Nr. 8
märkmik
EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020
13
Riina Kindlam, Tallinn
Esineb Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik.
EV 102 Ehatares (Algus lk. 10)
veebruaril märgiti Toronto ääre linnas Scarborough’s asuvas eestlaste eakatekodus Ehatare Eesti iseseisvuspäeva, luges pastor Jüri Puusaag ette kõikide nende elanike nimed, kellel vanust enam kui sajand või kohe-kohe see maa giline täht päev tulemas. Praegu on ,,saja klubis“ kümme elanikku – põe tuskodus Daisy Tikenberg (103), Larissa Meeman (103), Saale Otsason (103) ja Maret Luide (101) ning puhkekodus Helmi Lepni (103), Armilda Koor (102), Elli Gerber (100),
Arthur Oha (100), Marcella Raag (100), Edgar Marten (99). Ehatares pühitseti EV 102 aastapäeva piduliku õhtusöögi ja lühikese aktusega, kus lisaks pastor Puusaagile esines aupea konsul Laas Leivat. Ühiselt lauldi ,,Eesti lipp“, ,,Eesti hümn“ ja ,,Hoia, Jumal, Eestit“. Muusikalises osas esines Eha tare elanike ansambel Ehatähed, toetajaiks laulusõbrad Eesti Kodust. Ehatähti juhatas Heli Tenno ja saatis klaveril Ehatare tegevdirektor Einar Medri. Mõned rahvalikud ühislaulud võimaldasid saali valmis seada järgnevaks T.E.A.S. Ööbik kontserdiks.
Foto: Eesti Elu
Ööbik on aastaid rõõmus tanud ehatarelasi just Eesti Vabariigi sünnipäeval. Nagu koori dirigent Roosi Lindau esi nemise eel selgitas, ei olnud kava sel korral koostatud ainult isamaalistest lauludest, vaid sekka sai põimitud ka mõned palad aprillikuus toimuva sim maree kavast. Teadus tajaks oli kooriliige Eda Oja, kes oskas iga laulu juurde lisada selgi tuseks mõne lause kas laulu või helilooja kohta. Tänulik kuulajaskond jäi pärast kontserti veel esinejate ja külalistega vestlema ja mõtteid vahetama. Palju õnne, Eesti!
Vastlakukkel – mitmes riigis tuntud paastueelne maius
Julge tihane Kotkajärvel (Foto: Riina Kindlam); rasvatihane ja teder Viljandis (chickadee & grouse), Maria Annus ja Piret Laurimaa Vanemuise teatrist; all vasakul kuldketiga harakas (magpie), Martin Mill Ugala teatrist ning uhke, aga kohusetundetu kägu cuckoo), Kadri Lepp Ugalast. EV102 kontsert-lavastuse linnufotod: kuvatõmmised ETVst.
Igal linnul oma laul Selliselt kõlas presidendi ja tema abikaasa vabariigi aas tapäeva vastuvõtu kontsert-la vastuse pealkiri, mille tõi Viljandi Ugala teatri lavale 1990. a. sündinud Vanemuise näitleja Karl Laumets. Abitugisammasteks olid kunstnik Kristjan Suits, muusik Vaiko Eplik ja koreograaf Ingmar Jõela. Ülimalt tervikliku ja südamliku lavastuse keskmes olid linnud meie rahvapärimu ses – linnud olid muistses maa ilmapildis inimesele otse kui omataolised. Linnuelus märgati mõndagi inimese elule sarnast ja metsast võeti suure lugupida misega vaid seda, mis vaja. Lõuna-Eesti näitlejate kehas tatud linde käis laval kaksteist, pidevalt kõike põimivat ja koha ti suurte pesadega liikuvaid tant sijaid kuus ja armastatud Viljandi vaimus muusikuid-an sambleid viis. Lava oli lindude puhas sinine taevalaotus, vahele mõningaid pilvede servi, var vaste all lumi. Linnud ise olid nagu Pariisi moenädala otselen
nult või Nuustaku võlukambrist maandunud: tihase kollased kontsad, toonekure lummav punane samm, kõikide terased pilgud, öösorr. Kõige enam kandis ja edasi andis tekst – lindudele omis tatud keel. Ja tarkuseterad, us kumused, mis nende jälgimisest meie esivanemate sekka juur dunud. Rahvaluule ja -pärimuse puhul võlub selle lihtsus, ausus, puhtus; äratundmine. Linnud ise teadsid öelda, kust nendega seotud vanasõnad pärit. Metsvint: „Inimene, kes linnupesi rüüstas või nende poegadele haiget tegi, sellel kasvas kurgu alt linnu pää välja. Suure-Jaani.“ (Hilp)harakas: „Igal linnul oma laul, igal me hel oma viis. Väike-Maarja.“ Laskem elada, suure linnulau lurinna rõõmuga, armastada armsamini enesest. Kõlab uskumatu? Teosta matu? Igav? Oma silm ja kõrv olgu kuningaks – lavastus on järelvaadatav: http://etv.err.ee/1034762/ev
Helgus poeb põue. RIINA KINDLAM
Teisipäeval, 25. veebruaril oli rahvakalendri järgi vastla päev. Sel päeval lasti liugu, et ennustada linade pikkust, söödi oa- või hernesuppi ja keeru tati vurri. Luksusliku maiustusena nauditi sel päe val vastlakuklit. Mitmel pool Põhjamaades, Balti riikides ja mõnel pool Saksamaal oli vastlakukkel levinud paas tu eelne maius. Algselt oli tegu saiakesega, mille kõrvale joodi sooja piima, tänapäeval oleme harjunud luksusliku vahu kooremütsiga. Vastlakukli tegi kuulsaks Rootsi kuningas Adolf Fredrik. 12. veebruaril 1771 sõi ta vähki, kalamarja ning hapukapsast, jõi šampust ja lõpetas peo 14 kuk liga sooja piima sees. Ilmselt osutus rikkalik õhtusöök liiga rammusaks ja valitseja suri. Vastlakukli jaoks pole vene keeles oma sõna, rootslased ja sakslased tunnevad sõna semla või semmel, mis pärinevat ladi nakeelsest sõnast semilia – peen nisujahu. Itaallased kutsuvad kuklit hoopis maritozzi – sõnast peigmees. Saiakese kinkis mees tulevasele pruudile, peidetud sõrmusega sees. (ERR/EE)
Ühislaule juhatasid Ehatare huvijuht Janne Laanemaa ja Heli Tenno (klaveril). Foto: Eesti Elu
Vabariigi aastapäeva pidustuste lahutamatuks osaks on saanud kaitsejõudude paraad. Tänavu peeti see Tallinnas Vabaduse plat sil. Paraadist võttis osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osales paraadil 42 lippu, neli kompaniid, kaks patareid, kaheksa rühma ja kaks orkestrit. Esmakordselt olid paraadil Põhja maakaitse ringkonna Kaitseliidu võitlusgruppide liikmed. Liitlastest olid paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalesid paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus. Pildil Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Foto: major Ülo Isberg
