel Antunez de Mayolo Arangoitia de Carras­ cal, kes elavad Limas, Peruus ning Vanaisa erukolonel ja ­titulaarpraost Tõnis Nõmmik Tallinnas ja kadunud Juta (Saaret) Nõmmik.

Ristivanemad: David Hogg, Heili Hogg, Andrea Brumwell, Erika Cornejo de Carrascal ja Valeria Jauregui Carrascal.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Anisa: „Tema nimi on meie jaoks väga eriline, kuna Luule on poeesia ja Raymi tähendab Peruu põlis­ rahva ketšua (quechua) keeles pühitsemist või pidu. Kaks nime koos on seega „luule pühitsemine“ ja meile on see nii tähendusrikas, kuna ta on tõe­ poolest meie armastuse ja kõi­ kide nende õnnistuste kehastus, mis meid kokku viis. Loodame ühtlasi, et ta suureks sirgudes õpib nägema ilu ja rõõmu (luulet) kõikjal ja pühitsema elu.

Olime nii õnnelikud, kui saime teada, et oleme lapseoo­ tel. Mitmed arstid olid mõista andnud, et lapsesaamine on meie puhul ebatõonäoline, nii et Luule saabus võrratu üllatuse ja väikse imena siia ilma. Võime

Markus ja väikevend Felix Randsalu on oma peretalu kivikuningad.

Taustal on näha vahtramahla-toru, mis paljude samasugustega kulgeb suhkruvahtriku mäeveerust alla vahtrasiirupi tegemise varjualuseni.

Felix Arne Randsalu Kes sündis? Felix Arne Randsalu.

Millal ja kus sündis? 8. veeb­ ruaril 2018 Oshawas.

Kellele sündis? Christina, sündinud Märk (Mama) ja Eerik Randsalu (Papa või Issi).

Vanavanemad: Nora Märk (Grandma) ja Jack Purchase (Grandpa) Scarborough’s ning Kersti (Vanaema, varem lihtsalt „Vana“) ja Arne Randsalu (Va­­ naisa, varem „Iia“) North Yorgis.

Vana-vanavanemad: Felixi Ur-Opa Alfred Märk jõudis Felixit kohata, kuid on nüüd­ seks kahjuks lahkunud.

Ristivanemad: Siiri Ling Valter ja Darren Märk.

Vanem vend: Markus, 5-aas­ tane.

Kuidas lapse endale nime sai?

Vastab isa Eerik: „See on hea

tegelikult öelda, et ta oli ka meie pulmas, sest olin laulatuse ajal 6 kuud lapseootel. Olime aasta aega pulmi planeerinud, kui saime suure üllatusena rase­ dusest teada, kuid ei hakanud sellepärast plaane muutma.

Arvan, et see oli parim otsus!

Usume, et ka Luule sai nõnda osa kõigist sellest hoolest ja ­armastusest, mida me oma pere­ liikmetelt ja sõpradelt sel erili­ sel ajal saime ning ta tundis

rahvusvaheline nimi ning minu ristiema mees ja Felixi ristiema isa (ühes isikus) on ka nimega Veeliks.“ Jätkab Papa: „Felix saab oma venna Markusega hästi läbi, kuid vahel ikka lähevad tülli.

Siiski, väike vend proovib kõike teha, mida vanem teeb – vahel see teeb vanematele elu kerge­ maks, vahel mitte!“ • Eesti Statistika annab teada, et 2020. aasta 1. jaanuari seisu­ ga on eesnimi Felix 85 poisil ja mehel Eestis. Kõige populaar­ sem on see vanusegrupis 85+, aga ka vanuses 20-24. Kirjapilt Feliks on 287 meesterahval ja nimega Veeliks on mehi Eestis hetkel 6. Eesnimi Arne on 811 mehepojal ja nime Markus, mis on hetkel Eestis kõige popu­ laarsem vanuserühmas 15-19, kannab 2457 enamasti noort meest.

oma Mami ja Papi vahelist ­armastust.

Luule on väga rõõmus laps, alatasa naeratades, tihti naerdes kogu südamest (ja kõhust) ja on krutskeid täis. Ta on väga taibu­ kas ja uudishimulik, kuid samas on temas piisavalt palju trotsi ja iseseisvat meelt, et meid rakkes hoida. Luulele meeldib joonis­ tada, laulda, ronida mööblil, ajada meie koeri ja kasse taga (Järgneb lk. 17)

12

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Sakala linnusest tänaseni Ajalugu on võrratu lugeda.

Eriti, kui seda esitatakse mitte ainult tekstis, vaid fotodega, nii nagu kahes köites ilmunud teos ,,Viljandi 1918-2018.

Sõnas ja pildis.“ Mullu ilmus raamatu teine osa, mis käsi­ tab 30 aastat, 1988-2018. Pean tunnistama, et kuigi lähis­ mineviku meenutamine värs­ kendab mälu, on palju paelu­ vam lugeda ajast, kui ise ei olnud olemaski. Vihjan siin eriti Wabariigi ajale, mida esimene osa, alapealkirjaga ,,Eesti Vabariik ja okupat­ sioonid 1918-1987“ kütkesta­ valt esitas. Kaks teost terviku­ na pakuvad paeluvat, valgus­ tades nii mõndagi, millest paguluses sündinu polnud teadlik.

Viljandis on käidud enam kui ühel korral, vaatmisväärsusi nagu lossivaremeid ja rippsilda, oma silmaga kaetud. Järve ääres südamesse minevat õigustatult kuulsat nostalgilist paadimehe laulu isegi oma väljavalitule vaikselt lauldud. Ent need isik­ likud kogemused pole midagi nende kahe köite rikkaliku va­ randuse kõrval.

Viljandi Muuseumi otsus ka­

jastada Eesti Vabariigile kingi­ tusena tema 100. aastapäeval pildialbumiga kinnitab, et sajan­ di jooksul oli nii head, alul, siis kaua halba, nüüd taas head.

Algusaastate fotodelt ja tekstist on selgelt hoomata teotahteli­ sust ja uhkust, sellist mida tunneme õigustatult olema mul­ kide maailmavaate ning ise­ loomu nurgakiviks. Esimese köite eessõnas kirjutab Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak, et noorematele lugejatele on va­ hest üllatuseks, „et Viljandi nägu ja inimesed olid ammustel aegadel hoopis teistsugused.“ Paguluses sai nende aegadega tutvuda vaid Rootsis viieküm­ nendatel Eesti Kirjanike Ko­ operatiivi poolt välja antud Meie Maa sarjaga. Seal ilmu­ nud fotod olid tuhmid, must­valged. Tänapäeva tehnika aga võimaldab head reprot, ka kvaliteetseid värvifotosid. Ku­ lunud väljendus, et pilt on väärt tuhat sõna, peab siin enam kui paika.

Esimese köite plussiks, või miinuseks kui soovite, et seda ei lasknud õhtul käest kuni hommikutundideni, niivõrd pal­ ju huvitavat. Oluline oli sisseju­

Mart Sanderi filmid pälvisid rahvusvahelisel festivalil mitu nominatsiooni Mart Sanderi filmid ,,Kõhe­ dad muinaslood“ ja ,,Juhuslik nimetaja“ on nomineeritud Nizza filmifestivalil kokku seitsmes kategoorias, esimene film oli New Yorgi filmifesti­ vali finalistide hulgas. ,,Veebruaris, Londoni filmi­ festivalil, kus võitsin parima originaalsüžee auhinna ja olin nomineeritud veel mitmes kate­ goorias, kutsuti mind Nizza ja Madridi filmifestivalidele,“ meenutab Sander Õhtulehele

antud intervjuus. ,,Kui mõnel festivalil läheb hästi, kutsutakse film kuhugi järgmisele. Esi­me­ selt festivalilt – Canadian Cinematography Awards, kus võitsin parima filmimuusika auhinna – tuli kutse New Yorgi filmifestivalile. Teine festival, kus film osales, oligi London ja nii mind Nizzasse kutsutigi.“ Nizza filmifestivalil on ,,Kõhedad muinaslood“ nomi­ neeritud neljas kategoorias: parim muusika, montaaž ja võõrkeelne film, lisaks nomi­ neeriti Toomas Kolk parima kõrvalosa kategoorias.

Mart Sander esitas Nizza filmifestivalile ka 2017. a val­ minud filmi ,,Juhuslik nimeta­ ja“, mis esilinastus Haapsalu õudusfilmide festivalil. Film kandideerib Nizzas parima ori­ ginaalstsenaariumi kategoorias ja on nomineeritud parima režii ja parima meesnäitleja tiitlile.

