4
EESTI ELU neljapäeval, 9. aprillil 2020 — Thursday, April 9, 2020
Psühholoog Ragne Pajo: „Püüa keskenduda praegusele hetkele“ Mõned nõuanded sel äreval ajal Käesolev ärev aeg pole vast kellelegi kergete killast. Ometi tajuvad inimesed seda raskust ilmselt erinevalt, mis puu dutab just toimetuleku-meh hanisme. Mida soovitaksid hetkel meeles pidada ja milli seid strateegiaid oma mõt lemises kasutada, et meel positiivsena hoida? Praegu on tõepoolest väga keeruline aeg. On tõsi, et see tekitab erinevaid raskusi, olene valt tervislikust seisundist, vanusest, majanduslikust sei sust, elamistingimustest, tööko hast ja erialast ning inimese enda iseloomust ja stressitalu vusest. Soovitused sõltuvad üldiselt sellest, millise nurga alt just probleem on kõige suurem, aga siin on mõned ideed: • Ära püüa ette ennustada, kui das tulevik olema hakkab. Me lihtsalt ei tea seda. Aga me teame, et negatiivsete piltide ennustamine tekitab hetkega ärevust ja stressi, kuigi meie ennustused ei pruugi täide minna. Eriti tasub märgata, kas on kalduvust katastroofilisele mõtlemisele, kus inimesel on kombeks, ilma ise seda teadma ta, alati manada esile kõige hul lem stsenaarium. Hea on iseenda mõtteid natuke üle vaadata ja
kui katastroofilised mõttemust rid on olemas, siis neid märgata ja sildistada kui katastroofiline mõtlemine. See aitab ärevust vaos hoida sellega, et teadvus tab, et näiline oht ei ole mitte keskkonnas, aga meie enda mõttestsenaariumide kujutuspilt. Kehale on ükskõik, kas oht on päris või kujuteldav, ta reagee rib ikka ärevusega. Seega, kui oht on päris, siis on ärevus omal kohal, aga kui oht on kujuteldav ja me ei tea, kas ta ka tegelikult materialiseerub, siis praegu pole vaja sellele emotsionaalset energiat raisata. • Püüa keskenduda praegusele hetkele. Kui on huvi, siis praegu on just hea aeg õppida ja prakti seerida teadlikku keskendumist (mindfulness) ja meditatsiooni. • Otsusta, mida saad kontrolli da ja mida mitte. Oma mõtteid ja igapäevaseid toiminguid saa me kontrollida. Näiteks, kui oleme sunnitud kodus olema, siis kuidas oleks kõige targem see aeg veeta? On hea aeg teha kevadine suurpuhastus või lõpe tada pooleliolevaid projekte. See oleneb ka sellest, kas oled üksi või pead kantseldama lapsi, kes nüüd koolis ei käi. Mida aga ei saa kontrollida? Riigijuhtide otsuseid, meditsiini valmisolekut, teisi inimesi ja nende otsuseid, isegi kui me nendega nõus ei ole ja meie soovime, et nad kuidagi teist moodi käituksid. Oma kontrolli
selle üle, mis on sinu võimuses ja aktsepteeri seda, mida me muuta ei saa. Praegu peab üsna palju vooluga kaasa minema ja see on alati selline asi, et kui palju on meie teha ja kui palju ei ole. • Loo endale mingi rutiin või päevakava. Kuna meie igapäe vane tegevus on häiritud ja ena mustele ajudele meeldib mingi struktuur ja rutiin (mitte küll kõigile), siis praegu oleks olu line luua uus rutiin, mis selles olukorras sobib ja on mõistlik. Sinna peaks kindlasti kuuluma enda eest hoolitsemine, kehaline tegevus ja midagi produktiivset, aga ka meelelahutus. Hea oleks ka piirata uudiste vaatamist/lugemist/kuulamist viiruse teemadel ja sotsiaalmeeia tarbmist, sest need võivad äre vust ja depressiooni suurenda da. Tasub seada endale mingid piirangud või kellaajad või tea tavad saated, mida kuulad-vaa tad ja ülejäänud ajal mõtted ja tähelepanu mujale viia. Stress ja depressioon on praegu kindlasti paljude jaoks üsna igapäevased kaaslased. Seda enam, et ka abi saamise võimalused hetkel piiratud.
