12
EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020
Nr. 26
AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS
Kadunud piirkond Armadale Suhteliselt kaugel ida pool Toronto kesklinna on Mark hami tänaval põhja poole sõites Steelesi lähedal piir kond nimega Armadale ehk Armdale, alguses kutsuti seda Magdalaks. Ega seal täna päeval midagi eriti ajaloolist tähele ei pane, suurte vabri kute ja ehitiste vahel, aga tegelikult on Armadale’il pikk ja huvitav ajalugu, mis tuleb natuke otsides ja kaevates esile. Uurime siis natuke lähe malt, kuidas piirkond on kasvanud selleni, mis ta täna on. Kaua enne, kui Euroopast tulnud immigrandid kogusid endale maad Armadale’is, asus seal kirev ja suminat täis põlis rahva asustus. Juba aastal 1000 AD tulid irokeesidest põlismaa lased kasvatama peamiselt maisi, aga ka kõrvitsat, ube ja päevalilli, kuna piirkonnas oli hea muld kasvatamiseks ja lähedal voolas suur jõgi, mida nad kutsusid ,,Katabokakonk“, mis tähendab ,,jõgi, millele on kerge ligipääs“ ja mis on tuntud nüüd kui Rouge River. Nad ka sutasid ka jõe orgu, et pääseda ligi põhja pool asuvatele asus tustele. Irokeesid on tuntud kui pikkmajade ehk pikad elamud (,,longhouse“) ehitajad, kus elasid mitmed pered koos; prae gu on veel tumedam mullalapp Markhami ja Steelesi kirdenur gas, kus üks pikkmaja asus kaugetel aegadel. Palju aega läks mööda ja 1791. aastal nimetati John
Graves Simcoe ,,Upper Canada“ ehk ülem-Kanada leitnantkuber neriks ja sellega hakkas ka praeguse Markhami piirkonna euroopa ajaloo järk. Simcoe andis Markhamile ka oma nime, see tuli tema sõbralt ja tolleaeg selt Yorki peapiiskopilt William Markham’ilt. Simcoe asus suure Yonge’i tänava jaoks klaarima maad, aga tähtsamalt kinkis maalappe immigrantidele tingi musel, et nad aitaksid kaasa maa harimisele ja asustamisele. 1792. aastal tuli saksa kunstnik William Moll Berczy koos 64 saksa perega Põhja-Ameeri kasse, täpsemalt Philadelphiasse paremat elu otsima. Kahjuks kerkisid üles tülid peaaegu kohe raha ja maa omandamise üle ja nii seadsid ,,Berczy pered“ sam mud Kanada poole 1794. aasta mais. Tänu Simcoe maa kinki misele sai Berczy tingida ta käest välja rohkem maad, tervelt 64 000 aakrit Markhami piirkonnas ja nii asusidki saksa perekonnad sinna korralikult uut elu alustama ja olid esi mesed Euroopa immigrandid seal linnaosas. 1805. aastal oli küla juba küllaltki suureks hakanud kas vama ning Inglismaalt ja Šoti maalt asusid ka pered Arma dale’i, et põllumajandus-saadusi kasvatada ja niimoodi raha teenida. 1840. ja 1860. aastate vahel kasvas küla veel rohkem ja sealt võis isegi leida kaks sepatöökoda, hotelli ja postkon tori, tänu sellele tuli sinna aina rohkem immigrantide perekon
Rahulike…
2002 kuni 11. jaanuarini 2007 teist korda Kasahstani välis minister. Aastast 2013 oli ta Kasahstani parlamendi teise koja (Senati) juhataja, riigi Põhiseaduse järgi positsioon, kes riigi presidendi võimetuse korral ametit pidada peab astu ma presidendi ülesannetesse. Alates 20. märtsist 2019, kui rii gi esimene president Nursultan Nazarbajev otsustas ametist ta gasi astuda, sai temast presiden di kohusetäitja ja 9. juunil 2019 võitis ta erakorralised presiden divalimised. Kasahstani praegu sel presidendil on olemas ka kogemus tööst ÜROs (2011– 2013), kus täitis ÜRO peasekretäri asetäitja ülesandeid.