(ÕL/EE)

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage:

Mart Sander esitas oma mono­ tükki ,,Juhuslik nimetaja“ paar aastat tagasi Tartu College’is.

laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

Nr. 14

Lubab samas ka hinge tõmmata, mõtelda, enne järgmisse aas­ tasse astumist. Ei tea, kas aja­ lugu on Tartu College’i laenu­ tusraamatukogus olemas, aga mõnel mulgil siin on kahtlema­ ta kodusel riiulil ikka. Väärt ja huvitav lugemine.

hatav varasemast ajaloost aas­ tani 1918. Isegi masendavad oku­patsiooniaja kirjeldused, fo­ tod ei suutnud lugemishimu pi­ durdada. Üksikuid viljandlasi ei jõuakski esile tuua, kes noil aastatel nii linna kui selle ela­ nike väärtusi, kaitsesid tege­ vusega ja mulkidele omase sihikindluse ja sirge seljaga. ­ Laulupidudest spordipäevadeni, kuulsa veetorni ajalugu õppides – pea iga lehekülg lausa sunnib lõpuni jõudes seda pöörama, et teada saada, mis edasi sai.

Sellest kogemusest õpitult sai teist köidet rohkem gur­ maanina rahulikult nauditud, mitte aplalt, teadmiste laien­ damise huvides, ridu alla nee­la­

E-etteütluse võistlusele laekus 7529 teksti

tes. Ju määras lugeja lähenemist see, et sai juba 1989. aastal, see tähendab kaks aastat pärast ­ajavahemiku, millele raamat on pühendatud, algust ise seal esmakordselt käidud. Pulbitseb ­ lootus vabaduse poole, taasi­ seisvumise saavutamisjärgsed katsumused ja hiljem ausad rõõmud, olulisemad sündmused on nii pildialbumis ära toodud, et on tunne, nagu oleks ise ko­ hal olnud. See kehtib muidugi paljus ka esimese köite kohta.

Seletab teose menu.

Otsus raamatut jagada aas­ tate kaupa, igale sajast mõne ­leheküljega, mitte peatükiga, nii suunates tähelepanu toimunule, on siinkirjutaja arust geniaalne.

Vabariigi esimese põhiseaduse vastu selsamal 1920. aastal, kui sündis Jaan Kross, pärastine Tartu ülikooli õigusteaduskonda immatrikuleeritu.

Tavaliselt emakeelepäeva lä­ ­ Ehkki Kross on üle ilma tun­ histel toimuv e-etteütlus lükati tud baroksete ajalooteemaliste sel aastal koroonaviiruse tõttu epopöadega, leidub vaevalt aprilli algusesse. Selleaastane maar­ jamaalast, kes poleks lu­ e-etteütluse võistlus, mis toi­ genud, kuidas asutakse teele mus juba 13. korda, viidi küll õhupallide ja dirižaablite­ Vikerraadios läbi 3. aprillil. ga, küll bi-, mono-, aero- ja Poole tunni jooksul jõudis hüd­ roplaanidega, et avastada toimetuseni 7529 ette­ ütlust, ja­la­täitki maad südame ja mõtte mis on e-etteütluse ajaloo tarvis. teine tulemus. Täiesti korrekt­ Paistab, et Kross kui eesti seid tekste saadeti 104. kirjanduse Eiffeli torn mõtles Kõige kiiremini ja korrektse­ ühtepuhku eestlaste vastuoks­ malt kirjutasid Vikerraadio ko­ sele ja vahest privilegeeritudki dulehel etteütluse Allan Kaldoja asendile ajalooraamatus. Ses­ (üldvõitja, täiskasvanute kate­ tap, sajand pärast kaht ajaloo­ gooria), Kristin Pintson (õpi­laste lis-kultuurilist verstaposti, pida­ kategooria), Eduard Vana­mölder gem miljonirahvana omaenda (muu emakeelega kategooria), seadusesõnaks lugeda eesti Brita Kaasik (filoloogide kate­ luulet! gooria) ja Riita-Ilona Märka Paralleelvõimalused: Eesti (välismaal elavate eestlaste ka­ Vabariigi / Eesti vabariigi; tegooria), parim nutiseadmega Asutav Kogu / asutav kogu; sel­ kirjutaja on Riina Tobias (võitis samal / selsamal; Tartu Ülikooli samas kategoorias ka 2017. ja / Tartu ülikooli; esimene / 1. / I 2018. a). põhiseadus; bi-, mono-, aero- ja Etteütluse meeskonda kuu­ hüdroplaanidega / ,,bi-, mono-, lunud Merilin Aruvee kommen­ aero- ja hüdroplaanidega“; teeris töid vaadates: ,,Peamiselt baroksete ajalooteemaliste / kirjutati valesti sõna ,,privi­ baroksete, ajalooteemaliste; legeeritudki“, selle asemel kir­ eesti kirjanduse / Eesti kirjan­ jutati ,,priviligeeritud“, kokku duse luulet / proosat on mõle­ kiputi kirjutama ,,otsa pidi“, mad õiged; eesti / Eesti; Sestap, mis oli vaja jätta lahku, sest sajand pärast kaht ajaloolis-kul­ sõnale ,,ots“ eelnes täiend tuurilist verstaposti, pidagem / ,,mõnda“. Hoolimata sellest, et Sestap – sajand pärast kaht pidasime teksti üsna keeruli­ ajaloolis-kultuurilist verstaposti seks, ei käinud see osalejatel – pidagem / Sestap sajand üle jõu. pärast kaht ajaloolis-kultuurilist 2020. aasta e-etteütluse kor­ verstaposti pidagem rektne kirjapilt: Viimase lause lõpus võib Mõnda otsa pidi kurioosselgi hüüumärgi asemel olla ka kombel võttis Asutav Kogu Eesti punkt. (ERR/EE)

Lõpetuseks. Ajal, kui mõni saab lõpuks virnast võtta kaua lugemist ootanud raamatuid, kuna välja ei pääse, linna raa­ matukogud kinni, siis üllatas, kuidas alateadvus suunas järg­ mist lugemist otsides käe esi­ teks Ferdinand Kooli ,,Onu­ po­ jad“ poole. Järgmiseks Arnold Sepa haruldasele mälestuste teosele, kohaliku murrakuga ­ väga maitsekalt vürtsitatud ,,Mu meelen…“ Mõlemad kirjame­ hed olid mulgid, esimene oli ajalehe Sakala sõjaaegne pea­ toimetaja, teine enne okupat­ siooni seal toimetuses, spordi eest vastutav ja kirjutas vesteid Jaan Malga nime all. Siis juba nimme Ants Heina huvitav ,,Viljandimaa mõisad“. Ütelge veel, et need legendid, mis juba aastasadu linnuse aegadest tänaseni Viljandi ümber keerle­ vad, ei vasta tõele. Nõiuti luge­ jat, Viljandi kummitab praegugi – aga positiivselt.

TÕNU NAELAPEA

Lahkus kantrilegend John Prine Nashville’is, Tennessees suri 7. aprillil koroonaviiruse tüsis­ tustesse legendaarne USA laulja-laululooja John Prine (73), kelle fännide seas olid nii Johnny Cash, Bob Dylan kui ka Bruce Springsteen.

Lihtsate inimeste elust kirju­ tanud Prine’i lauludest on üks enim tuntud ,,Angel from Montgomery“ Bonnie Raitti ­esituses.

The Guardian märgib järele­ hüüdes andekale jutuvestjale Prine’ile, et teiste artistide seas (Bette Midler, Loretta Lynn) salvestas tema loomingut kant­ rihiid Johnny Cash. Prine’i mõ­ jukusest annab tõendust asjaolu, et tribuutplaadil ,,Broken Hearts and Dirty Windows“ tegid k­ aasa Lambchop, My Morning Jacket ja Bon Iver ning temaga tegid koostööd noorema põlvkonna kantritähed Miranda Lambert, Alison Krauss, Brandi Carlile ja Kacey Musgraves.

Prine’i on nomineeritud kor­ duvalt Grammy auhindadele ning ta pälvis kaks kuldgram­ mofoni (1991 ja 2005) ning elutöö-Grammy 2020.

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 997

I

S

Ristsõna nr. 996 LAHENDUS

9. Eesti muusik (tunt. ,,Kolumbus Kris“ kitarrist) ja saatejuht Vikerraadios.

10. A_____, ulatab.

11. Mesilaste kodu.

16. Utetall.

20. Sidesõna.

23. Kass (ingl.k.).

24. Soome mehenimi.

25. Eesti välisminister.

27. Tõmba, tiri, ole juhiks!

29. Masti rõhtpuu.

30. Eraomanduslik.

32. Poolsaar EdelaAasias.

34. Tähed, tuntud inimesed.

37. Koera hoiatav häälitsus.

39. Iva, seeme.

42. Püsib millegi küljes kinni hoides õhus.

44. Testamendis määratud pärandiosa.

45. _____s, pehme vormikook.

46. Üles ja ______ .

