Nr. 26
EESTI ELU reedel, 3. juulil 2020 — Friday, July 3, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Milline naiivsus Vahtralehemaal arutatakse nüüd pingelise elu keerises hetkeseisu kolmandat olulist ja valusat teemat. Mis tõe poolest on inimõigustega seo tud, mitte nagu pandeemia kõrval vääralt ülespuhutud teine selline. Mille käigus on valdavalt orienteeritud jah matamapanevalt halvasti. Ise gi eluvõõralt. Diplomaatia Hiinaga on jooksnud karidele. Punarežii miga on oldud, piltlikult öeldes, nugadel mõnda aega. Seda kõike, kuna võimas, varsti näi tajate järgi maailma majandus riik number üks põhiliselt dikteerib omavoli, eksisteerivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid eirates. Pekingile ei lähe korda, mida Ottawa teeb. Pigem välja pressimise kaudu loodetakse majanduslikus kuriteos süüdis tatud jõukat Hiina ärinaist Meng Wanzhou (Huawei kom munikatsioonihiiu majandus juht, suurim eraettevõte seal,) kodusest arestist päästa ja välti da ta väljaandmist, ekstradikt siooni USAsse, sealse kohtu ette astumist. Wanzhou kinnipidamise järg selt Vancouveri lennuväljal, mis sündis USA survel, süüdistati kanadalastest ärimehi Michael Kovrigi ja Michael Spavori salaluuretegevuses Hiinas. Ning neid võeti kinni. Kui Wangzhou
elab oma luksuslikus eramus Kanadas nii nagu soovib, on kanadalased 2018. a. detsemb rist saadik olnud rootsi kardina taga. Vangistatud. Esimesel aga on liikumisvabadus toast tuppa, ka kohtusse, söök oma valida, mitte midagi ette kirjutatud valvurite poolt. Üks naudib demokraatia hüvesid, teised kannatavad kaua teadaolevate kommunismi pahede tõttu. Mais otsustas apellatsiooni kohus, et ekstraditsiooni pro t seduur on legaalne. Järgnevalt kasvas jubagi Ottawale survet avaldanud liikumine niinime tatud kahe Michaeli vabaduse nõudmise suunas. Peaminister Justin Trudeau lausus möödu nud nädalal, et Wanzhou vabas tamine ohustaks kõiki kanadala si, kes reisivad väljapoole riigi piire. Kuidas palun? Ehk vaid neid, kes rumalasti valivad Hiina lõppsihiks. Ei kujuta ette, et ükski teine riik nii teeks. Päevikupidaja pole kunagi aru saanud, miks vabaduses sündinud, ka punase terrori eest põgenenud inimesed, kas rei sides või muu äritegevusega toetavad inimõigusi eiravaid režiime. Kommunismi. Odav tuusik Kuubale on vaid Havan na võimumeestele lukususte või maldamine. Seal toimus rii gipööre, Eesti aga annekteeriti iga rahvusvahelise seaduse vas taselt. Okupeeritud kodumaa külastamine tähendas küll pu nastele tähtsa valuuta (ise ei osanud end majandada) and
Rahulike meeleavalduste kultuurist tänapäeva globaalses maailmas Kasahstani Vabariigi rahulike meeleavalduste organiseerimise ja läbiviimise uue seaduse foonil dr. jur. Peeter Järvelaid 2020 on kõike muud kui rahulik aasta Kui Kasahstani kolleegid palu sid avaldada arvamust nende rii gis planeeritavast reformist, mis peaks suurendama ühiskonna dialoogi rahulike meetoditega, olin veidi segaduses. Arves tades, mis sel aastal maailmas on toimumas, siis end demok raatia etaloniks lugevates Lääne ühiskondades on tänased aren gud paraku läinud suunas, mis hoopis suurendavad dialoogi vägivaldsust ning vähendavad seda, mida aastaid teistele rah vastele eeskujuks pakutud – et arenenud ühiskond peab suutma keerulised küsimused lahendada rahulikus dialoogis. Veidi järele mõeldes on mul hea meel – et Suure stepi üks keskseid riike Kasahstan liigub oma ühiskonna arengus suunas, kuhu mingi aja pärast peaks tagasi tulema ka teised riigid ja rahvad. Vägivald on väga salakaval. Kui ühiskonnas kaob tasakaal, mis tagab rahuliku dialoogi, siis ei pruugi ühiskond esialgu aru saada, kui ohtlik on see, kus osa ühiskonnast arvab,
et neile võib lühiajalise edu saavutamiseks olla kasulik proo vida dialoogis räigemaid meetodeid, lootes „naiivselt“, et teine dialoogi partner ei pruugi vastata veelgi suurema räiguse ga. Ajalugu on näidanud, et igale dialoogi lõhkumisele järgneb teise poole vastus räiguse suu nas ja nii viiakse ühiskond ühel hetkel seisu, kus toimub suurem vägivaldne konflikt (sõda, ko dusõda, genotsiid, riigipoolne vägivald jne), mis sunnib mingil hetkel ühiskonda tagasi tulema ühiskonna rahustamise teele. Kuid see kõik toimub paljude ohvrite hinnaga ja on kindlasti ühiskonna kui terviku arengule kaotatud aeg. Kasahstan – suur riik Euroopas ja Aasias Kasahstani eriline positsioon tänases maailmas on seotud sel lega, et tegemist on nii loodus varade poolest väga rikka riigi ga kui ka asjaoluga, et see on territooriumilt maailma üheksas riik, mille läänepiir ulatub Uraali ja Volga jõe vahel Euroopasse. Samas on ta aja loolises seotuses Suures stepis asuvate hõimudega, mis oma
