10
EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020
märkmik
Nr. 14
Riina Kindlam
Lihavõttejänes on hetkel „hädavajalik töötaja“ Uus-Meremaa peaminister oli esimene, kes teatas, et liha võttejänk, nagu ka samas heategevusvaldkonnas töötav hambahaldas, kuuluvad prae guse pandeemia ajal oluliste ehk hädavajalike töötajate hulka ja võivad vabalt oma eriala tavade kohaselt tegutse da. Ontario provintsi pea minister ja ilmselt nüüdseks juba riigijuhid ülemaailmselt, on sama teavet lastele märgi lise tähendusega tegelaskuju dele edastanud. Kas ja kui võrd loomad võivad põdeda või edasi anda koroonaviirust, hetkel edasi arutama siiski ei hakatud. Huvitaval kombel oleme oma Toronto aias viimase seitsme kuu jooksul, kui siin viibinud oleme, tihedamini trehvanud pikk-kõrva kui rõngassabaga maskeeritud pesukaru või laste
(aluseta) hirmu, mustvalget skunki. Munadekuhilaid on too tuttsaba juba ammu meile muru peale visiitkaardina jätnud, küll mitte maiustatavaid. Üks selline „linnajänes“ sattus mulle ööpi meduses aasta esimesel päeval nii lähedale nagu ei iialgi va rem. Tänavatulede valguses oleks ta peaaegu üle mu var vaste hüpanud ja mõtlesin tol ajal, mida selline kummaliselt lähedane teede ristumine võiks küll tähendada? Lepus timidus on küll Euroopa valgejänese ladinakeelne nimi, aga timidus (arglikkus) on tõepoolest nüüd kõikjale karanud ja igas urus varitsev. Kikk-kõrvade seas ei ole kõik arad ega ela urus ega kanna sama nimetust. Nad on küll kõik jäneseliste perre kuu luvad, kuid selgus, et mitte ainult kodujänesed ei ole küüli
Kui inimkonna jaoks siin planeedil on tänavune kevad täiesti teistsugune, siis loomariigis tegeldakse ikka oma igapäevaste asjadega ning elu kulgeb looduse rütmis edasi. Foto: EE
Kui liblikas esmakordselt näeb oma varju, siis mida see ennustab? Loodetavasti tervenemist.
Selle kevade esimene liblikas, nähtud lõppeval vaiksel nädal Lõuna-Soomes, Kirkkonummi vallas, ridaelamu tagaaias. Eu raasia liik väike-koerliblikas, small tortoiseshell, puhkab sini liiliate (scilla) perre kuuluvatel kirgaslilledel. Foto: Elo Põlendik
kud. Kodujänesed arenesid ju kuskilt loodusest ja nende sugu lased on kohati veel vabad poisid, k.a. need, kes meie aias ja teiegi hekkide all vast tegut sevad. Looduses elav rabbit (Sylvilagus) on ka küülik, täp sustuseks siis ulukküülik. Uluk laiemalt on game, jälitatavad või jahitavad, spordi või toidu jaoks kütitud metsloomad. Ja hare (Lepus) on jänes. Uluk-küülikud (ja ka koduküülikud) sünnivad karvadeta ja pimedatena, jänesed aga kar vastena ja nägemisvõimega. Jänesed on üldiselt küülikutest suuremad, pikemate tagumiste jalgadega ja tihti pikemate kõr vadega. Jäneste karv muudab talve saabudes värvi, küülikutel mitte. Küülikud eelistavad me nüüs pehmemaid rohtusid ja juurvilju, jänesed aga sitkemaid oksi ja koort. Küülikud elavad urgudes ja ka varjuvad sinna – jänesed ei kipu maa alla ja an navad jalgadele tuld ohu puhul. Jänesed armastavad üksildust, otsides seltsi vaid kevadisel jooksuajal, küülikud aga moo dustavad kohe seltse ja ühin guid, protokollides koosolekutel toimunut piinliku täpsusega ja kirjutades kohalikesse ajaleh tedesse oma tegevusest lõbusaid kokkuvõtteid. Kes lastele siis mune ja maiustusi toovad, kas küülikud, ulukküülikud või jänesed? Esi mesed teated pikk-kõrvadest, kes lihavõtte aegu inimlastele kingiks majapidamisse mune peitsid, pärinevad XVI sajandi Saksamaalt. Kuidas jänesed mune edasi toimetavad, pole teadlastele just päris selge, sest esikäppade vahele ei saa need loomad küll midagi võtta: neil puudub selliseks manöövriks vajalik rangluu (clavicle). Rõõmsaid ülestõusmispühi ja kevadet! RIINA KINDLAM
Vastupidavusjooksu võitja sai auhinnaks kuldse tualettpaberirulli Vastupidavusspordialadega tegelev ühendus Personal Peak korraldas neli päeva kestnud suurürituse Qua ran tine Backyard Ultra, kus eri nevad ultrajooksjad võistlesid virtuaalselt põhimõttel ,,vii masena püstijäänu võidab“. Vastavalt reeglitele tuli jooksjatel läbida tunniga 6,7 ki lomeetrit ja esikohale tuli 45-aastane ameeriklane Michael Wardian, kes läbis 63 tunniga 422 km. Viimased 15 tundi oli võitja ainuke konkurent tšehh Radek Brunner. Wardian jooksis väli tingimustes, Brunner aga tre nažööril.Auhinnaks oli praegu sele ajastule vastav kuldne tualettpaberirull. Kokku startis üle maailma enam kui 2500 jooksjat 50 rii gist.