48. Tuiksoon.

49. Naisenimi.

50. Kaks koos.

53. Naisenimi.

12. Iglu, 13. Tar, 14. Erna, 15. Talk, 16.

Ala, 17. Eatu, 18. Trauma, 20. Mida, 22. Parameedik, 26. Aplad, 29. SAS, 30. Ige, 31. Krai, 32. TTR, 33. Smar(t), 34. Ais, 35. Ere, 36. Laava, 37.

Katamaraan, 40. Evia, 41. Niitma, 45.

Ciao, 47. Luk, 49. Tees, 50. Okei, 51.

Edu, 52. Arst, 53. MADD, 54. Rur, 55.

Reie.

Alla: 1. Pitt, 2. Agar, 3. (Üles ja) alla, 4. Kukupai, 5. Staar, 6. Aal, 7.

Grammar, 8. Reede, 9. Kraadima, 10.

Ant, 11. Sau, 19. Mad, 21. IES, 23.

Aster, 24. Igav, 25. Kera, 26. Akak (kaka), 27. PRIA, 28. Lasteaed, 32.

Traaler, 33. Sanitar, 35. EMI, 36. Lai, 38. Avoid, 39. Ankur, 42. Tere, 43.

Mesi, 44. Aste, 45. Com, 46. IKA, 48.

Udu.

Valmistusained: 600 gr väherasvast hakkliha 2 viilu saia 2 muna maitseaineid: pisut pipart ja soola, kuivatatud pune- (orega­ no- ja petersellipulbrit pisut piima (või vett) 100 gr punast BBQ sousti Valmistusviis: Leotada saiaviile suures kau­ sis väheses vees (või piimas), lisada munad ja maitseained ning segada korralikult läbi.

Lisada hakkliha ja punane soust ning segada korralikult. Laotada taigen kahte piklikku leivaküp­ setusvormi ning küpsetada eesloojendatud ahjus u. 400 F kraadi juures umbes tund, varieerides temperatuuri või küpsetusaega vastavalt toidu valmidusastmele.

Naljanurk Abielupaar läheb tülli ja mees lahkub ust pauguta­ des.

Kui ta tagasi tuleb, on laual kokaraamat, mille juures kiri: Lõunasöök on lk 42 ja öhtusöök lk 148.

Ets tunnistab ise, et on diivanikartul. Nigu siin maal nime­ takse neid, kes istuvad teleri ees, pult käes ja ise midagi ei tee. Noorsand on vatsa kasvatanud tulemusena, kuigi ta omal ajal oli päris korralik sportlane. Ju ta huvi põle kadunud, nüüd ainult vaatab ekraanilt, kuda ässad litreid või korve viskavad.

Nüüd, et ei tohi enam isegi külas käia, kõik on koduses arestis, siis suhtleme kõnõtraadi kaudu. Ja tema on hädas, nigu minagi, et ei saa lemmik-meelelahutust. Mulle on see raamatukogus käimine. Suletud. Suures hädas lappa varem­ loetud teoseid, kuigi on olemas virn mulle maiuspalu, mida hoian nigu laps tuleviku huvides.

Ets aga teatas, et see internet tüütab. Põle muud kui kat­ kust ja nakatustest. Ja ta ei saagi nüüd kossu- või hokimehi jälgida – nende hooaeg on vist lõppenud. Selgelt, kuna publi­ kut ei saa sise- ega jäähalli lubada, veel vähem ei saa sport­ lane kaks meetrit eemal olla ja kaitset mängida. Fanatt, nagu ta on, kurtis, et ehk elab üle praeguse põua, aga tal on kahju, et pleioffe ei tule.

Mina eriti profisporti ei jälgi, Ets aga kirglikult nii. Eriti hoiab ta pöialt siinse linna vahtralehtedele ja dinosaurustele.

Isegi mina tean, et viimased on maailmameistrid, liiga pari­ mate koondiste hulgas ja eelised olid head, et tiitlit kaitsta. Ja tean ka, kui juba põuast rääkida, et nood pungad, nigu paljud hokikoondist nimetavad, põle karikalõhnagi tundnud juba enam kui pool sajandit. Mäletan küll toda hüsteeriat, mis suurlinna valitses siis, just nigu mullu, kui need röövlinnud, mille nime all need hiidsisalikud ka triblavad korvist korvini, saavutasid ennekuulmatu võidu.

Kodulinna koondist tore toetada, aga veelgi parem kodu­ maa parimate pingutajatele pöialt hoida. Ei saa sedagi sel su­ vel teha nonde Hiina nahkhiirte tõttu. Lümpiaadi ei tule.

Minul vähemalt vaimseid variante, vaesel Etsil seda põle. Ei saa talle raamatutki laenata, isegi kui ukse taha asetaks, nigu kästakse. Ta sindrinahk põle pärast arvuti ostmist vist ühtegi teost algusest lõpuni lugenud. Selline see põlvkond on.

Sõltlusi on palju. Spordi jälgimine küll üks neist. Mõni fänn leiab, et on elu või surma küsimus. Rahustasin Etsi, et usu, praegu on elu kõikjal ohus, mis sa neid pleioffe taga nu­ tad. Noorsand jäi vait, saades aru, et vahel on onul ka õigus.

Aga et ta meile kohvile ei tohi tulla isegi tuukrikiivris ja kinnastes, on ehk küll nati liig. Koduses kartsas Kertuga tu­ len toime, aga nõustun temaga, et keerulistel aegadel on meelelahutust enam kui tarvis. Kust aga seda võtta, kui ligi ei pääse, no sellele põle mul küll vastust. VABARNA VOLLI

Sõnaleid – lihavõttepühad

Bonnis tehti kahjutuks haigla territooriumilt leitud sõjaaegne pomm Saksamaal Bonnis tehti edu­ kalt kahjutuks Teise maail­ masõja aegne pomm, mis leiti ülikoolihaigla territooriumilt.

Pommi kahjutuks tegemiseks tuli evakueerida haigla 200 pat­ sienti ning 1200 Dottendorfi piirkonna elanikku poole kilo­ meetri radiuses.

Päästetöid viis läbi 150 ini­ mest.

Kohal oli lisaks demineeri­ jatele tuletõrje ja politsei.

(ERR/EE)

Spordisõltlane

Paremale: 1. Paak, 5. Sag, 8. RKAS,

Lihtsalt valmiv ahjupikkpoiss Association.

1. Mingi kogus.

45. Lääne-Eesti 5. Rootsi lennufirma. veerohkeim jõgi.

8. Masti toestav 47. Nutitelefonides tross. kasutatav vaba12. Teat. maailmajagu vara audio-video­ ingl.k. kõnedeks.

13. Silmipimestav.

51. On elus.

14. Ikka, üha.

52. Teat. krooniline 15. EELK Kanada vaimuhaigus. praost (eesn.

54. Naisenimi. täht+perek.nimi).

55. Puhkus.

17. Lai. 56. Soololaul ooperis 18. Ignoreerida, jätta (ingl.k.). tähelepanuta.

57. Pikka aega.

19. Lind.

58. Õienupp, pung 21. Annual Information (ingl.k.).

Form.

59. He_____, teat.

22. Ungari linn. pindala­ühik.

23. Auto (imgl.k.).

ALLA: 26. Kohalik omavalit 1. Pikk särk. sus (lüh.).

28. Armastus, armas- 2. _______keel, rohttaim, tuntud ka tama (it. k.). nt kui hundiohakas 31. Piirkond, ala või hobuseköha­ (ingl.k.). rohi.

33. Renewable Energy 3. Valetaja (ingl.k.).

Systems.

4. ______n, meri35. Praokil (ingl.k.). saarmas.

36. Vorm sõnast ,,tiir“.

5.

T

eat. signalisatsi­ 38. Hiiu naise peakate. ooniseadeldis.

40. Ühesugused 6. Eitussõna (tagur­ vokaalid. pidi).

41. Tola.

7. Iva, alge.

43. Aircraft Electronics 8. Vanavanaema.

Volli veste

T

Nädala retsept

PAREMALE:

13

Fotod: K. Tensuda

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

L

Ü

G

C

S

K

O

I

M

L

A

P

K

I

T

S

A

K

I

R

A

K

T

Q

N

Q

H

K

U

E

N

V

K

E

A

P

A

M

A

A

R

J

A

O

K

L

G

S

R

D

R

R

V

L

T

D

O

F

L

U

T

A

T

K

A

Õ

I

S

N

R

O

U

S

K

S

R

D

P

T

A

I

I

K

R

I

I

V

I

L

J

A

T

E

R

A

R

S

L

U

S

U

J

Ä

N

E

S

U

E

S

B

J

T

B

M

U

N

A

D

S

E

V

I

X

U

I

Õ

Õ

S

V

T

E

D

Ü

L

E

S

T

Õ

U

S

M

I

N

E

Leia tähesegadikust sõnad: JÄNES, KARIKAS, KOLGATA, KRISTUS, KROON, LIBLIKAD, LIHAVÕTTED, MAARJA, MUNAD, NARTSISS, PALMIOKS, RIST, SUUR REEDE, TIBU, URVAD, VILJATERA, ÜLESTÕUSMINE (lahendus lk. 19)

14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

RÕÕMSAID

Nr. 14

ÜLESTÕUSMISPÜHI Me oleme päästetud…

(Algus lk. 1)

EELK Põhja-Ameerika praostkond

EELK Hamiltoni kogudus

EELK Ottawa Pauluse kogudus

EELK Toronto Peetri kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri kogudus

Ajal, kui see maailm veel oma ärapäästmist ootas, kuulu­ tab apostel sellele maailmale saabuvat päästet. Tänase maail­ ma teadlased, arstid, halas­ tajaõed, päästetöötajad teevad seda täna isetult, andes endast oleneva, et päästa inimest.