mist, kuid patriootiliselt, sü damest ei olnud ju teist valikut. Varem on päevikus kirjutatud olulisest nädalalehest, nüüd internetiväljaandest The Epoch Times (ET). Lehe eesmärgiks on avada mugavusriikide koda nike silmad. ET toimetus otsus tas kahe kuu eest trükkida paberile erinumbri, mai/juuni kuupäevaga, et taas korrata oma sõnumit. Seda pandeemia taus tal, mille kolle oli Wuhanis, Hiinas ning on levinud selliseks Hiina Kommunistliku Partei (CCP) otsuste tõttu. ET nime tabki COVID-19 CCP viiruseks. Erinumbri esileheküljel ilutseb suurelt pealkiri, kuidas CCP ohustab Kanadat. Liberaalid on kaua soosinud Pekingi turgu, Jean Chrétieni valitsus sidus majandussilla ole masolu vajadusele suure kella. Aga kas keskmine kanukk on teadlik, kuivõrd see on ühe poolne? Jah, just need, kes dol laripoest ostavad rämpsu vaid hinna tõttu, ei uuri, kas odav hilp on Hiinas (või Vietnamis, kus ka totalitaarsus valitseb selles uues kuues, peites hüb riidnime taha kapkommunism) tehtud. Mõni põhimõtteline ei osta sellist kaupa. Paraku on sellised suures vähemuses. ET toonitab, ei rõhutab, et Kanada aastane väliskauba defitsiit, mis oli 2019. a. $50 miljardit, aina rikastab punarežiimi. Ei mingi sanktsioon Ottawast avaldaks Pekingile mõju. Võtkem lisaks kanadalase,
rikkuri ja antreprenöör Jim Balsillie arvamust kuulda. Balsillie pole (paberil) enam miljardär tänu börsilangusele. Kuid siiski peaaegu Kanada Bill Gates, kui soovite. Pärast Research in Motion’ist (RIM), omaloodud firmast lahkumist, on ta juhtiv kuju innovatsiooni vallas, eriti infotehnoloogias. Möödunud nädala teleesinemi ses, vahetult enne Trudeau tea det, et ei mingit diplomaatilist kompromissi punahiinaga (kas pole möödaniku hõng sel juures?) tõi Balsillie esile, kui das Kanada on end Hiinale maha müünud. Siin oli olemas Nortel, maail ma juhtiv telefoni-, kom munikatsioonitehnoloogia firma. Mis läks pankrotti. Miks? Kuna Huaweile, teistele lubati inves teerimise meelitamise huvides liberaalide valitsuste aegu juur depääsu. Informatsioon ei ole nagu maja, vundamendil paigal. Seda saab vaid nupule vajutades tänapäeval saata tuhandeid kilo meetreid füüsilistest piiridest eemale. Kuidas Huawei gigan diks saigi? Vargusega. Peking on konkreetselt õõnestanud Kanada majandussüsteemi. Waterloo Ülikooli tehniliste kateedrite lõpetanuist tervenisti 90% lahkub Kanadast mujale tööpõllule. Maksumaksja raha kott on ülikoolini sajaprotsen diliselt toetanud nende haridust. Ka kõrghariduse lõviosa, isegi kui see on õppurile maksuline. Eelnev ei olnud, see oli peide
tud kinnisvara-, maa- ja ostu maksudesse. Waterloo – kuhu Balsillie asutas just selle mõtte fondi külluse tõttu RIMi, on magnetiks andekatele info-, arvutiteaduse-, kommunikat sioonihuvidega noortele. Ha rime Kanadas, lähevad mujale. Ajude drenaaž missugune. Meie ülikoolid sõltuvad mitte ainult kohalikest maksudest, vaid võõrõpilaste omadest. Õppemaksud on muidugi palju kõrgemad. Raha paneb rattad käima… …kuid hiinlastel pais tab jüaane olevat. Poliitiliselt korrektselt ei tohi aga küsida – kellelt saadud? ET järgi mõjutab CCP väga tugevalt siinseid ülikoole vastu võtma hiina päritoluga üliõpila si. Ei kõik neist pärast õpinguid naase sünnimaale. Siia jäänud muidugi tugevdavad kohalikku majandust, tahaks loota, seda Vancouveri ja Toronto linna pildiga arvestades. Ent Balsillie vihjas, et infotehnoloogia – mõtetel pole ju hinda, kuidas isegi avastuste väärtusele sellist saab andagi – voolamine siit sinna on tohutu ja sihilik. Ning Ottawa peab, Norteli näitega, meetmeid rakendama, et selline katastroof ei korduks. Sotsialismi võikam nähtus kommunism kuritarvitab indi viidi. Siinsed sinisilmsed seda lubavad. Palju neid näiteid, fakte on vaja esitada, enne kui ärga takse üles, aru saadakse?
