2
EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020
Nr. 26
NATO Brunssumi väejuhatuse ülem kinnitas Baltimaade ja Poola tähtsust Kirde-Euroopa kaitses 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Erakordne kooliaasta jõudis lõpusirgele; mida toob uus? Pole kahtlust, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud kõiki vanuse gruppe: uue olukorraga kohandumine on esitanud väljakutseid nii erinevates eluetappides täiskasvanuile, samuti lastele, kelle jaoks uus elustiil on tähendanud tavapärase koolielu, sporditegevuste ja sõpradega kohtumise puudumist – samas on paljudes kodudes olnud nüüd rohkelt perekondlikku aega. Uuringud on toonud välja, et pandeemia aegu on Kanada laste füüsilise aktiivsuse tase tunduvalt vähenenud ja palju rohkem aega veedetakse ekraanide ees, kui see on soovitav. Mõistagi on elektroo nika praegusajal väga vajalik kooliasjade korraldamisel ja ka mitmed vabaaja-tegevused on kolinud veebi, kuna otsestes treeninguvõima lustes on paus. Lisaks veel meelelahutuslik pool ja laste omavaheline suhtlemine – ekraanide vahendusel, sest kokkusaamisvõimalused on olnud ju piiratud. Uus reaalsus – koolide sulgemisega kaasnenud koduõpe on midagi täiesti uut, millega on pidanud harjuma nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad, tehes kõik oma parima, et ei jääks lünki teadmistesse ja see erakordne kooliaasta saaks kenasti lõpetatud. Äsjalõppenud juunikuu märkis, nagu ikka, paljusid koolilõpetamisi, mis on alati olnud pidulikud sündmused noorte ja nende perede elus. Tänavu neid teatavasti ei toimunud. Koolid said küll lõpetatud ja tunnistused-diplomid välja antud, aga tähistamised kui sündmused toimusid virtuaalselt: erinevates Kanada paikades tuldi välja erinevate alternatiivsete, loominguliste ideedega nende sündmuste läbiviimiseks, et noortele jääks toredad mälestused, olgu selleks siis autoparaadid, muruloosungid, vm. Ontario provintsivalitsus tutvustas hiljuti plaani, kuidas hakkab välja nägema septembris algav 2020/2021 õppeaasta, et hoida turvalisena nii õpilasi kui kõiki koolitöötajaid. Plaan, mille koostamisel on võetud arvesse meditsiiniekspertide soovitatut, sisaldab rohkem valikuid vanemate jaoks, laiendatud kaugõppevõimalusi ja lisarahastust. Toodi välja kolm erinevat võimalikku stsenaariumi: esimene neist tavapärane koolipäevarutiin kõrgendatud rahvatervisemeetmetega; teiseks modifitseeritud rutiin, kus väiksemad klassid, võimalikud alternatiivsed koolipäevad või -nädalad jm ning kolmandaks koduõpe, mille võimaldamiseks peavad koolid valmis olema juhul, kui koolid jäävad edaspidi suletuks või otsustavad vanemad last mitte kooli tagasi saata. Haridusminister Stephen Lecce sõnul on kõige tõenäolisem ilmselt hübriidvariant ehk teine stsenaarium. Koolivalitsused ja kohalikud terviseametid tulevad välja oma plaanidega, millist varianti kuskil piirkonnas rakendada. Kuidas kõik täpselt välja nägema hakkab, selgub edaspidi, olenedes, millised on kooli alguse ajaks COVID-19 näitajad. Hiljuti tutvustas provintsivalitsus ka uut kaasajastatud matemaatika õppekava, eesmärgiga aidata õpilastel valmistuda olema edukas tänapäevases maailmas ja tulevases tööelus. Kava, millega alus tatakse sügisel 1.-8. klasside õpilastele, sisaldab endas finantskirja oskuse kontseptsioone, enamaid tehnoloogia-alaseid oskusi ning praktilist lähenemist, sidudes matemaatikat igapäevaeluga. KAIRE TENSUDA
Möödunud nädalal külastas Eestit NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kind ral Jörg Vollmer, kes kohtus Eesti kaitseväe juhataja kind ralmajor Martin Heremiga ja kinnitas, et Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaits misel keskses rollis. „Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaitse seisuko hast oluline ja keskne piirkond, minu esimeseks välisvisiidiks oli see loomulik valik,“ ütles kindral Vollmer. Kohtumisel kindralmajor Heremiga sai kindral Vollmer ülevaate Eesti kaitseväe tege vusest ja hetkeseisust ning arutas kaitseväe juhatajaga re gionaalse julgeolekuga seotud küsimusi. „Eesti reservteenistuse süs teem koos viimastel aastatel korraldatud välkõppustega on muljetavaldav ja tõhus ning kin nitab, et Eesti on valmis end kaitsma kui ka panustama kollektiivkaitsesse. Tänan Eesti kaitseväge nende olulise panuse eest NATO lahingugrupi toe ta misel, samuti panuse eest NATO kiirreageerimisjõududesse, õhu turbesse ning Afganistani Reso lute Support operatsiooni. See kõik demonstreerib kollektiiv kaitse valmidust, mis on üheks NATO alustalaks,“ ütles kindral Vollmer. Kindral Vollmeri sõnul ei vähendanud koroonaviirusest tingitud piirangud mõju piirkon na julgeolekule. „Me võime oma sõdurite üle uhked olla. Pandeemia ajal abistasid nad meie ühiskondi ning mis veel tähtsam – nad säilitasid kohal olu, jätkasid õppustega, küll vähendatud mahus, aga lahingu gruppide rotatsioonid jätkusid, õhuturbemissioon jätkus ning viimase paari nädala jooksul nä gime suurt mereväeõppust Baltops. Euroopa kaitse ei ol nud viiruse leviku ajal kordagi ohus.“ Kindral Vollmer asus NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema ametikohale selle aasta 22. aprillil. Balti riikide ja Poola külastamine oli tema esi mene ametlik välisvisiit väeju hatuse ülemana liitlasriikidesse. (KVPST/EE)