Päästva ravimi puudusel teevad nad seda nähtamatule lootes.

Meiegi püüame leida kitsi­ kusest väljapääsu teed. Rohkem kui pihkudest libisenud mine­ viku manamisest, saladuslike vandenõude õpetuste saatuslik­ kusest ja end vastastikku vales­ titehtu süüdistamisest saab tulu olla toeks olemisest, lootuse kinnitamisest. Ja ka unistamise ihk uuest seni paremast maail­ mast ei tohi olla alla surutud.

Peame olema valmis kord sel­ lest viirastuslikust unest taas ärkamiseks, ülestõusmiseks. Ja kuigi hirm, et endine olukord ei pruugigi nii pea taastuda, võib ometigi rajada lootuse seni veel nähtamatule, et see maailm kord taas ärkab loomulikule elule. Juba selleski seisneb suur lootus, et maailm on kauple­ mise ja kaubitsemise asemel ­valinud inimese ja tema tervise hoidmise.

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu kogudus

Aga juba nähtava lootmine ei ole ju lootus, näib rõõmusõnu­ mi kuulutajagi meie läbematust vaigistamas. Ja mis on siis inimese usk ? Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõen­ dus, just nii kinnitab Ju­ mala­ mees kodus taasleitud Va­ nas Raamatus. Maailma maade kristlased usuvad seni nähtamatu nähtavaks võidumärgiks. Ja see usk kingib ahistusest välja­ pääsu, raskemeelseilegi mõtteile kergendust Ajalooline Jeesus, Inimese Poeg, kes aegade koi­ dikul kord poliitilistel põhjustel ristil suri, oli tõepoolest Jumala poeg. Päästja, kes läbi oma kan­ natusevalu inimkannatuselegi mõttekuse andis. Inimese te­ masse kogunenud süükoormast ja vastastikku süüdistamise painest vabastas. Sellele vahel nii süüdistavale ja ka süüdima­ tule maailmale kuulutas ta an­ deksandmist ja halastust. Oma surma läbi sai ta elu kuulutajaks.

Oma ülestõusmisega kinnitatud inimesele igavese elu, mis risti­ mise sakramendis kinnitatud.

Ja neilgi ülestõusmispühadel tunnistab Kirik, et Kristus on üles tõusnud ja surmaga surma maha tallanud. Kristus on üles tõusnud! See on lootus ja seni veel kõige nähtamatute asjade tõestus.

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

Toronto Eesti Baptisti kogudus

Me oleme juba päästetud lootuses, ütleb paganate apost­ liks kutsutu Paulus.

Säilitagem lootust ja olge hoitud!

Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja KALLE KADAKAS

Rõõmsaid kevadpühi!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

Telefon 416-461-0764

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

RÕÕMSAID

15

ÜLESTÕUSMISPÜHI

praost MART SALUMÄE

Ülestõusnu tunnistajad Kristus on üles tõusnud! Tõesti, Ta on üles tõusnud! Ülestõusmispüha palve: Kõigeväeline, igavene Jumal, Sina oled oma Poja surmaga lunastanud meid patust ja pääst­ nud surma võimusest ning tõotanud Tema ülestõusmises meile igavest elu, et me kuradi meelevalla alt päästetuna saak­ sime elada Sinu riigis. Anna meile armu, et me elaksime selles rõõmsas usus ning Sind igal ajal kiidaksime ja tänak­ sime Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

Aamen!

Vana Testamendi lugemine: Hoosea 6:1-3 Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!...

Uue Testamendi lugemine: 1Korintose 15:12-22 …Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.

Aga kui Kristust ei ole üles ära­ tatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk…

Evangeeliumi lugemine: Johannese 20:1-10 Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud…

Mäletan oma lapsepõlve kiri­ kus käimistest, kuidas mingist vanusest alates (vist viieaastase­ na) hakkasin huviga kuulama evangeeliumi lugemisi. Need jutustasid lapselegi arusaadavalt Jeesusest – mida ta ütles ja tegi.

Põnev oli pühapäevast püha­ päeva jälgida Issanda maapealse elu kulgu ning kurvaks tegi, et see teekond pöördumatult aina lähenes Suure Reede sündmus­ tele Kolgata mäel. Elasin oma lapsesüdames nii kaasa, et kui lugemine jõudis Jeesuse risti­ surmani, puhkesin nutma: ,,Miks nad ta ära tapsid?!“ Hiljem, kui olen elus kokku puutunud niisuguste kaaskrist­ lastega, kes omistavad erilise tähtsuse inimese usulise ärka­ mise või pöördumise hetkele, olen neile tollest lapsepõlve kogemusest jutustanud, kui mulle osaks saanud äratust.

Paraku on nad siis sageli mulle nõutult otsa vaadanud ning õlgu kehitanud, sest minu lugu ei vasta nende nn. tõelise ärka­ miselamuse standardile. Aga see jäägu nende mureks.

Lapsed küsivad ikka: „Miks?“ Taolise küsimise kaudu omandame juba maast-madalast eeldused järjest keerukamateks küsimisteks. Kas me ka vastu­ sed leiame, on hoopis teine lugu. Kuid juba vajadus küsida

ning elu tõeliste väärtuste pü­ hendunud otsimine ongi ärkvel olemine ja elusam elu, mis ei lase võltsvagaduse uinuvas ra­ hus pealt vaadata ülekohut, ebaõiglust ega valet.

Infoajastu inimene ihaldab teadmist sama palju kui oma aja inimesed kulda või kalliskive.

Informatsioon on kapital. And­ mebaase valvatakse kaasajal kiivamalt kui pankade vara­ ­ kamb­ reid. Kummalisel kombel kajastub see ka usuelus. Mood­ sal ajal leiavad säärased usu­ lised liikumised tuhandeid tulihingelisi järgijaid, mis kuu­ ­ lutavad lihtsaid vastuseid kõi­ gile elu keerulistele küsimustele.

Mis saakski olla ihaldusväärsem kui täie informatsiooni oma­ mine, mitte ainult ajalikes, vaid ka igaviku asjades. Paraku – tõelises usus on küsimusi hoo­ pis rohkem kui vastuseid. Ülestõusmispüha koraalidest on üheks tuntuimaks Kiriku Laulu ja Palveraamatu (KLPR) laul 102: Halleluuja! Jeesus elab!

Surm ja põrgu võidetud!

Taevas kui ka maa peal kõlab ingli rõõmus kuulutus: Üles tõusnud Elutooja, Jeesus elab, halleluuja!

Nii kindlas rõõmus on pastor Jaan Bergmann kirjutanud Kris­ tuse ülestõusmisest natuke roh­ kem kui sajand tagasi. Aga Jeesuse ristisurma oma silmaga näinutele polnud too varahom­ mik sugugi nii ülevoolavalt ilutsev. Ehmatus oli suur, kui ­ Maarja Magdaleena leidis koidu eel Jeesuse haua avatuna ja tüh­ jana. Arusaamine, et Kristus on surnuist üles äratatud, jõudis alles aja jooksul Jeesuse järel­ ­ käijate südameisse. Tühja haua juures üksinda nuttev Maarja Magdaleena oli esimene, kellele Jeesus ilmus veel samal päeval.

Kaks jüngrit, kes otsustasid Jeruusalemmast lahkuda, kohtu­ sid Jeesusega sama päeva õhtupoolikul, olles teel Em­ ­ mause nimelisse külla. Järg­ ne­ sid Jeesuse mitmed ilmumised oma jüngritele kuni tema tae­ vasse minekuni. Alles pärast Nelipüha sündmusi, kui Püha Vaim oli puudutanud jüngrite südant, said nad kindla julguse asuda kuulutama ülestõusnud Jeesust Kristust. Korraga nad mõistsid, et olid olnud kaastee­ liseks Inimese Pojale, kelles ­täitus muistne tõotus, mida juba nende esiisad olid igatsedes ­oodanud.