kultuuris juhinduvad paljus Aasia traditsioonilistest tava dest. Kaasaegne Kasahstani riik on oma arengut seadnud balans seerides Lääne tsivilisatsiooni (Euroopa) ning Suure stepi ajalooliste traditsioonide vahel. Kasahstanil on ambitsioon saa vutada arengus sama tase, mis Euroopa arenenud riikidel. Selleks on poliitiline eliit soo vinud riigis läbi viia euroopa likku traditsiooni toetavaid re forme. Kõrvalt vaadates paistab, et neid tuleks läbi viia elanik konna jaoks selgemalt märgista des – milliseks peaks pärast reformide läbiviimist jääma ühiskonnas kokkulepitud tradit sioonide tasakaal.
olema reeglid, mis aitavad konf likte juba eos ära hoida. Kasahstani suurlinnad toovad riiki välismaalasi, sest riik tahab olla rahvusvahelises äris tegija. Kasahstani ajalugu on olnud keeruline, siinses stepis on ol nud kõrgelt arenenud haldusük susi, kuid kasahhi hõimud said oma riigi alles 1990ndatel aastatel. Vahepealsed aastad ei soosinud vaba arutelu, mida kohalikud inimesed ise tahaks, et lahendada konfliktseid tee masid rahulikul teel, sest oli ikka võõras võim, mis kirjutas konfliktide lahendamise teed ette ja need ei pidanud kokku langema kohalike rahvaste enda ajalooliste traditsioonidega.
Suure stepi kultuuri dialoogi traditsioon
Rahulike meeleavalduste regulatsioon 1995-2020
Suure stepi kultuuriline tra ditsioon lähtub sageli siin toimi vast elukeskkonnast. Praegu, kui Kasahstanis toimub ühis konna ülikiire linnastumine (tekkinud on moodsad miljoni linnad), on selles stepi jaoks erinevas keskkonnas tõusetunud uute seaduslike raamide loo mise vajadus, sest uus multikul tuursust rõhutav linnakeskkond vajab reegleid, mis tagaksid lin nakogukonnas kogukonna sisese dialoogi. Suures stepis oli ini mestel palju ruumi, suurlin nades on endiste stepipoegade jaoks ruumi ikkagi häbematult vähe.
Oleme Eestis uhked, et laulev revolutsioon 1985-1991 möödus meil veretult. Seda ei õnnestunud saavutada naabritel Lätis ja Leedus ning Kasahstani väljumine NSV Liidu koos seisust oli palju traagilisem. Almatõs tekitasid võimude ma hitusel korraldatud veresaun ja kohtulik arveteklaarimine rahu like meeleavaldajatega olukorra, kus poliitiline eliit võttis vastu seadused (1995), mis pigem tegid rahulike meeleavalduste läbiviimise keerukaks1. Seadu ses puudusid mitmed vajalikud definitsioonid ja meeleavalduste organiseerijatele olid pandud kohustused, mis oleks õigus
tatud suurte meeleavalduste puhul, kuid olid liigseks takis tuseks näiteks 1-2 inimese piketile. Samuti loeti aastal 1995 õigustatuks, et rahulikud protestid ja meeleavaldused ei toimuks valitsusasutuste juures. Aastad 1995-2020 on näida nud, et 1995. a seadus on oma aja ära elanud. Kasahstani on rahvusvahelisel tasandil kriti seeritud (inimõiguste organisat sioonid), et riik võiks täpsemalt reguleerida seaduse tasandil rahulike meeleavalduste korral damise õigust ja muuta seda väiksemate pikettide puhul pal ju lihtsamaks. Uue seaduse järgi peaksid politsei ja potentsiaal sed meeleavaldajad oma õigusi teadma nii täpselt, et poleks halle alasid, kus mõlemad pooled saavad enda õigusi laiendatult interpreteerida. Väga oluline uuendus on meeleaval duste ala laiendamine, kusjuu res meeleavaldusteks mittesobi vad kohad on väga täpselt sea duses määratletud.
Kitsas elukeskkonnas peavad
TÕNU NAELAPEA
Kasahstani demokratiseerimise programm ja rahulike meeleavalduste organiseerimise ja läbiviimise seadus 2020 Kasahstanis on riigi presi dendil väga oluline roll. See tõttu tuleb selgeks teha riigi praeguse presidendi isiksus, sel leta on keeruline mõista riigis (Järgneb lk. 12)
