Nr. 14
EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020
3
ERKÜ-EKNi ühine avaldus COVID-19 desinformatsioonist 3. aprill 2020 COVID-19 viirus, tuntud ka kui koroonaviirus, on tekitanud suurt segadust meie kõigi elus. Ettevõtted on suletud, paljud on töökohti kaotanud, suured linnad on vaiksed, samal ajal oleme kodus, et vältida viiruse levikut. Nakatanud inimeste numbrid ning surmajuhtu mite arvud kasvavad iga päevaga. Surve haiglatele ning meditsiinialal töötajatele ületab seda, mida oleme kunagi varem näinud. Sellel kriitilisel ja ennenägematul ajal võivad kuu lujutud ja desinformatsioon kiiresti ilmneda ja olla levitatud. Sellepärast soovitavad Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) kõigile eestlastele Põhja-Ameerikas ning kaugemal jälgida riigi tervishoiuamet nike ning ekspertide instruktsioone COVID-19 pandeemia kohta. Desinformatsioon COVID-19 ravide suhtes on laialt levinud, kaasa arvatud võimalikult ka meie eesti ühiskondades, mis võib põhjustada tõsiseid tagajärgi tervisele ning ohustada meie ühiskondi, kui neid võetakse tõsiselt. Väiteid alternatiivravidest, imerohtudest või teistest alternatiividest ravida või vältida COVID-19 saamist, välja arvatud need, mis on ametlikult teie valitsuste poolt avaldatud, tuleks vaadata skeptilise pilguga. Vale informatsiooni kasutuselevõtt võib olla eluohtlik. Palume, et teie jälgite oma kohaliku valitsuse instruktsioone ning hoiate teineteisest sobivat kaugust. Eriti vältige mittevajalikku väljas liikumist ning püsige kodus nii palju kui võimalik. Informatsioon muutub pidevalt ning palume tihti üle kontrollida uuenduste saamiseks. Näiteks, USAs Valge Maja on teatanud, et nad soovitavad näomaskide kandmist tihedalt asustatud rajoo nides. Ühendriikides külastage US Center for Disease Control COVID-19 kodulehekülge: https:// www.cdc.gov ja https://www.coronavirus.gov/ ning ka teie osariigi ametlikku kodulehekülge. Kanadas palun külastage Kanada valitsuse COVID-19 kodulehekülge: https://www.canada.ca/en/ government/publicservice/covid-19/prevention-preparedness.html Vabatahtliku abi andmiseks Kanadas kritiiliste asjade, toidu ning arstirohtude kättetoimetamiseks inimestele, kes on mõjutatud COVID-19 viirusest siin: https://eestielu.com/et/organisatsio onid/253-ekn/10381-volunteers-needed-to-support-those-affected-by-covid-19-in-our-community Meie eestlased oleme varem raskeid ja keerulisi aegu läbi elanud ja teeme seda uuesti. Hoidkem ennast!
Eesti Ameerika Fondi Pressiteade MARJU RINK-ABEL President
KAIRI TAUL HEMINGWAY President
Koroona ja meie ühiskond Epideemia tõttu on määrama tuks ajaks uksi sunnitud sul gema Tartu College, Toronto Eesti Maja, meie kirikud ning kõik teised kohad, kus eest lased kogunevad, kus oleme olnud koos ühiseks tegevu seks. Koroonaviirus on peatanud täienduskoolides õpetamise, lasteaias mängimise, kooride, orkestrite ja rahvatantsjate har jutused, skautide/gaidide koon dused, maleturniirid, võrkpalli võistlused, loengud, kontserdid, pidustused, näitused ja teised ühisettevõtmised – tegevused, mis toimivad ühiskonnana. Ühiskond on reaalne olevus, meie selle liikmed. Nimetame neid koosolemisi vajalikeks omadusiks, mis määratleb ühiskonda. Ühiskond ongi inimese kooselu vorm, mis on tervik. Iga osa sellest on omavahel seotud ja kõik osad mõjutavad teisi. Osad põimuvad kokku. Mitmetelt tasanditelt on tul nud soovitusi, isegi nõudmisi, et hoiduda teistest eemale. Kahet susväärselt on inglise keeles seda nimetatud ,,social dis tancing“. Igati vale, sest see annab mõista, et peaksime eralduma sotsiaalklasside kau pa. Kuid füüsiline, mitte sot siaalne eraldumine, inimesteva heline füüsiline vahemaa, konk reetset kaugust on vaja hoida tervishoiu põhjustel. Tunneme ekspertide väiteid, et enda ja perekonna isoleeri mine võib avalda mõju inimese vaimsele tervisele. Samas on
meie väikesel ühiskonnal oma vaimne tervis. Tavaline ühis kond koosnebki üksikute ini meste ja perekondade korra pärastest koosolemistest. Koosolemisega ja kooste ge misega saavutakse ühist arusaa mist ja eesmärki. See on tohu tult tõhus meie ühiskonna elujõulisuse säilimisele ja are nemisele. Omavaheline otsene kontakt loob ka innustava õhk konna, et tuua juurde uusi osalejaid, et inspireerida laie malt marginaalseid liikmeid taas ühinema tegevusega. Siinsed eestlased, väikese ühiskonna liikmed on ümbrit setud massiivse multikultuurse keskonnaga, kus me ise osaleme ja tegutseme, et oma igapäeva seid vajadusi rahuldada. Selles laiemas kogukonnas veedame enam aega kui eesti ühiskonnas. Normaalses olukorras on ‘ak tiivsed’ eestlased saavutanud tasakaalu koos veedetud ajaga eesti kogukonnas ja üksiolemise vahel. Ent sellises kriisi olukorras on näost-näkku kontakt ja suht lemine sõpradega ja tuttavatega võimatu. Nii veider, kui see ka ei tundu, eraldi olles saab tege likult ‘koos olla’. Mitu aastat oleme kurtnud, et inimestevaheline suhtlus on hakanud rohkem toimuma läbi virtuaalsete võrgustike, eriti noorte seas, ning sellist pidevat sidepidamist on peetud ebanor maalseks, mis mõjub noorte arenemisele halvasti. Aga prae gustes tingimustes, loodetavasti ajutistes, on tõepoolest oluline