Eestlane hakkab koroona-olukorraga harjuma Koroonapuhangu Eestisse jõudmisest on saanud pool teist kuud. Need, kes alguses viirusehirmu naeruväärista sid, on lõplikult vaikinud. Küüslaugu ja valge viinaga koroona vastu sõtta minekust enam ei räägita. Pead on tõst mas teine äärmus – levib järjest rohkem videoid sellest, kuidas kõike desinfitseerida ja end paremini kinni katta. Usinamad õmblevad kodus maske, sest Eesti apteegid on endiselt maskidest tühjad. Oleme vist kohanemas. Hakkame koduõppe ja -kontori ga ära harjuma. Õhtuti ei teki enam tungi linna peale ürituste
le, teatrisse ja kinno minna. Selle asemel võtad klaasi veini ja vaatad, mida uut on võrku üles riputatud – valik muutub seal järjest mitmekesisemaks. Ka Estonia teater on kolinud Facebooki, iga nädal saab nauti da mõnda toredat etendust. Esimene neist on ooper „Faust“, kus Mefisto osas esineb võrratu Ain Anger. Kiirustage, seda saab netis tasuta vaadata veel viimaseid päevi! Jah, kunsti, teatri ja muusika ga leiba teenivad inimesed on endiselt raskes seisus. Küll on algatatud mitmeid „koroo na-projekte“ – Tartus pildistab kultuuripealinna tegevuste raa
Terviseradade trenniplatsid on suletud, aga mõned kodanikud ei tee sellest keelust välja. Foto: Lea Kreinin
mes fotograaf inimesi nende ko duakendel ning fotole lisaks ilmub nende inimeste kohta ka lugu. See oleks nagu Tartu ko roona-aja kroonika. Kuskil on keegi hakanud tegema vii rusekujulisi ehteid. See võib praegu tunduda hea äriideena. Iseasi, kas pärast viiruse möödumist tahame seda aega enam meelde tuletada ning sel list kunsti tarbida? Google’i andmete järgi on koroona eestlaste käitumist päris palju muutnud – tööl käi vat eestimaalased nüüd tervelt kolmandiku võrra vähem kui enne viirusepuhangut. Siin kirjutaja tähelepanekute koha selt on aga kõvasti rohkem ter vise- ja metsaradadel liikujaid – kas on ehk väljas liikumas needsamad koduse töö tegijad? Mänguväljakud ja trenniplatsid peaksid olema endiselt suletud, siiski võib näha keelust mööda hiilijaid. Eriolukord peaks kehtima veel aprillis, aga mis saab edasi, seda keegi ei tea. Eestis olevat (teistele Põhja-Euroopa riikidele sarnaselt) haiguse kõrgpunkt veel tulemata. Pessimistid en nustavad, et see kõik ei möödu veel niipea. Kannatlik eestlane istub kodus, sööb igaks juhuks vitamiine, õpib Internetist uusi oskusi ja suhtleb agaralt Facebookis. LEA KREININ
Küllap teiegi kliinik hetkel kinni? Kas Sul on n-ö kaug töö võimalus, tegeledes nüüd oma patsientidega virtuaal keskkonnas? Meie kliinik (Ragne Pajo töötab psühholoogina Torontos Bloor West Therapy’s – EE) toimetab video ja telefoni teel, nagu enamus kliinikuid praegu. Video jaoks on meil turvaline platvorm nimega Oncall. Oleme klientidele olemas ja vastame hea meelega kõikidele küsi mustele, mis võivad tekkida. Ka uued kliendid on teretulnud. Telefoni ja videoga on see prob leem, et igaühel ei ole privaatset ruumi, kus rääkida. Mõned ka sutavad selleks autot. Aga see ei ole ideaalne. Kui inimesel ikka gi ei ole võimalik virtuaalkesk konnas kohtuda, aga vajadus on, siis võimaldame praegu veel ka kontoris kohtumist. See võib muutuda päevapealt. Desinfit seerime kõik pinnad regulaar selt, hoiame kahemeetrist dis tantsi, peseme käsi ja kasutame käte-desinfitseerijat. Kontoris on inimesi vähe ja harva, kes saab, töötab kodust, nii ad ministraator kui ka terapeudid. Inimesed ja nende olud on väga erinevad. Kindlasti kan natavad kõrgendatud stressi taseme käes nii mõnedki tub lid lapsevanemad, kes on järsku sattunud koduõpetaja rolli, ilma et oleks vastavat ettevalmistust, samal ajal töö tades ise kodust täisajaliselt oma igapäevatööl, nii et koor mus on topeltsuur või enamgi. Ja teine grupp: üksikud see niorid, kelle jaoks praegune isoleeritus on tõesti väga suur, kuna igasugused sotsiaalsed kontaktid on nüüd kadunud, lisaks pidev mure naka tumisohu pärast. Kas on Sul mõni mõte ja idee nendele eri nevatele inimgruppidele, mis aitaks