Linnaaedades elutseva jänese, täpsemini ULUK-KÜÜLIKU (eastern cottontail, sooküülik, pildil) karv talvel valge vastu ei vahetu, nagu tema põhjapoolsemates metsades elaval sugulasel (snowshoe hare), „lumeräätsa“, õigupoolest ameerika jänesel, kellel on sihtotstarbekalt laiad tagumised käpad. Mõnedel liikidel nagu valgejänesel, kes ka Eestis elab, oleneb karvavahetus sellest, millal isendi elupaigaks valitud kohas lumi maha tuleb (või ei tule). Foto: Riina Kindlam
Urbadel on oma päev Urbeaeg on seotud urbadega – paljudest väikestest õitest koosnevate õisikutega (catkin). Urbadel on tegelikult ka oma kuu, sest üks teine rahva pärane nimetus märtsikuu jaoks on urbekuu. Urbepäev (ka urvapäev, urvepüha, urv sipüha, paksupudrupäev) aga liigub – see on pühapäev enne lihavõttepühi ehk laiemalt tuntud kui palmipuudepüha. Kui palmilehti pole, mida leh vitada ja imetleda, meenuta des, kuidas Kristus tuli eesli seljas Jeruusalemma ja rahvas pani tema ette palmi-, aga ka muid olemasolevaid oksi maha, siis igasugune tärkav oks võib olla samasuguse või ükskõik missuguse ärkamise-tärka mise ja seega võidu ning jõu sümbol laiemalt. Palmipuudepüha olevatki ni metatud nt ka Yew Sunday ju gapuu pühapäev või lihtsalt Branch Sunday – oksapühapäev. Meil on urbeaeg ja -päev seotud just pajude/ remmelgatega (wil low), mida on Eestis üle 20 liigi. Paju perekonda kuulvate suure mate puude kohta kasutatakse tavaliselt sõna remmelgas ja põõsaste kohta sõna paju.
Eestlane mõtleb: ,,Mis ma niisama lehvitan? Annan jõudu juurde – löön magajad paju tibudes okstega üles, tegudele!“ Ja nõnda siis päevakohane va narahvatarkus urbepäeva vara hommikul enne päiksetõusu URBIDA või urvitada uinujaid (nii omakseid kui koduloomi), soovides neile tervist või näi teks „Virgaks, viksiks!“ Kui är kaja saab siis ruttu maast lahti, on too virk ja tubli kogu suve! See on tegelikult rahvusvaheline komme, mille tekkeaeg ulatub eelkristlikku perioodi. Pealegi usutakse, et kõik puud ja põõsad on sel päeval „pühad ja puutumatud nagu hiies“. Puutuma peab ometi ettevaatlikult nii palju, et kimbu koju tood, aga tasuks ka meeles pidada, et esivanemate tarkuse kohaselt ärkavad puud urbe päeval elule ja algab sügiseni kestev raierahu. Puud on ju li saks elusolenditele pesitsuspai gaks, kuigi me piiratud silma vaade sinnani alati ei küündi ehk ulatu. N.B. Sõna urb käändub nagu sõna kurb, kuigi need kaks sõna on tähenduslikult põhimõtte liselt vastandid! Millal muutub sõnas V täht B täheks?... Nimetav (kes, mis?) urb, ur vad; omastav (kelle, mille?) urva, urbade; osastav (keda, mida?) urba, urbi/urbasid.
Kumavad pajuurvad ehk -tibud, -kiisud, -uted, (-utud, -utid), mõnele isegi pajutudud ja -tupsud! Siinsed kasvavad-kumavad Lääne-Virumaal Varangul, Varangu siniallikate lähedal. Foto: Jaak Kikas