anda suuremat rolli infoteh noloogia kaudu kontaktide pida misel teistega. Paraku see ei saa täielikult asendada otsekontaktide häid omadusi, kuid virtuaalselt saab nii lähematega olla sidemetes kui ka tuttavatega, nii nagu meie üritustel, kus peamiselt tuttavad, mitte lähemad osale vad. Teisiti öeldes, laiendame oma virtuaalset keskkonda ‘Facebook’ ja teiste vahendite kaudu, et oleks meil virtuaalne koosolemine ja virtuaalne ühis kond – reaalne olevus. Kasu tame rahvusvaheliselt tunnus tatud noorte eestlaste loovat innovatiivsust, et realiseerida ühistegevust kübermaailma või malustega. LAAS LEIVAT
Tokyo olümpiamängude uus toimumisaeg teada Tokyo olümpiamängud lükati järgmisesse aastasse, kuid need peetakse need endiselt ,,Tokyo 2020“ nime all. Rah vusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas, et järgmisesse aastasse lükatud Tokyo olüm piamängud leidavad aset 23. juulist 8. augustini. Esialgu pidid olümpiamän gud toimuma tänavu 24. juulist 9. augustini, kuid hljuti teatasid ROK, Tokyo olümpia korraldus komitee ja Jaapani valitsus, et tingituna üleilmsest koroonavii ruse pandeemiast pole võimalik võistlusi sel aastal läbi viia. Olümpiamängude uus toimu misaeg kattus osaliselt järgmise aasta augustisse planeeritud
Tartu Ülikooli kui rahvusü likooli 100. a juubeli tähista miseks annetas Epp Tsirk $100,000. Annetus oli tema vanaisa Karl Laaguse mäles tuseks, kes asus Tartu Ülikooli tööle laekurina 1902. a ja läks puhkepalgale kui Tartu Üli kooli majandusjuht 1936. a. Poole annetusest sai Tartu Ülikooli Muuseum ja teine pool põhikapitaliks Karl Laa guse nimelisele stipendiumile. Eesti Kunstiakadeemia va bade kunstide teaduskond ja arhitektuuriosakond said stipen dium programmid tänu dr. Ber nard Schneider’ile ja Virginia Tech Washington-Alexandria ar hitektuurikeskuse kaauaaegsele juhatajale, emeriitprofessor Jaan Holti’le. Koostöös Eesti Ameeri ka Fondiga on Holt võimaldanud paljudele kuns tiakadeemia taustaga arhitekti dele õppimist Washington-Alek sandria arhitektuurikeskuses alates 1992. aastast. Mõlema programmi jaoks kandidaatide valimiseks moodustas EKA sti pendiumikomisjonid. Dr. Schneideri stipendiumi programm on tema abikaasa Helju Rossmann Schneideri nimeline, mis väljastab aastas $4000. Esimesed stipendiumid antakse detsembris 2020.
Jaan Holti stipendiumi eesmärk on toetada igal aastal ühe EKA arhitektuuri- ja linna planeerimise eriala viimase kur suse eduka üliõpilase õpinguid, loomingulist tegevust ja ene searendamist. Stipendiumi suu rus on ligikaudu 1000 eurot. Esimese Jaan Holti stipen diumi pälvis EKA arhitektuuri tudeng Ann Kristiin Entson. Stipendiumikomisjoni kuulusid EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Andres Ojari, vanemteadur Renee Puusepp ja arhitekt Maarja Kask Salto arhitektuuribüroost. Komisjoni arvates on Ann Kristiin hea õppeedukuse kõrval ka aktiivne eriala tutvustaja, kellel jätkub lõputult energiat ja ettevõtlik kust õppetööväliste tegevuste jaoks. Tema magistritöö „De mok raatlik ruumiloome“ uurib, kuidas toimub ruumi planeeri mine tänases Eestis ning mil viisil on võimalik praeguseid protsesse muuta ühiskonnale avatumaks, kaasates kohalikku kogukonda. Töö tähelepanu keskmes on kahaneva piirilinna Valga keskväljak. Eesti Muusika-ja Teatriaka deemia asutas fondi, et rakenda da Epp Tsirk’i toetust professor Tõnu Kaljuste nimelise stipen diumi loomiseks. 2020. aasta stipendiumi, $3600, pälvis ma gistriüliõpilane Kadri Toomoja. Stipendiumikomisjonis osalised professorTõnu Kaljuste, kont sertmeister Kristiina Kermes, kaunite kunstide kooli direktor Eero Raun ja dirigent Kaspar Mänd. Põhikapitali haldab Eesti Ameerika Fond.
kergejõustiku maailmameistri võistlustega, mille toimumisae ga ootab nüüd samuti ees korri geerimine. Kergejõustiku MM Ameerika Ühendriikides Oregonis Eu
gene’is oleks algselt toimunud 6.–15. augustil 2021, kuid pä rast ROK-i otsust teatas Rah vusvaheline Kergejõustikuliit, et MM lükatakse edasi 2022. aas tasse. (ERR/EE)
Uued stipendiumid Eesti Ameerika Fondi vahendusel