seda ebakindlat aega võimalikult valulikult üle elada? Jah, mõlemad mured on mulle hästi teada. Vanematega räägime läbi võimalused, mis erinevad perekonniti ja tööand jati. Mis on universaalselt abiks: • Loo mingisugune rutiin en dale ja lastele. • Võid teha erandeid – kui ta valiselt piirad laste ekraani aega, siis praegu on erandlik olukord ja võib lubada ekraanil olla lapsehoidja. Ühesõnaga, tee endal ja lastel elu lihtsamaks. • Vahel pole muud teha, kui ainult tunnistada oma tundeid ja öelda, et jah, mul on raske. See väike samm võib olla tegelikult üllatavalt suureks abiks. • Et kaitsa lapsi stressi eest, räägi lastega eakohaselt, aga ausalt olukorrast ja vasta nende küsimustele. Lapsed ju saavad aru, et midagi on teistmoodi ja võivad muretseda. Kui lapse vanem on paanikas, siis tihti kandub ärevus üle ka lastele. Siin aitab taas ennustamisest hoidu mine, keskendumine het kele; nõuanded eelmise küsi muse all. Osade perede jaoks on praegu ka aeg, kus on positiivne pool see, et saab palju aega koos veeta, mis muidu pole võimalik. Siin on üks hea harjutus ter vele perele: igal õhtul öelge üksteisele kolm asja, mille eest
Nr. 14
te täna tänulikud olete või mis läks hästi. See aitab keskenduda positiivsele ja rahulikult uinuda. Seeniorid on tõesti raskes seisus, sest nende tervis on veel rohkem ohustatud kui enamusel noorematel tervetel inimestel. Hästi oluline on vältida täie likku sotsiaalset isolatsiooni. Praegu on hea aeg helistada inimestele, nii noorematele kui vanematele, kellega te pole ehk ka tükk aega rääkinud. Telefoni teel nakkusohtu ju pole! Küsige vanematelt, kuidas neil on ja kas on abi vaja. Vajadusel võib ka näiteks poest neile süüa või muud esmatarbekaupa viia ja ukse taha panna, et otsest kon takti vähendada. Vanasti me rääkisime ju telefoniga palju, lausa tundide viisi. Ärge oo dake, et teile helistataks, helis tage ise teistele. Hea on seda traditsiooni taaselustada. Hea on ka rääkida muudest asjadest kui vaid see viirus, sest mõtteid mujale juhtida ei tee halba, vaid võib tuju tõsta. Praegune sotsiaalne distant seerimine ei peaks tähendama sotsiaalset isolatsiooni, vaid vastupidi, peaks üksteisega kon takti pidama ja üksteist toetama turvalisel moel! Kas Sa arvad, et praegune ärev aeg võiks inimestele ka midagi tulevikuks õpetada – kui püüda leida üliraskes olu korras üks väikegi rõõmsam kild? Kindlasti, aga mida täpse malt, seda on praegu võib-olla vara veel öelda. Seda küsimust oleks huvitav arutada, kui asjad on stabiliseerunud ja elu veidi rohkem rööpasse läinud. Sest me ei tea ju tegelikult, mis on see uus normaalne, mis meid ees ootab. Me kõik ootame, et elu läheks tagasi normaalseks, aga arvan, et täiesti võimalik on see, et peale millegi nii suure üleelamist midagi muutub jää davalt ja eelmist normaalset me enam tagasi ei saagi, vähemalt terves ulatuses. Näiteks lennuki ga reisimine muutus pärast 9/11 mingites aspektides jäädavalt. Kuidas see uus normaalne aga välja hakkab nägema, ei oska täna keegi täpselt öelda, kuigi spekuleeritakse ikka. Ja nagu enne mainisin, siis püüame mitte liiga palju ennustada, sest see paremal juhul on see tõe näoliselt aja raiskamine, halve mal juhul aga tekitab ärevust ja paanikat. Tulevikku kontrollida me ju ei saa – see on meist nii palju suurem. Mida kaugemale ette ennustame, seda rohkem faktoreid mängib rolli ja seda võimatum on täpset stsenaariu mi paika panna. Nii et ikka üks päev korraga praegu. Siiski, kui vaatame, mis on juba muutunud nüüd ja praegu, siis mulle paistab, et me näeme üksteisest hoolimist – et me ei levitaks viirust ja ohustaks teiste inimeste tervist. Näen palju ini mesi õues värskes õhus, mis on tervisele hea, ja võib-olla mõt leme veidi vähem materiaalselt ja rohkem suhetele. Suuremas perspektiivis on ehk lootust, et tulevikus panustatakse rohkem raha meditsiinile ja teadusele ning vähem militaarile ja või durelvastumisele. See oleks ju kena nihe. Küsis KAIRE TENSUDA