Taaskord lapsepõlve mäles­ tus­tesse kiigates meenub, kuidas Ülestõusmispühade ja Tae­va­­mi­ ne­mispüha vahelistel püha­päe­ vadel oli evangeeliumi lugemisi kuulates hinges kahetine tunne.

Jeesus oli muutunud. Kui ta enne ristisurma rändas koos jüngritega, kõndis samu tolmu­ seid teid, viibis koos nendega paadis keset tormi, murdis lei­ ba, tervendas haigeid, jutustas tähendamissõnu, vaidles kirja­

Rõõmsaid kevadpühi!

A/S Eesti Maja Torontos

Rõõmsaid kevadpühi!

Eesti Majandusklubi Kanadas

tundjate ja variseridega ning oli kõiges inimlikult lähedal, siis ülestõusmisest alates muutus ta kuidagi kaugeks – hakkas jüngritele ilmuma ning viimaks läks üldse ära taevasse. Lapse hing oleks tahtnud teda tagasi endisel väga inimlikul moel.

Alles elu jooksul olen õp­ pinud nägema Jeesuse tõelist suurust mitte üksnes nn. ajaloo­

lises Naatsareti Jeesuses, kellest Piiblisse on talletunud nii tõsi­ elulisi seiku kui ka sajandite jooksul koguduse keskel kuju omandanud pärimusi. Kristuse tõeline suurus on just selles ülestõusmise järgses – muutu­ nud ja taevasse läinud Jeesuses.

Issandas, keda iga ajastu omal viisil kas usub või salgab, kelle ülestõusmise tunnistajate hulka

kuuluvad ühtviisi nii tema ­jüngrid, esimesed kristlased kui ka meie, aastal 2020 pKr. Ristiusu suureks saladuseks on, et iga põlvkond peab Jeesuse enda jaoks uuesti avastama.

Kristuses võidule pääsenud lunastust vajavad kõik sugu­ ­ põlved, sest vaid igavik annab ajale mõtte.

(Järgneb lk. 19)

16

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

RÕÕMSAID

ÜLESTÕUSMISPÜHI Tallinna Peeter-Pauli katedraali keldrisse ehitatakse kabel ja muuseum

Rõõmsaid kevadpühi! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris 416-928-6833 kodus 416-482-9119

Ülle Veltmann Catering 416-565-4876

Tallinna Peeter-Pauli kated­ raali keldrisse plaanitakse ehitada kabel ning Eesti kato­ liku kiriku muuseum. ,,Nagu on suurtes Euroopa kirikutes, et on peasaal või kiri­ kusaal ja siis on väikesed kabelid kiriku all, nii ka meie soo­vime teha siia Eduard Pro­ fittlichi nimelise kabeli. Loodame, et ta saab varsti õndsaks ja siis on põhjust talle ka siin kabel ava­ da,“ selgitas Eesti katoliku kiri­ ku pressiesindaja Marge-Marie Paas ERRile.

Muuseumi läheb palju neid esemeid, mis kuulusid kunagi Eduard Profittlichile. Näiteks missaraamat aastast 1938, sa­ muti küünal umbes samast ajast. Aga ka Eduard Profittlichi märkmed, päevikud ning säili­ nud riided, mida peapiiskop kandis.

Kiriku keldri remont algab aprillis. ,,Loomulikult vajab see ressurssi. Me otsime neid juurde kaks või kaks ja pool aastat. Me püüame hoida seda samas tem­ pos Eduard Profittlichi õnd­ sakskuulutamisega,“ lisas Paas intervjuus.

Peapiiskop Eduard Profittlich arreteeriti juunis 1941 Tallinna Peeter-Pauli katedraalis ning deporteeriti otse altari eest ­ Kirovi vanglasse süüdistatuna Nõukogude Liidu vastases tege­ vuses ning mõisteti surma.

(ERR/EE)

Filateelia. Uus postmark.

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager • Elder Planning Counselor

911 Golf Links Rd. Suite 308, Ancaster ON L9K 1H9 • Tel: 905-541-1900

www.liahess.com • Lia.hess@manulifesecurities.ca Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Georg Ots 100 Ooperilaulja ja näitleja Georg Otsa 100. sünniaastapäeva märkimiseks andis Omniva (Eesti Post) välja postmargi.

Nominaalväärtusega 5.50 € postmargi ,,Georg Ots 100“ ku­ jundas Vladimir Taiger. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Georg Ots (1920–1975) oli üks läbi aegade silmapaistva­ maid Eesti ooperilauljaid, kelle looming on vaimustanud mit­ meid põlvkondi. Looduse poolt oli Otsale antud eriliselt ilusa tämbriga hääl, musikaalsus ja sünnipärane sarm. Kolme aasta­ kümne vältel laulis Ots end publiku südamesse väga erine­ vate rollide kaudu. Erakordse isiksusena suutis ta võrdväärse kunstilise kõrgusega esitada nii lihtsat rahvaviisi kui ka kee­ rulist ooperiaariat, oli publiku lemmikuks estraadil ja kino­ linal. Kaasaegsed meenutavad suurt lauljat ja näitlejat vahetu ja lihtsa inimesena, kelle kõiki esinemisi saatis armastus elu ja ilu vastu.

Nr. 14

Kanadas…

(Algus lk. 5)

miseks, näiteks akendest lehvi­ tamine, naabruskondades ma­ jade ees distantskohtumised jne.

Just inimeste vaimse tervise­ ga seotud probleemid, mis COVID-19 pandeemiaga kaas­ nevad, on olnud nii föderaalkui provintsivalitsuse tasandil päevakorral. Seda nii eesliini töötajate, kes päevast päeva oma tervisega riskides võitle­ vad, et päästa elusid, ning tavainimeste seisukohalt, kelle ­ ellu viimastel nädalatel tulnud suured muudatused jätavad sageli jälje vaimsele tervisele.

Muide, eelmise nädala uu­ distest käis läbi, et alkoholi müük on üle Kanada eelmises kuus kõvasti tõusnud.

• Möödunud reedel teatas Ontario numbritest, mis võivad inimesi seoses COVID-19-ga ees oodata, olles esimeseks provintsiks, kes sellised projekt­ sioonid avalikuks tegi. „Te väärite teada sama, mida tean mina, tehes otsuseid enda, oma pere ja ühiskonna jaoks,“ ütles Ford päev varem, kui arvud avalikuks tehti. „Oleme rääki­ nud, kui kriitilised on järgnevad nädalad Ontario jaoks. See on elu ja surma küsimus.“ Medit­ siiniekspertide edastatud arvud olid vägagi silmiavavad. Selgus, et kui provints jätkab rangeid meetmeid COVID-19 leviku tõkestamiseks, siis võib sur­ made arv olla vahemikus 300015.000. Ilma meetmeteta on ennustus kuni 100.000. Mudel ­ ennustab ka, et pandeemia võib kesta 18 kuud kuni kaks aastat.

Peaminister Ford rõhutas, et kui töötame üheskoos, saame ennustusi muuta. „Üle 1600 inimese võib olla surnud aprilli lõpuks. See on 50 päevas või kaks igas tunnis.“ Ta märkis, et provintsi pingutused viiruse ohjeldamise nimel töötavad ning tuhanded elud saavad päästetud.

Teisipäeval tuli projekt­ sioo­ ni­ dega välja Quebeci provints, kus olukord COVID-19-ga seo­ ses on väga raske. 7. aprilli sei­ suga oli seal 9340 kinnitatud haigusjuhtumit ja 150 surma.

Optimistliku stsenaariumi korral on neil selle kuu lõpuks enam kui 29.212 haigusjuhtumit ja 1263 surma. Pessimistliku stse­ naariumi korral on aga vastavad arvud 59.845 ja 8860. Pro­ vintsis on intensiivravi voodi­ kohtasid aga 633. Mõlema stse­ naariumi puhul tuleks kriisi kõrgpunkt 15. ja 20. aprilli vahemikus. Teisipäeval oli in­ ­ tensiivravis olevate inimeste arv sama, mis päev varem; pea­ minister Francois Legault’ sõnul on see märgiks, et füüsiline dis­ tantseerumine jt. meetmed töö­ tavad, neid tuleb jätkata.

Teisipäeval esitas oma prog­ noosid Alberta provints. Pea­ minister Jason Kenney märkis, et puhangu algusest kuni suve lõpuni võib näha 800.000 naka­ tumist ja 400-3100 surma.

Siiski märkis ta, et mudelid pole lõplikud ja see, kui paljud nakatuvad ja surevad, sõltub meist endist ja meie valikutest.

• Esmaspäeval oli kanadalas­ tel, kes COVID-19 pandeemia tõttu kaotanud töö, võimalus hakata esitama taotlusi ajutiste sissetulekutoetuse – Canada Emergency Response Benefit (CERB) saamiseks.

Teravalt on olnud päevakor­ ral haiglate varustus. Kanada peaminister Justin Trudeau üt­ les, et riik on partnerluses mit­ mete tootjatega ventilaatorite jm. vajaliku valmistamise osas.