Euroopa Liit avaldas reisipiirangute kaotamise nimekirja Euroopa Liidu Nõukogu aval das nädala alguses nimekirja 14 riigist, mille elanikele ei ole alates 1. juulist sisenemiskeelu. Liikmesriikide valitsusi esin dav Nõukogu leppis kokku, et hakkab järk-järgult tühistama reisipiiranguid kolmandate rii kide elanikele. Esialgu soovitab nõukogu liikmesriikidel asuda tühistama reisipiiranguid inimestele, kes
Foto: mil.ee
Ämaris tutvustati mehitamata lennuvahendit MQ-9 Reaper Kolmapäeval tutvustasid Ameerika Ühendriikide õhu väelased Ämari lennubaasis mehitamata lennuvahendit MQ-9 Reaper. Ülevaate droo nide võimekusest ja ülesan netest said ka Vabariigi presi dent Kersti Kaljulaid ning kaitseväe juhataja kindralma jor Martin Herem. Droonide võimekusest ja ülesannetest andis ülevaate Ameerika õhuväe esindaja brigaadikindral Jason Hinds. Ameerika Ühendriikide MQ-9 Reaper droonid on Poolast õhuoperatsioone täitnud alates 2018. a maist. Operat sioonide
eesmärk on stabiliseerida ja tu gevdada regiooni julgeolekut ning tugevdada suhteid NATO liitlaste ja teiste Euroopa part neritega. Varem on sama üksuse droone paigutatud ka Rumee niasse. Eestisse saabusid droo nid juuni keskel ja jäävad siia juuli lõpuni.
Eesti juhatas esimest Kolme mere välisministrite kohtumist Välisminister Urmas Reinsalu juhtis teisipäeval esimest Kolme mere välisministrite videokohtumist, kus arutati osalevate riikide ministee riumide kaasamist. 12 EL-i liikmesriiki ja partnereid ühendava koostööplatvormi eesmärkideks on majandus kasvu ja energiajulgeoleku suurendamine taristuinvestee ringute abil. Täitevvõimu ula tuslikum kaasamine aitab jõuda kiiremini praktiliste tulemuseni. Eesti välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et erinevate riikide valitsustel on võimalus osaleda riikidevaheliste suurpro jektide elluviimises. „Nad saa vad tuua organisatsioone ja ettevõtteid ühe laua taha ning luua eeldused mitmekülgseks praktiliseks koostööks. Lisaks on ministeeriumide võimuses näidata üles poliitilist toetust laiematele strateegilistele aren gusuundadele, mis võivad omakorda anda tõuke erakapi tali liikumisele,“ lisas Reinsalu. Kolme mere välisministrite videokohtumise mõttevahetus test sündivad ideed ja koostöö aitavad kaasa Läänemere,
Aadria mere ja Musta mere vahel paikneva regiooni majan duskasvu taastumisele ning taristu arendamisele, mis mõju tab enam kui saja miljoni inimese heaolu. Kohtumine oli ettevalmis tuseks enne 19.–20. oktoobril Eestis toimuvat Kolme mere tippkohtumist ja ärifoorumit. Eesti jaoks viimaste aastate olu lisim välispoliitiline sündmus toob kokku riigipead, äriliidrid ja tippametnikud nii Euroopast, USA-st kui mujalt. Eesti organiseeritud välis ministrite kohtumisel osalesid Kolme mere riikide (Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari) ning algatuse partnerite (USA, Saksamaa ning Euroopa Komisjoni) esindajad. Kolme mere algatus (ingl. k. Three Seas Initiative) on regio naalne koostööformaat, mis ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmes riiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Slovee nia, Tšehhi ja Ungari. Olulis teks partneriteks on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Euroopa Komisjon. Kolme mere algatus edendab koostööd eel kõige energia-, transpordi- ja digisektorite taristu arendami seks. (VMPT/EE)
saabuvad Alžeeriast, Austraa liast, Kanadast, Gruusiast, Jaa panist, Montenegrost, Marokost, Uus-Meremaalt, Rwandast, Ser biast, Lõuna-Koreast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst.
siis, kui Peking tagab liikumis vabaduse ka eurooplastele. Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani elanikke tuleks EL-i Nõukogu soovituse järgi kohelda kui EL-i elanikke.
Hiina puhul taastub reisimine
(ERR/EE)
MQ-9 Reaper on relvastatud mitmeotstarbeline MALE-tüüpi (Medium Altitude Long En durance) kaugjuhitav lennuva hend, mida kasutatakse peami selt sihtmärkide hävitamiseks ja luureandmete kogumiseks. (KVPST/EE)