(Algus lk. 5)
kavandatavat ühiskonna demok ratiseerimise reformi. Kasahstani president Kas sõmžomart Tokajev on sündi nud 17. 05. 1953 Almatõs. Ka riigi esimene president (19912019) Nursultan Äbišulõ Nazar bajev on sama kandi mees, kes sündis 6. 07. 1940 Šamalganis Almatõ oblastis. Mõlemad pre sidendid on perejuurtega pärit samast hordist (žuzist) – vane mast klannist. Kasahhide jaoks on hordi kuulumine väga olu line. Kassõmžomart Tokajev on väga haritud-koolitatud diplo maat. Süvenemata tema karjääri enne aastat 1991, saab öelda, et see kulges kasahhi noormehe jaoks tollaste võimaluste piires peaaegu ideaalset trajektoori mööda. Kasahstani omariikluse saavutamise järel lõpetas To kajev oma karjääri NSV Liidu diplomaadina ja asus tegevusse kodumaal. Aastast 1992 asus ta tööle Kasahstani välisministee riumisse ja temast sai 1993 Kasahstani välisministri esimene asetäitja ning oktoobris 1994 välisminister. Alates 12. oktoob rist 1999 kuni 28. jaanuarini 2002 oli ta Kasahstani pea minister ning 29. jaanuarist
Küsimus, kui läänelik võiks olla Kasahstani poliitiline kultuur, pole sugugi lihtne. Kasahstani ühiskond, eriti mil jonilinnades – on väga kaas aegsele linnatehnoloogiale loo dud. Viimane nõuab aga linna kultuuri, mis baseerub üldiselt teatud läänelikele mudelitele. Kuid samas suures stepis elavad kasahhid elavad palju enam traditsioonides, mille juured sa jandite sügavuses. Kuna kasahhi kaasaegsete linnade elanikud oma juurtega ikkagi veel stepist tulnud, siis on sellel ühiskonnal elamise kultuur mitmekihiline. Ühelt poolt läänelik olmekul tuur ja samas esivanemate
di. 1851. aastal ehitas John Daniels oma perele pooleteise korruselise väikese telliskivi maja selle ajastu tüüpilises ,,Georgian“ stiilis, mis tähen dab, et majal on madalam ka tusehari ja laiad räästad. Danielsi perekond oli üks varasematest, kes tulid piirkon da elama ja maja oli Danielsi perekonnas kuni 1940. aastate ni, kui üks kindlustusmaakler Elmer Fairty ostis maja pere käest ära. Tänapäeval on Daniels-Fairty maja ikkagi oma originaalkohal, aadressil 7060 Markham Road. Üks huvitav ehitus, mis on ka veel täitsa olemas, on maja, mida James Weir ehitas 1861. aastal. Weir tuli Šotimaalt 1833. aastal Armadale’i piirkonda ja sai peaaegu kohe tööd puu- lageraie (land clearing) ette võttes, et rohkem elatavat maad tekitada. Ta oli ka edukas talu nik, karjaloomade maaletooja (importer) ja kündja ja lõpuks asus ta oma maatükile 1840. aastal perekonda kasvatama. 1861. aastal ehitas Weir ilusa talumaja kohalikest kividest ja ka Kingstonist toodud lubja kivist. 1975. aastal liigutati maja 122 meetrit lääne poole, kus ta praegu seisab, aadressil 1021 Tapscott Road.
James Weir’i 1861. aastal ehitatud kivist talumaja. Foto: Kati Kiilaspea
Armadale’i New Methodist Church, ehitatud 1880. a. paremal ja sama ajastu elamu kõrval. Foto: Kati Kiilaspea
Viimane tähtis ehitis piirkon nas on Armadale Free Metho dist Church, mida saab veel näha 400 Passmore Avenue’l. 1874. aastal asutati esimene vaba metodisti kogudus lähedal Ellesmere’i piirkonnas ja juba kuus aastat hiljem oli teine kogudus asutatud Armadale’is,
mis käis alguses koos Silas Phoenix’i kodus. Kogudus aina kasvas aastatega ja 1880. aastal ehitati lihtne puitraamistikuga kirik kohaliku maaomaniku Francis Underwood’i maa peale. Kogudus ikka käib koos teenis tustel kirikus praegugi ja see on kõige vanem vaba metodisti pühakoda Kanadas, mis on alles. 1871. aastal ehitati Toronto ja Nipissingi raudtee ja nii hak kas Armadale’i tulukus lõppe
ma, kuna raudtee läks mööda külast ja nii jäi ta kõrvaliseks. Kui 1917. aastal alustati maa piirkondadesse posti kohalevii mine, kadus ka piirkonna koha lik postkontor ära. Tänaseks on Armadale’ist ainult järele jäänud need mõnin gad ehitused, mida mainisin, keset vabrikuid ja ostukeskuse id. Kui on huvi, minge uurima lähemalt tükikest kadunud ajalugu!