Trudeau kinnitas ka miljonite kirurgiliste maskide saabumist Hiinast.

Teisipäevaks oli COVID-19 juhuseid registreeritud kõikides provintsides ja territooriumidel, välja arvatud Nunavut. Kokku oli arvuks 17.897; kõige surema löögi all Quebec (9340 juhust) ja Ontario (4726), järgnevalt Alberta (1373) ja Briti Colum­ bia (1291). Teisipäeval teatati ka Nova Scotia esimesest sur­ majuhtumist.

Briti Columbias oli teisipäe­ vaks surmajuhtumeid registeeri­ tud 43, ent uute haigusjuhuste arv langes kolme nädala mada­ laimale.

• Kas väljaspool kodu kanda maski või mitte, on olnud pide­ valt arutluse all. Esmaspäeval tuli selles osas ka muudatus terviseametnike poolt öeldus: ­ dr. Theresa Tam ütles, et see on üks võimalus – lisakiht ennetu­ ses ja kaitsmaks teisi viiruse ­leviku eest. Ta märkis, et kuigi pole tõestatud, et mitte-medit­ siinilise maski kandmine kait­ seb kandjat ennast viiruse eest, on see siiski lisavahend teiste inimeste kaitsmiseks. Internetis on leida õpetusi, kuidas kodus ise maski valmistada.

Kui toidupoes käituvad ini­ mesed valdavalt korrektselt, dis­ tantsi hoides jm. reeglitest kinni pidades, siis on märgatud uut negatiivset „trendi“ toidupoo­ dide ümbruses: nimelt poeskäi­ misel kasutatud maskide ja kummikinnaste äraviskamist, kuhu juhtub.

Meetmed üle Kanada on en­ diselt ranged ja pidevalt hoia­ tatakse inimesi käima väljas nii vähe kui võimalik, vaid äärmise vajaduse korral. Jalutamine on lubatud, aga mitte kogunemine gruppidena, nagu uudispilt on mõnedes parkides näidanud, ega pargipinkidel istumine. Kaa­ lu­ misel on olnud ka Torontos asuva High Parki sulgemine ­ külastajatele, kuna peatselt õide puhkevad kirsipuud on igal aas­ tal meelitanud sinna rohkelt imetlejaid.

Ka ülestõusmispühad on tänavu ilmselt hoopis teistsu­ gused kui tavaliselt. Ei peeta kirikuteenistusi ega suuri pere­ kondlikke koosviibimisi. Ka pü­ hadekokkusaamisi soovitatakse võimalusel pidada virtuaalselt – otsest kontakti see ei asenda, aga annab tunnet, et ollakse koos.

Nagu kuninganna Elizabeth pühapäeval oma rahvale edas­ tatud sõnumis ütles – paremad päevad tulevad tagasi; me oleme jälle koos oma sõpradega; me oleme jälle koos oma peredega; me kohtume jälle.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

17

Mälestame kurbuses Geislingeni klassivenda ja kauaaegset armast perekonnasõpra

ARMAS

Rein Mägi

Rein Mägi

* 10. aprill 1934 Võru † 7. aprill 2020 Toronto

Avaldame südamlikku kaastunnet IRJALE ja omastele Mälestavad suures kurbuses IRJA NORA ALEKSANDER ASTA Eestis

JÜRI KRAAV koos abikaasa HELLEGA

Lahkus ootamatult meie kauaaegne perekonnasõber ja ristiisa

Rein Mägi

LAHKUS ARMAS VEND JA ONU

Südamlik kaastunne IRJALE

Rein Mägi

TARVO ristipoeg MARTIN, TRIINU, OLIVER MERIKE ja ROBERT MARKUS, MARISSA SASS MIHKEL, SAMANTHA

1934–2020

Mälestavad MARJE (MÄGI) DIXON CHRISTINA, CARL, HELEN, LAUREN ja CARLIN

Katku küüsis hukkus sõber ja kaasvend Rotalias

Rein Mägi SÜDAMLIK KAASTUNNE IRJALE ARMSA ABIKAASA

1934 – 2020 Leinas ja sügavas kaastundes IRJALE

Rein Mägi

AET ja HELMUT

lahkumise puhul

SALME FOULDS ANDREA HERRMANN ANNE KULPA DIANA KULPA HILJA KUUTMA VALVE NYSTROM

Luule Raymi…

(Algus lk. 11)

ning on väga sõbralik ja lahke.

Me kasvatame teda multikul­ tuurses kodus ja oleme seadnud sihiks, et ta õpib selgeks nii ­hispaania kui eesti keele lisaks inglise ja prantsuse keeltele. Ta juba mõistab ja räägib inglis­ keelsetes täislausetes ning ütleb mõningaid hispaania- ja eesti­ keelseid sõnu ja saab neist keeltest väga hästi aru.“ Luule on juba kahel korral reisinud emapoolsele perele Peruusse külla.

Koostaja lisa: Nimestatistika päring Eesti Statistika võrgule­ hel internetis (www.stat.ee/pub­ lic/apps/nimed/) annab teada, et 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Luule 1138 naisel ja tüdrukutirtsul Eestis. Kõige populaarsem on eesnimi Luule hetkel vanuserühmas 80–84, aga statistikagraafik näitab juba imeväikest tõusu vanuses 0-4 aastased.

Lahkus kauaaegne hea sõber

VAIKE RANNU MERIKE SILLAMAA REET TRIEFELDT LEIKI VESKIMETS RUTT VESKIMETS

Rein Mägi Avaldame kaastunnet abikaasa IRJALE ja õde MARJELE perekonnaga IVI ja ENN perekonnaga

Lahkus meie armas sugulane Lahkus armas sugulane

Rein Mägi Leinavad kurbuses KALJU ÜLO Südamlik kaastunne IRJALE ja MARJELE perega

Lahkus meie armas sugulane ja ristiisa

Rein Mägi Leiname kurbuses HEITI ja VIIVE ristipoeg HEIKKI KALEV Oleme leinas koos IRJAGA ning MARJE ja perega

Rein Mägi Leiname kurbuses ja avaldame südamlikku kaastunnet IRJALE ja MARJELE perekonnaga UNO ja TIIU ERIK ja HELI perekonnaga SILVI ja ANDRES perekonnaga

Lahkus igavikku armas

Rein Mägi Südamlik kaastunne IRJALE RIINA MARLEEN ja KALEV PÄRJA ja ENN MAIMU ja JAAN koos laste ja nende perega

18

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Nr. 14

Lahkus väga armas unustamatu Mälestame kurbuses armast emeriitvilistlast

Rein Mägi

Helgi Sooaru Sügav kaastunne HELJULE ja perele

Rotaliaga liitus Torontos, coetus 1954 ENE PAULUS HELI ja OLLY KOPTI

sündinud 10. aprillil 1934 Eestis surnud 7. aprillil 2020 Torontos

KORPORATSIOON ROTALIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Alati positiivset ja lahket

Helgi Sooaru Helgi Sooaru 22. 7. 1931 – 27. 3. 2020 In memoriam Nekroloogi kirjutamine on kunst, millega ma pea kunagi ei suuda rahuldavalt toime tulla. Antud juhul tunnen end üsna abituna ega oska seda teha etiketi kohaselt. Kuid kui oled üht inimest tundnud lige­ male kuuskümmend aastat ja jälginud tema elu ja tegevust, vahel üsnagi lähedalt, ena­ masti aga aupaklikust distant­ sist, siis tunned pärast tema lahkumist vajadust koostada aruanne. Mitte raamatupida­ jalikult, kus jämeda joone all kulud ja tulud korralikult tasakaalus, vaid nii, et võima­ likult kauaks jääks püsima helendus kahe ülaltoodud kuu­ päeva vahele mahutatud päevadest.

Helgi Kirs sündis Mulgimaal Paistu kihelkonnas pere kol­ manda lapsena. Hiljem nautis ta muretut lapse- ja koolipõlve Viljandis. Sõjapäevad lõid perei­ dülli mitu valusat mõra.

Nõukogude esimese okupat­ siooni ajal arreteeriti Helgi isa, keda ta enam iial näha ei saanud. 1944. aasta sügisel tuli lahkumine nii äkitselt, et pisiõde Aino jäi maha. Vend Ants oli värvatud lennuväe abi­ teenistusse, Helgi koos ema ja vanema õe Heljuga põgenes Saksamaale.

Sõja lõppedes leidsid põgeni­ kud varju USA tsoonis Ambergi laagris. Sinna saabus sõja­ tandrilt ka vend Ants ja koos temaga Aksel Salumets, keda õde Helju oli pikisilmi ooda­ nud. Hetkeks osaliselt taastunud ja täienenud peres toimus aga mõne aasta pärast uus lagu­ nemine. Õde rändas koos mehe ja pisitütrega Kanadasse, vend Ühendriikidesse, raskesti hai­ gestunud Helgi jäi aga Saksa­ maale, toeks arstide oskused ja ema hoolitsev hellus.

Kulus enam kui kümme aastat, kuid Helgi paranes ja ­ saabus koos emaga õe pere juurde Torontos, kus ta teed ris­ tusid eduka ja haritud noorme­ hega. See oli Endel Sooaru, kelle käekõrval ta astus Peetri kiriku altari ette. Järgnes pikk ja harmooniline abielu, mille lõ­ petas abikaasa ootamatu lahku­ mine veebruaris 2000. Helgile jäi kakskümmend aastat lese­ põlve.

Omadusi, mis Helgi teda

Mälestavad ning avaldavad südamlikku kaastunnet HELJULE ja perele

Mälestame kurbuses

Rein Mägi

LEMBIT ja TAIVI

ja avaldame südamlikku kaastunnet IRJALE Mälestame kurbuses KERSTI, MART, KATRIN ja ERIK LEPIK JUTA ja JÜRI SILMBERG TIINA ja JAAN TIMUSK

Helgi Sooaru HELMA JÜRIMA MADIS JÜRIMA perega MIHKEL JÜRIMA perega

Mälestame kurbuses meie armsat

Mai Aedma’d

1.05.1930 – 6.04.2020 Südamlik kaastunne poeg ALARILE, pojatütar ZARAH’le ja kõigile lähedastele ESTER PAOMEES SALME ja HEINO JEEGER SIINA ja ILMAR KASEKAMP

Lahkus meie seast armas

Daisy Tikenberg Siiras kaastunne tütrele EPP WALDINILE ja perele.

Puhka rahus, armas ligi 104 a.

Tartu-aegne K! Filiae Patriae õde.

Mälestavad soojalt ELLE ja MART ROSENBERG

On õdedest üks lahkunud me keskelt…

ül. vil!

Daisy Tikenberg sündinud PRIIDEMAN coetus 1934 Mälestavad kurbuses,

ümbritsevas ühiskonnas silma­ paistavaks muutsid, oli mitu. Ta armastas muusikat, oli kompro­ missitu eesti rahvuslane (see­ juures ka kõvasti üle keskmise kolkapatrioot), ta jäägitu austus kuulus kommunismi vastu või­ del­nud eesti sõdureile. Veendu­ nud kristlase ja andunud kiri­ kusõbrana lisandus sellele sügav ligimesearmastus.

Helgi ei armastanud tähele­ panu, ta ei tundnud end rambi­ valguses mugavalt. Ta ei olnud kuskil algataja rollis, kuid seda innukam kaasalööja igal rindel, olgu siis Eesti Invaliide Toe­ ta­ vas Naisringis, Mulkide Seltsis, kirikunõukogus või mujal. Teda ümbritsev sära tuli seespoolt, ta isikus oli piisavalt kiirgust, mis ei vajanud prožektoreid. Ta avar kodu Torontos ja talvine pesa­ paik Floridas olid alati avatud külalistele ja neid jätkus. Niipea kui Eesti oli taas saavutanud iseseisvuse, külastas ta suviti ­ järjekindlalt kodumaad ja andis oma toetava panuse laastatud

­riigi ülesehitamisel.

Helgit on vääristatud paljude medalite ja teenetemärkidega.

Mainigem vaid suurimat ja olu­ lisimat: Eesti Vabariigi Presi­ dendi tunnustus humanitaarabi vahendajana – Eesti Punase Risti IV klass president Toomas Hendrik Ilveselt a. 2008.

Oma viimased eluaastad vee­ tis Helgi kaasmaalaste keskel Ehatares. Üha halvenev tervis muutis ta ühiskondlikus mõttes passiivsemaks, kuid ta säilitas optimismi, rõõmsa elujulguse ja huumorimeele. Temast kiirgav ja nakatav sära ei kustunud, see kumab ka läbi igaviku väravate.

Puhka rahus, hea inimene Helgi!

EERIK PURJE

KORP! FILIAE PATRIAE ÕED

Kauaaegset sõpra

Ester Vares’t mälestades ja avaldades kaastunnet abikaasa JAANILE, tütrele LEALE ja poegadele JAANILE ja TOMASELE MIA ja JÜRI DANIEL

Jääd minu südamesse

Ester Vares

Loe Eesti Elu internetis —

HILDA www.eestielu.ca

Nr. 14

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona vii­ rus) pandeemia poolt põh­ justatud eri olukorraga aprilli­ kuus jumalateenistusi ei toimu.

Suure Nädala jumalateenis­ tused Kanada Evangeelses Luter­likus Kirikus (ELCIC) on tühistatud. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või emai­ li-aadressil.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis­ kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edasi.

Uuest kuupäevast informeerime ajalehe Eesti Elu vahendusel.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Varem välja kuulutatud teenis­ tused on peatatud kuni järg­ miste teadeteni.

Lähemat informatsiooni saab koguduse õpetajalt ja nõukogu liikmetelt.

Kaitseväelaste välisoperatsioonide aeg võib pikeneda Seoses koroonaviiruse leviku­ ga on paljud maailma riigid kehtestanud endi territoo­ riumil eriolukorra ja seadnud sisse riikidesse sisenemise keelu või piirangud, samuti on lennujaamade sulgemise tõttu tühistatud tsiviillende.

Seetõttu kestab välisoperat­ sioonidel viibivate kaitse­ väe­ laste teenistusaeg kuni maikuu lõpuni või kuni lennuliikluse taastumiseni.

Kaitseväe peastaabi teatel teeb Kaitsevägi teeb kõik, et ro­ tatsioonid toimuksid õigeaeg­ selt.

Eesti kaitseväelased osalevad praegu üheksal rahvusvahelisel välisoperatsioonil, kuhu on panustamas veidi üle saja tegev­ väelase. Mitte ükski neist pole praeguse seisuga nakatunud COVID-19 viirusega. ,,Nii meie kui meie liitlaste jaoks on oluline, et praegu Euroopas kiiresti leviv viirus ei mõjutaks üksuste valmidust viia läbi erinevaid operatsioone ega kahjustaks kaitsevalmidust laie­ malt. Kinnitan, et aktiivne töö selle nimel käib nii poliitilisel kui sõjalisel tasandil ning erine­ vaid meetmeid vaadatakse regu­ laarselt üle,“ ütles kaitseminis­ ter Jüri Luik.

Kaitseminister lisas, et Eesti teeb koos liitlastega kõik endast oleneva, et hoida välisoperat­ sioonidel teenivate kaitseväe­ laste tervist ja nad saaksid mak­ simaalselt täita neile pandud ülesandeid. (ERR/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Ülestõusnu…

Sõnaleid lahendus

(Algus lk. 15)

Usk on and, mis lubab meil tänase hetke väärtustamiseks aimata kaduvuse piiridest välja­ poole jäävat. Kas oleme valmis ka praegust aega ületama tead­ misega, et sellel on meie jaoks igavikulisem tähendus kui vaid ajutise kindlusetusega kaasnev hirm ja kriisist taastumise pin­ gutused? Usust on põlvkonnad enne meid ammutanud meele­ kindlust. Kuid see ei tähenda üldsegi mitte kangekaelset või kangelaslikku kinni hoidmist senistest ellusuhtumistest ja mõt­temudelitest. Usus ja lootu­ ses elamine tähendab, et ras­ kuste ületamine Jumalat usal­ dades ning ligimesi ustavas armastuses teenides aitab meil ­ kriisist väljuda seesmiselt elusa­ mana, kui olime enne.

Kasutagem siis ustavalt kõiki meile kingitud võimalusi, et oma hoolivusega ja armastusega kuulutaksime ka täna Kristuses ilmsiks saanud elu võitu surma üle. Õnnistatud Ülestõusmispühi soovides: praost MART SALUMÄE

Veebruaris sündis Eestis 955 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti veebruaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 955 sündi, neist 477 tütarlast ja 478 poisslast.

Kaksikuid sündis 19 paari, neist kuus paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja viis sega­ paari. Tallinnas registreeriti 317, Harjumaal 143, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 54, Jõgevamaal 10, Järvamaal 21, Läänemaal 9, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 21, Pärnumaal 51, Raplamaal 23, Saaremaal 24, Tartumaal 159, Valgamaal 19, Viljandi­ maal 30 ja Võrumaal 21 lapse sünd.

Alates 19. märtsist saab Eesti e-rahvastikuregistris registree­ rida lapse sünni kodust lahku­ mata. Uut teenust kasutati selle avamise päeval 96 sünni regist­ reerimiseks.

Veebruaris pandi tüdrukutele kõige rohkem nimeks Sofia, Elisabeth, Laura, Marta, Mia, Amelia, Anna, Eva, Saara ja Saskia. Poiste eesnimedest olid populaarsemad Sander, Jakob, Keron, Damir, Henri, Hugo, Kaspar ja Robin.