tavasid austav kultuur. Viimases on väga oluline roll perekonnal kitsamas mõttes, aga ka suurel perel ning samuti hõimul. Kui rääkida lihtsustatult, siis kasahhide ajaloos muutis palju Tšingis khaani ja ta poegade ajastu, mis pani aluse stepirah vaste jaotusele. Tänane kasahhi rahvas kujunes suuresti pärast Kuldhordi lagunemist KeskAasia steppides 15.–16. sajandil liitunud turgi hõimudest, kelle hulka teataval määral sulandus ka mongoli hõime. Tol ajal rajati Kasahhi khaaniriik. Arva tavasti juba 17. sajandil jagunes Kasahhi khaaniriik kolme suure hõimurühmitise alusel vanemaks, keskmiseks ja nooremaks hor diks ehk žuziks. Vene riigiga ühendati Kasahstani ala aastatel 1731–1846, mis loomulikult vajutas tugeva pitseri nende rahvaste arengule. Traditsiooniliselt olid kasah hid tüüpilised Kesk-Aasia ränd karjakasvatajad. Nad tegelesid põhiliselt lambakasvatusega, vähemal määral veise-, hobuseja kaamelikasvatusega. Maa vil jelusega hakkasid kasahhid laia ldasemalt tegelema alles 19. saj teisel poolel. Tsaariajal ja nõu kogude võimu algaastatel nimetati kasahhe kirjanduses ekslikult kirgiisideks. Kuigi kir giisid on tõesti kasahhi hõimu dele väga lähedased, tõmma
takse tänapäeval nende rahvaste vahel suures stepis väga täpset vahet. Kasahstani elanike ena mus on moslemid, kuid selle riigi suhteliselt liberaalne reli gioonipoliitika väidab, et kasah hidel on õigus alati hoida oma iidseid stepirahva tavasid, mis olid omaks võetud veel enne nende rahvaste moslemiteks hakkamist. Probleem on selles, et kui 21. saj võtab Kasahstani riik julgelt üle läänelikke demokraa tiamudeleid, siis on siis kaks probleemi: a. lääneliku demok raatia ja rahulike meeleaval duste korraldamise vallas pole Lääne tsivilisatsioonis just pari mad ajad ja b. Kasahstanis pole võimalik ühiskonnas läbi viia kiirelt muutusi, mis lähevad vastuollu kohaliku kultuuri keeruka mudeliga. Kasahstani rahvad on oman danud isegi kadestamisväärse oskuse, kuidas igasugust võõrast survet ignoreerida. Kui sellesse kultuuri süveneda, siis tasub selle kultuuri enesekaitse meh hanisme kiita. Samas on selge, et Kasahstanis on tõesti vaja midagi ette võtta nii rahulike meeleavalduste leebema regu leerimise suunas ning samas selle stepirahva(ste) lääneliku demokraatiaga edasisel tutvus tamisel. 1 Aastatel 1984–1989 oli
Rahvusliku teatri juubeli puhul istutati laulupeomuuseumi parki tamm
KATI KIILASPEA
24. juunil istutasid vanemuis lased tegijad ning selle juht Kristiina Alliksaar Tartu lau lupeomuuseumi parki tamme. Väärikas puu tähistab rah vusliku teatri sündi 150 aastat tagasi. Pärast puu istutamist ja klaaside kokkulöömist suunduti ühiselt Raadi kalmistule endiste vanemuislaste haudadele. Esimene eestikeelne teatri tükk lavastati 1870. aastal Tartus praeguse laulupeomuu seumi ruumides. Selle autoriks on Lydia Koidula ja tükk kandis nime ,,Saaremaa onupoeg“. (TPM/EE)
Kasahstani hilisem esimene president Nursultan Nazarbajev Kasahhi NSV Ministrite Nõu kogu esimees. Kui 1995. a võeti vastu senine Kasahstani mee leavalduste seadus, oli Nur sultan Nazarbajev just asumas täitma teist presidendiaega. Kasahstani presidendiks valiti Nazarbajev 1991. a, vastaskan didaate tookord polnud. 1995. a referendum pikendas tema ame tiaega esialgu 2000. aastani.