Veebruaris sõlmiti 548 abielu, neist 64 notarite ja 24 vaimulike poolt. Lahutati 193 abielu, neist 42 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1265 surma.

19

L

Ü

G

C

S

K

O

I

M

L

A

P

K

I

T

S

A

K

I

R

A

K

T

Q

N

Q

H

K

U

E

N

V

K

E

A

P

A

M

A

A

R

J

A

O

K

L

G

S

R

D

R

R

V

L

T

D

O

F

L

U

T

A

T

K

A

Õ

I

S

N

R

O

U

S

K

S

R

D

P

T

A

I

I

K

R

I

I

V

I

L

J

A

T

E

R

A

R

S

L

U

S

U

J

Ä

N

E

S

U

E

S

B

J

T

B

M

U

N

A

D

S

E

V

I

X

U

I

Õ

Õ

S

V

T

E

D

Ü

L

E

S

T

Õ

U

S

M

I

N

E

Kõige õnnelikumate maade pingerida juhib Soome Märtsi keskel avaldati taas maailma kõige õnnelikumate riikide edetabel. ÜRO põhjalikus World Hap­ piness Report’is on reastatud 156 riiki kodanike heaolu järgi.

Kolmandat aastat järjest on nimekirja tipus Soome, järgne­ vad Taani, Šveits, Island ja Norra ning esikümne lõpetavad Holland, Rootsi, Uus-Meremaa, Austria ja Luksemburg. Riikide järjestamisel võetakse arvesse erinevaid tegureid, näiteks sis­ ­ setulek ühe elaniku kohta, sot­ siaalne heaolu, tervisehoid ja eeldatav eluiga, vabadused, usal­dus ja toetused.

Eesti on pingereas võrreldes eelmise aastaga tõusnud neli kohta ja asub sel aastal 51. ko­ hal. Eestist eespool on näiteks Leedu (41. koht) ja Poola (43. koht); lõunanaaber Läti on Eestis tagapool 57. kohal.

Maailma suurriikidest on näi­teks Ühendkuningriik 13. ko­ hal, Saksamaa 17., USA 18., Jaapan 62., Venemaa 73. ja Hiina 94. kohal.

Maailma kõige vähem õnne­ likud maad on Afganistan, Lõu­ na-Sudaan, Zimbabwe, Rwanda, Kesk-Aafrika Vabariik, Tans­aa­ nia, Botswana, Jeemen, Malawi ja India.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Möödunud aasta samas aja­ vahemikus registreeriti 989 ­sün­­­di, 1279 surma, 299 abielu ja 190 abielulahutust. (SIMPT/EE)

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

20

EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020

Nr. 14

Tellige EESTI ELU! S P ORT

Suusaliit on teinud otsused seoses eelmise aasta dopinguskandaaliga

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni vähemalt 1. maini 2020. Sel ajavahemikul seal toimuma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Lehe kontor on suletud ülestõusmispühadel reedel, 10. ja esmaspäeval, 13. aprillil.

Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) Seefeldi dopinguskan­ daaliga seoses langetatud otsustest selgub, et endine suusatreener Mati Alaver võt­ tis kõik talle esitatud süüdis­ tused omaks.

Austrias Seefeldis eelmisel aastal peetud suusaalade MM-il viis Austria politsei läbi operat­ siooni, mille käigus peeti kinni mitmed murdmaasuusatajad.

Samaaegselt otsis Saksamaa politsei läbi spordiarst dopingu vahendamise kahtlustuse saanud Mark Schmidti kontori Sak­ samaal Erfurdis. Kriminaaluu­ri­ mist alustati Saksamaal, Aust­ rias ja Eestis. Kolm dopingut tarvitanud Eesti suusatajat kuu­ lusid Team Haanja võistkonda, mille oli 2015. a loonud Mati Alaver.

Alaver tunnistas, et oli loo­ nud kontaktivõrgustiku, mille käigus edestas osadele hoole­ alustele Mark Schmidti kontakti ja korraldas osade Eesti sport­ laste veredopingu protseduuride aja ja koha ning palus Schmidti varustada sportlasi ka kasvuhor­ mooniga.

FIS määras Alaverile karis­ tusena nelja-aastase tegutsemis­ keelu, mis lõpeb 27. augustil 2023.

Skandaali segatud Eesti suu­ satajad Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv kasutasid lisaks veredopingule ka kasvu­hor­moo­ ni.

Andreas Veerpalule ja Karel Tammjärvele määratud võist­ luskeelud kehtivad 28. veebrua­ rini 2023.

Algo Kärp tunnistas veredo­ pingu tarvitamist omal initsia­ tiivil 4. märtsil 2019. Temale määratud võistluskeeld kehtib 5. septembrini, 2021. (ERR/EE)

New Yorgi loomaaias tuvastati tiigril koroonaviirus

Lumikellukesed on kindlad kevadekuulutajad. Kui Eestis sel aastal oli lumikellukesi õitsemas juba isegi veebruarikuus, siis pildil olevad kaunid ja õrnad õied rõõmustasid veel eelmisel nädalal Kanada pealinna Ottawa elanikke.

Foto: ©Ülle Baum

Suur tänu Toronto EAK / Ehatarele, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

New Yorgis asuvas Bronxi loomaaias tuvastati sel näda­ lal koroonaviirus nelja-aasta­ sel malai tiiger Nadial.

Tegemist on esimese koroona­ haige tiigriga.

Tiigril oli kuiv köha, mistõt­ tu otsustati teda testida, kirjutab CNN. Lisaks Nadiale köhisid loomaaias veel viis lõvi ja tii­g­ rit.

Loomad said nakkuse loomaaia töötajalt, kellel endal sümptomeid ei esinenud. Loo­ maaed on alates 16. märtsist külastajatele suletud.

Suurlaager PIKKSILM on edasi lükatud Üle maailma elame rasketel aegadel COVID-19 tõttu. Pikk­ silma suurlaagri staap tegi otsuse tühistada selle suve suur­ laager.

Isegi, kui olukorrad parane­ vad enne augustikuud, praegu­ sed olukorrad väldivad regist­ reerimisi, eriti USA ja Eesti külaliste poolt, kuna pii­ ride lahti­ olemine ja rahvusvahelised transpordivõimalused on tõesti ebaselged. Ja kui teistest maa­ dest puuduvad osalejad, siis pole see tõepoolest suurlaager.

USA malevatel oli kavatsus järgmisel aastal oma suurlaager

korraldada, aga oleme saanud neilt ,,luba“, et oma suurlaager 2021.a peale lükata … USAs toimub siis 2022.a..

Saame aru, et suurlaager, mis lükatud edasi 2021.a suvele, võib tekitada konflikte, sest meie suurlaager, ESÜ suurlaa­ger ja võimalikult EGL suurlaager (mis pidi toimuma sel suvel) toi­muks kõik samal suvel. ESÜ suurlaager on välja kuulutatud 12.-18. juulini 2021. Pikksilm 2021 toimuks keset augustit nagu varasematel aastatel.

Kuidas taotleda ajutist sissetulekutoetust – Canada Emergency Response Benefit (CERB)

Bernie Sanders ei jätka presidendi­ kandidaadiks pürgimist

Teatavasti on väga paljud kanadalased praegu seisus, kus ollakse COVID-19 tõttu kaota­ nud töö ja seega sissetuleku.

Valitsus on astunud samme, et inimesi praeguses keerulises olukorras aidata. Canada Emer­ gency Response Benefit (CERB) võib anda inimesele ajutist sis­ setulekutoetust – $500 nädalas kuni 16 nädalaks. Vastavate taotluste portaal avati esmas­ päeval, 6. aprillil ja juba enne keskpäeva oli taotluse esitanute arv 240.000, nagu peaminister Justin Trudeau oma igapäevases pöördumises märkis.

CERB on võimalik tööta­ jatele, kes elavad Kanadas ja on vähemalt 15 aastat vanad; kelle töötus on seotud COVID-19 pandeemiaga ja kes eelmisel aastal või 12 kuud enne taotluse esitamist teenisid vähemalt $5000. On veel teisigi tingimu­ si, millega saab täpsemalt tut­ vuda valitsuse veebilehel www. canada.ca Sealtkaudu saab lisaks igakülgsele infole ka taotlusi ­esitada.

ENNO AGUR, skm Pikksilma staabi nimel

Kolmapäeval tuli teade, et USA senaator Bernie Sanders (78) loobus demokraatide presiden­ dikandidaadiks pürgimisest, va­­ hendasid erinevad meediakana­ lid.

Sandersi loobumine avab suuremad eduvõimalused endise asepresidendi Joe Bideni kandi­ datuurile novembris toimuvatel presidendivalimistel.

Foto: Gage Skidmore, Wikipedia